ka lisa 1 juhendi esimesest osast): · 8,13.5,-9 absoluutsed ristkoordinaadid; · @8,13.5,-9 relatiivsed ristkoordinaadid; · 7<22.5,6.45 absoluutsed silinderkoordinaadid; · @7<45,5.5 relatiivsed silinderkoordinaadid; · 4<90<30 absoluutsed sfäärkoordinaadid; · @4<90<30 relatiivsed sfäärkoordinaadid. Ruumiliseks joonestamiseks on edukalt kasutatavad ka mitmed juhendi esimeses osas vaadeldud käsud. Selliste hulka kuulub näiteks käsk LINE tuleb vaid kahe koordinaadi 2 asemel sisestada kolm koordinaati, nii nagu eespool kirjeldatud. Sama kehtib ka mitmete teiste käskude kohta, näiteks RAY ja XLINE. Seevastu käsuga PLINE ruumilist polüjoont joonestada ei saa, sest PLINE on ju tasapin- naline objekt (moodustamise ajal paralleelne jooksva koordinaadistiku XY-tasapinnaga). Küll aga saab kolmemõõtmelist polüjoont joonestada käsuga 3DPOLY, mis osutub kahe-
Aga ...teisest küljest ei maksa kaotada ka lootust, ja kui on küllalt julgust, võib minna kohe leheküljele 270 ja hakata joonestama pinnatükki. Sel juhul tabab seniseid AutoCAD-programme kasutanuid rida üllatusi... Põhimõtteliselt saab siintoodud Juhendis toodud andmeid AutoCAD-19.0 kohta kasutada ka vanemate AutoCAD-vormingute korral, sest tegelikult on AutoCAD- joonestamise põhitõed püsivad ja kanduvad vormingust vormingusse. Väga harvad on juhused, kus mõni käsk ei tööta uuemas vormingus või on antud talle uus nimi. Küll aga lisanduvad alati uute võimalustega käsud ja põhimuutujad ning sageli ka vanadele käskudele uued võimalused, kuid kahjuks mitte alati kõige mõistlikumalt tehtult. Juhendi koostamisel on eeldatud, et kasutajal on inglise keele oskus, iseseisva mõtlemise oskusest rääkimata. Töö kiirust parandab, kui osatakse „kümnesõrmelist masinkirja”, s.t. suudetakse sõrmistele vajutada neid nägemata. Et kasutatavate
Teised võimalused on: A (All) kogu määratud ala toomine joonestusväljale C (Center) suurendamine etteantud keskpunkti järgi D (Dynamic) käsitsi/hiirega juhitav sujuv suurendamine E (Extens) kõik, mis on joonisel, tuuakse joonestusväljale P (Previous) tagasiminek eelmisele suurendusele S (Scale) suurendatakse etteantud kordi W (Window) suurendus etteantud piirkonnast 2 GRID mõõduvõrgustiku kuvamine See käsk võimaldab luua punktihulka, mis meenutab võrgusõlmi. On ilmselge, et ruudulisele paberile on eskiisi kergem joonistada kui valgele paberile. Käsuga GRID kaetakse joonestusväli kogu esialgses ulatuses täppidest koosnevate rõht- ja püstjoontega ehk koordinaatvõrgustikuga. Kui kirjutada käsuribale: GRID Kuvatakse tekst Specify grid spacing or [ON/OFF/Snap/ Aspect] Valikuvõimalused on: Spacing(x) võresamm kasutatud ühikutes, vaikimisi senikasutatud samm
J F B G H Kontuurjoon pärast töötlemist käsuga EXPLODE. Liitjoon , nagu iga jaotatav objekt jaotub käsu EXPLODE tulemusena üksikuteks osadeks – sirglõigud ja ringikaare jupid, kaob ka liitjoonele iseloomulik joonelaius. Arvuti soovitab küll, et käsk UNDO (käsu "tagasivõtmine") taastab eelnenud olukorra. Otstarbekaim on kasutada liitjoone korrastamise käsku PEDIT: Tegime valiku kuna oli mitu üksikosa, mida kõiki tahame ühe korraga töödelda. Valime kõik üksikosad kas "punkt joonel" või aknaga (kui kiht TELJED on eelnevalt välja lülitatud) Töö 3 Klamber 18
