KOOL REFERAAT LATIKAS nimi klass kuupäev 2009 1.Sisukord 1.Sisukord...............................................................................................................2 2.Sissejuhatus..........................................................................................................3 3.Välimus................................................................................................................3 4.Kalastamine..........................................................................................................4 5.Sööt...................................................................................................................... 4 6.Püügi tehnika........................................................................................................5 7.Kasutatud kirjandus:............................................................................
Gruusia Marek Leotoots ja Maarek Paalberg. Nimi · Gruusia gruusiakeelne nimi on Sakharthvelo () · Nimi on tuletatud paganliku jumala, grusiinide müütilise esivanema kharthlose nimest. Haldusjaotus · Gruusia koosneb kahest autonoomsest vabariigist, 9 piirkonnast ja keskalluvusega linnast (pealinn). · Piirkonnad jagunevad rajoonideks ja rajooni õigustega linnadeks. Iseseisvumine · 21. mai 1918 kuulutati välja Gruusia Demokraatlik Vabariik · 25. veebruar 1921 hõivas Punaarmee Thbilise ja kehtestati nõukogude võim · 9. aprill 1991 taastati iseseisvus Nõukogude Liidust. Presidendid · President kuni aastani 2013 oli Mihheil Saakasvili · Aastal 2013 valiti praegune president Giorgi Margvelasvili Majandus · 2010. aastal oli SKT ühe elaniku kohta 4900 USD aastas. · Suurimad ekspordiartiklid: vanaraud, vein, mineraalvesi, maagid, sõidukid ...
Välksõda e Blitzkrieg 1. sept 1939. aastal kelle 4.45 Sks tungis Poola. Välksõja leiutas inglane Liddell, kuid seda kasutas Sks, mitte In. Sp, et paljud In juhid olid kindla, et hobune ei tohi sõdadest välja jääda, pigem on masinaväed lisadeks ratsavägedele. Sõjakäik Poola kestis kokku vaevalt 5 nädalat, lõppedes Varssavini jõudmisega. Poolakad olid vaprad, kuid nad olid ilmselges vähemuses. Pr, kellel oli 2x rohkem ratassõidukeid ning kelle tankide arv ületas Sks omasid, langes 6 nädalaga 1940. aastal. Sõjavangi langes 1,8 mln Pr sõdurit, kellest mln sai sunnitööliseks Sks-l. U pooled andsid ennast ise vangi Petaini teate relvarahu taotlemise peale. Miks Pr kaotas? Lidelli meelest ei taibanud Pr ei taibanud nende
tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsiooni (TSD). 10. kuupäevaks peavad olema ka maksud riigile makstud. Aruanne peab olema valmis 1. juuniks. Koostada tuleb juhatuse deklaratsioon, bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutusteb aruanne. Bilansist ja kasumiaruandest oleneb kõik, sest need on omavahel seotud. Lisade koostamine võtab aega, aga kahjuks ei oska öelda kui palju. Aga kuna programm lihtsustab tunduvalt tööd, siis selleks väga palju aega ei kulu. Kohustuslikeks lisadeks on raha ja pangakontod, maksuvõlad, kohustused ja ettemaksed, materiaalne põhivara, müügitulu, tööjõukulud. Loomulikult on lisasid veel, aga teised ei ole kohustuslikud. 2010. aasta aruande peab esitama elektrooniliselt. Esitama peab ka tegevusaruande, mille koostab ettevõtte juht. Tegevusaruanne kajastab seda, millega tegeles ettevõte eelmisel aastal, mis on tehtud, mida on plaanis veel teha, kui suur oli tööjõukulu jne.
