Arvutigraafika I TIHEND (0)

Arvutigraafika   I   
ÜLESANNE  II   Tihend  
Uued  käsud  
CIRCLE   lk. 23 
COLOR   lk. 
ID lk. 31 
LAYER  lk.  41 
LAYERPMODE  LK. 51 
LINETYPE  lk. 66 
OSNAP  lk. 33 
TRIM   lk. 75 
WIEWRES lk. 31 
 
A(235,185)
L
C
A
M
D
E
J
K
H
B
G
F
.5
 
 
Tööülesanne 
 
Ülesanne   II Tihend 
1 
 
 
 
Tööülesane: 
 
Joonestada    tihendi   joonis,  lähtudes  punktist  A(235,185).  Valmis  jooniselt  leida 
punktide L  ja  F koordinaadid. 
 
1)
1     Alustame mõõtühikute seadistamisega ( käsk  UNITS). 
2)    Määrame joonestusvälja piirid (käsk LIMITS). 
3) ) Loome kihid (käsk LAYER).  
Arvuti  pakub  välja  välja  vaid  ühe  kihi  kasutamist,  mille  nimeks  on  "0".  Senise 
õppetöö alusel  võib  väita,  et  kui  kasutatakse  kogu  joonise  valmistamiseks  vaid 
kihti nimega "0", siis selle arvutitarbija  IQ-test annaks tulemuseks ~ 0. 
    
Tingituna  joonise suhtelisest keerukusest – joonisel on mitut liiki jooni 
(telgjooned,  pidevjooned  ja  siis  veel:  sirglõike,  ringjooni  ja  ringi  kaari)  oleks 
ilmselt  otstarbekas  need  joonise  osad  paigutada  igaüks  oma  iseloomu  järgi 
omaette   „sahtlitesse”  põhimõttel  „iga  rodu  oma  kodu”.   AutoCAD   teeb  seda  nii, 
et  joonis  valmistatakse  kihilisena,  täpselt  nii  negu  tegi  seda  veel  hiljuti 
kolmekihiline  värvifilm  (sellele  olid  väljast  suunaga  sissepoole  järgmised  kihid: 
kaitsekiht,  sinisetundlik  kiht,  siniseid  kiiri  filtreeriv  kiht,  rohelisetundlik  kiht, 
punasetundlik kiht ja film ise; seejuures oli iga kiht oma naabrist eraldatud veel 
ühe-kahe  vahekihiga:  filmil  oli  siis  korraga  kolm  kujutist  –  punane,  roheline  ja 
sinine ning sellest ka nimetus RGB (Red- Green - Blue ). 
 
 
 
Kihtide loomiseks klõpsame tööriiatakasti Layers  
 
ülemise rea vasakpoolseimal ikoonil Layer Properties 
 ning selle tulemusena  avaneb  palett Layer Properties  Manager  
 
 
 
Ülesanne   II Tihend 
2 
 
 
(selle paleti suurust saab servadest laiali venitada või kokku suruda  samade  võtetega, oli 
võimalik  teha  Tööalaga  –  kaksiknooled  ja  tragimised).  Selle  paleti  täpsem   selgitus   on 
toodud ülesande materjalides edaspidi, nüüd klõpsame ikoonil  
  New Layer – uus kiht ja paletile  ilmub sinene riba:  
 
kus  lahtris    Name  (nimi)  on  valgete  tähtedega  sinisel  taustal  kirjas    Layer1  (kiht1). 
Soovitatav  on  igale   kihile   siiski  anda  oma  nimi,  mis  iseloomustaks  sellesse  kihti 
joonestatavaid  objekte.  Nime  panemiseks  viime  hiirenoole    tähe    L  juurde,  see  hiirenool 
muutub I-kujuliseks  pärast klõpsu ┐ muutub vilkuvaks püstkriipsuks, sinise triibu pidevus 
katkeb  ning  kirjutame  kihi  NIME,  just  nii    nii  nagu  seda  tehakse  tekstitöötlus-
programmidega, näiteks „SIRGJOON”: 
Ülesanne   II Tihend 
3 
 
 
 
Muud kihi omadused paneb Arvuti ise ja me võime esialgu sellega rahul olla. 
 
Joonise üksikosade „kodudeks” võiksid antud tööülesandes olla veel: 
RINGJOON ;  KAARED;   TELGJOON   ja  loomulikult  ABIJOONED;  Kui  meil  on  veel  vaja 
joonist mõõtmestada, siis peab seal olema  kiht MÕÕTMED. 
 
