Trahhea: 1. Limaskest · Mitmerealine ripsepiteel · Proopria · Fibroelastne kiht · submukooskiht 2. Fibrokartilagiinkest (hobuserauakujulistest hüaliinsetest trahheaalkõhredest) 3. Adventsiaalkest (tagaosas trahheaalnäärmed) Bronh: 1. Limaskest · Mitmerealine ripsepiteel · Proopria · Limaskesta lihaskiht · Submuukooskiht 2. Kondrofibrooskest (hüaliinse kõhrkoe plaadikestest) 3. Adventsiaalkest (hulgaliselt rasvkudet) Bronhioolid: · Ei sisalda kõhrkude ega näärmeid · Suurtes kahe või üherealine ripsepiteel, väikestes bronhioolides kuubiline ripsepiteel · Proopria · Tsirkulaarne lihaskiht · Terminaalsed bronhioolid
ÜHEKIHILINE LAMEEPITEEL Raku tuum, mesoteeli rakupiirid ÜHEKIHILINE KUUPEPITEEL KOGUMISTORUKESTES Rakutuum, neerutoruke pikilõikes (õõs) ÜHEKIHILINE PRISMAATILINE EPITEEL PENSOOLE SISEPINNALT Tuum (pruun), karikraku apikaalne osa (roosa), äärisraku apikaalne osa (vabakoht roosade vahel) MITMEREALINE RIPSEPITEEL TRAHHEAST Ripsrakud (sinised), karikrakud (valged rakud sisniste vahel), kiilrakud, basaalrakud SARVESTUMATA MITMEKIHILINE LAMEEPITEEL SÖÖGITORUST Basaalkihi rakid, ogakihi rakud, pindmise kihi rakud EPIDERMIS SÕRMENAHAST Läikekiht, sarvkiht, sõmerkiht, ogakiht, basaalrakud, basaalkiht TRANSITOORNE EPITEEL KUSEJUHAST
siseõõnsustes. o Ühekihilised epiteelid: ühekihiline lameepiteel ühekihiline kuupepiteel ühelihiline silinderepiteel ühekihiline ripsepiteel o Mitmekihilised epiteelid: (rohkem kui üks kiht rakke) mitmekihiline sarvestunud lameepiteel mitmekihiline sarvestumata lameepiteel mitmekihiline silinderepiteel mitmekihiline kuupepiteel üleminekuepiteel transitoorne epiteel o Mitmerealine ripsepiteel Näärmeepiteel - kõikide näärmete nõret tootvaks koeks 5. Katteepiteelide ehituslikud iseärasused, esinemine organismis, ülesanded Ühekihiline lameepiteel - koosneb lamedatest ebakorrapärase kujuga rakkudest o Veresoonte seintes gaasivahetus, transport Ühekihiline kuupepiteel tuumas on näha tuumakesed o Väikestes juhades Kaitsmine, absorbeerimine, eritamine Ühekihiline silinderepiteel
diferentseerunud koega.Tekib tavaliselt kroonilise ärrituse tagajärjel. Nimetatakse teatud väljakujunenud koeliigi muutumist teiseks, morfoloogiliselt ja funktsionaalselt erinevaks,uutele funktsionaalsetele tingimustele või muutunud keskkonnale kohanenud koeliigiks. Sellist,peamiselt epiteel- ja sidekoe liikide puhul esinevat nähtust põhjustavad tavaliselt mitmekesised pikemat aega toimivad patoloogilised protsessid(infektsioonid, avitaminoos, suitsetamine jt) -võib mitmerealine ripsepiteel asenduda mitmekihilise lameepiteeliga või kiulise sidekoe asemele võib tekkida kõhr-võiluukude. Neoplaasia- ebanormaalne,kontrollimatu rakkude kasvuprotsess(kasvaja – neoplasma). Histoloogia uurimine Uurimise põhialused - Koe ja sellest tulenevalt ka rakustruktuurid on erakordselt väikesed. Selleks, et neid uurida on histoloogia põhitööriistaks mikroskoop. Laias laastus siis kasutatakse erinevad valgus-ja elektronmikroskoope
2 Ühekihiline kuupepiteel barjäär, imendumine kanaleid läbiva sekreedi juht. õõntesse/naha pinnale sekretsioon Kuupepiteelirakud. neerutorukesed bronhioolid näärmejuhad maksarakud 3 Ühekihiline silinderepiteel. Osaleb ainete imendumises ja sekretsioonis. Silinderepiteeli rakud. Magu Peen- ja jämesool Sapipõis Munajuha Emakas 4 Mitmerealine epiteel. Imendumine, sekretsioon kanaleid läbiva sekreedi edasi juhtimine. Ripsrakud, karikrakud, kiilrakud, basaalrakud. Hingetorus Bronhiaalpuus seemnejuhas munandimanusejuhas * Transitoorne epiteel e. siirde ehk üleminekuepiteel ei ole läbitav veele ja sooladele, on väljavenitatav Kuseteedes, kusepõies All väiksemad, ülal suuremad<-katavad ja kaitsevad uriini eest. *Mitmekihiline lameepiteel
5. Tekst kogu töö ulatuses on mõlemast äärest joondatud. Maksimaalselt kasutada poolitamist. 6. Kahe veeru korral on keskel joon. 7. "Programmi spetsifikatsioon" teha tabelisse, milles jooni ei kuvata. Jälgige joondamist! 8. "Märgivormingu kopeerimine" - esimene lõik on esireataandega lõik, teine lõik on lõigutaandega lõik. 9. Leheküljed tuleb nummerdada. 10. Tabelis iga lahtri sisu on keskele joondatud. Mitmerealine lahter on tabelis üks lahter kuhu tuleb panna mitu rida teksti. Näpunäide: tabeli ridade alguses olevad F1, F11 jne on kah tegelikult tabeli lahtrid, mis aga ei ole joonitud. 11. "Muud võimalused" jms - lõigu varjuga raam ja taust. 12. Vertikaalne tekst on tekstiboks, mille raam on tehtud punktiirjoontega. 13. Matemaatiliste avaldiste vormistamiseks kasutage võimaluse korral Microsoft Equation 3.0. 14. Lk
