UURIMISTÖÖ JA PRAKTILISE TÖÖ METOODILINE JUHEND GÜMNAASIUMIÕPILASELE, JUHENDAJALE JA RETSENSEERIJALE (0)

TallinnaTehnikagümnaasium 
Õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamine ja hindamine 
 
 
TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM 
 
UURIMISTÖÖ JA PRAKTILISE TÖÖ METOODILINE JUHEND GÜMNAASIUMIÕPILASELE, 
JUHENDAJALE JA RETSENSEERIJALE 
 
( Haridus - ja teadusministri 12.10.2011.a määrus nr 62, 
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus) 
 
 
1.1. 
UURIMISTÖÖ OLEMUS:  
uurimistöö  on  uurimisprotsessi  konkreetne  tulemus  ehk  kirjalik  aruanne,  mis  kajastab 
õpilase  oskust  iseseisvalt  mõelda  ja  sisaldab  õpilase  oma  seisukohti.  Uurimistöö  on 
eelkõige  protsess  ja  töömeetod,  mille  käigus  analüüsitakse  uuritavat  probleemi 
süstematiseeritud  ja  asjakohaselt  struktureeritud  viisil.  Õpilase  uurimistöö  on  õpilase 
poolt  vabal  valitud  ainevaldkonnas  ja  õpetaja  juhendamisel  koostatud  kirjalik  uurimus, 
mille  juurde  kuulub  ka  uurimistöö   annotatsioon   eesti  ja  inglise  keeles.  Õpilasel  on 
kohustus  koostada   retsensioon   kaasõpilase  uurimistöö  kohta  ja  osaleda  antud 
uurimistöö kaitsmisel.  
 
1.2. UURIMISTÖÖ STRUKTUUR: 
 
1.  tiitelleht , millele märgitakse kool, töö pealkiri ja liik, autori nimi,  juhendaja  nimi, töö 
valmimiskoht ja aastaarv; 
2. sisukord- ülevaade temaatikast ja ülesehitusest. Sisukord koosneb peatükkide, 
alajaotuste jne pealkirjadest ning leheküljenumbritest; 
3.  sissejuhatuses  piiritletakse teema, uuritavad probleemid, antakse ülevaade 
analüüsitavast materjalist, sõnastatakse töö eesmärk ja ülesehituse põhimõtted; 
4.ülevaade uurimisainesest; 
5. ülevaade kasutatud  meetoditest  ja  materjalidest ; 
6. tulemused ja arutelu; 
7.  kokkuvõte  annab  hinnangu,  kas  tõstatatud  probleem  leidis  lahenduse  ja  millised  on 
uurimuse põhilised tulemused;  
8. kasutatud kirjanduse  loetelu - esitatakse ainult töös  viidatud  allikad; 
9. eesti- ja  ingliskeelne  resümee- antakse terviklik lühiülevaade kogu tööst; 
10.   lisamaterjal -  esitatakse  töö  põhiosa  täiendav  või  illustratiivne  materjal  (näiteks 
tabelid, 
joonised, 
skeemid , 
diagrammid , 
kaardid, 
dokumentide 
koopiad, 
ankeetküsitlused jms). 
 
 
 
 
 
TallinnaTehnikagümnaasium 
Õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamine ja hindamine 
1.3. UURIMISTÖÖ KOOSTAMISE ETAPID: 
1. tutvumisetapp- 10.klass I poolaasta 
a) ainevaldkonna valik 
b) uurimisülesande leidmine 
c) varasemate uurimistulemustega  tutvumine  
d) uurimisülesande täpsustamine 
2. planeerimisetapp-10.klass II poolaasta 
a) uurimisprobleemide püstitamine 
b)  uurimismeetodi  valik 
c) andmete kogumine, töötlemine ja analüüsi  planeerimine  
d) tööplaani koostamine 
      3. teostuse etapp-10.klass II poolaasta ja 11.klass I poolaasta 
a) informatsiooni kogumine 
b) informatsiooni töötlus ja analüüs 
4. uurimisaruande kirjutamise etapp- 11.klass II poolaasta 
a) uurimisaruande kirjutamine 
 
