ÜLESANNE I PINNATÜKK (0)

Arvutigraafika   I   
ÜLESANNE    I     Pinnatükk 
Sissejuhatus  
 
Enne  joonestusprogrammiga   AutoCAD   töötama  asumist  on  soovitatav 
läbi  lugeda  see    Sissejuhatus  ja  teha  endale  märkmeid    sest  vastavalt 
Murph’i  seadustele : 
 
 
 
 „... juhul,  kui vaatamata mitmesugustele ja laiaulatuslikele 
 
 
katsetele,  uus  seade  ei  hakka  tööle,  on  edasise  aja  kokkuhhoiu  
 
 
mõttes viimane aeg alustada tutvumist selle seadme    
 
 
kasutusjuhendiga...” 
 
Aga ...teisest küljest ei maksa kaotada ka lootust, ja kui on küllalt julgust, 
võib minna kohe leheküljele 270 ja hakata joonestama pinnatükki. 
 
Sel juhul tabab seniseid AutoCAD-programme kasutanuid rida üllatusi... 
 
       
Põhimõtteliselt saab siintoodud Juhendis toodud andmeid AutoCAD-19.0 kohta 
kasutada  ka  vanemate  AutoCAD-vormingute  korral,  sest  tegelikult  on  AutoCAD-
joonestamise  põhitõed püsivad ja kanduvad vormingust vormingusse. Väga harvad on 
juhused,  kus  mõni   käsk   ei  tööta  uuemas  vormingus  või  on  antud  talle  uus  nimi.  Küll 
aga lisanduvad alati uute võimalustega  käsud  ja põhimuutujad ning sageli ka vanadele 
käskudele uued võimalused, kuid kahjuks mitte alati kõige mõistlikumalt tehtult. 
         Juhendi koostamisel on eeldatud, et kasutajal on inglise keele oskus, iseseisva 
mõtlemise  oskusest  rääkimata.  Töö  kiirust  parandab,  kui  osatakse  „kümnesõrmelist 
masinkirja”,  s.t.  suudetakse  sõrmistele   vajutada   neid  nägemata.  Et  kasutatavate 
arvutite  välisseadmete  hulgast  puuduvad  tavaliselt  skanner,  kaamera,  digitaator, 
valguspliiats,  vektorkuvar  jms.,  ei  kirjeldata  tööd  nendega.  Juhendi    on 
möödapääsmatu  õppevahend  neile,  kes  õpivad  Tallinna  Tehnikaülikoolis  kursusi 
"Arvutiraafika-I"  ( joonestamine   tasandil)  ja  "Arvutigraafika-II"  (kolmemõõt-
meline  joonestamine)  ning  „Insenerigraafika”  (koosneb  atvutijoonestamise  alg-
kursusest  ja  tehnilisest  joonestamise  mõningatest  üksikutest  alg-elementidest,  mida 
on  inseneri  harimiseks ilmselt liiga vähe). 
ÜLESANNE  I  Pinnatükk 
1 
 
      
Mõistagi  ei  suuda  see  juhend  haarata  kogu  AutoCADi  materjali,  sest  juba 
ainuüksi  programmiga  kaasas  olev  teatmematerjali  kokkuvõte    hõlmab  mitu-mitu 
paksu  köidet,  igaüks  mahuga  üle  tuhande  lehekülje.  Lisaks  on  programmis  võimalik 
välja  kutsuda  teabematerjali   mahus   paarsada  megabaiti  ja  kuna  AutoCAD-19.0  on 
üles  ehitatud  interneti-  ja  eriti  „pilveinterneti”-kesksena,  saavad  registreeritud 
kasutajad sealt alati abi, kui vaid oskavad küsida. 
 
Kõikidel joonisel:  
 
   –  objektide valikkuruuduke „punkt  joonel “; 
          ↵   –  vajutus sõrmisele [ Enter ] 
 
 
NB! Sõrmiste nimetused on juhendis kõikjal paigutatud [   ]-sulgudesse,  
 
     välja arvatud tähised    ↵   ┐ ja ┌  ja nad on toodud poolpaksus kirjas. 
 
 
Arvutiga   töötaja   kirjutatud  tekst  ja  arvude     sisestamine   arvutisse  –  kirjapilt  on 
PÜSTKIRI    SUURTÄHTEDEGA  ja  RÕHUTATULT  (BOLD  ehk  POOLPAKS 
RASVANE kiri)  ning rea lõpus on ALATI  kas  tähis  ┐ , ┌ või ↵ 
┐  –    vasak-klõps (või lihtsalt  klõps): – lühike kiire vajutus (muusikalisi oskussõnu 
 
kasutades –   “stoccato”-löök),  millega  kinnitatakse  tehtud  valik   hiire   vasakule 
 
sõrmisele;  
┌  –   parem-klõps –  lühike kiire vajutus hiire paremale sõrmisele (sageli  on sellel 
sama  toime mis    ↵,  näiteks  objektivaliku lõpetamisel); 
 
 
Küsimus enesekontrolliks:  
  
Kui suur on  kirja kõrguse ühik  „punkt” (lähtume rahvusvahelisest, s.t. 
Inglismaal kasutatavast ühikust, sest mujal (kohati Eurooma mandri-osas ja 
Venemaal) võib ta olla teistsugune):  
 kiri 8 punkti;  kiri 12 punkti; kiri 20 punkti; kiri 28 punkti 
 
 
Värvuste kasutamine: 
 
roheline – arvuti vastused; alusfaili nimi Italic, poolpaksus kirjas  (Bold). 
 
sinine – mingi viidatud nimi, või tähendus, või  märkus , mis pole nii tähtis, seda 
seda punaselt näidata; 
ÜLESANNE  I  Pinnatükk 
2 
 
 
punane – erilist tähelpanu nõudvad märkused („manitsused”). 
 
poolpaksus kirjas  antakse väljendeid mida on vaja eriti rõhutada ja seda eriti 
nende esmakordsel mainimisel. 
   
kaldne  poolpaks  kiri  –  valikuakna    tähtsamad   pealkirjad   (kui  valikuaknal  on 
alajaotused, on nende pealkirjad –  allajoonitud poolpaks kaldkiri) ; 
   
SUURTÄHTEDEGA  poolpaksu   kirjaga  – põhimuutujate ja käskude nimed.   
   
Selguse  mõttes  on  pikemate  liitsõnade  üksikosad  eraldatud  üksteisest 
sidekriipsuga, näiteks: 
   lõpp-punkt 
 
   
Kahekõned  arvutiga  on    Juhendis  toodud  üldiselt  koopiana  Käsurea 
piirkonnast : 
 
   
Käsupiirkond on jaotatud rõhtsa  joonega  kaheks osaks: 
  Joone pealne osa   – sama käsu eelnevalt kasutatud valikuridade koopia(d) 
  Joone all esimesel  real  – Käsureal  
    – 
 – käsu  ikoon  (reas alati esimesel kohal); 
    – 
   – käsu  nimi (suurtähtedega, poolpaksu kirjapildiga); 
    – 
    –  arvuti  poolne   selgitus ,  mida  teha 
   
 
esimesena  ja  mille  välajakutsumise  kohta  pole  vaja  teha   täiendavaid  
   
 
valikuid ; 
    – 
 
      –  Valikurida,  kus  on 
   
toodud hallidel väljadel, üksteisest kitsaste valgete ribadega eraldatult,  
   
võimalikud  valikud    edasiseks  töötamiseks.  Nagu  eelnenust  näha,  võib  valik 
   
koosneda ka mitmest sõnast  (Base point) või siis tähest ja sõnast (Z direction)  
   
Kui see valikute jadada ei   mahu  eelnevatega koos ühte  ritta , võib ta olla  
   
kujutatud järgnevatel ridadel;  
 
   
Valiku tegemiseks Valikureast on kaks võimalust: 
ÜLESANNE  I  Pinnatükk 
3 
 
   
 
– klõpsata vastaval halil väljal (soovittav); 
   
 
– sisestada võtmetähed (valiku nimes siniste SUURTÄHTEDENA,  
   
 
 
neid võib seal olla rohkem kui üks!) valikust. 
     
 
– 
  – arvuti poolt pakutav valik on alati  nool --sulgudes, selles 
   
 
 
 
suunas edasi minekuks  piisab  kui klõpsata  ↵ , aga võib ka 
   
 
 
 
sisestada  seal oleva(d) võtmetähe(d), antud juhul "X";  
   
 
 
NB! Millegi sisestamiseks või  arvutile  "selgeks tegemiseks"  
   
 
 
 
(alates AutoCAD-19.0 !)  pole vaja kursorit viia Käsureale, 
   
 
 
 
kirjutatu ilmub sinna paea-aegu alati ise. 
   
 
 
   
Arvuti poolt pakutav valik võib tähendada kas "default"  – soovitatav   või siis 
" current " – (senini) kasutatud. Arvuti poolt  pakutud  valikuid võib üldiselt alati tarviduse 
korral muuta. 
 