Iga uue kihi kujundamiseks on vaja klõpsata ikoonil 
 ja anda kihile nimi. Kuid 
kui vaadata tabeli lahtrite pealkirju, näeme et kõikidel on lahtris  Linetype (jooneliik) kirjas, 
et on tegemist pidevjoonega ( Continuous ), mis ei sobi telgjoone joonestamiseks.  
 
 
Nüüd teeme klõpsu ┐ TELGJOONe reas lahtri kohal  Linetype ja avaneb jooneliigi 
seadistamise aken  Select  Linetype: 
Ülesanne   II Tihend 
4 
 
 
 
Avaneb jooneliikide valiku aken   Load  or Reload Linetypes. 
 
 
Otsime  üles  vajaliku  jooneliigi  –  iga  nime  taga  on  ka  tema  joonekuju  –  ning 
klõpsame sellele, nime väli muutu siniseks ja klõpsame siis [ OK ] , see aken kaon ja nimi 
CENTER  koos oma joonepildiga ilmub aknasse Select Linetype 
Ülesanne   II Tihend 
5 
 
 
  
klõpsata  real   CENTER, see rida muutub siniseks 
 
 
 
ja siis väljal  
 ning kihile TELGJOON ongi omistatud jooneliik CENTER – 
kriips -punkt-joon: 
 
 
Nagu edaspidi näeme (õigemini – insener peab ette nägema!), on kaarte  KL  ja  LF 
joonestamiseks  teha  abikonstruktsioone.  Sellised  abikonstruktsioonid  on  otstarbekas 
paigutada  omaette  kihtidesse  ja  need  abikonstruktsioonid  on  kasulik  teha  erineva 
värvusega. Loomegi nende tarvis punasevärvilise kihi  ABI:  
Ülesanne   II Tihend 
6 
 
 
 
Arvuti  on  „laisk”  ja  püüab  iga  järgmise  kihi  loomisel  kasutada  nii  palju  kui  vähegi 
saab  eelmisi  omadusi  (järgmise  ringjoone  joonestamisel  püüab  kasutada  eelmise  ringi 
raadiust jne.). Seekord on arvuti pannud kihi ABI jooneliigiks  CENTER, peaks aga olema 
pidevjoon  –  CONTINUOUS.  Kihi  jooneliigi  vahetame  samal  moel  nagu  andsime  kihile 
telgjoon uue jooneliigi, tulemus: 
 
 
On jäänud muuta kihi ABI värvus. selleks klõpsame real  ABI  lahtri  Color kohal  ja 
Arvuti avab värvuste seadistamise akna Select Color: 
Ülesanne   II Tihend 
7 
 
 
 
Värvuse  valikul  on vaja klõpsata vastava värvusega ruudukesel, antud juhul rea 
 
 
esimesel  punasel  ruudukesel,  see  värvi  valikuruuduke  ümbritsetakse  täiendava 
raamiga ja värvivaliku akna paremas alanurgas toimub ka muutus: 
 
 
„ees” (suuremal väljal) on uus seadistatud värvus, „tagumisel (väiksemal” väljal) on 
endine, muudetud värvus. Nüüd klõpsata väljal 
. 
 
Kihtide omaduste tabelis toimub ka muutus: 
 
 
tabelist  on  nüüd  näha,  et  joonte  omadustes  on  tehtud  vajalikud  muudatused. 
Sulgeme akna Layer Properties Manager  klõpsuga vasakus ülanurgas asuval ristikesel: 
Ülesanne   II Tihend 
8 
 
 
 
   
Masinaehitus-  ja  ehitusjoonisel  kantakse  joonisele  alati  esimestena  telgjooned. 
Seetõttu  muudame  kasutatavaks   jooneks   telgjoone.    Selleks  klõpsame  tööriistakasti  
Layers 
 
   
rea 
 
   
lõpus oleval kolmurgal ▼ ja avaneb joonises olevate kihtide nimistu (kui nimistu on 
pikem, ilmub talle paremale servale ka liugriba): 
 
   
Klõps  selle  nimistu  real  TELGJOON,  rida  muutub  siniseks  ja  nimistu  sulgub. 
Tööriistakast Layers  omandab nüüd kuju 
Ülesanne   II Tihend 
9 
 
 
   
 
mis tähendab, et kasutatav kiht on nüüdsest alates  nimega TELGJOON  ja 
kõik, mis me joonestame, joonestatakse kriips-punkt- joonega . 
   
