AutoCad (3)

34
Auto CAD käsklused
ZOOM – suurendamine , kujutise mõõtkava muutmine, mingi joonise osa suurendamine
Käsk ZOOM ise ei suurenda objekti mõõtmeid, vaid töötab
suurendusklaasi põhimõttel.
Kui kirjutada Command ribale (käsuribale): ZOOM
Kuvatakse vastuseks tekst- Specify corner of window , enter scale factor or [All/ Center / Dynamic /Extens/ Previous /Scale/ Window]
Seega küsitakse vaikimisi „akna“ diagonaali esimest otspunkti A. Kui see on sisestatud , küsib arvuti selle aknadiagonaali teist otspunkti B. Seejärel suurendatakse kogu nelinurka jääv ala joonestusvälja suuruseni .
Teised võimalused on:
A (All) – kogu määratud ala toomine joonestusväljale
C (Center) – suurendamine etteantud keskpunkti järgi
D (Dynamic) – käsitsi/hiirega juhitav sujuv suurendamine
E (Extens) – kõik, mis on joonisel, tuuakse joonestusväljale
P (Previous) – tagasiminek eelmisele suurendusele
S (Scale) – suurendatakse etteantud kordi
W (Window) – suurendus etteantud piirkonnast
GRID – mõõduvõrgustiku kuvamine
See käsk võimaldab luua punktihulka, mis meenutab võrgusõlmi. On ilmselge, et ruudulisele paberile on eskiisi kergem joonistada kui valgele paberile. Käsuga GRID kaetakse joonestusväli kogu esialgses ulatuses täppidest koosnevate rõht- ja püstjoontega ehk koordinaatvõrgustikuga.
Kui kirjutada käsuribale: GRID
Kuvatakse tekst – Specify grid spacing or [ON/OFF/Snap/ Aspect]
Valikuvõimalused on:
Spacing(x) – võresamm kasutatud ühikutes, vaikimisi senikasutatud samm
ON – taastab eelmise võresammu väärtuse
OFF – lülitab koordinaatvõrgustiku välja
Snap – võresammuks tuleb 1 (kui käsku SNAP ei ole kasutatud) või võresamm saab võrdseks SNAP-sammuga
Aspect – X- ja Y- telgede suunas erinevad võresammud
LINE – sirgjoone joonestamine
LINE on joon, mis koosneb sirglõikudest ehk lihtsalt murdjoon.
Seda käsku saab välja kutsuda kahte moodi:

Viies hiirekursori joonestamise ( DRAW ) ikoonjadal ikoonile LINE ( ) ja vajutades hiire vasakule klahvile

Kirjutades käsuribale – LINE
Kui kirjutada käsuribale: LINE
Kuvatakse tekst – Specify first point of the line (määra kindalks joone alguspunkt või selle koordinaadid).
Märkides ära joone alguspunkti – kas hiire vasaku klahviga kuvaril või sisestades käsuribal punkti koordinaadid ( 2 , 3), küsitakse specify next point of the line (määrata järgmine joone punkt).
Käsklus LINE lõpetatakse ENTER () vajutamisega.
ARC – ringikaarte joonestamine
Valides käskluse ARC, küsib esiteks arvuti kaare alguspunkti. Vastuseks võib olla kas kaare alguspunkti sisestamine , kaare keskpunkti sisestamine (kirjutades eelnevalt CE) või lihtsalt .
Viimasel juhul võetakse kaare alguspunktiks joonisel olev, viimasena sisestatud joone, kaare või liitjoone viimane punkt ning kaar kujundatakse puutujana sellele joonele.