 
 
NB! Valikurida lõpeb alati kaksik- punktiga  (koolon). 
     –
  – kooloni järgi on näidetes alati kujutatud kasutaja poolt tehtud valik, näites 
   
 
on  valikuks   "Items" (objektid), mis on tehtud "I"  sisestamisega;  
    – 
   –  kolmnurk  Käsupiirkonna lõpus lubab sirvida  arvutil  eelnenult tehtut. Kui 
   
 
kolmnurka  pole    –  tähendab  see  seda,  et  varem  pole  pärast  joonise 
   
 
avamist  midagi  tehtud.  Kui  tegelikult  on  tõesti  palju  tehtud,  kuvatakse 
   
 
vaid   viimased    toimingud .   Eelmiste   toimingute  kuvamiseks    viia   kursor  
   
 
Käsupiirkonna lõppu ja liugusiga „kerida ette” teave eelnenu kohta.  
 
   
Teine võimalus arvuti-tarbija kahekõne kirjeldamiseks on tekstiline. 
 
   
Järgnevalt  võrdleme  kaht  ühe    käsu  esitamise  viisi  –  koopiat  käsureast  ja 
tekstilist. 
   
Arvuti kuvab: 
 
 
 
   
Tekstiline esitlus: 
 
ÜLESANNE  I  Pinnatükk 
4 
 
HATCH  ↵ 
 
Pick  iInternal point or [ Select  objects / seTtings ]: 
  
   
Kus: 
HATCH   –  käsu nimi, suurtähtedega, poolpaksu laia joonega ("rasvane" kiri); 
↵  –   vajutus sõrmisele [ Enter ] ( sisesta ) 
sulgudes – täiendav selgitus; 
Pick iInternal point or [Select objects / seTtings ]: – Valikurida   –  roheline  
   
 
 
poolpaks kaldkiri: 
Pick Internal point   – arvuti antud selgitus, mida teha esimesena ja mille kohta  
   
pole vaja teha täiendavaid valikuid („sisestada punkt piirjoontega piiratud alal”) 
or   –  tähenduses "või siis tee  mõni järgmine valik" 
[Select objects / seTtings ]: – nelinurksetes sulgudes, rida üksikuid  
   
 
Valikuvõimalusi, eraldatud üksteisest kaldkriipsudega; valiku tegemiseks  
   
 
sisestada see  suurtäht  (need suurtähed), mis on  valikus ,  
   
 
seega   – objektivalikuks sisestada  "S ↵"  ja viirutuse täpsemaks  
   
 
 
seadistamiseks sisestada "T ↵". 
   
Mõne  Valikurea  lõpus  võib  olla  nool--sulgudes  mingi  sõna  või  arv,  mis 
tähendavad kas siiani kasutataut või soovitatavat nime või arvulist suurust. 
 
 
   
Kohati  (eriti  mingi  mõiste    esmakordsetel  mainimisetel)    kasutatakse  mingi 
tegevuse, nime või abistava võtte kirjeldamist nii, et selle  
tegevusega   seotud  nime 
algustäheks on SUURTÄHT, näiteks Tarbijateljestik, Ülariba, Käsurida jne. 
 
 
Arvulise suuruse või omaduse sisestamise näidetes on sisestamised kujutatud 
poolpaksus rasvase kirjaga, näiteks:  
3.14286  ↵    – lõppu on paigutatud sõrmise [ Enter ] piltkujutis (tähis) 
 
või on see arvsuurus paigutatud look- { } –sulgudesse: 
< ↵  
 
kui  aga  mingi  sisestamine  vajab  täpsustamist,  siis  lisatakse  ka  selgitus 
looksulgudesse, näiteks: <  ↵ 
ÜLESANNE  I  Pinnatükk 
5 
 
   
sisestamist  näitava  tähise  ↵    asemel  võib,  ja  sageli  on  soovitatavamgi, 
kasutada hiire vasakpoolse nupu tähist  ┐ < ┐  
 
 
NB!    Sisestamisel  tuleb  arvestada  seda,  et  tühikul  (sõnavahe-sõrmis),  mida 
tähistatakse   Programmeerimiskeelte  käsikirjades  (  ⌴  ),  on  sisestamisel  sama 
tähendus kui tähisel  ↵   
 
 
Enesekontroll  eeltoodud    arvu    π    ligikaudsete  arvuliste  väärtuste  kohta 
(põhimõttel: "Kes ei tunne minevikku, selle jaoks ei ole tuevikku"): 
 
 
Millal, mis maalt ja kelle poolt on need  ajalooliselt ligikaudsed  (isegi  kaasajal  
enamuse  tehniliste  lahenduste  jaoks  küllaldase  täpsusega)    π    väärtused  leitud? 
(Spikker:  märksa rohkem kui  2000 aasta tagasi). 
 
 
Eestikeelsete  mõistete  ingliskeelsed  vasted  (ja  vastupidi)  on  nende 
esmakordsel  esinemisel  paigutatud  ()-sulgudesse.  Sõna,  mille  vaste  antakse,    on 
paigutatud jutumärkidesse, näiteks: 
   
    “booting” (alglaadimine), tähenduses “kuum algkäivitus”  
 
 
 
Akende   nimetused  on  kirjutatud  allakriipsutatud  kaldkirjas  poolpaksus 
kirjaviisis 
 
 
Sõrmiste  nimetus  on  antud  poolpaksus  kirjaviisis  [  ]-sulgudesse  kirjutatult, 
näiteks  
[  F8  ],    [   Ctrl   ],    [  *  ],    [    
 
 
Kui  seadistada  SAVETIME = 0  –  lülitatakse  joonise automaatsalvestus välja 
(seda pole soovitatav teha!). 
 
 
 
 
 
*   
 
*   
 
* 
 
 
 
 
 
 
GRID   
 
 
 
On  tuntud  tõsiasi,  et  ruudulisele  paberile  saab  eskiisi  paremini   joonestada   kui 
valgele  paberile.  Ka  sellist  võimalust  saab  arvutijoonestamisel  kasutada.  Käsuga 
GRID tuuakse joonestusväljale kogu esialgses ulatuses ühe  piksli  suuruste täppidega 
või  peenjoontega     rõht -  ja  püstjooneline    võrgustik.  Osa   nendest   joontest  võib  olla 
joonestaud  ka  veidi  laiema  joonega,  vt.  allpool.  Punktide  või  joonte  vahelisi  rõht-  ja 
püstsuunalisi  samme  on    võimalik  laiades  piirides  muuta.  Kui  joonestusvälja  hiljem 
muuta  suuremaks , saab võrgustikku vajaduse korral  paigutada  ainult joonise sellele 
osale, mis  oli esialgu  kuvatud. 
 
 
Kord  kujundatud  võrgustikku  on  soovitatav  sisse  või  välja  lülitada  sõrmisega     
[  F7  ]. Kuna osa käsu GRID omadusi sõltub käsu SNAP seadistusest, on soovitatav 
võrgustiku  ridade ja veergude vahekaugused seadistada enne käsu SNAP vastavate 
omaduste  seadistamist,  vastasel  juhul  võetakse  GRID-samm  võrdseks  SNAP-
sammuga .  
ÜLESANNE  I  Pinnatükk 
223 
 
 
 „Võrgustik” on kujutatud punktide kogumina (põhimuutujad GRIDDISPAY = 1). 
NB! Punktide asukohtale  ei laiene käsu OSNAP asukoha täppismääramise 
alamprogrammid   
 
 
 
Võrgustik sammuga  ≈10  mõlemas suunas; põhimuutuja GRIDMAJOR = 5 (iga viies 
joon on kujutatud veidi laiema  joonena ) 
 
ÜLESANNE  I  Pinnatükk 
224 
 
 
Võrgustikule on antud samm  ≈  25; põhimuutuja GRIDMAJOR = 5 
 
 
 
Võrgustiku sammud: rõhtsuunas (X-suund) 25 ja püstsuunas  (Y-suund) 10 
 
 
 
 
Võrgustike  kujundamist saab juhtida käsu OSNAP  kaardiga Snap and Grid: 
 
ÜLESANNE  I  Pinnatükk 
225 
 
 
 
 
 
Võrgustiku kuvamist juhivad järgmised põhimuutujad: 
GRIDDISPLAY  (abimaterjalides  ) 
  
Käsuga  GRID  loodud  võrgustiku  sõlmpunktide  asukoha,  omaduste  ja  piiride 
määramine. Tunnusarve võib liita, 
0 – keelatakse võrgustiku pealekandmist  alale , mis on määratud käsuga  LIMITS ; 
1 –  võrgustiku pealekandmine  alale, mis on määratud käsuga LIMITS; 
2 –  lülitab  sisse kohanduva võrgustiku ja see täidab kogu joonestusvälja, kui on 
väljutud käsust  ZOOM ( vanadel  AutoCADidel – võrgustk ainult LIMITS-alale); 
4 – kui võrgustik on seadistatud kohanduvale   moodusele  ja  suurendatakse  käsuga         
 
ZOOM, 
kuvatakse 
võrgustik 
tihedamana 
(töötab 
ainult 
siis 
kui 
 
GRIDDISPLAY = 2); 
8 – muudab võrgustiku tasandiks uue  kasutatava  koordinaatsüsteemi XY-tasandi. 
 
ÜLESANNE  I  Pinnatükk 
226 
 
GRIDMAJOR  
 
Võrgustiku  “rasvaste”  (laiemate)  joonte   vahekaugus   võreldes  tavaliste  joonte 
omadega.  Lubatud  piires    1  .  .  .  100.    Võrgustiku  jooned  kuvatakse  kõikidel  näitlik-
kustamise moodustel, välja arvatud  2D-traatmudel. 
 