Igal inseneri ettevõtmisel peab alati olema ja läbi mõeldud olema mitu võimalust. Eeltoodut on otstarbekas kasutada näiteks siis, kui on vaja joonestada palju telgjooni. Kui aga neid on vaja joonestada vaid mõni üksik, võib kasutada lihtsamat moodust. Esialgselt on tühjale joonisele AutoCAD poolt sisestatud vaid kitsas pidevjoon nimega Continuous. Kasutatava joonetüübi seadistamine käsurea abil kasutame käsku LINETYPE. See käsk töötab tavaliselt vestlusaknaga, kui aga soovime kasutada käsurida, tuleb sisestamisel käsu nimele ette panna sidekriipsu: Nagu näha, pärast kahe esimese tähemärgi sisestamist, pakub arvuti välja ülejäänud tähed sinisel väljal. Kui oleme arvutiga nõus, vajutame ↵ Vastame L↵ (sisestasime L ja vajutasime ↵ ) ja vastusele (kuna teadsime kriips-punktjoone nime) ↵ Ülesanne II Tihend
22 Sisestada salasõna – näiteks Amphora, aga pidada see meeles, sest muidu pole seda joonist enam võimalik avada. Veel on soovitatav, et salasõnaga kaitstud joonise salvestamisel ei kujundataks ka failivaliku aknas joonisest väikest eelkujutist, selleks seadistada enne joonise lõplikku salvestamist põhimuutuja RASTERPREVIEW = 0. * * * AREA [ AA ] Käsk AREA arvutab suletud hulknurga ümbermõõdu ja pindala. Hulknurk määratakse punktide sisestamisega (koordinaatide või kursori abil). Vähim punktide hulk on kolm. Hulk- nurga „sulgemine" pole vajalik. NB! Käsurea kõrgus peab olema vähemalt 4 rida! (määrata esimene punkt või [ kujund (objekt) / lisada pind / maha arvata pind ]) Võimalikud vastused: 1) {punkt 1} ↵ Valime nurgapunktidega määratud ala pindala leidmise, näiteks talu krundi pindala
AUTOCAD OBJEKTIDE JOONESTAMINE • SPLINE joonestab sujuvaid jooni • PLINE (Polyline) polüjoonte joonestamine. Polüjoon on tervik objekt, selle laius võib olla nullist erinev ja mitte konstantne • CIRCLE ringjoonte joonestamine • ARC ringjoone kaarte joonestamine. Pakub 10 varianti kaare joonestamiseks MODIFITSEERIMISKÄSUD • Undo - valikuhulgale viimasena lisatud objekt(id) eemaldatakse valikuhulgast • Trim - liigsete jooneotste eemaldamiseks • Array... - Valitud objektid paigutatakse ridade ja/või veergude kaupa konstantse sammu tagant (read piki Y-telge, veerud piki X-telge) või mööda ringjoont KIHID, JOONED JA TEKST • Kihtide kasutamine AutoCAD'is on üks suuremaid eelisi paberil joonestamisest. Alati joonestatakse aktiivsele kihile. Igale kihile saab omistada nime, värvi, joone tüüpi ja paksust • Joonise kihte saab "külmutada" - need ei ole siis nähtavad ega ka töödeldavad • Linetype - joonetüüp. Vaikimis
PEEGELDAMINE KÄSUGA MIRROR (KLAVIATUURIKÄSK MI) 1. VASTA KÜSIMUSELE, KAS KUSTUTADA ALGNE OBJEKT. EITAVA VALIKU TEGEMISEKS VAJUTA LIHTSALT ENTER AutoCAD ALGKURSUS AutoCAD ALGKURSUS 99 PUHASTAMINE KÄSUGA TRIM (KLAVIATUURIKÄSK TR) 2. LÕIKETELGEDE 1. VALI IKOON TRIM VÕI VALIMISEKS TULEB SISESTA KLAVIATUURIL TR JA LÕIKAVATEL JOONTEL TEHA ENTER VASAK KLIK. KÕIKIDE JOONTE LÕIKETELJEKS VALIMISEKS VAJUTA ENTER AutoCAD ALGKURSUS AutoCAD ALGKURSUS 10 10 PUHASTAMINE KÄSUGA TRIM (KLAVIATUURIKÄSK TR) 1. KLIKI JOONE OSADEL, MIDA TAHAD KUSTUTADA
Mõõtmestamine ja mõõtühikud Enne mõõtmestamise alustamist tuleb sageli ka mõõtmestamisstiile häälestada. See toimub käsuga DIMSTYLE. Käsk on käivitatav ikoonilatilt DIMENSION või siis rippmenüüst Format valikuga Dimension Style.... Igal mõõtmestamisstiilil on oma nimi. Algselt on olemas mõõtmestamisstiil nimega STANDARD, mida ei saa kustutada, küll aga ümber nimetada ja modifitseerida. Käsu DIMSTYLE käivitamisel tuuakse ekraanile vastav dialoogaken, millel on neli alamakent ja osal nendest omakorda terve rida vahekaarte. Mõõt- ja distantsjoonte häälestamine toimub vahekaardiga LINES
Lindil olevad töövahendid gruppide kaupa. Gruppides näidatavate vahendite hulk sõltub ekraani resolutsioonist. Tööriista täitmise dialoog, kasutatud vahendite ajalugu ning teised valikud. Vaatamata sellele et neid on võimalik ümber paigutada on soovitav seda mitte ilma vajaduseta teha.
