$H$13 Kinnitusvahendid 380 20.833333333 380 Allowable Allowable Increase Decrease 35 1.00000E+030 75 1.00000E+030 0 4.9999999999 5.8333333332 0 Allowable Allowable Increase Decrease 1.00000E+030 16.166666667 1.00000E+030 0 43.333333336 20 0 37.142857145 Kitarride tootmisplaan Ressursid Kogus Tooted Les Paul Stag Gibson Fender Kitarrikeeled (metallist) 380 6 12 6 6 Puit 400 0 8 6 7 Kinnitusvahendid 380 6 12 6 6 Plastik 30 4 0.35 0.25 0.15
Projektiplaan Arvutikomponentide tootja Eesmärgiks on arvutite emaplaatide tootmine. Ja nende edasimüüjatele edasi müümine. Kliendi sihtrühmaks on ettevõtted kes tegelevad arvutijuppide müümisega. Firma struktuur: Inimesed on jagatud osakondadesse, et organiseerida töö jaotust ja töö suundumust. Eriti tähtsal kohal on insenerid, kes toote üldse disainivad. Kui teeb vea näiteks inimene, kes kalibreerib masina valesti on toote kadu väiksem, kui siis kui insener on disaininud toote valesti ja praagi protsent on 100% Ülesanded: Juhataja hoiab kõike kontrolli all Müügiosakond tegeleb turundusega ja turu uuringutega Tootmisosakond toodab tooteid. Kvaliteediosakond kontrollib toodete nõuetele vastamist ja üldist töökõlblikust. Eksperimentaalosakond tegeleb uute lahenduste välja töötamisega (tekiks hiljem kui firma toob juba kasumit sisse) Pakkimisosakond on üsna enesest mõistetav. Logistika- ja ost...
I OSA EELARVE on vahend. Kirjendatakse tulevasi tegevusi, finantsallikaid, teostamiseks kulusid. Fikseeritud struktuuri ja hierarhilise ülesehitusega süsteem. Realistlikel prognoosidel põhinev tegevusplaan. VISIOON-(Milliseks me tahame saada?)avalik kirjalik kokkuvõte org-i tulevikust, milliseks soovitakse org-i arendada. Määrab tegutsemise põhisuuna. MISSIOON-(Miks me eksisteerime?)kirjeldab org peamise ül-i. Mida asutus teeb ja kelle jaoks? Ei tohi tihti muutuda. Lühike, selge ülevaade. STRATEEGIA-definitsioon tuleneb tegevuse tulemuslikkusest(e/v teeb õigeid asju). Vahendid ja meetodid e/v ülima eesmärgi saavutamiseks vajalike tingimuste täitmiseks. Saavutada otsustaval hetkel otsustavas lõigus otsustav ülekaal(olla konkurentidest samm eespool). Strateegiline planeerimine- järgmise 3-5a jooksul käivitatavate programmide ja nendesse suunatavate ressursside ligikaudse mahu üle otsustamise protsess. FIRMAPORTFELL-firma tooted/tegevusval...
1.4. Äriidee 2. TURUSITUATSIOON 2.1. Potentsiaalsete klientide kirjeldus 2.2. Konkurentide analüüs 3. ÕPILASFIRMA ANALÜÜS 3.1. SWOT analüüs 3.2. Majandusolukord 4. PÕHIEESMÄRGID JA STRATEEGIA 5. TURUNDUSPLAAN 5.1. Turundusmeetmed 5.1.1. Toode 5.1.2. Hinnakujundus 5.1.3. Turunduskanalid 2 5.1.4. Turundussuhtlus 6. TOOTMISPLAAN 6.1. Tootmisprotsessi kirjeldus 6.2. Tootearendus 7. ÕPILASFIRMA JUHTKOND JA PERSONAL 7.1. Organisatsioon ja selle arendamine, koolitus 7.2. Palgasüsteem ja töötasuplaan 7.3. Aja planeerimine 8. FINANTSPLAANID 8.1. Kasumiplaan 8.2. Rahavoogude plaan 8.3. Bilansiprognoos 9. RISKITEGURITE HINDAMINE JA KONTROLL 3 1. KOKKUVÕTE 1.1. Õpilasfirma põhiandmed Nimi: PÄRLIPÜÜDJAD
1.2. Õpilasfirma taust 1.3. Õpilasfirma konkurentsieelis 1.4. Äriidee 2. Turusituatsioon 2.1. Potentsiaalsete klientide kirjeldus 2.2. konkurentide analüüs 3. Õpilasfirma analüüs 3.1. SWOT analüüs 3.2. Majandusolukord 4. Põhieesmärgid ja strateegia 4.1. 5. Turundusplaan 5.1. Müügieesmärgid 5.2. Turundusmeetmed 5.2.1. Toode 5.2.2. Hinnakujundus 5.2.3. Turustuskanalid 5.2.4. Turundussuhtlus 6. Tootmisplaan 6.1. Tootmisprotsessi kirjeldus 6.2. Tootmisplaan 6.3. Tootearendus 6.4. Investeerimisplaan 6.5. Koostööpartnerid 7. Õpilasfirma juhtkond ja personal 7.1. Organisatsioon ja selle arendamine, koolitus 7.2. Palgasüsteem ja töötasuplaan 7.3. Aja planeerimine 8. Finantsplaanid 8.1. Kasumiplaan 8.2. Rahavoogude plaan 8.3. Bilansiprognoos 9. Riskitegurite hindamine ja kontroll
10 Metalli (un.) raami kohta 4 2 1 2 x3 <=500 (raam 3) 11 Klaasi (un.) raami kohta 6 2 1 2 x4<=1000 (raam 4) 12 Ühiku müügihind $28,50 $12,50 $29,25 $21,50 x1,x2, x3, x4>=0 13 14 Tootmisplaan 15 Raami tüüp 1 2 3 4 16 Toodetud raami 1000 0 0 1000 17 <= <= <= <= 18 Maksimaalne müügikogus 1000 2000 500 1000 19 20 Tootmisteguripiirangud Kasutatud Saadaval 21 Tööjõutunde 4000 <= 4000 22 Metalli (un
x1 x2 x3 x4 Kulu Muutujad 11,11111 27,77778 16,66667 22,22222 Õunad 305,5556 Maasikad 133,3333 z Mustikad 83,33333 Sihifunktsioon 300 Vaarikad 300 Antud lahenduskäigu põhjal on näha, et firma kõige optimaalsem tootmisplaan näeb ette selle, kui moosi A toodetaks ligikaudu 11 , moosi B ligikaudu 28, moosi C ligikaudu 16 ning moosi D ligikaudu 22 alust. Sellise tootmise kohaselt jääks ressursse alles vastavalt : õunu 94,5554 kg, maaskaid 216,6667 kg, mustikaid 116,667 kg ning kuna vaarikate kulu on täielik, ei jää neid üle.