Ühekihiline kuupepiteel- esineb väikestes (pankrease ja süljenäärmete juhades) o Ülesandeks kaitsmine, absorbeermine, eritamine Ühekihiline silinderepiteel- esineb absorbeerivates pindades (sool, magu, munajuha) o Ülesanded- transport, segretsioon, absorbtsioon, kaitse Ühekihilne ripsepiteel- esineb vaid munajuha ja emaka sisepinnal o Ülesandeks munaraku transport Mitmerealine ripsepiteel- sisaldab ripsrakke, karikrakke, basaalrakke ja vaherakke (hingamisteed) o Ülesanded- lima eritamine ja tolmu eemaldamine hingamisteedest Mitmekihiline sarvestumata lameepiteel- esineb suus, söögitorus, pärasooles o Ülesandeks kaitsmine, imendumine, sekretsioon Mitmekihiline sarvestunud lameepiteel- naha epiteel-, epidermis- ja marrasknahk 6. Nimetatud katteepiteelid tunda ära pildil ja osata näidata koe elemente:
- Meatus nasi communis – ühinevad selleks - Nina-neelukäik – meatus nasopharyngeus -> karbikutest tagapool -> avaneb frontaaltasapinnas choana kaudu ülaneeluõõnde Regioonid - Regio cutanea – karvad (võõrkehad), higi- ja rasunäärmed - Regio olfactoria – haistmisregioon -> ülemise ninakarbiku alumine osa -> limaskestal seroosnäärmed -> haismtmiselund -> haistmisrakud + tugirakud + basaalrakud - Regio respiratoria – mitmerealine ripsepiteel + karikrakud + seganäärmed -> rikkalik verekapillaaride võrgustik + veenipõhimikud -> temperatuuri reguleerimine KÕRI – LARYNX - hääle tekke ja alumiste hingamisteede kaitseelund Skeletotoopia - kaela eesosas V-VII kaelalüli kõrgusel Süntoopia - ülal: keeleluu - all: jätkub hingetoruna - taga: liitunud neeluga - ees: kaela eesmise rühma lihased koos fastsiaga - küljed: kilpnäärme sagarad ja kaela suurte veresoonte-närvide kimp
paksuseinalised ja väikse siseruumiga. (mehaanilise tugevuse andmiseks). Puidukiud 60% lehtpuude puidu massist. Anda puidule mehhaanilist tuge. Puiduparenhüüm rakud varuainete talletamiseks. Lehtpuudel 2-15% massist, okaspuudel 1% Sooned ehk trahheed tüüpiline anatoomiline element lehtpuudel. (suured/väiksed). Säsikiired vee ja toitainete liikumine radiaalselt. Varuainete talletamiseks. Üherealine säsikiir Üks rida rakke mis moodustavad radiaalserea. Mitmerealine säsikiir ristlõikes riba mis, kõrvuti asuvad rakud. Laialsäsikiirel on üle viie rakkude rea. Vaigukäigud vajalikud vaigu eritamiseks ja kogumiseks. Poorid võimaldavad puidu radiaalsuunas vedelikke transportida. Puidu keemiline koostis tselluloos 40-50%, hemitselluloos (polüsahhariidid) 25-35%, ligniin (puitaine) 20-30%. Puidu põhimass koosneb orgaanilistest ühenditest. Koostisesse kuulub: 50% süsinikku, 43% hapniku, 6% vesinikku, 0,1% lämastikku
eelkontrolliga kordus järelkontrolliga kordus For-laused For-laused For ... Next - lause For Each ... Next - lause lõputu kordus katkestusega eelkontrolliga kordus järelkontrolliga kordus For-laused For ... Next - lause For Each ... Next - lause Valikud_1 Valikud_2 algoritmid jaotis valikud If-laused Mitmerealine If-lause. Põhivariandid: valik kahest ja valik ühest ,,, ,,, If tingimus Then kui tingimus laused_1 siis laused_1 [ Else [ muidu laused_2 ] laused_2 ] tõene tingimus väär
2. Läikekiht (stratum lucidum) 3. Sõmerkiht (stratum granulosum) - piklikud, hävivate tuumadega rakud, mis sisaldavad keratohüaliini sõmeraid. 4. Ogakiht (stratum spinosum) - väikeste ogataoliste jätketega hulknurksete rakkude kiht. 5. Basaalkiht (stratum basale) - prismaatilised, piklike tuumadega rakud paiknevad basaalmembraanil. 15. Bronhi ja bronhiooli ehituse erinevused Bronhi sein on kolmekestaline. 1) Valendikupoolseks kestaks on limaskest. Limaskesta katab mitmerealine ripsepiteel, mis bronhi diameetri vähenedes madaldub. Teiseks limaskesta kihiks on sidekoeline limaskesta päriskiht. Siis tuleb lihaskiht. Sellest väljapoole jääb sidekoeline submukooskiht, milles paiknevad versooned ja bronhiaalnäärmete lõpposad. 2) Kondrofibrooskest, mis koosneb hüaliinse kõhrkoe plaadikestest. 3) Adventitsiaalkest, milles esineb hulgaliselt rasvkudet. Erinevalt bronhidest puuduvad bronhioolides kõhrkude ja näärmed. Sein koosneb kahe või