 
2.1. 
PRAKTILISE TÖÖ OLEMUS:  
praktiline töö on õpilase või õpilaste poolt õppekava raames loodud teos, 
õpilasfirma, tehnoloogiline lahendus, õppematerjal või projekt ja selle kirjalik 
kokkuvõte. Kirjalik kokkuvõte avab praktilise töö  tausta , lähtealused ja eesmärgid 
ning kirjeldab kontseptuaalset  lahendust , töö aktuaalsust, tööprotsessi ja töö 
tulemust.  
2.2. 
PRAKTILINE TÖÖ VÕIB OLLA: 
 
1.  Õppematerjal  (õpik,  töövihik,  audio-,   audiovisuaalne   ja   elektrooniline   õppematerjal, 
ülesannete, lüümikute, tekstide, temaatiliste piltide kogu jms),  
 2. 
Õppekava 
raames 
loodud 
tehnoloogiline 
lahendus 
(infotehnoloogiline,          
arhitektuurne  jms tehnoloogiline lahendus),  
3.  Õpilasfirma  (idee  leidmine,  juhtide  ja  nime  valimine,  äriplaani  koostamine, 
õpilasfirma  registreerimine,  õpilasfirma  tegutsemine,m  õpilasfirma  lõpetamine  ja 
lõpparuande koostamine, õpilasfirma esitlus), 
4.  Projekt  (konverentsi,  konkursi,  kontserdi,  näituse,  võistluse,  õppekäigu  vms 
organiseerimine ) 
5.  Teosed (teosed, millele tekib autoriõigus, vt Autoriõiguse seadusest § 4, lg 3) 
 
 
 
TallinnaTehnikagümnaasium 
Õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamine ja hindamine 
2.3. PRAKTILISE TÖÖ KIRJALIKU KOKKUVÕTTE STRUKTUUR: 
Tiitelleht 
Sissejuhatus: praktilise töö tausta  avamine , lähtealused ja eesmärgid; 
Töö ülevaade: kontseptuaalse lahenduse kirjeldus, töö aktuaalsus, tööprotsess, töö 
tulemus 
Kokkuvõte:  hinnang  sissejuhatuses  püstitatud  eesmärkide  saavutamise  kohta  ning 
tehakse  ettepanekuid  idee edasiarendamiseks või paremateks lahendusteks; 
Kasutatud allikate loetelu 
Lisad (fotod,  salvestused  vms) 
 
 
3.  VIITAMISE JA VORMISTAMISE NÕUDED 
Töö 
vormistatakse 
arvutitrükis 
1,5-intervallise 
reavahega, 
12-punktilise 
tähesuurusega, TimesNewRoman`i kirjas. 
Uurimuse ligikaudne maht on 20 lehekülge. 
 
Viitamine - 
tekstisisesed  viited  pannakse  sulgudesse  refereeringu  või   tsitaadi   lõppu,  näiteks: 
(Langemets  1998:75).  Tekstisiseses   viites   märgitakse  autori    nimi,  teose   ilmumise  
aasta ja leheküljenumbrid. 
Joonealuses  viites  kasutatakse  numbrilist  üldindeksit,  miks  pannakse  tsitaadi  või 
refereeringu  lõppu.  Viidatud  teose  andmed  esitatakse  lehekülje  lõpus  joone  all 
varustatuna sama ülaindeksiga, näiteks: Loomisest ja  lugemisest  on käsitlusi ilmunud 
juba varemgi.¹ 
------------------------ 
¹ E.Köst, Loomine ja lugemine. Loomine. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, lk 8. 
 
Mõlema  viitamissüsteemi  korral  peab  uurimuse  lõpus  olema  kasutatud  kirjanduse 
loetelu,  milles  tähestiku  järjekorras  esitatakse  kõigi  uurimuses  viidatud  tööde 
bibliograafilised andmed. 
 
Autori  järgi:  Autor.  Pealkiri:  Alapealkiri.  Ilmumiskoht:  Kirjastus,  ilmumisaasta. 
Viidatud leheküljed. 
Pealkirja  järgi:  Pealkiri.  Ilmumiskoht:  Kirjastus,  ilmumisaasta.  Viidatavad  leheküljed 
või märksõna. 
Artikli   viide :  Autor.  Artikli  pealkiri  –   Kogumiku   pealkiri.  Ilmumiskoht:  Kirjastus, 
ilmumisaasta. Viidatud leheküljed. 
 