Juhtimise alused Kavandamine ja planeerimine Mare Kurvits, PhD Kavandamine e. planeerimine Õpi-eesmärgid: Õppida mõistma planeerimise rolli juhtimises Kirjeldada planeerimisprotsessi Õppida eristama planeerimisvahendeid Selgitada strateegilise juhtimise tähtsust Tunda erinevaid strateegiaid Kavandamine e. planeerimine Alati tulevikku suunatud tegevus Üks juhtimise võtmefunktsioone, milleta ettevõtte tegevus muutuks juhuslikeks lahendusteks. Planeerimine on juhtide kohustuslik funktsioon, nende tähtsaim tegevus. Planeerimine Planeerimine on tegevus, mis seisneb organisatsiooni ja tema liikmete eesmärkide ning nende saavutamise teede ja abinõude kindlaksmääramises. Otsustatakse, mida, millal ja kuidas tuleb juhil ja tema alluvatel järgnevalt teha. Põhisisuks on teadlik ja põhjendatud sihtide ja suundade kujundamine Juhi roll planeerimisel Juhi roll planeerimisel: eesmärgi püst...
rasketööstuse arendamine, sõjatehnika arendamine. Inimeste toidu arvelt. Et NSVL saaks maailma mastaabis suurimaks riigiks. 11. Mis oli sundkollektiviseerimine? Millal? Miks? Tulemus? Kuidas? V: talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse e kolhoosidesse, talupoegade küüditamine. 1930 ndatel. Tulemuseks oli põllumajanduse langus ja nälg. Propageeriti valedega. 12. Mis olid viisaastakud? V: ette kirjutatud tootmisplaan, mis paberitel küll täideti kuid reaalselt mitte. 13. Kuidas toimusid repressioonid?Mis oli GULAG, NKVD, TSEKAA, KGB? V: Vägivallaga viidi läbi repressioonid. Represseeriti lisaks talupoegadele nüüd ka julgeolekuorganeid, armeed ja võimu keskasutusi, et eemaldada Stalini vastased. GULAG- ülemaailma sunnitöölaagrite süsteem NKVD- riikliku julgeoleku, siseturvalisuse: korrakaitse-, elanikkonna poliitilise
Õpilasfirmad kui praktiline tegevus õppetöö osana Epp Vodja JA Eesti Euroopa trend ettevõtlusõpe ja ettevõtlikkusõpe (entrepreneurship) JA Eesti Eestis JA Eesti Majandusõpe Ettevõtlusõpe Ettevõtlikkusõpe Programmide eesmärk Elus parem toimetulek Ettevõtlus kui eluperspektiiv võimalus nii andekatele kui vähem andekatele Ettevõtlusõpe Hõlmab ettevõtlikkuse arendamist ja ettevõtlusteadmiste andmist. Euroopa Komisjoni ekspertrühm aastal 2005 "Õpilasettevõtted on üks parimaid meetodeid ja kindlasti väga tõhus vahend ettevõtlusvaimu edendamiseks koolis." õppekava Ettevõtlikkuse õpetamine läbiva teemana JA Eesti Seitse sammu Isiklik majandus Rahvusvaheline majandus · Ettevõtlusõpe valikainena põhikoolis · Tegutsev ettevõte · Minifirma · Creatlon Majandus- ja ettevõtlusõpe gümnaasiumis Eestis õ...