For-laused For-laused For ... Next - lause For Each ... Next - lause lõputu kordus katkestusega eelkontrolliga kordus järelkontrolliga kordus For-laused For ... Next - lause For Each ... Next - lause Valikud_1 Valikud_2 algoritmid jaotis valikud If-laused Mitmerealine If-lause. Põhivariandid: valik kahest ja valik ühest ,,, ,,, ... If D < 0 Then If tingimus Then kui tingimus väär x1 = "" : x2 = ""
Epiteelkude 2. loeng A. Arend Epiteelkoed tekivad kõigest kolmest lootelehest, rakud tihedalt üksteise kõrval, vähe rakkudevaheslist ainet. Pole veresooni (va üks ala sisekõrvas) Rakkude ehitus asümmeetriline(polaarne diferents) Jaguneb kaheks: katteepiteel kaitse-ja imendumisroll ja näärmeepiteel sekretsioon Katteepiteel Jaguneb ühe- ja mitmekihiliseks, rakukihtide järgi. Ühekihiline epiteel jaguneb : lame- kuup- prismaatiline- ja mitmerealine epiteel. Kõikide puhul on rakud basaalmembraani peal. Mitmekihilistel on ainult alumine kiht basaalmembraani peal (oluline erinevus nende vahel), need jagunevad sõltuvalt pindmise kihi rakkude kujust; lame- prismaatiline- ja siirdeepiteel. Ühekihiline lameepiteel 1 kiht väga lamedaid rakke, hoiavad koos interdigitatsioonid põimunus tsütoplasmad ja kontaktkompleksid. Esineb veresoonte sisepindadel, kopsualveoolides, kuna võimaldab lihtsat ainevahetust.
Katab veresoonte sisepinda (endoteel - endothelium), rasvikut (mesoteel - mesothelium). 2. kuupepiteel – epithelium simplex cuboideum - kuubilised rakud. Raku välimisel pinnal mikrohatud või ripsmed. Nefroni distaaltuubulite epiteel, munasarja epiteel. 3. prismaatiline epiteel – epithelium simplex columnare - prismaatilised rakud. Võivad esineda erinevad rakud (karikrakud, äärisrakud) Äärisraku vaba pinda katab ääris. Karikraku apikaalses osas on limatilk. Peen- ja jämesooles. 4. mitmerealine epiteel - epithelium pseudostratificatum - kõik rakud algavad basaalmembraanilt, kuid ei ulatu epiteeli vabale pinnale. Rakutuumad jäävad erinevatele kõrgustele. Esinevad ripsrakud (vaba pind kaetud ripsmetega), karikrakud (täidab limatilk), kiilrakud, basaalrakud. Trahhea ja bronhi epiteel. Mitmekihiline – koosneb mitmest rakukihist, ainult basaalkihi rakud on ühenduses basaalmembraaniga. Epithelium stratificatum squamosum cornificatum/noncornifikatum: 1
26. Kudede mõiste Kude organismi ehitusmaterjal; ühetaoliste ja ühesuguse päritolu ning talitlusega rakkude ja rakkudevahelise aine koondisi, mis mitmeti omavahel rühmitudes moodustavad organi. 27. Epiteelkoed Epiteelkoed - koosnevad kandilistest rakkudest. Peamisteks ülesanneteks on vabade pindade katmine (katteepiteel) ja nõre valmistamine (näärmeepiteel). Katteepiteel jaguneb rakkude kuju ja kihistuse alusel järgmiselt: ühekihiline epiteel, mitmekihiline epiteel, mitmerealine epiteel. Näärmeepiteel moodustab parenhüümi. 28. Sidekoed Sidekude esineb organismis väga levinult. Moodustab kõikjal epiteeli aluskoe, ümbritseb veresooni ja närve nende teedel, kujundab organite väliskatte. Sidekoe kaudu toimub kõikide kudede ja organite toitmine. Sidekoes eristatakse: retikulaarne sidekude, kohev sidekude, tihe sidekude. 29. Veri Veri - on kinnises soonestikus asetsev alati voolav punase värvusega vedelik, mis
.. ca 4s / 0,16 ... ca - orienteerige vastuvõtuantenn ümber või aeg 1s paigutage teise kohta; Valgustäpi läbimõõt 6/30/60 mm (10/50/100 - suurendage kaugust mõõteriista ja vastuvõtja (näidatud kaugusel) m) vahel; Valgustus - ühendage mõõteriist teise pistikupessa, mida Mitmerealine näidik toidetakse erinevast elektriahelast vastuvõtuseadme suhtes; Sihtimiskiir - konsulteerige edasimüüjaga või pöörduge Viivitusega käivitamine kogenud raadio- või telemehhaaniku poole. Patarei, suurus AA, 1,5 V 2 tk kuni 10 000 mõõtmist HOIATUS
- Glandula parotidea ühendub ees kõrijuurdekäigu (auditus laryngis) kaudu kõriõõnega suurim, umbes 30g Limaskest fossa retromandibularis'es - pars nasalis mitmerealine ripsepiteel (hingamistee) Ductus parotideus ületab musculus masseteri, läbib selle eesserva - pars oralis et laryngea mitmekihiline lameepiteel juures musculus buccinatori ja avaneb suuesikus 2. ülemise purihamba - submooskiht on tihenenud
