liigitada vaadeteks, ristlõigeteks ja lõigeteks. Vaade ·Vaade on kujutis vaatleja poolt paistvatest eseme pinnaosadest. Mitme vaatega kujutist saame ühest esemest? Põhilised vaated. a - põhilised vaate suunad; b - põhiliste vaadete paigaldus; 1 - eestvaade; 2 - pealtvaade; 3 - vasakultvaade; 4 - paremaltvaade; 5 - altvaade; 6 - tagandvaade. Eseme kolmvaate saamine Kolmvaate joonestamise etapid Kaksvaate järgi kolmvaate tuletamine Lõige tehnilisel joonisel ·Keeruliste detailide puhul kohtades mida ei ole võimalik näidata välise vaatega kasutatakse lõikeid. Lõikamise viisid ·Kasutusel on mitmesuguseid detailide lõikamise viise. ·Tavaliselt lõigatakse detaili mõtteliselt tasapinnaga. · Mõttelise tasapinnaga lõikamise tulemusena saadakse, kas ekraaniga kokkupuutuva osa, mida nimetatakse ristlõikeks või kogu lõikamisest
Tsentreerimismärgid u 0,5 mm jämedused jooned, mis algavad formaatjoonest ja mis tõmmatakse üle raamjoone joonise pinnale ligikaudu 5 mm ulatuses ja aitavad joonise asendit kopeerimisel ja mikrofilmimisel paremini fikseerida, need tehakse joonise iga nelja külje keskele. Mõõtsuhe näitab eseme ja temast tehtud kujutise suuruse vahekorda, loomulikku suurust peegeldab mõõtsuhe 1:1. masinaehituslikel õppejoonistel kasuta- takse vähendavaist mõõtsuhetest 1:2, 1:5, 1:10, suurendavaist: 2:1, 5:1, 10:1. Põhiline mõõtsuhe kirjutatakse kirjanurka, teised ümarsulgudesse pealkirjas. Joonisele kirjutatakse tegelikud mõõtmed. Jäme- ja peenjooned nende suhe peab olema vähemalt 2:1. Jämeduse valikul juhindutakse joonise suurusest ja kasutatavate kujutiste keerukuse astmest. Reeglid: 1) kriipspunktjoon algab ja lõpeb kriipsuosaga 2) ringjoone tsentrit tähis- tatakse lõikuvate kriipsudega 3) ümaräärikul, silindriotspinnal jms kohtades asuvate avade...
Joonestamise põhireeglid ja tingmärgid Joonis on tehnika keel. Et inimesed joonisest ühte moodi aru saaksid, tuleb selle valmistamisel arvestada joonestustööle esitatavate nõuetega. Nõuetele peavad vastama: jooned (rahvusvaheline standard ISO 128) - on joonisel kindla kuju, laiuse ja tähendusega; normkiri - kõik tähed, märgid ja numbrid kirjutatakse jooniste jaoks loodud kirjas ning vastavalt mõõtmetele (kõrgus, laius, tähemärkide vahe); formaat - jooniselehe suurus; raamjoon ja kirjanurk - jooniseleht raamitakse ja raami alumisse paremasse nurka joonestatakse kirjanurk joonise andmetega (joonise nimi, tegija(d), mõõtkava, jms); mõõtkava - kujutatava eseme suurus joonisel. Mõõtkava (ehk mastaap) on joonisel oleva lõigu pikkuse ja lõigu tegeliku pikkuse jagatis. Ta näitab, mitu korda väiksemana (või suuremana) on joonisel tegelikkust kujutatud. Mõõtkava võib olla esitatud kas arv- või joonmõõtkavana (mõõtskaala, skaala). Kirjanurk a...
Joonestamise kordamisküsimused 30-79 30. Mis on tasapinna jälgjoon? Tasandi ja ekraani lõikejoon 31. Sõnastage sirge tasapinnal asetsemise tingimused. · Sirge on tasandil, kui tema kaks punkti on sellel tasandil. · Kui ta läbib tasandi punkti ning on paralleelne tasandil asetseva sirgega. 32. Mis on tasapinna horisontaal (frontaal) ja mis on tema tunnus kaksvaatel? Tasandi horisontaaliks nim sirget, mis asetseb sellel tasandil ning on paralleelne põhiekraaniga, tunnus: h''||x ja h'||p. Tasandi frontaaliks nim sirget, mis asetseb sellel tasandil ja on paralleelne esiekraaniga, tunnus: f'||x ja f''||e. 33. Mis on originaalvorm? Originaalvorm on objekti kujutis tegelike mõõtmetega. 34. Mis on tasapinna põhilangusjoon (esilangusjoon) ja mis on tema tunnus kaksvaatel? Tasandi põhilangusjoon on tasandi horisontaali ristsirge sellel tasandil, tunnus: l' X h' ja l' Xp. Tasandi esilangusjoon on tasandi frontaali ...
