SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................. 3 1. JAKOBSONI TEGEVUSED ............................................................... 4 2. OSAVÕTT RAHVUSLIKU LIIKUMISE ALGATUSTEST................5 3. VARASEM AJAKIRJANDUSLIK TEGEVUS ........................... 6 4. KATSED OMA AJALEHE ASUTAMISEKS .................................... 7 5. KOOLIÕPIKUD .......................................................................... .... 8-9 6. MITMEKÜLGNE KIRJAMEES ....................................................... 10 7. ,,KOLM ISAMAAKÕNET" .............................................................. 11 8. LUULEKOGU ............................................................................. ...... 12 9. NÄ...
5 Mida tähendab demokraatia? Demokraatia tähendab otsetõlkes rahva võimu. Valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. 6 Demokraatia erinevad vormid. 7 Otsene demokraatia ehk vahetu demokraatia. Ajalooline nimetus klassikaline demokraatia. Seda leiab näiteks kohalikus omavalitsus. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. 8 Nüüdisajal : esindus- ehk vahendatud demokraatia. . Sünonüümne tähendus liberaalne demokraatia. Esindusdemokraatia tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Hääletamine toimubteatud aja järel toimuvatel valimistel. 9 Osalusdemokraatia. Iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülhne kaasatus poliitikasse. Kodanikul on võimalus osal...
1. Rahvaluule liigid : rahvajutt, rahvalaul, rahvaluule väikevormid. Rahvaluule väikevormid : vanasõnad- vaimukas, napisõnaline ütlus, mis iseloomustab või hindab nähtusi rahvatarkuse ja ühiskondlike normide seisukohalt. Nt: Aeg kaob, aga õnn ei kao (Laiuse), Loll pea on kere nuhtluseks (Simuna), Elu õpetab, aga eluõpetus on kibe-kibe (Pöide), Muna õpetab kana (Karja), Vesi on vanem kui tuli (Suure- Jaani), Ei ole halba ilma heata (Tartu), Lapsel on keisriõigus (Otepää)) Kõnekäänud- Lühike piltlik ütlus, mis iseloomustab mõnd olukorda, nähtust või isikut Nt: kärbseid pähe ajama, peenike nagu piitsavars, viies ratas vankri all, leiba luusse laskma, kopsu üle maksa ajama,nagu sukk ja saabas, nagu öö ja päev. Mõistatused- Nt. üks hani, kaks kaela ( püksid) viis venda, igal vennal ise kamber ( sõrmkinnas ) pisike poisike, raudsed juuksed ( hari ) üks ema, üheksa last ( kartul ) veest lukk, puust võti ( sild) mees kaheteistkümne näoga ( aast...
Kõrv, Jakob (03.12/21.11 1849 06.09 1916) Elulugu Jakob Kõrv oli prosaist ja tõlikja. Ta sündis Tartumaal Kodavere kihelkonnas Kokora vallas Paapsi külas talurentniku pojana, õppis kohalikus külakoolis ja Kodavele kihelkonna koolis, sooritas vallakooli õpetaja eksami ning oli kuus aastat, aastast 1864, Alatskivi Haapsipea kooli koolmeister. Ta jäi varakult ilma oma emast, kiindus oma vanaisasse , kes jutustas talle pisevalt Kaval-Antsu ja Vanapagana lugusid , ning muinasjutte. 1874 siirdus Tartusse, kus püüdis haridust täendada ülikooli astumiseks. Ta võttis tunde J. Kunderilt ja kreiskooliõpetajalt K. Mssingult, täiendades end peamiselt saksakeele ning kirjanduse alal ja luges pedakoogilisi teoseid. Kuid tema eksamitest ei saanud asja. J. Körvi haridus oli vähene ja tal puudus püsivus süstemaatiliseks õppimiseks. Töötas Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi...
Kool Klass Nimi Relvad läbi aegade Referaat TALLINN 2006 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................4 Eelajalooline ajastu.............................................................................................................. 5 Antiik ajastu.........................................................................................................................8 Keskaeg................................................................................................................................9 Varajane modernism.......................................................................................................... 10 Tööstus ajastu.....................................................................................................................11 Modernism.....................
If you have created something, then try to be open minded Teacher: O'Mahony V.PG 11A 09.03.2009 This written essay here is talking about my thoughts and facts of life, what is around us. First I thought that why is always easier to create something but to destroy is much harder. Exactly there have been so many wars in history. Everybody wanted to own a lot of countries and others had to fight for their created country. Also they started to teach young people to kill and protect their country with killing enemies. Also government tried to keep a low profile, if there were some wars in state. These are my thoughts of creating and keeping something. In the old times were many wars. Some states predominated over other weaker countries or states. Weaker countries had created their own and loved country and they wanted to live like that for a long time. But also stronger countries wanted to broaden their boards and...
Kihelkonna Kool PÄRILIKKUSE ALUSED Referaat Grete Reinsoo 9 . klass Kihelkonna 2011 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................... 3 1 MILLEST GEEN KOOSNEB?............................................................................ 4 1.1Geeni ülesanded..............................................................................................4 1.2 Geeniuuringud ...............................................................................................4 1.3 Eugeenika.......................................................................................................5 2 DNA............................