dokumendi avamiseks tuleb teha topeltklõps vastaval kiirväljakutsel. Kui tegu oli dokumendi kiirväljakutsega, siis käivitub kõigepealt programm, millega see dokument on tehtud ja seejärel avatakse selles programmis soovitud dokument. Sarnaselt avaneb dokument ka Windows Exploreri vastavatest kataloogidest. Teine võimalus mingi programmi või dokumendiga töö alustamiseks on kasutada nuppu Start. Klõpsutades nupul Start, avaneb Start menüü. Vaatleme siin kõigepealt kahte programmide/dokumentide käivitamise/avamise võimalust: Documents - klõpsutades sellel valikul, ilmub nimekiri viimati kasutatud dokumentidest. Klõpsutades edasi dokumendi nimel käivitatakse programm, milles dokument on tehtud ja avatakse see dokument käivitatud programmis. Programs - klõpsutades sellel valikul, avaneb nimekiri alammenüüdest ja programmidest. Alammenüü nime taga on pisike nooleke
Arendaja (Developer)*, Mathematics*, Enda loodud vahekaardid (puudub Word2007-l) * b) Nupuriba (Ribbon). * Eraldi lisatavad. Näiteks arendajat (makrod, juhtelemendid, lisandmoodulid jm) saab lisada Fail-sakist (Office nupust) Suvandid (Wordi suvandid) või parempoolne hiireklõps lindiribal valik Kohanda kiirpääsuriba ja sealt paremalt aknast põhimenüüst märkida Arendaja (Populaarsed->Kuva lindil menüü Arendaja). Paketi Mathematics saab paigaldada MS kodulehelt (näiteks http://www.microsoft.com/download/en/details.aspx?id=17786 (7.09.2011)) 8 Infotöötlus MS Word 2010 (2007) 4. Mõõduriba (joonlaud). 5. Kerimisribad: dokumendi "kerimine". 6. Tööaken teksti sisestamiseks.
Selle käsuga salvestatakse dokument samasse faili, kuhu ta juba salvestatud oli. Käsu Save käivitab ka klõps käsunupul. Kui tahad dokumenti salvestades muuta selle nime või asukohta, siis kasuta käsku Save As.... Sellega saad valida, millisesse kausta ja millise nimega sa oma dokumendi salvestad. 3. Kuidas avada rakendusprogrammis vajalikku dokumendifaili? Aga viimati kasutatud Dokumenti? Dokumenti võib rakendusprogrammis avada käsuga File Open.... Käsk avab dialoogiakna, kust saad valida vajaliku dokumendifaili. Suurem osa rakendusprogrammidest ,,mäletab", milliste dokumentidega sa oled viimasel ajal töötanud. Selliste dokumentide avamiseks kasutakse File-menüüs selleks mõeldud menüüridu. 4.Kuidas luua arvutisse uut kausta? Nimeta vähemalt kaks viisi. Näiteks uue kausta saad salvestamise käigus luua salvestamise aknas oleva vastava nupu abil. Enne uue kausta loomist ava see kaust, kuhu sa uue kausta paigutada tahad.