Joonestamine Joonestamises käsitletakse standarditega määratud kujutiste liike, samuti mõningate toodete ja nende elementide (keermed) kujutamise iseärasusi. Joonisel kasutatavad kujutised jagatakse: vaadeteks, lõigeteks ja ristlõigeteks. Tehnilisel joonisel esitatakse kujutised ristprojektsioonis omavahel mõtteliselt seotud projektsioonide näol. Mõõtmete kandmine joonisele. Objekti suurusest annavad ülevaate joonisele kantavad mõõtmed. 1. Mõõtmestamiselementideks joonisel on distantsjooned, mõõtjooned, mõõtjooneotsad (nooled, kaldkriipsud), ühisnullpunktid ja mõõtarvud. Mõõtmestamise olulisemad reeglid: 2. Mõõtjooned tõmmatakse kontuurjoontest vähemalt 10 mm kaugusele. Mõõtjoonte omavahelised kaugused olgu kogu joonisel võrdsed ja vähemalt 7 mm. 3. Mõõtjoon ei tohi olla kontuurjoone ega mõne muu joone pikenduseks. 4. Lühemad mõõtjooned paigutatakse kujutisele ligemale, pi...
JOONESTAMISE KURSUS ÕPPEJUHEND 11. klassile Õpetaja Kaja Murd Teemad: o Sissejuhatus o Geomeetriliste kujundite o Joonestamise vahendid, materjalid pinnalaotused o Jooneliigid, standardkiri o Silindri ristisomeetria o Kirjanurk, formaadi vormistamine o Ellips, ovaal o Mitu- ehk kolmvaade o Ringjoontega detaili o Detaili mõõdistamine ristisomeetria o Eskiisi valmistamine o Lõiked o Detaili joonestamine kolmvaates o Keermed
Joonise ja paberi paigutus selliselt, et paberi pikem serv oleks printimispoolne. • Plot käsuga prinditakse töödeldav joonis. Seda saab käivitada alljärgnevalt: Standard-rippmenüüst: Plot File-menüü: Plot Käsurealt: plot LEVINUMAD KÄSUD JA LÜHIKÄSKLUSED • Line - joonestatakse sirglõike, millest saab moodustada katkematu murdjoone. Iga sirgjoon on iseseisev lüli. • Polyline - joonestatakse polüjoon • Arc - kaare joonestamise erinevad variandid • Circle - ringi joonestamise erinevad variandid TUNNIS TEHTUD TÖÖD
Joonetada klambri eestvaade. Kontuurjoonte laius 2 mm, telg- ja kriipsjooned joonestada vastavalt 0,5 ja 1 mm laiuste joontega Mõõtmeid pole vaja joonisele kanda, Selle töö tegemise võiks jagada järgmisteks osadeks: a) telgjoonte joonestamine; b) abijoonte joonestamine; Töö 3 Klamber 1 c) kontuurjoonte kandmine joonisele. kusjuues igal joonestamise astmel on tegemist eriomadustega joontega nii välimuse kui ka tähenduse järgi. Kõige otstarbekam on selisel juhul jaotada joonis erilisteks üksikosadeks, mis üheskoos annavadki nagu „kokkuklapitud” kujutise. Lihtsaim moodus selleks on kihtide kasutamine, nagu me ka eelmises töös tegime. Abijooned – abijoonte jaoks; soovitatav on selle kihi värvuseks anda selgelt tähelepandava värvuse, näiteks „red” (punane); jooneliik Continous;
Nimi: Maalikuntsnik Tiina Laan-Dondelinger Biograafia Tiina LaanDondelinger on sündinud Tallinnas 1991. Aastal lõpetad pedagoogikaülikooli joonestamise. Ta on Gümnaasiumis kuntsi ja kunstiajaloo õpetaja. Ta pidas Tallinna Kultuuriülikoolis loenguid värvusõpetusest ja ruumikujundusest 2005. aastal elas ta Luksemburgis. Maalide tehnika Ta pildid on maalitud segatehnikas lõuenditele ning ka puualustele. Kasutab omalaadset kollaaztehnikat. Maalide pealkirjad on vahelduvalt kolmes keeles: eesti,saksa ja prantsuse Inspireerivad reisid Tiina on käinud mitmes kohas: New York City,Florida,Prangli,Tallinn,Harjumaa,Muhu
c) - sirge ja selle osad, vektor d) - elementaarsed konstruktsioonid e) - hulknurgad f) - ringjoon ja selle osad g) - mõõtmine h) - geomeetrilised teisendused i) - joonisele lisamine j) - joonise toimetamine Iga nupu alt avaneb menüü, kui klikkida hiirega nupu all paremas nurgas olevale kolmnurgale. 2. Kolmnurga joonestamine 1) Vali menüüribalt uue punkti joonestamise vajutades nupule . Nüüd kanna need punktid GeoGebra ekraanile, vajutade kolm korda ekraani erinevatesse kohtadesse. Ekraanile peavad ilmuma kolm punkti: A, B ja C. Nüüd selleks, et saada kolmnurga ABC peame ühendama need punktid lõikudega. Selleks valime menüüribalt vajutame selle nuppu all olevale kolmnurgale, avaneb menüü, mis näeb välja nii: Siit valime "Kahe punkti vaheline lõik" ning klõpsame hiirega punkti A ja punkti B, saame