   
Igal  inseneri  ettevõtmisel  peab  alati  olema  ja  läbi  mõeldud  olema  mitu  võimalust. 
Eeltoodut on otstarbekas kasutada näiteks siis, kui on vaja joonestada palju telgjooni. Kui 
aga neid on vaja joonestada vaid mõni üksik, võib kasutada lihtsamat moodust. 
   
Esialgselt  on  tühjale  joonisele  AutoCAD  poolt   sisestatud   vaid   kitsas   pidevjoon 
nimega Continuous.  Kasutatava  joonetüübi seadistamine  käsurea abil kasutame käsku 
LINETYPE.    See  käsk  töötab  tavaliselt  vestlusaknaga,  kui  aga  soovime  kasutada 
käsurida, tuleb sisestamisel käsu nimele ette panna sidekriipsu: 
 
   
Nagu  näha,  pärast  kahe  esimese  tähemärgi  sisestamist,  pakub  arvuti  välja 
ülejäänud tähed sinisel väljal. Kui oleme arvutiga nõus, vajutame ↵   
 
Vastame  
L ↵     (sisestasime  L   ja vajutasime  ↵  ) 
 
 
ja vastusele (kuna teadsime kriips-punktjoone nime) 
↵  
 
 
Ülesanne   II Tihend 
10 
 
 
avab arvuti akna  Select Linetype File:  
 
Jooneliigi faili valiku aken  Select Linetype File jooneliike sisaldavate failide paiknemise 
kohta. Oleme arvuti pakutuga nõus ja klõpsame väljal [ Open ]. Selle peale vastab arvuti, et 
jooneliik CENTER on joonisesse laaditud ja mida sellega edasi teha: 
 
Kuna me soovime selle jooneliigiga tähistada joonisel teljed, peame selle jooneliigi 
muutma kasutatavaks: 
 
↵ 
-LINETYPE ↵   
 
 
Ülesanne   II Tihend 
11 
 
Arvuti küsib veel korra jooneliigi nime ja näitab, kasutatava  jooneliigi  
 
selle kinnituseks vajutame 
↵ 
 
 
Nagu näha, pole see teine  moodus  eriti lihtsam kui  eelmine , kihi kaudu  tehtu . 
 
Alustame joonestamist punktist A(235,185) käsuga LINE  punktini  B(235,65), 
Suhteliste koordinaatide  kasutamisel  peaksime sisestama  
@0,-120 ↵    
Kuna  järgmine  punkt  on  eelmisest  120  mm  võrra  madalamal,  siis  on  seal  Y-
koordinaadi muutuse  ees miinusmärk; tulemus: 
A(235,185)
B(235,65)
 
 
 
Arvuti küsib edasi järgmise sirglõigu joonestamiseks selle lõpp-punkti:  
Specify  next point or [  Undo  /  Close  ]: 
Teatud moel oleks nüüd kaval edasi joonestada telgjoont punktini  G,  
@45,0 ↵ 
Ülesanne   II Tihend 
12 
 
ja alles nüüd käsust väljuda käsust 
↵ 
    
A(235,185)
G
B(235,65)
  
 
 
Telgjoonte  lõplikuks  joonstamiseks  on  vaja  neid  telgjoonte  lõike  punkti  A  juurest  
suunata  vasakule,  üles  ja  paremale,  kuna  punkti  B  juurest  alla  ja  vasakule.  Seda  teeme 
nii,  et  punktist  A  lähtuvatele  telgjoonte  osadele    anname   esmalt   käsus  LINE  algpunktiks 
punkti A koordinaadid ja teiseks punktiks @-45,0  ning väljume tühivalikuga käsust. Teisel 
ja  kolmandal  korral  lähtume  samuti  punkti    A  koordinaatidest  ja  joonestame  vastavalt 
sirglõigud      lõpp-punktidega    @0,45  ja  @45,0.  Samamoodi    punktist  B  lähtuvate  sirglõi-
kude lõpp-punktid on @0,-45  ja   @-45,0 punkti B  suhtes. 
Ülesanne   II Tihend 
13 
 
A(235,185)
G
B(235,65)
 
 
Järgnevalt  joonestatakse  väliskontuuride  sirglõigud,  ringi  kaared  ja   ringjooned  
pideva  joonega.  Samamoodi,  nagu  seadistasime  joonetüübi  CENTER,  seadistame  ka 
jooneliigiks pideva joone nimega CONTINUOUS, selle vahega, et seda jooneliiki pole vaja 
joonisesse laadida. 
 