Epiteelrakkude külgmised pinnad on omavahel ühendatud erinevate rakuliidustega Rakkude alumine, basaalne pind, kinnitub basaalmembraanile ja selles piirkonnas võib paikneda suurel hulgal organelle – nt mitokondreid KATTEEPITEEL Ühekihilised katteepiteelid Ühekihiline lameepiteel e mesoteel Ühekihiline kuupepiteel Ühekihiline prismaatiline epiteel Mitmerealine ripseepiteel Mitmekihilised epiteelid Mitmekihiline sarvestumata lameepiteel Mitmekihiline sarvestunud lameepiteel Transitoorne epiteel Ühekihiline lameepiteel e mesoteel Üks kiht väga lamedaid rakke, mida hoiavad koos interdigitatsioonid ja kontaktkompleksid, nähtavad on rakkude ebakorrapäraselt sakilised piirid Rakus on nähtav üks, harvem kaks kahvatult värvunud tuuma
Veerelaagreid kasutatakse laialdaselt. Liugelaagritega võrreldes on veerelaagrite eelisteks väike hõõrdemoment, vähene kuumenemine, väike määrdeainete kulu. Puuduseks on tundlikus löökkoormustele samuti kõrge hind. Veerekehade kuju järgi jagunevad laagrid: kuul ja rull-laagrid(silinder, keerd, koonus, tünnikujulised ja nõelrullid). Vastuvõetava koormuse järgi on radiaal ja radiaal-tugi ja tugi laagrid. Laagrid võivad olla iseseaduvad(sfääriliselt) ühe või mitmerealine. Veerelaagreid markeeritakse võrule kantavate numbrite ja tähtedega. Markeering tähistab laagrisiseläbimõõtu seeriat tüüpi iseärasusi täpsusklassi jne. Laagreid valmistatakse suure kroomisisaldusega laagri terastest. Laagreid töödeldakse termiliselt, lihvitakse ja poleeritakse, laagrite istukohad peavad olema siledad ja puhtad. Pöörlevale detailile pannakse veerelaagri võru pinguga. Pingu saamiseks kuumutatakse laagrit eelnevalt mineraalõlis 80-90o
.. a) End If tingimus - võrdlus või loogikaavaldis , väärtuseks tõeväärtus True või False ... võrdlus : avaldis võrdlustehe avaldis: x = 0, D >= 0, 2 * 3 + 5 > a - 3 loogikaavaldis: võrdlus loogukatehe võrdlus [loogikatehe võrdlus ] ... loogikatehted: Or, And, ... x >= vs And x <= px; a >= b + c Or b >= a + c Or c >= a + b Mitmerealine If-lause - üldjuht : mitmene valik If ting_1 Then if-laused [ ElseIf ting_K Then elseif-laused ]. ... [ Else else-laused_E ] End If Üherealine If-lause If tingimus Then laused_1 [ Else laused_2 ] If a > b Then max = a Else Kolme arvu mediaan Üldmoodulis Valikud on funktsioon Maks0
- umbes 16 cm - lamina propria – tihe veenipõhimik, mis sarnaneb mehekusiti - sugutikäsnkehas – corpus spongiosum penis’es käsnkehale ja mille survest on valendik ristilõikes tähekujuline - mõlemad otsas on paksenenud - eesmine, seenekübarat meenutav osa – sugutilukk – glans penis - tagumine, sugutisibul – bulbus penis SEINA EHITUS Tunica mucosa - siirdeepiteel -> mitmerealine silinderepiteel -> mitmekihiline sarvestumata lameepiteel - limanäärmed – glandulae urethrales käsnosas avanevad need osaliselt laugastesse – lacunae urethrales Tunica muscularis - nõrgalt arenenud ja kaob käsnosas - membraaniosa ümbritseb tahtele alluv kusitisulgur – musculus sphincter urethrae Kitsused - ostium urethrae internum - pars membranacea - ostium urethrae externum
(segmentide arvu veel küsitakse). Blokke saab ühtlasi lasta pöörata kooskõlas joone lokaalse kaldenurgaga või jätta pööramata (viimasel juhul on nad omavahel kõik paralleelsed). Üsna sarnane eelmisele käsule on käsk MEASURE. Siin ei jagata joont mitte võrdse pik- kusega osadeks, vaid markerid paigutatakse joonele kindla vahemaa tagant. Selle vahemaa suurus küsitakse dialoogi teel. Tekstide kandmiseks joonisele kasutatakse kahte käsku: TEXT (iseseisvalt täidetuna mitmerealine tekst, protseduuri koosseisus aga üherealine) ja MTEXT (multitekst, samuti mitmerealine, kuid kujunduselt paindlikum). Käsu TEXT korral tuuakse käsureale viip Specify start point of text or [Justify/Style]: Valikuga Style asendatakse jooksev tekstistiil. Valik Justify ilmutab omakorda viiba Enter an option [Align/Fit/Center/Middle/Right/TL/TC/TR/ML/MC/MR/BL/BC/BR]:
Kaupade kindlam tuvastamine vöötkoodid on nii laodokumentidel kui ka ladustamiskohatadel või ladustatavatel kaupadel. Laos tööline saab skanneriga kontrollida et õige kaup on õigel kohal, kaupa vastu võttes tagab see et kaup läheb õigele kohale. Kohene hõlpus hoiukohtade laosaldode muutmine. Sisestamisvigade eliminieerimine vähem sisestusvigu kui käsitsi. 50. Mis on vöötkood, kasutusvaldkond logistikas? Auto ID lahendus. Lineaarne, mitmerealine, maatrikskood. Kasut. Laonduses kõige laialdasemalt. Kaupade kindlam tuvastamine vöötkoodid on nii laodokumentidel kui ka ladustamiskohatadel või ladustatavatel kaupadel. Laos tööline saab skanneriga kontrollida et õige kaup on õigel kohal, kaupa vastuvõttes tagab see et kaup läheb õigele kohale. Kohene hõlpus hoiukohtade laosaldode muutmine. Sisestamisvigade eliminieerimine vähem sisestusvigu kui käsitsi. 51
* raadio kui programmi loov meedium avastas Frank Conrad (oma garaazist jagas laule, infot, kohalikud kaubamajad nägid reklaamivõimalust) * 20. nov 1920 esimene USA raadiosaade (programm) * 1920ndate teisel poolel alalisvool>vahelduvvool, vastuvõtjad paranesid * raadios tekkisid esimesed seebiooperid. Sõja ajal läks raadiotel väga hästi (paberit polnud..) * televisiooni tulles spetsialiseerus raadio peamiselt muusikale * MAGNETLINT parem lindistus, monteerimisvõimalus, mitmerealine lindistus (odavam, lihtsam) * 1950ndatel raadio tähtsus tõusis taas mainekujundajad (TOPid), DJ tähtis amet EESTIS: * esimesed katsetused 1920ndatel * 1921 demonstreeriti Eestis esmakordselt raadioaparaati * 1924 kanti üle Haapsalus õpilaste segakoori kontsert * 17. mai 1924 asutati esimene raadioalane organisatsioon Eesti Raadio Klubi, mis andis välja esimest raadioalast ajakirja Eesti Raadio * 1. nov 1924 registreeriti OÜ Raadio Ringhääling * 18
Ühekihiline lameepiteel serooskestade epiteelina (mesoteel), veresoonte epiteeline (endoteel), kopsualveoolide epiteeline (alveolotsüütidena) ning ka sisekõrvas endoteelina. 2. Ühekihiline kuupepiteel munasarja pinnal ning silmaläätse pinnal. 3. Ühekihiline silinderepiteel esineb mao, soolte, munajuha ja emaka limaskestas. 4. Mitmekihiline lameepiteel naha pinda (epidermis), silma sarvkesta, suuõõnt, söögitoru, anaalpiirkonda, emassuguorganites tupe limaskesta. 5. mitmerealine rispepiteel hingamisteede, nina, kõrva urgete ja munandimanuse juha epiteel. Tipmistes osades on ripsmed 6. Transitoorne e. siirdeepiteel neeruvaagna, kusejuha, ja kusepõie limaskestas. (rakkude kuju ja kihtide arv vastavalt elundi mahu muutumisele). Näärmeepiteel: produtseerib sekreeti e. nõret ja eemaldab ekskreete. Neuroepiteel. Sidekude. Jaotus: (1) Troofilise ja kaitsefunktsiooniga sidekude (veri, lümf, rasvkude); (2) Tugi (Toestus) funktsiooniga sidekude
Epiteelkoed Epiteelkoed koosnevad kandilistest rakkudest. Epiteelrakud on polaarselt diferentseerunud: nende mõlemal pool tuuma asetsevad pooled erinevad oma ehituselt. Peamisteks ülesanneteks on vabade pindade katmine (katteepiteel) ja nõre valmistamine – sekretsioon (näärmeepiteel). Katteepiteel jaguneb rakkude kuju ja kihistuse alusel järgmiselt: a) ühekihiline epiteel – rakud asetsevad üksteise kõrval. b) mitmekihiline epiteel –rakud asetsevad üksteise peal ja kõrval. c) mitmerealine epiteel - kõik rakud kinnituvad basaalmembraanile, kuid vabale pinnale nad kõik ei ulatu. Näärmeepiteel moodustab parenhüümi. Tavalistes näärmetes asetsevad rakud vahetult üksteise kõrval. Sekretoorne rakk võib seista ainurakulise näärmena endasugustest eraldi. 42. Sidekoed Sidekude esineb organismis väga levinult. Moodustab kõikjal epiteeli aluskoe, ümbritseb veresooni ja närve, kujundab organite väliskatte ning esineb organites sõrestikuna
47.Millist tüüpi verelibled sekreteerivad immunoglobuliine, tagades nii humoraalse immuunsuse? B-lümfotsüüdid 48.Millist tüüpi leukotsüüdid diferentseeruvad põletiku kohal makrofaagideks, mis fagotsüteerivad baktereid, teisi rakke ja koejääke? Monotsüüdid 49.Millist tüüpi epiteele on allpool kirjeldatud? a) Marrasknaha sarvestunud epiteel → Mitmekihiline lameepiteel, b) Hingamisteede limaskesta kiiresti liikuva õhujoa kuivatava toime eest kaitsev epiteel → Mitmerealine epiteel, c) Eksokriinsete näärmete suurtes juhades ja higinäärmetes leiduv kaitsefunktsiooniga epiteel → Mitmekihiline kuupepiteel, d) Veresoonte sisepinda vooderdav endoteel ning kõhu- ja rindkereõõne mesoteel → Ühekihiline lameepiteel, e) Maolimaskesta, emaka limaskesta pindmise kihi ja munajuha epiteelid → Ühekihiline silinderepiteel 50.Millist mõju avaldavad müeliintuped närviraku pikkade jätkete ümber erutuse levikule närvikius?