Perspektiiv - ruumivaade, esemete kujutamine kolmemõõtmelisena Petroglüüfid - koopajoonised Piktograafia - piltkiri Plastiliin -voolimismass, tainjas savisegu Portree inimest või inimrühma kujutav kunstiteos, zanri; näopilt Portselan kaoliini, jahvatatud kvartsi ja päevakivi segust põletatud mass; sellest valmistatakse peenkeraamikatooteid Reljeef - pinnalt eenduva või sellesse süvistatud kujutisega skulptuur Respiraator - hingamiselundite kaitsmise vahend Sirkel ringjoonte joonestamise riist Skulptuur raidkunst, raidkuju Statuett - väike kujuke; pisiskulptuur Stilisatsioon - kunst tegelikkuse vormide üldistamine, mingit stiili-ideaali taotlevskemaatiline kujutamisviis; sellisiselt loodud teos Triennaal - kunstiülevaatus Visuaalne - nägemistaju järgi määratav või teostatav Vitraaz - (värvilisest) klaasist dekoratiivkunstiteos nt. aknal
– läbi punkti; – kustutada alg-kujund; – viia rööpne joonestatud kujund kihti; Näide 4 9 Anname ette kauguse 20 ↵ (sellega asendame arvuti poolt pakutud väärtuse „1.0000”) {ruuduke sirgel BC} ┐ {kursor joonest BC ülespoole}:┐ Arvuti küsib veel punkti rööpse kujundi joonestamise suuna kohta (20 mm kaugust saab võtta joonest mõlemale poolele!), sellele vastata ↵ Tulemus: N P B G C H g F K
varasemalt tundsid. Paarist tunnist lasti ära veel need, kes olid siin koolis varem ka käinud ja olid oma hinde kätte saanud, kuid polnud seda veel ülekandnud. Imelik ja harjumatu tundus see, et osad tunnid kestavad polteisttundi kuna eelmises koolis olid kõik tunnid 45 minutit. Uued ained tundusid huvitavatena ja mitte üldsegi rasked, kuid kirjutama pidi siiski väga palju, mid ka ma polnud harjunud varem tegema. Joonestamise tund oli väga igav kuna pidime kirjutama vihikusse, kus kassutatakse mingeid jooni ja nende omadusi, mis oli väga tüütu ning see tund venis väga pikaks. Joonestamise rühma tunnis pidime joonestama mingi kujundi millest ei saanud ma väga aru, et kust need jooned tuleb tõmmata ning need raadiused igal pool olid ka väga segadusse ajavad. Ehitusmaterjalide õppetuses pidime kohe kirjutama hakkama ehitusmaterjalide üldomadusi ja
Kalli Kalde Kalli Kalde on eesti maalikunstnik, graafik, raamatuillustraator. Ta sündis 6. septembril 1967. aastal Tartus. Kalli Kalde õppis aastatel 1982 kuni 1986 Tartu Kunstikoolis kunstilise kujundamise erialal. Ta lõpetas 1991. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi kunstiõpetuse, joonestamise ja käsitöö õpetajana. Näitustel esineb ta oma töödega alates 1988. aastast. Praegusel hetkel on ta Tartu Kunstnike Liidu ja Eesti Vabagraafikute Ühenduse liige. Kalli Kalde töötab joonistamise ja graafika õpetajana Tartu Kunstikoolis. Kalli Kalde näitus ,,Üle vee" oli nähtav sel kevadel ka Saaremaa Kunstistuudios. Ise ta rääkis sellest näitusest järgmiselt: "Igas pildis on peidus väike muinaslugu, igatsus sõita üle vee seikluste poole
kasutusjuhendiga...” Aga ...teisest küljest ei maksa kaotada ka lootust, ja kui on küllalt julgust, võib minna kohe leheküljele 270 ja hakata joonestama pinnatükki. Sel juhul tabab seniseid AutoCAD-programme kasutanuid rida üllatusi... Põhimõtteliselt saab siintoodud Juhendis toodud andmeid AutoCAD-19.0 kohta kasutada ka vanemate AutoCAD-vormingute korral, sest tegelikult on AutoCAD- joonestamise põhitõed püsivad ja kanduvad vormingust vormingusse. Väga harvad on juhused, kus mõni käsk ei tööta uuemas vormingus või on antud talle uus nimi. Küll aga lisanduvad alati uute võimalustega käsud ja põhimuutujad ning sageli ka vanadele käskudele uued võimalused, kuid kahjuks mitte alati kõige mõistlikumalt tehtult. Juhendi koostamisel on eeldatud, et kasutajal on inglise keele oskus, iseseisva mõtlemise oskusest rääkimata
(võttis kasutusele koordinaatide meetodi), matemaatilises analüüsis (jõudis lähedale diferentsiaal- ja integraalarvutusele). On üks tõenäosusteooria rajajaid. Fermat’ punkt - F • Kolmnurga ABC tippe selle külgedele joonestatud võrdkülgsete kolmnurkade (BKC, CLA, AMB) uute tippudega (vastavalt K, L ja M) ühendavate sirgete (KA, LB ja MC) lõikepunkt. Fermat’ punkt - F Fermat’ punkt - F • Sõltuvalt võrdkülgsete kolmnurkade joonestamise suunast leidub üldiselt (kui ABC pole just võrdkülgne kolmnurk) kaks erinevat Fermat’ punkti. Järgmisel joonisel näidatu osutub ühtlasi ka ABC Torricelli punktiks. Fermat’ punkt - F
6 KRONOLOOGIA (2) 1939 Esimene avalik esinemine (Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse "Kunst sügisnäitus" Tallinnas) 1939 1940 Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu liige 1939 1940 Riigi Kunsttööstuskooli aktiklassi õppejõud 7 KRONOLOOGIA (3) 1939 1941 joonistamise ja joonestamise õpetaja Riigi Tööstuskoolis, Riigi Tööstusõpilaste Koolis ja Poeglaste Ametikoolis 1942 1944 kuulus Jaroslavli eesti kunstnike kollektiivi, rindekunstnik 1943 Eesti NSV Kunstnike Liidu asutajaliige 8 KRONOLOOGIA (4) 1944 dekoratiiv- ja monumentaalmaali eriala dekaan ja monumentaalmaali ning joonistuse õppejõud Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis (1951 aastast Eesti NSV Riiklik