Majandusarvestus Jaana Ruusmaa PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE JUHTIMISARVESTUSES Ainetöö Õppejõud :Aino Sillamaa Tallinn 2002 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Müügiplaan, laekumiste plaan 5 2. Tootmisplaan 7 2.1 Tootmiskulude eelarved 2.1.1 Materjali hankimise (vajaduse) plaan ja tasumine materjalide eest 8 2.1.2 Tööjõu plaan ja palgakulu eelarve 10 2.2 Perioodikulude eelarved 2.2.1 Turustus- ja halduskulude eelarve ning nende tasumise eelarve 11 3. Tootmise üldkulude plaan ja üldkulude väljamaksete prognoos 13 4. Tooteühiku plaanilise omahinna kalkulatsioon
-60 3 Tabeli abil Tabeli abil esitatakse fuktsiooni siis, kui kas määramispiirkond või muutumispiirkond on lõplikud. Sobiv on juhul, kui on tegemist lõpliku arvu katsete või vaatluste tulemustega a2006 TTU M.Veimer 10 Majandusfunktsioone Näide Ettevõtte tootmisplaan näeb ette valmistada teatud toodet vähemalt 10 partiid nädalas. Ka on teada, et ettevõte suudab nädalaga toota kõige rohkem 100 partiid ning ühe partii müügihind on 300 eurot, kusjuures mittetäielike partiide müük pole võimalik. Tähistades tehase nädalatoodangu tähega Q ja tulu tähega , saame funktsiooni = 300*Q Q sõltumatu muutuja ehk argument sõltuv muutuja Määramispiirkonnaks on hulk {10, 11, 12, ..., 100}
Tee kindlaks, mis komponente ja pooltooteid vajatakse Uuri, kas vajalikud komponendid ja pooltooted on saadaval Iga vajaliku kuid puuduva komponendi või pooltoote puhul tee kindlaks, millal töö peab algama, et see komponent või pooltoode jõuaks õigeks ajaks Genereeri vastavad töö- ja ostutellimused Korda protsessi materjalide spetsifikatsiooni (BOM-i) järgmise tasandi jaoks. Peamine tootmisplaan (MPS) Määratleb, mida ja millal valmistatakse Peab olema vastavuses tootmise koondplaaniga Sisenditeks on finantsplaan, kliendi nõudlus, tehnoloogia, tarnijate töökvaliteet Protsessi liikumisel planeerimisest teostuseni iga etapp peab olema testitud teostatavuse üle Peamine tootmisplaan (MPS) on tootmise planeerimise protsessi tulemus Ettevõtte ressursside planeerimine (ERP)
VÕIM JA OTSUSTAMINE Võim on autoriteet, mis on võimeline teisi oma tahtele allutama, teiste inimeste tegusid juhtima. Juhil võib olla võim, kuid mitte autoriteet. Viis võimutüüpi (French, Raven) · Tasustatud võim- tasul põhinev, võimalus pakkuda alluvatele palgatõusu, edutamist vms. Alati olemas. · Sundiv võim karistusel põhinev, alluvad näevad juhti kui karistajat. Võib rakendada kui tahta. · Seaduspärane võim liider on töötajatest kõrgemal positsioonil. Alati olemas. · Soovituslik võim karismaatilisusel põhinev, alluvad näevad juhi omadusi (häid). Seotud autoriteediga ega pruugi olla. · Asjatundja võim alluvad näevad juhti kui väga heade oskustega spetsialisti. Seotud autoriteediga ega pruugi olla. OTSUSTAMINE Otsustamine kui protsess: Otsustamisstiilid: · Ratsionaalne ratsionaalsed otsused baseeruvad uuringutel j...
Ühe muutuja funktsioonid 2 Ülesanded iseseisvaks lahendamiseks Vastused Q 2 1.Kulufunktsioon on C(Q) = 600 + 4Q + 200 ning tulufunktsioon R(Q) = 20Q, kus Q on tootmismaht. Leida M C(8) ja M R(4). Leida püsikulu ja muutuvkulu, kui Q = 10. Leida ka tooteühiku hind. Q Lahendus: M C = C (Q) = 4 + 100 . M C(8) = 4.08. Toodangu suurendamisel kaheksast tooteühikust üheksa tooteühikuni suurenevad kulud 4.08 rahaühiku võrra. M R = R (Q) = 20. Nagu näha MR ei sõltu toodangu hulgast. Toodangu suurendamisel ühe ühiku võrra tulu suureneb alati 20 rahaühiku võrra. Kulufunktsiooni vabaliige on 600, mis ongi püsikuluks (see ei sõltu toodanguhulgast Q). Q2 102 Muutuvkulu a...
leitud lahendi optimaalseus säiliks. NT:tooteühikult saadav kasumi võimalik muutumine, et firmale sobivaim tootmise struktuur jääks püsima) Analüüsitakse mudeli parameetrite muutusi, millega kaasneb mudeli ja lahendi struktuuri muutumine (mudeli taaslahendamine eesmärgiga selgitada lahendi võimalikku muutumist, kui muutuvad mudeli parameetrid. NT:milliseks võib kujuneda firma tootmisplaan, kui uue seadme tootlikkus on 20% kõrgem/ käibevahendid suurenevad 30% võrra) Kitsendused = käsutuses olevate ressursside piiratus Optimaalne- olemasolevate võimaluste (kitsenduste) ja püstitatud juhtimiseesmärgi korral parim saavutatav tulemus. Optimaalsuskriteerium-juhtimiseesmärgi kvantitatiivne hinnang (võimalikult suur kasum/ müügimaht) Optimeerimine- olemasolevatele kitsendustele ning püstitatud optimaalsuskriteeriumile vastava lahendi leidmine.
müügiprognoos. Hinnatakse nõudluse sesoonsust. Tuuakse välja müügile tehtavad kulutused ja klientidele pakutavad maksetingimused. Nii ettevõtte edukuse seisukohalt kui ka investorite veenmiseks on tähtsaim turu olemasolu. Kõige parem, kui oleks võimalik ette näidata juba sõlmitud müügilepingud või olulised müüki toetavad kokkulepped. 7. Tootearendusplaan (teenuste arendusplaan). 8. Tootmisplaan (teenuste osutamise plaan). Näidatakse, kuidas toodetakse ja tegevust korraldatakse. 9. Personaliplaan. Vajalik töötajate arv ning neile esitatavad nõuded. Organisatsiooni struktuur ja alluvusvahekorrad. Konkreetsete töötajate tööülesanded ja vastutus. Kasutatav palgasüsteem. Töötajate täienduskoolitus. 10. Finantsplaan. Võtab kokku äriplaani elluviimisega kaasnevad kulud ning oodatavad tulud