nähtavuse ja rüüstamise tõttu hakati tegema kaljuhaudu. Selles viis haua- ja varakambrini pikk koridor, sissepääsud olid hoolikalt peidetud. Kaljuhaudade laheduses olid pooleldi kalju sisse raiutud templid. 2.Kirjeldada mõnda jumala- või vaaraokuju Tutanhamoni kuldmask. Tema silmad ,ripsmed ja kulmud on värvitud nagu alati egiptuse kujudel, lõuga ehib ülikutunnusena valehabe, otsaesist vaarao võimusümbolid pistrik ja kobra. Peas on tal vaaraode triibuline rätik, kaelas on mitmerealine värvilistest helmestest ehe. 3.Miks tekkisid egiptuse kunstis kaanonid ja miks just sellised? Kuna Egiptuse skulptuuril, reljeefil ja maalil oli kultuslik tahendus. Need olid seda rangemad, mida tähtsamat inimest kujutati. Kaanonid pärssisid kunsti arengut. Vaarao oli kõige tähtsam inimene, ning kõik keerles tema elu umber: lahingud, palvetamised, ohverdamised, oli ka intiimseid stseene ning oli ka perekondlikke rõõme ja muresid 8.Peatukk .Usk 1
nähtavuse ja rüüstamise tõttu hakati tegema kaljuhaudu. Selles viis haua- ja varakambrini pikk koridor, sissepääsud olid hoolikalt peidetud. Kaljuhaudade laheduses olid pooleldi kalju sisse raiutud templid. 2.Kirjeldada mõnda jumala- või vaaraokuju Tutanhamoni kuldmask. Tema silmad ,ripsmed ja kulmud on värvitud nagu alati egiptuse kujudel, lõuga ehib ülikutunnusena valehabe, otsaesist vaarao võimusümbolid pistrik ja kobra. Peas on tal vaaraode triibuline rätik, kaelas on mitmerealine värvilistest helmestest ehe. 3.Miks tekkisid egiptuse kunstis kaanonid ja miks just sellised? Kuna Egiptuse skulptuuril, reljeefil ja maalil oli kultuslik tahendus. Need olid seda rangemad, mida tähtsamat inimest kujutati. Kaanonid pärssisid kunsti arengut. Vaarao oli kõige tähtsam inimene, ning kõik keerles tema elu umber: lahingud, palvetamised, ohverdamised, oli ka intiimseid stseene ning oli ka perekondlikke rõõme ja muresid 8.Peatukk .Usk 1
vastupidisel juhul.
Loogikaavaldiste näiteid
x >= 2 And x <= 13, x < 2 Or x >13 , a+b > c And a+c > b And b+c > a sugu = 1 Or
UCase(sugu) = "N" Or Ucase(Trim(sugu)) = "NAINE"
VALIKULAUSED
Valikulaused võimaldavad määrata tegevuste (lausete) valikulist täitmist sõltuvalt etteantud
tingimustest. Nad kujutavad endast liit- ehk struktuurlauseid, sisaldades endas teisi liht-ja/või
liitlauseid.
If-laused
VBAs on kaks If-lauset: üherealine If-Iause ja mitmerealine If-lause.
Üherealine If-lause on tagasihoidlikumate võimalustega. Ta pärineb Basicu varasematest
versioonidest. VBAs on ta säilitatud ühilduvuse tagamiseks vanemate programmidega. Lause
üldkuju on järgmine:
If tingimus Then lausedl [ Else Iaused2 ]
kus tingimus on võrdlus või loogikaavaldis
x
Peamisteks ülesanneteks on vabade pindade katmine (katteepiteel) ja nõre valmistamine sekretsioon (näärmeepiteel). Katteepiteel jaguneb rakkude kuju ja kihistuse alusel järgmiselt: a) ühekihiline epiteel lamekuubiline, silindriline (rakud asetsevad üksteise kõrval). b) mitmekihiline epiteel lame-, silindriline, ülemineku- (rakud asetsevad üksteise peal ja kõrval). c) mitmerealine epiteel - (kõik rakud kinnituvad basaalmembraanile, kuid vabale pinnale nad kõik ei ulatu). Ülemineku epiteelis pole rakkude kuju ja kihtide arv konstantne: organi seina sirutuse puhul rakud lamestuvad ja organi seina kokkutõmbumisel võivad nad epiteeli risti-suunas muutuda piklikuks. Kõhu-, rinna ja südamepaunaõõnt ja neis paiknevaid organeid katvat ühekihilist lameepiteeli nim. mesoteeliks, analoogilist rakukihti vere- ja lümfisoonte
· suured sooned · väikesed sooned Sooned Säsikiired Säsikiirte nende kaudu toimub vee ja toitainete liikumine radiaalselt, nad on ka varuainete talletamiseks · Üherealine säsikiir koosneb ühest reast rakkudest, mis moodustavad radiaalse riba. Tangentsiaallõikes on säsikiir süstjas ja koosneb üksteise peale asetatud rakkude ridadest (2 ja rohkem), millede arvust oleneb säsikiire kõrgus. Radiaallõikes on säsikiir nähtav mitmesuguse kõrgusega lindina. · Mitmerealine säsikiir moodustab ristlõikes riba, mis koosneb mitmest kõrvuti asuvast rakkude reast; tangentsiaallõikes on säsikiir läätsjas, koosnedes mitmest rakkude reast nii rist- kui ka pikisihis. Kui säsikiirel on laiuses (ristlõikes) üle viie rakkude rea, siis nimetatakse seda laiaks säsikiireks. · Üherealised säsikiired (tagentsiaalpind) harilik kuusk · Mitmerealised säsikiired (tagentsiaalpind) harilik vaher · Laiad säsikiired (tagentsiaalpind) harilik tamm Vaigukäik