Kaar läbi kolme punkti

Kaar alguspunkti, keskpunkti ja kesknurga järgi (first point, center point, angle)

Kaar alguspunkti, lõpppunkti ja kekspunkti järgi (irst point, endpoint ja center point)
CIRCLE – ringjoone joonestamine
Käsku saab välja kutsuda järgmiselt:

Valides DRAW ribalt ikooni ()

Kirjutades käsuribale – CIRCLE
Kui kirjutada ribale CIRCLE:
C ja R - Kuvatakse tekst: Specify center point for circle or [3P/2P/Ttr (tan tan radius )]
Kui meil on teada ringi keskpunkt ja raadius või diameeter , siis tuleks seejärel ekraanil hiirega määratagi ära ringi keskpunkti asukoht.
Seejärel kuvatakse tekst: Specify radius for circle or [ Diameter ] – sisesta ringi raadius või [diameeter]

• Raadiuse sisestamiseks võibki siis kohe kirjutada käsuribale raadiuse väärtuse või vedada hiirega ring vajaliku suuruseni.
  
• Kui on teada aga diameetri väärtus, siis tuleb kirjutada kõigepealt: d ja seejärel sisestada diameetri väärtus.
  

3P – ringjoon läbi kolme etteantud punkti

• Peale CIRCLE käsu valimist kirjutada käsuribale 3P
  
• Specify first point on circle (sisestada esimene punkt mida ring läbib)
  
• Specify second point on circle (sisestada reine punkt ...)
  
• Specify third point on circle (sisestada kolmas punkt ...)
  

Kui ringjoone punktide sisestamiseks kasutada kursorit, siis pärast teise punkti sisestamist tekib joonestusväljale ringjoone vahekujutis.
2P – ringjoon keskpunkti läbivale kõõlule ehk ringjoon, mis on määratud läbimõõdu otspunktidega.

• Peale CIRCLE käsu valimist kirjutada käsuribale 2P
  
• Specify first end point of circle´s diameter (määrata läbimõõdu esimene otspunkt)
  
• Specify second end point of circle´s diameter (määrata läbimõõdu teine otspunkt)
  

Kui need punktid sisestada kursoriga, venitatakse ringjoone kujutis kaasa punktini D2.
T (TTR) – ringjoon, millele antakse ette kaks puutujat ja raadius.
- Peale CIRCLE käsu valimist kirjutada käsuribale T
- Specify point on object for first tangent of circle (määrata punkt puutujal T1)
- Specify point on object for second tangent of circle (määrata punkt puutujal T2)
- Specify radius of circle (sisestada ringi raadius)
OFFSET – rööpse kujundi (joone) loomine
Käsuga saab joonestada rööpse joone etteantud kaugusele olemasolevast joonest. Et käsku kasutada, peab olema eelnevalt mingi joon joonestatud, mida siis mingi suuruse võrra nihutada tahetakse. OFFSET joon kujundatakse alati esialgse joonega samatüübilisena, sõltumata määratud joonetüübist (jämejoon, katkendjoon jne.). Samuti on samad joone värvus ja muutumise iseärasused.
Käsklust OFFSET saab valida:

Valides Modify ribalt ikooni

Kirjutades käsuribale OFFSET
Kui valida käsklus OFFSET:

• Kuvatakse kirje: Specify offset distance (kaugus või punkt läbi mille peab rööpne/nihutatud kujund minema) -20
  
• Select object to offset (määrata nihutatav/paljundatav objekt ehk OFFSET obejkt)
  
• Specify point on side to offset (määrata OFFSET suund kursoriga lähtejoone suhtes): klõpsata hiirega ekraanil.
  

TRIM – joonte kärpimine
Käsku TRIM kasutatakse objekti korrastamiseks. Näiteks kahe joone lõikepunkti töödeldakse selliselt , et väljaulatuvad joone osad lõigatakse maha ja kustutatakse joonte liigsed osad. Esmalt määratakse ära lõike- ehk kärpimisoooned, mida võib ka nimetada piiriks , milleni teine joon tohib ulatuda . Nõutav on, et kärbitav joon peab asetsema lõikejoonega samal tasandil. Järgmisena valitakse objekt, millest on vaja midagi ära lõigata ehk kärpida. Kärpimisega eemaldatakse see osa joonest, mis kärpimisjoonest jääb valikupunkti poole või mitme kärpimisjoone puhul nende vahele.
Käsklust TRIM saab valida:

Modify ribalt ikoonile vajutades

Kirjutades käsuribale TRIM
Kui valida käsklus TRIM:

• Kuvatakse kirje: Select cutting edges/select objects (vali lõikejooned) – valida joon(ed) ja
  
• Select object to trim or shift (vali objekt/joon, mida tuleks kärpida/lõigata) – klõpsata hiire vasaku klahviga joonel , mida on vaja kärpida.
  