müügiprognoos. Hinnatakse nõudluse sesoonsust. Tuuakse välja müügile tehtavad kulutused ja klientidele pakutavad maksetingimused. Nii ettevõtte edukuse seisukohalt kui ka investorite veenmiseks on tähtsaim turu olemasolu. Kõige parem, kui oleks võimalik ette näidata juba sõlmitud müügilepingud või olulised müüki toetavad kokkulepped. 7. Tootearendusplaan (teenuste arendusplaan). 8. Tootmisplaan (teenuste osutamise plaan). Näidatakse, kuidas toodetakse ja tegevust korraldatakse. 9. Personaliplaan. Vajalik töötajate arv ning neile esitatavad nõuded. Organisatsiooni struktuur ja alluvusvahekorrad. Konkreetsete töötajate tööülesanded ja vastutus. Kasutatav palgasüsteem. Töötajate täienduskoolitus. 10. Finantsplaan. Võtab kokku äriplaani elluviimisega kaasnevad kulud ning oodatavad tulud
36. Mis on kontroll juhtimises? Millised on kontrolli eesmärgid? Kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. Näiteks kulutuste võrdlemine eelarvega, tehtud tegevuste võrdlemine planeeritud tegevustega jne. 37. Millised on kontrolli liigid? Füüsiliste vahendite kontroll laoseis kvaliteedi kontroll jne Inimressursside kontroll - valiku, koolituse, arendamise kontroll jne Ressursi kontroll müügi- ja turundusprognoosid, tootmisplaan, majandusprognoosid jne Finantsressursside kontroll rahavoogude kontroll Strateegiline kontroll kui Strateegiline kontroll kui tulemuslikud on äristrateegia ja selle alamstrateegia eesmärkide saavutamiseks, teostavad tippjuhid Taktikaline kontroll kui tulemuslik ja strateegiaga seotud on allüksuste tegevus, teostavad kesktasemejuhid. Operatsiooni kontroll ressursside tooteks ja teeuseks muutmise kontroll, näiteks kvaliteedi kontroll, teostavad esmatasandi juhid 38
ÕF BRS Anti Bertel, Merko Susik, Ott Reppo Pärnu-Jaagupi Gümnaasium 11. klass Juhendaja: Mari Suurväli 2012/2013 Õpilasfirma BRS asutamise dokumendid Õpilasfirma BRS asutamiskoosoleku protokoll Pärnus 10. Oktoober 2012 Osa võtsid: Anti Bertel, Ott Reppo, Merko Susik Koosolekut juhatas: Anti Bertel Protokollis: Ott Reppo Päevakord: 1)Õpilasfirma toote või teenuse valimine 2)Õpilasfirma tegevjuhi valimine 3)Õpilasfirma nime valimine 4)Õpilasfirma algkapitali suuruse määramine 5)Õpilasfirma põhikirja kinnitamine 1. Kuulati ära Anti Berteli ettepanek toote valimiseks. Otsustati: hakata pakkuma 3D origami tooteid 2. Õpilasfirma tegevjuhi kandidaatideks esitati Anti Bertel ja Merko Susik .Toimus salajane hääletamine. Otsustati: salajase...
pooltoode jõuaks õigeks ajaks Genereeri vastavad töö- ja ostutellimused – kui varud ei ole piisavad, siis programmid automaatselt genereerivad ostusoovitusi. Korda protsessi materjalide spetsifikatsiooni (BOM-i) järgmise tasandi jaoks. Kõige enam levinud infosüsteem on SAP, Eestis levinud Axapta ja UVEX. Peamine tootmisplaan (MPS): sisendid tulenevad ettevõtte spetsiifikast, neid saab määrata. Plaan peab olema valmis kindla perioodi jaoks: teadaolevad tellimused, nõudluse ennustus, peamised tootmisvõimsuse kitsendused, varude tasemed (min-max reeglid, kindlustusvaru). Oluline, et same aru, kuidas programme loogika toimib, millised on sisendid. Määratleb, mida ja millal valmistatakse Peab olema vastavuses tootmise koondplaaniga
3. Operatiivne kontroll- esmatasandijuhid, teenuse kvaliteet ja kogusele, teenindus-, tootmisprotsessile. 35. Selgitage kontrolli liike lähtuvalt valdkondadest. Liigid: 1. Füüsiliste vahendite kontroll inventari kontrollimine, laoseis ja kvaliteedikontroll; 2. Inimressursside kontroll valiku, treeningu, tulemuste ja kompenseerimise hindamine; 3. informatsiooni ressursi kontroll müügi ja turunduse prognoosid, keskkonna analüüs, avalikud suhted, tootmisplaan ja majandusprognoosid 4. finantsressursside kontroll võlgnevuste juhtimine nii, et firmal oleks alati vajalikus koguses sularaha, et maksud laekuksid õigeaegselt 36. Selgitage kontrolli läbiviimise etappe. Kontrolli protsess Plaanide koostamisele järgnevad kontrolli protsessi kuuluvad tegevused: Andmete (info) kogumine ja standardite määramine (kasulik standardid arvuliselt määratleda)
tööriist. · Plaanid peavad moodustama ühtse süsteemi, pidades silmas kogu firma peaeesmärki. Plaanide liigid: · Planeerimistähtaegade järgi: 1. Lühiajalised (jooksvad) alla 1a 2. Keskajalised 1-5a (operatiiv) 3. Pikaajalised (perspektiivsed) üle 5a · Planeerimisobjektide järgi: 1. Allüksuste ja ettevõtte kui terviku plaanid. · Tegevussuundade järgi: 1. Tootmisplaan 2. Turundusplaan 3. Finantsplaan 4. Materiaal-tehnilise varustuse plaan 5. Tööjõuplaan · Lahendavate ülesannete järgi: 1. Strateegiline (teeb ettevõtte tippjuhtkond) 2. Taktikaline (milliste vahenditega plaane ellu viiakse) 3. Operatiivne (lühiajalised plaanid, nt mida töötajad just tänasel päeval teevad) Planeerimise põhimõtted: · Efektiivse pl-se printsiibid, s.t