GO BOTTOM – tabeli viimase kirje
aktiveerimine
GO
).
Plokk - lahtritest ristkülik, tähistatakse vasaku ülemise ja parema alumise lahtri tähisega, eraldajaks on koolon (näiteks
A1:H1, C2:K12 jne.).
4. Töö alustamine ja lõpetamine
Töö alustamiseks valige START / ALL PROGRAMS / MICROSOFT OFFICE EXCEL. Avaneb programm Excel ja
tühi vihik (Book 1).
Töö lõpetamiseks on erinevaid võimalusi:
· vihiku sulgemiseks valige menüüst File/Close või klõpsake nupul Close Window .
Kõikide vihikute korraga sulgemiseks avage menüü File, hoides samal ajal all klahvi
Arvutigraafika I Töö 12 Maja plaan 11700 450 3500 2000 1400 2000 1150 1500 200 400 2300 3300 3300 2400 100 400 100
Näiteks võiksime kuvada asustusüksuste piir e arvmõõtkava vahemikus, mis jääb 1:1000 ja 1:100 000 vahele. 8 Praktiline töövahend on ka View menüü alt aktiveeritav bookmarks, kus kasutaja saab mingi piirkonna vaate ulatuse kaardidokumenti salvestada (nt. luua bookmark Tallinna linna Pirita linnaosa kohta). Kaardiaknas liikumiseks on samuti mitmeid võimalusi. Üks võimalus on kasutada standardseid
.......................................................................9 3 Graafika lisamine teksti Graafikat tuleb oma tekstidele aeg-ajalt kõigil lisada, olgu tegemist fotode, diagrammide, skeemide või muu sellisega. Põhimõtteliselt on valida kolm võimalust: 1. Kasutades Copy/Paste meetodit. Sel juhul tuleb käivitada pilditöötlusprogramm, seal vajalik osa pildist märkida, see Edit menüü käsuga Copy mälupuhvrisse laadida, pöörduda tagasi tekstitöötlusprogrammi ja Edit menüü käsuga Paste käsuga ta teksti kleepida. Sarnaselt saab pilte ka näiteks veebilehtedelt otse teksti paigutada. 2. Kasutades Insert menüü käsku Picture valikuid. Reeglina läheb avanevate valikute seast vaja käsku From File, mille peale avaneb kõrval nähtav dialoogiaken, milles saame oma arvuti ketastelt/ kataloogidest otsida soovitud graafikafaili ja selle teksti lisada
märgistatud. Teksti kopeerimine ja teisaldamine : Sageli on vaja samas dokumendis sisestada sarnast teksti, samuti on mõnikord vaja kopeerida teksti ühest dokumendist teise (dokumendid võivad asuda isegi erinevates programmides). Et mitte seda teksti käsitsi uuesti sisestada, on loodud võimalused teksti kopeerimiseks ja ümbertõstmiseks: Teksti teisaldamine: Märgistada tekst, mida soovite ümber tõsta: 1. valida Edit menüüst käsk Cut või klõpsutada nupul või klõpsata paremale hiirenupule ja valida seal tekkinud menüüst Cut; viia kursor kohta, kuhu Te soovite antud teksti panna; Valida Edit menüüst käsk Paste või klõpsutada nupul ; 2. klõpsata märgistatud tekstiosal ja lohistada see soovitud kohta (teisaldamiseks teise dokumenti tuleb lisaks vajutada Shift-klahvi ning vedada hiirega uude kohta). Teksti kopeerimine: 1
Andmeanalüüs MS Exceli abil Andmeanalüüs MS Exceli abil Järgnev õpetus püüab võimalikult 'puust ja punaselt' ette näidata elementaarse andmeanalüüsi teostamise võimalused MS Excelis. Samas ei ole see materjal mõeldud matemaatilise statistika konspektiks, vastavad teadmised/materjalid eeldatakse kasutajal enesel olemas olevat. Seetõttu pole ka eriti tegeletud konkreetsete näidetega ega tulemuste tõlgendamisega. See konspekt ei ole Andres Kiviste 1998 aastal ilmunud vihiku "Matemaatilise statistika algteadmisi ja rakenduslikke näiteid MS Exceli keskkonnas" ümbertrükk. MS
Primaarne võti Võite defineerida ka mingi välja unikaalseks võtmeks (primary key). Unikaalseks võtmeks olevas väljas ei tohi andmed korduda. Näiteid unikaalsetest võtmetest: inimese isikukood rahvastiku registris, raamatu kood raamatukogus jne. Inimese perekonnanimi seevastu ei saa olla unikaalseks võtmeks, sest sama perenimega inimesi võib mitu olla. Mingi välja määramiseks unikaalseks võtmeks tuleb see aktiviseerida ning seejärel valida Edit- menüüst või tööriistaribalt käsk Primary Key. Unikaalse võtme tühistamiseks valige uuesti sama käsk. Kui sobiv väli puudub, võib tabelile võtmeväljaks lisada AutoNumber-tüüpi välja (nummerdada kirjed). ÜLESANNE: LOO DISAINIVAATES KOLM TABELIT! Tabeli loomisel määra igale väljale nimi (Field Name) ja andmetüüp (Data Type), lisa mõnele väljale ka kirjeldus (Description), määra väljapikkused, määra primaarne võti. Ettekujutuse tabelisse tulevatest andmetest annab allpool olev joonis.