EXTEND – joone pikendamine
Käsku EXTEND kasutatakse joonkujutise pikendamiseks etteantud piirjoonteni. Laiade joonte puhul arvestatakse joone keskjoont. Pikendatavad objektid võivad olla kujundatud käskudega ARC, LINE, PLINE ja RAY.
Käsku EXTEND saab valida:

Modify ribalt ikooni abil

Kirjutades käsuribale EXTEND
Kui valida käsklus TRIM:

• Select boundary edges/select objects (valida joon/objekt, milleni soovitakse teist joont pikendada: valida joon ja
  
• Select object to extend (valida objekt, mida tahetakse pikendada): klõpsata hiirega joonel, mida soovitakse pikendada.
  

BREAK – katkestus joonobjektis
Käsklus BREAK on objekti osa kustutamiseks teatud punktist alates. Katkestamist vajav objekt valitakse kahe punktiga- esimene ja teine katkestuspunkt. Pärast katkestuse tegemist väljutakse käsust automaatselt. Kui valida teine katkestuspunkt väljaspool objekti, siis eemaldatakse see objekti ala, mis algab esimesest katkestuspunktist ja on suunatud teise punkti poole.
BREAK toime sõltub objektist:
LINE – eemaldatakse valikupunktide vaheline ala. Kui aga punkt on joone alguspunktis, kaob joone osa teise punktini
ARC – toime nagu joonel
CIRCLE – katkestatakse esimesest punktist teise punktini suunaga vastu kellaosuti liikumise suunda
Käsklust BREAK saab valida:

Modify ribalt ikooni valimisega

Kirjutades käsuribale BREAK
Kui valida käsklus BREAK:

• Select objekt (valida objekt ja ühtlasi ka 1. katkestuspunkt)
  
• Specify second break point (valida 2. katkestuspunkt)
  

PLINE (POLYLINE) – tasandilise liitjoone joonestamine
Käsuga PLINE saab joonestada sirg - ja kaarjoontest koosnevat tasapinnalist liitjoont. Joone üksikosad võivad olla kas null-laiusega, püsiva või muutuva laiusega. Joone üksikosa laiuse muutus on lineaarne.
Käsku PLINE saab valida:

Draw ribalt ikooni abil

Kirjutades käsuribale PLINE
Kui valida käsklus PLINE:

• Specify start point (määra kindlaks alguspunkt)
  
• Specify next point or [Arc/Halfwidth/Length/ Undo / Width ]
  

Arc (a) – jätkab joonestamist kaarena
Halfwidth (h) – joone pool-laius
Length (l) – ringjoone sirge osa pikkus
Undo (u) – kustutada viimasena joonestatud liitjoone osa
Width (w) – joone laiuse seadistamine
Kui valida peale PLINE valimist ja alguspunkti määramist ARC (a), saab edasi joonestada kaarena ja tuleks valida (second point – teise punkti sisestamine) s
Kui teine ja kolmas kaare punkt sisestatud ja tahetakse jätkata joonena, tuleks valida (line – joon) l
Kui soovitakse muuta liitjoone jämedust, tuleks peale PLINE ja alguspunkti valimist kirjutada (width – laius) w

• Specify starting width (määra kindlaks laius joone alguspunktis) – nurksulgude vahel on vaikimisi väärtus
  
• Specify ending width (määra kindlaks laius joone lõpus)
  