hoopis katsetajas. Igatahes on Circuitmakerist olemas ka tasuta 30 päevase best- before ajaga piiranguteta demoversioon (http://www.microcode.com/downloads/demos.htm) ja suisa tasuta variant tudengitele. Tudengivariandi piirangud: kuni 50 detaili skeemi kohta; kuni 1000 komponenti teegis; skeemisümbolite redaktor ja makrod ei funksi; PCB netlist'i saab importida vaid TraxMaker'isse (sama firma trükkplaatide joonestamise pakett); Tehniline tugi vaid faksi või e-posti teel. Hinnad: $995.- (vaid USA-s, meil arvatavasti kallim) uue versiooni eest ja upgrade puhul $295 (kui on olemas CircuitMaker V6 PRO litsents) või $595 kui on olemas mõne varasema versiooni litsents. P-CAD 2001 (http://www.acceltech.com/en/index.html). Tuttav juba vanast ajast, kui Marjamaal olid 286-d need kõige vingemad masinad. Programm on vahepeal jupi maad edasi arenenud ja ei ole enam nii kohmakas kui kunagi. Eks hinnad ole ka
paigutusega vaeva nägemata, sest neid saab kohendada lõppkavandi tegemisel. 3D-sõrestikmudel on põhimõtteliselt 2D-konstrueerimise rakendus. Iga joon tuleb iseseisvalt kavandisse lisada, objekti kujutatakse teda piiritlevate joonte jadana. Lõpptootega pole seotud massiomadusi ja sellele ei saa otseselt lisada tunnuseid nagu näiteks augud. Kasutaja läheneb neile sarnaselt 2D-süsteemidega. Ka mõned 3D- süsteemid lubavad sõrestikmudeli kasutamist lõpliku joonestamise läbi viimiseks. "Rumalad" 3D-mahtmudelid (seda tehnoloogiat kasutab ka AutoCAD) tehakse analoogselt reaalsete objektide loomisele. Peamistele kolmemõõtmelistele 6 geomeetrilistele kujunditele (prismad, silindrid, kerad jne) lisatakse või eemaldatakse mahtosa nagu päris objektide kokkupanemisel või lahtivõtmisel. Parameetriline 3D-mahtmodelleerimine nõuab kasutajalt disaini eesmärki
· tehnilise dokumentatsiooniga töötamisoskus, · arvutioskus (MS Excel, Word, Access), · tugev analüüsivõime ja tulemustele suunatus, hea organiseerimis- ja algatusvõime, · süsteemsus, kohusetundlikus ja täpsus. 3.8 Pingioperaator APJ-operaator peab tundma treimist, freesimist, APJ ehk arvutiprogrammijuhtimisega tööpinkide programmeerimist ja ekspluatatsiooni. Vajalikud on arvutikasutamise oskused, eriti joonestamise ja tööpinkidele programmide koostamise oskused arvuti abil, jne. APJ-operaatorid on universaalsete teadmiste ja oskustega spetsialistid, kes sobivad hästi töötama nii metallitööstuse suur- kui ka väikeettevõtetesse. Tallinna Tehnikakõrgkool 4 KOKKUVÕTE Lõpetades masinaehituse eriala on võimalik leida tööd erinevates valdkondades. Tavalised nõuded
mõõtmetega ja selgitavate tekstidega. Sellele vaatamata jääme oma lühijuhendis siiski klassikalise metoodika juurde: alustada tuleb kahemõõtmelisest joonestamisest ja alles pärast küllaldase vilumuse omandamist võib üle minna kolmemõõtmelisele joonestamisele. Põhjuseid on siin mitu: 1) kolmemõõtmeline joonestamine võib osutuda algajale liialt keerukaks; 2) kolmemõõtmeline joonestamine kasutab olulisel määral kahemõõtmelise joonestamise võtteid; 3) paljud jooonestajad ja projekteerijad piirduvadki ainult kahemõõtmelise joonestami- sega. Meie lühijuhendis ei ole käsitletud kaugeltki kõiki joonestuspaketi AutoCAD 15.0 võima- lusi juhendit tuleks vaadelda vaid kui abivahendit põhivõtete omandamiseks. Ülejäänud joonestusvõimalused, millede hulgas leidub vägagi kasulikke, tuleb vilunud joonestajal omandada iseseisvalt, kasutades selleks kas paketi juurde kuuluvat spikrisüsteemi (help) või
24200 1 2 3 4 Joonestada elamu plaan. Joonisele kanda ainult need mõõtahelad, mille otstes on suured punktid (ülejäänud mõõtmed on töö-ülesande joonisele kantud joonestamise hõlbustamiseks) Joonis teha mõõtkavas 1:100. Mõõtmeid on lubatud joonisele kanda ka cm-tes. Arvutada ruumide pinnad ja kanda need plaanile ruut-detsimeetri täpsusega (joonisel on nad ruutmeetri täpsusega).Ruumi pinna sisse lähevad ka seinakappide poolt haaratud pind, kuid küttekehade ja vaheseinte pind tuleb pinnast maha arvata (AREA). NB! Uksed on joonisel tähistatud skemaatiliseelt, lengide kujutisi kasutamata.