Leida toodete hulk q , mille puhul firma kasum on suurim jakui suur see on? 12 Ülesanne 4.23. Raadioid valmistav tehas müüb neid hinnaga 950 kr tükk. Kogukulufunktsioon on C(q) = 0,5q2 - 10q + 60 000 , kus q on valmistatud ja müüdud raadiote hulk. Leida kasumifunktsioon ja tasuvuspunkt. Milliste q väärtuste korral on tehasel lühiperioodil üldse mõtet raadioid toota? Milline tootmisplaan tagab suurima kasumi? Ülesanne 4.24. Firma kogutulu on 550q 5 q2 , kogukulud aga C(q) = 50 q + 10 500 . Millise tootmisplaani korral on firma kasum suurim? Ülesanne 4.25. Kulufunktsioon on C(q) = 0,2q3 8q2 + 100q + 200, kus q on tootmisamht. Milline on suurim kasum, kui tooteühiku müügihind on 160 kr? Ülesanne 4.26. Teatud tooteliigi hinnal sõltuvana nõutavast kogusest q on kuju p = 40 0,5q . Kogukulude funktsioon on C(q) = 0,03q3 2,13q2 + 48,8q . Kui suure
1) arvutite kättesaadavus meeskonna liikmetele 2) arenduskeskkonna töö stabiilsus 3)liikmete eelnev töökogemus ja üldine töövõime 4) meeskonna eelnev kogemus antud projektis kasutatavate projekteerimis- ja programmeerimisvahenditega 5) kasutatavate tarkvaratehnikavahendite efektiivsus 6) toote loomise plaani pingelisus 65. Tarkvaraprojekti tüüpilised riskifaktorid 1) tööjõu vähesus 2) mitterealistlik tootmisplaan ja eelarve 3) valede tarkvara funktsioonide loomine 4) vale kasutajaliidese loomine 5) liigsed lubadused ja liigne enesekiitus 6) pidev nõuete muutmine 7) probleemid väljastpoolt ostetud komponentidega 8) probleemid allettevõtjatega 9) probleemid jõudlusnõuete rahuldamisega 10) töötamine teoreetilise ja tehnoloogilise piiri peal 66. Riski mudel Riski mudel peab võimaldama hinnata üksikutest faktoritest põhjustatud riski ja ka koguriski suurust
4. Eelarve komponentide kontroll ja koordineerimine 5. Eelarve kinnitamine 6. Kinnitatud eelarve saatmine täitjatele ja kontrollijatele ETTEVÕTTE KOONDPLAAN Koostatakse tavaliselt üheks aastaks ja kujutab endast plaanide, eelarvete ja eelarvestatud finantsaruannete ning nendega kaasnevate abitabelite kogumit. Ettevõtte koondplaani sees eristatakse (1) põhitegevuse koondplaani- (12) Müügiplaan, Tootmisplaan, Eelarvestatud lõppvarud, Materjalivajaduse plaan, Materjalikulude eelarve, Tööjõuvajaduse plaan, Tööjõukulude eelarve, Tootmise üldkulude eelarve, Turustuskulude eelarve, Halduskulude eelarve, Arenduskulude eelarve, Eelarvestatud kasumiaruanne (2) koondfinantsplaani- Kapitaalmahutuste eelarve, Kassaplaan, Eelarvestatud rahakäibearuanne, Eelarvestatud bilanss Staatiline ja paindlik eelarve
juhtimisel kooskõlas nõudlusega lõpptoodete järele. MRP algab nõudluse täpsest määratlemisest millal ja kui palju midagi vajatakse. 33. MRP süsteem koosneb tervest reast loogiliselt seotud protseduuridest, otsustamise reeglitest ja andmekogumitest. Andmekogumites on kirjeldatud toodete ajastatud struktuurid, tootmisplaanid ja juhtnöörid selle kohta, kuidas materjalivajadust õigeaegselt rahuldada. MRP abil peab olema võimalik muuta operatiivselt varude juhtimist juhul, kui tootmisplaan peaks muutuma. 34. MRP rakendamise ülesanne on minimiseerida materjalivajadust tootmises. MRP kasutamisega püüeldakse sinnapoole, et kõik vajalik oleks kohal õigeaegselt ja õiges koguses. Seejuures on eelduseks, et tootmisplaanid on kooskõlas nõudlusega, ei valmistata midagi liigset ja samas ei jäeta osa tellimustest täitmata. 35. Töö- ja palgakorralduse planeerimine tootmises (töönormimine, tööajafond, tööaja
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ETTEVÕTTE KOONDPLAAN Ainetöö Juhendaja: Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ETTEVÕTTE KOONDPLAAN JA SELLE ELEMENDID...................................................4 2.KOONDPLAANI KOOSTAMISE ETAPID...........................................................................5 2.1 Põhitegevuse eelarved........................................................................................................5 2.1.1. Müügiplaan.................................................................................................................6 2.1.2. Tootmise eelarve.........................................................................................................8 2.1.3. Ühikuline tootmise eelarve..........................
töökorda seadmiseks. 2.juurdekasvuline rahavoog projekti eluea kestel hõlmab puhaskasumi kasvu käibe suurenemist, pluss tööjõu või materjali kokkuhoiu ja müügikulude vähenemise 3.lõpetav rahavoog on seotud projekti lõpetamisega, hõlmates likvideerimishinna ja lõpetamisega seotud kulud. Baasrahavooks loetakse seda rahavoogu , mida võib eeldada olukorras, kus ühtegi investeeringu alternatiivi ei rakendata ehk kus säilib senine tootmisplaan. 34:Investeeringute efektiivsust mõjutavad tegurid (tootmistingimustes, tehnoloogia ja mastaap) Ühesuguste tootmissuuna ja realiseerimishinna taseme juures võivad erinevates piirkondades olevate ettevõtete tulud kujuneda erinevaks, sest loodustingimuste varieeruvus on suur .Investeeringute efektiivsust mõjutavad majanduslikud tegurid on saaduste ja sisendite hinnad, hindade stabiilsus ja turu ulatus ning kasvu väljavaated.