GRIDMODE    
 
Võrgustiku kuvamise juhtimine: 
0 –  võrgustikku ei kuvata; 
1 –  võrgustik kuvatakse; 
 
GRIDSTYLE  
 
Kontrollib  võrgustiku  kuvamistl  2D-Mudel-mooduses,  3D- rööp -projektsioonis, 
3D- perspektiiv -projektsioonis  ja lehtede ning väljastuste olekutes. 
0 – kuvab joontest  koosnevat  võrgustiku 2D-Mudel-mooduses, 3D-rööp-projektsioonis, 
3D-perspektiiv-projektsioonis  ja lehtede ning väljastuste olekutes; 
1 – kuvab punktiir-joontest koosnevat võrgustiku 2D-Mudel-mooduses, 
2 – kuvab punktiir-joontest koosnevat võrgustiku ploki muutmisel (Block Editor); 
4 – kuvab punktiir-joontest koosnevat võrgustiku lehtede ning väljastuste olekutes 
 
GRIDUNIT    ( meetermõõdustik ) 
Võrgustiku sammud X-  ja Y-suundades  
 
 
 
 
 
Käsu GRID väljakutsumine 
GRID ↵ 
 
 
spacing(X)  –  võresamm  (kasutatud  ühikutes),  vaikimisi  –  senikasutatav      samm;  
 
esmaväljakutsel  seatatakse küll samm =  10.0000 (sõltuvalt programmipaketist 
 
võib selleks   olla  ka  mõngi  muu  arv,  näiteks  0.5000).  Vastus  0  ↵    seadistab 
 
võrelesammuks    1;    Soovitatav  on  võrgustiku  samm  seadistada  enne 
 
joonestusvälja  „kvantimist”  –  käsu  SNAP  sammu  seadistamist,  sest  muidu 
 
kasutab käsk GRID käsus  SNAP seadistusi. 
ÜLESANNE  I  Pinnatükk 
227 
 
Võimalikud vastused 
1) ↵ 
 
(ei  muudeta  midagi) 
2)  {arv} ↵  või  {samm-X, samm-Y} ↵ 
 
(ilmub  koordinaatvõrgustik,  mille      sammud  PEAKSID  võrduma   sisestatud  
 
arvuga.  Liiga  väikese    sammu  puhul  seadistab  arvuti  sammu  hoopis 
 
suuremaks, sellest   teavitamata. 
 
 
Võresammu  võib  anda  ka  kahe  punkti  vahelise  kaugusena,  pärast 
 
esimese    
punkti  sisestamist küsib arvuti kohe teist punkti: 
 
 
 < ↵ 
 
 
NB!  Kui  sisestada  arvX,  seega  arv,  millele  järgneb  X-täht,  siis 
 
suurendatakse   olemasolevat   võresammu    arv    korda  ja  kui  oli   püst -  ja 
 
rõhtsuunas   erinevad sammud, võetakse need võrdeiks rõhtsuunalisega. 
 
3)  ON   ↵  (võrgustiku sisselülimiseks võib vastata ka ON ↵   või [  F7  ]) 
 
Kuvatakse  koordinaatvõrgustik,  selle  sammuks   seatakse       viimasena   
kasutatud    võresamm;   kui  aga võresamm   oli  võtmesõnaga  S  muudetud, siis 
taastamist ei  toimu. 
 
4) OFF  ↵ 
 
(võrgustiku väljalülimiseks võib vastata ka OF ↵   või [  F7  ]) 
 
NB! Kui vastata O,  teatab  arvuti: 
 
 
   
(kahemõtteline auahne soov, palun täpsustada, kas ON või OFF) 
Siit veel kord soovitus: töötada „ahvi moodi”, tehes klõpse  hallil  valikuväljal. 
 
5)  S   ↵ 
 
Võresammuks võetakse käsuga  SNAP seadistatud samm  
 
6) M ↵ 
 
 
 
ÜLESANNE  I  Pinnatükk 
228 
 
 
Seadistab  väiksemate  võrejoonte    (punktide)  sageduse,  võrreldes  suuremate 
 
võrejoontega (punktidega) vastavalt põhimuutuja GRIDMAJOR väärtustele,  
 
7) D ↵ 
 
Kontrollib  võrgustikku  joonisele  kandmist  siis,  kui  kasutatakse    suurendamist 
või  
vähendamist  käsuga  
ZOOM. 
Seda 
kontrollib 
põhimuutuja 
GRIDDISPLAY. 
 
 
7.1)  ↵ 
 
 
 
 
Võrgustiku  sisselülituse  korral  kujundatakse  võrgustik  väiksema 
 
sammuga  
kui toimub   vähendamine.  Võrejoonte  sagedus  on  määratud 
 
laiemate võrejoontega. 
 
7.2)  Yes ↵ 
 
8)  L ↵    
 
(võrgustik kuvatakse kogu joonestusvälja ulatuses ka väljaspoole käsuga 
 
 LIMITS määratud   ala) 
 
9)  F ↵ 
 
(teljestiku muutmisel kantakse võrgustik  alati uue teljestiku  XY- tasandile ) 
 
10) A ↵ 
 
(võrgustikul on rõht- ja püstsuundades erinevad sammud) 
 
(samm X-suunas, siis seadistatud Y-suunas) < ↵ 
 
ÜLESANNE  I  Pinnatükk 
229 
 
 
Võrgustik, sammudega 10 mm, kujundatud käsuga XLINE joonestatud sirgjoontest, 
et oleks võimalik kasutada võrgusilmades punkti asukoha täppsmääramist joonise 
geomeetria  järgi käsu OSNAP alamkäsuga  INT  (END, MID ei tööta!). Sellistest 
joonistest võib teha eeskujujoonised ja vajaduse korral kasutada täppisjoonestami-
seks. Pole karta, et sellise eeskuju-joonise maht oleks liiga suur – kuigi on tegemist 
lõpmatusse suunduvate joontega, on igaüks neist antud vaid kahe punktiga. Joonte 
silmaga nähtavad  laiused  on seadistatud käsuga LINEWEIGHT erinevatesse 
kihtidesse. 
 
 
 
 
*   
 
*   
 
* 
 
 
 
NEW 
 
 
Käsu tellimus: 
NEW ↵ 
 
Arvuti  avab  vestlusakna  Create  New   Drawing ,  nii  nagu  programmi  AutoCAD 
avamisel, seal tehakse alustusviisi valik ja võib alustada joonestamist.  
 
ÜLESANNE  I  Pinnatükk 
230 
 
 
Joonise alustamisviisi valik 
 
 
Joonise salvestamisel avatakse aken, mis sarnaneb  tavalise failivaliku  aknaga , 
mida  kasutatakse  käskudes   OPEN   või  SAVEAS. 
 
 
 
Kui teha valik  Use a Template.  avaneb  aken Create New Drawing, milles on 
võimalik valida umbes sada erinevat joonise eeskuju (kaheksa aknatäit liuguriga): 
ÜLESANNE  I  Pinnatükk 
231 
 
 
Joonise eeskujude valiku aken 
 
 
 
Failivaliku  aknast    saab  valida  joonise eeskuju  (trafareti,  šablooni)  (Template) 
vastavalt  
standardile – ANSI, DIN, ISO jt.  
joonestuspaberi suurusele – A0  kuni  A4 
paigutusele – püst- või rõhtse suunamisega (“portree”  või “ maastik ”) 
väljastamismoodusele  – nimega või värvusest sõltuv 
 
Lisaks  eeltooduile  võivad  seal  olla  veel  mõned  eritingimused.  Eeskujudel  on 
kirjanurgad,  tähised  ja  jaotused,  ühe  sõnaga  kõik,  mida  standard  nõuab  joonise 
vormistamisel. Näiteks:  
ÜLESANNE  I  Pinnatükk 
232 
 
1
2
3
4
Rev No Revision Note
Date  Signature Checked
A
A
B
B
C
C
D
D
E
E
Itemref QuantityTitle/Name, designation, material, dimension, etc
Article No./ Reference
Designed by
Checked by
Approved by - date
File name
Date
Scale
F
XXX
XXX
XXX - september-30-2006
XXX
00/00/00
1:1
F
XXX
XXX
Edition
Sheet
XXX
6
1/1
1
4
 
Joonise eeskuju (trafarett) ISO A4  Named   Plot  Style (paberi suurus 210 x 297 mm) 
(lahtrite pealkirjad on kirjutatud suuremalt, kui nad seal tegelikult on. See on tehtud 
selleks, et näide oleks kuvarilt paremini mäha) 
 
ÜLESANNE  I  Pinnatükk 
233 
 
 
Käsu  NEW  toimimist  saab  seadistada  käsu  OPTIONS  kaardiga    SYSTEM  
alajaotuses General Options: 
 
Käsu OPTIONS kaart  SYSTEM   
 
  
 
Käsureale tuleb teave alati, kui  FILEDIA = 0,  kui aga  FILEDIA = 1, siis sõltub 
käsurea kasutus seadistusest. käsus OPTIONS . 
 