- Timotheus kirjutas Eeva perekonnale priikirjad, andis neile Võisikul Kaavere külas talu - Eeva ja pere olid kurvad, et tütar lahkub - Timotheus tegi ettepaneku, et ka Jakob võiks koos õega harituks saada ning see ka teoks sai - Jakob ja Eeva õppisid Masingu juures 4 aastat - Tohtisid rääkida ainult saksa keelt, kasvataja ja hoovimeistriga kõnelesid prantsuse keeles ja Masing õpetas veel algset ladina keelt - Jakobile õpetati ka joonestamise ja planeerimise aluseid - Timo ja Eeva abiellusid, Eevast sai Katariina (Kitty) von Bock - Eeva, Timo ja Jakob sõitsid koju Võisikule, kus asusid elama mõisas - Jakob soovis tuba katusekorrusel, et saada privaatsust - Jakob võõrdus õest - Kaks nädalat peale mõisa jõudmist võtsid ette reisi Miitavisse, Kuramaa pealinna, 3kesti, mis muutis edasist elu (väidetavalt pidid algul minema Riiga külla Timo ema
graafika, eksliibris, tarbekunst. 1931 1937 õppis Riigi Kunsttööstuskoolis (õpetajad: A.Jansen, R.Nyman, V.Mellik) 1938 1940 õppis Riigi Kõrgemas Kunstikoolis maalimist (õpetajad: A.Jansen, J.Greenberg, V.Mellik) 1939 Esimene avalik esinemine (Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse "Kunst sügisnäitus" Tallinnas) 1939 1940 Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu liige 1939 1940 Riigi Kunsttööstuskooli aktiklassi õppejõud 1939 1941 joonistamise ja joonestamise õpetaja Riigi Tööstuskoolis, Riigi Tööstusõpilaste Koolis ja Poeglaste Ametikoolis 1942 1944 kuulus Jaroslavli eesti kunstnike kollektiivi, rindekunstnik 1943 Eesti NSV Kunstnike Liidu asutajaliige 1944 dekoratiiv- ja monumentaalmaali eriala dekaan ja monumentaalmaali ning joonistuse õppejõud Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis (1951 aastast Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut) 1954 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi professor 1962 NSVL Kunstide Akadeemia korrespondentliige
1. Mis iseloomustab vektorgraafikat? Vektorgraafika korral on objektid arvutis kirjeldatud matemaatiliselt (vektorvõrranditega). Kujutis arvutatakse kiiresti ja joonestatakse ekraanile. Saadud pilti võib seejärel suurendada käsklusega ZOOM lõpmatult, kaotamata seejuures pildi teravust. 2. Mida tähendab lühem CAM? Computer Aided Manufacturing arvuti abil valmistamine või tootmine 3. Mis on arvuti abil joonestamise ja käsitsijoonestamise suuremad erinevused? · Käsitsijoonestamine on küll odav, lihtne ja ei vaja erilisi vahendeid, kuid ebatäpne ja halb parandada · Arvutijoonestamisel saadakse täpne joonis, mille mõõtmed ei ole piiratud, sellele on kerge teha teisendusi (muuta asendit, suurust, kuju, värvust jne.) ning jooniseid elektrooniliselt edastada, kuid samas on see küllaltki kallis, nõuab kõrgemat kvalifikatsiooni ja kohati ka rohkem aega. 4
seadmed, masinad, mis ühendatakse elektri-, pneumo-, hüdraulikaskeemide alusel koostatud juhtorganitega. Õppeaine “Joonestamine” omandamine ei ole mõeldav teoreetiliste teadmiste kinnistamiseta tegelikkuses, praktiliste ülesannete lahendamiseta. Selles aitabki nii õpilasi kui õpetajaid käesolev õppematerjal. Joonestamine aitab kujundada tulevase oskustöölise kutsetööks vajalikke teadmisi ja oskusi. Joonestamise peaeesmärk on õpetada joonist lugema ning kasutama. Joonis on tehnikakeel. Joonisega on võimalik edasi anda eseme kuju, mõõtmeid, arusaadavalt kirjeldada tehnoloogilist protsessi. 3 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................................... 3 ESIMENE OSA. JOONESTUSVAHENDID. GEOMEETRILINE JOONESTAMINE ......................
