Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Arvutigraafika I TIHEND (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas leida lõikepunkti täpne asukoht ?
  • Millise objekti keskpunkti vajame ?
  • Milliste põhimuutujatega määratakse kursori ristile ruuduke ?
 
Säutsu twitteris
Arvutigraafika   I   
ÜLESANNE  II   Tihend  
Uued  käsud  
CIRCLE   lk. 23 
COLOR   lk. 
ID lk. 31 
LAYER  lk.  41 
LAYERPMODE  LK. 51 
LINETYPE  lk. 66 
OSNAP  lk. 33 
TRIM   lk. 75 
WIEWRES lk. 31 
 
A(235,185)
L
C
A
M
D
E
J
K
H
B
G
F
.5
 
 
Tööülesanne 
 
Ülesanne   II Tihend 

 
 
 
Tööülesane: 
 
Joonestada    tihendi   joonis,  lähtudes  punktist  A(235,185).  Valmis  jooniselt  leida 
punktide L  ja  F koordinaadid. 
 
1)
1     Alustame mõõtühikute seadistamisega ( käsk  UNITS). 
2)    Määrame joonestusvälja piirid (käsk LIMITS). 
3) ) Loome kihid (käsk LAYER).  
Arvuti  pakub  välja  välja  vaid  ühe  kihi  kasutamist,  mille  nimeks  on  "0".  Senise 
õppetöö alusel  võib  väita,  et  kui  kasutatakse  kogu  joonise  valmistamiseks  vaid 
kihti nimega "0", siis selle arvutitarbija  IQ-test annaks tulemuseks ~ 0. 
    
Tingituna  joonise suhtelisest keerukusest – joonisel on mitut liiki jooni 
(telgjooned,  pidevjooned  ja  siis  veel:  sirglõike,  ringjooni  ja  ringi  kaari)  oleks 
ilmselt  otstarbekas  need  joonise  osad  paigutada  igaüks  oma  iseloomu  järgi 
omaette   „sahtlitesse”  põhimõttel  „iga  rodu  oma  kodu”.   AutoCAD   teeb  seda  nii, 
et  joonis  valmistatakse  kihilisena,  täpselt  nii  negu  tegi  seda  veel  hiljuti 
kolmekihiline  värvifilm  (sellele  olid  väljast  suunaga  sissepoole  järgmised  kihid: 
kaitsekiht,  sinisetundlik  kiht,  siniseid  kiiri  filtreeriv  kiht,  rohelisetundlik  kiht, 
punasetundlik kiht ja film ise; seejuures oli iga kiht oma naabrist eraldatud veel 
ühe-kahe  vahekihiga:  filmil  oli  siis  korraga  kolm  kujutist  –  punane,  roheline  ja 
sinine ning sellest ka nimetus RGB (Red- Green - Blue ). 
 
 
 
Kihtide loomiseks klõpsame tööriiatakasti Layers  
 
ülemise rea vasakpoolseimal ikoonil Layer Properties 
 ning selle tulemusena  avaneb  palett Layer Properties  Manager  
 
 
 
Ülesanne   II Tihend 

 
 
(selle paleti suurust saab servadest laiali venitada või kokku suruda  samade  võtetega, oli 
võimalik  teha  Tööalaga  –  kaksiknooled  ja  tragimised).  Selle  paleti  täpsem   selgitus   on 
toodud ülesande materjalides edaspidi, nüüd klõpsame ikoonil  
  New Layer – uus kiht ja paletile  ilmub sinene riba:  
 
kus  lahtris    Name  (nimi)  on  valgete  tähtedega  sinisel  taustal  kirjas    Layer1  (kiht1). 
Soovitatav  on  igale   kihile   siiski  anda  oma  nimi,  mis  iseloomustaks  sellesse  kihti 
joonestatavaid  objekte.  Nime  panemiseks  viime  hiirenoole    tähe    L  juurde,  see  hiirenool 
muutub I-kujuliseks  pärast klõpsu ┐ muutub vilkuvaks püstkriipsuks, sinise triibu pidevus 
katkeb  ning  kirjutame  kihi  NIME,  just  nii    nii  nagu  seda  tehakse  tekstitöötlus-
programmidega, näiteks „SIRGJOON”: 
Ülesanne   II Tihend 

 
 
 
Muud kihi omadused paneb Arvuti ise ja me võime esialgu sellega rahul olla. 
 
