protsessist Proov peab olema analüüsitava objekti representatiivne osa. osa Proov tuleb võtta nii, et see täidaks uurimise eesmärke ja vastaks planeeritavate analüüsimeetoditega esitatavatele nõudmistele. Proovivõtmise probleemid: · objekti omaduste muutumine ajas ja ruumis · heterogeensed, keerukad süsteemid · uuritavaidd parameetreid parameet sageli palju, madalad kontsentratsioonid Proovi võtmine peab tagama: tagama · Objekti omaduste esindatuse proovis · Proovi vastavuse analüüsi nõuetele · Proovi koostise muutumatuse proovivõtu ja analüüsi alustamise vahelisel ajal Enne proovide võtmist vaja teada: teada Milliseid analüüse on tarvis teostada Proovivõtu sagedus Proovide arv Proovivõtu koht
· rippmenüü Tools valikuga Properties...; · klahvi Control ja numbriklahvi 1 samaaegse vajutamisega; · külgmenüü valiku MODIFY 1 alamvalikuga Property; · "käepidemete" kasutamisel (vt. lk. 31) avaneval ajutisel menüül valikuga Properties. Kui modifitseeritav(ad) objekt(id) on eelvalikuga välja valitud (mõistlik on valida objekte siiski ühekaupa), siis dialoogaknas (vt. joonis 25) näidatakse kõiki nende ühiseid parameet- reid, millest enamikku saab soovi korral ka muuta, tehes vastaval real kaks hiireklõpsu: · ilmub loendiboks, mille abil saab sobiva väärtuse välja valida (joonisel näiteks Color); · ilmub spinneriboks, mille abil saab väärtust suurendada/vähendada (joonisel Vertex); · ilmub ristike koos noolega, mis laseb teha valiku otse joonisel (joonisel Vertex X); · väärtus on ka vahetult muudetav (kolmel eelmisel juhul on see samuti kasutatav);
(3.3) Siit tuleneb j¨argmine valem tuletise jaoks diferentsiaalide suhte kaudu: dy f (a) = . (3.4) dx Seda valemit on mugav kasutada m~onede tuletist puudutavate teoreemide t~oesta- misel j¨argmistes paragrahvides (nt liitfunktsiooni, p¨o¨ordfunktsiooni ja parameet- rilise funktsiooni tuletised). Diferentsiaali peamine m~ote seisneb siiski selles, et temaga on v~oimalik l¨ahendada funktsiooni muutu, st kehtib ligikaudne v~ordus y dy. L¨ahemalt tuleb sellest juttu §3.6. 3.2 N¨ aiteid tuletiste kohta rakendustes. Kiirus ja kiirendus. Vaatleme materiaalse objekti sirgjoonelist liikumist x-teljel. Olgu t aeg. Ajavahemikus [t, t + t] liigub objekt teepikkuse x = x(t + t) - x(t) v~ orra. Kuna antud
(3.3) Siit tuleneb j¨argmine valem tuletise jaoks diferentsiaalide suhte kaudu: dy f (a) = . (3.4) dx Seda valemit on mugav kasutada m~onede tuletist puudutavate teoreemide t~oesta- misel j¨argmistes paragrahvides (nt liitfunktsiooni, p¨o¨ordfunktsiooni ja parameet- rilise funktsiooni tuletised). Diferentsiaali peamine m~ote seisneb siiski selles, et temaga on v~oimalik l¨ahendada funktsiooni muutu, st kehtib ligikaudne v~ordus y dy. L¨ahemalt tuleb sellest juttu §3.6. 3.2 N¨ aiteid tuletiste kohta rakendustes. Kiirus ja kiirendus. Vaatleme materiaalse objekti sirgjoonelist liikumist x-teljel. Olgu t aeg. Ajavahemikus [t, t + t] liigub objekt teepikkuse x = x(t + t) - x(t) v~ orra. Kuna antud
164
mantika ei paku. Vaadeldes n¨aiteks m¨arki `magus' , on morfoloogiliselt
selge, et , mitte vastupidi. See j¨arjestatus omakorda argumenteerib
`magusa' t¨ ahendust kui laenu harvakasutatavalt m¨argilt, kus
esineb h¨a¨aldusn¨aiturina.
Ajaloolise m¨argiv~otme
ja punktis A x = a ning punktis B x = b, siis kehtib j¨argmine teoreem. Teoreem 3. Olgu funktsioon f (x, y) pidev siledal joonel AB. Siis b f (x, y)ds = f [x, (x)] 1 + y 2 dt (7.5) AB a See teoreem j¨areldub vahetult teoreemist 1, sest kui s~oltumatut muutujat x vaadelda parameetrina, saame ilmutatud kuju asemel kasutada parameet- rilist esitusviisi x=x , y = (x) dx dy millest x = = 1 ja y = =y. dx dx ds N¨ aide 1. Arvutame joonintegraali , kus AB on koordinaattel-
annaabi.ee 