Tallinna Inglise Kolledz Geograafia Robert Paal 9a klass EESTI VÄLISMAJANDUSIDEMED - EESTI EKSPORT Referaat Juhendaja: Kersti Lepasaar Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Autori hinnangul on Eesti välismajandussuhted ning kõik sellega seostuv hetkeseisuga väga aktuaalne teema, seda eriti ajal, mil räägitakse Eesti integratsioonist teiste Euroopa riikidega. Inimesed peaksid olema teadlikumad nimetatud suhetest ning nendega kaasnevatest protsessidest, sest kõigil meil on praegusel ajahetkel või tulevikus väga suur roll nimetatud protsessides. Teema piiratud mahu ja limiteeritud aja tõttu on käesolevas referaadis täpsema uurimise all üksnes riigid, kes Eesti Vabariigi välismajandussuhetes on kõrgelt hinnatud ning peamised koostööpartnerid. Väl...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Liis Pibre T11ME KEHAKEEL Referaat Juhendaja: Külliki Türi Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1 KEHAKEEL................................................................................................................ 4 2 ÜHISKONDLIK SEISUND JA ZESTIDE ROHKUS.................................................... 5 3 KEHAKEELE VÕLTSIMINE......................................................................................... 5 4 NÄOILMED.................................................................................................................... 5 5.PILKKONTAKT............................................................................................................... 6 5.1..SIGNAALID SILMADEGA.........................
Gümnaasium ...................... klass TAHITI Referaat Juhendaja õpetaja ......... 2009 Sissejuhatus. Tahiti on maaliline saar Prantsuse Polüneesias. Tänu oma imeilusale loodusele ja võrratule rannale võib teda pidada täielikuks paradiisisaareks. Valisin selle referaadi teema, kuna soovisin rohkem teada saada sellest kaunist saarest, mida olin varem korduvalt piltidel näinud. Kunagi lugesin ka ühte blogi, kus kirjeldati Tahitit nii kaasakiskuvalt, et tekkis soov isegi seda saart oma silmaga näha. Seniks rahuldun aga selle referaadi koostamisega. 2 Nagu juba eelnevalt mainisin, asub Tahiti Polüneesias. Ta koosneb kahest vulkaanilise tekkega massiivist Tahiti-Nui ja Tahiti-Iti (ehk suur Tahiti ja väike Tahiti), mida ühendab kuni 2 kilomeetri laiune maakitsus. Tahiti suuruseks arvestatakse lig...
Kl as s i t s i s t l i k ar hi t e kt uur Kös t e r & Rõugupoe g I s e l oomul i kud j oone d Kas ut at i r ohke s t i s ümme e t r i a t , s a mba i d, kupl e i d, kol mnur ks e i d vi i l e , s uur i s i l e da i d s e i na pi nda s i d. Soodne as e nd l i nnapi l di s . Kl as s i t s i s t l i k ar hi t e kt uur Eur oopas Kl as s i t s i s t l i k ar hi t e kt uur USAs Kl as s i t s i s t l i k ar hi t e kt uur Ve ne maal Kl as s i t s i s t l i k ar hi t e kt uur Ee s t i s Kas ut at ud al l i kad http://www.koolielu.edu.ee/klassitsism/klassika/madel1.jpg http:// www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/klassitsism/arhitektuur/pilt/04_trium http:// www.destination360.com/europe/france/images/s/france-pantheon.jpg http:// www.destination360.com/north-america/us/washington-dc/images/s/washingt http:// img1.worldpoi.info/upload/pics/thumb/fs520x520px-16669927874db138c0405 http:// www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilu...
Referaat Muusikas „Nicolo Paganini“ 1 Sisukord: 3 .... 4 - Paganini elulugu 4 .... 5 - Lapsepõlv 5 .... 6 - Paganini tavalised esinemised ja pühendumus 6 .....7 - Huvid 7..... 8 - Surm 8 ..... - Kasutatud kirjandus 2 Paganini Elulugu: NICOLO PAGANINI (1782-1840) Nicolo Paganini oli maailma kõige suurem viiulimängija. Ta sündis Genua linnas, tema isa Antonio oli kaubitseja ja sahkerdaja, ning toitis vaevaga oma peret. Vara märkas ta, sest ta ise oli tubli viiulimängija, oma poja suurt viiuli-mängimise andi. Ta võttis nõuks poega suureks mängijaks teha. Raudse valjusega pidi noor lapseke, vaevalt viis aastat vana, viiulit õppima. Iga vea pärast sai poeg rasket nuhtlust. See valjus oli liig ja võttis Nicolo la...
KOOL, KUS SA ÕPID FEMINISM Referaat Juhendaja: õpetaja nimi Tallinn aastaarv Sisukord Sissejuhatus.................................................................Error: Reference source not found 1. Feministliku teooria põhiülesanne..............................Error: Reference source not found 2. Feminism kui ideoloogia.............................................Error: Reference source not found 3. Põhimõttelised probleemid..............................................................................................5 4. Juured Lõuna Ameerikas..........................................Error: Reference source not found 5. Feminism Eestis...............................................................................................................6 5.1. Feminism Nõukogude Eest...