Kui joone alglaius ja lõpplaius on erinevad, siis joone jämedus muutub seejärel sujuvalt joone pikkuse jooksul algväärtusest lõppväärtuseni.
MIRROR – objekti peegeldamine tasandil
Käsuga MIRROR saab olemasolevast kujundist luua uue, telgsümmeetrilise peegeldatud kujundi. Esialgne kujund võib säilida või ta kustutatakse. Korraga võib ühe telje suhtes peegeldada mitut objekti. Käsust väljutakse automaatselt.
Käsklust MIRROR saab valida:

Modify ribalt ikooni abil

Kirjutades käsuribale MIRROR
Kui valida käsk MIRROR:

• Select objects (valida objektid, mida soovitakse peegeldada). Objektide valik lõpetatakse käsklusega
  
• Specify first point of mirror line (määrata esimene peegeldusjoone punkt)
  
• Specify second point of mirror line (määrata teine peegeldusjoone punkt)
  
• Erase source objects [yes/no] (kustutada algobjektid, jah/ei). Vaikimisi pakutakse varianti ei (N)
  

MÕÕTMETE MÄÄRAMINE
DIM – joonise mõõtmestamise peaprogramm
DIMALIGNED – näitamispunktidega määratud mõõtmed, kaldjoonte mõõtmestamine
DIMANGULAR – nurkade mõõtmestamine
DIMARC – kaare pikkuse mõõtmestamine
DIMDIAMETER – läbimõõdu mõõtmestamine
DIMLINEAR – joonmõõtmete paigaldamine
DIMRADIUS – raadiuse mõõtmestamine
DIMEDIT – nihutab ja pöörab mõõdet
Kui valida DIMLINEAR:

• Specify first extension line origin or (valida esimene mõõtejoone punkt)
  
• Specify second extension line origin (valida teine mõõtejoone punkt)
  
• Nihutada hiirega joonest eemale ja klõpsata sobival kaugusel hiire vasakut klahvi.
  

Kui valida DIMRADIUS:

• Select arc or circle (valida hiirega kaar või ringjoon, mida soovitakse mõõtmestada)
  
• Specify dimension line location (määrata mõõtejoone asukoht). Selleks tuleks hiirega liikuda sobivale kaugusele ja vajutada hiire vasakut klahvi.
  

ARRAY – kahemõõtmeliste massiivide koostamine
Käsuga ARRAY saab moodustada valitud objektidest kahemõõtmelise massiivi (kogumi, hulga), kus objektid on paigutatud kas korrapäraselt rõht- ja püstridadesse (tulpadesse ja veergudesse) või ringi kaarele. Kujundatud massiivi vaadeldakse koosnevana üksikobjektidest, mida võib ükshaaval muuta. Käsust väljutakse automaatselt.
Käsklust ARRAY saab valida:

Modify ribalt ikooni abil

Kirjutades käsuribale ARRAY
Kui valida käsk ARRAY:

• Select objects (valida objektid, mida soovitakse paljundada). Objektide valik lõpetatakse käsklusega
  
• Enter type of array [Rectangular / Polar] (valida paljundamise stiil – kas ridadesse ja veergudesse või ringi kaarele)
  

I)Kui valida R

• Enter the number of rows (sisestada ridade arv)
  
• Enter the number of columns (sisestada veergude arv)
  
• Enter the distance between rows (sisestada vahemaa ridade vahel)
  
• Specify the distance between columns (määrata veergude vaheline kaugus)
  

