Kirjanurk Kirjanurga näidis õppeaines 10 INSENERIGRAAFIKA ja muudel tehnilistel joonistel kasutamiseks masinaehitus- ja transporditeaduskonnas Graafiliste tööde vormistamisel õppeaines INSENERIGRAAFIKA, kursuseprojektides
Digitaalsel maa-ala plaanil võib kasutada kõiki värvitoone, välja arvatud mustale või valgele värvitoonile lähedasi värvitoone, mis arvutikuvaril või väljatrükil võivad jääda märkamatuks. 13. Millises mõõtkavas koostatakse maa-ala plaan? Maa-aluste tehnovõrkude uurimine toimub ainult M 1:500 M 1:1000 teostatavate uurimistööde korral või M 1:2000 puhul tellija erinõudel. 14. Millised andmed kantakse digitaalsele joonisele katastriüksuste kohta? Mida lisatakse kirjanurga kohale? (1) Plaanile kantakse maakatastris registreeritud katastriüksuste piirid. Tiheasustusalal lisatakse katastriüksuste aadressid (viimase puudumisel nimed), hajaasustusalal katastriüksuste tunnused ja nimetused. (2) Erinõudel mõõdistatakse ja kantakse plaanile kõik leitud piirimärgid (kiht «PIIRIMLEITUD») ning piiriprotokolli järgsed katastriüksuste piirid. (3) Plaani kirjanurga kohale lisatakse märkus piiriandmete väljavõtte päritolu ja aja kohta. 15
KORDAMISKÜSIMUSED EHITUSGRAAFIKAS I JOONISTE VORMISTAMINE 1. Millised on põhiformaatide tähised ja mõõtmed (A 0 - 841x1189 mm)? Millise jämedusega joonestatakse raamjoon ja kirjanurga jooned? 2. Mis on mõõtkava? Millised on lubatud suurendused ja vahendused ISO standardi kohaselt kuni M 1:10 ja M 10:1. 3. Millise jämedusega joonestatakse kriipsjoon (varjatud kontuur), peenjoon (mõõtjooned, distantsjooned, viirutused) ja kriips-punktjoon (telgjoon), kui kontuurjoone jämedus on valitud 1 mm9 4. Joonestada etteantud materjalide leppemärgid lõigetel. 5. Kirjutada standardkirjas N° 10 etteantud tähed ja numbrid. II KUJUTISED 1
pooleks. 1.1.2 Kirjanurk Kirjanurk asub joonise alumises parempoolses nurgas, toetudes pikema küljega vastu alumist ja lühemaga vastu parempoolset raamjoont. Raamjoon tõmmatakse pideva jämejoonega. Raamjoone kaugus paberi (formaadi) servadest näidatud skeemil. Joonise esimese lehe kirjanurk Joonise järglehtede, samuti tekstidokumentide kirjanurk Selgitused ja teksti kujul esitatavad tehnilised nõuded paigutatakse kas kirjanurga kõrvale või kirjanurgast kõrgemale asuvale alale. Selgitusena võib anda näiteks nõudeid materjali ja termilise töötlemise koha, samuti mitmesuguseid viiteid, märgistusi, sümboleid, ühikuid, paigutusjooniseid, pinnakareduse tähiseid jne. 1.1.3 Standardkiri ehk normkiri 1.2 Kujutised Kujutised jaotatakse nende sisu järgi vaadeteks, lõigeteks ja ristlõigeteks. 1.2.1 Kujutiste põhilised vaated 1.3 Joonte liigid, kasutusala
Mõõtmete kordamine põhjustab vigu ja praaki valmistamisel ning on seetõttu keelatud. Mõõtmed tohivad korduda juhul, kui ühte neist nimetada teatmemõõtmeks. Nad märgitakse tärniga ja tehnilistesse nõuetesse kirjutatakse * teatmemõõtmed. d) Geomeetrilised tolerantsid joonisel, kaasa arvatud otspindade tolerantsid, nende baasid e) Pinnakaredus, kaasa arvatud otspindade omad; paremal nurgal ühesuguste pindade karedus (" tühja" sümboliga) f) Võlli telg peab paiknema paralleelselt kirjanurga pikema küljega g) Lõiked A-A, B-B, kus on liistu sooned h) Soone tolerantsid- mõõtme- ja asenditolerantsid koos uue (teise) baasiga i) Tehnilised tingimused 1. Kõvadus HB ..... välja arvatud tähistatud koht 2 2. Märkimata raadiused ..... mm 3. *Lõikeriistaga määratud mõõde (või Teatmõõtmed) 4. Mõõtmete märkimata piirhälbed h14; H14; ±IT14 (kirjanurgas) 5. Tsementeerida h = ......; HRC ..... 6. Valukalded .... Koostejoonis