MEHAANIKA · kõige vanem füüsikaharu · mehaanika lõi Isaac Newton, inglise füüsik, nö ,,füüsika isa" · ta kasutas teiste saavutusi kuid süstematiseeris ja lõi kompaktse teaduse füüsika Mehaanika jaguneb kolmeks: · Kinemaatika- kuidas kehad liiguvad? (MEHAANILINE LIIKUMINE) · Dünaamika- jõud, miks kehad liiguvad? (LIIKUMISE PÕHJUSED) · Staatika- uurib paigalseisu ja tasakaalutingimusi Füüsika uurib loodust kuid on tehnoloogia aluseks. Uuurimismeetodid: · Vaatlus · Katse · Andmetöötlus Kasutatakse rahvusvahelist mõõteühikutesüsteemi SI: · aeg (s) · pikkus (m) · mass (kg) On ka tuletatud kiirusi, nt kiirus (m/s) LIIKUMINE Liikumine on keha asukoha muutus teiste kehade suhtes mingi aja jooksul ruumis. Et liikumist kirjeldada, valitakse üks keha, mille suhtes asukoha muutust uuritakse (see keha on taustkeha) Mõnikord jäetakse arvestamata liikumisel keha mõõtmed (kui keha mõõtmed on palju väiksemad läbitud teepikkusest). Sellist keha ...
Kool Heike Dreschler Referaat Koostaja: Oma Nimi Linn 2010 Sisukord 1. Biograafia.........................................................................................................................................3 2. Saavutused........................................................................................................................................4 3. Isiklikud rekordid.............................................................................................................................6 4. Dopingu süüdistused........................................................................................................................7 5. Kasutatud allikad..............................................................................................................................8 ...
TAPA GÜMNAASIUM Keili Viks 9.c klass Tänapäeva noorte toitumisharjumused Uurimistöö Juhendaja: Aivi Leimann TAPA 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1.Noorte toitumine koolis.................................................................................................... 4 2.Noorte toitumisharjumused välismaal.............................................................................. 5 3.Dieet..................................................................................................................................6 4.Noorte suvised toitumisharjumised...................................................................................8 Kokkuvõte..........................................................................................
Kätlin Ilves 12B Oscar Wilde ,,Dorian Gray portree" Filmi teemaline tööleht 1. Kui Wilde'i sümbolistliku fantaasialoo elegantne vaimukas stiil esindab estetismi, siis film kuulub oma üheselt mõistetava ja julma kujundikeelega pigem naturalistliku kunsti valdkonda. Meenuta naturalismi tunnuseid ja põhjenda selle mõiste kasutamist. Naturalismi tunnused:1) Inimeses on määravad bioloogilised mitte sotsiaalsed tegurid. Inimese käitumise määravad tegurid nagu nälg, seksuaaltung, hirm, viha. Dorian Gray filmis käitus Dorian vastavalt oma vajadustele, mõtlemata mida see kaasa toob. Naturalismis kirjeldati kiretult elu inetumat poolt ja inimese allakäiku. Kogu film oli minu meelest üsna kiretult kujutatud, oli küll palju alastust j...
Tekstis esiletõstmist vajavaid sõnu või lauseid võib vormistada sõrendatud , paksus või kaldkirjas. Tuleb jälgida, et kogu töö ulatuses kasutatakse ühte valitud stiilidest. Eristuskirjadega ei maksa liialdada. Töö liigendatakse peatükkideks ja alapeatükkideks, mis pealkirjastatakse ning nummerdatakse. Nummerdamine toimub hierarhilise numeratsiooniga ja araabia numbritega (peatükk 1, alapeatükk 1.1., selle allosa 1.1.1.). Sisukorra, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse, lisade ette numbrit ei kirjutata. Töö peatükkide pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega, ülejäänud pealkirjad väikeste tähtedega paksus kirjas. Pealkirja lõppu punkti ei panda, erandiks on pealkiri, mis koosneb mitmest lausest. Töö iseseisvaid osi alustatakse uuelt leheküljelt, alapunkte samalt leheküljelt. Tuleb jälgida, et lisaks alapealkirjale mahuks leheküljele ka vähemalt kaks järgnevat rida. Peatüki pealkirja ja
Word 2003 Lehekülje seaded: Page layout vahelehele page setup margins (veerised) Orientation (lehekülje asetuse valik) Size (lehekülje suurus) Sisukord: Reference vahelehel table of contents (teeb automaatselt sisukorra). Sisukorra uuendamine: hiirega aktiviseeritud kogu sisukord, selle kohal parem hiireklikk uptate field. Vormistusnõuded: Ülevalt 2.54cm Alt 2.54 cm Vasak 3 cm Parem 2.54 cm Hüperlingi tegemine: · vali välja teksti sees olev sõna, millele soovid viidet lisada · insert (lisa) · sektoris Links (või kohe Hüperlink) · vajutada ikooni · Saab valida lingi, mis suunab kasutaja mõnda konkreetsesse kohta selles dokumendis;
Teadlased, kes muutsid maailma referaat Koostanud: Katarina Kiiver 9.klass Sinimäe, 2009 Teadlased, kes muutsid maailma (Katarina Kiiver) Sisukord Teadlased, kes muutsid maailma.............................................................................................1 Sisukord...................................................................................................................................2 .............................................................................................................................................3 Marie Curie.............................................................................................................................3 Galerii ................................................................................