Google SketchUp HKHK / Mario Metshein ÜLESANNE 5 35 Google SketchUp HKHK / Mario Metshein 9 Selekteerimine SketchUp'iga töötamisel on oluline teada ja osata kasutada programmi erinevaid objekti selekteerimise meetodeid. Kõik selekteerimised teeme hiire abil, kasutades nii vasakut kui paremat hiireklahvi. Appi tuleb veel klaviatuuri abiklahvid ning hiire parema kliki menüü. 9.1 Selekteerimine hiire abil Detaili, pinna või joone selekteerimiseks kasutame Select Tool abi. Lühikäsk klaviatuurilt tööriista saamiseks vajuta lihtsalt tühikut (Spacebar). Lihtsalt selekteerimiseks tee 1 klikk soovitud objektil. Topeltklikk pinnale võimaldab meil selekteerida soovitud ja sellega piirneva elemendid. Näiteks tehes topeltkliki joonele, selekteeritakse sellega kokkupuutuvad pinnad
tabelite kujundid Seos Joonis 5.10 Seosteaken Seoste loomiseks paigutatakse seosteaknasse seostavate tabelite kujundid. Tabeli lisamiseks kas: · kasutatakse menüü Relationship korraldust Show Table (joonis 5.2), mis avab olemaoleva tabeliloetelu · klikatakse aknas Relationships hiire paremal klahvil ning valitakse avanevast rippmenüüst korraldus Show Table · pukseeritakse andmebaasiakna tabelilehelt vajalik tabel seosteaknasse. Joonis 5.11 Dialoogiaken Show Table Seose kehtestamiseks klikatakse lisatud tabeli võtmeväljal ja lohistatakse välja nimi
olevad erinevate graafiliste kujundite (Shapes) malllid: sirgjoone lõik, kõverjoon, nooled, ristkülik, kaar, ovaal, hulknurk jm. ning failidest imporditavad pildid (Pictures) png, gif, jpeg jm vormingutes. Nendega saab täita mitmesuguseid tegevusi: mõõtmete muutmine, teisaldamine, kopeerimine, pööramine, grupeerimine, vormindamine (värvuste ja mustrite määramine jm.). Kujundite ja piltide lisamine töövihikusse toimub vastavalt käskudega Shapes ja Pictures, mis asuvad INSERT menüü grupis Illustrations. Käsu Shapes alusel kuvatakse valik malle, mis on jagatud gruppidesse (vt kõrval), kust saab valida vajalike kujundeid ja paigutada neid töölehele. Käsu Pictures alusel kuvatake Saab määrat dialoogiboks Insert Picture, mille abil saab liikuda mööda kaustu ja otsida Täpsemalt va sobivaid pilte.