Positiivsete arvude puhul paigutatakse massiivi elemendid algvalikust üles ja paremale.
II) Kui valida enter type of array – P
- Specify center point of array (määra kindlaks massiivi keskpunkt, mille ümber paigutatakse objektid)
- Enter the number of items in the array (sisestada massiivi elementide arv)
- Specify the angle to fill (mitme nurgaühiku ulatusse objektid asetatakse ringjoonele). Kui väärtuse märk on positiivne, paigutatakse objektid vastu kellaosuti liikumise suunda.
- Angle between itmes (nurk objektide vahel)
- Rotate arrayed objects [Yes / No] (Kas pöörata massiivi objekte – jah/ei)
TEXT – ühe tekstirea kandmine joonisele
Käsku TEXT kasutatakse teksti kandmiseks joonisele. Käsk TEXT on ette nähtud üksiku tekstirea kandmiseks joonisele. Käsu DTEXT ja TEXT kasutamisel ilmub tekst vahetult joonisele. Teksti on võimalik laiali venitada, kokku suruda, kallutada, peegeldada, kirjutada püstsuunas või „jalad ülespidi“. Tekstirea sisestamine lõpetatakse vajutamisega ning DTEXT alustatakse uut rida, TEXT puhul väljutakse käsust.
Käsklust TEXT saab valida:
1) Valides ülevalt menüült: Annotate–Text– Single line text
2)Kirjutades käsuribale TEXT
Kui valida käsk TEXT:

• I) Specify start point of text or [Justify / Style] (määrata kindlaks teksti alguspunkt või – joonda/stiil). Esimesel juhul tuleks hiire vasaku klahviga klõpsata teksti alguspunktil.
  
• Specify height (määra kindlaks teksti kõrgus) – arv
  
• Specify rotation angle of text (sisestada teksti kaldenurk ). Kui soovitakse otsest teksti, jääb väärtuseks 0, pööratud teksti korral tuleks sisestada soovitav pöördenurk kraadides . Tekst paigutatakse alguspunktist paremale suunudvale kiirele, mille kaldenurk rõhtsuuna suhtes (vastu kellaosuti liikumise suunda) ongi vaja sisestada.
  
• Enter text (sisestada soovitav tekst)
  

II) Valides teksti alguspunkti sisestamise asemel j (justify) - täppispaigutus :

• Enter an option [ Align /Center/Middle/Right] (vali võimalus- reastamine/tekstirea keskpunkt/tekstivälja keskpunkt/parempoolne)
  
• m (tekstirea keskpunkt)
  
• Specify middle point of text (määrata kindlaks teksti keskpunkti asukoht) – klõpsata hiire vasaku klahviga soovitaval asukohal.
  
• Specify height (sisestada teksti kõrgus) – arv
  
• Specify rotation anlge (sisesta teksti kaldenurk) – 0
  
• Enter text (sisesta soovitav tekst)
  

TEXT STYLE – teksti stiili muutmine
Teksti stiili muutmiseks tuleks valida:

Uuema Auto CAD-i korral: Assist- Format -Text Style-Text Style

Vanema AutoCAD -i korral: Format-Text Style
Seejärel avaneb ekraanil Text Style aken.

• Valides New, saab ise defineerida uue kirjastiili.
  
• Panna nimeks näiteks „uus“ ja vajutada OK
  
• Valida font name alt „Swis721“ – seest tühi kirjastiil numbrite tegemise jaoks skaala ülesandes.
  
• Seejärel vajutada Apply ja close (X).
  

Kui nüüd klõpsata kirjutatud tekstil paremat hiire klahvi ja valida „Object properties“, saab „text-style“ alt valida defineeritud seest tühja kirjastiili „uus“.
SKETCH – vabakäejoone joonestamine
SKETCH käsku kasutatakse hiire abil vabakäejoone joonestamiseks. Algul joonestatakse joon, mis ka kohe joonisele ilmub ja kui ollakse tulemusega rahul, kinnitatakse tehtu . Käsuga SKETCH joonestatud joon võib koosneda üksikutest LINE lõikudest või moodustada ühe tervikliku PLINE-objekti. Käsust väljutakse automaatselt.
Käsklust saab valida kirjutades käsuribale SKETCH.
Kui valida käsklus SKETCH:

• Record increment (vabakäejoone salvestamise samm, vaikimisi 1 ühik, soovitatav samm on 0.5 ... 3 mm)
  