Vorm I.1. Valemite vormistamise näited. .....................................................................56 Vorm J.1. Kokkuvõtte näide [12].................................................................................. 57 Vorm J.2. Kokkuvõtte näide [13].................................................................................. 58 Vorm K.1. Kasutatud kirjanduse loetelu näide..............................................................59 Joonis L.1. Masinaehitusliku joonise kirjanurga elemendid formaadil A4 [3].............61 Joonis L.2. Skeemide ja plaanide kirjanurga elemendid formaadil A4 [3]...................62 Joonis L.3. Jooniste kirjanurga elemendid formaadil A4 [3]........................................ 63 4 EESSÕNA Iga inimene, kes omandab või omab kõrgharidust, peab suutma väljendada oma mõtteid nii sõnaliselt (verbaalselt), kui ka kirjalikult õigekeelselt. Haritud inimeste
Üldjuhul kasutatakse mõõtkavasid M1:500, M 1:1000, M 1:2000. 14. Plaanile kantakse maakatastris registreeritud katastriüksuste piirid. Tiheasustusalal lisatakse katastriüksuste aadressid (viimase puudumisel nimed), hajaasustusalal katastriüksuste tunnused ja nimetused. Erinõudel mõõdistatakse ja kantakse plaanile kõik leitud piirimärgid (kiht «PIIRIMLEITUD») ning piiriprotokolli järgsed katastriüksuste piirid. Plaani kirjanurga kohale lisatakse märkus piiriandmete väljavõtte päritolu ja aja kohta. 15. Horisontaale ei kanta plaanil: 1) hoonete jm pinda moodustavate rajatiste aladele, sh katendiga teedele; 2) inimtegevuse tagajärjel tekkinud kuhjatiste või tõngermaa aladele juhul, kui nad ei iseloomustaks looduslikku reljeefi adekvaatselt; 3) nõlvadele, mida kujutatakse plaanil nõlva või järsaku leppemärgiga. 16. Mõõtkavas 1:500 on põhihorisontaalide lõikepindade vaheks 0,5 m
............................................................................................................................... 58 5.6 Koostu lõplik komplekteerimine ......................................................................................................................... 58 6. Jooniste loomine ............................................................................................................................... 60 6.1 Lehe parameetrite määramine, kirjanurga loomine ........................................................................................... 60 6.1.1 Joonise vormistamise lehe häälestus ........................................................................................................ 61 6.1.2 Kirjanurga loomine .................................................................................................................................... 61 6.2 Joonise loomine .........................
Väliseid defekte saab keevitaja või kontrollija hinnata visuaalselt. Juhul kui kas või üksainus defekt ületab aktsepteerimispiiri, tunnistab kontrollija terve konstruktsiooni mittevastuvõetavaks. MAG-keevitusel on tüüpiliseks keevitusveaks V-õmbluste korral õmbluse servade kokkusulamatus ehk liiteviga. Seda saab avastada liite ristlõike makrolihvil või ultrahelikontrolliga. Nõuded keevisõmbluste kvaliteedile kantakse joonisel õmbluse tähistuse sabaosasse või joonise kirjanurga peale märkusega, nt: keevitusdefektid ISO 5817/B. Nurkõmbluste juures kontrollitakse õmbluse kõrgust vastavate mõõturitega (joonis 2.3), aga ka kaatetite erinevust, sisselõikeid, pealevalgumist, õmbluse kumerust. Põkkõmbluste korral on põhilisteks keevitusdefektideks sisselõiked, liigkumerus, läbikeevitamatus, servavahemiku mitte- täitmine jt. Kogenud keevitaja on võimeline visuaalselt hindama väliseid keevitusdefekte ja õmbluse mõõtmeid.