 
 
*   
 
*   
 
* 
 
 
 
 
 
ÜLESANNE  I  Pinnatükk 
234 
 
 
 
 
 
 
 
QNEW 
 
Pea-aegu   samasugune   toime  kui  oli   käsul   NEW,    on  käsul  QNEW,  mis  avab 
samasuguse  vestlusakna  kui  käsk  NEW.  Vahe  on  selles,  et  “vaikimisi”  kasutatakse 
siin viimati kasutatud joonise eeskuju. Eeskuju järgi valitud joonis on paber-ruumis ja 
sakil  Layout    on  nüüd  eeskuju  nimi.  Kui  joonise  eeskuju  on   selliselt   valitud,  võib  ta 
kujutada endast  plokki  atribuutidega. Seega on vaja eelkõige kasutada käsku LIST, et 
joonise  sisust  teavet  saada.  Vajaduse  korral  kasutada  atribuutide  muutmist  või  ploki 
lõhkumist  käsuga   EXPLODE .  Joonise  eeskuju  võib  olla  ka  joonestusväljast  suurem, 
siis kasutada käsku ZOOM. 
 
 
 
*   
 
*   
 
* 
 
 
 
 
OSNAP 
 
    
Kui  vaadata  jooniseid,  näeme,  et  kujundites  on  tekkinud  joonte  omavahelisi 
suhteid  –  nad  lõikuvad,  on  rööpsed  või  ristuvad,  kõverjooned  omavad  kõverus-
raadiuste  keskpunkte  jne.  Neid  kõiki  iseloomulikke  punkte  ja  nende  asukohti  on 
võimalik  välja  arvutada  –  seega  saaks  joonestamisel  kasutada  koordinaate,  aga 
raskused  tekivad  nii  mõnedegi    punkti  asukohtade  koordinaatide  matemaatilisel 
leidmisel.  Parimaks  täppisjoonestamise  mooduseks  on  punkti  asukoha  sisestamine 
tema  koordinaatide  järgi,  kuid  saab  ka  punkti   asukohta   määrata  joonise  geomeetria 
alusel  käsu  OSNAP  alamprogrammidega.  Nende  alamprogrammide  ise-eneslikku 
(automaatset) rakendumist ehk sisse- ja väljalülitumist saab juhtida olekureal  
 
Olekurida 
ÜLESANNE  I  Pinnatükk 
235 
 
oleva  ikooni  
 abil, millel teeme klõpsu. Sinaka värvitooni omanud ikoon näitab 
sisselülitatust.  
 
   
Milliseid  punkti  asukoha  täppismääramise  võtteid  programm  kasutab,  need 
tuleb eelnevalt seadistada ehk programm OSNAP on vaja „häälestada”. 
         Viime  hiirenoole  Olekuriba  ikoonile  OSNAP  ja  teeme  seal  parem-klõpsu. 
Avanenud menüül klõpsame alt teisel real Settings (seadistused):  
 
 
   
Punkti sukoha täpse asukoha valiku seadistamise akna OSNAP väljakutsumine 
ja  avaneb  kuue-kaardiline  aken  Drafting  Settings.  Vajaduse  korral  klõpsata  kaardi 
Object  Snap sakil: 
 
 
   
ÜLESANNE  I  Pinnatükk 
236 
 
 
 
 
 
Joonise  geomeetria  alusel  toimuva  punkti    asukoha  täppisvalimise 
seadistamine.  Sisse  on  lülitatud:  joone  lõpp-punkti  (Endpoint),  ringi  (või  kaare) 
keskpunkti   ( Center )    ja    lõikumise  (Intersection)  täppismääramised,  vastavalt  siis  
END, CEN ja INT  
 
 
 
 
Selgitused  akna Drafting Settings kaardile Object Snap: 
   
Object  Snap  on  [  F3  ]  –  “ linnuke    ruudus ”  tähendab,  et    punkti  asukoha 
täppismääramine  joonise  geomeetria  järgi  on  sisse  lülitatud.  Punkti  asukoha 
automaatset  täppsmääramist saab  sisse või välja lülitada  kolmel moel: 
– klõps eeltoodud vestlusakna ruudukesel; 
– klõps olekureal  väljal [ OSNAP ] ; 
– vajutus sõrmisele [ F3 ]; vajutus [ F4 ]  lülitab sisse sama ruumilistele  objektidele. 
ÜLESANNE  I  Pinnatükk 
237 
 
 
   
Object  Snap  Modes:  –    automaatse  täppismääramise    erimite  sisse-  või 
väljalülitamine  klõpsuga  vastaval  ruudukesel.  Kui  “linnuke”  on  ruudus,  siis  on  vastav 
automaatne tegevus sisse lülitatud ja   kui joonestamisel nihutada hiirega kursorit nii, 
et   saavutatakse   ligikaudu  antud  alamkäsuga  määratud  olukord,  mis  tähendab,  et 
sellise tingimusega joonise osa – ringi keskpunkt, joone lõpp, joonte lõikumine jne. – 
on haaramiskaugusel, siis kuvatakse tabelis  näidatud   selle valikuruudukese ees olev 
kujutis  –  lõpp-punkti  korral  värviline  ruuduke,    lõikumisel  –  ristike  jne.,    mis  nagu 
magnetiga tõmmatakse täpsesse kohta 
 
Muide,  käsu  OSNAP  alamkäske  võib  kasutada  ka  üksikult,  selleks  tuleb 
täppismääramise  ikoonijadal  klõpsata  vastaval  ikoonil  ja  selline  valik  on    tihti 
eelistatuim  sisselülitatud  automaatsest  moodusest.  Sellist  moodust  on   soovitav  
kasutada  siis,  kui  on  vaja  vaheldumisi  kasutada  erinevaid  täppismääramise 
mooduseid,  mis  põhimõtteliselt  võiksid  üksteist  segada,  kui  nad  on  korraga  sisse 
lülitatud. 
   
Aga  võib  töötada  ka  nii,  et  kõik  automaatsed  punkti  asukoha  haaramised  on 
välja  lülitatud  ja  vajaduse  korral  sisestatakse  sõrmistikult  alamkäsu  KOLmetäheline 
võtmesilp  (alltoodud  tabelis  on  rea  lõpus  toodud  sulgudes  põhimuutuja  OSMODE 
väärtused): 
 
ENDpoint – joone lõpppunkt – END (1); 
MIDpoint – joone keskpunkt – MID  (2); 
CENter – kaare, ringi keskpunkt – CEN (4); 
NODe – punktobjekt – NOD (8); 
QUAdrant – ruut – QUA (16); 
INTersection – lõikumine samal tasandil – INT (32); 
EXTension – pikendusel – EXT (4096); 
INSertion – sisestuspunkt – INS (64); 
Perpendicular – ristumine – PER (128); 
TANgent – puutumine – TAN (256); 
NEArest – lähim punkt (tegelikult – punkt  joonel ) – NEA (512); 
APParent intersection – kiivsirgete näiva (projektsioonide) 
 
lõikumise punkt– APP (2048); 
PARallel – rööpsus – PAR (8192). 
ÜLESANNE  I  Pinnatükk 
238 
 
 
Väli  [  Clear All  ] – kustutatakse kõik senised seadistused; 
 
Väli  [  Select All  ] – võetakse kõik täppismääramised korraga kasutusele (seda küll 
   
ei  
soovita, sest  vähegi  keerukama  joonise  puhul,  kus  on  üle  kahe-kolme 
   
joone ja iseloomuliku punkti, tekib siis   segadus. 
 
Options – klõps   avab käsu  OPTIONS  kaardi Drafting  mille abil saab   seadistada  
 
punkti  asukoha  täppsimääramise  eriomadusi,  nagu  märgendite  suurust  ja 
 
värvust,  sihiku  suurust,  kasutatavust  erilistel  juhtumitel  –  näiteks  isegi 
 
viirutusjoone suhtes jne. 
 
   
Haaramismooduste  valikuaknal  on  soovitatav  seadistamist  alustada  klõpsuga 
väljal  [  Clear  All  ],  et   kustutada   kõik  senised  seadistused,  sellega  seadistatakse 
põhimuutuja OSMODE = 0.  
   
Punkti asukoha täppismääramisel joonise geomeetria alusel tuleb kontrollida ka 
põhimuutujat OSNAPCOORD, mille väärtus peaks olema “vaikimisi “ = 2: 
OSNAPCOORD  =  0  –  jooniselt  leitud  punkti  asukoht  on  eelistatuim,  võrreldes 
 
sõrmiselt  
sisestatuga; 
OSNAPCOORD = 1 – sõrmistikult sisestatud  koordinaat  on eelistatum, võrreldes  
   
jooniselt leituga; 
OSNAPCOORD = 2 – sama mis  eelmine , välja arvatud tekstide sisestamisel. 
 
   
Tavaliselt  on    töödes    soovitatav  kasutada  järgmisi  automaatseid  punkti 
asukoha täppismääramisi (haaramisi):  END, CEN, INT  
          Punkti  asukoha  täppismääramiste  automaatseadistusteks  klõpsata  vastavatel 
ruudukesel  (Endpoint,  Intersection,  Center,  jne.)    ning    neisse  ruudukestesse 
ilmuvad  "linnukesed"  –  ja  valik  kinnitatakse  klõpsuga  sõrmisel  [    OK    ]  ning  seadis-
tamise  aken  sulgub.  Nüüd  kontrollida,  kas  olekureal  on  ikooni  [    OSNAP    ]  ala 
aktiveerunud. Kui ei, vajutada sõrmisele [  F3  ]. 
 