Joonise üksikosade „kodudeks” võiksid antud tööülesandes olla veel: 
RINGJOON ;  KAARED;   TELGJOON   ja  loomulikult  ABIJOONED;  Kui  meil  on  veel  vaja 
joonist mõõtmestada, siis peab seal olema  kiht MÕÕTMED. 
 
Iga uue kihi kujundamiseks on vaja klõpsata ikoonil 
 ja anda kihile nimi. Kuid 
kui vaadata tabeli lahtrite pealkirju, näeme et kõikidel on lahtris  Linetype (jooneliik) kirjas, 
et on tegemist pidevjoonega ( Continuous ), mis ei sobi telgjoone joonestamiseks.  
 
 
Nüüd teeme klõpsu ┐ TELGJOONe reas lahtri kohal  Linetype ja avaneb jooneliigi 
seadistamise aken  Select  Linetype: 
Ülesanne   II Tihend 

 
 
 
Avaneb jooneliikide valiku aken   Load  or Reload Linetypes. 
 
 
Otsime  üles  vajaliku  jooneliigi  –  iga  nime  taga  on  ka  tema  joonekuju  –  ning 
klõpsame sellele, nime väli muutu siniseks ja klõpsame siis [ OK ] , see aken kaon ja nimi 
CENTER  koos oma joonepildiga ilmub aknasse Select Linetype 
Ülesanne   II Tihend 

 
 
  
klõpsata  real   CENTER, see rida muutub siniseks 
 
 
 
ja siis väljal  
 ning kihile TELGJOON ongi omistatud jooneliik CENTER – 
kriips -punkt-joon: 
 
 
Nagu edaspidi näeme (õigemini – insener peab ette nägema!), on kaarte  KL  ja  LF 
joonestamiseks  teha  abikonstruktsioone.  Sellised  abikonstruktsioonid  on  otstarbekas 
paigutada  omaette  kihtidesse  ja  need  abikonstruktsioonid  on  kasulik  teha  erineva 
värvusega. Loomegi nende tarvis punasevärvilise kihi  ABI:  
Ülesanne   II Tihend 

 
 
 
Arvuti  on  „laisk”  ja  püüab  iga  järgmise  kihi  loomisel  kasutada  nii  palju  kui  vähegi 
saab  eelmisi  omadusi  (järgmise  ringjoone  joonestamisel  püüab  kasutada  eelmise  ringi 
raadiust jne.). Seekord on arvuti pannud kihi ABI jooneliigiks  CENTER, peaks aga olema 
pidevjoon  –  CONTINUOUS.  Kihi  jooneliigi  vahetame  samal  moel  nagu  andsime  kihile 
telgjoon uue jooneliigi, tulemus: 
 
 
On jäänud muuta kihi ABI värvus. selleks klõpsame real  ABI  lahtri  Color kohal  ja 
Arvuti avab värvuste seadistamise akna Select Color: 
Ülesanne   II Tihend 

 
 
 
Värvuse  valikul  on vaja klõpsata vastava värvusega ruudukesel, antud juhul rea 
 
 
esimesel  punasel  ruudukesel,  see  värvi  valikuruuduke  ümbritsetakse  täiendava 
raamiga ja värvivaliku akna paremas alanurgas toimub ka muutus: 
 