Kuna standardid nõuavad, et telgjooned peavad lõikuma kriipsu kohalt, tuleb muuta 
põhimuutujat LTSCALE, vähendame teda (tuleb lihtsalt proovida!) 
 
↵ 
        (võib sisestada ka  0.4 ↵,  s.t.  täisosa nulli võib ära jätta, aga kümnendpunkt peab 
olema) 
  
Tulemus:  
Ülesanne   II Tihend 
14 
 
A(235,185)
G
B(235,65)
 
Telgjooned lõikuvad nüüd vastavalt standardi nõuetele. 
 
 
Võtame  ringjoonte  joonestamiseks  kihi  nimega   RINGJOON   (kihivahetust 
kirjeldasime just äsja). 
Nüüd joonestame punktide   A  ja  B  ümber vastava läbimõõduga ringjooned. 
C ↵         (kasutasime ringjoone joonestamiseks  käsu  CIRCLE lühiväljakutset  C) 
 
Sisestame punkti  A  koordinaadid: 235,185 
 
   
Arvuti küsib ringi raadiust. Suurema ringi raadius on 45 mm, sisestame selle.  
 
Teise ringi joonestamiseks sisestame    
: 
↵               (vajutasime [ Enter ] mis kutsub välja äsjase käsu) 
 
Sisestame uuesti punkti  A  koordinaadid: 
 
Ülesanne   II Tihend 
15 
 
Käsureas,  valikuread  on  nüüd  antud  eelmisena  kasutatud  ringi  raadius,  me  pole 
sellega  nõus  ja  anname  uueks  raadiuseks  29:  (me  oleme  ju  insenerid  ja  oskame 
kahega jagada!): 
 
Punkti  B  ümber joonestame samuti ringid, vaid seal on sisemine ring veidi suurem 
ja tema raadius on   31.25 mm, tulemus: 
A(235,185)
G
B(235,65)
 
Ringjooned ja ringi kaarte toorikud  
 
Paistab nagu me oleme teinud „tühja tööd”, sest tööülesande järgi punktide A  ja  B  
ümber pole mitte kaks ringi, vaid mõlemal on ring ja poolkaar. Kuna me esialgu veel ringi 
kaart  ei  oska  joonestada,  valisime  Joosep  Tootsi  mooduse  –  võtame  rohkem,  lõikame 
parajaks ja üleliigse  viskame ära. Neid üleliigseid ringi osi teeme nii, et kärbime ülemisel 
suuremal ringil käsuga TRIM ringjoone alumise osa ja alumisel suuremal  ringil – ülemise 
osa. Kärpimisjooneks on mõlemal juhul ringide rõhtsuunalised telgjooned,  
Ülesanne   II Tihend 
16 
 
A(235,185)
Kärpimisjooned
Kärbitav osa
G
B(235,65)
 
Ringjoontest kärpimisega kaarte kujundamine 
 
Kärpimiseks  kasutame  käsku  TRIM,  kus  objektid  valitakse  kahes  koosluses  – 
esimesteks valitakse kärpimisjooned ja siis teisena kärbitavad jooned: 
 
 < ↵ 
 
Ülesanne   II Tihend 
17 
 
A(235,185)
Kärpimisjooned
Kärbitav osa
G
B(235,65)
 
Arvuti vastas selle peale: 
 
Ülemise  rõhtsa  telgjoone  kuju  aktiveerus:  telgjoone  kuju  muutus  kriips-jooneks. 
 
Teeme sama alumise telgjoonega 
 
↵ (või    ┐ )    (lõpetasime kärpimisjoonte valiku) 
 
Sellele vastas arvuti kas kärbitava objekti määramisega või valikuga valikureast: 
 < ↵   
Ülesanne   II Tihend 
18 
 
A(235,185)
Kärpimisjooned
Kärbitav osa
G
B(235,65)
 
 
Joonisel on näha, et ülemise suurema ringjoone alumine pool on  eemaldatud   
Arvuti küsib samamoodi uuesti (seni kuni leiame veel mida kärpida on) 
 < ↵   
ning tulemus: 
Ülesanne   II Tihend 
19 
 
A(235,185)
G
B(235,65)
F
 
Kärpimise lõpetamiseks teeme „tühivaliku”: 
↵ 
 
Arvuti ootab uut käsku. 
 
 
 
Nüüd  järgnevad  sirglõikude  joonestamised,  ja  muudame  kasutatavaks  kihi 
SIRGJOON. 
 