 
 
 
ÜLESANNE  I  Pinnatükk 
239 
 
 
 
Ruumilise  joonestamise  puhul  on  kasutusel  mõned  täiendavad  punkti 
täppisasukoha määramise võtted (üksikasjaline selgitus „Arvutigraafika II”):   
 
 
Kui joonisel on juba kasutatud käsu OSNAP alamkäske,  
võib kohe avaneda vaid alamkäskude nimistu: 
 
ÜLESANNE  I  Pinnatükk 
240 
 
 
OSNAP alamkäskude nimistu, automaatsel kasutatavate valimiseks klõpsata real 
Settings... 
 
Punkti asukoha täppismääramist saab täiendavalt määrata: Rajaga: 
 OPTIONS → Drafting:  
ÜLESANNE  I  Pinnatükk 
241 
 
 
Käsu OPTIONS  valikukaart  Drafting 
 
 
  Selgitused vestlusaknale Drafting: 
Auto Snap Settings – automaatse haaramise  seadistus : 
Marker –  kuvatakse  täppishaaramise  tingkujutis   (joonis   Drafting settings); 
Magnet  –  valitud  koht  nagu  tõmbaks  sihikut  magnetiga  ligi  kui  see  koht  on  sattunud 
 
sihiku  haaramisalasse ning haaramise tähis läheb oma kohale; 
Display     AutoSnap  tooltip  –  kuvatakse  lisaks  tingkujutisele  veel  sõnaline 
 
lühiselgitus haaramisest; 
Display  AutoSnap   aperture   box  –  kursori     ristil     kuvatakse  haaramisala  suurune 
   
ruuduke  
(“ sihik ”); 
Color   –  haaramismooduse  näitamise   tingliku   kujutise  värvuse  seadistamine  
 
(jälgimise  
hõlbus tamiseks  on    soovitatav  valida  muude  joonise  üksikosade 
 
suhtes tugevasti erinev värvus, näiteks punane); 
ÜLESANNE  I  Pinnatükk 
242 
 
 
AutoSnap  Marker   Size   –  haaramismooduse  näitamise  tingliku  kujutise  suuruse 
 
seadistamine liuguriga; 
 
Aperture  size –  haaramisala  (“sihiku”)  suuruse  seadistus  liuguriga  (saab  seadistada 
 
ka  
käsuga APERTURE) 
 
   
Teiste alade puhul võib leppida arvuti poolt pakututega ja neid siin ei vaatle.  
 
Valik kinnitatakse, nagu ikka, klõpsuga [ OK ] 
 
   
 
 
 
 
*   
 
*   
 
* 
 
   
QSAVE  
 
Enne  töö  lõpetamist  või  mis  tahes  väljastamist  on  vaja  joonis   salvestada . 
Selleks  klõpsata  standardsel  ikoonijadal  1.44  MB-magenetdisketti  kujutaval  ikoonil 
(neid  disketiajureid  ei  monteerita  juba  märksa  enam  kui  tosin  aastat  arvuteile,  aga 
nende hing elab kõikide programmide vastavas ikoonis edasi...). 
 
Salvestamise käsu  QSAVE  ikoon standardsel ikoonijadal 
 
   
Kui senini pole joonisele veel nime antnud, on põhimuutuja DWGTITLED = 0,  
ja siis avaneb automaatselt salvestamist juhtiv vestlusaken sellisel kujul, millega saab 
salvestatavale  joonisele  anda  nimi  (see  aken  avaneb  ka  siis,  kui  soovitakse  joonis 
salvestada  mingi  teise  nime  alla  käsuga  SAVEAS  ja  ka  siis,  kui  kasutatakse 
rippmenüüd File). 
   
Kui  joonisel  on  juba  nimi  olemas  (põhimuutuja  DWGTITLED  =  1),  siis 
salvestamise väljakutsumisel ikooniga või käsurealt  
ÜLESANNE  I  Pinnatükk 
243 
 
 
   
ei   ilmu   enam  salvestamise  vestlusakent  ja  joonis  lihtsalt  salvestatakse. 
Käsureale ilmub vaid  teave salvestamisest  hallikas-mustale väljale: 
 
 
QSAVE ei sulgei joonist   ning tööd võib jätkata. 
ÜLESANNE  I  Pinnatükk 
244 
 
 
Rippmenüü File 
 
 
ÜLESANNE  I  Pinnatükk 
245 
 
   
Kui klõpsata  real Save Drawing As,  ilmub käsureale: 
 
 
 
Avaneb  failivaliku  aken,  aga  kuna  veel  pole  joonisel  nime  (või  tahame 
joonisele anda uue nime), on akna pealkirjaks  Save Drawing As   
 
Vestlusaken Save Drawing As 
( Märkus: AutoCAD-19.0 kipub sageli salvestama jooniseid AutoCAD 2010 failidena) 
 
 
Selgitused vestlusaknale Save Drawing As 
   
Klõps ristikesega väikesel punasel  ikoonil 
  sulgeb vestlusakna ja midagi ei 
tehta . 
   
Väljal  [  Save  in:  ]  tuuakse  teave,   millisesse   kausta  on  arvuti  valmis  joonis 
salvestada,  sirvimisega  on  seda  võimalik  muuta,  samuti  saab  parandusi  asukoha 
suhtes  teha  välja  parempoolse  osa  kõrval  olevate  ikoonidega  (seletus  tuuakse 
allpool). 
   
Väljale   [ File name ]  kirjutatakse  salvestatava faili nimi (ilma nimelaiendita!), 
näiteks  "Lehekülg_14"    ja  väljal    [    File  of  Type    ]    saab  sirvimisega  valida,  millise 
AutoCAD- failina     salvestade,  näites  AutoCAD  2013  drawing.  Arvuti  kontrollib  siin 
joonisefaili  nime  ainukordsust  ja   soovitab   sellenimelise  joonisefaili   olemasolul   eirata 
nime panemist. 
ÜLESANNE  I  Pinnatükk 
246 
 
   
NB!  Aarvuti  loeb  samaks  failiks  samanimelisi,  kui  erineva  AutoCAD-
vorminguga faile!. 
   
 Kui  aga  kindlasti  soovitakse  juba  olemasolev  joonisefail  üle  kirjutada  uue 
joonisefaili poolt, siis selline võimalus on siiski olemas, aga vana fail läheb kaduma ja 
teda taastada pole enam võimalik. Muide, esmakordsel joonisele nime andmisel ei ole 
võimalik  kasutada  juba  mingit  olemasolevat  nime,  see  on  võimalik  ainult  Save  As 
(joonise  salvestamisel  teise  nime  alla).  Nii  et  kui  soovitakse  salvestada  mõnda 
AutoCAD-19.0  faili  selliselt,  et  ka  mingi  vanem  AutoCAD  suudaks  seda  töödelda, 
tuleb sellele failile  anda käsuga SAVEAS uus nimi. 
 
 
   
Programm AutoCAD võimaldab joonist salvestada järgmistes failikujudes: 
AutoCAD 2013 Drawing (*.dwg); 
AutoCAD 2010 Drawing (*.dwg);  
AutoCAD 2007 / LT 2007 Drawing (*.dwg);  
AutoCAD 2004 / LT 2004 Drawing (*.dwg);  
AutoCAD 2000 / LT 2000 Drawing  (*.dwg)   
AutoCAD Drawing Standard (*.dws) 
AutoCAD Drawing Template (*.dwt) 
AutoCAD 2010 DXF (*.dxf) 
AutoCAD 2007 / LT 2007 DXF (*.dxf) 
AutoCAD 2004 / LT 2004 DXF (*.dxf) 
AutoCAD 2000 / LT 2000 DXF (*.dxf) 
AutoCAD R12 / LT 12 DXF (*.dxf) 
 
   
Valik kinnitatakse klõpsuga “nupul”  [ Save ]. 
   
Sirvimisega  väljal  [  File  name  ]    saab  jälgida  viimaseid  failide  nimetamisi  ja 
salvestusi. 
   
NB! Failile nime andmisel tuleb eelkõige jälgida  põhimuutujat EXTNAMES: 
Kordame veel neid nõudeid:  
EXTNAMES = 0   siis nimes võib olla vaid 31 tähemärki (vanad AutoCAD vormingud); 
EXTNAMES  =  1  (“vaikimisi”)  lubab  kasutada  nimes  kuni  256  (mõnes  kohas  on  siiski 
 
arv 255) tähemärki  
ÜLESANNE  I  Pinnatükk 
247 
 
   
Nimedes ei tohi kasutada:  \    /   :   ?      „   ”    *  | 
   
Ei ole soovitatav kasutada liiga pikka nime, nimeloendis lihtsalt ei kuvata seda 
täielikult, paremal juhul kuvatakse nime esimesed kolm tähte, siis kolm punkti ja nime 
kolm  viimast  tähte.  Pika  nime  kuvamiseks  tabelites  on  vaja  viia  hiirekursor  tabeli 
päises  vastava  lahtri  eraldusjoonele,  suruda  hiire  vasakule  nupule,  hoida  seda  all  ja 
lohistada  tabeli  päis   vajalikus   suunas.  Koos  tabeli  päisega  muutub  ka  tabeli  lahtri 
laius.   
   