• Sketch. Pen eXit Quit Record Erase Connect
  

P – Pen – tõsta/ langeta vabakäe sulg , mis tähendab, et kui sulg on tõstetud, siis ei joonestata.
X – eXit – salvestada joon ja väljuda käsust
Q – Quit – kustutada joon ja väljuda käsust
R – Record – salvestada joon ja jääda käsku
E – Erase – kustutada joon alates teatud punktist lõpuni
C – Connect – alustada joont teatud punktist edasi
HATCH – viirutamine
HATCH käsku saab kasutada joonisel kujundatava ala, mis matemaatiliselt olla kas kinnine (ühe joonega piiratud) või avatud, ning mitme eraldiseisva joonega piiratud alade viirutamiseks. Viirutus tehakse nii, et viirutusjooned võivad kas moodustada ploki või nad on omaette üksikute joontena ja plokki ei moodusta.
Käsklust HATCH saab valida:

Draw ribalt ikooni abil

Kirjutades käsuribale HATCH
Kui valida käsklus HATCH:

• Ilmub ekraanile viirutusmustri seadistamise aken Hatch and Gradient , mille abil seadistatakse viirtutsmustri omadused ja siis klõpsatakse nupul [Add: Select objects] või [Add: Pick Points].
  
• Add: Select objects – valida objektid, mida soovitakse viirutada
  
• Add: Pick Points – valida selle ala sees punkt, mida tahetakse viirutada. Valiku lõpus vajtuada , mis toob ekraanile uuesti seadistamise akna.
  
• Pattern – viirutuse stiil (ANSI31 on tavaline viirutus)
  
• Angle – viirutuse nurk (0 = 45 kraadi all viirutus)
  
• Scale – viirutuse tihedus (mida väiksem väärtus, seda tihedam on viirutus)
  
• Preview – viirutuse eelvaade
  
• B (Remove Boundaries) – esialgsest viirutuseks ettenähtud aladest eemaldatakse järgneva valikuga määratud alad
  
• Viirutus teostatakse ja aken viirutusaken suletakse vajutamisega nupule OK või ().
  

FILLET – nurga ümardamine
Käsku FILLET saab kasutada kahe joone teravnurkse kohtumiskoha (lõikepunkti) kujundamiseks ümardatuna. Seejuures pole oluline, et need jooned joonisel ka tegelikult lõikuksid. FILLET on rakendatav nii üksiku liitjoone kui ka hulknurga teravate nurkade ümardamiseks.
Käsu FILLET esmakordsel väljakutsumisel on ümardusraadius 0 mm.
Käsku FILLET saab valida:

Valides Modify ribalt ikooni

Kirjutades käsuribale FILLET
Kui valida käsklus FILLET :

• Select first object or [Undo/Polyline/Radius/Trim/Multiply] (vali esimene object või eiramine /liitjoon/raadius/paljukordne kärpimine/jorduvkasutus)
  
• R – Radius (ümardusraadiusemuutmine)
  
• 10 (ümardusraadiuse suuruse sisestamine)
  
• Select first object (valida esimene objekt/joon, mille vahele soovitakse ümardust – valida hiirega joonel klõpsates)
  
• Select second object (valida teine objekt/joon, mille vahele ümardust soovitakse – samamoodi hiirega joonel klõpsates)
  
• Valitud joonte vahele kujundatakse automaatselt ümardus.
  