Edasiseks joonestamiseks peame tahes-tahtmatult kasutama veidi matemaatikat: 
 Lõigu    GF  esimene  otspunkti  koordinaadid  on  (235+45,  65)    ja  teine  teine  otspunkt      F   
asub  esimesest  X-telje  suunas  45  mm  kaugusel.  Seega  GF  joonestamiseks  anname 
algpunktiks (280,65)  ja teiseks:  punktiks  @45,0. 
    
 
Ligikaudu  samasuguset  võtet  kasutades  leiame  punkti    C    koordinaatideks 
(280,185)  ja  punkt  D  asukohaks  sellest    @0,-80    ning  edasi  saab  ka  leida  punkti    E 
asukoha, võrreldes  punkti  D  asukohaga  @45,0: 
 
 
 
Ülesanne   II Tihend 
20 
 
 
 
A(235,185)
C
E
D
G
B(235,65)
F
 
Punktide  D  ja  E  asukohad 
 
 
Kaarte      EF    ja    KL  joonestamiseks  peame  kasutama  abikonstruktsioone,  ja 
muudame kasutatavaks  kihi  ABI. 
Kaare    EF  joonestamiseks  tuletame  meelde  kooli    viienda  klassi  geomeetriat  – 
joonestame  punktidest    E    ja    F  (mille    koordinaadid    me    peame  siiski  arvutama)  
ringjooned     raadiusega     45  mm  ja  nende  ringjoonte   lõikepunkt   ongi  otsitava  kaare 
keskpunkt.  Ka  selle  kaare  kujundamiseks  joonestame  esialgu  ringjoone    ja  kärbime  siis 
liigsed osad. Siiani on kõik selge, peale selle, kuidas leida lõikepunkti täpne asukoht? 
Siin  tuleb  meila  appi  käsk  OSNAP,  mille  alamprogrammiga  INTersection  määramegi 
abringjoonte lõikepunkti. Järele mõelnud, leiame, et meil polegi vaja arvutada ka punktide  
Ei    ja    F  koordinaate,  kuna   nendest   punktidest  lähtuvate  ringjoonte  keskpunktid  saame 
leida  OSNAP / END abil: 
 
 
Vastame, et ringi keskpunkt asub mingi joone lõpus ja sisestame juhtsilbi  END: 
 
Ülesanne   II Tihend 
21 
 
 
Arvuti küsib: mille lõpus? : 
 
 {punkt (roheline ruufuke) joone DE  lõpu lähedal  ehk punkti  E   lähedal} ↵ 
 
 ja kui sinna on ilmunud punane ruuduke – lõpupunk 
 
 
vajutame  hiire  vasakpoolsele nupule, millega kinnistasime ringi  keskpunkti  asukoha  
ja sisestame ringi raadiuse 
 
 
 
Tulemus: 
A(235,185)
C
E
D
G
B(235,65)
F
 
 
Ülesanne   II Tihend 
22 
 
Täpselt samamoodi leiame abiringjoone punktist  F. Nende abiringjoonte lõikepunkti 
leidmiseks  kaare  kujundamise  ringjoone  keskpunkti  kohta  vastame    INT,  mis  tähendab 
lõikumist ja nüüd peab ilmuma lõikepunkti väike punane ristike. 
 NB! Enne „kaare tooriku – ringjoone joonestamist – on vaja muuta kasutatavks kiht  
KAARJOON.  
A(235,185)
C
D
E
G
F
H
B(235,65)
 
Ülesanne   II Tihend 
23 
 
ning pärast abijoonte kustutamist ja trimmimist ongi kaar EF olemas: 
A(235,185)
C
E
D
G
H
B(235,65)
F
 
 
 
  
 
 
Samasuguseid võtteid kasutades (sirglõigud, abijooned ja kaared kõik vastavatesse 
kihtidesse!) joonestame joonise vasakpoolse osa:, 
 sirglõigu  ML,  siis sirglõigud  HJ  ja  JK ning kaare KL:  
Sirglõigu  ML joonestamiseks  
L ↵ 
 
(käsu LINE lühiväljakutse) 
Algpunkti  päringule vastata 
END ↵ 
ja lõpp-punkti omale, mille suund on X-telje suhtes negatiivne 
@-55,0 ┐ 
↵ 
ning „tühivalikuga” väljume käsust. 
Sirglõigu  HJ joonestamiseks  valime  
↵  (pärast käsust väljumist kutsub vajutus ↵ välja eelmise käsu!) 
siis algpunkti küsimusele 
Ülesanne   II Tihend 
24 
 