Peaprojekteerija vastutab ehitusprojekti terviklikkuse ja projektiosade ühilduvuse eest. Üldjuhul on hoone peaprojekteerijaks arhitektuuribüroo (First in, last out - arhitekt alustab esimesena ja lõpetab viimasena). PROJEKTI STAADIUMID: Ehitusprojekt töötatakse välja järk-järgult. Projekti erinevaid etappe nimetatakse staadiumideks. Eelnev töö ehitise kavandamisel on ARHITEKTUURILINE ESKIISPROJEKT - ES - kirjanurga lühend (sele 1), millega antakse ehitise ja krundi arhitektuurilise kujunduse idee ning põhimõttelahendus. Eskiisprojekt võimaldab tellijale hoonest ettekujutuse anda, erinevaid pakutavaid variante võrrelda ja analüüsida. Esitatakse minimaalses mahus.- asendiplaanil näidatakse hoone orienteeruv paiknemine - parkimise lahendus ja liiklusskeem, erinevad katendid, piirded - haljastuse ja heakorra suunad
Samuti iga töö liigi kohta on eraldi joonas nt konstruktiivne joonis, mida täiendab geodeet ja märgib sinna õiged kõrgused. 3.5 Jooniste vormistamine Joonistel peavad olema kindlad andmed. Objekti nimi ja aadress, teostamise kuupäev, kes mõõdistas, kes joonestas, mis formaadis on tehtud, mis programmis on koostatud ja mis koordinaatidel ja millised kõrgused on akuseks võetud. Kindlasti peab olema original allkiri. (vt Joonis 7) Joonis 7. Kirjanurga näidis Allikas: ………….. dokumentide arhiiv 9 Objekti lõpus esitab geodeet tellijale koond teostusjoonised, (vt Lisa) tavaliselt sisaldab see teostusjoonist kuhu peale on kantud kõik honed ja nende nurga koordinadid. Plaanile kantakse kõik honed, kaasa arvatud näiteks sellised honed kui alajaam, prügimaja, kõrvalhooned, kuurid. Kantakse ka teed ja plastid, parkimisplatsid ja muud, kõnniteed ja äärekivid ning nende kõrgused
kriipspunktpeenjoon – штрих-пунктирная poolitama – деление на две части тонкая линия 7 Tabel 1. Joone liigid ja kasutusala. 8 Kirjanurk Kirjanurk asub joonisel alumises parempoolses nurgas. Vastavalt standarditele ISO 7200 ja ISO 7573 leiab iga firma ise endale kõige sobivama kirjanurga vormi. Õppeotstarbeks on soovitav kasutada lihtsus- tatud kirjanurka. Selel 2 ja selel 3 on toodud Tallinna Tehnikaülikooli mehaanikateaduskonnas kasutatavad kirjanurgad. Sele tähendab joonisekujulist selgitust. Raamjoon tõmmatakse vähemalt 0,5 mm paksuse pideva jämejoonega. Selle kaugus mõõtulõigatud paberi servadest on formaatidel A4, A3, A2 vähemalt 10 mm, kuid formaatidel A1 ja A0 on see kaugus vähemalt 20 mm. Ääred on vajalikud joonise kinnitamiseks.
kujutisega krüpspunktpeenjoone abil ja projekteeritakse kolmanda ruuminurga meetodil ehk Ameerika süsteemis (pealtvaade asetseb eestvaate kohal, vasakultvaade eestvaatest vasakul jne). Lõigete pealkirjastamine - Vaate suunda ja ühtlasi ka lõikepinna 90° all toimuvat mahapööramist näitavad nooled toetuvad kriipsudele nende valimistest otstest 2...3 mm kaugusel. Nooled peavad olema kriipsudega risti. Kummagi noole vahetusse lähedusse, soovitatavalt väljapoole ja kirjanurga suhtes paralleelselt, kirjutatakse lõike tähisena mõõtarvudest 2 korda suurema kirjaga suurtäht. Lõike pealkirjaks on kaks kriipsukesega eraldatud suurtähte. Kui lõikepinna asend on ilmne ja lõige ise üheselt mõistetav, siis lõiget ei tähistata ega pealkirjastata. Lõiked mitme tasapinnaga Niisuguseid lõikeid saab vormistada astmelise ja murdlõike kujul. Mõlemal
nr. mm seme nhtvadpiirjooned(kontuurid). I sem Iiigendus-j servjooned. 1 Lai pidevjoon 0,5 Joonise raamjooned. .! Tiite|nurga(eiaIaseskirjanduseska kirjanurga) a|aliidetIahtriteiooned. tI ' I Koordinaatte|jd ehk ekranideomdvahelised I |ikejooned ,] P rojektsiooniI ist sost nitavadsidejooned
Kodutöö nr 3 1. Tolerantsijärgud Nimimõõde IT0 IT6 IT16 Ø 62mm 1,2 m 16 m 1600 m Sele 1. Tolerantsid Võrdlus: IT 0 ülitäpsed liited, tolerantsid minimaalsed. IT 16 suured lõtkud ja suur lõtku tolerants. IT 0 ja IT 6 on täppisseadmete nagu mõõteriistad ja kaliibrid valmistamiseks. IT 16 on talitlusvabade mõõtmete tolereerimiseks. 2. Piirhälbed Nimimõõde Ø 62mm 1. ist 62 H6 / g6 lõtkuga ist H6 = +19 / 0 g6 = -10 / -29 Ava Dmax = 62.019 mm Dmin = 62.000 mm Võll dmax = 61,990 mm dmin = 61,971 mm Suurim lõtk Smax = 0,048 mm Vähim lõtk Smin = 0.010 mm Keskmine lõtk Sa = 0.029 mm 2. ist 62 H6 / k6 siirdeist H6 = +19 / 0 k6 = +21 / +2 Ava Dmax = 62.019 mm Dm...