P – Polyline – saab ümardada liitjoone, ristküliku või hulknurga teravaid nurki ning saab ka ümardusi maha võtta.
- Select 2D polyline (valida 2D liitjoon – klõpsata hiirega liitjoonel või kujundil). Valitud kujundi nurgad ümardatakse automaatselt.
T – Trim – saab muuta ümardamise moodust
- Enter Trim mode option [Trim/ No trim]
- Select first object (valida hiirega esimene objekt)
- Select second object (valida teine objekt).
Kärbitakse valitud servi ümardatud kaare alguseni .
M – Multiple – paarikaupa ümardamine (saab ümardada kaks nurka korraga, valides järjest ümardamist vajavad nurgad.
EXPLODE – liitkujundi jaotamine osadeks
Käsku EXPLODE kasutatakse joonisel olevate liitobjektide nagu plokk , liitjoon, hulknurk jne. jaotamiseks üksikobjek- tideks . Kui plokis on liitobjekte – liitjooni või hulknurki või teisi sisestatud plokke, siis neid esimesel korral üksikobjektideks ei jaotata. Edasiseks jaotuseks on vaja käsku eeltoodud objektide suhtes korrata. Käsu järgmise kordamisega töödeldakse järgmine sügavus jne. Liitjoone osade joonetüüp EXPLODE käigus lihtsustub: lai joon asendatakse peenega, värvus muudetakse vastavalt kihi värvusele. Käsust väljutakse automaatselt.
Käsku EXPLODE saab valida:

Valides Modify ribalt ikooni

Kirjutades käsuribale EXPLODE
Kui valida käsklus EXPLODE :

• Select objects: (valida objektid, mida soovitakse osadeks jaotada)
  
• (kinnitada vajutamisega ENTER nupule)
  

Käsu EXPLODE toime sõltub jaotatavast objektist:
ARC – erinevate moondeteguritega (erinevate kaareraadiustega) sisestatult, jaotub elliptilisteks kaarteks;
BLOCK – jaotatakse ühe taseme kaupa algosadeks. Alguses jäävad ploki koostisesse kuuluvad liitobjektid- liitobjektid, väiksemad plokid – sellisteks, nagu nad olid ploki koostisse lülitamise hetkel.
ATTDEF – atribuudi määramine
Atribuut on plokiga seotud tekstiline teave. Atribuudi määrang (definitsioon) on eeskuju, mille abil saab luua atribuute ja mis määrab, kuidas neid kuvatakse ploki joonisesse sisestamisel.
Enne kui atribuuti plokiga liita, peab olema tehtud tema kirjeldus ja alles seejärel võib teda kasutada ühe osana plokist. Seda võib teha ploki kujundamise ajal, aga ka hiljem – liita atribuut juba valmis plokile.
Käsku ATTDEF kasutatakse uute atribuutide määramiseks. Atribuut võib olla püsiv või muutuv, nähtav või nähtamatu. Püsiv tekst kantakse muutumatuna koos plokiga joonisele, muutuva teksti puhul küsitakse ploki joonisele lisamisel teksti parandamist ja sisestuspunkti.
Käsku ATTDEF saab valida:

Valides- Design- Block- Define Attributes

Kirjutades käsuribale ATTDEF
Kui valida käsklus ATTDEF :

• Ilmub ekraanile aken „ Attribute Definition “ (atribuutide määramise vestlusaken).
  