näiteks 100 ühikut kalendrikuus] ning Tarnija tagab vähemalt [sama kaubakogus] tarnimise mitte hiljem, kui [tähtaeg, mille jooksul Tarnija on võimeline kaubad Ostjale üle andma] vastavasisulise tellimuse esitamisest Tarnijale. 2.2 Ostja poolt soovitud Kauba täpse koguse ja soovitud tarneajad teatab Ostja Tarnijale eposti teel (edaspidi: Tellimus). Tellimused on Lepingu lisadeks. Juhul, kui Tellimus ületab Tarnija võimalused Kaupa tarnida Tellimuses toodud koguses ja tähtajal, kohustub Tarnija sellest Ostjale viivitamatult teavitama koos informatsiooniga Tarnija poolt tagatud tarnetähtaegadest. Sellisel juhul on Ostjal õigus Tellimusest taganeda või Tellimust muuta kahe (2) tööpäeva jooksul eelnimetatud teavituse kätte saamisest. 2
ajaühik, näiteks 100 ühikut kalendrikuus] ning Tarnija tagab vähemalt [sama kaubakogus] tarnimise mitte hiljem, kui [tähtaeg, mille jooksul Tarnija on võimeline kaubad Ostjale üle andma] vastavasisulise tellimuse esitamisest Tarnijale. 2.2 Ostja poolt soovitud Kauba täpse koguse ja soovitud tarneajad teatab Ostja Tarnijale e-posti teel (edaspidi: Tellimus). Tellimused on Lepingu lisadeks. Juhul, kui Tellimus ületab Tarnija võimalused Kaupa tarnida Tellimuses toodud koguses ja tähtajal, kohustub Tarnija sellest Ostjale viivitamatult teavitama koos informatsiooniga Tarnija poolt tagatud tarnetähtaegadest. Sellisel juhul on Ostjal õigus Tellimusest taganeda või Tellimust muuta kahe (2) tööpäeva jooksul eelnimetatud teavituse kätte saamisest. 2.3 Kaupade üleandmisel allkirjastavad Pooled kaupade üleandmise-
või kirjalikke kokkuleppeid, vastuolu korral kohaldatakse käesolevas Lepingus sätestatut. 10. Muud tingimused 10.1 Kõik Lepingust tulenevad erimeelsused püütakse lahendada läbirääkimiste teel. Juhul, kui läbirääkimised ei anna tulemusi, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi seadusandlusega ettenähtud korras. 10.2 Käesoleva Lepingu lisadeks on: a) Lisa 1 - Müüja poolt üleantavate Kaupade nimekiri koos kvaliteedinõuetega, Kaupade hinnad ja kogused. b) Lisa 2 - ___________________________ 10.3 Leping on koostatud eesti keeles 2 (kahes) võrdset juriidilist jõudu omavas identses eksemplaris, millest üks antakse Müüjale ja teine Ostjale. Poolte andmed Ostja: ___________________________
3.12 Kas võtad isiklikud mured tööle kaasa? Diagramm 12 Diagramm 12 näitab, et 32% vastajatest võtavad mõnikord isiklikud mured tööle kaasa. 32% vastajatest võtavad harva isiklikud mured tööle kaasa. 16% vastajatest ei võta mitte kunagi isiklikke muresid tööle kaasa. 12% vastajatest võtavad alati isiklikud mured tööle kaasa. 4% vastajatest võtavad sageli isiklikud mured tööle kaasa. 4% vastajatest valis variandiks muu, lisadeks kommentaari: tavaliselt unustan mured ära. 20 4. JÄRELDUS Järelduseks võib öelda, et küsitluse tulemusena leidis kinnitust see, et inimesed on väga erinevad ja kõik suhtlevad klientidega samuti erinevalt. Käitumine erinevates situatsioonides on erinev, see tuleneb ilmselt kehakeelest kui ka käitumismaneeridest ja reageerimistest. Mõned inimesed on emotsionaalsemad, kui teised. Sellepärast on ka
kõik komisjoni liikmed. Allkirjastatakse kõik koostatud eksemplarid. Pärast allakirjutamist esitatakse akt kinnitamiseks Akti vorming Viisa Üldiselt akti ei viseerita. Erandiks võib olla väikeettevõttes näiteks dokumentide hävitamine, millele kirjutab alla üks ametiisik. Selline akt tuleks viseerida nende ametiisikute poolt, kelle dokumente hävitatakse. Sellise akti peab kinnitama ettevõtte juht. Akti vorming Akti lisad Akti lisadeks võib olla nimekiri aktiga mahakantud varadest, mõne komisjoni liikme eriarvamus, jne Akti lisadele viidatakse allkirjadest allpool Protokoll Protokoll on dokument, mis koostatakse nõupidamise või koosolekukäigu ja vastuvõetud otsus(t)e fikseerimiseks. Protokollis märgitakse: Millal koosolek toimus Kes osalesid Kes mida ütles Mida otsustati Protokolli vorming Dokumendiliigi nimetust PROTOKOLL täiendatakse nõupidava organi nimetusega ja see trükitakse alates
· väljaanne või number; · leheküljed, kus artikkel paikneb. Näiteks: Agell, S.A. Swedish evidence on the efficiency wage hypothesis Labour Economics, 1994, Vol. 1, No 2, pp. 129-150. Kirs, J. Kivimite ümbersünd Horisont, 1999, nr 7-8, lk 24-27. Interneti viidete korral märgitakse teksti kasutamise kuupäev Näiteks: Miksike. (1994). Tartu: Miksike.Learning environment, URL http://www.miksike.com (03.04.2004). LISAD Lisad paigutatakse kasutatud kirjanduse loetelu järele. Lisadeks on arvandmed ja materjalid, mis täiendavad põhiteksti, kuid mille sidumiseks tekstiga pole otsest vajadust (suuremahulised skeemid ja tabelid, dokumendivormid jt selgitavad ning abistavad materjalid). Kõik lisad tuleb pealkirjastada. Kui töös on rohkem kui üks lisa, siis tuleb nad nummerdada araabia numbritega vastavalt neile tekstis viitamise järjekorrale. Pealkirja kohale lehekülje paremasse ülanurka kirjutatakse näiteks "Lisa 2". Lühendit "nr" ei kasutata ja punkti ei panda
Suurem juriidiline kindlus nt kohtuvaidluse puhul. Lepingute muutmine ja täiendamine · Kui sõlmitud teatud vormis, siis üldiselt saab seda muuta samas vormis, nt notariaalse lepingu muutmine eeldab notariaalset kokkulepet. · Suuliselt sõlmitud lepingut võib muuta ka kirjalikus vormis, lihtkirjalikus vormis tehtud tehingut aga notariaalses vormis · Kirjaliku lepingu teatud punktide muudatused ja täiendused sõnastatakse ning vormistatakse lepingu uuteks lisadeks · Kui soovitakse muudatusi eha kohe pärast allkirjastamist mõnda üksikut punkti, tuleb teha vajalik muudatus-täiendus käsikirjalisena ning lepingupoolte esindajad kirjutavad muudatuse juurde oma allkirja või lihtsalt initsiaalid. Allkirjastamise tseremoonia Ettevalmistus: · Korrektselt vormistatud lepingutekstid paigutatakse kaante vahele · Laud valitakse arvestusega, et allakirjutajale jääks vähemalt 60-80 cm lauapinda
- haljastuse ja heakorra suunad Joonis 2 (Eskiis projekt K.Stedingi eramaja, Sveits ) 1) EELPROJEKT e. ehitusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt Joonis 3 (eelprojektis hoone tagumine külg) Eelprojekt on eskiis- ning mõõdistusprojekti suurem vend. Sõltuvalt projekti raskusastmest võib see koosneda 8-12st joonisest. Dokumentatsiooni alla käivad: Seletuskiri, hoone koordinaadid, tehnilised andmed, projekteerimistingimused ja lisad. Lisadeks võib lugeda nt elamu puhul energiatõhususe arvutust lihtustatud meetodi abil. Jooniste hulka kuuluvad tavaliselt: · Situatsiooniskeem · Asukohaplaan · Põhiplaan · Katusekorruse v. teise korruse plaan · Lõige või lõiked · Kaks otsvaadet · Kaks külgvaadet · Lisad Lisade alla võib kuuluda nt vundamendi plaan, vundamendi- või räästasõlme joonised, sõltuvalt mida kov. või klient nõuab.
Vellamaa, I.-G. Äriseadustik vajab parandamist. – Kaubaleht, nr 7, 13.-19. veebruar 1995, lk 8. Aruannete, dokumentide jm. kohta tuleks ära märkida ettevõtte (asutuse jm.) nimetus, dokumendi nimetus ja aeg (aasta, kuupäev). Arhiivimaterjalide kasutamisel märgitakse arhiivi nimetus, fondi (lühend f.) number, nimistu (n.) number, toimiku (t.) number, lehe (l.) number. Andmed eraldatakse üksteisest komaga. Lisad Lisad paigutatakse kasutatud kirjanduse loetelu järele. Lisadeks on arvandmed ja materjalid, mis täiendavad põhiteksti, kuid mille sidumiseks tekstiga pole otsest vajadust (suuremahulised skeemid, dokumendivormid jt selgitavad ning abistavad materjalid). Kõik lisad tuleb pealkirjastada. Kui töös on rohkem kui üks lisa, siis tuleb nad nummerdada araabia numbritega vastavalt neile tekstis viitamise järjekorrale. Pealkirja kohale lehekülje paremasse ülanurka kirjutatakse näiteks “Lisa 2”. Lühendit “nr” ei kasutata ja punkti ei panda
Eesti Põllumajandusülikooli agraarökonoomika ja turunduse instituut. Tartu, 1999. [Bakalaureusetöö]. · käsikirjalised allikad esitatakse kirjanduse loetelus koos trükitud teostega. Peale autori nime ja töö pealkirja märgitakse aasta, käsikirja liik ja asukoht Linda Sibula kiri Peeter Saulile 10. aug. 1972. Säilitatakse Tallinna Muusikakoolis. 17. LISAD Lisad paigutatakse kasutatud kirjanduse loetelu järele. Lisadeks on arvandmed ja materjalid, mis täiendavad põhiteksti, kuid mille sidumiseks tekstiga pole otsest vajadust (suuremahulised skeemid, dokumendivormid jt selgitavad ning abistavad materjalid). Kõik lisad tuleb pealkirjastada. Kui töös on rohkem kui üks lisa, siis tuleb nad nummerdada araabia numbritega vastavalt neile tekstis viitamise järjekorrale. Pealkirja kohale lehekülje paremasse ülanurka kirjutatakse näiteks "Lisa 2". Lühendit "nr" ei kasutata ja punkti ei panda
Tartu, 1999. [Bakalaureusetöö]. · käsikirjalised allikad esitatakse kirjanduse loetelus koos trükitud teostega. Peale autori nime ja töö pealkirja märgitakse aasta, käsikirja liik ja asukoht Linda Sibula kiri Peeter Saulile 10. aug. 1972. Säilitatakse Tallinna Muusikakoolis. 15 17. LISAD Lisad paigutatakse kasutatud kirjanduse loetelu järele. Lisadeks on arvandmed ja materjalid, mis täiendavad põhiteksti, kuid mille sidumiseks tekstiga pole otsest vajadust (suuremahulised skeemid, dokumendivormid jt selgitavad ning abistavad materjalid). Kõik lisad tuleb pealkirjastada. Kui töös on rohkem kui üks lisa, siis tuleb nad nummerdada araabia numbritega vastavalt neile tekstis viitamise järjekorrale. Pealkirja kohale lehekülje paremasse ülanurka kirjutatakse näiteks "Lisa 2". Lühendit "nr" ei kasutata ja punkti ei panda
meresõitjad st kultuurikontaktid. 1211 ehk algus ja teine lõpust rohkem. Vaadelda asju omas ajas. Õpetus tollasest kokkuhoidmiseks, seada eeskujuks. Õppetund minevikust, Ja Jakobson rõhutab vajadust kokkuhoida. Hurda järgi andestada sakslastele, et mitte nuhelda järeltulevaid põlvi. Kolm Isamaa Kõnet vastuvaidlemist nii baltisakslaste kui eestlaste poolt. Eichhorni kriitiline väljaanne. 1873 brozüüri, mis patune. Reimani Eetsi ajalugu eestlaste siia asumisest kuni 1905. Abrusowil lisadeks valitsejad Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa preiskogukondades. 6.-7. sajandil p-Kr Eestisse Reimani järgi. Abrusowil geograafiline rahvaste paiknemine. 1070 mainib Abrusow, siis jätkab 13. sajandiga. Abrusowi käsitus 19. sajandi lõpuni, see põgusalt. Reimani käsituses võtab kõige enam (vana Liivimaa 72% raamatust) ruumi reformatsiooni aeg, Vene aega kõige rohkem. Liivimaa aeg põhiline ABrusowil, Abrusovil Vana-Liivimaa ajast 2/3 raamatust. Kiriku elule Reiman
vajadus ja töö nende leidmiseks, suhtlemine esinejatega (ka nende valiku põhjendus), sihtgrupi informeerimine ja millised on vajaminevad dekoratsioonid, publikatsioonid ja tehnika. Ürituse toimumise kirjeldus, kus tuuakse välja kõige olulisemad ja eredamad momendid. Analüüsi osa, kus tuuakse välja ürituse korraldusliku poole plussid ja miinused ning soovitused. Samuti on võimalik analüüsida koostöö sujumist huvigruppide vahel. Teoreetilise osa lisadeks võivad olla: ürituse kuulutus ja kava, eelarve, ülevaade sponsoritest jmt. Lisad võivad olla salvestatud erinevatele helikandjatele. Teoreetilise osa tähtajalise valmimise tagab tema valmimine paralleelselt praktilise tööga. See tähendab, et aktiivses loomeprotsessist talletatakse koheselt olulised aspektid. Nii ei pea hakkama hiljem meelde tuletama ning välistatud on faktide meelevaldne muutmine.
sageli loetakse tõu algusaastaks esimese tõuraamatu publitseerimisaastat. tõuraamatu asutamine on tõu tunnustamise aluseks. XIX sajandil asutati arvukalt tõuraamatuid (inglise täisverd ratsahobune-1793; shorthorni tõug-1822; dzörsi tõug-1838; orlovi traavel-1839; herefordi tõug-1845; saksamaal hollandi friisi tõug-1865; hollandis-1874;prantsusmaal-1879; taani punane tõug-1880;eesti veisetõud- 1885; ameerika holstein-friis 1886) Tõuraamat jaguneb põhiosaks ja lisadeks. põllumajandusloomi kantakse tõuraamatu põhiossa, kui vanemad ja vanavanemad on kantud sellesama tõu tõuraamatusse; on käesoleva seaduse nõuete kohaselt identifitseeritud ja põlvnemine on dokumentaalselt tõendatud. tõuraamatu põhiosa võib jaguneda osadeks lähtuvalt aretuslooma jõudlus- ja geneetilisest väärtusest. põllumajanduslooma, kelle üks või mõlemad vanemad on kantud teise tõu
värsitehnikal. Oma bakalaureusetöös lähtun välisautoritest ennekõike Hans-Heino Ewersi teoreetilistest seisukohtadest ja Peter Hunti poolt toimetatud erinevate lastekirjanduse uurijate esseede kogumikest. Eesti autoritest toetun filosoofiadoktor Mare Müürsepa töödele ning Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse (ELTK) almanahhis Nukits ja ELTK toimetistes ilmunud uurimuslikele töödele. ELTK-lt on saadud kõik arvandmed, millele tuginedes on loodud lisadeks olevad graafikud. Vilepi loomingu analüüsimisel olen kasutanud peamiselt Maria Nikolajeva poolt lastekirjandusele rakendatud narratiivianalüüsi meetodit ning Mart Mägra ja Jaak Põldmäe värsiõpetuse alaseid töid. 4 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST 20. sajandi lõpp oli eesti lastekirjanduses vastuoluline ja pingeline aeg. Mõõn, mis
empiiriline uurimus II) Esimeses peatükis tuuakse välja, miks on oluline jätkusuutlikkusest hetkel maailmas rääkida, selgitatakse jätkusuutlikkuse ja kogukonna mõistet, tutvustatakse Euroopa ökokülade liikumist ning tuuakse välja metoodilise materjali pedagoogilised lähtekohad. Teises peatükis tuuakse välja uurimistöö metoodika. Töö kolmandas peatükis tuuakse välja 7 empiiriline uurimus I ja II tulemused. Bakalaureusetöö lisadeks on läbiviidud uuringu vaatluslehede ning intervjuude näidised, töö valimi tutvustus, empiiriline uurimus II struktureeritud intervjuu näidis ning näidisvastus. Eraldi köitena on bakalaureusetöö lahutamatuks osaks metoodiline materjal kogukondlikkuse ja jätkusuutlikkuse õpetamiseks 6-7-aastastele lastele. Töö autor on võtnud kõigis töö osades arvesse Eesti Vabariigi Koolieelse lasteasutuse
Muude klientidega võiks korraldada kvaliteedikoosolekuid vajaduse kohaselt. Teenuste kvaliteedi haldamisel peaksid olema töövahendeiks teenuste üksikasjalik kirjel- dus, kvaliteedileping ja tegevusnäitajad. Teenuste kirjeldus ja kvaliteedileping on tavaliselt koos- töölepingu lisadeks, mille ülesandeks on kirjeldada kliendi ootusi teenindamise suhtes, kvaliteedi miinimumtaset ja kvaliteedinõudeid, samuti ka eesmärke ja kliendi ning teenusepakkuja vahelisi koostöö viise ja meetodeid. Küsimused 1
annaabi.ee 