END ↵ (objektivaliku ruuduke punkti M lähedal) 
ja lõpp-punkti  J  leiame kui 
@0,40 ↵  (punkt  J  asub  punktist  H  40 mm kõrgemal) 
ning punkti  K   leiame kui 
@-55,0  (asub punktist  J  55 mm vasakul, s.t.   X-koordinaadi vähenemise suunas) 
A(235,185)
L
M
C
E
J
D
K
G
H
B(235,65)
F
 
 
 
Abiringjoonte, keskpunktidega  K   ja  L,  lõikumispunkt  annab kaare R110 keskpunkti: 
 
Ülesanne   II Tihend 
25 
 
A(235,185)
L
M
C
E
J
D
K
G
H
B(235,65)
F
 
ning  pärast  trimmimist  ja  abijoonte  kustutamist  on  ülesanne  esimeses  lähenduses 
valmisvalmis: 
 
 
Kuna standardid nõuavad, et telgjoon ulatuks üle kontuuri umbes  5 mm ulatuses, 
on vaja telgjooni täiendavalt töödelda (jällegi kiht ABI) 
Ülesanne   II Tihend 
26 
 
Punktide   A  ja  B  ümber joonestame  kihti ABI  abiringjooned vastavalt  Ø 64 ja   
Ø72.5  mm,  andes    nende  abiringjoonte  keskpunktideks  ette  punktide  A    ja    B  
koordinaadid, ning kärbime telgjoonte liigsed osad. 
L
A
C
M
R34
Ø72.5
D
E
J
K
H
B
G
F
 
 
Telgjoontele õigete pikkuste kärpimiseks joonestatud ringjooned (alumisele 
ringjoonele on telgjoonte kärpimine juba tehtud.) Lõpptulemus : 
 
Ülesanne   II Tihend 
27 
 
L
A
C
M
D
E
J
K
H
B
G
F
 
 
 
LISA. 
 Käskude kirjeldused 
 
 
CIRCLE [C] – Ringjoon 
CIRCLE ↵ 
(või lühiväljakutsena C  ↵ , mis on soovitatavam ja kiiem),  
 
a)  “vaikimisi” – sisestada keskpunkti asukoht; 
b)  3P – ringjoon läbi kolme punkti; 
c)  2P – ringjoon keskpunkti läbivale kõõlule; 
d)  T  –  ringjoon,  millele  antakse  ette  kaks  puutujat  ja  raadius  (teatud  tingimustel  võib 
 
selline ringjoon ka puududa; vanemates AutoCADides oli selle valiku nimi  TTR). 
 
Ülesanne   II Tihend 
28 
 
a)  {keskpunkt} ↵ 
 
  a.1)  {raadius} ↵ 
   
(raadius sisestada kas arvuna või kursori uue asendina, mille kinnitamiseks ┐  
 
 
  a.2)  D ↵   
 
   
(joonestme ringjoone läbimõõdu järgi) 
 
   < ↵   
 
 
b)  3P ↵ 
(ringjoon läbi kolme punkti) 
Specify  first  point on circle:        <  ↵ 
Specify second point on circle: <   ↵     
   
Kui  ringjoone  kolmanda  punkti  sisestamiseks    kasutada  kursorit,  siis  pärast  teise 
punkti sisestamist tekib joonestusväljale ringjoone vahekujutis  
32
33
31
1
2
 
Ringjoon joonestati läbi punktide  1,  2  ja  3,  kusjuures   punktid  31 , 32 ja  33  on  
kursori vahepealsed, tragimise (kursori liikumisega seotud) asukohad  
enne kolmanda punkti asukoha sisestamist 
 
 Specify third point on circle: 
Ülesanne   II Tihend 
29 
 < ↵ 
  
 
    Märkus .  Käsuga CIRCLE / 3P  on võimalik   kujundada sellist  ringjoont , mis puudutab 
kolme  etteantud    joont.  Selleks    tuleb    eeltoodud  arvuti  küsimustele  vastata  igakordselt 
käsu    OSNAP-tellimusega    TAN.  Seejuures  tuleb  aga  arvestada,  et  algsete  ringjoonte 
valkupunktide asukohad võivad  määrata ringjoone vägagi erinevalt:  
b
a
c
 