Selgitused aknale Attribute Definition:
Mode – atribuudi tüübi määramine (lubatud kas üksikult või kõik korraga):
Invisible – nähtamatu – ei ilmu joonistusväljale ega prindita, kuid on kättesaadav
Constant – konstantne – atribuudi omadus ei muutu ka siis, kui plokki kasutatakse mitmekordselt joonisesse sisestamisel (kui on sisse lülitatud, siis ei ole võimalik käsuritta Prompt midagi kirjutada, samuti ei saa kasutada Verify ja Preset)
Verify – kontrollitav – nõutakse kasutajalt andmeid atribuudi väärtuse kohta ka siis, kui plokk sisestatakse joonisesse seadistamiseks
Preset – etteseadistatav – ploki sisestamisel ei küsita lisateavet atribuudi kohta, see on talle antud „vaikimisi.
Attribute – atribuudi omadused, igaühe pikkus võib olla kuni 256 tähemärki:
Tag – atribuudi nimi, võib kasutada kõiki tähti, numbreid ja märke, välja arvautd tühik, mida arvuti loeb nime lõpuks
Prompt – atribuudi mingi omadus, mis sisestatakse käsurealt. Käsurealt ei saa sisestada püsivat atribuuti.
Value – atribuudi väärtus (tähendus), mis antakse „vaikimisi“.
Insertion Point – atribuudi sisestuspunkti määrang:
Specify On- screen – sisestuskoht (punkt) sisestatakse kursoriga;
X, Y, Z – sisestatakse punkti koordinaadid
Text Options – teksti valikud :
Justification – seadistamine rea pikkuse ja kõrguse suhtes;
Text Style – teksti kirjapildi määramine;
Height – teksti kõrgus;
Rotation – tekstirea kalle.
Align below previous attribute definition – kasutada varasemaid atribuutide määranguid.
Lock Position in Block – kindlaksmääratud asukoht plokis.
BLOCK – ploki koostamine
Plokk on joonise üksikosade kooslus (liit, ühendus), mille tähtsamateks omadusteks on nimi ja aluspunkt. Selle aluspunkti suhtes on paigal kõik plokki kuuluvad üksikobjektid ja seda punkti nimetatakse ka sisestuspunktiks.
Plokki on soovitatav koondada sellised joonise üksikosad, mida on vaja korduvalt kujutada kas sama suurelt või erinevates suurustes (meie vaatama oma harjutustunnis kirjanurka, mida saab sisestada erinevatele kirjanurgaga varustamist vajavatele joonistele). Edaspidi piisab ploki nime mainimisest, et kogu plokki koondatut joonisele tuua.
Plokki saab välja kutsuda ja kasutada:

valides ülevalt menüüst Insert - Block.

Kirjutades käsuribale INSERT.
Ploki väljakutsumisel saab teda pöörata, muuta selle mõõtkava ning ka pikkuse ja laiuse suhet, suunda ning plokki siis joonisel suvalisse kohta viia. Ploki üksikosad võivad kuuluda ka mitmesse kihti. Sel juhul tulevad ploki sisestamisel temaga kaasa ka kihid , millesse kuuluvad ploki üksikosad. Kui aga plokki kuulub ka tekstiline materjal, siis kuuluvad plokki ka vastavad kirjapildid.
Ploki koostamist on soovitav alustada tema üksikosade valimisega, seejärl tuleks anda sisestuspunkt ja lõpuks nimi.
Ploki koostamise akent „Block Definition“ saab välja kutsuda:

Valides ülevalt menüüst Design- Block-Make

Kirjutades käsuribale BLOCK
Valides käskluse BLOCK
- Ilmub ploki koostamise aken Block Definition. Aknal on 4 suuremat gruppi.
I ) Name – ploki nimi (tuleks valida selline, et plokk oleks selgelt teistest eristatav )
II) Base point – ploki sisestuspunkt. Sisestuspunkti valimiseks on kaks võimalust: 1) klõpsates nupule Pick point ja valides seejärel soovitav punkt kursoriga 2) Andes ise ette sisestuspunkti koordinaadid X, Y, Z
III) Settings – ploki seadistused :
Block unit – kasutatud mõõtühikud ja nende nimistu.
Scale uniformly – kui antud ruudukesse on tehtud linnuke, on ploki suurus muudetav ainult kõigis suundades ühtlaselt ehk moondetegurid on kõikide telgede suhtes võrdsed.
Allow exploding – plokki saab jaotada käsuga EXPLODE algosadeks.
Description – plokiga kaasneva teksti kirjeldus
IV) Objects – ploki koostisosade valimise moodus :
Select objects – vasakpoolsel ikoonil klõpsamine lülitab sisse tavalise objektivaliku (seejärel valitakse objektid kursoriga).
Quick select – lehtri ja välgu kujutisega ikoonil (objektide kiirvalik) klõpsates avaneb vestlusaken Quick Select (objektivalik põhineb sel juhul objekti omaduste järgi eristamisel – joon, polüjoon, joone jämedus jne.).
Retain – valitud objektid säilitatakse kuvamisel omaette objektidena
Convert to block – valitud objektidest moodustada plokk
Delete – kustutada valitud objektid pärast seda, kui neist on moodustatud plokk.