Hüperlink () link antud dokumendi sees, teisele failile sh Web-serveril asuvale failile või kaustale. 4 3. MS WORD 2010 KASUTAJALIIDES Kasutusel on lint vahekaartidega menüüdega ja kontekstipõhised vahekaardid, mis ilmuvad siis, kui tehakse tööd nt tabeli, pildi vms. Joonis 1 Lint Menüüd asuvad lindi ülaosas. Iga menüü on seotud kindla tegevusalaga. Igas menüüs on mitu jaotist (gruppi), kus kuvatakse üksused (nupud). Käsk võib olla nupp, ripploend või väli, kuhu saab sisestada teavet. Kiirpääsuriba on lindi kohal ülemises vasakus servas asuv väike ikoonide rida, mis sisaldab käske, mida iga päev korduvalt kasutatakse: Save, Undo ja Repeat jms. Kiirpääsuribale saab lisada oma lemmikkäsud, mis on siis alati saadaval, olenemata sellest, milline menüü parajasti avatud on. 1. Home
Seejärel küsitakse kasutajalt parooli. Märgake, et tulemusena avanes andmebaasi nime sisaldav PostgreSQLi viip 'zoo=>', mille järele saab sisestada kahte tüüpi käske: PostgreSQLi põge-käsud (ingl. k. internal slash commands) - juhivad andmebaasikliendi tööd; need algavad tagurpidi kaldkriipsuga () SQL käsud - SQL päringute tegemiseks ja nad peavad lõppema semikooloniga (;) Näiteks PostgreSQList väljumiseks ja operatsioonisüsteemi viiba juurde tagasipöördumiseks tuleb anda käsk 'q' zoo=> q Andmetabeli loomine Enne järgneva tegevuse juurde asumist logige PostgreSQLi serverisse ja võtke kasutusele oma andmebaas bash$ psql -h www.zoo.edu.ee -U zoo zoo Password: Welcome to psql, the PostgreSQL interactive terminal. Type: copyright for distribution terms h for help with SQL commands ? for help on internal slash commands g or terminate with semicolon to execute query q to quit zoo=> Kirjeldame kolme väljaga andmetabeli inimesed:
rakendamist), käivitada alamprogrammi, mis seda haldab ning kui katkestusrutiin on lõpetanud, taastada katkestatud programmi täpselt samas punktis, kus see oli peatatud. 1.3.3 Protsessorite jagunemine käsustiku alusel RISC ja CISC arhitektuurideks Protsessorid jagunevad lähtuvalt käsustiku keerukuselt: Komplekskäsustikuga arhitektuur ehk CISC (Complex Instruction Set Computer). Selle arhitektuuri puhul on protsessori käsustik keerukam ja iga käsk täidab mitmeid madalama taseme operatsioone. Seetõttu saab ühe käsuga täita keerukamaid ülesandeid. Samas võtab käsu täitmine rohkem aega. Selle arhitektuuri baasil on toodetud tänapäeva personaalarvutite protsessorid. Kärbitud käsustikuga arhitektuur ehk RISC (Reduced Instruction Set Computer). Selle arhitektuuri puhul on käskude arv piiratud ja käsu täitmine kiirem aga ülesande täitmiseks kulub rohkem käske
· Server on õige, kuid ta kasutab uusi RSA võtmeid. Sel juhul peab kasutaja oma ~/.ssh/known_hosts failist vastava serveri avaliku võtme rea käepärase tekstiredaktori abil kustutama. Järgmisel külastusel kirjutatakse sinna faili uus serveri avalik võti. Korralduste täitmine teises masinas SSH võimaldab lasta korraldusi täita teises masinas, kasutades järgmist süntaksit ssh -l kasutaja2 teise.masina.nimi käsk käsu-võtmed kasutaja2 on kasutajanimi teises masinas, kelle õigustes seal tegutsetakse. Sõltuvalt korralduse iseloomust võib väljund esituda ekraanil. Korralduse täitmisele eelneb varemkirjeldatud autentimine. Anname näiteks teises masinas korralduse 'hostname -f' gnoom~$ ssh -l kasutaja2 reptilus.zoo.tartu.ee hostname -f reptilus.zoo.tartu.ee gnoom~$ või korralduse 'w' gnoom~$ ssh [email protected] w 12:10PM up 9 days, 21:18, 8 users, load averages: 0.02, 0
J OONESTAMINE Materjal on valminud Integratsiooni Sihtasutuse projekti “Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muu- keelsetes kutsekoolides” raames (2005-2008). Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projekt kavandati vastavalt Uuringukeskuse Faktum uuringule "Kutsehariduse areng venekeelsetes kutseõppeasutustes" (2004). Projekti eesmärgiks oli luua tingimused kvaliteetse eesti keele õppe läbiviimiseks ning arendada eestikeelse õppe metoodikat kutseõppeasutuste venekeelsetes rühmades. Projekti käigus koolitati üle 300 õpetaja ning anti välja 23 (e-)õppematerjali ja metoodikaraamatut. Materjalid asuvad veebikeskkonnas kutsekeel.ee. Materjali soovitab riiklik õppekavarühma nõukogu Sisunõustamine: Jaak-Evald Särak Terminitoimetamine: Harri Annuka Keeletoimetamine: Katre Kutti Retsensent: Rein Mägi Küljendaja ja kujundaja: Aivar Täpsi Toimetaja: OÜ Miksike Autoriõigus: Integratsiooni Sihtasutus Tasuta jaotatav tiraaž
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika instituut Google App Engine Iseseisev töö aines Veebiprogrammeerimine IFI6011 Andris Reinman ITJ-08 Õppejõud: Jaagup Kippar Tallinn 2010 Google App Engine Andris Reinman Sisukord Google App Engine............................................................................................................................ 1 Sisukord......................................................................................................................................... 2 Tutvustus.......................................................................................................