Talurahva omavalitsused kuni 19. saj etendas talurahva igapäeva elu keskset osa mõis. Mõisapiirkond oli ühtlasi ka kohtupiirkonnaks. Sajandi algul hakkas mõisa kõrvale kujunema aga talurahva kui seisuse omavalitsus- vallakogukond. Algselt väljendus kogukond mitmesuguste kohustuste kollektiivses kandmises. Keskseks institutsiooniks sai vallakohus. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tülisi, nõudsid sisse mõisakoormisi, karistasid pahategijaid, valvasid avaliku korra järele ning haldasid magasiaitu. Magasiaita koguti magasivili, millest sai hädaaegadel laenu võtta. Juhiks valiti Eestimaal talitaja ja Liivimaal kaks vöörmündrit. Vastutati koormiste eest: mõisakoormised (teorent, vakuraha), riiklikud koormised (pearaha, nekrutimaks), kogukondlikud koormised (teede korrastamine, kooli ehitamine, jne). 1866. aastal omavalitsusreform tõi kaasa tagajärjeks kogukondliku omavalitsuse vabastamise mõisnike eestkoste alt. See andis omaval...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Refraat keemias Väärismetallide sulamid Sisukord 3...5 - Väärismetallid 6 - Väärismetallide sulamid 7 - Kasutatud kirjandus Väärismetallid ...on haruldased metallid millel on majanduslikult kõrge, suhteliselt stabiilne väärtus. Tänapäeval loetakse väärismetallideks kulda, hõbedat, plaatinat, pallaadiumi ja nende sulameid. Vahel loetakse väärismetallideks ka muid plaatinametalle - peale plaatina ka osmiumi, iriidiumi, pallaadiumi, roodiumi ja ruteeniumi. Ajalooliselt on väärismetallide hulka kuulunud näiteks alumiinium - kuigi ta on kõige levinum metall maakoores, oli teda raske saada puhtal kujul. Seetõttu oli alumiinium 19. sajandi I poolel kallim kui kuld. Kuld: ...on keemiline element järjenumbriga 79. Kullal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 197. Keemilistelt omadustelt on...
Luua Metsanduskool Maastikuehitus Taju, tähelepanu, mälu, tunded, mõtlemine ja kõne Referaat Ana Tilkson, MEPK I Lähte 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus.....................................................................3 2. Taju..............................................................................4 3. Tähelepanu......................................................................5 4. Mälu.............................................................................7 5. Tunded ehk emotsioonid......................................................8 6. Mõtlemine......................................................................9 7. Kõne..................
VABADUSSÕDA 28.november 1918 2. veebruar 1920 (vaherahu 3. jaanuar) Vaenlasteks Venemaa (PEAMINE), Landeswehr ja Vene valged (valgekaardid) ALGUS____________________________________________________________________ 28.nov 1918 ründab Punaarmee Narvat. Pärast esimeste kallaletungide tagasilöömist lahkuvad Saksa väed Narvast. 29.nov (järgm.päev) tuleb Punaarmee Narvasse. Et jätta sissetungile kodusõja ilmet, kuulutati Moskva poolt Narvas välja Eesti Töörahva Kommuun. See oli enamlaste sõnul iseseisev riik (iseseisvust tunnustas üksnes Venemaa ning Kommuuni nõukogu, eesotsas Jaan Anvelt) Punaarmee kiire edasitung jätkus ka pärast Narva vallutamist. Üksteise järel langesid enamlaste kätte Narva, Rakvere, Jõhvi, Tartu, Valga ja Võru. Oht ähvardas ka Tallinna, Paidet, Põltsamaad, Viljandit ja Pärnut. Eestil oli sõjaline ebaedu! Sõjalise ebaedu põhjustas vastase ülekaal ja rahva meeleolu. Saksa okupatsioonivõimud on Eesti rahvusväeosad laiali...
Pärnu XXXX Põhikool XXXXX XXXXX 6B Berti päevik Referaat 2009-01-14 Sisukord Sisukord lk 2 Sissejuhatus lk 3 Ülevaade raamatust lk 4 Lemmik koht lk 5 Tegelastest lk 6-7 Kokkuvõte lk 8 Kasutatud kirjandus lk 9 Ülevaade raamatust See raamat räägi poisist nimega Bert. Ta on tavaline poiss V a klassist. Ta teeb midagi mis on poistele absoluutselt keelatud. Ta kirjutab päevikut. Ta kirjutab päevikuss punase pastakaga kui ta on armunud. Niimoodi kirjeldas Bert oma armastatut Nadjat: `` Nadjal on tumedad silmad ja tumepruunid lokkis juuksed. Kõik tema ümber sädeleb, nii et süda hakkab kloppima. Oi, päevik, kui sa vaid teaksid, kuidas ta naeratab. Ma oleksin tahtnud teda kallistada ja talle kõrva puhuda... Ma loodan, et tulevikus saan m...
Hugo Treffneri Gümnaasium Norilski keskkonnasaaste Referaat bioloogias Koostaja: Juhendaja: Tartu 2012 Sissejuhatus Norilsk on maailma suurim niklitootja, kuid paraku ka maailma suurim happevihmatootja: linna ümbritseb kilomeetritelaiune surnud tsoon ja vähesed lapsed sünnivad ilma mõne terviseveata. Siberis asuv Norilski linn on tavaliselt välismaalastele suletud ja BBC ajakirjanikel kulus Vene valitsuselt sinnasõidu loa saamiseks kaks kuud, kirjutab BBC. Norilsk Nikkel on maailma suurim nikli ja pallaadiumitootja. Samal ajal on Norilsk paraku ka maailma suurim happevihma ,,tootja". Nõukogude ajal oli Norilsk suletud linn, kuna seal olid kontinentidevahelised ballistilised raketid ja nüüd püüab Venemaa seda linna maailma eest varjus hoida saastatuse tõttu. 1. Norilski Nikkel 1.1. Üldandmed ,,Norilski N...