arvestada ka selle müügist saadavat raha juurdevoolu. 2.juurdekasvuline rahavoog- projekti eluea kestel hõlmab puhaskasumi kasvu käibe suurenemist, pluss tööjõu või materjali kokkuhoiu ja müügikulude vähenemise. 3.lõpetav rahavoog- on seotud projekti lõpetamisega, hõlmates likvideerimishinna ja lõpetamisega seotud kulud. Baasrahavooks loetakse seda rahavoogu, mida võib eeldada olukorras, kus ühtegi investeeringu alternatiivi ei rakendata ehk kus säilib senine tootmisplaan. 35. Investeeringute efektiivsust mõjutavad tegurid (tootmistingimustes, tehnoloogia ja mastaap) 1.tootmistingimused (looduslikud, majanduslikud) 2.tootmistehnoloogia 3.tootmise mastaap Ühesuguste tootmissuuna ja realiseerimishinna taseme juures võivad erinevates piirkondades olevate ettevõtete tulud kujuneda erinevaks, sest loodustingimuste varieeruvus on suur. Investeeringute efektiivsust mõjutavad majanduslikud tegurid on saaduste ja
Miinimumülesande korral on vaja sirget nihutada kuni esimese ühise punktini lubatavate lahendite piirkonnaga või nihutada vektorile vastassuunas kuni viimase ühise punktini ( sõltub piirkonna ja vektori vastastikkusest asendist). Näide: Kahte tüüpi toodete valmistamiseks on 80 kg toorainet ja 6 tundi aega. Esimese toote valmistamiseks kulutatakse igale tootele 2 kg toorainet ja aega 0,1 tundi, teisele tootele kulub toorainet 1 kg ja aega 0.12 tundi. Leida tootmisplaan ,mille korral saadav tulu oleks suurim, kui esimest toodet on võimalik turustada kuni 30 tk ja teist toodet kuni 40 tk. Sealjuures saadakse iga I tüüpi toote müügist 50 kr tulu ja tesit tüüpi toote müügist 30 kr tulu. 1. Koostada ülesandele matemaatiline mudel; 2. Lahendada saadud mudel graafiliselt. Mudeli koostamiseks soovitav estada kõik algandmed tabeli kujul. Ressursid Kulu I tootele Kulu II tootele Ressursi maht
koostatud süsteem. Miinimumülesande korral on vaja sirget nihutada kuni esimese ühise punktini lubatavate lahendite piirkonnaga või nihutada vektorile vastassuunas kuni viimase ühise punktini ( sõltub piirkonna ja vektori vastastikkusest asendist). Näide: Kahte tüüpi toodete valmistamiseks on 80 kg toorainet ja 6 tundi aega. Esimese toote valmistamiseks kulutatakse igale tootele 2 kg toorainet ja aega 0,1 tundi, teisele tootele kulub toorainet 1 kg ja aega 0.12 tundi. Leida tootmisplaan ,mille korral saadav tulu oleks suurim, kui esimest toodet on võimalik turustada kuni 30 tk ja teist toodet kuni 40 tk. Sealjuures saadakse iga I tüüpi toote müügist 50 kr tulu ja tesit tüüpi toote müügist 30 kr tulu. 1. Koostada ülesandele matemaatiline mudel; 2. Lahendada saadud mudel graafiliselt. Mudeli koostamiseks soovitav estada kõik algandmed tabeli kujul. Ressursid Kulu I tootele Kulu II tootele Ressursi maht
näidatakse müügitulu (netokäive). Vormi esimene osa koostatakse naturaalnäitajates (koguseliselt), teises osas on hinnad ja kolmandas osas müügitulu. Müügieelarve võetakse omakorda aluseks tootmis- ja finantseelarvete koostamisele. Tootmiseelarved 1) Tootmisplaani koostamise aluseks on müügieelarves kajastatud toodete müügikogused (valmistoodete müük + varu perioodi lõpuks varu perioodi alguseks = tootmisplaan). Tootmisplaan võetakse aluseks tooraine, 46 põhimaterjalide, tehnoloogiliste abimaterjalide vajaduse, pakendi ning otseste materjali- ja töökulude arvutamisel; 2) Tooraine, põhimaterjalide ja pakendi vajaduse ja maksumuse arvestus on vajalik ja määratakse kindlaks tootmisplaani ja tooraine, põhimaterjalide ja pakendi tüüpkulude järgi iga toote kohta.. Maksumuse arvestust kasutatakse
4) Optimaalsusprintsiip tootmises (2 tk). 1) maksimaalne toodang etteantud kuludega Ehk meile on ette antud võimalike kulude fikseeritud suurus ning me peame selle suuruse juures tootma võimalikult suure koguse hüvist. – nt turundus 2) etteantud toodang minimaalsete kuludega Ehk meile on ette antud vajalik toodangu suurus ning me peame saavutama selle toodangu hulga võimalikult väikeste kuludega. – nt tootmine Lõppeesmärgiks leida optimaalne tootmisplaan, mille korral on võimalik kasumit maksimeerida. 5) Lühi- ja pika perioodi eristamine ja 6) Millisest hetkest algab pikk periood? Firmateoorias eristatakse lühiperioodi (ehk vaatlusaluse perioodi) ja pika perioodi otsustusi (ehk tulevikku suunatud). Lühiperiood on ajavahemik, mille jooksul on võimalik muuta kasutatava tööjõu (L) kogust, aga ei ole võimalik muuta kasutatava kapitali (K) kogust – eeldame, et uute seadmete või hoonete püstipanek võtab aega
3) Mitmesugused toetused- Euroopa Liidu fondidest. Investeeringute efektiivsus- väljendub kogutulu (kasumi) juurdekasvu ja seda põhjustanud investeeringu suhtena. Investeeringute piirefektiivsus- tulu ühe täiendava investeeritud rahaühiku kohta. Investeerimisvõimaluste võrdlemisel kasutatakse hindamisvahendina rahavoogusid, mitte aga arvestuslikke tulusid. Baasrahavoog- rahavoog, mida võib eeldada olukorras, kus ühtegi investeeringu alternatiivi ei rakendata ehk kus säilib senine tootmisplaan. Projektist tulenevate rahavoogudena vaadeldakse laekunud raha ehk sissetulevat rahavoogu. Investeeringuga seotud rahavood võib jaotada kolme rühma: 1) Esialgne rahavoog, mis on seotud kohe investeerimisprojekti algu tehtavate kulutustega varade soetamiseks, käibekapitali täiendavaks vajaduseks ja väljaõppekuludega. Kui investeerimisotsus puudutab vana tehnika väljavahetamist, tuleb arvestada ka selle müügist saadavat raha juurdevoolu.