................................................................................................................. 11 2.4.4 Lõikamine, pikendamine jagamine, kontsentrilised jooned...................................................................... 11 2.4.5 Sidemed ..................................................................................................................................................... 12 2.4.6 Joonestamise abivahendid ....................................................................................................................... 13 2.4.7 Mustri loomine .......................................................................................................................................... 14 2.5 Detaili loomine ja redigeerimine ......................................................................................................................... 15 2
punkti asukoha täppismääramise tähis – ruuduke, ringike, kolmnurk jne, ja klõpsata ┐ või ↵ Uute punktide asukoha võib sisestada „silma järgi” hiirega – viia kursori rist vajalikku kohta ja klõpsata. See moodus on võimalik siiski vaid ligikaudsel joonestamisel XY-tasandil. Punkti asukoha täpsel sisestamisel on mitu võimalust. NB! Sellist punkti asukoha hiirega määramist ei saa üldiselt kasutada ruumilise joonestamise korral (saab küll, kuid vaid siis kui kasutada punkti asukoha täppismääramist käsu OSNAP alamprogrammidega) ja perspektiiv kujutiste puhul on see lausa keelatud. a) Esimeseks võimaluseks Tasandil joonestamisel – sisestada koordinaatide paar, seega antakse kaugused nullpunkti suhtes ehk absoluutsetd koordinaadid. Esimene arv on X- ja teine arv Y-koordinaat, näiteks 35, 58 ↵ b) Teiseks võimaluseks on sisestada punkti suhtelised koordinaadid eelmise (punkti
võrdsed põiknurgad, sest sirged on paralleelsed 2)nürinurgad =180°-34°=146°= =nurk2=nurk4 tippnurgad on võrdsed; tekivad võrdsed põiknurgad ja nurk4 39.Rööpsirgete joonestamise võtted - Ül.696 võte paralleelsete sirgete joonestamiseks; Esimesel joonisel kasutatakse joonestamiseks kasutatakse rööpjoonlauda ja viimasel joonisel rööpjoonlauda, joonlauda ja nurklauda nurgikut. ning nurgikut 40.Arvude omaduse tõestamine - Ül.620 paarisarvud: lõpevad numbritega Tõesta, et kahe paarisarvu summa on 0,2,4,6,8; jaguvad alati 2-ga; summa on paarisarv.
senikasutatud samm ON taastab eelmise võresammu väärtuse OFF lülitab koordinaatvõrgustiku välja Snap võresammuks tuleb 1 (kui käsku SNAP ei ole kasutatud) või võresamm saab võrdseks SNAP-sammuga Aspect X- ja Y- telgede suunas erinevad võresammud 3 LINE sirgjoone joonestamine LINE on joon, mis koosneb sirglõikudest ehk lihtsalt murdjoon. Seda käsku saab välja kutsuda kahte moodi: 1) Viies hiirekursori joonestamise (DRAW) ikoonjadal ikoonile LINE ( ) ja vajutades hiire vasakule klahvile 2) Kirjutades käsuribale LINE Kui kirjutada käsuribale: LINE Kuvatakse tekst Specify first point of the line (määra kindalks joone alguspunkt või selle koordinaadid). Märkides ära joone alguspunkti kas hiire vasaku klahviga kuvaril või sisestades käsuribal punkti koordinaadid ( 2 , 3), küsitakse specify next point of the line (määrata järgmine joone punkt).
2 2 6 6 7 3 11 3) Võrratuse f (x) < g (x) lahendid lõigul [0;2 ] : x ; ; 2 6 2 6 Kommentaarid. Ülesandega kontrolliti trigonomeetrilise avaldise lihtsustamise, trigonomeetrilise võrrandi lahendamise ja trigonomeetriliste funktsioonide graafikute joonestamise ning nende graafikute lugemise oskust. Nagu paljudel varasematel aastatel oli ka nüüd tegemist ühe halvemini lahendatud ülesandega. Väga paljud eksaminandid jätsid selle ülesande lahendamise pooleli või ei lahendanud seda ülesannet üldse s.t võib väita, et trigonomeetrilisi teisendusi ja võrrandeid lahendada oskavad vaid üksikud eksaminandid. Juba mitmeid aastaid on riigieksamil kasutatud praktiliselt ühesuguseid funktsioone, kuid
13. Milles seisneb kommunikatsioon kartograafias? Kes on selles osalevad pooled, milliseid tegevusi nad kommunikatsioonis kasutavad? Kommunikatiivsus kartograafias: info vahetamine e. Suhtlemine; on vahendatavaks RUUMILINE INFO (kus mis asub?); suhtlemisvahendiks on KAART 14. Millised on tänapäeva kartograafia arengusuunad? Digitaalkartograafia. Keskendumine digitaalkartograafiale (uute tehnoloogiate rakendamine, uued digitaalkartograafilise joonestamise reeglid, standartide väljatöötamine, metaandmebaasid) Uued suunad: interneti kaardid, WAP-teenused, multimeedia kaardid, GIS-ide visuaalsed arendused, 3D kaardid) DigiKartograafia probleemid: kõike ei saa automatiseerida, andmete konvertatiivsus. 15. Milles seisneb arvutite kasutuselevõtmise mõju kartograafia arengule? Nimetage ja kirjeldage mõju aspekte. Arvuti mõju kaardile on väga oluline ning mitmekülgne. Muutunud on kaardi olemus
seda PLINE), joonel LINE on selleks aga iga lüli.
