docstxt/14491484153959.txt
Nõue ei kehti sõitmisel ringliiklusega ristmikule ja pöörde korral, mida vastav liikluskorraldus- vahend lubab teha ka mujalt. Must ring ristmiku keskpunkt Punased ringid sõidutee äärte ja telgjoone lõikumiskohad Punane viirutus sõidukeelu ala Punane viirutus sõidukeelu ala Ümberreastumine pöördeks paremale Ümberreastumine pöördeks vasakule Pöördel tuleb ristmikul sõita nii, et sõiduteede ristumisalalt välja sõites ei satuta vastassuuna vööndisse MANÖÖVRID
Intress ehk intressimäär- Panka hoiustatud või välja laenatud rahalt teenitav tuli, mille suurust väljendatakse protsentides. Investeering- Pikaajalise kasusaamise eesmärgil tehtav rahapaigutus. Kapital- tootmisse paigutatud ehk investeeritud raha, millest saadakse tulu. Kartograafiline uurimismeetod- Uurimismeetod, mis põhineb geograafilise kaardi kasutamisele. Kartogramm- Mingi nähtuste leviku või ulatuse näitlik iseloomustamine geograafilisel kaardil (viirutus, punktid, värvitoonid) Kartodiagramm- Geograafilisele kaardile kantud arvjoonis, mis on paigutatud iseloomustava nähtuse konkreetsesse asukohta. Keelkond- Ühest algkeelest kujunenud keelte kogum, nt indo-euroopa keeles, soome-ugri keeled. Keemiatööstus- Tööstusharu, mis toodab mitmesuguseid keemilisi tehnoloogiad rakenduses maavaradest ( nt naftast, põlevkivist, sooladest) või muudest ainetest uusi aineid. Keldid- Keelelt ja kultuurilt lähedased hõimud, asustasid I aastatuhandel
PbS oktaeedril. M astmeline T 7,5 habras Kuubiline kristallid; teralised massid Sfaleriit Tetraeedrilised Kollane, pruun Mittemetaln L täiuslik! K 3,5 4 HT ZnS, lisand Fe kristallid, tahkudel must e teemandi T 4! Kuubiline viirutus; teralised massid Kinaver Teraliste Erepunane, Matt, L täiuslik K 2,5 , habras Madaltemp. HT HgS massidena, punakaspruun kristallidel T 8,1 heksagonaalne kirmetena teemantläig e Püriit Kuubilised, (hallikas) Metalne L puudub K 6-6,5
multiline topeltjoon ray kiir construction line sirge construction line polyline jämejoon 3dpoly 3D jämejoon circle ringjoon arc kaar ellipse ellips polygon korrapärane hulknurk array - rectangular massiiv array - polar polaarmassiiv ümber keskpunkti trim kärpimine, maha lõikamine extend pikendamine hatch viirutus cp ja qsave,osmode 2. tund block teeb plokiks ja salvestab ploki joonisesse wblock teeb plokiks ja salvestab eraldi failina explode "laseb õhku" (tükkideks tagasi). Kaotab ploki kirjelduse. insert sisestab joonisesse (ploki näiteks) fillet ümardusraadius (FILLETRAD - raadiuse määramine) chamfer faas (alammenüüst Distance - faasi suuruse muutmine) FILLETRAD 0 trim + extend koos
Q Quit kustutada joon ja väljuda käsust 22 R Record salvestada joon ja jääda käsku E Erase kustutada joon alates teatud punktist lõpuni C Connect alustada joont teatud punktist edasi HATCH viirutamine HATCH käsku saab kasutada joonisel kujundatava ala, mis matemaatiliselt olla kas kinnine (ühe joonega piiratud) või avatud, ning mitme eraldiseisva joonega piiratud alade viirutamiseks. Viirutus tehakse nii, et viirutusjooned võivad kas moodustada ploki või nad on omaette üksikute joontena ja plokki ei moodusta. Käsklust HATCH saab valida: 1) Draw ribalt ikooni abil 2) Kirjutades käsuribale HATCH Kui valida käsklus HATCH : - Ilmub ekraanile viirutusmustri seadistamise aken Hatch and Gradient, mille abil seadistatakse viirtutsmustri omadused ja siis klõpsatakse nupul [Add: Select objects] või [Add: Pick Points].
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö aines 0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus SURVETÖÖTLUS (stantsimine) Töö nr: 18 Ees- ja perekonnanimi:trollolloo Rühm: Matb23 Üliõpilaskood:trolloloo Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: Eduard Kimmari 11.04.12 15.04.12 Töö eesmärk ja ülesanded: Joonistada variandile vastav detail. Valida stantsimisviis, iseloomustades valitud stantsimisviisi kasutusala. Joonestada valitud survetöötlusseadme põhimõtteskeem. Töötada välja ja vormistada stantsise joonis. Joonestada stantsi lõppvagu koos stantsisega selle kinnises olekus. Variant 18 ...
Viimaseks mineraalse leviku poolest viimasteks analoogideks on seleniidid, näiteks Cu 2Se bertselianiit ja Ag2Se naumanuiit.(Karik, Truus 2003) 2. LEVINUMAD SULFIIDID 2.1. Püriit Püriit on kõige levinum sulfiid, mida leidub ka Eesti kivimites sageli, kuid hajutatult, väikeste terakestena. Püriit on keemilise valemiga FeS2, Õlgkollase värvusega, esineb sageli hästi väljakujunenud kuubilise kujuga kristallidena, mille tahkusel esineb viirutus. Kriipsu värvus pruunikasmust, läige metalliline. Lõhenevus on väga ebatäiuslik. Esineb terakestena või peeneteralise massina mitmesugustes kivimites. Sageli moodustab konkretsioone. Püriidiga on väliselt sarnane samasuguse keemilise koostisega markasiit, mis esineb enamasti konkretsioonide ehk mugulatena settekivimites. (Isakar 2003) Püriit sisaldab rauda, aga rauamaagina ei saa kasutada seda, kuna sisaldab väävlit. (Karik, Truus 2003)
Väävel mittemetall, rombiline,värvuselt kollane,rohekas, punakas, kriips on valge, rabe, kristalliline, reljeefne aine, eristatav lõhn (tikud!!) Püriit - Õlgkollase värvusega, esineb sageli hästi väljakujunenud kuubilise kujuga kristallidena, mille tahkusel esineb viirutus. Kriipsu värvus pruunikasmust, läige metalliline. Lõhenevus väga ebatäiuslik. Esineb terakestena või peeneteralise massina mitmesugustes kivimites Grafiit struktuurilt koosneb tasandikulistest lehtedest, pehme, söe vorm, pliaatsisüdamikud
Püriit Kuju: kuubilised, pentagoondodekaeedrilised kristallid; massiivsed teralised kristallid Püriit Kõvadus: 6 – 6,5 Värvus: kollane, kriips must Läige: metalne Iseloomulikud tunnused: tahkudel viirutus, vasaraga löömisel annab sädemeid ja on tunda väävlilõhna Esinemise vorm ja koht: esineb terakestena või peeneteralise massina mitmesugustes kivimites. Sageli moodustab konkretsioone. Haloidid fluoriit Fluoriit Fluoriit (halogeenid) haliit ehk Kuju: kuubilised kristallid kivisool Kõvadus: 4
Parempoolse korteri joonestamine peegeldusega, peegeldustelje (punane telgjoon) otspunktid paiknesid telgede 2 ja 3 tähiste ringide keskmete vahele joonestatud abisirgete keskel (MID) Töö XII Maja plaan 10 Küttekehade viirutusjoonte kalle 1350 Töö XII Maja plaan 11 Trepikoja seinte viirutus ja trepi kujundus (astme laius 24 cm); abijooned trepikojale on kustutatud 0,5 4 Katkestusjoone “sik-sak” on otstarbekas kujundada kas tavalise või W-plokina. Sisestuspunktiks valida keskmise pikema lõigu keskpunkt (mõõtmed mm-tes) Töö XII Maja plaan 12
tasapinnaga. · Mõttelise tasapinnaga lõikamise tulemusena saadakse, kas ekraaniga kokkupuutuva osa, mida nimetatakse ristlõikeks või kogu lõikamisest järelejäänud osa, mis on lõige. Lõikamine mõttelise tasapinnaga · Olenevalt detaili kujutise ja ristlõike vastastikusest paigutusest eristatakse pealejoonistatud ja välja toodud ristlõiked · Detailide lõikepinnad viirutatakse · Viirutus sõltub detaili materjalis · Metallist detailid viirutatakse peente paralleeljoontega, mille vahekaugus on 1-10mm (olenevalt viirutatava pinna suurusest) ja üldjuhul tõmmatakse need 45° nurga all · Puitdetailide lõigete viirutamiseks kasutatakse vabakäejooni, mis imiteerivad puidu tekstuuri. · Risti või piki lõigatud puidu puhul kasutatakse erinevat viiruutust. · Kindel tähistus on ka plastmasside, vedelike ning paljude teiste materjalidel.
Esineb enamasti teraseliste agregaatide või kivimisse kasvanud teradena. Värvus pliihall. Kriips hallikasmust. Metalliläige. K 2 -3, E 7,4-7,6. Lõhenevus täiuslik. Leidub peam. ainult hüdrotermaalsetes leiukohtades. Maapinnal hapendub ja kattub algul püsiva PbSO4 koorikuga, mis hiljem CO2 mõjul muutub PbCO3-ks. Tähtsaim pliimaak. Püriit FeS2. 46,6% Fe, 53,4% S. Esineb sageli hästi väljakujunenud kuubliste kristallidena, mille tahkuddel on viirutus. Settekivimeis leidub sageli püriidi konkretsioone, püriidistunud kivistisi ja kobarjaid ning neerukujulisi nõrgvorme. K 6-6,5, E 4,9-5,2. Värvus õlgkollane kuni kollakaspruun ja kirju, kriipsu värvus pruunikasmust, läige metalliline. Looduses kõige levinum sulfiid, tekib väga mitmesugustes geol. protsessides. Kaasmineraaline esineb püriiti peaaegu kõigis sulfiidide hüdrotermaalsetes leiukohtades. Sageli leidub püriiti ka
Töö 3 Klamber 35 Arvuti vastused valele valikule: (objekti ei saa töödelda käsuga EXPLODE, aga miks, seda tavaliselt ei täpsustata: n – valitud kehade arv, mida jaotada ei saa) * * * FILL FILL / ON – liitjoone äärejoonte vahele jäävad alad kaetakse värviga või viirutatavale alale kantakse viirutus; FILL / OFF – liitjoone üksikosadest joonestatakse ainult äärejooned ja kaarjate osade trapet- sikujuliste osade vahelised piirjooned; viirutatavale alale viirutus ei kanta; NB! Käsu FILL toime rakendub alles pärast käsu REDRAW või REGEN kasutamist Töö 3 Klamber 36 * * *
Jäme ja peen kriipsjoon varjatud kontuurjooned, varjatud ülemineku ja servajooned. Kriipspunktpeenjoon pikad tsentrijooned, sümmeetriateljed. Kriipspunktpeenjoon otsest ja murdekohtadest jäme- lõikepinna kulgemist näitavad jooned. Kriipskakspunktpeenjoon - Liikuvate osade äärmisi asendeid märkivad jooned, Eseme kontuur enne painutust, Painutusjooned pinnalaotusel. Lõikepindade viirutamine - Peab jälgima, et detaili joonise kõikidel kujutistel oleks viirutus ühesuunaline ja ühesuguse tihedusega. Viirutusjoonte vahekaugus võib ulatuda 1...10 mm olenevalt viirutatava pinna suurusest. Kokkupuutuvate detailide eristamiseks valitakse nende lõigetel erinev viirutuse suund või muudetakse viirutusjoonte vahekaugust. Ülevaade pindadest - Tasapinna, silinderpinna ja koonuspinna moodustaja on sirgjoon, sfääri ja rõngaspinna moodustaja aga ringjoon või selle osa.
välja valida (valikuhulga moodustamise põhimõtete järgi vt. käsku SELECT); kind- lasti tuleb jälgida, et valitud rajajooned moodustaksid ühe või mitu kinnist kontuuri; · Inherit Properties võimaldab kiiresti saada samasugust viirutust, nagu sellel joonisel juba olemas (pole vaja mustrit ega tema parameetreid uuesti sisestada; vaid viirutatav ala tuleb muidugi välja valida); · Preview viirutustulemuste eelvaatlemine otse joonisel; kui viirutus rahuldab, võib selle käsunupu OK abil fikseerida, kui aga mitte, võib viirutusparameetreid ja -mustreid muuta (dialoogakna vasakul poolel) ja korrata eelvaatlemist; · Associative luuakse assotsiatiivne viirutus (viirutusjooned moodustavad bloki ning koos viirutatud ala rajajoone korrigeerimisega muutub automaatselt ka viirutus); · Nonassociative viirutus moodustatakse üksikjoontena (sama efekt saadakse, kui
{objekt} ↵ Area = AAA.aa, Perimeter = PP.pp Märkus: Kui rakendada käsku AREA / O liitjoone kohta, on võimalik leida liitjoone pikkust (seda tegi arvuti juba kolmurga arvuttamisel). Laia liitjoone pikkus arvutatakse tema teoreetilise keskjoone järgi. Näide 4 25 Käsu AREA / O kasutamine liitjoone pikkuse leidmiseks (ruuduke – objektivalik; viirutus – pindala nii, nagu oleks tegemist suletud liitjoonega; kaarjas mõõtjoon (joonisele ei kuvata) – liitjoone pikkus antakse sulgemata liitjoone pikkuse järgi vastuses Perimeter, kusjuures teavi- tatakse, et eiratakse liitjoone laiust: Polyline's width ignored in area calculation ) NB! Käsuga SOLID kujundatud ala pindala ei saa käsuga AREA / O, (s.t. et valitakse
Terminid puutuja – касательная viirutusjoon – линия штриховки tsentrijoon – центровая линия ümardusraadius – радиус cкругления Katkestused ja ruumi puudusel mõõtmete kandmine joonisele Sele 59. Mõõtmestamine Kui mõõtejoone nooleots ületab kontuur-, distants-, viirutus- või muid jooni, siis viimased kat- kestatakse noole otsa kohal. Mõõtarvu kirjutamiseks ei ole lubatud katkestada nähtavat kontuurjoont ega kirjutada ka mõõt-, telg- või tsentrijoonte lõikumise kohale. Telg-, tsentri- ja viirutusjooned katkestatakse mõõtarvu ja tema juurde kuuluvate leppemärkide kohal. Ruudumärk Sele 60. Ruudumärk ja selle kasutamine Ruudule võib mõõtmeid märkida kahel viisil: kas ruudumärgi abil või ruudu kahe serva pikkust ära näidates
62 3d modelleerimine 6.3 Lõike loomine Vahel ei ole erinevate vaadete kasutamisega võimalik või otstarbekas kogu vajalikku infot joonisele kanda. Sel juhul kasutatakse lõikeid. Samuti on võimalik vaate ja lõike ühendamine. Lõigete kasutamisel luuakse viirutus vastavalt kasutatud materjalidele. Materjal määratakse ,,Part" moodulis. Lõike konstrueerimist vaadeldakse detailidega külje_tiib.par (lihtlõige) ja ratas.par (kohtlõige). 6.3.1 Lihtlõige o Valida View Wizard ja avada fail külje_tiib.par. o Valida orientatsiooniks eestvaade (Front) ning muid vaateid mitte lisada. o Valida Cutting plane. [joonis 6-7;a] o Osutada vaatele, mida soovitakse lõigata.
RECTANGLE – ristkülik, klõps kolmnurgal ▼ avab peidetud ikooni POLYGON – korrapärane hulknurk; ELLIPSE – ellips (kolmel moel); – ellips keskpunkti ja kahe teljega; ÜLESANNE I Pinnatükk 122 – ellips pooltelgede otspunktide kaudu – elliptiline kaar – HATCH – viirutus (kolmel moel); – SPLINE – kõverjoon; – SPLINE CV – kõverjoon või -pind ettemääratud punktidega (tippudega); – XLINE (Constructon Line) – sirgjoon; – Multiple Points – paljud punktid (punkti tähise kuju määrab põhimuutuja DDPTYPE); – DIVIDE – joonobjekti jaotamine etteantud arvuga võrdse pikkusega lõikudeks;
annaabi.ee 