operandide laadimine OF (Operand Fetch), operatsiooni täimine ALU-s OE (Operand Execute), tulemuse salvestamine (OS, Operand Store) IF OF OE OS Kui iga etapi täitmisel on hõivatud võrreldav hulk riistavara, siis hõivatud on igal taktil vaid 25% protsessorist. Konveier aitab koormata kogu protsessori riistavara maksimaalselt. Konveieriga saame esimese käsu juures läbides esimese etapi, alustada juba teise käsu esimese etapi täitmist. Seejärel on esimene käsk kolmanda etapi juures, teine käsk teise etapi juures ja alustada kolmanda käsu esimese etapiga jne. Käskude paralleelsusele täidetakse keskmiselt ajaühikus rohkem ja protsessor on pidevalt koormatud. Konveier tõstab oluliselt protsessori tootlikust, kuid ainult siis kui seda pole vaja pidevalt uuesti käivitada või vahepeal peatada. Konveieri tõhusust vähendavad: 1) Siirdekäsud Konveier töötab tõhusalt seni kuni pole käske, mis realiseerivad programmis hargnemisi
Kompilaatori jaoks võiks kõik teksti rahumeeli ühte ritta jutti kirjutada, enesele kasvaks aga selline programm varsti üle pea. Siin näites paistab, et alamprogramm Main' i sulg on sama kaugel taandes kui alamprogrammi alustav rida ise. Ning klassi sulg on sama kaugel kui klassi alustava rea sulg. Nõnda saab programmi pikemaks kasvamisel kergemini järge pidada, millises plokis või millistes plokkides vaadatav käsk asub. Nõnda on esimene väike programm üle vaadatud ja loodetavasti tekib natuke tuttav tunne, kui vaadata järgnevaid ridu: using System; class Tervitus{ public static void Main(string[] arg){ Console.WriteLine("Tere"); } } Käivitamine Edasi tuleb tervitusrakendus käima saada. Töö tulemusel tekkinud pildi võib arenduskeskkonnas (näiteks Visual Studio 2008) ette saada kergesti - vajutad lihtsalt käivitusnuppu ja midagi ilmubki.
vahetulemuste ja lõpptulemuste salvestamiseks. Lippude registris säilit info ALU-s tehtud operatsioonide tulemuste kohta (nt tulemus oli 0, tekkis ületäitumine, tekkis ülekanne jne). 6 7 5. Konveier protsessoris ja mälus (163-167 mälu + 184 cpu) Käsu täitmise protsessoris võib jagada teatud sõltumatuteks etappideks. Näiteks on siin käsk jagatud neljaks etapiks: 1. Käsukoodi laadimine ja dekodeerimine (IF - Instruction Fetch + Instruction Decode) 2. Operantide laadimine (OF - Operand Fetch) 3. Operatsiooni täitmine ALU-s (OE - Operand Execute) 4. Tulemuse salvestamine (OS - Operand Store) Ilma konveierita täidetakse käske jadamisi ning igal taktil on hõivatud vaid 25% protsessorist. Kui need neli käsutäitmise etappi on sõltumatud, ligilähedaselt sama kestvusega ning iga käsuga käib ümber
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