On lihtne viis muuta paljud jooniseobjektid kolmemõõtmelisteks anda neile paksus
(ulatus Z-telje sihis). Olemasolevate objektide jaoks saab seda teha juhendi esimeses osas
kirjeldatud käskudega `PROPERTIES, CHANGE ja CHPROP. Uute objektide jaoks võib
aga soovitava paksuse kehtestada süsteemimuutujale `THICKNESS. Lisaks võib kehtestada
väärtuse veel teiselegi süsteemimuutujale `ELEVATION, mis on objektide joonestamise
algnivoo Z-telje suhtes (sellelt nivoolt hakatakse kõrgust Thickness arvestama). Mõlema
viimase süsteemimuutuja väärtustamiseks võib käivitada käsu `ELEV. Esmalt küsitakse
jooksvat algnivood viibaga Specify new default elevation
Graafiliselt kujutatakse siinussuurusi kas sinusoidina, nagu eelpool, või pöörleva vektorina. Sinusoidi joonestamine on tülikam. Pealegi kaob ülevaatlikkus, kui sinusoide on palju. Seepärast kasutavad elektrikud enamasti vektordiagrammi, mis on sinusoididest lihtsam ja ülevaatlikum. Milline on seos sinusoidi ja vektori vahel? Sinusoid kujutab vektori otsa liikumise projektsiooni püstteljel. Vektordiagramm tulenebki siinuskõvera joonestamise konstruktsioonist. Olgu vektoriks, joonise mõõtkavas ringjoone raadiuseks, elektrilise suuruse, näiteks pinge amplituudväärtus ja ajamõõtmise alguseks hetk, kui see vektor on horisontaalasendis AO. Pinge hetkväärtus on siis null. Elektrikud vaatlevad seda 75 vektorit pöörlevana ühtlase kiirusega vastupäeva, positiivses st nurga kasvamise suunas. Vektoril OA kulub kaare AB läbimiseks samapalju aega kui
materjale (vt leht Materjalid), värvimiseks kasutatakse erinevaid värve (vt leht Värvid) Koostada rakendus, mis võimaldab leida antud mõõtmetega detaili ning antud materjali ja värvi korral materjali ja värvi koguse ning maksumuse. Leida ka detaili üldmaksumus, lisades materjali ja värvi maksumusele ka muud kulud (töötasu, energija jm). Muud kulud võib võtta teatud protsendina materjali ja värvi maksumusest. Teha pildi järgi detaili ristlõike skeem, kasutades joonestamise vahendeid. Teha valemid, kasutades valemiredaktorit MS Equation Materjalid Värvid Minirakendus "Detailike" Analüüs Algandmed: b, h, d, L - mõõtmed (cm), materjali mark, värvi mark Tulemid: m_kogus - materjali kogus (m3), v_kogus - värvi kogus (liiter) m_maks - materjali maksumus, v_maks - värvi maksumus m_kogus = V m_maks = m_hind * m_kogus
alammenüü Hiirekursor asub täpselt viimase käänupunkti kohal Hiirekursor ei asu viimase käänupunkti kohal Joonis 24. Sketch alammenüüd NB! Objektide joonestamise/digitaliseerimise protsessis on tihtipeale mugavam kasutada nn. lühikäsklusi (shortcut key), mis on seadis tatavad Tools > Customize > Commands >Keyboard... lingi kaudu. Lisas 3 on välja toodud ka mõned programmi poolt pakutavad standardsed lühikäsklused. 6.3 Objektiklassi loomine Objektiklassina (Feature Class) käsitletakse arvutis modelleeritud reaalse maailma objektide kogu, mille sisu on oma üldolemuselt sarnane ning mille objektid omavad ühist geomeetriat. Ühe
1920 sõjavägede (1929-1937 kaitsevägede) staabi topo-hüdrograafia osakond i. 1923 uus 1:25 000 topograafiline kaart j. 1935 1:50 000 topograafiline kaart k. 1:10 000 katastrikaardid 23. Millised on tänapäeva kartograafia arengusuunad? a. Analoogkartograafia (manuaalne tehnoloogia koos fotoprotsessidega) b. Digitaalkartograafia (digitaalne tehnoloogia) Keskendumine: uute tehnoloogiate rakendamine, uued joonestamise reeglid, standardite väljatöötamine, metaandmebaasid. Probleemid: kõike ei saa automatiseerida, andmete konverteeritavus. c. Uued Suunad (interneti kaardid, wap- teenused, multimeedia kaardid, GIS-ide visuaalsed arendused, 3D kaardid. 3 LOENGUTEEMA - DIGITAALKARTOGRAAFIA 24. Kuidas mõjub arvuti kaardile? a. Muutunud on kaardi olemus, funktsioonid, tootmise tehnoloogia, visualiseerimise võimalused.