Nimi peaks iseloomustama joonist lühidalt ja täpselt.  Nimes võib kasutada kõiki 
suur-  ja  väiketähti  (need  on  arvutile  käskude  ja  põhimuutujate  valiku  seisukohalt 
võrdväärsed, kuid salasõnade  kasutamisel  tuleb nende kasutamist jälgida), numbreid 
ja mõningaid erimärke, nagu  $, _ ja -. Teisi märke kasutada ei ole soovitatav. Näiteks 
tühikut võib arvuti lugeda nime lõpuks ja punkti järgi hakkab arvuti  otsima  nimelaiendit. 
Vale  tähemärgi  sisestamisel  arvuti  hoiatab,  ja  mõnikord  isegi  annab  mittelubatavate 
tähemärkide  loendi.  Samuti  pole  soovitatav  kasutada  nimedena  käskude  ja 
põhimuutujate   nimesid   ja  anda  erinevat  liiki  objektidele  sama  nime,  kuigi  see  on 
põhimõtteliselt lubatud ja arvuti leiab üles ka vajaliku, aga tarbija tavaliselt enam mitte. 
   
Valik kinnitatakse klõpsuga [  Save  ]. 
   
Joonise  nimi  salvestatakse  põhimuutujas  SAVEFILE  ja  Rada    failini  –  põhi-
muutujasse SAVEFILEPATH. 
   
Vestlusakna Save Drawing As vasakpoolses osas on võimalik teha järgmised 
valikud: 
History – kuvatakse viimased failid, millele on antud  Nimed; 
My  Documents  – kuvatakse kausta My Documents alamkaustade nimed; 
Favorites – kuvatakse enam kasutatud kaustad, näiteks Autodesk    ja  Links; 
FTP – kuvatakse kaustad, kus asuvad *.FTP-failid; 
Desktop  –  kuvatakse  ikoonid   My  Computer,  My  Documents,  My  Network   Places , 
 
Flopi  A, HDD-C ja Kirjuti D; 
Buzzaw – otsitakse Internetist abil; 
 
 
Käsu SAVEAS kasutamisel võib esineda , et see nimi, mida me tahame failile 
anda, on juba kasutusel ja arvuti hoiatab meid: 
ÜLESANNE  I  Pinnatükk 
248 
 
 
   
Vastata siis vajaduse korral kas 
↵     (kui ei soovita üle kirjutada, teha alati nii!) 
   
või  
Y ↵ 
(kui  soovitakse  üle  kirjutada,  kuid  seejuures  vana,    ülekirjutatud  joonis,  läheb 
   
kaotsi  ja teda taastada pole võimalik, kui just mõni vana *.BAK-fail pole  
   
olemas) 
 
 
 
 
 
   
 
 
 
 
 
 
*   
 
*   
 
* 
 
SAVE 
 
Ainult käsurea vahendusel töötav salvestamise käsk: 
   
NB! Kui ollakse joonise kallal nokitsetud „küllalt kaua”, siis salvestatakse teatud 
ajavahemiku  möödudes  joonis  automaatselt.  See  “küllalt  kaua”  on  seadistatav  põhi-
muutujaga  SAVETIME,  mille  väärtuseks  on  “vaikimisi”  10.  Ühikuks  minut.  Lubatud 
SAVETIME  väärtused  on  piires  0  ...  600  (10  tundi(!)).  Kui  seatakse  SAVETIME  =  0, 
siis arvuti  lülitab automaatsalvestuse hoopis välja. 
 
 
   
  
   
Automaatsalvestusel  paigutatakse  selliselt  salvestatud  fail  tavaliselt    kausta, 
milleni viivat rada võib näha näiteks: 
 
C:\  Documents  and  Settings  \  TarbijaNimi  \  Local  Settings  \Temp  \ 
Drawing \ Failinimi1_1_1_1042.sv$ 
ÜLESANNE  I  Pinnatükk 
249 
 
   
failile antakse nimeks näiteks Failinimi1_1_1_1042.sv$ (nimelaiendiga *.sv$) . 
Rada selle failini näitab põhimuutuja SAVEFILEPATH.  
   
Põhimuutuja    SAVENAME  näitab,  milline  oli  automaatsalvestusel  faili  nimi  – 
nimelaiendi  .sv$ ees olev osa. 
   
Automaatse  vahesalvestamise  ajal  eiratakse  sellel  ajal  alustatud  või  töötava 
käsu  töö  ja  käsureal  tuuakse  teave  salvestamise  kohta.  Kui  nüüd  vajutada  ↵  ,    siis 
korratakse salvestust sinna kausta, kust joonisefail pärit on. 
 
Joonestamise  ajal  on  soovitatav  joonist  aeg-ajalt,  nii  5    kuni  10  minuti  tagant 
salvestada  ja  seda  on  tingimata    vaja  teha  käsuga  QSAVE  (ikooniga!)  enne 
suuremaid  ümberkorraldusi  joonises,    sest  võivad  esineda  elektrikatkestused  (aitab 
UPS  kasutamine)  aga  ka  programm  võib  “kinni  joosta”  ehk  “hanguda”,  eriti  siis,  kui 
korraga on avatud mitu erinevat liiki programmi või tahetakse varjutada (käsk SHADE) 
suuremat,  näiteks paarikümne  MB  suurust  programmi  väikese  mälumahuga,  alla    12 
GB,  arvutis.    Käsk    QSAVE  salvestab    joonise  talle  antud  nime    all    *.DWG-failina. 
Vana  –  senine  –    joonisefail  saab  nimelaiendiks    *.BAK    (muidugi  vaid  juhul  kui 
põhimuutuja  ISAVEBACK = 1). Käsk QSAVE ei  sulge  joonist. 
 
Juhul,  kui  joonis  oli  avatud  "Read  only"  (‘ainult  lugemiseks'),  saab  seda 
salvestada  käsuga  SAVEAS,  andes  joonisele  teise  nime,  mis  kirjutatakse  väljale 
Filename.  
   
Kui joonisel pole veel nime, annab tellimus  
QSAVE ↵  
 
vestlusakna Save Drawing As kuvamise, mis kujutab endast tavalist failivaliku 
akent . Selle abil saab vajaduse korral muuta salvestamisele suunatava faili nime ja 
kausta, kuhu salvestada soovitakse. 
 
 
 
 
 
 
SAVEAS 
 
Joonise salvestaminen teise nime all, avaneb vestlusaken Save As, millega on 
töö  sama  mis    vestlusaknaga    Save.   Lahtrisse   File  Name  kirjutatakse  uus  faili  nimi. 
Arvuti kontrollib nime ainukordsust ja sellenimelise faili olemasolul küsib ülekirjutamise 
luba,  kuigi  „vaikimisi”  eirab  ülekirjutamist,  Ülekirjutamisel  läheb  ülekirjutatud  fail 
kaduma ja tema taastamine ei ole võimalik 
ÜLESANNE  I  Pinnatükk 
250 
 
 
Vestlusaken, mis võimaldab uuele joonisele nime anda või salvestada joonist teise 
nimega 
 
 
Vahemärkusena olgu  öeldud , et joonist võib muuta selliseks, et “näha on, aga 
näppu  ei  saa”.  Kui  lähtuda  joonise  nimemuutmist  võimaldavast  vestlusaknast  Save 
Drawing  As  ja  teha  seal  parem-klõps  faili  nimel  ning  avananenud  nimistu  viimasel 
real  Properties  teha  parem-klõps,  avaneb  vastav  vestlusaken,  kus  tuuakse  joonise 
kohta  mõned  salvestusandmed.    Alajaotuses  Attributes  on  võimalik  klõpsamisega 
ruudukesel    [ Read-only ]  paigutada sinna  või eemaldada sealt “linnukese”. 
ÜLESANNE  I  Pinnatükk 
251 
 
Style
Open
Print
Publish DWF
Publish DWF and E-mail
Open with
Scan with Bitdefender
Add to new Entcrypted Archive
Add to existing Archive
Restore  previous  Versions
Send  to
Cut
Copy
Create Shortcut
Delete
Rename
Properties
 
Faili nimel parem-klõpsu tulemisena avanenud  menüü  
 
Joonise muutmine “ainult lugemiseks” 
Real Properties klõpsamisel avanenud valikud.  
Klõpsatud on ruudukesel „Read-only” 
ÜLESANNE  I  Pinnatükk 
252 
 
 
 
 
*   
 
*   
 
* 
     QUIT  
 
Joonestamise    lõpetamiseks  ja  joonisest  väljumiseks  võib  kasutada  ka  käsku  
QUIT.  Seejuures    joonist  ei  salvestata  ja  pärast  viimast  salvestust  joonisele  juurde  
joonestatu võib kaduda pärast käsust väljumist. 
QUIT ↵ 
 
 
võib esineda kaks juhtumit: 
 
1)  Kui  pärast  viimast  salvestust  pole  joonisel  midagi  muudetud,  väljutakse 
kasutatavast AutoCAD-joonisest mingit teavet toomata. 
 