pooltoodete kõiki parameetreid ning kulunorme ühe tooteühiku kohta ja materjalide kohaletoimetamise tingimusi. Varude andmebaas annab teavet varude, nende täiendamisvajaduse, tarnijate ja tarnetest kohta. 15 Tarbijate Nõudluse tellimused prognoos Tootmisplaan Materjalide MRP programmide Materjalide andmebaas kompleks varude andmebaas Vajalik info Väljund otsustamiseks Joonis 6. Materjali saadavuse planeerimisel põhinev tootmissüsteem (MRP–I) MRP–I toetub lõpptoote tarbijate nõudlusele ja tootmisgraafikule
2. Miks on kontrollimine vajalik? Mikro ja makrokeskkonna muutustega kohanemiseks Vigade kuhjumise vältimiseks Keeruka organisatsiooni juhtimiseks Omahinna minimeerimiseks 3. Millised on peamiised kontrolli liigid? Füüsiliste vahendite kontroll laoseis kvaliteedi kontroll ,inventari kontrolljne Inimressursside kontroll - valiku, koolituse, arendamise kontroll jne Ressursi kontroll müügi- ja turundusprognoosid, tootmisplaan, majandusprognoosid jne Finantsressursside kontroll rahavoogude kontroll Strateegiline kontroll kui Strateegiline kontroll kui tulemuslikud on äristrateegia ja selle alamstrateegia eesmärkide saavutamiseks, teostavad tippjuhid Taktikaline kontroll kui tulemuslik ja strateegiaga seotud on allüksuste tegevus, teostavad kesktasemejuhid. Operatsiooni kontroll ressursside tooteks ja teeuseks muutmise kontroll, näiteks
EELARVED LÄHTEPUNKTID - strateegiad - pikaajalised sihtülesanded - planeerimise lähtealused täps us - tus e d PÕHIEELARVED - tulude-kulude eelarve e e s m ärgid - bilansieelarve - finantseerimiseelarve OSAEELARVED koos - - müügieelarve kõlas ta- - tootmisplaan m ine - kulude eelarve - investeeringute eelarve - tegevusprogrammid Andres Laar 2008 2007 EELARVE RING Te ge vus aas ta algus Ee larve Juhtide ja kinnitam ine alluvate
36. Mis on kontroll juhtimises? Millised on kontrolli eesmärgid? Kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. Näiteks kulutuste võrdlemine eelarvega, tehtud tegevuste võrdlemine planeeritud tegevustega jne. 37. Millised on kontrolli liigid? Füüsiliste vahendite kontroll – laoseis kvaliteedi kontroll jne Inimressursside kontroll - valiku, koolituse, arendamise kontroll jne Ressursi kontroll – müügi- ja turundusprognoosid, tootmisplaan, majandusprognoosid jne Finantsressursside kontroll – rahavoogude kontroll Strateegiline kontroll – kui Strateegiline kontroll – kui tulemuslikud on äristrateegia ja selle alamstrateegia eesmärkide saavutamiseks, teostavad tippjuhid Taktikaline kontroll – kui tulemuslik ja strateegiaga seotud on allüksuste tegevus, teostavad kesktasemejuhid. Operatsiooni kontroll – ressursside tooteks ja teeuseks muutmise kontroll, näiteks kvaliteedi kontroll, teostavad esmatasandi juhid 38
EESTI TÖÖTUKASSA ÄRIPLAANI KOOSTAMISE JUHEND Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................ 3 1. KOKKUVÕTE ........................................................................................................................... 4 2. ETTEVÕTTE ÜLDANDMED .................................................................................................. 4 3. ÄRIIDEE .................................................................................................................................... 4 4. VISIOON, MISSIOON JA EESMÄRGID ................................................................................. 4 4.1 Visioon ..................................................................................................................................... 4 4.2 Missioon ...........................
JUHTIMISE ALUSED TEEMA1 : Juhtimise mõiste, funktsioonid, tasandid Juhtimine on: · Üks huvitavamaid inimtegevusi · ligitõmbav, sest, see on seotud võimuga ja teistest üleoleku tundega. · seotud teiste inimeste tähelepanuga, lugupidamisega, autoriteediga. · huvitav, sest see on seotud riskiga. Juhtimine on mäng. · Juhtimine võimaldab midagi enamat korda saata kui üksinda. Juhtimise ülesanne: o Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ja üheks hästi talitlevaks tervikuks sulatamine, selleks et rakendada organisatsiooni varad, saavutada tema eesmärgid ja rahuldada liikmete vajadused. o Juhtimine on tegevus, kus juht mõjutab teiste inimeste tegevust eesmärgipärases suunas. Juhitakse tegevusi (protsesse), mitte inimesi, esemeid ja asju. Lähtumine: objektist juhtimisprotsessist Juhtimine on ...
MAJANDUSARVESTUS 1. Majandusarvestuse olemus ja koht ettevõtte juhtimissüsteemis. Arvestuse liigid. Finants- arvestus. Juhtimisarvestus. Kuluarvestus. (1, lk. 9-13) Majandusarvestus on maj.info identifitseerimise, hindamise, töötlemise ja edastamise protsess eesmärgiga võimald. info kasutajatel langet. juhtimisotsuseid. Maj.arvestus kui infoprotsess hõlmab: · kogumist, identifitseerimist, mõõtmist ja hindamist, · vastava info registreerimist, töötlemist ja kokkuvõtmist, · maj.tegevuse kohta aruandluse koost. (rp. ja e/v sisesed aruanded), · aruannete interpreteerimist anal. käigus e/v siseste ja väljaspool tehtavate otsustuste tarvis. Maj.arvestus on infoprotsess, millel on oma infotarbijad, kes jaotuvad e/v välisteks ja sisesteks in- fotarbijateks. Sõltuvalt infotarbijate huvist on nende suhe e/v maj.tulemustesse erinev. Väliseid infotarbijaid (aktsionärid, võlausaldajad, riigiametid jne.) huvitab...