klassifitseerib, liialdab ja leppemärgistab kaardi koostamisel. Kaardi lugeja loeb, analüüsib ja tõlgendab kaardi lugemisel. Nii toimubki kommunikatsioon. 14. Millised on tänapäeva kartograafia arengusuunad? Arengusuunad: · Mõõtkava digitaalkartograafias · Analoogkartograafia (manuaalne tehnoloogia koos fotoprotsessidega) · Keskendumine digitaalkartograafiale · Digitaalkartograafia probleemid Keskendumine: uute tehnoloogiate rakendamine, uued joonestamise reeglid, standardite väljatöötamine, metaandmebaasid. Probleemid: kõike ei saa automatiseerida, andmete konverteeritavus. 3 · Uued suunad: veebi kaardid; mobiiltelefonide teenused; multi-meedia kaardid; GIS-ide visuaalsed arendused; kolmemõõtmelised kaardid ja animatsioonid. · 15. Milles seisneb arvutite kasutuselevõtmise mõju kartograafia arengule
leidmiseks silindri ruumala valemit. Lahendused I 1) Funktsioon y 2 sin x on antud lõigul 0; 2 . Funktsiooni y f (x) nullkohad on võrrandi f ( x) 0 lahendid. 2 sin x 0 sin x 0 x1 0, x 2 ja x3 2 , kui 0 x 2 . Seega x0 0; ; 2 funktsiooni nullkohad on 0, ja 2 . Funktsiooni muutumispiirkond on Y 2;2 . 2) Funktsiooni graafiku joonestamise hõlbustamiseks koostame argumendi x sobivate väärtuste ja neile vastavate funktsiooni väärtuste tabeli. 5 7 3 11 0 0 30 90 150 180 210 270 330 360 2
pingeringid. Kuna mõlema pingeringi puhul peapinged on sellised, mis gruppi - jämeterised ja peenterised pinnased. Esimestel on osakesi pinged on vaja määrata ja summeerida nendest põhjustatud pinged. põhjustavad purunemise, siis peab piirjoon olema neile puutujaks. Puutuja läbimõõduga üle 0,075 mm rohkem kui 50% ja teistel vähem kui 50%. Esimene Nurgapunktide meetod võimaldab leida pinged ka punktide all, mis joonestamise järel saame määrata tugevusparameetrid c ja . grupp jaguneb omakorda kruusadeks ja liivadeks olenevalt 4,75 mm asuvad koormatud ristküliku kontuurist väljapool. Suurema pinnaga Olenevalt proovi dreenimistingimustest, kasutatakse kolme erinevat jämedamate terade hulgast. Kui neid on üle poole, siis on tegemist kruusa, vundamendil on ühesugusel sügavusel pinged suuremad. teimimiskeemi
koostislülide sobivad parameetrid. Kontrollarvutustes on olukord vastupidine ning koostislülide parameetrite järgi leitakse sulgeva lüli parameetrid. Projektarvutus on keerulisem, kuna lõpplülile etteantud tolerants tuleb jagada koostislülide vahel nii, et tulemus summaarselt oleks sobiv. See eeldab vajadusel väärtuste sobitamist ning sügavamaid teadmisi kasutusnõuetest. Vastavalt joonestamise ja mõõtmestamise reeglitele sulgevat lüli kui teistest olenevat ise väljakujunevat, tööjoonisele ei kanta. Mõõteahela analüüsi alustatakse vektorskeemi koostamisest. Mõõtmed märgitakse vektoritena üksteisele järgnevalt arvestades suunategurit seni kuni kontuuri sulgumiseni. Seejärel arvutatakse sulgeva lüli parameetrid. Mõõteahela arvutamine halvima juhu meetodil Tolerance calculation based on deterministic model - min-max method (ka min-max meetod, täisvahetatavuse meetod)
Graafiliselt kujutatakse siinussuurusi kas sinusoidina, nagu eelpool, või pöörleva vektorina. Sinusoidi joonestamine on tülikam. Pealegi kaob ülevaatlikkus, kui sinusoide on palju. Seepärast kasutavad elektrikud enamasti vektordiagrammi, mis on sinusoididest lihtsam ja ülevaatlikum. Milline on seos sinusoidi ja vektori vahel? Sinusoid kujutab vektori otsa liikumise projektsiooni püstteljel. Vektordiagramm tulenebki siinuskõvera joonestamise konstruktsioonist. Olgu vektoriks, joonise mõõtkavas ringjoone raadiuseks, elektrilise suuruse, näiteks pinge amplituudväärtus ja ajamõõtmise alguseks hetk, kui see vektor on horisontaalasendis AO. Pinge hetkväärtus on siis null. Elektrikud vaatlevad seda 75 vektorit pöörlevana ühtlase kiirusega vastupäeva, positiivses st nurga kasvamise suunas. Vektoril OA kulub kaare AB läbimiseks samapalju aega kui
d ;1 d ;2 J o o n i s 5 . 1 6 T u g e v u s p a r a m e e t r i te m ä ä ra m i n e k o l m e te l g s e s u r v e te im ig a Kuna mõlema pingeringi puhul peapinged on sellised, mis põhjustavad purunemise, siis peab piirjoon olema neile puutujaks. Puutuja joonestamise järel saame määrata tugevusparameetrid c ja . Olenevalt proovi dreenimistingimustest, kasutatakse kolme erinevat teimimiskeemi. Konsolideeritud dreenitud teim ehk CD teim (Consolidated-Drained test). Kambrisurve tekitamine kutsub proovikehas esile igakülgse surve ja koormise mõjumise alghetkel veeküllastatud pinnases sellega võrdse surve poorivees uc. Kui vee väljavoolu torude kraanid on avatud, toimub vee eemaldumine pinnasest.
annaabi.ee 