Ringjoon, mis puudutab kolme etteantud ringjoont  a,  b  ja  c. Ruuduke –  puutuja -
ringjoone valikupunkt (need ringjooned on sellel ja järgmistel joonistel  näidatud  
kriipsjoontega, arvuti poolt leitud ringjoon on näidatud pidevjoonega); +  – ringjoone 
keskpunkt. Variant I 
 
b
a
c
 
Puutuja-ringjooned samad, mis eelmisel joonisel, aga valikupunktid teised 
Variant II 
 
 
 
Ülesanne   II Tihend 
30 
 
 
A
b
 
 
 
a
 
 
 
 
b
a
c
 
Puutuja-ringjooned samad, valikupunktid erinevad eelmitel joonistel olevatest 
Variant III (võimalikud on veel rida erinevaid võimalusi) 
 
 
   
Võimalik  on  joonestada  ka  ringjoont  läbi  ühe  punkti,  kui  sellele  ringjoonele  anda 
kaks puutujat:  
Specify first point on circle:     <  ↵ 
Specify second point on circle: 
TAN ↵ 
 
(puutuja  tellimus  võib  olla  seadistatud  ka  OSNAP  täppismääramiste  seadistamise 
aknaga ) 
of: < ↵ 
Specify third point on circle: 
TAN ↵ 
of: < ↵ 
 
Ülesanne   II Tihend 
31 
 
 
 
Ringjoon läbi punkti  A ,  mille puutujateks on sirge  a  ja ringjoon  b.   (Siin  on  võimalik  
ka  teine   lahend , mis tähendab seda, et ringjoon ehitatakse alati puutujana nii, et 
puutepunkt oleks võimalikult lähedal puutuja valikupunktile) 
 
A
b
a
 
Ringjoon läbi punkti  A ,  mille puutujateks on sirge  a  ja ringjoon  b 
 
3) 2P ↵ 
 
(ringjoon, määratud läbimõõdu otspunktidega) 
Specify first end point of circle's diameter: 
 
(määrata läbimõõdu esimene otspunkt) < ↵ 
Specify second end point of circle's diameter: 
 
(määrata läbimõõdu teine otspunkt) < ↵   
 
Kui  need  punktid  sisestada  kursoriga,  tragitakse  ringjoone  vahekujutis  kaasa 
punktini  D2   
Ülesanne   II Tihend 
32 
 
D1
D2
D2
 
Ringjoon, määratud läbimõõdu otspunktidega (D1  ja  D2   –   läbimõõdu teise otspunkti 
tragimise asendid) NB! Läbimõõdu kujutisi   D1Di    ei kuvata! 
 
4)  T ↵  
Specify point on  object  for first tangent of circle: < ↵ 
Specify point on object for second tangent of circle: < ↵ 
Specify  radius  of circle : < ↵ 
d (4 ja 5)
a  (1 ja 2)
c (2 ja 3)
2
4
1
5
3
b (3 ja 4)
R
 
Ringjoone  joonestamine  kahe puutuja ja raadiuse järgi ei ole  üheselt määratud, vaid seda 
mõjutab valikupunktide asukoht (joonisel tähistatud nummerdatud ruudukesega). Nii 
vasakpoolsel kui ka parempoolsel joonisel on võimalik veel mitu erineva asukohaga 
ringjoont. 
 
 
Ülesanne   II Tihend 
33 
 
            Kui aga etteantud tingimuste järgi ringjoont ei ole võimalik kujundada, nagu  näha  
järgmisel joonisel  kus ringi raadius   r  on ilmselt liiga väike,  teatab  arvuti 
Circle does not exist. 
 
a
b
r
R
 
Ringjoone joonestamine kahe puutuja ja raadiuse järgi ei ole sageli võimalik –  variantide   a  
ja  b  puhul on raadius  r  liiga väike,  saab kasutada suuremat raadiust  R (Mitu võimaliku 
ringjoont saaks vasakpoolsel joonisel joonestada?) 
 