projekteerimisega seotud eriosasid. Peaprojekteerija vastutab ehitusprojekti terviklikkuse ja projektiosade ühilduvuse eest. Üldjuhul on hoone peaprojekteerijaks arhitektuuribüroo (First in, last out - arhitekt alustab esimesena ja lõpetab viimasena). PROJEKTI STAADIUMID: Ehitusprojekt töötatakse välja järk-järgult. Projekti erinevaid etappe nimetatakse staadiumideks. Eelnev töö ehitise kavandamisel on ARHITEKTUURILINE ESKIISPROJEKT - ES - kirjanurga lühend (sele 1), millega antakse ehitise ja krundi arhitektuurilise kujunduse idee ning põhimõttelahendus. Eskiisprojekt võimaldab tellijale hoonest ettekujutuse anda, erinevaid pakutavaid variante võrrelda ja analüüsida. Esitatakse minimaalses mahus.- asendiplaanil näidatakse hoone orienteeruv paiknemine - parkimise lahendus ja liiklusskeem, erinevad katendid, piirded - haljastuse ja heakorra suunad Kompleksse, kõiki erialasid hõlmava ehitusprojekti esimeseks staadiumiks on
Joonise kihtidel ei ole füüsilist ega geomeetrilist tagapõhja tegemist on formaalse vahendiga joonestamisseansi hõlbustamiseks. On soovitatav, et igale kihile määratakse sobivad omadused (värvus, joo- netüüp jne.). Lähemalt käsitletakse neid küsimusi allpool. Üks esimesi asju, mida uue joonise puhul paika pannakse, on joonise formaadid. Need tuleb valida kas siis kooskõlas joonestatavate objektide tegelike mõõtudega (jättes ruumi kirjanurga, mõõtmete jne. pealekandmiseks), või siis kasutada kindlaid formaate (A3, A4 vms.). Ka tuleb endale selgeks teha, millistes ühikutes joonise objekte mõõdetakse (milli- meetrites, meetrites vms.) ja vastavalt sellele ka valida jooniseformaadid. Rõhutame, et joonisel kasutatavad mõõdud on dimensioonita suurused ja seega neil puuduvad pikkus- ühikud (ingliskeelsetes maades kasutusel olevad jalad ja tollid meil tegelikku kasutamist ei leia)
Märk võib asetseda ka mõõtejoonel. Pinnakaredustähist näidatakse joonisel ühe pinna kohta vaid üks kord ja seal kus see on kõige iseloomulikum võimalikult samal vaatel iseloomustava mõõtme ja positsiooniga. Silinder ja prismapinna karedustähist võib näidata ühekordselt tsentrijoonel. Kui sama pinna karedust nõutakse enamike pindade kohta, kantakse üldtähis koos karedusparameetritega joonise pinnale, näiteks kirjanurga peale. Sulgudes lisatud tähis viitab sellele, et joonisel on veel pindu, mille karedus erineb üldisest ja näidatud on see joonisel pinna juures eraldi. 35 16 SPETSIIFILISTE TOOTMISPROTSESSIDE TOLERANTSID Üldist Standard ISO 286 oli esmaselt mõeldud toodetele, mida valmistati masintöötlusega. See on aga üldise iseloomuga ning kasutatav muudes alades
annaabi.ee 