nende mõlemal pool tuuma asetsevad pooled erinevad oma ehituselt. Peamisteks ülesanneteks on vabade pindade katmine (katteepiteel) ja nõre valmistamine sekretsioon (näärmeepiteel). Katteepiteel jaguneb rakkude kuju ja kihistuse alusel järgmiselt: a) ühekihiline epiteel lamekuubiline, silindriline (rakud asetsevad üksteise kõrval). b) mitmekihiline epiteel lame-, silindriline, ülemineku- (rakud asetsevad üksteise peal ja kõrval). c) mitmerealine epiteel - (kõik rakud kinnituvad basaalmembraanile, kuid vabale pinnale nad kõik ei ulatu). Ülemineku epiteelis pole rakkude kuju ja kihtide arv konstantne: organi seina sirutuse puhul rakud lamestuvad ja organi seina kokkutõmbumisel võivad nad epiteeli risti- suunas muutuda piklikuks. Kõhu-, rinna ja südamepaunaõõnt ja neis paiknevaid organeid katvat ühekihilist lameepiteeli nim. mesoteeliks, analoogilist rakukihti vere- ja lümfisoonte valendikupoolsel pinnal endoteeliks
diferentseerunud: nende mõlemal pool tuuma asetsevad pooled erinevad oma ehituselt. Peamisteks ülesanneteks on vabade pindade katmine (katteepiteel) ja nõre valmistamine sekretsioon (näärmeepiteel). Katteepiteel jaguneb rakkude kuju ja kihistuse alusel järgmiselt: a) ühekihiline epiteel lamekuubiline, silindriline (rakud asetsevad üksteise kõrval). b) mitmekihiline epiteel lame-, silindriline, ülemineku- (rakud asetsevad üksteise peal ja kõrval). c) mitmerealine epiteel - (kõik rakud kinnituvad basaalmembraanile, kuid vabale pinnale nad kõik ei ulatu). Ülemineku epiteelis pole rakkude kuju ja kihtide arv konstantne: organi seina sirutuse puhul rakud lamestuvad ja organi seina kokkutõmbumisel võivad nad epiteeli risti-suunas muutuda piklikuks. Kõhu-, rinna ja südamepaunaõõnt ja neis paiknevaid organeid katvat ühekihilist lameepiteeli nim. mesoteeliks, analoogilist rakukihti vere- ja lümfisoonte
Microsoft Excel. Nüüdisaja mõõteaparatuuri komplekti kuuluv tarkvara sisaldab tavaliselt ka peale andmetöötlusosa erivõimalusi jooniste koostamiseks. Kahe parameetri andmetepõhine joonis ei tohi olla kujutatud ruumiliselt. Joonisega ei alustata ega lõpetata kirjaliku töö struktuurilist osa (põhijaotist, alajaotist, jaotist). Selleks on sissejuhatav ja lõpetav lause, kommentaar. Kui joonisel on mitmerealine pealkiri, siis alustatakse teist rida sealt kus esimestki. 24 Joonis 2.3. Vibroseadme Crazy Fit CMS 440 jalaplaat: 1 ... 7 mõõtmis- kohad vibroparameetrite arvväärtuste mõõtmiseks. 4 1 3 5 7 2 6 Joonis 2.4
organismi elutegevuseks vajalik energia transformeeritakse fosfaatühendite maktoergilistesse sidemetesse, ainevahetuse lõpp-produktidena tekivad süsinikdioksiid ja vesi. Hingamisteed: · Ninaõõs (ninakarbikud, hingamisepiteel, ninakarvad). Fn: õhu soojendamine ja puhastamine · Neel (toit ja õhk ristuvad selles) · Kõri (kilpkõhr, häälekurrud ja selles hääleside) · Hingetoru (10 cm pikk ja 2,5 diameeter) Mitmerealine ripsepiteel e hingamisepiteel: · Ninaõõnes, trahheas, bronhides · Ripsmed · Lima · Bronhioolides on kuupepiteel Täiskasvanu kopsudes on umbes 300 miljonit alveooli, läbimõõduga ca 0,2 mm. Nende üldpindala on 70-100 m2. Alveoolide seinu katvates kapillaarides d=8µm erütrotsüüdid peavad seetõttu liikuma üksteise järel. Kõigis kopsukapillaarides on üheaegselt verd alla 100 ml.
organismi elutegevuseks vajalik energia transformeeritakse fosfaatühendite maktoergilistesse sidemetesse, ainevahetuse lõpp-produktidena tekivad süsinikdioksiid ja vesi. Hingamisteed: · Ninaõõs (ninakarbikud, hingamisepiteel, ninakarvad). Fn: õhu soojendamine ja puhastamine · Neel (toit ja õhk ristuvad selles) · Kõri (kilpkõhr, häälekurrud ja selles hääleside) · Hingetoru (10 cm pikk ja 2,5 diameeter) Mitmerealine ripsepiteel e hingamisepiteel: · Ninaõõnes, trahheas, bronhides · Ripsmed · Lima · Bronhioolides on kuupepiteel Täiskasvanu kopsudes on umbes 300 miljonit alveooli, läbimõõduga ca 0,2 mm. Nende üldpindala on 70-100 m2. Alveoolide seinu katvates kapillaarides d=8µm erütrotsüüdid peavad seetõttu liikuma üksteise järel. Kõigis kopsukapillaarides on üheaegselt verd alla 100 ml.
