Pilet 1 1. Mis on ajalugu? Ajaloo periodiseerimine maailmas ja Eestis. Ajaloo uurimine ja abiteadused. Ajalugu on teadus, mis uurib inimkonna arengut tema tekkimisest tänapäevani. Ajaloo periodiseerimise aluseks on kas ühiskondlikud või majanduslikud muudatused, mis vastavad ühele ajajärgule. Ajalugu jaguneb: Muinasaeg(u 6-5 milj eKr), Vanaaeg(u 3000 eKr), Keskaeg(476 pKr) ja Uusaeg(15.-16. saj vahetus). Vanaaeg lõppeb Rooma riigi langemisega 476. a’ pKr. Eesti ajalugu jaotatakse etappideks lähtuvalt sellest, millist materjali kasutati tööriistade valmistamiseks: (esiaeg?) 1) Kiviaeg- (keskmine kiviaeg-mesoliitikum)- inimesed elatasid end küttimisest, kalapüügist, ja korilusest. Õpitakse kasutama savi. 2) Pronksiaeg- 1800 a. eKr. (vanem, noorem pronksiaeg)- karjakasvatus, põllundus. Kirved, odaotsad, ehted. 3) Rauaaeg- (varane- 6. saj eKr-1. saj. pKr, vanem rauaaeg- 1-5 saj., keskmine rauaaeg-...
küpsuseksamid. Iga lõpetaja peab alates 2007. aastast tegema ühe kohustusliku riigieksami emakeeles ja 3 eksamit oma valikul. Valikul arvestatakse seda, millisesse kõrgkooli lõpetaja soovib astuda. Lõpueksamid on ühtlasi ka sisseastumiseksamiks kõrgkooli. Valik tuleb teha järgmiste ainete seast: 1) teine riigikeel (Soomes on 2 riigikeelt: soome ja rootsi) 2) I võõrkeel 3) matemaatika 4) reaalainete komplekseksam. Enne 2007. aastat oli kolm kohustuslikku eksamit: emakeel, teine riigikeel ja A- võõrkeel. Neljandat eksamit võis lõpetaja valida kahe variandi vahel. Need, kes õppisid gümnaasiumis matemaatika pikka kursust, pidid kindlasti tegema matemaatika eksami. Lühikest kursust õppijad võisid valida kahe variandi vahel (matemaatika või reaalainete komplekseksam). See komplekseksam sisaldab endas järgmisi aineid: usuõpetus, kiriku ajalugu, psühholoogia, filosoofia,
kahte eespool kirjeldatud valikkursust) ning teise kursuse raames koostavad ja kaitsevad koostöös juhendajaga uurimistöö (st teine kursus toimuks auditoorse tegevuseta). 7 PRAKTILINE TÖÖ GÜMNAASIUMI LÕPUEKSAMINA Jaanus Kann Tallinna Nõmme Gümnaasiumi õpetaja Uue riikliku õppekava (RÕK 2010) järgi on gümnaasiumi lõpetamiseks kohustuslik sooritada 3 riigieksamit, üks nn kooli komplekseksam ja uurimuslik või praktiline töö. Uurimistöö korraldamisest ja läbiviimisest on paljudel koolidel kogemused ning ka enamik õpetajatest on oma haridustee jooksul teadustöö kirjutanud. Problemaatilisem on aga praktilise töö läbiviimine, kuna sellega on seni kokku puutunud peamiselt kutseõppeasutused ning kunsti- ja muusikakoolid. Käesolev artikkel tutvustab eksamina arvestatava praktilise töö sisu, eesmärke
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