kasvab, kuid mitte enam nii suurelt 3) alates punktist B iga juurdetulev tööline kahandab toodangut. S.t. seda, et tootmisvahendite arvu samaks jäädes ei jätku teatud töölisest alates enam piisavalt tootmisvahendeid ja töölised hakkavad üksteist segama. Lõppkokkuvõttes kogutoodang väheneb. 3. ETTEVÕTTE LÜHIAJALINE TOOTMISPLAAN E. OPTIMAALNE TOOTMISMAHT PIIRTULU JA PIIRKULU KÕVERAD Selle määramiseks kasutatakse piirkulu ja piirtulu omavahelist suhet. Piirkulu on kogukulu kasv uue tooteühiku lisandumisel. Piirtulu on kogutulu kasv uue tooteühiku lisandumisel. Näide 14 Tootmismaht Kogukulu Piirkulu Kogutulu Piirtulu 3 44 57 4 51 7 72 15 Arvtabel kilelt
järgmistest näitajatest: - tegevjuhtide reputatsioon, edukus senisest tegevusest; - kollektiivi õhkkond, meeskonnatöö, motivatsioon; - spetsialistede haridus, kompetentsus, ambitsioonikus; - omanike huvitatus firma kestvast tegevusest, nende osalemine firma juhtimises; - organisatsiooni alluvussuhted, vastutuse korrektsus. Tootmisplaani, müügiplaani, investeerimisplaani analüüs - hinnata, kas ettevõtte tootmisplaan, müügiplaan ja investeerimisplaan on teostatavad, optimaalsed ja omavahel kooskõlas. 44 See kuulub eelkõige pikaajaliste laenuprojektide analüüsi juurde. Projekti analüüs eesmärk selgitada projekti elujõulisus. Tundlikkuse analüüs hinnata, kuidas põhinäitajate muutus võrreldes prognoosituga võib mõjutada projekti õnnestumist.
kiire ülevaate. 2. Õpilasfirma tegevuse ülevaade Äriidee, tekkimine, äriidee leidmine, praegune olukord, õpilasfirma strateegia ja eesmärgid. Millisele probleemile pakub õpilasfirma lahendust? 42 3. Tooted või teenused Toodete või teenuste kirjeldus. Toodete või teenuste omadused ja neist saadav kasu. Hinnakujundus ja tootearendus. Innovatsiooniline lähenemine (kui on). 4. Tegevus Tegevusplaan, tootmisplaan, finantsplaanid. Toote omahind. Tasuvus. Vajalikud ressursid. Tegevuse kirjeldus 5. Turg ja turundusstrateegia Turu kirjeldus, konkurentsi analüüs, vajaduste selgitamine ja turundusstrateegia. Turu võimalused. Toote, teenuse või turundusstrateegia unikaalsus. 6. Müük ja reklaam Õpilasfirma reklaam ja turundustegevus. Müügistrateegia. Müügieesmärgid. Müügitegevus ja käive. 7. Juhtimine Organisatsiooni struktuur ja suhtlemine organisatsioonis. Meeskonna suutlikkus
11. Ettevõte maksab iga kvartal dividende 300 000 EUR. Viimase kvartali lõpus soetatakse uusi seadmeid 2 000 000 EUR eest. 35 1. MÜÜGIPLAAN Andmed ülesande tekstist: Kavandatav müük aastaks 2020 on järgmine (tk): I kvartal 60 000; II kvartal 65 000; III kvartal 75 000; IV kvartal 90 000. Ühiku müügihind on 400 EUR. Kommentaar: müüdud ühikute arvu korrutamisel hinnaga saame leida maksumuse müügihinnas. 2. TOOTMISPLAAN Andmed ülesande tekstist: 2020. aasta alguses valmistoodangu varusid ei esine. Ettevõte kavandab järgmised valmistoodangu laovarud iga kvartali lõpuks (tk): I kvartal 13 000; II kvartal 15 000; III kvartal 20 000; IV kvartal 10 000. Kommentaar: saame leida koguvajaduse, kui liidame kokku müüdud ühikute arvu (müügiplaanist) ja soovitud lõppjäägi; tähelepanu tuleb pöörata aasta koguvajaduse arvutamisele: müüdud ühikute arv + lõppjääk (mitte
*rakendusjärgne rahavoog on muutuv 3.Lõpetav rahavoog on seotud projekti lõpetamisega, hõlmates tavaliselt projekti likvideerimismaksumuse e likvideerimishinna ja lõpetamisega seotud kulud. Projektidele hinnangu andmisel kõrvutatakse baasrahavoogusid ja projektist tulenevaid rahavoogusid. Baasrahavoog- rahavoog, mida võib eeldada olukorras, kus ühtegi investeeringu alternatiivi ei rakendata e kus säilib senine tootmisplaan. 43. Investeerimisvõimaluste valikul kasutatavad hindamiskriteeriumid. Invest. võimaluste valikul on kasut 5 kriteeriumi. Taandamata e diskonteerimata rahavoo puhul (elementaarsed arvutusmeetodid, kus ei arvest raha-väärtust)- lühemaajalistele ja lihtinvest-te hindamiseks 1.tasuvusaeg (periood, mitu a, et tagasi teenida invest-t) 2.arvestuslik rentaablus 77
- reeglid ja regulaatorid Kirjeldavad üksikasjalikumalt , kuidas eri-olukordades käituda Lühi- ja pikaajaliste plaanide vahelisi seoseid iseloomustab joonisel 4.4 toodud skeem Määravad Strateegiline planeeri- Aitavad eesmärgid mine täita Turundusplaan (mar- Tootmisplaan Finantsplaan ketingi plaan) Joonis nr. 4.4 Lühi- ja pikaajaliste plaanide vahelised seosed154 4.3. Organiseerimine Organiseerimise eesmärk on tegevuse koordineerimine ülesannete struktuuri ja võimusuhete kavandamisega. Kontseptsiooni kaks võtmeküsimust on kavandamine ja struktuur. Kavandamine tähendab antud kontekstis juhtide pingutusi kindlaks määrata kuidas üht või teist tööd tuleks teha.
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendami...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