2) Kui aga oli midagi muudetud, ilmub väike hoiatav vestlusaken, kus küsitakse 
kas  salvestada  pärast  eelmist  salvestust  tehtud  muudatused  või  ei.  Klõps  vastaval 
“nupul” valib tegevuse: 
 
Käsu QUIT hoiatusaken muudatuste salvestamise kohta  
 
 
Kui  korraga  oli  avatud  mitu  joonist,  küsib  arvuti  iga  joonise  kohta  ülaltoodud 
aknaga lõpetamise või salvestamise luba. 
 
 
 
*   
*   
* 
 
 
 
 
ÜLESANNE  I  Pinnatükk 
253 
 
 
 
 
’SNAP [  ’SN  ] 
 
 
Käsk  SNAP  toimib nii,  „et kõikidest joonestusväljal olevatest punkti asukoha 
võimalustest    (≈  1022)    muudetakse mingi  seaduspärasuse  järgi  teatud hulk  punktide 
asukohti  „võrdsemateks”  kui  teiste  punktide  omad.  Nii  määratakse  need  kohad,  kus 
punktid „tohivad” viibida, Sellist punktidele lubatud asukohtade määramist, mida võiks 
nimetada ka joonise „kvantimiseks”, seadistab „läbipaistev” käsk  ’SNAP. 
      
 Koordinaate  arvestatakse  arvutis  täpsusega    16  kümnendkohta  (Double 
Precision),  kuvari  eraldusteravus on  0.14… 0.5 mm piires,  järelikult ei  ole   silma-
ga  kontrollides  võimalik hiire abil kursorit täpselt  vajalikku  kohta viia.   
 
Olukord paraneb,  kui joonestusväli „kvantida" ehk teisisõnu –  joonestusväljale 
luuakse  omapärane nähtamatu  võrgustik,  kus  punktidel on lubatud asetseda ainult 
võrgu sõlmedes. 
      
 Kursoriga sisestatud punkti asukohaks määratakse sel juhul lähima „kvanditud” 
võrgusõlme  asendiga.  Arvuliselt  või  OSNAP-moodusel  sisestatud  koordinaatidele 
käsu  võtmesõnad  SNAP  üldiselt  ei  mõju,  kuid    põhimuutujaga  OSNAPCOORD  võib 
seda eelistatust muuta. 
       
Käsu  SNAP  sisselülitumist  näitab  sõrmis    [  Snap  ]    olekureal.  SNAP-eelse 
oleku taastamiseks on üldiselt vaja sisestada SNAP / OF.    SNAP / ON  ja SNAP / 
OFF  tööviise on võimalik ümber lülitada  sõrmisiga [  F9  ].  Seejuures tuleb meeles 
pidada: eelnevalt on VAJA  SNAPi väikseim samm sisestada käsuga SNAP.  
 
 
Käsu SNAP tegevust juhib rida põhimuutujaid, nendest tähtsaimad on: 
AUTOSNAP    
Kontrollib automaatset haaramismoodust – AutoSnap-tähist SnapTip: 
  0    –  lülitab  välja  AutoSnap-markeri  kasutamise,  magneti  ja  lühiteavete  andmise. 
 
Samuti  lülitatakse  välja  objektide  Snap-haaramise,  lühiselgitused  polaar-  ja 
 
Snap-haaramistele; 
  1  – lülitab sisse AutoSnap-markeri kasutamise; 
  2  – lülitab sisse SnapTip; 
  4  – lülitab sisse  magneti; 
  8  – lülitab sisse polaarhaaramise (Polar Tracking); 
ÜLESANNE  I  Pinnatükk 
254 
 
16  – lülitab sisse objekti automaatse haaramismooduse; 
32  – lülitab sisse polaarhaaramise ja objekti Snap-haaramise; 
     
(võtmenumbreid võib liita; vaikimisi – kasutatakse kõiki); 
 
SNAPANG       
Võrgustiku (GRID)  Snap-pöördenurk kasutatavas Tarbijateljestikus; 
 
SNAPBASE    
Snap-tööviisisi joonestamise algpunkt kasutatavas Tarbijateljestikus; 
 
SNAPISOPAIR     
Snap-tööviisis  joonestamise  koordinaatpind  pind  käsus  ISOPLANE  aktiivses 
vaateaknas (oli esimene võte AutoCAD-joonisels ruumilisuse andmises): 
0  – vasak (Left); 
1  – ülemine (Top); 
2  –  parempoolne (Right); 
 
 
Käsus ISOPLANE kasutatavad koordinaatpinnad 
 
SNAPMODE      
1 – joonestamisel kasutatakse Snap-tööviisi kasutatavas vaateaknas; 
0 – ei kasutata; 
 
SNAPSTYL     
0 – Snap-tööviisis joonestamine on  kasutatavas vaateaknas standardne; 
1  – isomeetriline; 
 
 
ÜLESANNE  I  Pinnatükk 
255 
 
SNAPTYPE    
0 – võrgustik ja Snap-tööviis on kasutatavas vaateaknas standardsed; 
1  – polaar-Snap; 
 
SNAPUNIT  
Joonestamise sammud Snap-tööviisis  X- ja Y- telgede  suunas, sammud võivad 
olla erinevad; 
 
SNAP ↵ 
 
 
 
(määrata SNAP-samm või [ sees / väljas / X-, Y-sammud / endine / stiil / liik ] ; 
vaikimisi  –  senine  olek,  esmaväljakutsel  0.5  (aga  võib  olla  ka  10)  ];  vanematel 
AutoCAD-programmidel oli ka valik Rotate 
 
      Võtmesõnade toime: 
 arv      –      kursori  liikumise  samm  (väga  vanadel  AutoCAD-programmidel  oli  selle 
 
nimeks  “kursori  liikumise  väikseim  samm”,  sest  kursorit  liigutati  sellisel  ”hiire-
 
eelsel” ajal nool-sõrmistega arvude sisestamise  osal:  sõrmistega  [ 1 ]  ja  [ 7 ] 
 
lülitati sammud suhtes 1:10:100 suuremaks või väiksemaks, [ 8 ] – üles, [ 2 ] – 
 
alla,  [  4  ]  –  vasakule, [  6  ]  –  paremale; hiir  ilmus  esmalt   arvutimängudesse  ja 
 
siis  kõik  bossid  sõdisid  kõigest  väest  hiire  kasutamise  vastu);  väikseimaks  
 
sammuks  oli  soovitatav  valida  kuvari  eraldusteravus,  aga  tehniliste joonis-
 
te puhul –  
joonise  MOODUL,  näiteks  tellisehituse  puhul  mõni  tellise 
 
iseloomulik mõõde) 
 
  ON      –    SNAPi  sisselülitamine;  kui  eraldusteravust  ei  olnud  enne  sisestatud, 
 
küsitakse  
seda;  punkti  asukoht  seostatakse  "koordinaatvõrgu"  sõlmedega 
 
(või  sammuga); 
 
 OFF  –  SNAPi väljalülitamine;  
 
  A   –   kursori liikumise sammud X- ja Y-telgede suundades on erinevad;     
ÜLESANNE  I  Pinnatükk 
256 
 
 
 
(määrata samm rõhtsuunas, vaikimisi – senine väärtus) < ↵ 
 
 
(määrata samm püstsuunas, esmakordsel küsimusel – võrdne rõhtsuunalisega, 
 
edaspidi –    kasutatav väärtus) < ↵ 
 
Sellist 
kursori 
liikumismoodust 
võiks 
kasutada 
näiteks 
tellisehituse 
joonestamisel –  
rõhtsuunaline  samm  –  pool  telliskivi  pikkust  (koos  vuugiga  12.5 
cm), püstsuunaline  samm –telliskivi kõrgus (koos vuugiga 6.5 cm) 
 
 S  ↵      –      valitakse  kas  standardne    (kõrgem)  või    isomeetriline    (madalam) 
 
eraldusteravus; 
 
 
 S ↵  –    (valitakse standardne) 
 
 
Edasi küsitakse rõht- ja püstsuunalisi samme. 
 
 
 
  I ↵ 
 
   
 < ↵  
 
 
Kursori kuju: 
ÜLESANNE  I  Pinnatükk 
257 
 
 
sisselülitatud ORTHO puhul on liikumine lubatud ainult kursori niitristi suundades. 
 
 
 
Kursori tavaline kuju taastub vaid siis valida SNAP / S  
 
 T  ↵  
 
 
 G ↵   või   P ↵   ("vaikimisi" - viimasena kasutatud kuju) 
 
 < ↵ 
 
 
 
G ↵ 
 
 
 
 
 
 
 
*   
 
*   
 
* 
 
Vastused peatükis alguses toodud küsimustele: 
 
1) Arvu π -väärtuste kohta (3.1415926535897932384626433832795...) 
π ≈  3.1429   Vanast Egiptusest, umbes 4500 aastat tagasi, viga 0.040 % 
 
 π
22
 =  /7    ≈ 3.142857(142857)... 
ÜLESANNE  I  Pinnatükk 
258 
 
 
Seevastu  π  ≈  3.141873  (mõnedel  andmetel  3.1419)  on  arvutatud 
Archimedese  (287  ...  212  e.Kr.)  poolt  kui  keskväärtus  ringjoone  sisse  ja  väljapoole 
joonestatud  korrapäraste  hulknurkade  ümbermõõtudest.  Archimedes  jõudis  pika  ja 
vaevalise   arvutuse   tulemusena  kuni  96-nurkse  korrapärase  hulknurgani  (lähtus  12-
küljelistest,  siis  24-,  48-  ja  lõpuks  96-nurk).  Archimedese  arvutatu  on  ligi  viis  korda 
täpsem kui Vana-Egiptuse arvutus, viga vaid 0.0089 %, aga arvutatud ka kaks ja poolt 
tuhat  aastat  hiljem!  Kes  ei  usu,  võib  seda  käskude  POLYGON  ja  AREA  abil 
kontrollida, kui käsuga  UNITS  on seadistatud vastav kümnendkohtade hulk. 
 