1. Ühekihiline lameepiteel - serooskestade epiteelina (mesoteel), veresoonte epiteeline (endoteel), kopsualveoolide epiteeline (alveolotsüütidena) ning ka sisekõrvas endoteelina. 2. Ühekihiline kuupepiteel - munasarja pinnal ning silmaläätse pinnal. 3. Ühekihiline silinderepiteel - esineb mao, soolte, munajuha ja emaka limaskestas. 4. Mitmekihiline lameepiteel - naha pinda (epidermis), silma sarvkesta, suuõõnt, söögitoru, anaalpiirkonda, emassuguorganites tupe limaskesta. 5. mitmerealine rispepiteel - hingamisteede, nina, kõrva urgete ja munandimanuse juha epiteel. Tipmistes osades on ripsmed 6. Transitoorne e. siirdeepiteel - neeruvaagna, kusejuha, ja kusepõie limaskestas. (rakkude kuju ja kihtide arv vastavalt elundi mahu muutumisele) Näärmepiteel - Produtseerib sekreeti e. nõret ja eemaldab ekskreete Jaotus: 1. eksokriinsed: viimajuha epiteeli pinnale (süljenäärmed) 2. Endokriinsed e. Sisesekretsiooni (viimajuha puudub, toimeained verre) nt:
“M oondog’i” tantsupidu.) Rockmuusika sünnil oli mitmeid eeldusi. Nii tegi kitarr läbi tormilise arengu. Kõigepealt tuli Charlie Christian mõttele asetada oma kitarri külge väike mikrofon, et ta mäng oleks paremini kuulda. Veidi hiljem ehitas Les Paul aga juba õõnsa kõlakastita, täispuidust elektrikitarri sellisena, nagu me seda tänapäeval tunneme. Les Pauli ideid on muusikailmas veelgi toiminud. Katsetades lindistusel mitmekordse pealemänguga, tuli ta mõttele konstrueerida mitmerealine magnetofon. Esimene 16 realine salvestussüsteem valmiski 60-ndail aastail Les Pauli stuudios Engelwoodis, USA-s. Umbes samal ajal hakati vinüülmaterjalist tootma heliplaate. Muusika levikule aitas kaasa elektroonika tormiline areng. R ock’n’rolli algp eriood i vaieldam atu valitseja oli Fats Domino. Tema pisut külmetunud kõlaga madalat häält püüdsid matkida paljud tolleaegsed moelauljad. Mida aga tähendas must nahavärvus, seda näitas kujukalt 1955 aastal plaati lauldud
sammastik, neid ühendavad 2 pikka kaldteed, ülemise terrassi õuest pääses kaljusse raiutud pühamusse Tutanhamoni hauakamber avastati 1922. a., rüüstamisest peaaegu puutumata. Tutanhamon abiellus Ehnatoni tütrega, sai 10-a. troonile, suri varakult. Hauas oli palju rikkusi. Tal oli läbinisti kullast mask, mis kaalub 9 kg. Silmad, ripsmed, kulmud värvitud nagu egiptuse kujudel, lõual valehabe, otsaesisel vaarao võimusümbolid pistrik ja kobra, peas vaaraode triibuline rätik, kaelas mitmerealine värvilistest helmestest ehe. 7.Kreeka: Kreeta-Mükeene kultuur Kreeka asub Balkani poolsaarel ja ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine, liigendatud maa. Väikesi tasandikke eraldavad mäeahelikud või sügavad merelahed. Peamine ühendustee on meri. Avatus muu maailma suhtes ja sügav sisemine killustatus. Iseseisvad maakonnad. Asukoht Lähis-Ida tsiv-de ja vähem arenenud Euroopa vahel kultuurivahendaja. Kreeka võttis üle ida kultuuri saavutusi ja lõi nende põhjal oma
jooned on hallid. . . . . . . . . . . . . . . . . ÜLESANNE I Pinnatükk 129 Tööriistakast Annotation (täiendused, lisad) a – osaliselt avatud; b– täielikult avatud Tööriistakast Annotation – märkused ja täiendused; – teksti kirjutamine, klõps kolmurgal ▼ annab uued võimalused: MLINE – mitmerealine tekst; DTEXT; TEXT – üherealine tekst (saab kirjutada küll mitu rida) – mõõtmestmise mooduste valimine, klõps kolmurgal ▼avab täiendavaid mooduseid: – joon-mõõtmed; – mõõtepunktidega seonduvad mõõtmed; – nurga-mõõtmed; ÜLESANNE I Pinnatükk 130 – kaare pikkuse mõõtmine; – raadiuse mõõtmine;
aed tekkis Schwetzingenis. See on kõrgbarokne kompleks Carl Theodori ajast, mille aiad kujundati alates 1753. a algselt õukonnaaednik Ludwig Petri poolt (1714-1794), hiljem oli kujundajaks Nikolaus Pigage. Aed oli tähelepanuväärne oma erandliku ringparteri poolest, mille läbimõõt ulatus 325 meetrini. Parter oli suletud lossi poolt kumerate hoonetega, vastasküljelt lehtlakäikudega. Peatelje moodustas lai mitmerealine allee, mis suundus pargi sügavusse. Sellega ristus ringi keskel samasugune põikallee, ristumiskoha markeeris Arioni purskkaev ümmarguses basseinis. Aeda on hiljem täiendanud Ludwig von Sckell. Veitshöchheim - Würtzburgi piiskoppide jahiloss ja aed, u 6 km kaugusel linnast. Esindab rokokoo mängulisust ja ornamendirohkust, sisaldades ligi 300 skulptuuri, mis on loodud nii Kreeka mütoloogia ainetel kui kujutavad ka muusikuid, tantsijaid, jahiloomi ja fantastilisi olendeid
annaabi.ee 