 
   
Märkus.  Käsuga  CIRCLE  saab  joonestada  ainult  null-laiusega  ringjoont,  mida 
käsuga PEDIT ei ole võimalik kujundada ringjaks liitjooneks, millele saaks siis anda joone 
laiuse   (miks?  –  sest  teatavasti  on  ringi  kaar  alati  väiksem  kui  3600),  Suvalise  laiusega  
ringjoone joonestamiseks on vaja arvuti "ära petta". Põhimõtteliselt on siin  mitmesugused 
võimalused, millest toome mõned näited:  
 
a)  Joonestatakse  käsuga  DONUT  (käsitleme  seda  koos  käsuga  PLINE)  vajaliku 
raadiuse  ja    joone  laiusega  ringjoon.  Näiteks  on  vaja  ringjoont  laiusega  3  mm  ja 
raadiusega 100 mm. Sellise rõnga siseläbimõõt on 197 mm ja välisläbimõõt 203 mm. 
         b) Ringjoon jaotatakse käsuga BREAK kaheks osaks: lihtsaim on seda teha nii, et 
tõmmatakse  läbi  ringjoone  abisirge    s,    mis  lõikab  ringjoont  punktides  1  ja  2.  Edasi 
kasutatakse mõlemas punktis käsku BREAK / F (nii esimene kui ka teine punkt valitakse 
samas punktis). Lõpuks muudetakse käsuga PEDIT / W joone laius. Põhimõtteliselt töötab 
Ülesanne   II Tihend 
34 
 
selliselt   ka  käsk  DONUT,  mis  koostab  rõngeli  kahest  1800   suurusest   kaarest,  lähemalt 
allpool. 
 
c)  Seadistakse  põhimuutuja  PELLIPSE  =  1  (joonestatakse  liitjoone-tüüpi   ellips ) 
ning  käsuga  ELLIPSE    joonestatakse  võrdsete  pooltelgedega  ellips  (a  =  b).  Käsuga 
PEDIT / W muudetakse joone laius. 
 
d) ringjoon joonestatakse kihti, mille on antud teatud joonejämedus. 
 
1
s
2
a
b
 
 
Ringjoone joonestamine laia joonega: 
  a  –  ringjoone  joonestatakse  käsuga  DONUT  (nooltega  on  näidatud  DONUT-objekti 
koostisse kuuluvate poolringide ühenduskohad, mida on vaja mõnikord arvestada, näiteks 
käsu  STRETCH  kasutamisel);    b  –  ringjoon  jaotatakse  käsuga  BREAK  kaheks  kaareks, 
mida  siis  töödeldakse  käsuga  PEDIT  /  W  (nullikesed  –  vaid  geomeetrilistel  jonistel 
kasutatavad) 
  
 
   
. 
 
ID  Punkti asukoha KOORDINAATIDE määramine   
 
Joonisel juba olemasoleva punkti  asukohta  saab määrata käsuga 
 
Ülesanne   II Tihend 
35 
 
 
{valikuruuduke nihutada otsitava punktile  nii ligidale, et sinna ilmuks näiteks mingi 
punkti  asukoha täppismääramise tähis – ruuduke, ringike, kolmnurk jne, ja klõpsata  ┐ või 
↵ 
  
   
Uute  punktide  asukoha  võib  sisestada  „silma  järgi”  hiirega  –  viia  kursori   rist  
vajalikku  kohta  ja  klõpsata.  See  moodus  on  võimalik  siiski  vaid  ligikaudsel  joonestamisel 
XY-tasandil. Punkti asukoha täpsel sisestamisel on mitu võimalust.  
 
 
 
NB!  Sellist punkti asukoha hiirega määramist ei saa  üldiselt kasutada  
   
ruumilise  joonestamise  korral (saab küll, kuid  vaid siis kui kasutada  punkti   
   
asukoha täppismääramist  käsu OSNAP alamprogrammidega)  ja  perspektiiv  
   
kujutiste puhul on see lausa keelatud.                                        
   
 
a) Esimeseks võimaluseks Tasandil joonestamisel – sisestada koordinaatide paar, seega 
antakse kaugused nullpunkti suhtes ehk absoluutsetd koordinaadid. Esimene arv on X- ja 
teine arv Y- koordinaat , näiteks  
35, 58 ↵ 
 
 
b)  Teiseks  võimaluseks  on  sisestada  punkti  suhtelised  koordinaadid  eelmise  (punkti 
asukoha suhtes. Selleks tuleb vastus anda kujul: 
@ ∆X, ∆Y ↵ 
 
c) Kolmandaks  võib  punkti  sisestada  tema  polaarkoordinaatide  järgi,  mis  tähendab,  et 
antakse punkti kaugus eelmisest punktist ja nurk mingi varem kokkulepitud suuna suhtes. 
See suund   on  “vaikimisi”  määratud  punktist  rõhtsalt  paremale  suunduv  kiirega  (kiire 
suund on küll muudetav ja seadistatav käsuga  UNITS,  kuid seda ei soovita esialgu teha): 
@ r