2 Päis ja jalus.............................................................................................................................................................. 2 Leheküljepiiri lisamine e lehe katkestus..................................................................................................................2 Allmärkuse lisamine................................................................................................................................................3 Sisukorra automaatne koostamine (koosneb 2st osast)........................................................................................... 4 1. Pealkirjade määramine laadide (style) abil..................................................................................................... 4 2. Sisukorra tekitamine....................................................................................................................................... 4 Reavahe muutmine ...........................
Põhitekst kirjutatakse 12-punktilise fondiga ja reavahega1,5. Voore Põhikooli juhend nõuab, et lehekülje numbrit oleks kirjutatud lehekülje ülemisse äärde keskele. Tiitellehe vormistamine Tiitellehele kirjutatakse kooli täielik nimetus, töö pealkiri, selle liik, koostaja ees- ja perekonnanimi, klass, juhendaja ees- ja perekonnanimi, töö valmimise koht ja aasta. Kuigi lehekülgede nummerdamist alustatakse tiitellehest, ei kirjutata tiitellehele ja sisukorra lehekülje numbrit1. Voore Põhikoolis on antud ette, et tiitellehe tekst on fondiga 20, välja arvatud töö pealkiri, mis kirjutatakse 24-punktilises kirjas. Sisukorra vormistamine Uurimustöö vormistamise nõuded.................................................................................1 Tiitellehe vormistamine.............................................................................................. 1 Sisukorra vormistamine.....................................................
kuidas see saavutatakse. (lühike iseloomustus) Kokkuvõttesse kirjutatakse, mida sa oma tööga saavutasid. Millest oli jutt. Kas eesmärk sai täidetud? Näiteks: ,,Minu lemmikloom" alateemad 1. Ajalugu 2. Omadused 3. Iseloom 4. Toitumine 5. Tervis 6. Kokkuvõte 7. Kasutatud materjal 5 Nõuded referaadile 1. Vali kirjastiiliks Times New Roman 2. Kirja suuruseks vali 12pt 3. Teksti joonduseks vali Rööpjoondus 4. Pilt joonda tekstis vasakule poole ja ära vii tekstist välja! Sisukorra moodustamine 1. Kõigepealt kujunda pealkirjad laadidega 2. Kontrolli, kus asub kursor (see vilkuv kriipsuke). Sisukord tekib just sinna, kus kursor parajasti asub. 3. Ava menüü LISA 4. Alammenüüst vali VIIDE 5. Seejärel klõpsa REGISTER, SISUKORD, LOENDID 6. Avanevast aknakesest vali sakike SISUKORD 7. Vorminguks vali AMETLIK 8. Ja lõpuks klõpsa OK 9. Sisukorra muutmiseks pole vaja sisukorda kustutada, vaid tee hiirega sisukorra sees hiirega klõps. Nüüd vali klaviatuurilt klahv F9
kavandi punktid välja toodud. *Erinevad vormistamise nõuded. *TIKi juhendis on toodud välja põhipunktid empiirilise uurimistöö kohta, aga puudub põhjalikum ülevaade teoreetilisest uurimistööst. GAGi uuristöös ei ole kumbagi eraldi välja toodud. GAGi juhendi tugevused: *Väga põhjalik. *Teema valimise ja kavandi punktid. *Hindamisjuhend. *Näited diagrammide, tabelite ja jooniste kohta. *Täpselt näidatud viited ja vormistamine. *Näited tiitellehe, sisukorra ja viidete kohta. *Hästi vormistatud. *Uurimistöö täpne mõiste. *Vormistamise põhipunktid. TIKi juhendi tugevused: *Üsna detailne ülevaade põhipunktide üle. *Näited põhiliste vigade üle. *Empiiriline uurimistöö on välja toodud. *Näited tiitellehe, sisukorra ja viidete kohta. *Hästi vormistatud ja kerge aru saada. *Uurimistöö täpne mõiste. *Vormistamise põhipunktid. GAGi juhendi nõrkused: *Ei ole näiteid põhiliste vigade kohalt.
Referaadiks vajalikud lehed: 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Teemade arendused 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud materjal . 5 Nõuded referaadile või uurimustöödele 1. Vali kirjastiiliks Times New Roman 2. Kirja suuruseks vali 12pt 3. Teksti joonduseks vali Rööpjoondus 4. Pilt joonda tekstis vasakule poole ja ära vii tekstist välja! Sisukorra moodustamine 1. Kõigepealt kujunda pealkirjad laadidega 2. Kontrolli, kus asub kursor (see vilkuv kriipsuke). Sisukord tekib just sinna, kus kursor parajasti asub. 3. Ava menüü LISA 4. Alammenüüst vali VIIDE 5. Seejärel klõpsa REGISTER, SISUKORD, LOENDID 6. Avanevast aknakesest vali sakike SISUKORD 7. Vorminguks vali AMETLIK 8. Ja lõpuks klõpsa OK 9. Sisukorra muutmiseks pole vaja sisukorda kustutada, vaid tee hiirega sisukorra sees hiirega klõps
Vibulaskmine Eestis Autor: Janely Kaljura Juhendaja: Reet Elmik Töö etapid Teema valik Materjalide otsimine Sisukorra koostamine Kontroll Parandused Töö esitamine Organisatsioonid Eesti Vibuliit Eesti Maastikuvibuliit Aktiivsemad Eesti vibuklubid Kajamaa Kütid Lääne vibulaskjad Sagittarius Tartu vibuklubi Mägilased Võistlused Jägermeister CUP Klubide Karikas
Sisu Sisu..............................................................................................................................................1 1.Veeriste määramine..................................................................................................................2 2.Teksti vormindamine............................................................................................................... 4 3.Lõigu vorming..........................................................................................................................6 4.Peatükid algavad uuelt lehelt (lehekülje piir)...........................................................................7 5.Lehekülje numbrid................................................................................................................... 8 6.Automaatne sisukord...........................................................................................................