 
„ees” (suuremal väljal) on uus seadistatud värvus, „tagumisel (väiksemal” väljal) on 
endine, muudetud värvus. Nüüd klõpsata väljal 
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Arvutigraafika I TIHEND #1 Arvutigraafika I TIHEND #2 Arvutigraafika I TIHEND #3 Arvutigraafika I TIHEND #4 Arvutigraafika I TIHEND #5 Arvutigraafika I TIHEND #6 Arvutigraafika I TIHEND #7 Arvutigraafika I TIHEND #8 Arvutigraafika I TIHEND #9 Arvutigraafika I TIHEND #10 Arvutigraafika I TIHEND #11 Arvutigraafika I TIHEND #12 Arvutigraafika I TIHEND #13 Arvutigraafika I TIHEND #14 Arvutigraafika I TIHEND #15 Arvutigraafika I TIHEND #16 Arvutigraafika I TIHEND #17 Arvutigraafika I TIHEND #18 Arvutigraafika I TIHEND #19 Arvutigraafika I TIHEND #20 Arvutigraafika I TIHEND #21 Arvutigraafika I TIHEND #22 Arvutigraafika I TIHEND #23 Arvutigraafika I TIHEND #24 Arvutigraafika I TIHEND #25 Arvutigraafika I TIHEND #26 Arvutigraafika I TIHEND #27 Arvutigraafika I TIHEND #28 Arvutigraafika I TIHEND #29 Arvutigraafika I TIHEND #30 Arvutigraafika I TIHEND #31 Arvutigraafika I TIHEND #32 Arvutigraafika I TIHEND #33 Arvutigraafika I TIHEND #34 Arvutigraafika I TIHEND #35 Arvutigraafika I TIHEND #36 Arvutigraafika I TIHEND #37 Arvutigraafika I TIHEND #38 Arvutigraafika I TIHEND #39 Arvutigraafika I TIHEND #40 Arvutigraafika I TIHEND #41 Arvutigraafika I TIHEND #42 Arvutigraafika I TIHEND #43 Arvutigraafika I TIHEND #44 Arvutigraafika I TIHEND #45 Arvutigraafika I TIHEND #46 Arvutigraafika I TIHEND #47 Arvutigraafika I TIHEND #48 Arvutigraafika I TIHEND #49 Arvutigraafika I TIHEND #50 Arvutigraafika I TIHEND #51 Arvutigraafika I TIHEND #52 Arvutigraafika I TIHEND #53 Arvutigraafika I TIHEND #54 Arvutigraafika I TIHEND #55 Arvutigraafika I TIHEND #56 Arvutigraafika I TIHEND #57 Arvutigraafika I TIHEND #58 Arvutigraafika I TIHEND #59 Arvutigraafika I TIHEND #60 Arvutigraafika I TIHEND #61 Arvutigraafika I TIHEND #62 Arvutigraafika I TIHEND #63 Arvutigraafika I TIHEND #64 Arvutigraafika I TIHEND #65 Arvutigraafika I TIHEND #66 Arvutigraafika I TIHEND #67 Arvutigraafika I TIHEND #68 Arvutigraafika I TIHEND #69 Arvutigraafika I TIHEND #70 Arvutigraafika I TIHEND #71 Arvutigraafika I TIHEND #72 Arvutigraafika I TIHEND #73 Arvutigraafika I TIHEND #74 Arvutigraafika I TIHEND #75 Arvutigraafika I TIHEND #76 Arvutigraafika I TIHEND #77 Arvutigraafika I TIHEND #78 Arvutigraafika I TIHEND #79 Arvutigraafika I TIHEND #80 Arvutigraafika I TIHEND #81 Arvutigraafika I TIHEND #82 Arvutigraafika I TIHEND #83 Arvutigraafika I TIHEND #84 Arvutigraafika I TIHEND #85 Arvutigraafika I TIHEND #86 Arvutigraafika I TIHEND #87 Arvutigraafika I TIHEND #88 Arvutigraafika I TIHEND #89 Arvutigraafika I TIHEND #90 Arvutigraafika I TIHEND #91 Arvutigraafika I TIHEND #92
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 92 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MarisG Õppematerjali autor

Märksõnad

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

566
pdf
ÜLESANNE I PINNATÜKK
154
pdf
ÜLESANNE III KLAMBER
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
80
pdf
ÜLESANNE IV KANN
53
doc
AutoCad I
575
docx
Nimetu
56
doc
Autocad II
555
doc
Programmeerimiskeel





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun