ÜLESANNE III KLAMBER (0)

Arvutigraafika   I   
ÜLESANNE  III   Klamber  
 
Uued  käsud : 
COLOR   lk. 23 
DONUT  lk. 33  
FILL  lk. 38 
EXPLODE  lk. 35 
LINEWEIGHT  lk. 71 
PEDIT lk. 51 
PLINE  lk. 39 
 
 
 
Klambri  eestvaade  
Joonetada klambri   eestvaade. Kontuurjoonte laius  2 mm,  telg - ja kriipsjooned  joonestada  
vastavalt  0,5  ja  1  mm laiuste joontega Mõõtmeid pole vaja joonisele kanda, 
 
Selle töö tegemise  võiks jagada järgmisteks  osadeks :   
a)  telgjoonte  joonestamine ;  
b)  abijoonte joonestamine;  
Töö  3 Klamber 
1 
 
c) kontuurjoonte kandmine joonisele. 
 
kusjuues igal  joonestamise  astmel on tegemist eriomadustega joontega nii välimuse kui 
ka  tähenduse  järgi.  Kõige  otstarbekam  on  selisel  juhul  jaotada  joonis  erilisteks  üksikosadeks, 
mis  üheskoos  annavadki  nagu  „kokkuklapitud”  kujutise.  Lihtsaim   moodus   selleks  on  kihtide 
kasutamine, nagu me ka eelmises töös tegime.  
 
Abijooned  –  abijoonte  jaoks;  soovitatav  on  selle  kihi  värvuseks  anda  selgelt 
tähelepandava värvuse, näiteks „red” (punane); jooneliik Continous; 
 
Kontuur  – kontuurjoontele; jooneliik Continous; 
 
Teljed – telgjoonte jaoks, jooneliik  CENTER ; see on esialgu  kasutatavaks kihiks 
 
 
Kihtide kujundamse aken, käsuga  LAYER on seadistatud vajalikud kihid 
 
 
 
Loomulikult on vaja eelnevalt kasutaa käske   UNITS ja  LIMITS (milleks?) 
 
Esimesena  on  kasutatavaks  kiht  –    Teljed.  Valime  suurema  ringjoone   keskpunkti  
joonestusvälja  keskpunkti  lähedale,  näiteks    nii,  et    punkt    A  (210,150)    ja  väiksema  ringi 
keskpunktiks on siis algandmete järgi punkt  B (210, 55): 
Töö  3 Klamber 
2 
 
A
B
 
Kiht  Teljed  
 
 
Pärast  telgjoonte  joonestamist  lukustame  kihi    Teljed  (seda  oleks  võinud  teha  kohe, 
enne  joonestamise  alustamist,  sest  lukustatud  kihti  saab  ju  teatavasti  juurde  joonistada)    ja 
muudame kasutatavaks kihi  Abi. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Töö  3 Klamber 
3 
 
 
Käsku  CIRCLE  kasutame kauguse mõõtmise abivahendina  kui  „sirklit”, seega käsuga 
CIRCLE  joonestatud    vastava   raadiusega   ringjoonte  lõikepunktid    püstteljega  asuvad  rõhtsat 
teljest   kaugusel  15  ja 39 mm,  
5
1
R
R39
A
B
 
 „Sirkliringid” raadiustega 15  ja 39 mm 
 
 
Joonestame  nende  abiringide  ja    püsttelje  lõikepunktidest    rõhtsad  120  mm 
pikkused  jooned  mille    algpunktid    leitud:    INT  abil  ja  lõpp-punktideni    @-120,0   
(miinusmärk kauguse ees, sest joon läheb vastu X-koordinaadi positiivset suunda),  
 
Töö  3 Klamber 
4 
 
120
5
1
R
R39
A
B
 
 
 
Edasi joonestame 120 mm pikkused püstjooned 30 mm kaugusele  püst -teljest:,  
R30
A
B
 
 
Nüüd joonestada sise- ja välis-abiringid (R=54 ja R=80.25 mm)   ning väikese ringi Ø27 
mm,  keskpunktiga    B,  (sellele  joonisele  on   kantud   ka  joonise  iseloomulikud  punktide  tähised  
edaspidisteks asukohtade  määramiseks ): 
Töö  3 Klamber 
5 
 
4
5
R
80,25
R
P
E
N
C
A
D
M
L
K
J
F
B
G
R1
H
3,5
 
Abijooned ja tähised on omal kohal 
 
 
Muudame  nüüd  kasutatavaks  kihi    Kontuur    ja    alustame  liitjoonega  kontuurjoonte 
joonestamist.  Alustame näiteks punktist  D, kasutades punkti asukoha täppismääramist joonise 
geomeetria   alusel  –  käsu    OSNAP  alamkäske    END,    INT    ja    CEN,  mis  tuleb  eelnevalt 
seadistada  järgmisel moel:.  
OSNAP ↵ 
Töö  3 Klamber 
6 
 
 
 
Punkti  asukoha  täppismääramise  seadistamise   aknal   klõpsame  väljal  [  Clear  All  ]  ja 
teeme „linnukesed ruutu”  järgmiste ridade ette:  
Endpoint,  Center  ja  Intersection   
 
Sihiku suuruse määrame käsuga 
APERTURE  ↵  
 
↵ 
Oleme sellega nõus.  
 
Kontrollime, kas OSNAP on sisse lülitatud – vajutame [ F3 ]  ja kui käsureale ilmus teave 
, tähendaski see, et punkti asukoha täppismääramine joonise geomeetria alusel 
oli kasutusel, aga nüüd enam ei ole. Vajutame uuesti [ F3 ]  ja nüüd ilmub sinna käsu OSNAP 
sisselülitatust kinnitav teade käsureale 
, 
 
Kutsume välja käsu PLINE 
 
Töö  3 Klamber 
7 
 
 
viime  kursori  risti    punkti    D  juurde  rigjoone  ja  rõhtjoone  DM  lõikumise  lähedale,  kuni 
lõikumise kohale ilmub väike kaldrist, mis näitab et see asukoht on täpselt leitud                                              < ┐ 
 
 
Arvuti teavitab senise kasutusel olnud  joone  laiuse  (nullilise laiusega liitjoon kuvatakse 
ühe   piksli   laiusena,  kuid    joonele  võib  anda  ka  väiksemaid  matemaatilisi   laiusi )  ja   soovitab  
sisestada lõigu järgmist punkti või teha mingi muu valik.  
 
teeme valiku  joone laiuse muurmiseks, selleks sisestame alul  W või klõpsama väljal 
 
 
näiteks 2 millimeetriliseks, selleks sisestame  2: 
 
 
NB! Meeles pidada, et liitjoone laiuse muutmisel on vaja sisestada liitjoone lõigule nii alg- 
kui ka lõpplaius, muidu on tulemused ettearvamatud.  
 
Seadistaud lõigu lõpplaiuse väärtus laius kehtib kuni selle järgmise muutmiseni. 
 
 
Kuna joonestame ühtlase laiusega liitjoont,  vaastame 
 
↵        
(oleme nõus arvuti poolt  pakutud  lõpp-laiusega) 
 
Arvuti küsib  liitjoone järgmist punkti   – viime kursori risti  punkti  M  juurde ja kui sinna 
ilmub  joone lõpp-punkti tähistav punane ruuduke, klõpsame uuesti, seega on liitjoone esimene 
osa  DM  joonestatud,  
 
Töö  3 Klamber 
8 
 
P
E
N
C
A
D
M
L
K
J
F
B
G
H
 
 
ja arvuti küsib uuesti järgmist punkti 
 
Vastame kursori viimisega punkti  L  ja siis punkti  K juurde, iga kord, kui punkti juurde 
tekib  kas  punane  ruuduke  joone  kõpp-punkti  tähisega  (punkt    L)    või  ristike  joonte  lõikumise 
tähisega  (punkt  K) , klõpsame ┐ 
P
E
N
C
A
D
M
L
K
J
F
B
G
H
 
 
Töö  3 Klamber 
9 
 
 
Kaarja  osa    KJ    joonestamiseks  teeme  valikureast  kaarja  liitjoone  osa  joonestamise 
alamprogrammi  väljakutsumiseks valiku   A 
 
 
Liitjoone kaarja osa joonestamise  valikud : 
 
 
joonestame kaare keskpunkti järgi – kaare keskpunkti valiku  CE 
 
 
 
millele  vastuseks  viime kursori risti  punkti  A  juurde nii et telgjoonte lõikepunkti ilmuks 
punane  ringike,  mis  näitab,  et    ringi  või  kaare  keskpunkt  on  arvesse  võetud,  valik  kinnitada 
klõpsuga (ringike kaob) ja arvuti küsimusele 
 
 
vastusena viia kaare lõpp-punkti näitamiseks kursori ristike punkti J  juured, sinna ilmub 
punane  ristike,  nii  võime  teha,  sest  liitjoone  kaarjas  osa  joonestatakse  „vaikimisi”  vastu 
kellaosuti  liikumise suunda. 
Töö  3 Klamber 
10 
 
P
E
N
C
A
D
M
L
K
J
F
B
G
H
 
 (selleks momendiks, kui arvuti on lõpetanud kaare  KJ  joonestamise,  
ei kuvata enam ringikest ja ristikest) 
 
 
Nüüd  on  vaja  välja  minna  kaare  joonestamise  alamprogrammist  sirglõigu  joonestamise 
alamprogrammi, selleks teeme valiku  L või klõpsame 
: 
 
 
 
ja üksteise järgi joonestatakse sirglõigud  JH  ja  HG  (automaatselt END  abil) ning  GF 
lõpetame  INT abil  
Töö  3 Klamber 
11 
 
P
E
N
C
A
D
M
L
K
J
F
B
G
H
 
 
 
Kaar    FE    joonestatakse  kas  samuti  kui  kaar  KJ,  s.t.  minnakse  kaare  joonestamise 
alamprogrammi valikuga 
A  ↵   
 
 
ja joonestada kaar keskpunkti  A  (CEN)  ja lõpp-punkti E  (END)  abil. Teine võimalus 
on joonestada  „kaar läbi kolme punkti”,  selleks vastame 
S ↵  
 
 
võttes kaare teiseks punktike suurema ringjoone ja  telgjoone lõikepunkti (kas rõhtsa- või 
siis  püstise  telgjoonega).  Kõikidel  juhtudel  on  vaja  kaare  lõpp-punktiks  anda  punkt      E 
(automaatse INT abil). 
 
ja siis viia kursori  rist  sinna, mida soovitakse kaare teiseks punktiks kasutada, joonis  
Töö  3 Klamber 
12 
 
Kaare 
Kursor
vahekujutis
P
E
N
C
A
D
M
L
K
J
F
B
G
H
 
Kaare   FE  vahekujutis, kui tema teiseks punktiks anti suure ringjoone ja rõhtsa telje  lõikepunkt   
– kaare vahekujutis (jooniel kitsa  joonega )  tragitakse koos kursoriga punktini E: 
 
 
P
E
N
C
A
D
M
L
K
J
F
B
G
H
 
 
Väljume kaare joonestamise alamkäsust 
L  ↵ 
Töö  3 Klamber 
13 
 
 
ja joonestame tavalisel moel (INT  abil) liitjoone sirglõigud   EP,  PN  ja  NC:   
P
E
N
C
A
Q
D
M
L
K
J
F
B
G
H
 
 
 
Sisemise pika kaarjoon  CQD,   joonestada "läbi kolme punkti", s.t. teeme valiku  
"joonestamine  läbi  teise  punkti"    teise  punkti  Q, 
.  Kursori  jõudmisel  punktini  
D    ja  selle  leidmise  tähise  ilmumisel    klõpsame  kaks  korda  –  esimene  klõps  –  punkti    D  
määramine ja teine – käsust väljumine. 
 
 
Töö  3 Klamber 
14 
 
P
E
N
C
A
Q
D
M
L
K
J
F
B
G
H
 
 
Sisemise  kaare  DQC  joonestamine  „keskpunkti  ja  lõpp-punkti”  järgi  viiks  valele  olekule,  sest 
liitjoone  kaare  joonestamise  "vaikimisi"  ehk  positiivne  suund  on    „vastu  kellaosuti  liikumise 
suunda” (ccw). 
 
P
E
N
C
A
Q
D
M
L
K
J
F
B
G
H
 
 
Töö  3 Klamber 
15 
 
 
On  jäänud  väikese  ringjoone  joonestamine,  mille  joonestamiseks  kasutame  seibi 
(rõngeli) joonestamise käsku DONUT.  Arvestades joone laiust 2 mm ja ringi Ø27 mm, seega  
on  rõngeli  siseläbimõõt  25,    ja  välisläbimõõt    29  mm,  sisestame  need  arvud  rõngeli 
kujundamise käsku 
 
 
 
 ja keskpunktiks valime punkti  B  ja kohe pärast rõngeli paigaldamist teeme käsust väljumiseks 
tühivaliku   ↵   
 
 
P
E
N
C
A
Q
D
M
L
K
J
F
B
G
H
 
  
Töö  3 Klamber 
16 
 
P
E
N
C
A
Q
D
M
L
K
J
F
B
G
H
 
Kiht Abi on sellele ja järgmistel joonistel külmutatud. Kriipsjoonega on  näidatud  aken, mida 
suurendame jooniselt: 
 
 
 
Arvuti  küsib  suurendusakna  diagonaalide  otspunkte  ja  punktide    E    ja    C    ümbrusest 
suurenduse tulemus: 
E
C
 
Suurendusel punktide  E  ja  C lähikonnast   on näha liitjoone sirge ja kaarja osa 
ühenduskohtades iseloomulikud  „kidad”, mille kaldpind on suunatud kaare keskpunkti. 
 
Töö  3 Klamber 
17 
 
 
Kidadest  lahtisaamiseks  on  vaja  liitjoone  üksikosad  –  kaared  sirglõikudest  lahutada  – 
esmalt     rakendada  käsku  EXPLODE  kogu  liitjoone  kohta  (jaotab  selle  nullilise  laiusega 
üksikosadeks): 
 
  
P
E
N
C
A
Q
D
M
L
K
J
F
B
G
H
 
 
Kontuurjoon  pärast  töötlemist  käsuga  EXPLODE.  Liitjoon  ,  nagu  iga  jaotatav  objekt 
jaotub käsu EXPLODE tulemusena üksikuteks osadeks – sirglõigud ja ringikaare jupid, kaob ka 
liitjoonele  iseloomulik  joonelaius.  Arvuti  soovitab  küll,  et   käsk    UNDO   (käsu  "tagasivõtmine") 
taastab eelnenud olukorra. 
 
 
 
 
Otstarbekaim on kasutada liitjoone korrastamise käsku PEDIT: 
 
 
Tegime  valiku 
  kuna  oli  mitu  üksikosa,  mida  kõiki  tahame  ühe  korraga 
töödelda.  Valime  kõik üksikosad  kas  "punkt   joonel "  või   aknaga   (kui  kiht  TELJED  on  eelnevalt 
välja lülitatud) 
Töö  3 Klamber 
18 
 
 
 
Pärast objektivalikut küsib arvuti luba nende üksikosade muutmiseks liitjoone osadeks: 
 
↵    
 
 
Valikuga  
 muudame nende  laiused  esialgseiks:  
 
↵    
 
P
E
N
C
A
Q
D
M
L
K
J
F
B
G
H
 
 
 
 
 
Valikueas  nägime,  et  arvuti  pakkus  erinevaid  edaasise  töötlemise  võimalusi.  Kutsume 
välja  uuesti,  käsu  PEDIT  /  M    (  kaldkriips  näitab,  et  töötame  käsu  PEDIT  alamprogrammiga 
(valikuga) M  – mitu liitjoont  – ja valime liitjoone sirge ja temaga külgneva kaarja jupi punkti  C 
lähikonnast,  edasi    valime  kokku  ühendamis 
,  ja  arvuti  küsib:  kui  kaugeil  võivad 
üksikosad üksteisesst olla: 
Töö  3 Klamber 
19 
 
 
 
↵    (jupid on üksteisega vahetult kontaktis). Tulemus väljasuurendusel 
 
. 
 
 
E
C
 
 
Liitjoone  lõikude  ühenduskohad  pärast      nendele  lõikudele   esialgse   laiuse  andmist 
käsuga PEDIT / W. Punkti  E juures on naaberlõigud ühendatud  PEDIT / J abil ja „kida” tekkis 
uuesti, kuna punkti  C juures ühendamist ei tehtud ja kida ka ei olnud...     
            
             NB! „Kidasid” ei teki kunagi, kui joonestada liitjoon nullilise laiusega ja paigitada ta kihti, 
millele  on  antud  vajalik  joonejämedus  –  LINEWEIGHT.  Kahjuks  on  aga   selliselt   võimali 
joonestada vaid  kuni 2.11 mm  laiusi jooni: 
Töö  3 Klamber 
20 
 
 
Suurendus   punktide  C  ja  E  lähikonnast, kui klambri kontuur on joonestatud nullilise laiusega 
liitjoonega ja  kihile  KONTUUR on antud joonejämedus 2 mm. 
 
 
 
See,  kuidas  klambri  vasakule  poolele  joonestada  ja  tähistada    ava  (kiht 
Kriipsjooned) , jäägu igaühele iseseisvaks lahendamiseks. 
    
 
Klambri aksonomeetriline kujutis 
Pange tähele, et telgjooned lõikuvad igal pool kriipsude kohalt! Kahjuks „ei oska arvuti seda ise 
alati teha ja pea-aegu alati on vaja käsuga LTSCALE  või  CHANGE  / P / S arvutit „järele 
aidata” 
Töö  3 Klamber 
21 
 
 
 
 
 
Lisad. 
 
 
 
*   
 
*   
 
* 
COLOR - värvuse seadistamine 
   
Värvuse  muutmiseks  klõpsata  värvust  näitaval  ruudukesel  ning   avaneb   aken   Select  
Color, millel on kolm valikukaarti,   nendest  on esialgu avatud kaart Index Color,  millelt saab 
valida 256 värvust. Samuti toimub värvuse valik ja muutmine käsus LAYER  
 
 
 
Värvuse seadistamise vestlusakna Select Color   kaart Index Color, 
millel on valitud kuuendast reast kümnendas veerus  sinakas -roheline värvus , valiku asukoht 
näidataks  ruudukesega. 
 
Töö  3 Klamber 
22 
 
Selgitused  vestlusakna Select Color kaardile Index Color: 
AutoCAD  Color Index ( ACI ) –  klõpsamisega saab valida  ühe sealtoodud 255-st värvusest,  
   
kas ülemiselt väljadelt (240 värvust) või alumistest ribadest; valitud värvuse ala  on siis  
   
ümbritsetud  ruuduga ; 
Index color:  –  tuuakse  värvuse järjekorranumber; 
Red,  Green ,  Blue  –  kolme põhivärvuse (punane, roheline, sinine) küllastatuse aste  
 
 (255 = 100%); 
Color:  –  värvuse  number  või  nimetus  (siis  kui  valiti  alumisest   pikemast  jadast,  kus  paiknevad 
 
teistest värvustest „võrdsemad” värvused): 
 
   
1 – Red – punane 
 
2 – Yellow – kollane 
 
3 – Green – roheline 
 
4 – Cyan – helesinine 
 
5 – Blue – tumesinine 
 
6 – Magenta – violett 
   
7 – White – kas valge (kui joonestusväli on tume) või must (kui joonestusväli on hele): 
 
 
Alumisest lühemast jadast saab valida ühe kuuest halltooni   heleduse  väärtusest. 
   
Klõpsamised  väljadel  [  ByLayer  ]  või  [  ByBlock  ]  muudavad  valitud  värvuse  omaseks 
kas kihile või kujundatavale plokile. 
 
Värvuse võrdluse ristkülikud: 
 
– tagaplaanil senine värvus, 
     – eesplaanil – uus, äsjaseadistatud värvus. 
 
          Teisi  valikukaarte  –  True  Color  ja  Color   Books   kasutatakse  siis,  kui  soovitakse 
kasutada kõiki AutoCAD poolt pakutavaid värvuste seadistamise võimalusi. Nendes värvustes 
võib iga põhivärvuse – kollane,  punane,  sinine –  küllastatus  esineda tasemel 0 ... 255 (kus 
255  =  100%)    mis  tähendab  et  värvitoonide  üldarv  on  kokku  16,777,216  (ilmselt  üle  pakutud, 
sest  ka  kõige  teravamgi  silm  suudab  eristada  vaid  umbes  paarsadatuhat  erinevat  värvitooni). 
Peale  selle  on  võimalik  ette  anda  ka  värvuste  heleduse,  metallik-värvidele  iseloomulikke 
omadusi, kirgastust, pastellsust jne. Kui  kaardilt  Select Color on valitud mingi värvus, siis saab 
seda värvust seadistada edasi veel kaardiga True Color, klõpsamisega vastaval sakil:  
Töö  3 Klamber 
23 
 
 
Kaart True Color 
 
 
 
Kaart True Color, liuguri nihutamisega allapoole on  suurendatud  värvuse küllastataust 
 
Töö  3 Klamber 
24 
 
 
Kaart True Color, ristikese  nihutamisega vasakule on muudetud värvust kollakamaks 
 
 
 
 
Kaart True Color, ristikese  nihutamisega vasakule on muudetud värvust violetsemaks 
 
Töö  3 Klamber 
25 
 
 
  
Kaart True Color, ristikese nihutamisega allapoole on halvenenud värvustooni puhtust  
 
 
Selgitused vestlusakna Select Color kaardile True Color: 
Hue  –   värvitoon ,  värvus;  seadistada  saab  topeltristi  nihutamisega  ( hiire   abil)  suurel  värvuste 
 
valimise  väljal  (klõpsata  ristil,  hoida  hiire  vasak  sõrmis  vajutatuna  ja  siis  nihutada  risti 
 
rõhtsuunas – kui nihutada vasakule, siis liigutakse spektri pikemalainelise (punasemaks) 
 
suunas;  paremale  –  lühemalainelise    (sinisemaks)  suunas.  Lubatud  piirid:    0  (  rist 
 
vasakul)  . . . 360 (rist paremal). 
Saturation  –    värvitooni   puhtus   –  kuidas  on  põhivärve  omavahel  segatud:  rist  ülespoole  – 
 
värvus muutub “puhtamaks” , allapoole – värvusele lisanduvad teised varjundid. Lubatud 
 
piirid:    0  (rist  alaserval,  värvused  kõige  enam  “määrdunud”)  .  .  .  100  (rist  ülaserval, 
 
värvused kõige puhtamad). 
Luminance – värvuse kirgastus (heledus); seadistatakse liuguri nihutamisega kitsal väljal üles-
 
alla. Lubatud piirid:  0 ( liugur  alaserval, tumedaim) . . . 100 (liugur ülaserval, heledaim). 
 
         Eeltoodud omadusi saab valida veel vastavatel väljadel liugur-nooltga, kui klõpsata sakil 
True Color   ja sellel avanenud valikuaknal  
Color mode –  valikuvõimalused: 
HSL määrab värvusevaliku mooduse üldise värvipaletiga nii nagu  eelpool  kirjeldatud;  
RGB –  iga värvitoon seadistatakse eraldi liugribaga, joonis 
 
Töö  3 Klamber 
26 
 
 
  
Värvivaliku kaart True Color RGB (tõelised värvid) 
 
True Color stored as RGB – värvid salvestatakse alati RGB-kujul: 
Red – punase värvuse osakaal  0 ... 255; 
Green – rohelise värvuse osakaal  0 ... 255; 
Blue – sinise värvuse osakaal  0 ... 255; 
Töö  3 Klamber 
27 
 
 
  
Värvivaliku kaart Color RGB (tõelised värvid).   
Kasutatakse siis, kui on vaja just täpselt etteantud värvust. Värviribade kõrval oleva liuguriga 
saab ette „keerata”  kümnekaupa  uusi standardseid värvusi: 
 
 
  
Töö  3 Klamber 
28 
 
 
 
  
 
 
  
jne., jne.  . . .  
 
Märkus . Värvuse seadistamist mingi kindla joonestatava objekti jaoks saab teha ka nii, 
et tipitakse sõrmistikult sisse värvuse seadistamise käsu nimi  
Töö  3 Klamber 
29 
 
-COLOR ↵ 
       
NB!  Kui  nime  ette  on  pandud  sidekriips,  siis  on  tavaliselt  vestlusaknaga  töötav  käsk 
kasutatav käsurea vahendusel (aga mitte alati!). 
 
                         
“default”   väärtuseks võib olla  
 
a)  värvuse  ingliskeelne  nimetus esimesele seitsmele: standardvärvusele,  
 
b)  värvuse number koos  nimetusega esimesele seitsmele standardvärvusele; 
   
c)  värvuse number värvustele  8 ... 255; 
 
d)  värvuse kolmik-kood RGB, põhivärvuste küllastusastmed.   
 
   
Ning vastavalt sellele võib vastuseks olla üks eeltoodud võimalustest, näiteks: < ↵  
 
või <  ↵ 
 
   
Vale vastuse puhul palutakse sisestust  korrata , või siis väljutakse käsust. 
 Käsu kordamiseks  vajutada    ↵ 
A color number or standard color name is required.                                      
Enter default  object  color [  Truecolor / COlorbook  ] : 
 
           
 
Värvuse seadistamine tõeliste värvuste järgi käsus COLOR on vaja vastata valikule: 
T ↵ 
 
millele arvuti küsib: 
Red, Green, Blue: 
   
ja nüüd vastata komadega eraldatud arvukolmikuga, mis näitavad põhivärvuste  punane, 
roheline ja sinine küllastatust: 
127,255,159 ↵      (sinakas-roheline)  NB! Komajärgseid tühikuid mitte sisestada! 
 
 
Vastus 
CO  ↵   
 
nõuab värvuseraamatu nime sisestamist 
 
Töö  3 Klamber 
30 
 
   
Kõige  lihtsam  on  värvusi  vahetada  (kihti  vahetamata,  kuigi  see  moodus  ei  ole 
soovitatav!)  ikooniga omaduste kontrolli ikoonijadas  nii, et klõpsata ülemise ikooniriba sellel 
valikunoolel,  millele  asub  värviline  (must  vms.)   nelinurk   ja    avanenud  lühikesel  värvuste  ripp-
menüüs klõpsata soovitaval värvusel. Sama ikooniga saab tagasi minna kihile antud värvusele 
klõpsamisega  real  ByLayer. 
         Siit alates joonestatakse just selle seadistatud värvusega, sõltumata  kihist  ja sellele kihile 
antud värvusest ja kihtide vahetusest. 
 
 
 
 
 
*   
 
*   
 
* 
 
 
 
DONUT – seibide ja ketaste joonestamine  
 
 
 
Laia joonega ringjoone – seibi – joonestamine.  
DONUT ↵  
 
  
(esmapöördumisel  põhimuutuja  DONUTID  =  10.000;  kui  siseläbimõõt  võtta  võrdseks 
 
nulliga, joonestatakse ketas,) <  ↵  
 <  ↵    
 
(esmapöördumisel    põhimuutuja    DONUTOD  =  20.0000;  kui  välisläbimõõt  võtta 
väiksemaks kui siseläbimõõt, vahetab arvuti nad ära, tegemata seejuures kurja nägugi) 
 < ┐ 
Töö  3 Klamber 
31 
 
 
 
.     .     .       (ühesugust seibi võib paljukordselt joonisele paigutada) 
↵ 
 
 
a
b
Ds
D v
c
d
 
a – rõngeli või seibi (DONUT) vahekujutis koos kursoriristiga, see on alati läbi keskpunkti; b – 
rõngeli sise (DS) - ja välisläbimõõt (DV)  , FILL = OFF; c – rõngel FILL = ON;  
d – rõngel kettana, mille siseläbimõõt  DS = 0, joonestati ketas 
 
 
 
 
Märkus. Kui lähemalt uurida seda, kuidas AutoCAD käsu  DONUT  abil seibi joonestab, 
siis   selgub ,  arvuti  joonestab  seibi  liitjoonena,  mis  koosneb  kahest  1800-kaarest,  mille 
ühenduspunktid asuvad rõhtsal telgjoonel  punktid  1  ja  2: 
 
 
1
2
 
 
Ringjoone kujundatud laia joonega käsuga DONUT: ta koosneb ülemisest ja alumisest 
poolkaarest, mis kohtuvad punktides  1  ja  2 (tähistatud END-ruudukestega); FILL / OFF 
 
Töö  3 Klamber 
32 
 
 
 
 
*   
 
*   
 
* 
 
EXPLODE  [  X  ] – liitobjektide jaotamne 
   
vanematel programmidel: 
 
 
Käsu EXPLODE ikooni kuju käib  ajaga  kaasa: kui vanematel AutoCADidel oli seal 
lõhkeva dünamiidipadruni kuju, kus oli näha tuld ja suitsu, siis uuematel AutoCADidel on see 
ikoon  rahumeelsema välimusega – seal on karbi kujutis, mille küljed eemalduvad üksteisest 
                         
       
Käsku EXPLODE kasutatakse  joonisel olevate liitobjekti  ( plokk , liitjoon, mõõde, kolme-
mõõtmeline objekt,  hulknurk  jne.) jaotamiseks üksikobjektideks – "algteguriteks". Kui  plokis  on 
liitobjekte  –  liitjooni,    hulknurki  või  muid    teisi     sisestatud     plokke    ("plokk  plokis"),  siis  neid 
esimesel korral üksikobjektideks ei jaotata. Edasiseks jaotuseks  on vaja käsku EXPLODE eel-
toodud  objektide  suhtes  korrata.  Käsu  järgmise  kordamisega  töödeldakse  järgmine    sügavus  
jne. Liitjoone osade jooneliik säilub, kuid kuju  lihtsustub:  lai joon asendatakse peenega, värvus 
muudetakse vastavalt kihi värvusele, liitjoon jaguneb sirglõikudeks ja ringikaare juppideks vms.  
Muudatused  toimuvad  selles  suunas,  nagu  on  kasutatud  kihi  värvus,  jooneliik    jne.  Käsust  
väljutakse  automaatselt.    
        
      
 Märkus.  Soovitatav  on  käsuga   INSERT   sisestatud  DWG-faili  joonis  kohe  käsu 
EXPLODE abil üksikosadeks jaotada (jaotub sellisteks osadeks, millest see plokk koosatati).  
 
       Plokkide jaotuvus käsuga EXPLODE on määratud põhimuutujaga  EXPLMODE:  
EXPLMODE  =  0: käsuga  EXPLODE ei saa töödelda  plokki , mille sisestamisel on muudetud  
 
X-,  Y-  ja  Z-suunaliste  moondetegurite  omavahelist  suhet  (vanad  AutoCADid  lubasid 
 
ainult sellist moodust). 
EXPLMODE    =  1,  käsuga    EXPLODE  saab  jaotada  plokki,  mille  sisestamisel  on  muudetud  
 
X-,  Y-  ja  Z-suunaliste  moondetegurite  omavahelist  suhet,  kuid  tulemused  võivad  olla 
 
kohati  ettearvamatud, näiteks võib  ringjoon  jaotuda ellipsijuppideks jne.     
 
      Käsu tellimus:     
EXPLODE ↵ 
 
Töö  3 Klamber 
33 
 
 {objekt}  ↵ 
  .    .    .                                                          
 
(ühe käsuga EXPLODE saab töödelda korraga mitut objekti)  
↵ 
 
 
       Käsu EXPLODE toime sõltub jaotatavast objektist: 
 
ARC – kui sisestati erinevate moondeteguritega, jaotub elliptilisteks kaarteks; 
 
BLOCK  –  jaotatakse  ühe  taseme  kaupa  algosadeks.  Ploki  koostisse  kuuluvad  liitobjektid  – 
 
liitjooned, piirkonnad,  plokid   –  jäävad sellisteks, kui nad olid ploki koostisse lülitamise 
 
hetkel.    Kui  erinevate  telgede  suunalised  moondetegurid  pole  omavahel  võrdsed,  võib 
 
plokk jaguneda    määramatuteks osadeks. Ploki atribuutide väärtused kaovad, kuid taas-
 
taval ülejoonestamisel kuvatakse atribuutide määrangud.   
 
Tekstiplokke, MINSERT- ja “External References”-plokke jaotada ei saa. Kui mingis kihis  on 
 
plokk,  mis  algselt  kujundati  mõnes  teises  kihis,  siis  käsuga  EXPLODE  töötlemise 
 
tulemusena  jaotatakse  see  plokk  üksikosadeks,  mis  kuuluvad  kihti,    kus  see  plokk 
 
moodustati.    Kui  plokk  on  erinevate  moondeteguritega  X-,  Y-  ja  Z-telgede  suunas,  siis 
 
seal  algselt  olnud  ringjoonte  asemel  saadakse  ellipsid  ning  ringikaared    kujunevad 
 
elliptilisteks kaarteks.  
 
DIM-plokid, ehk  mõõtmestamise plokkide jaotus on kirjeldatud mõõtmestamise juures 
      
CIRCLE –  kui sisestati erinevate moondeteguritega, jaotub elliptilisteks kaarteks; 
 
ELLIPSE – liitjoonena joonestatud  ellips  jaotub 16 osaks (ringi kaared). Matemaatiliselt täpset 
 
ellipsit jaotada ei saa; 
 
LEADER (viitejoon) – jaotub üksikosadeks: jooned,  nool , tekst;  
 
MLINE  –   jaotub üksikjoonteks; 
 
MTEXT – jaotub tekstilisteks üksikobjektideks; 
Töö  3 Klamber 
34 
 
 
 PFACE-pind – ühetipuline võrk jaotub punktobjektiks, kahetipuline –  jooneks, kolmetipuline –  
 
pinnaks 3DFACE; 
 
 PLINE  –  jaotub üksikosadeks ja kaob teave joone laiuse kohta. AutoCAD teavitab  sellest: 
            
 
 
(selle liitjoone  jaotamise tulemusena kaob teave joone laiuse kohta; käsk UNDO taastab 
 
kaotatud omadused); nullilise laiusega liitjoone jaotamisel sellist teavet ei tooda. 
 
Pinnad      –    tasandilised  pinnad  jaotuvad  üksikuteks  piirkonna-sarnasteks  osadeks,  ka  ruu-
 
milised    pinnad  jaotuvad  üksikosadeks.  Lähem  kirjeldus  vastavate  pindade  kirjelduste 
 
juues   
 
REGION  –  jaotub servjoonteks; 
 
Viirutatud  ala  –  viirutatud  ala  plokk  jaguneb  nii,  et  iga  üksik  viirutusjoon  muutub   omaette  
 
objektiks , kuid jääb oma kohale; 
 
3DPOLY (ruumiline liitjoon) –  jaotub üksikuteks  ruumilise liitjoone lõikudeks; 
 
Ruumiline    LIITkeha,  mis  koosneb  PINDADEST,  jaotub  üksikuteks  pindadeks,  mida  saab 
 
kasutada  edaspidistes  töödes  algobjektina.  NB!  Iga  kord      on  siiski  vaja  eelnevalt 
 
kontrollida; 
 
 Kolmemõõtmeline LIHTkeha – kõverpinnaga piiratud keha ei saa jaotada  
 
(TORUS, SPHERE). 
 
 Kolmemõõtmeline LIITkeha – saab jaotada.  
 
 
 
 
 
 
Töö  3 Klamber 
35 
 
                  Arvuti vastused valele valikule: 
 
 
(objekti ei saa töödelda käsuga EXPLODE,  aga miks, seda tavaliselt ei täpsustata: 
 
n – valitud kehade arv, mida jaotada ei saa) 
 
 
 
 
*   
 
*   
 
* 
 
 
FILL  
FILL  /  ON  –    liitjoone äärejoonte  vahele  jäävad    alad  kaetakse    värviga  või  viirutatavale  alale 
 
kantakse  viirutus ; 
 
FILL / OFF –  liitjoone üksikosadest joonestatakse ainult  äärejooned  ja kaarjate osade trapet-
 
sikujuliste osade vahelised piirjooned; viirutatavale alale viirutus ei   kanta; 
   
NB! 
   
Käsu FILL toime rakendub alles pärast käsu REDRAW  või REGEN kasutamist 
 
 
Töö  3 Klamber 
36 
 
 
 
 
*   
 
*   
 
* 
 
 
FILL oleku muutmse rakendamiseks on vaja kasutada taastava ülejoonestamise käsku 
REGEN ↵ 
 
Juba joonestatud joontele toimub käsuga FILL määratud alade värvumine või värvumise 
mahavõtmine  alles  pärast  käsu  REGEN  kasutamist.    Alade  värvimise  käsk  töötab  põhimõttel 
“kas kõik või mitte midagi”.  Joonisel võib üheaegselt olla küll nii “värvilisi” kui ka “värvimata “ 
alasid.  Seda  ainult   eeldusel ,  et   vahepeal   pole  kasutatud  käsku  REGEN,  kuid  joonis 
salvestatakse olekus, mis on määratud viimase käsu FILL  olekuga. 
 
 
Muide – käsku  REGEN kasutatakse paljude olekute võimalusi muutvate käskude toime 
rakendamiseks, eriti siis kui mõni käsk muudaks põhimõtteliselt ka koordinaate. 
  
Käsk  REGEN  mõjub  ainult  kasutatavale  vaateaknale  ( selgitus   allpool).  Kõikides 
vaateakendes taastava ülejoonestamise rakendamiseks kasutada käsku REGENALL 
 
 
 
 
 
 
 
 
*   
 
*   
 
* 
PLINE –  Liitjoon  
 
Käsuga PLINE joonestatakse  sirg - ja kaarjoontest  koosnevat  tasandilist liitjoont, Liitjoon 
joonestatakse  ainult  XY- tasandile ,  või  sellest  etteantud  põhimuutujaga  ELEV  poolt  näidatud 
kõrgusele.  Vahekujutis  joonestatakse  XY-tasandile.  Liitjoont  käsitleb    AutoCAD    edaspidistes 
tegevustes  ühe  objektina.  Käsuga  PLINE  joonestatud    liitjoone  iseloomulikke  omadusi    on  
võimalik  muuta  käsuga    PEDIT.    Joone  üksikosad  võivad    olla  kas  null-laiusega,  püsiva  või 
muutuva  laiusega.  Kuid  kogu    joon  peab  olema  joonestatud  üheliigilise  joonega.    Joone 
üksikosa  piires  on  laiuse  muutus  lineaarne.    Liitjoone  lõpliku  laiusega  alad  kujundatakse 
nelinurkadena, kuna kaarjad osad – trapetsitest koosnevatena:  
Töö  3 Klamber 
37 
 
1
2
1
1
a
2
b
c
 
 
Liitjoone laiade osade – äärejoonte vahele jäävate –  alade "värvumine" on määratud kä-
suga  FILL ja lülitub sisse/välja käsuga REGEN. 
 
 
Jooneliiki seadstatavat   käsku  LINETYPE on otstarbekas kasutada käsurea vahendu-
sel  vaid  siis,  kui  soovitakse  saada  mingit  erilise  kujuga  joonemustrit  ja  või  siis,  kui  soovitakse 
laiemat  joont,  milles  oleks  säilunud  kitsamale  joonele  iseloomulikud  tühikute-kriipsude-
joonelaiuse  suhted.  Vanemates  AutoCAD-vormingutes  oli  see  nõue  täidetud  automaatselt, 
uuemates  enam  mitte  ja,  nagu  edasi  näeme,  muutub  joone  laiuse  muutmisel  vaid  joone 
üksikosade suurus risti joone kulgemise suunale. Esialgse välise sarnasuse säilitamiseks tuleb 
koos  joone  laiuse  muutmisega  käsus  PEDIT  /  W  muuta  ka  sama  palju  antud  joone  jaoks 
käskudes  CHPROP  või  CHANGE  joone  osade  pikkuste  kordajat  võtmetähega    S.  Mõnevõrra 
mugavam on selliste  joonte jaoks kujundada omaette jooneliigid, näiteks: 
 
Töö  3 Klamber 
38 
 
 
Liitjoone (PLINE) laiuse muutumisel ei muutu joone üksikosade pikkus, näites on joon CENTER 
(vanades  AutoCADides muutus koos joone laiuse muutmisega ka vastavalt kriipsude ja 
tühikute pikkus) 
 
 
 
NB! Üldiselt on joone laiuse  kuvamine  sõltuv kuvari rastri iseloomust ja seega sealse 
piksli  suurusest  järgmiselt (oletame, et piksli suurus on kuvaril 0.21 mm): 
ette antud laius 0...0.21 mm –  ühe piksli (0.21 mm) laiusena; 
ette antud laius  0.22...0.42 mm – laiusega kaks pikslit – 0.42 mm; 
ette antud laius 0.42...0.63 mm – kolm piksli (0.63 mm) 
jne. 
 
 
 
Liitjoone (PLINE) joonejämeduse (LW)  muutumisel ei muutu joone üksikosade pikkus, näites 
on jooneliik DOT 
 
Töö  3 Klamber 
39 
 
a
b
c
d
e
f
g
h
  
Jooned, joonestatud jooneliikidega, mille joone mustri tunnusarve on suurendatud võrreldes 
esialgsetega (a,  d  ja  g): 
a ja d – TsenterW07 (5, –1, 1, – 1) (joonele laiusega 0.7 mm);  
b ja e – TsenterW14 (10, –2,  2,  –2) (joonele laiusega 1.4 mm); 
c ja f – TsenterW28 (20, –4, 4, –4) (joonele laiusega 2.8 mm); 
g -  joon NELIPUNKT07 (7, –1,  1, –1, 1, –1,  1, –1, 1, –1);  
h – joon NELIPUNKT14 (14, –2,  2, –2,  2, –2,  2, –2, 2, –2);  
 
  
 
   
Katkendjoone  kasutamisel  mitmest osast  koosneva  liitjoone joonestamisel tuleb arvesta-
da eelkõige seda, et  katkendjoon  algab ja lõpeb kriipsuga. Liitjoone kasutamisel on siin seega 
määravaks põhimuutuja  PLINEGEN: 
PLINEGEN  =  0:  katkendjoone   seisukohast   koosneb  liitjoon  üksikutest  juppidest,  kus 
 
katkendjoon algab lõpeb iga liitjoone osa  algusest kriipsuga ja lõpeb samuti kriipsuga;  
PLINEGEN = 1: katkendjoone joonestamise seisukohalt võetakse kogu liitjoont kui ühte joont. 
 
 
NB!  Põhimuutuja  PLINEGEN  ei  oma  "tagasiulatuvat"  toimet,  nii  nagu  omas  seda  käsu 
FILL  toime  pärast  käsu  REGEN  kasutamist.    Kui  tahetakse  tagantjärgi  muuta  mingi  joone 
PLINGEN poolt määratud kuju, on vaja kasutada käsku PEDIT / L. 
 
Töö  3 Klamber 
40 
 
PLINEGEN=0
Üksikosade
piirid
PLINEGEN=1
 
 
Põhimuutuja PLINEGEN mõju katkendjoone kasutamisele  
liitjoone kujunduses. 
 
 
Käsuga PLINE joonestatud liitjoone üksikosade arv ei ole piiratud.  Käsust  väljumiseks 
on  vaja    valikurea  küsimusele  vastata  tühivalikuga,  alamkäsus  olles  on  vaja  eelnevalt  minna 
põhikäsku.    Alamkäsus  olles  viib  vajutus  sõrmisele  [  ESC  ]    üldiselt  sellest  alamkäsust  välja 
tagasi põhikäsku. 
 
Võtmesõnade ja -tähtede   valikul  tuleb  olla  tähelepanelik, sest nende tähendus sõltub 
käsu  harust, näiteks: 
 
L    tähendab    põhiharus  sirglõigu    pikkust,  aga    kaare  joonestamise  harus  –  väljumist 
alamkäsust põhikäsku ehk   üleminekut sirglõikude   joonestamisele. 
 
Samasuguse tegevuse võtmesõna  võib omakorda olla  erinevas  käsu harus olla erinev, 
näiteks: 
 
 keskpunkti määramiseks "kaare põhiharus" on võtmesõnaks  CE; 
  
ent  kaare  joonestamise  ühes  alamharus    "kaar   kesknurga   järgi"    –    C  (põhiharus 
tähendab aga C liitjoone sulgemist). 
 
 
Liitjoone  kaarja  osa  joonestamise  positiivne  suund  on  VASTU  KELLAOSUTI  
LIIKUMISE  SUUNDA.  
 
Liitjoone kaarjate osade  trapetsikujuliste üksikosade arvu võib tinglikult määrata käsuga 
VIEWRES vastusega teisele küsimusele Circle zoom  percent  (kogu joonise ulatuses!),   
     
Töö  3 Klamber 
41 
 
 
 
Liitjoone kaarjate osade lähend-trapetsite kujundus siis, kui pole veel vastatud    
VIEWRES  teisele küsimusele  
Circle zoom percent = 100, ( “vaikimisi” väärtus)  
 
 
 
Liirjoone kaarjate osade joonestamise täpsust (eraldusteravust) on vähendatud  
VIEWRES –  Circle zoom percent = 10 
 
 
 
 
Liirjoone kaarjate osade joonestamise täpsust (eraldusteravust) on suurendatud  
VIEWRES –   Circle zoom percent = 1000 
 
 
 
Samuti on võimalik muuta kaarja liitjoone joonestamise täpsust ja iseloomu järgmise raja 
läbimisel:  
          OPTION  ➙  Display  ➙ Display resolution ➙ Segments in a polyline curve  
Töö  3 Klamber 
42 
 
           Silutud (PEDIT/ S) liitjoone kaarjate osade lähenduskarkassi sirglõikude arvu sedadistab 
põhimuutuja SPLINESEGS  (“vaikimisi” =  8 ), mis tähendab sisuliselt – mitmest trapetsist koos-
neb nüüd iga kaarjas liitjoone osa   Seejuures on huvitav see, et iga selline lähenduskarkassi 
osa kohta kehtivad punkti täppisvaliku  END ja MID (nagu allpool näidatud) 
         Lubatud  SPLINESEGS väärtused on –32,768 . . .+32,768 piires. Negatiivsete väärtuste 
korral  joonestatakse  liitjoone  kaarjad  osad  mitte  sirglõiktest   koosnevate   lähendustena,  vaid 
sujuva  kõverjoonega; SPLINESEGS muutmisel ei ole “tagasiulatuvat mõju”. 
 
 
 
 
Algne liitjoon             SPLINESEGS = + 8       SPLINESEGS = – 8 
 
 
(FILL / OFF)                    (trapetsid)                      (ümardatud) 
Liitjoone  kõver osa  pärast töötlemist PEDIT / S ja FILL / OFF 
 
 
 
 
 
Punkti asukoha täppisvaliku võimalused OSNAP alamkäskudega sõltuvad liitjoone antud 
osa iseloomust.  
 
Üldiselt  tuleb  meeles  pidada,  et  ruuduke  “punkt   joonel ”  peab  haarama  kas  liitjoone 
külgserva  või  liitjoone  osa  otsaserva  (üksikosade   tinglik   piirjoon).  Kaarja  liitjoone  osa  puhul 
lisanduvad  neile  võimalused  haaramiseks  lähend-trapetsi  haarade  kaudu.    Seejuures 
kuvatakse haaramismooduse tähis alati liitjoone matemaatilisel telgjoonel. 
 
Haaramismooduste tööpiirkonnad: 
 
– alati töötavad  – INT,  MID, NEA ja END (nii kogu liitjoone kui terviku kui ka iga liitjoone 
osa suhtes);  
 
– kaarjale osale  –  CEN, PER (sisuliselt risti kõvera puutujaga antud punktis)  ja  TAN; 
 
– sirgele osale  –  PER. 
 
 
Mingi  liitjoone  osa  (kaar,   sirglõik )  eelmisest  osast  erineva  laiusega  osa  joonestamisele  
peab  eelnema mis tahes muule tegevusele  selle osa  laiuse seadistamine.   
 
Laia liitjoone käsitlemisel võetakse aluseks tema geomeetriline keskjoon. 
       
 
Töö  3 Klamber 
43 
 
PLINE ↵ 
 < ┐ 
 
 
Arvuti teavitab senises joonelaiuse (nullilise laiusega liitjoon kuvatakse ühe piksli  laiusena,  kuid 
joonele võib anda ka väiksemaid matemaatilisi laiusi) ja soovitab  
sisestada  sirglõigu  järgmist 
punkti või teha mingi valik.  < ┐ 
 
 
Valik   Close  ilmus valikuritta alles pärast teise liitjoone punkti sisestamist. 
 
 
 Joone laiuse kuvamine sõltub veel sellest, millisele piksli osale ta matemaatiliselt sattus. 
  
Võimalikud valikud käsu  PLINE  valikureale: 
A   –   minek  kaarja osa joonestamise alamkäsku; 
C   –   sulgeda liitjoon; 
H   –   joone pool-laius;  
L   –   liitjoone järgmise sirge osa pikkus; 
U   –    kustutada  viimasena joonestatud liitjoone osa; 
W  –   joone laiuse seadistamine; 
vaikimisi –  sirglõigu  lõpp-punkti asukoht  
 
 
NB! Kui joone laiuse seadistamisel vastata laiuse küsimusele klõpsamisega, küsib arvuti 
kohe teise punkti  asukohta : 
 
Specify  the second point: 
 
Ja  kui  nüüd  uuesti  kusagil  klõpsata,  siis  võetakse  joone  laiuseks  nende  kahe 
klõpsamisel saadud punkti vaheline kaugus. Nii, et  ettevaatust ! 
 
Muide, sama kehtib ka paljude teiste arvuliste suuruste sisestamise juures – näiteks ringi 
raadiuse määramine jne. 
Töö  3 Klamber 
44 
 
 
A ↵ 
 
 
    Kaarja osa  joonestamise alamkäsu valikute  võtmesõnad: 
 A    –    kaare kesknurga suurus; 
 CE  –   kaare raadiuse keskpunkt; 
 CL  –    sulgeda liitjoon; 
 D    –    kaare suund, ette anda kursoriga; 
 H    –    joone pool laius; 
 L    –    väljumine kaare joonestamisest sirglõigu  joonestamisele, seega tagasi põhikäsku; 
 R    –    kaarja osa raadius; 
 S    –    kaarja osa teine punkt (kaar läbi kolme punkti); 
 U    –    kustutada viimasena joonestatud kaarjas osa; 
 W    –   joone laius; 
vaikimisi –   liitjoone  antud kaarja osa lõpp-punkt, vaja sisestada ainult koordinaadid või hiirega 
 
asukoht,  kaar tehakse  eelmise osa (kaarjas või sirglõik) suhtes puutujana. 
  
1.1)  A ↵ 
         Specify  included  angle:                                                                                   
        (kaarja osa kesknurga suurus) 
         Specify endpoint of arc or [  Center /  Radius   ]: 
 
(keskpunkt / raadius / vaikimisi –  lõpp-punkt) 
    
1.1.1)  C ↵ 
               
Specify center point of arc: 
               < ↵ 
               
Specify endpoint of arc or [ Angle / CEnter / CLose / Direction / Halfwidth /  
 
 
Line / Radius / Secont pt. / Undo /  Width  ]: 
 
    
1.1.2)  R ↵ 
              
Specify radius of arc: 
            
  {raadius} ↵     
(sisestada arvuna või lõigu pikkusena)                                                                                 
              
Specify direction of   chord  for arc  :                                                                            
Töö  3 Klamber 
45 
 
                         
(kõõlu suund (nurgaühikutes) või kursoriga) 
              < ↵  
                                 (kaar joonestatakse teisest punktist) 
                           
Specify endpoint of arc or [ Angle / CEnter / CLose / Direction /  
 
 
 
Halfwidth / Line / Radius / Secont pt. / Undo / Width ]: 
 
1.2) CE  ↵ 
       Specify center point of arc:             
                   (määrata  kaare keskpunkt)                                                                                                             
       {punkt} ↵ 
       Specify endpoint of arc or [  Angle /  Length   ]:                                                              
                     (määrata kaare lõpp-punkt või [  nurk /   kõõl   ] vaikimisi –  lõpp-punkt) 
     
1.2.1) A ↵ 
               
Specify included angle:               
                  
 
(määrata kaare  kesknurk  )   
                < ↵ 
               
 Specify endpoint of arc or [ Angle / CEnter / CLose / Direction / Halfwidth /  
 
 
Line / Radius / Secont pt. / Undo / Width ]: 
 
 
 
(kaar joonestatakse algpunktist või eelmise joone  lõpust ) 
     
1.2.2)  L ↵ 
                
Specify length of chord:                     
                       
 (määrata kõõlu pikkus) 
                < ↵                   
                         
(kaar joonestatakse algpunktist või  eelmise joone lõpust) 
             
Specify endpoint of arc or [ Angle / CEnter / CLose / Direction / Halfwidth /  
 
 
Line / Radius / Secont pt. / Undo / Width ]: 
     
1.2.3)  {punkt} ↵ 
                     (kaar joonestatakse  algpunktist või eelmise   joone  lõpust kuni kiireni, mis läbib  
 
 
keskpunkti ja kursoriga määratud punkti, "jooksev"  kaar ilmub kohe pärast kursori 
 
 
väljakutsumist) 
             
Specify endpoint of arc or [ Angle / CEnter / CLose / Direction / Halfwidth /  
 
 
Line / Radius / Secont pt. / Undo / Width ]: 
1.3)  CL ↵ 
Töö  3 Klamber 
46 
 
          (liitjoon  suletakse  kaarega, mis on liitjoone eelmise osa ja üheaegselt ka esimese osa 
 
puutujaks)  
Type a Command      
 
1.4)   D ↵ 
         Specify the tangent direction for the startpoint of arc:                                                              
               (määrata kaare algpunktis oleva  puutuja  suund) 
                                       (suunavektori algpunkt)                                          
         Specify endpoint of the arc: 
         {punkt}  ↵                         (suunavektori lõpp-punkt)                                                                                                      
                  (kaar joonestatakse alg- ja lõpp-punkti vahele, kumerus on  määratud  
 
"suunapunktiga",  raadius ei ole täpselt määratud) 
 
Specify endpoint of arc or [ Angle / CEnter / CLose / Direction / Halfwidth / Line / 
 
Radius / Secont pt. / Undo / Width ]: 
1.5)  H ↵ 
        Specify starting  half -width   :                                                    
           
(pool joone alglaiusest, vaikimisi – kasutatav väärtus)                                                   
        {arv} ↵ 
         Specify ending half-width  :                                                    
                   (pool joone lõpplaiusest, vaikimisi – võrdne alglaiusega)                                     
        {arv} ↵ 
                 (joonestatava  osa eelkujutis omab kohe õigeid alg- ja lõpplaiusi) 
                      Specify endpoint of arc or [ Angle / CEnter / CLose / Direction / Halfwidth /  
 
 
Line / Radius / Secont pt. / Undo / Width ]: 
1.6)   L ↵                                                                     
         (väljutakse kaare alamkäsust põhikäsku PLINE sirglõigu joonestamisele) 
         Specify next point or [  Arc / Close / Halfwidth / Length / Undo / Width  ]: 
        {punkt} ↵ 
                       (sirglõigu joonestamist alustatakse kaare lõpp-punktist) 
 1.7)  R ↵ 
         Specify radius of arc:               
                
 (määrata kaare raadius) 
         {raadius} ↵           (raadius –  arvuna või lõigu pikkus kahe  punktiga ) 
         Specify endpoint or [  Angle  ]:                                                                               
                         (määrata kaare lõpp-punkt või [ kesknurk ], vaikimisi –  lõpp-punkt) 
Töö  3 Klamber 
47 
 
      
1.7.1)  A ↵ 
                Specify included angle:          
                           (määrata kaare kesknurk) 
                {arv} ↵ 
                Specify direction of chord for arc:                                  
                  
      (määrata kaarele  toetuva  kõõlu suund, vaikimisi – kasutatav  väärtus)  
                {suunda määrav punkt} ↵ 
                     (kaar raadiusega "R" joonestatakse  kõõlule) 
 
 
Specify endpoint of arc or [ Angle / CEnter / CLose / Direction / Halfwidth /  
 
 
Line / Radius / Secont pt. / Undo / Width ]: 
      
1.7.2}   {punkt} ↵       
 
 
(koos kursoriga "jookseb"  algpunkti  ja kursori vahel kaasa etteantud  
                          raadiusega kaar) 
 
1.8)   S ↵       
 
 
(valiti kaare joonestamine KOLME punkti järgi)                                                                     
         Specify second point on arc:        (määrata kaare  teine punkt) 
         {punkt} ↵ 
          Specify end point of arc:             (määrata kaare lõpp-punkt)  
          {punkt} ↵                 (kaar tragitakse kursoriga kaasa)                                                                                
          Specify endpoint of arc or [  Angle / CEnter / CLose / Direction / Halfwidth / Line / 
 
Radius / Secont pt. / Undo / Width ]: 
 
1.9)   U ↵ 
          (kustutatakse  eelmine  kaarjas liitjoone osa) 
 
Specify endpoint of arc or [ Angle / CEnter / CLose / Direction / Halfwidth / Line / 
 
Radius / Secont pt. / Undo / Width ]: 
 
1.10) W ↵ 
 
 
          Specify starting width :                                                           
 
Specify ending width :                            
 
Specify endpoint of arc or [ Angle / CEnter / CLose / Direction / Halfwidth / Line / 
 
Radius / Secont pt. / Undo / Width ]: 
1.11) {punkt} ↵      (vahetult  pärast liitjoone algpunkti sisestamist, kui  vahepeal  ei ole veel  
Töö  3 Klamber 
48 
 
   
 
midagi joonestatud, ei tohi nii vastata, sest  see tähendaks joonestada kaart kahe 
 
 
punkti  järgi,  mis teatavasti on geomeetriliselt võimatu; arvuti vastab: 
                     *Invalid*   (tähendab ilmselt seda, et arvutikasutaja on vaimsete puuetega) 
Type a Command      
                       (punkti sisestamisega  võib  vastata siis, kui varem   on  mingi  osa  antud    
 
 
liitjoonest  juba olemas.  Uus kaarjas liitjoone osa joonestatakse eelmise  osa  
 
 
suhtes puutujana) 
 
Specify endpoint of arc or [ Angle / CEnter / CLose / Direction / Halfwidth / Line / 
 
Radius / Secont pt. / Undo / Width ]: 
 
2)   C ↵ 
Type a Command      
         (liitjoon  suletakse  joone  esimese  ja  viimase  punkti  vahele  tõmmatud   sirgega   ning 
väljutakse käsust) 
 
3)    H ↵ 
          (toime sama, mis punktis 1.5 kirjeldatud) 
      Specify next point or [  Arc / Close / Halfwidth / Length / Undo / Width  ]: 
 
 
4)   L ↵                                                                                  
                  (etteantud pikkusega liitjoone sirglõikelise osa joonestamine) 
      Specify length of line            
                   (määrata liitjoone sirge osa pikkus) 
      {arv} ↵ 
            Joon joonestatakse eelmise osa viimasest punktist 
       a) viimasena joonestatud sirglõigu pikendusena; 
       b) viimasena joonestatud kaarele puutujana. 
      Specify next point or [  Arc / Close / Halfwidth / Length / Undo / Width  ]: 
 
5)    U ↵  
 
 
 
 
(viimasena joonestatud osa kustutamine) 
      Specify next point or [  Arc / Close / Halfwidth / Length / Undo / Width  ]: 
 
6)   W ↵                     
Töö  3 Klamber 
49 
 
 
 
(joone laiuse muutmine, nii nagu punktis 1.10)                                                                                                                    
      Specify next point or [  Arc / Close / Halfwidth / Length / Undo / Width  ]: 
 
7)  {punkt} ↵    
              
(joone joonestamise jätkamine eelmisest punktist ) 
      Specify next point or [  Arc / Close / Halfwidth / Length / Undo / Width  ]: 
 
8)   ↵   (käsust väljumine)                                                                                                                              
 
      
Märkus. 
      
 Käsku  PLINE  saab  kasutada    ka  mis  tahes  keerukamate  kõverate  joonestamiseks, 
näiteks evolvent, parabool, lemniskaat, kardioid  jt.  Selleks arvutatakse  või tuletatakse kõvera 
punktid või nendee  koordinaadid, mille järgi  joonestatakse sirglõikudest (mida lühemad, seda 
parem) koosnev liitjoon ning käsu   PEDIT / F või  PEDIT / S  abil   muudetakse  sirglõike ja 
teravaid nurki sisaldav murdjoon sujuvaks kõverjooneks.  Seejuures tuleb arvestada, et mõnel 
juhul  võib  selliselt  silutud  joonel  olla  sees  antud  liiki  joonele  mitte  eriti  iseloomulikud  kohad. 
Selliste  ebamäärasuste  vähendamiseks  on  soovitatav  kriitilistes  kohtades  punktide 
vahekaugused võtta suhteliselt väikesed.  
 
 
 
*   
 
*   
 
* 
 
PEDIT – Liitjoone muutmine  
 
 
 
Liitjoone korrastamiseks ja muutmiseks on käsk  PEDIT, mis kuulub AutoCADi  selliste 
käskude  hulka,  millel  on  väga  palju  erinevaid  töövõimalusi.  Nii  saab  käsuga  PEDIT  muuta 
sirglõiku (LINE) või kaart (ARC) liitjooneks, liitjoonel aga muuta pea-aegu kõiki tema omadusi, 
töödelda  seibe,  ruumilist  liitjoont  (3DPOLY)  ning  isegi  “järgi  aidata”  ruumilisi  pindu  (ruumilisi 
kehasid ei saa, nende puhul tuleb muutmiseks kasutada käsku SOLIDEDIT). Vastavalt valitud 
objektile , leiab arvuti ise vajalikud muutmise  alamprogrammid .      
 
 Liitjoonena  käsitleb  käsk  PEDIT  ka  käskudega    ELLIPSE  (  kui  PELLIPSE  =  1), 
DONUT ja RECTANG joonestatud objekte. 
 
Töö  3 Klamber 
50 
 
 
Liitjoone muutmisel on käsuga PEDIT võimalikud järgmised tööd: 
–  sulgeda või avada liitjoont; 
– jaotada  liitjoon  osadeks, iga osa on seejuures omaette liitjoon; 
–  liita olemasolevale liitjoonele sirglõike  või kaari (võimalik ka siis, kui ei ole matemaatilist 
 
kokkulangevust. Vanemad AutoCAD-id seda ei võimaldanud, vajalik oli, et mõlema 
  
 
liidetava joone otspunktid langeksid  liitumispunktis MATEMAATILISELT kokku,   mille 
 
eeltingimuseks on, et liidetavad jooned  oleksid joonestatud kas SNAP / ON  kasutami-
 
sega või koordinaadid  sisestatud arvuliselt või punktide asukoha täppismääramise abil; 
– muuta üksikut sirglõiku, kaart  või  ringiosa  liitjooneks – kujundiks,  millel on liitjoone omadu-
 
sed; vastupidine  tegevus  sooritatakse käsuga EXPLODE; 
– muuta  liitjoone üksikute lõikude  laiust, seejuures on võimalik alg- ja lõpplaiust eraldi  muuta; 
– nihutada liitjoone  tippe ;   
– lisada liitjoonde uusi tippe (ja lõike); 
– eemaldada liitjoonest osi; 
– ümardada või  teravdada liitjoone tippe; 
– siluda liitjoont regressiooni võrrandite seaduste  ( kuup -  ja ruutpolünoom) alusel; 
– näidata puutuja suunda liitjoone  kõveratele  lõikudele. 
 
 
Käsu  PEDIT alamkäskudest  saab väljuda ainult võtmetähe  X  või  [ Esc ] abil.  Käsu 
põhilisest  valikureast  saab  väljuda      ↵    abil.  Aga  peab  meeles   pidama ,  et  pärast  mingi 
paranduse  tegemist  liitjoonel  küsib  arvuti  uuesti  valikurida,  et  saada  edaspidiseid  juhiseid 
tegevuseks.  Tavaliselt  see  unustatakse,  ja  siis  arvuti  tuletab  meelde,  et  saab  valida  vaid 
lubatud tegevuse. 
 
 Kui  vanadel  AutoCAD-programmidel sai korraga muuta vaid ühte liitjoont, siis uuematel 
ei ole sama-aegselt muudetavate liitjoonte hulk piiratud. 
 
Käsu    PEDIT  kasutamisel  aktiveerub  valitud  objekt,  mida  ei  juhtunud  vanemate 
AutoCAD-vormingute  kasutamisel.  Kuid  tuleb  meeles  pidada,  et  kohe  pärast  objektivaliku 
lõpetamist,  seega  enne  muutmisvaliku  tegemist,  kaob  see  aktiveeritus.  Teatavasti  teiste 
AutoCAD-käskude  kasutamisel  on  tavaliselt  objekti  välimus  aktiivne  kuni  käsust  väljumiseni. 
Ka  ei  saa  objektivalikuks  kasutada  võtmetähega    L  või    P    mõnes  eelmises  käsus  tehtud 
objektide valikut ja samuti ei saa valitud liitjoont kasutada teiste käskude võtmetähtede  L  ja  P 
puhuks. 
 PEDIT  ↵ 
Töö  3 Klamber 
51 
 
 
 
(valida liitjoon või [ valida mitu liitjoont ]) 
 
  
 
Edasine  käsu  töö  sõltub  sellest,  kas  soovitakse  üheaegselt  töödelda  ainult  üht  või  siis 
mitut liitjoont.  
 
Mitmele  liitjoonele  ühesuguste  muutuste  tegemisel    ehk  mitme  liitjoone  valimise 
soovi puhul  sisestada vastuseks valikureale 
M ↵ 
 
Edasi valida mis tahes objektivalikuga liitjooned, mis kõik aktiveeruvad.  
 
Pärast  igat  valikut küsib arvuti uuesti  
Select objects: 
 
pärast igat valikut   teatab  arvuti: 
Select objects:  n   found ,  m   total   
 
(valiti n joont, kokku on leitud  m joont) 
Select objects: 
.   .   . 
↵ 
(objektivaliku lõpetab tühivalik ning valitud joonte aktiveeritus kaob) 
 
 
 
 
 
 
 
 
Nüüd oleneb edasine tegevus sellest, milline oli põhimuutuja  PEDITACCEPT  väärtus: 
PEDITACCEPT = 1 – muudetakse need jooned, mis ei olnud valikus liitjooned, liitjoonteks ning 
 
töö läheb edasi valikute tegemisega; 
PEDITACCEPT  =  0  –  esitatakse  küsimus  nende  joonte  kohta,  mis  ei  olnud  valikus  liitjooned 
 
(näiteks LINE, ARC) liitjoonteks muutmise või mittemuutmise kohta 
Object selected is not a polyline 
Do you want to turn it into one? : 
 
(viimane    lause    ilmub    vaid    siis,    kui    on  valitud  objekti  võimalik    muuta  liitjooneks  – 
objekt  on    joonestatud  käsuga  ARC,  ELLIPSE,  LINE  või  SPLINE.  Käskuga  CIRCLE  või 
ruumilist keha liitjooneks muuta ei saa. Mitme joone valimisel, mis pole liitjooned, muudetakse 
kõik, mida saab, liitjoonteks)                
Convert   Lines,  Arcs and  Splines  to polylines [  Yes / No  ]? : 
 
Soovitatav on siin tavaliselt vastata 
Töö  3 Klamber 
52 
 
 Y ↵ 
 
Edasi – nagu ühe liitjoone puhul. 
 
Kui soovitakse töödelda ühte liitjoont, valida                                                                                                       
 {liitjoon}    ↵ 
 
Kui valitud üksikobjekt ei ole liitjoon,  küsib arvuti nii nagu mitme liitjoone valimisel (vaid 
juhul kui põhimuutuja  PEDITACCEPT = 0). 
 
 
 
 
Tiputöötluse  valik 
  ilmub  valikuritta,  kui  liitjoones  on  vähemalt  kolm 
üksikosa, seega kaks tippu 
 
 
     NB! 
 
Kui valitud liitjoon on   kinnine , siis algab valikurida tavaliselt valikuga  Open   [ 'avada' ], 
kui aga liitjoon on  lahtine , siis valikuga  Close  [ 'sulgeda' ]. 
 
Selgitused võtmetähtede kohta käsu PEDIT põhilises valikureas: 
C  –   liitjoone sulgemine; 
O  –   liitjoone avamine; 
J  –   objektide lisamine liitjoonele; 
W  –  liitjoone kõigi lõikude laiuse muutmine ühesuguseks; 
E  – liitjoone  tippude töötlemine (kujutab endast suuremahulist alamkäsku, millel on omakorda 
 
oma alam-alamkäsud); Ilmub valikuritta vaid siis, kui liitjoonel on vähemalt kaks tippu: 
F  –  liitjoone  silumine  (liitjoone  asendamine   sujuva  kõverjoonega); 
S  – liitjoone  asendamine  matemaatilise hulkliikme  kõverjoonelise graafikuga 
(vaata ka  
 
käsu   SPLINE toimet); 
D –  tippude ümarduse mahavõtmine; 
L  – valitud liitjoone põhimuutuja PLINEGEN väärtuse muutmine; 
R  –  muudab  liitjoone  tippude  järjekorranumbrid  vastupidiseks  –  viimane  punkt  saab  numbriks  
 
üks,  eelviimane – kaks jne. 
Töö  3 Klamber 
53 
 
U –  viimasena sooritatu eiramine   (kustutamine); 
 
 
Võimalikud vastused: 
1.1) 
O ↵ 
 
 
(avatakse liitjoon) 
 
Liitjoon avatakse ja viimasena sisestatud osa eemaldatakse. 
 
  
1.2) 
C  ↵   
 
(liitjoon suletakse) 
 
 
Liitjoone esimese ja viimase punkti vahele ehitatakse uus osa, täiendavalt vaata ka käsk 
PLINE. 
 
2)  J  ↵ 
 
 
(liitjoonele lisatakse uusi lõike) 
 < ↵ 
 
 
(arvuti  ei  pane  pahaks,  kui  tahetakse  lisada  liitjoonele  juba    selle  liitjoone  mõnda 
olemasolevat osa. Kursoriga "silma järgi" samasse punkti sisestatud asend (käsuga ZOOM ka 
väga  suurt  suurendust  kasutades)  ei  asu  üldjuhul  juba    varem  sisestatud  punkti  kohal; 
soovitatav on matemaatilise lõikepunkti leidmiseks töötada SNAP / ON-moodusel või kasutada 
käsu OSNAP muid omadusi. Valitud objekt aktiveerub – muutub "ähmaseks") 
 
Suletud liitjoonele ei ole võimalik osi  lisada, seda öeldakse juba objekti valimisel: 
Can't  join  to a closed polyline,                                                    
 
(suletud liitjoonele ei saa midagi lisada) 
 
NB! NB!  
 
Kui  liitjoonele,  mida  oli  eelnevalt  töödeldus  käsuga  PEDIT  /  F  või  PEDIT  /  S  lisatakse 
mingi osa (sirglõik), siis enne lisamist töötleb arvuti seda liitjoont alamprogrammiga PEDIT / D 
(seega  võetakse ümardused maha) ja alles siis lisatakse liitjoonele osa(d). 
 
Töö  3 Klamber 
54 
 
: < ↵ 
 
(valitud objekt aktiveerub) 
 
 
 
(korraga  võib  lisada  mitu  osa,  soovitatav  on  valida  esimeseks    objektiks  see  liitjoon, 
millele tahetakse objekte lisada; igal  sammul  teavitatakse, mitu liitjoone tulevast osa leiti sellel 
valiku sammul ja mitu on  leitud:                
n  found   m  total ) 
. . . 
↵ 
n objects added to polyline                                 
(liitjoonele lisati n (arvuna) osa,  kui aga midagi ei lisata, siis n = 0) 
 
Jooneliik, -laius ja -värvus ning kihiline kuuluvus uutele, lisatavatele osadele määratakse 
üldiselt esimesena valitud liitjoone osa omaduste järgi, kuid esineb ka  erandeid . 
Enter an option [  Open (või Close) / Join / Width / Edit   vertex  / Fit  / Spline /  
Decurve / Ltype gen / Reverse / Undo  ]: 
. 
. 
. 
 
4
4
4
4
e
P
P
P
P
3
3
3
3
N
N
N
N
2
2
2
2
M
M
M
M
1
1
1
1
a
b
c
d
 
Liitjoonele osade lisamine 
    a)  Osad  1,  2  ja  4  joonestati  käsuga  LINE;    osa  3  –  käsuga  ARC.  Seejuures    punktis    M  
kohtuvad    matemaatiliselt  osad  1  ja  2,  punktis    N  –  osad  2  ja  3,  kuna  osa  4  on  joonestatud 
"silma järgi" punktist P, mis asub osa 4  lõpus (või alguses).  
Ülesandeks on: muuta selle "liitjoone" laius  suuremaks ; 
Töö  3 Klamber 
55 
 
b)  objektivalik  osal  1,  vastus  on,  et  pole  liitjoon;  liitjooneks  muutmise    küsimusele  vastati 
jaatavalt ning seadistati ka laius; 
c) käsust väljumata valiti võtmetäht  J  ja valiti liidetavad osad, mis kõik aktiveerusid; 
d) lõpptulemus – kaks osa liideti. Miks ei liidetud osa 4? 
e) Punkti  P lähiümbrusest tehti tugev suurendus, mis toodud joonisel 
              
4
3
3
4
 
Punkti  P lähiümbrusest tehtud suurendus: 
vasakpoolne: matemaatilise seose puudumine; 
parempoolne: "liiga hea" ühendus, lõikepunktis  "vuntsid" 
 
 
 
Mõlemal juhul küsib arvuti suurimat lubatud ühenduskaugust (kui algne valik oli PEDIT / 
M, kui aga tavaline valik PEDIT ja alles siis valiti J, ei liideta), Ühendatakse ainult siis kui nende  
otste vaheline kaugus  d ei ületa ette antud suurimat ühenduskaugust .     Vanadel AutoCAD-
vormingutel ei olnud mõlemal juhul võimalik selliste osade  liitmine . 
4
3
4
3
d
d
 
Osade liitmine liitjoonele:  kaugus  d  peab olema väiksem lubatust 
 
 
 
Kui soovitakse kokku liita mitut ühes käsus algse objektivalikuga valitud liitjoont või 
joont, siis küsib arvuti: 
Enter fuzz  distance  or [  Jointype  ] : 
 
(sisestada suurim ühenduskaugus või  [ valida ühendusviis ]) 
 
2.1)  J ↵ 
 
Enter a vertex editing option 
 
Enter jointype [   Extend  / Add /  Both   ]: 
 
 
(sisestada ühendamise moodus: [  pikendus  / lisamine / mõlemad ]) 
  
 
2.1.1) E ↵ 
Töö  3 Klamber 
56 
 
 
 
(ühendab valitud joonte lähipunktid kas käsu  TRIM  või EXTEND seaduste alusel) 
 
 
2.1.2) A ↵ 
 
 
 
(ühendab valitud liitjoonte lähipunktid sirglõiguga) 
 
 
2.1.3)  B ↵ 
 
 
(arvuti proovib alul moodust  E, kui see ei aita, siis  kasutatakse  moodust  A) 
 
  Märkused.  
 
a) Kui objektideks on valitud ühe käsu LINE abil  joonestatud murdjoone  lõigud , siis saab 
neid ühtseks liitjooneks muuta  võtmetähega  J, kuna võtmetähega  C pole see võimalik. 
 
b)  Kui  objektiks  oli  valitud  käsuga  ARC  joonestatud  kaar,  mis  muudeti  liitjooneks,  siis 
saab seda sulgeda võtmetähega  C. 
 
c)  Üksteisest  matemaatiliselt  mitteühtivate  otspunktidega,  seega  üksteisest  eemal 
asuvate  otspunktidega  vastkujundatud  liitjooni  saab  kokku  ühendada  võtmetähega    J,    mille 
sisestamisel teatab arvuti vastuseks: 
Join Type = Extend 
Enter fuzz distance or [  Jointype  ] : 
 
(ühendusviis  =  pikendatav;  sisestada  ühenduskaugus  või  valida  ühendusviis;    vaikimisi 
võetakse ühenduskauguseks  0, mis tähendab seda, et liidetavad osad peavad matemaatiliselt 
järgnema   üksteisele) 
  
c.1) {ühenduskaugus} ↵ 
 
 
Kui  vajalik  ühenduskaugus  on  suurem  kui  ette  antud  väärtus,  siis  ühendust  ei 
 
toimu ja arvuti   kordab valikurida. 
  
c.2)  J ↵ 
 
Enter a vertex editing option. 
 
Enter join type [  Extend / Add / Both  ] : 
 
 
(valida  ühenduse  kujunduse  moodus,  sisestada  valik:  [  pikendatav,  lisamine, 
 
mõlemad ]; vaikimisi – pikendus) 
Võimalikud valikud 
E  –  lisab  sirglõigu  (mitte  pikema  kui  ette  antud  kaugus!)  kahe  erineva  osa  vahele  või  kärbib 
 
ühte    valitud  osa  (käskude  EXTEND  ja  TRIM  seaduste  alusel).  Liidetavate  osade  hulk 
 
pole piiratud; 
A  –  ühendab  valitud  liitjooned  nii,  et  lähimate  liitjoonte    vahele  joonestatakse  sirglõikelised 
 
osad; 
B –  kasutatakse mõlemaid moodusi, eelkõige  pikendamise  ja kärpimise teel ja kui see ei aita, 
 
siis lisatakse lähimate punktide vahele sirglõigud. 
Töö  3 Klamber 
57 
 
 
 
A
D
G
H
C
E
F
d
B
 
On vaja ühendada sirglõik  AB,  kaar CD, sirglõik EF ja liitjoon GH; 
ette on antud suurim lubatud ühenduskaugus d. 
 
A
G
D
H
C
E
F
d
d
B
 
 
Kasutati PEDIT / M ning arvuti muutis kaare ja sirglõigu liitjoonteks, edasi rakendati 
PEDIT / J ning arvuti kärpis liitjooni GH ja EF (see muudeti liitjooneks!) ning pikendas teisele 
poole liitjoont EF ja kaart CD; sirglõik AB jäi ühendamata, kuna kaugus BC  oli etteantud 
ühenduskaugusest  d  suurem. 
 
 
 
Mitme  liitjoone  muutmisel  on  edasine  töö  on  nii  nagu  ühe  liitjoone  puhul.  Erinevus  on 
valikureas, kus esinevad kõrvuti nii liitjoone  avamise  kui ka  sulgemise  soov, sõltumata valitud 
liitjoonte  kujust : 
. 
. 
. 
 
3) W ↵ 
Specify new width for all segments:                                     
Töö  3 Klamber 
58 
 
 
(sisestada uus laius kõikide jooneosade (või kõikide valitud liitjoonte) jaoks; muuta saab 
 
ainult kõikide osade  laiust korraga.  Üksikosa  laiuse  muutmiseks kasutada võtmetähte 
 
E tiputöötluse alamprogrammi väljakutsumiseks) < ↵ 
 
(joone laius muudetakse kohe) 
. 
. 
. 
 
4) E ↵ 
 
Sisenetakse TIPU-töötluse alamkäsku.  Suur  kaldrist  (tavalisest  punkti  märgist  mitu 
korda    suurem)    ilmub  liitjoone  sellesse  punkti,  mis  on  antud   vaate ,  suurenduse  vms.  suhtes 
“ajaliselt”  kõige    vanem.  Kui  joonestusväljal  on  näha    liitjoon     tervikuna ,    siis    ilmub    kaldrist 
liitjoone    ESIMESSE  punkti.  Tiputöötluse  puhul  on  mõistetel  eelmine  ja  järgmine  tähendus 
liitjoone  joonestamise "ajaliselt"  seisukohalt. Kaldristi    saab    nihutada    ainult    võtmetähtedega  
N  või  P, kursor ei toimi.  
 
NB!  
TIPU-töötluse  alamkäsus  EI  OLE  võimalik  tehtut  lihtviisi  eirata  –  siin  puudub  "käigu 
tagasivõtmise" võtmetäht  U. Ainus võimalus on väljuda käsust ja vajutada ikoonile Undo 
 
 
Käsu PEDIT alamkäsu  E  võtmetähtede tähendused: 
N – järgmine (ajaliselt, liitjoone joonestamise  “kronoloogia”  järgi) tipp; 
P – eelmine (suund – ajaliselt) tipp; 
B –  katkestus  (kaob terve osa) tipp; 
 I – sisestada uus tipp; 
M – nihutada tipp; 
R – joonise taastav ülejoonestamine; 
S – kaare asendamine sirgega; 
T – puutuja suuna näitamine; 
W – liitjoone valitud osa laiuse muutmine (saab ka nii, et osa on muutuva laiusega); 
X – alamkäsust väljumine; 
vaikimisi  – eelmisel  korral  kasutatud  võtmetäht – kas N või P. 
Töö  3 Klamber 
59 
 
 
 
 
4.1) N ↵ 
 
Kaldrist    nihkub    järgmisesse    liitjoone      osade  ühenduspunkti  (kui  on  jõutud    joone 
 
lõppu, eiratakse edasised N sisestused). 
 
 
Nüüd tuleb teha valik toimingu kohta, sama kehtib võtmetähe  P  kasutamisel 
 
4.2) P ↵ 
 
Kaldrist    nihkub    eelmisesse    liitjoone    osade  ühenduspunkti    (kui  on  jõutud  joone 
 
algusesse ,  edasised soovid P eiratakse): 
 
 
 
4.3) B ↵ 
 
Kui on vaja liitjoone mingi osa tervikuna eemaldada (mis tahes liitjoone lõigust  
saab 
käsuga  BREAK suvaliselt  juppe välja lõigata),  peab eelnevalt nihutama  võtmetähe  N    abil 
kaldristi eemaldatava lõigu algusesse (kui aga nihutamine toimub  P abil, siis – osa lõppu),  ja 
alles siis valida B. 
Enter an option [  Next /  Previous  / Go /  eXit   ] :                        
(teha valik : [ järgmine / eelmine / mine (täitekäsklus) / väljumine ], vaikimisi – N (või P)) 
 
4.3.1)  P ↵ (või N ↵)   
 
Enter an option [  Next / Previous / Go / eXit  ] :                        
 
 
(nihutada kaldrist eemaldatava liitjoone osa teise otspunkti –  lõppu) 
 
4.3.2) G  ↵  (täitekäsklus – mine!)                                           
 
 
(tähistatud osa (see, mis jäi kahe viimase N või P vahele) kaob, väljutakse alam-
 
alamkäsust tiputöötluse alamkäsku. Liitjoon on jaotatud kaheks omaette liitjooneks) 
 
 
Töö  3 Klamber 
60 
 
 
4.4) I ↵ 
Specify  location  for new vertex:                                                                         
 
(sisestada uue tipu asukoht) < ┐   (või  ↵ ) 
 
Kasutatakse    liitjoonele  uue    tipu    lisamiseks,  see  tipp  lisatakse  pärast    kaldristiga 
 
tähistatud  tippu,    uus  tipp    ühendatakse    kaldristiga    tähistatud    ja    järgmise  (esialgsel 
 
liitjoonel tähistatu suhtes) tipuga, senine   ühendusjoon kaob). 
 
 
 
4.5) M ↵ 
Specify new location for new vertex: 
 
(sisestada tipule  uus asukoht)                                                                                             <  ┐   (või  ↵ ) 
 
Kaldristiga  märgitud tipp  nihutatakse uuele kohale ja ühendused naabertippudega veni-
tatakse nagu kummipaelad järgi  (võrdle käsuga STRETCH), , tipp 20 asendisse 2 : 
5
5
5
4
4
4
6
3
3
3
2
2
2 0
2
a
1
b
1
c
1
 
Käsu PEDIT / E – tiputöötluse kasutamine; (numbrid  tähistavad  liitjoone tippude joonestamise 
ajalist järjekorda) 
a) kaldrist on liitjoone teises punktis  (punktis 2 ); 
Töö  3 Klamber 
61 
 
b)  määrata uue tipu asukoht (punktis 6 ); see ühendatakse  järgmise osa (34) alguse ja 
eelmise osa (12) lõpuga,  seos (23)  kaob; (PEDIT / E / I); 
c) punkt  2  nihutati uude asukohta, seosed  12 ja  23  uuenesid (PEDIT / E / M). 
 
 
 
Kui aga märgitud  punktis  oli seos  liitjoone ja muude objektiga, nihutatakse ainult joone 
 
tipp ja seos katkeb. 
 
 
 
4.6) R ↵ 
 
Liitjoone    taastav  ülejoonestamine:  liitjoon  joonestatakse    üle  suhteliselt  aeglaselt,  et 
 
oleks võimalik jälgida liitjoone joonestamise kulgu ja teiste võtmesõnade toimet. 
 
 
4.7)  S ↵ 
Enter an option [  Next / Previous / Go  / eXit  ] : 
 
4.7.1)  N ↵  (või P ↵)                                           
 
 
(nii nihutatakse kaldrist sirgestatava liitjoone osa algpunktini) 
 
Enter an option [  Next / Previous / Go  / eXit  ] : 
 
N ↵  (või P ↵)     
 
 
 (nii nihutatakse kaldrist sirgestatava liitjoone osa lõpp-punktini) 
 
Enter an option [  Next / Previous / Go  / eXit  ] : 
 
4.7.2)  G  ↵ 
 
 
Liitjoone osa, mis jäi kahe valikupunkti vahele, asendatakse sirglõiguga. 
 
 
Kui    nihutada    nüüd  kaldristi  võtmetähtedega  N  või  P      järgmiste  tippudeni    ja    valida  
võtmetäht  G,  siis kaotatakse  kõik  nende  tippude  vahel olevad liitjoone kõverad  lõigud, mis 
asendatakse sirglõiguga. Kui valida ainult üks  tipp ja kaldristi nihutamata valida võtmetäht G, 
siis  sirgestatakse tipule järgmine lähim  kaar. 
 
Töö  3 Klamber 
62 
 
 
4.8)  T  ↵ 
Specify direction of vertex tangent:  
 
(määrata puutuja  suund)                                                                                             
 
Puutuja suunda võib sisestada  
  a)  nurga suurusena, siis ilmub kaare lähedale puutuja suunda näitav nool; 
  b)  kaldristiga  määratud  punkti  suhtes.  Kuvatakse  puutuja  suund  suure    noolega,  mis  kaob 
 
pärast alamkäsust väljumist. 
 
 
4.9)  W ↵  
Specify starting width for next segment : 
 
(määrata liitjoone osa alglaius, vaikimisi –  alati 0.0000)  
 
Lubab muuta korraga  liitjoone osa(de)    laiust sõltumata teistest  osadest.  Kaldrist viia 
selle osa algusesse, mille joone laiust soovime muuta,  ja alles  siis sisestada: < ↵ 
Specify ending width for next segment : 
 
(määrata liitjoone osa  lõpplaius, vaikimisi – võrdne alglaiusega) < ↵   või  ↵ 
 
Liitjoone osa  laius muutub, aga ikka küsitakse, mida teha edasi 
5
5
4
4
3
3
2
2
1
1
a
b
 
Käsu PEDIT toime: kaarja osa 34 laiuse muutmine 
 
 
Töö  3 Klamber 
63 
 
NB!   
Põhikäsu  võtmetäht  W muudab KÕIKIDE liitjoone osade laiused võrdseks. 
 
4.10) X ↵ 
Väljutakse tiputöötlemise alamkäsust põhikäsku. 
. 
. 
. 
 
5) F↵ 
 
Murdjoone  lõikudest  koosneva  liitjoone  asemele  joonestatakse   sujuv   kõverjoon,  mis 
läbib  kõik  liitjoone  tipud.    Kõverusraadiused  valib  arvuti  ise  nii,  et  üksikud  kaared  oleksid 
naaberkaartele puutujateks. 
a
b
 
a - esialgne liitjoon;  b – pärast töötlemist käsuga PEDIT / F 
 
 
NB!  Tuleb  arvestada  seda,  et  kui  soovitakse  edaspidi  töödelda  selliselt  PEDIT  /  F  abil 
saadud  liitjoont käsuga TRIM, et teda ositi kärpida, võivad tulemused olla mõnikord ettearva-
matud .  Selline  olukord  võib  esineda  näiteks  siis,  kui  liitjoon  on  joonestatud  läbi  ringikeste 
(joonisel  tähistatakse  selliselt  punkti  geomeetrilist  kohta!)  murdjoonena,  siis  silutud  ja  pärast 
soovitakse eemaldada punkti sisse jääv liitjoone osa käsuga TRIM. 
 
Kui liitjoon on väga “ rahutu ”, siis on tulemus ettearvamatu ja võtmetähe  F  kasutamine 
ei õigusta ennast. Sellisel juhul on vaja kasutada võtmetähte  S, nagu kirjeldatakse järgmises 
alapunktis. 
Töö  3 Klamber 
64 
 
a
b
 
Liitjoone silumine käsuga PEDIT / F:  a  - esialgne liitjoon;  b –  pärast silumist 
 
 
Nagu  ikka,  küsib  arvuti  pärast  silumist,  et    “mida  teha  edasi”  –      ta  kuvab    PEDIT 
põhiprogrammi valikurea: 
 
. 
. 
. 
 
6) S ↵ 
   
Liitjoone    teravad  nurgad  ümardatakse    vastavalt  regressioonivõrrandile.    Eelnevalt  
“asendatakse” kaarjad liitjoone osad sirglõikudega ja alles siis  töödeldakse liitjoont.  Soovitatav 
on tutvuda ka kõverjoont joonestava käsuga SPLINE.  
 
Silumisel   kasutatava   regressioonivõrrandi  kuju  on määratud    AutoCADi  põhimuutujaga  
SPLINETYPE.  Lubatud on: 
 
SPLINETYPE = 5  –  ruutvõrrand; 
 
SPLINETYPE = 6  –  kuupvõrrand. 
 
Kõikide  teiste  põhimuutuja  SPLINETYPE  väärtuste  seadistamisel  väljastatakse  vea-
teade,  et  põhimuutujale  SPLINETYPE  sellist  väärtust  anda  ei  saa,  ja  kasutatakse  eelmist 
SPLINETYPE väärtust, väljutakse põhimuutuja seadistamisest ja väljutakse käsust: 
 
Cannot set SPLINETYPE  to  that value 
 
*Invalid* 
 
Type a Command      
Töö  3 Klamber 
65 
 
a
b
 
Eelmisel joonisel toodud liitjoone silumine käsuga PEDIT / S sõltuvalt põhimuutuja 
SPLINETYPE  väärtusest:  a – SPLINETYPE = 5;  b – SPLINETYPE = 6 
 
 
 
 
7) D ↵     
 Taastab liitjoone kuju, kui seda oli eelnevalt töödeldud PEDIT / F või PEDIT / S abil. 
. 
. 
. 
 
8) L ↵ 
Enter polyline linetype generation option  [  ON / OFF  ]  : 
 
(sisestada  liitjoone  kujundamise  mooduse  valik  [  sees  /  väljas  ]  vaikimisi  –  senine 
 
väärtus) 
 
Kujundab  sirglõikudest  ja  punktidest  koosneva  liitjoone  katkendjoonte  iseloomu 
 
sõltumata üldkasutatavast põhimuutuja PLINEGEN väärtusest  
 
Valikuvõimalused: 
 
8.1) ON ↵ 
 
 
Katkendjoone algus ja lõpp on liitjoone kui terviku alguses ja lõpus; ( samasugune  
 
 
mõju on siis, kui põhimuutuja PLINEGEN = 1). 
 
8.2)  OFF ↵ 
 
 
Katkendjooned algavad ja lõpevad iga liitjoone osa alguses ja lõpus.  
 
 
 
(samasugune mõju, kui oleks põhimuutuja PLINEGEN = 0). 
Töö  3 Klamber 
66 
 
 
9) U ↵      
 
Tühistab eelmise  alamkäsu  kui  tervikuga   tehtu ,  kuid    mitte  mõne  alamkäsu  sisemise 
võtmesõnaga tehtu,  näiteks TIPU-töötluse alamkäsu. 
. 
. 
. 
 
10) R ↵ 
 
11) ↵  (väljumine käsust)                                                                                                                         
 
B) Käsu PEDIT kasutamine ruumilise liitjoone  3DPOLY muutmisel ja parandamisel on tuuakse 
selle joone kirjelduse juures. 
 
C)  Käsu  PEDIT  kasutamine  ruumiliste  võrkpindade  (EDGESURF,  REVSURF,  RULESURF, 
TABSURF,  3D,  3DFACE,  3DMESH)  geomeetria  muutmisel  ja  parandamisel  kirjeldatakse 
ruumiliste pindade juures.   
NB!   
PFACE – objekti ei saa käsuga PEDIT muuta. 
 
D) Ruumilised kehad on töödeldavad ja muudetavad käsuga  SOLIDEDIT, ja veel käskudega 
näiteks    INTREFERE  (kehade   ühisosa   määramine),    INTRESECT  (ühisosa  kujundamine), 
SECTION (ristlõike leidmine), SLICE (lõikamine tasandiga),  SUBTRACT (kehade üksteisest 
lahutamine), UNION (ühendamine) jt. 
 
 
 
Käsku PLINE saab kasutada  keerukamate kõverjoonte joonestamiseks, mille jaoks pole 
AutoCADil  veel  olemas  käske.    Selleks  arvutatakse  või  leitakse  geomeetriliste  konstrukt-
sioonidega  kõvera  punktid  või  nende      koordinaadid,  nende  järgi    joonestatakse  sirglõikudest 
(mida lühemad, seda parem!) koosnev murdjoon  liitjoonena ning käsu   PEDIT / F või  PEDIT / 
S  abil   muudetakse  sirglõike ja teravaid nurki sisaldav murdjoon sujuvaks kõverjooneks.  See-
juures tuleb arvestada, et mõnel juhul võib selliselt silutud joonel olla sees sellele joonele mitte 
eriti  iseloomulikke  kohti.  Selliste  ebamäärasuste  vähendamiseks  on  soovitatav  punktide 
vahekaugused võtta suhteliselt väikesed.  
Töö  3 Klamber 
67 
 
 
Liitjoone kaarjate osade joonestamistäpsus nii pärast tema silumist käsuga PEDIT / F või  
PEDIT  /  S    kui  ka  vahetul  joonestamisel    on  määratud  põhimuutujaga  SPLINESEGS,  mida 
vaatlesime liitjoone joonestamise juues.  
NB! 
SPLINESEGS muutmisel ei ole “tagasiulatuvat mõju” ka käsu REGEN kasutamisel. 
1
2
1
1
a
2
b
c
 
 
Liitjoone (FILL / OFF) kaarjate osade kujundamine sõltuvalt põhimuutujast 
SPLINESEGS:  
a – SPLINESEGS = + 4; b – SPLINESEGS = + 8; c – SPLINESEGS = – 16. 
 
Telgjoonega    on  tähistatud  liitjoone  geomeetriline  keskjoon,  väikeste  ruudukeste  ja 
kolmnurkadega    on  tähistatud  punkti  täppismääramise    END    ja    MID    geomeetrilised 
asukohad..  
 
 
Punktides  1  toimuv  objektivalik  “punkt  joonel”  valib  kaarjoone  lähendtrapetsi  haara 
keskpunkti  END  kui  lähendlõigu  otspunkti,  kuna  punktis  2  (ligikaudu  lähendtrapetsi    aluse 
keskpunkti ligidal – lähendtrapetsi keskjoone keskpunkti  MID.  
 
 
 
 
 
 
*   
 
*   
 
* 
 
 
Töö  3 Klamber 
68 
 
 
Liitjoonega  joonestamisel  võivad  tekkida  aga  mõned  raskused  joone  väljanägemise 
suhtes. valisime näiteks näidisülesandes kõik esialgsed kitsad jooned käsuga PEDIT / M: 
P
E
N
C
A
M
D
L
K
J
F
B
G
H
 
 
 
Pärast objektivalikut küsib arvuti: 
Convert Lines and Arcs to polylines [  Yes / No  ] ?  
↵ 
 
J ↵ 
 
 
 
(liidame kõik joone osad kokku üheks liitjooneks) 
Join Type = Extend 
Enter fuzz distance or [  Jointype  ] : 
↵ 
11  segments added to polyline 
W ↵ 
 
2 ↵  
Enter an option  [  Close / Open / Join / Width / Fit / Spline / Decurve / Ltype gen / Undo  ]: 
C ↵   
Enter an option  [  Close / Open / Join / Width / Fit /Spline / Decurve / Ltype gen / Undo  ]: 
↵ 
Type a Command        
 
Töö  3 Klamber 
69 
 
Tulemus on antud suurendusena punktide   E,  C,  D  ja  K  piirkonnast    
C
A
D
 
 
 
Kui  aga  teha  veidi  teises  järjekorras  –  muuta  peenjooned  esialgu  liitjoonteks  ja  anda 
neile laiused ning alles lõpuks kokku liita, siis tekivad vaid tühjas nurgad: 
C
A
D
 
Punktide  C,  D  ja  K  ümbruse suurendus – selgelt on näha “tühikud” nende punktide juues 
 
 
 
 
 
*   
 
*   
 
* 
 
 
 
 
 
 
 
 
Töö  3 Klamber 
70 
 
 
LWEIGHT -  joonejämedus 
 
Joonejämedus on sisuliselt joone laiuse tagamine kuvamisel või printimisel,  kusjuures  
nii  saadud  joone  laius  ei  sõltu  selle  joonega  kujundatud  objekti  suurendamisest  ega 
vähendamisest.  
 
NB! Peab aga kohe ütlema, et joonejämeduse seadistused mõjuvad vaid „null-laiusega” 
joontele, s.t. joontele, mille matemaatiliseks laiuseks on „null”. Nii saab näiteks FILL/OFF juhul 
kuvada laiade joontena käskuga PLINE joonestatud  joonte  äärejooni, nagu seda ka eespool 
näidati. 
 
Joonejämeduse   esmaseks   seadistamise   teguriks   on  põhimuutuja  CELWEIGHT,  mis 
määrab, millisena joonejämedus kuvatakse: 
CELWEIGHT = –1 –  seatakse  “ByLayer”; 
CELWEIGHT = –2 – seatakse “ByBlock”; 
CELWEIGHT=  –3  –  seatakse  “Default”  (lubatud  seaded  joonejämedusele  on  määratud 
põhimuutujaga LWDEFAULT ja tuuakse allpool); 
CELWEIGHT = 0 – tähendab, et joonestatakse nii peen joon, kui seda vaid võimaldab vastav 
väljastusseade.  
CELWEIGHT = 5 ... 211 – joonejämedus sajandikmillimeetrites  
 
Joonejämeduse kuvamist saab sisse ja välja lülitada  klõpsamisega olekuriba  väljal (“nupul”) 
[ LWT ], ikooniga  
 
LWDISPLAY = 1 – joonejämedus kuvatakse vastavalt seadistusele; 
LWDISPLAY  =  0  –  joonejämedust  ei  kuvata,  objektid,  millele  on  antud  joonejämedust, 
 
kuvatakse null-laiuse joonega joonistatutena. 
 
 
Käsk  LWEIGHT  seadistab  kasutatava  joonejämeduse  ja  selle  kuvamise  ning 
väljastamise mooduse. Joonejämedust saab anda peaaegu kõikidele objektidele, välja arvatud 
True Type alusfailid, rasterkujutised ja objektid, mille joonelaius on null (seega – väikseim prin-
ditav  joonelaius  sõltuvalt  väljundseadmest)  ja  tasandiliste  alade   värvimine .  Eriti  sobiv  on 
joonejämeduse  kasutamine  joonise  väljastamisel.  Kui  muudetakse  kujutise  väljastamise  suu-
rust , siis liitjoone (PLINE / W) laius muutub võrdeliselt kujutise suurusega. Kui aga objektile on 
antud teatud joonejämedus, siis olenemata objekti suurusest väljastamisel,  on joon alati sama 
laiusega. 
 
Töö  3 Klamber 
71 
 
 
 
Märkused.  
 
1.  Liitjoonele,  nii  nagu  igale  teisele  joonele,  mõjub  joonejämeduse  seadistamine  ainult 
siis, kui ta on joonestatud null-laiusega (W = 0). 
 
2.  Kuna  igale  kihile  saab  anda  joonejämedust  samuti    kui  värvust  ja  jooneliiki,  siis  on 
soovitatav erineva joonejämedusega objektid paigutada eri kihtidesse. 
 
 
Teine  moodus on teha parem-klõps olekuriba  väljal (“nupul”) [ LWT ], ikooniga  
  ja 
avanenud  neljarealisel  nimistul  klõpsata  real    Settings,  mis  avab  akna    Lineweight  Settings 
joonejämeduse seadistamiseks: 
 
 
Selgitused joonejämeduse seadistamiseks: 
 
Joonejämeduse  seadistamise  kerimisribaga  saab    sirvimisega  valida  vaid  järgmisi 
joonejämedusi: 
 
0.00,  0.05,  0.09,  0.13.  0.15,  0.18,  0.20,  0.25,  0.30,  0.35,  0.40,  0.50,  0.53,  0.60,  0.70, 
0.80, 0.90, 1.00, 1.06, 1.20, 1.40, 1.58, 2.00, 2.11 mm. 
 
Lineweight  =  0  tähendab,  et  kasutataks  antud  seadme  jaoks  kõigist  võimalikest  kõige 
peenema  joone  kujutamist:  kuvaril  üks   piksel ,  välisseadmel  –  üks  tindipiisk  ( tindiprinter )    või 
tahmaosake (laserprinter). 
 
Display Lineweight – kui  ruudus  on "linnuke",  siis  kuvatakse  joonejämedus; 
Current  Lineweight – kuvab kasutatava joonejämeduse,  nõustumise korral klõps [ OK ]; 
 
 
Töö  3 Klamber 
72 
 
Adjust Display  Scale  – kontrollitakse joonejämeduse kuvamist mudel-mooduse kasutamisel, 
 
joonejämedus  tuuakse  siin    pikslites.  Soovitatav  on  kasutada  kõrge  eraldusvõimega 
 
kuvarit,  et  kuvada  erineva  joonejämedusega  jooni  selgemini  eristatavatena.  Seejuures 
 
tuleb arvestada, et kui joonejämedus on suurem kui üks piksel, suurendab see aeglastel 
 
arvutitel  (taktisagedus  alla  3  GHz)   tuntavalt   joonise  taastava  ülejoonestamise  aega. 
 
Kuvamisel käitub joonejämeduse näitamine “sammu kaupa”, mis on kirjeldatud eespool 
 
liitjoone laiuse seadistamise juues.:  
Märkus.  
 
"Vaikimisi"  seadistatud  joonejämedus  0.20  mm  vastab  ligikaudu  tavalisele  keskmise 
headusega kuvari väikseimale eraldusteravusele (≈120 DPI). 
 
OHUD  JOONEJÄMEDUSE  kasutamisel 
1) 
Ettevaatust 
uuemate 
laser- 
ja 
tindiprinteritega, 
kus 
tuleb 
kohati 
arvestada 
 
eraldusteravusega   üle  10,000  DPI  (=  joont  tolli  kohta),  mis  tähendab,  et  need 
 
väljundseadmed  on suutelised  
joonestama    joont,  mille  laius  on  alla    2,5  µm  (!)  ja 
 
sellist  joont  ei  ole  enamik  paljundusmasinaid  võimelised  kopeerima.  Ka  ei  ole  selline 
 
joon enam inimsilmale hästi tajutav.  
2)  Kui  korraga  on  avatud  mitu  joonist  ja  mõnel  neist  pole  liitjoone  (PLINE)  laius  W  võrdne 
 
nulliga, siis ei tööta joone LW kuvamine.   
3) Joonejämeduse kuvamine mõjutab ka joonise avamise akna joonise eelvaatlusaknas toodud 
 
kujutist. Seepärast ei ole soovitatav joonise salvestamise  ja/või  avamise ajal töötada 
 
sisselülitatud joonejämeduse kuvamisega (põhimuutuja RASTERPREVIEW määrab 
 
üldse eelkujutise kuvamise) 
4)  Ettevaatust  vanade  AutoCAD  jooniste  avamisel  uuemate  AutoCAD  programmidega  – 
 
joonejämeduse  seisukohalt  võib  kohati  esineda  ettearvamatud  kõrvalnähtusi  –  jooned  
 
võidakse  kuvada    mitte  2.11  mm  (mis  on  LWEIGHT  suurim  lubatud  laius),  vaid  palju 
 
laiematena. 
5)  Joonejämedus  mõjub  antud  joonise  KÕIKIDELE  NULL-  laiusega  joontele,  ka  nendele 
 
tekstidele, mille alusfail (FONT-fail) kujundab  tekste  null-laiusega joonega: 
  
Töö  3 Klamber 
73 
 
Arial
 
Joonejämeduse  kuvamine on välja lülitatud. Alusfailiga ARIAL  kujundatud teksti tähtede joone 
laius sõltub kirja kõrgusest, seepärast joonejämeduse ei muuda sellise  kirjaga  kirjutatud 
tähtede jooni. 
Arial
 
Joonejämeduse  kuvamine on sisse lülitatud. 
 
 
LW kuvatakse vastavalt joonestusvälja vaatevälja seadistamisele. Joonise mingi ala 
suurendus või vähendus ei muuda kuvatavat joone laiust: 
 
Joonisest on tehtud kohtsuurendus – objektide joone kuvamise laius ei ole muutunud, aga 
tekstil Arial  on jooned läinud laiemaks, sest tähe kõrgus on muutunud  
 
Töö  3 Klamber 
74 
 
Arial
 
Näidis -objekte on vähendatud (raam – joonestusvälja suurus. LW-ga määratud 
joonejämedus pole muutunud, küll aga kõrgusest sõltuva kirjakuju joonelaius) 
 
6)  LW puhul ei tööta alade värvimise väljalülitamine FILL / OF  (sest LW mõjub ainult nulllaiu-
 
sega joonele, mis ei kujunda äärejoonte vahelist ala!) 
7) Kui kuvatakse joon täislaiuses (LW / ON), on vaja selle joone valimiseks moodusel "punkt 
 
joonel" suunata valikuruuduke joone mõttelisele keskjoonele, sest arvuti vaatleb seda 
 
joont null-laiusega  joonena , laia joonena käsitletakse seda joont vaid kuvamisel ja 
 
printimisel,  
8)  C-aknaga või F-joonega tehtavad objektivalikud peavad haarama samuti sellise null-
 
laiusega joone keskjoont. 
t
1
2
3
 
Valikuruudukeste asukohad:  1 ja  2 – laia – LW-ga – laiendatud joont ei valita ; 3 – joon 
valitakse; t – null-laiusega  joone keskjoon 
 
Töö  3 Klamber 
75 
 
9) Kui mingis kihis on antud seal olevatele joontele mingi joonejämedus (LW), siis mõjub see 
 
kõikidele selles kihis olevatele null-laiusega joontele. Kui aga mõnele joonele on mingil 
 
muul moel antud laius (PLINE / W, DONUT / (D1/D2),  TRACE,  ELLIPSE  (PELLIPSE = 
 
1 ja W > 0) jne.), siis neile joonejämeduse (LW) seadistamine ei mõju 
10)  Joontele,  mille  kohta  kehtib  seadistatud  joonejämedus,  kujundatakse  kuvamisel  ja 
 
printimisel   otsad   poolümaratena  (ümardusraadiuseks  on  pool  kuvatavast  joonejäme-
 
dust . 
 
 
Muide – vahemärkusena olgu  öeldud , et vastavalt jooneliikide ja nende kasutamise ISO-
standardile    peavadki  sellised  olema  joonte  otsad.  Ilmselt  on  asi  selles,  et  standardeid 
koostanud   ametnikud  tundsid  vaid  plottereid,  mille   sulgede   silindrilised  otsad  joonestavadki 
sellise kujuga joone alg-  ja lõppotsi, (laser- või tindiprinterile on see ükskõik kuidas tindipiisku 
või tahmaosakesi paberile paigutada): 
d 2
R=
d
 
LW-ga joonestatud joone otste kujundus 
 
 
Kui  aga  joon  on  lühem  kui  seadistatud  joonejämedus,  ka  siis  kuvatakse  ja  prinditakse 
 
see  joon  mitte  nelinurksena,  nagu  see  oleks  liitjoonele  joonelaiuse  (PLINE  /  W) 
andmisel,  
vaid otsad ümardatakse ikkagi,  
d
l>d
l=d
l