STIILID (LAADID) 16 STIILI RAKENDAMINE 16 STIILI MUUTMINE 16 UUE STIILI LOOMINE 17 MS Word tekstitoimeti SISUKORD 17 SISUKORRA LOOMINE 17 SISUKORRA VÄRSKENDAMINE 17 SISUKORRA VÄLIMUSE MUUTMINE 18 TABELID 18 TABELI LOOMINE ERROR: REFERENCE SOURCE NOT FOUND TABELI LOOMINE TEISE TABELI SISSE 18
Tartu Kutsehariduskeskus TEKSTITÖÖDE VORMISTAMINE Juhend Tartu 2017 SISUKORD 1 VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED ......................................................................................... 3 1.1 Vormindamine................................................................................................................... 3 1.2 Sisukorra loomine ............................................................................................................. 4 1.3 Tiitellehe loomine ............................................................................................................. 5 2 SISSEJUHATUSE JA KOKKUVÕTTE LOOMINE .............................................................. 7 3 SISU VORMISTAMINE ......................................................................................................... 8 3
algab uuelt leheküljelt. Kui lehekülg algab struktuuriühikuga (sissejuhatuse, peatüki jne) pealkirjaga, siis jäetakse ülaserva 5 6 cm vaba ruumi. Leheküljele paigutatakse 28 - 35 rida. Kõik leheküljed nummerdatakse. Lehekülje number trükitakse ülaservast 1 cm allapoole tekstiosa keskele. Välistatud pole ka numbrite paigutamine lehekülje allaäärde. Kui lehekülje numbrid pannakse ülaäärde, siis numbrit ei trükita tiitellehele, sisukorra esimesele leheküljele ja neile lehekülgedele, mida alustatakse pealkirjaga (kuid lehekülgede arvestusse need loomulikult kuuluvad). Tekst kirjutatakse ainult lehe ühele küljele. TIITELLEHT Õppeasutus, kus töö valminud Töö pealkiri ja liik Autori nimi Juhendaja nimi Töö valmimiskoht ja aasta Tiitellehe iga element paigutatakse eraldi reale, kuid koma nende vahele ei panda. Iga rida algab suure tähega, ükski rida ei lõpe punktiga
Meeldiv on tõsiasi, et ajakirjas ilmub reklaami minimaalselt. 80- leheküljese ajakirja peale on kokku ilmunud kolm ja pool lehekülge reklaami. Ajakirja visuaalne külg on igati lugejasõbralik. Ka väljaande ülesehitus tundub esmapilgul tavapärane. Kui aga ajakirja sisukorda ja sisusse lähemalt süveneda, siis ilmneb ebaloogilisust. Näiteks artiklid ,,Hinnang M. Jakobsoni rahvusvahelise komisjoni raportile" ja ,,Sinimäed suvi 1944" on selgelt arvamuslood, kuid on sisukorra järgi paigutatud rubriiki ,,Minevik ei unune". Samas ilmneb mõlema artikli juures väike viitav pealkiri ,,Arvamus". Ajakirja rubriikideks jaotamine on toimetajate otsustada ning mõlemad artiklid sobiksid tinglikult ka alapealkirja ,,Minevik ei unune" alla, kuid huvitav on see, et ajakirja veebiväljaandes on artikkel ,,Sinimäed suvi 1944" paigutatud arvamuse rubriiki, kui ,,Hinnang M. Jakobsoni rahvusvahelise komisjoni raportile" on endiselt ,,Minevik ei unune" all
tiitelleht juhendaja hinnang (seda ei köideta!) sisukord sissejuhatus töö põhiosa (jaotatakse peatükkideks ja nende alajaotusteks) kokkuvõte kasutatud kirjanduse loetelu lisad. 2.1 TIITELLEHT 2.2 SISUKORD Sisukorras antakse töö alajaotuste täielikud pealkirjad koos vastavate leheküljenumbritega. Kui kasutatakse pealkirjade nummerdamist, siis sisukorras ja töös ei nummerdata sissejuhatust, kokkuvõtet, kasutatud kirjanduse loetelu ja lisasid. Sisukorra genereerib tekstiprogramm ise, ei sisestata käsitsi! Töö ja sisukorra järjestus näidisena: SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................3 1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI .....................................................................................4 1.1. Alapeatüki pealkiri .....................................................................................................4 1.1.1
(põhitekst) Reasamm (Avaleht Lõik Taanded ja vahed Reasamm). 1,5 Teksti joonduse Rööpjoondus määramine Tekstilõikude Avaleht-lõik-lõigusätted 0 pärast ja 6 enne ees- ja järel vabaruum Pealkirjade määramine ja nummerdamine Lehekülgede Lisa-leheküljenumber Paigutada jaluses paremale. nummerdamine Sisukorra lõppu Paigutus Piirid Pidev, jaluses jaotise 2 Numeratsioon hõlmab kogu tööd, NIMI: KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMISE NÕUDED , tiitellehelt ja leheküljenumbri juures klõpsata Lingi eelmisega sisukorrast (lindil), kustutada jaotises 1 leheküljenumbri leheküljenumber eemaldamine Automaatse Viited Sisukord Kohandatud sisukord Määrata fondiks Calibri, suurusega 12
üks rida. Ühekohalised arvud kirjutatakse tekstis sõnadega (v.a loetelus), suuremad arvud ja murrud numbritega. Aastaarvud näidatakse numbritega. Leheküljed nummerdatakse, v.a. tiitelleht. Peatükkide pealkirjad kirjutatakse suurtähtedega (Heading 1). 1.2 Pealkirjade vormistamine Tekstitöötlusprogrammides on olemas pealkirjade (Heading) stiilid, mis vormistavad pealkirjad vastavalt nende tasemele ühtlaselt ja võimaldavad moodustada automaatselt sisukorra. Enne töö vormistamist tuleb üle kontrollida nende tähesuurus ja vormindus ning vajadusel teha parandused. 1. PEATÜKI PEALKIRI (Heading 1) üldjuhul 16 p, rasvane, kõik suurtähed 1.1 Alapeatüki pealkiri (Heading 2) 14 p, rasvane ja kaldkirjas, suur algustäht 1.1.1 Punkti pealkiri (Heading 3) 1314 p, rasvane, suur algustäht 1) Tuleb meeles pidada, et kõik, mis on trükitud Heading-stiilis, korjatakse sisukorda.