2)  Kirja  kõrguse  ülemaailmne  ühik  "PUNKT"  =  1/72  tolli  =  0.3528  mm  (GOST 
järgi 0.376 mm) 
 
 
 
 
*   
 
*   
 
* 
 
 
 
  Ülesande   I  Pinnatükk 
joonestamine  
Uued käsud: 
DDPTYPE 
ERASE 
LIMITS 
LINE 
OOPS 
OPEN 
POINT 
QSAVE 
REDRAW 
SAVE 
SETVAR 
UNITS 
 
ÜLESANNE  I  Pinnatükk 
259 
 
 
 
Joonestada etteantud pinnatükk „paberile“  A3 
 
Märkused.  
1)    Tavaliselt  ei  tähistata  tehnilistel  joonistel  punktide  asukohti  seest  tühjade 
 
ringikestega. 
2)  Jooned joonestada käsu LINE abil kitsa pidevjoonega. 
3)  Mõõtmeid ja punktide tähiseid pole vaja joonisele kanda. 
 
 
   
 
   
 
     
Pärast  joonise  avamist  on  esmalt  vaja  kontrollida  kasutatavaid  mõõtühikuid. 
Esimese  teabe  sellest  andis  vestlisaken  Startup.  Kui  seal  oli  näha  väljal  Default 
Settings  roheline kettake ringikese sees rea "Metric" ees: 
 
 siis programm töötab meetermõõdustikuga. 
ÜLESANNE  I  Pinnatükk 
260 
 
 
ÜLESANNE  I  Pinnatükk 
261 
 
   
 
↵    
   
Lähem  tutvustus  teljestikke  näitavate  ikoonide  kohta  tuleb  edaspidi  ja  seal,  kus 
tegemist saab olema otseselt kasutatava teljestiku muutmisega. 
 
   
 
 
 
   
Pärast  käsu  “teatavaks  võtmist”  kuvab  arvuti  käsureal  arvutipoolse  vastuse,  kas 
valikureana,  kust  tuleb  valida  vastava  tegevuse  võtmesõna,  mis  sisestada  sõrmistikult 
või  klõpsata  vastava  valiku  hallil  pinnal  või    palub    sisestada  kas  arvulisi  või  tekstilisi 
andmeid:   
 
   
Sirglõigu    (küsimus  enesekontrrolliks:  mis  vahe  on   sirgjoone   ja  sirglõigu  vahel?) 
esimene punkt on sisestatud, arvuti küsib  
   
a) sirglõigu teist punkti ("vaikimisi"); 
   
b)  on  ilmunud  [  ]-sulgudes  Valikurida,  milles  on  küll  üks  valik 
,  mis 
tähendab  vahetult  eelmise  tegeevuse  eiramist  (seda  eiramist  võib  kasutada  mitu  korda 
järjes – teine   U sisestamine kustutab eelviims, kolmas – eel-eelviimase jne. Tegevuse) .  
 
 
   
Sirglõigu  teine punkt on sisestatud, arvuti küsib  
   
a) sirglõigu teist punkti ("vaikimisi"); 
   
b) valikureas on ikka veel üks valik, 
 
   
Sirglõigu  teise lõigu lõpp-punkt on sisestatud, arvuti küsib  
   
a) sirglõigu kolmanda lõigu teist punkti ("vaikimisi"); 
ÜLESANNE  I   Pinnatükk 
262 
 
   
b) valikureas on ikka veel üks vaalik juures - 
 
   
 
sulgeda, sest kahte lõiku ühendav kolmas lõik lubab joonestada kinnise  
   
kujund  –kolmnurga 
   
Sirglõikudest koostatud joone sulgemiseks võib sisestadaa kas 
C ↵   
   
Või klõpsata hallil väljal valikureas 
 
   
Ning Käsurida näeb nüüd välja sellisena 
 
 
   
Kui vastata sulgemisena, minnakse käsust välja ja arvuti otab uusi käske:   
   
 
   
 
 
   
 Üldiselt arvuti selgitab alati, mida ja milleks on seda või teist asja vaja sisestada.  
 
NB!          
Alati jälgida arvuti vastuseid käsureal! 
Eriti panna tähele valikute võtmetähti ja -silpe!   
Soovitatav on valik teha klõpsuga tema nimel!   
 
 
 
 
* 
 
* 
 
* 
 
 
   
 
   
Esimese töö puhul me ei kasuta joonise kihilisust, joonestame arvuti poolt pakutud 
kihti, mille nimi on  “0”.     
ÜLESANNE  I   Pinnatükk 
263 
 
  
 
     
  
   
 
* 
    
 
* 
 
 
* 
 
Punkti (asukoha) sisestamine joonisesse 
 
Teoreetiliselt  on  asi  selge,  aga  on  vaja  teada  punktide  asukohti.  Uute  punktide 
asukoha  võib  sisestada  „silma  järgi”  hiirega  –  viia  kursori   rist   vajalikku  kohta  ja  klõpsata. 
See  moodus  on võimalik siiski vaid ligikaudsel joonestamisel XY-tasandil.  
 
 
 
NB!  Sellist punkti asukoha hiirega määramist ei saa  üldiselt kasutada  
   
ruumilise joonestamise korral (saab vaid siis, kuid  kasutada  punkti  asukoha  
   
täppismääramist  käsu  OSNAP  alamprogrammidega)    ja  perspektiivkujutiste  puhul 
   
on see lausa keelatud, mõnikord võib arvuti midagi teha, kuid see tegevus ei ole  
   
tõene.     
                                    
  Punkti asukoha täpsel sisestamisel on mitu võimalust.  
NB! Kõikidel näidete juhtumitel  sisestati punkt A enne punkti B. 
   
a) Esimeseks võimaluseks – sisestada koordinaatide paar, seega   antakse 
kaugused nullpunkti suhtes ehk absoluutsetd koordinaadid. Esimene arv on X- ja teine arv 
Y-koordinaat, näiteks  
35, 58 ↵  
 
 
 
 
Ruumilisel joonestamisel sisestame kolmanda arvunana Z-koordinaadi. Seega, kui 
 
näiteks  see  punkt  peaks  olema  XY-tasandist  73    mm  kõrgusel  siis  selle  punkti 
 
asukoht sisestatakse kui 
35, 58, 73 ↵ 
ÜLESANNE  I   Pinnatükk 
264 
 
   
 
NB! Kuna arvuti jaoks on arvandmete sisestamisel üldiselt  nii  ↵  kui ka  
   
 
sõnavahesõrmisel ühesugune tähendus – SISESTA! ,  
  siis ei tohi koordinaatide sisestamisel  neid eraldava  koma  järele sisestada tühjikut 
(vajutust sõnavahesõrmisele). Kuigi Juhendis on seda kohati kasutatud väljenduslikkuse 
parandamiseks. Samal põhjusel on ka valikuridades kaldkriipsu ees ja järel Juhendi 
tekstis kasutatud tühikut, aga arvuti seal tühiku tähiseid või tühikut ennast üldjuhul ei näita. 
 
 
b)  Teiseks  võimaluseks  on  sisestada  punkti  suhtelised  koordinaadid  eelmise 
sisestatud  (või  täppismääramisega  automaatselt  saadud)  punkti  asukoha  suhtes  Selleks 
tuleb vastus   anda kujul:      
@ ∆X, ∆Y ↵      NB!  „Deltasid” (∆) mitte sisestada! 
 
   
kus:       
@  tähendab seda, et edasi tulevad suhtelised koordinaadid  
   
(@ saadakse: [ Alt Gr ] + [ 2 ] ),    
 
  ehk piltlikult – koordinaatide algpunktiks võtab arvuti nüüd eelmisena sisestatud punkti, 
ja sisestatud punktid võetaksegi selle uue  algpunkti  suhtes, aga arvuti need koordinaadid 
kohe ümber absoluutseteks koordinaatideks; 
∆X – kui palju erineb uue punkti X-koordinaat eelmise punkti X-koordinaadist; 
∆Y – kui palju erineb uue punkti Y-koordinaat eelmise punkti Y-koordinaadist. 
  Ruumipunkti puhul on vaja sisestada seega: 
@ ∆X, ∆Y, ∆Z ↵ 
 
   
c) 
Kolmandaks  võib  punkti  sisestada  tema  polaarkoordinaatide  järgi,  mis 
tähendab, et  antakse punkti kaugus eelmisest punktist ja nurk mingi varem kokkulepitud 
suuna  suhtes.  See  suund  on  “vaikimisi”  määratud  punktist  rõhtsalt  paremale   suunduv  
ÜLESANNE  I   Pinnatükk 
265 
 
kiirega  (selle  kiire  suund  on  küll  muudetav  ja  seadistatav  käsuga    UNITS,    kuid  seda  ei 
soovita esialgu teha), 
 
@ r