lehekülje numbri. Sisukord on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas. Sisukorda on kõige lihtsam vormistada põhiosa valmimise järel arvuti abil valides menüüst INSERT Index and Tables alljaotuse Table of contents (seejuures tuleb silmas pidada, et pealkirjad tuleb vormistada põhitekstist erinevas formaadis (Heading 1 v. Heading 2). Sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisa loetletakse sisukorras ühekaupa. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. Esimene on tiitelleht, millele numbrit ei kirjutata. Lehekülje numbrit ei kirjutata ka sisukorrale, mida alustatakse põhijaotise pealkirjaga. Sisukorra näidis SISSEJUHATUS ....................................................
VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED Töö prinditakse ühepoolselt valgele paberile (formaat A4). Kasutatakse arvutikirja Times New Roman suurusega 12 punkti. Üldpealkirjade suurus on 16 pt, alapealkirjadel 14 pt. Reavahe 1,5. Format Paragraph Line Spacing (1,5 line). Eestikeelsel variandil: Vorming Lõik Reasamm Leheküljed nummerdatakse automaatselt alates tiitellehest, kuid tiitellehele ja sisukorra lehele numbrit ei kirjutata. Number paigutatakse alla keskele. Tekstileheküljel kasutatakse korrastatud veergu Justified. Eestikeelne variant: Rööpjoonda. Iga uus (üld)peatükk algab uuelt leheküljelt. Alapealkirjad ja tekstilõigud eraldatakse täiendava vaba ruumiga. (Alapealkiri ei jää kunagi ilma tekstita üksinda lehekülje lõppu). Vasakule jäetakse 3,0 cm, paremale 2.5 cm, üles ja alla 2,5 cm vaba ruumi. File Page Setup Margins
põhimõtetel toimiva seadme ehitamine ning selle katsetamine. Kokkuvõte annab lugejale hea ülevaate uurimuse tulemustest, kuna tulemused on punkthaaval üksteise alla välja toodud. Lisaks omab töö praktilist väärtust, kuna töös leitud tulemusi saab hilisemates uurimustes aluseks võtta. Sissejuhatuses olev kattub kokkuvõttega, töös on palju sünonüüme, katsekäik on jäädvustatud piltidele, mis asuvad sisukorra lisas. Tööd retsenseerides võib järeldada, et uurimuse autor on antud teema valdamisel pädev. Uurimistööd lugedes tekkisid järgmised küsimused: Miks valis autor just selle teema; Kas töö autor jäi uurimuse tulemusega rahule; Kas uurimiuse autor sai töö käigus midagi uut teada? Retsensendi arvamus: uurimistöö on sooritatud hindele "väga hea", kuna uurimus vastab nõuetele. Allkiri: (retsenseerija) Retsensiooni esitamise kuupäev: ...
........... 11. Arvutil vormistamine.................................................................................................................................... 11.1. Lehe formaat ja teksti paigutus............................................................................................................. 11.2. Teksti liigendamine............................................................................................................................... 11.3. Sisukorra loomine ja pealkirjade vormistamine.................................................................................... 11.4. Viidete sisestamine arvutil..................................................................................................................... 11.5. Tabelite, skeemide, jooniste ja graafikute koostamine.......................................................................... 12. Näpunäiteid tekstitöötluseks........................................
............. 14 11. Arvutil vormistamine. ............................................................................................................................. 15 11.1. Lehe formaat ja teksti paigutus. ....................................................................................................... 15 11.2. Teksti liigendamine ......................................................................................................................... 15 11.3. Sisukorra loomine ja pealkirjade vormistamine .............................................................................. 16 11.4. Viidete sisestamine arvutil ............................................................................................................... 17 11.5. Tabelite, skeemide, jooniste ja graafikute koostamine. ................................................................... 18 12. Näpunäiteid tekstitöötluseks .............................................
IX klass II grupp 45) Lehekülje orientatsiooni (portrait/landscape) muutmiseks kasutatakse korraldust a) Fail Prindi b) Vorming - Leht c) Fail Lehekülje häälestus 46) Dokumendi päisesse (header) on võimalik lisada a) kuupäeva b) kellaaega c) lehekülje numbreid d) pilti 47) Dokumendi jalusesse (footer) on võimalik lisada a) lehekülje numbreid b) pilti c) kuupäeva d) kellaaega 48) Sisukorra loomisel on oluline, et kõik teemade pealkirjad, mida soovitakse näha sisukorras, peavad olema vormindatud a) rasvase kirjaga (Bold) b) kursiivkirjas (Italic) c) allajoondatud (Underline) d) sisseehitatud pealkirjastiiliga (Heading 1 , Heading 2, ...) 49) Sisukorra loomisel on oluline, et kõik teemade pealkirjad, mida soovitakse näha sisukorras, ei tohi olla vormindatud a) normaallaadiga (Normal) b) allajoondatud (Underline)
Avanevas dialoogaknas Uue laadi loomine vormingu põhjal (Create New Style from Formatting) dialoogak- nas tuleb (vt eelnevat joonist): 1. Nimi (Name) - määrata laadi nimi (joonisel 'EEK peatüki pealkiri'); 2. Laadi tüüp (Style type) vaikimisi lõik (Paragraph); 3. Laadi alus (Style based on) laad, millelt päritakse loodud omadused (joonisel on Pealkiri 1 Heading 1, mis on ühtlasi vajalik sisukorra loomisel (SK (TOC laad)); 4. Järgmise lõigu laad (Style for following paragraph) - vaikimisi pakutakse defineeritavat laadi, mis ena- masti ei sobi; joonisel on valitud varem koostatud laad 'EEK text') Laadile vorminduse (omaduste) defineerimiseks valida Vorming (Format) nupust. Võimalikud valikud on: 1. Font kirjatüübid, -laadid, -suurus jne (vt lk 11); 2. Lõik (Paragraph) lõigu vormindused (joondus, reavahe, lõigu vahe, lk piir jne, vt lk 13); 3
v ä l j a j ä e t a v a d s õ n a d a s e n d a t a k s e m õ t t e p u n k t i d e g a ( / . . . / ) . Tsitaadi lõppu lisatakse viide originaalile. 2. Pealkirjade vormistamine Tekstitöötlusprogrammides on sisse ehitatud pealkirjade (Heading) stiilid, mis vormistavad pealkirjad ühtlaselt, olenevalt pealkirja astmest, nummerdavad pealkirjad ja võimaldavad automaatselt moodustada sisukorra. Enne töö vormistamisele asumist tuleb kontrollida, kas arvutil on sisse lülitatud korraldus pealkirjade nummerdamiseks ja milline on pealkirjade tähesuurus ning vormindus, et neid vajadusel korrigeerida. PEATÜKI PEALKIRI (Heading 1) 16 pt, rasvane, kõik suurtähed. Alapeatüki pealkiri (Heading 2) 14 pt, paks ja kaldkirjas,esimene suurtäht. Punkti pealkiri (Heading 3) 13-14 pt, rasvane, esimene suurtäht.
Selleks võtke Tools -> AutoCorrect... ja võtke linnuke ära valiku eest 'Capitalize first letter of sentences'. Sellise valiku tegemisel on ka omad miinused, sest nüüd ei paranda Word enam väikese algustähega lauseid. Kui vahest harva tekib selle korrektuuriga probleeme, on mõistlikum valida Undo kohe peale seda, kui Word muudatuse tegi. Et hiirele kätt ei peaks panema, võib tippida ka Ctrl+Z 1.11Automaatne sisukord Wordis Pikkades ja sügava liigendusega dokumentides on sisukorra tegemine suhteliselt tülikas ning dokumendis tehtud muudatuste korral veel tülikam. Lisaks rutiinsele trükkimisele, muutuvad iga muudatusega tekstis ka lehekülgede numbrid. Kui olete aga korralikult kasutanud Wordi sisse ehitatud liigendamise võimalust ning andnud pealkirjadele ka pealkirjade vormingud (Heading 1; Heading 2; Heading 3 jne), siis on sisukorra koostamine eriti hõlbus. Selleks asetage kursor kohta, kuhu soovite sisukorda, ning valige 'Insert' menüüst 'Index and Tables'
Selleks võtke Tools -> AutoCorrect... ja võtke linnuke ära valiku eest 'Capitalize first letter of sentences'. Sellise valiku tegemisel on ka omad miinused, sest nüüd ei paranda Word enam väikese algustähega lauseid. Kui vahest harva tekib selle korrektuuriga probleeme, on mõistlikum valida Undo kohe peale seda, kui Word muudatuse tegi. Et hiirele kätt ei peaks panema, võib tippida ka Ctrl+Z 1.11. Automaatne sisukord Wordis Pikkades ja sügava liigendusega dokumentides on sisukorra tegemine suhteliselt tülikas ning dokumendis tehtud muudatuste korral veel tülikam. Lisaks rutiinsele trükkimisele, muutuvad iga muudatusega tekstis ka lehekülgede numbrid. Kui olete aga korralikult kasutanud Wordi sisse ehitatud liigendamise võimalust ning andnud pealkirjadele ka pealkirjade vormingud (Heading 1; Heading 2; Heading 3 jne), siis on sisukorra koostamine eriti hõlbus. Selleks asetage kursor kohta, kuhu soovite sisukorda, ning valige 'Insert' menüüst 'Index and Tables'
annaabi.ee 