NÄIDE: 
P.Hartnoll, Lühike  teatriajalugu . Tallinn: Eesti Raamat, 1989. 
P.Kruuspere,  Merle  Karusoo dramaturgina. – Vikerkaar 1987, nr 3, lk 43-47. 
E.Köst, Loomine ja lugemine. Loomine. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, lk 8. 
TallinnaTehnikagümnaasium 
Õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamine ja hindamine 
 
Internetist võetud allika viide märgitakse järgmiselt: 
 
Haridus- ja teadusministeeriumi kodulehekülg. Õppimine kolmandast viienda eluaastani. 
Külastatud 13. septembril, 2011, aadressil www.hm.ee/index.php?046333& print =1 
 
 
4.  KOOLITÖÖTAJATE, SH JUHENDAJA JA  RETSENSENDI  ROLL 
 
 
Arendusjuht 
•  Juhend– ja korralduslike materjalide täpsustamine 
•  Tähtajalise  ajakava  väljatöötamine ja selle jälgimine 
•  Kollokviumide ettevalmistamine 
•  Kaitsmiseks vajalike materjalide ettevalmistamine 
Haridustehnoloog  
•  Infotehnoloogiline tugi (uurimistööde arvutiga vormistamise nõustamine) 
•  Valitud õpikeskkonna haldamine 
•  Valminud uurimistööde elektrooniline vastuvõtt 
Õpetajad ja kooli töötajad 
•  Uurimistööde juhendamine ja retsenseerimine 
•  Emakeele  ja  inglise  keele  õpetajad:  uurimistöö  resümee  koostamise 
juhendamine ema- ja võõrkeeles 
Uurimistöö  juhendaja  peamine  kohustus  on  koostöös  töö   autoriga   reaalselt 
teostatava  ja  kaitsmiseks  sobiliku  teema  formuleerimine.  Juhendaja  aitab 
määratleda uuringu põhiprobleemid ja  metodoloogia  ning töö etapid ja stuktuuri. 
Juhendaja  juhendab  uurimuse  praktilist  läbiviimist,  vastab  uurimistöö  käigus  ja 
koostamisel üles kerkivatele küsimustele,  abistab  õpilast vajalike allikate leidmisel.  
Juhendaja  otsene  ülesanne  ei  ole  töö   keeleline   toimetamine  ega  stiililiste  või 
grammatiliste  vigade  parandamine. 
      Juhendaja veendub, et uurimistöö on vastavuses TTG uurimistööle esitatud nõuetele,     
annab suulise loa kaitsmisele  esitamiseks  ning osaleb uurimistöö kaitsmisel.  
 
Valikkursuse „Uurimistööde alused“ juhendaja 
•  Valikkursuse  „Uurimistöö  alused“  läbiviimine  35  tunni  ulatuses  (auditoorsed 
loengud  20%, e-õppevormid 70%, individuaalne juhendamine 10%) 
•  Konsultatsioonide andmine töö vormistamise osas 
TallinnaTehnikagümnaasium 
Õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamine ja hindamine 
 
Retsensendil    tuleb   hiljemalt   päev  enne  kaitsmist  saata  lõpetajale,  juhendajale  ja 
hindamiskomisjoni esimehele kirjalikult oma arvamus tööst. 
Retsensendi  osalemine  kaitsmisel  on   soovitav .  Kui  ei  saa  kaitsmisel  osaleda,  peab 
retsensioonis   sisalduma   ettepanek  töö  hinde  kohta.  Üleskerkivate  probleemide  puhul  
pöörduda  töö  juhendaja  poole.  Retsensendi  ülesandeks  on  anda  tööle  objektiivne 
hinnang ning teha konkreetne ettepanek töö hinde osas kehtivas hindamissüsteemis. 
Retsensent   arvestab  retsensiooni koostades: 
• 
teema aktuaalsust ja piiritletust; 
• 
eesmärgipüstitust ja uurimisülesandeid (nende selgus, realiseeritavus jne); 
• 
töö ülesehitust ( terviklikkus ,  tasakaalustatus , loogilisus); 
• 
erialakirjanduse tundmist, selle piisavust, seotust empiirilise  materjaliga ; 
• 
valitud   uurimismetoodika   sobivust  ja  esitamise  selgust,  kasutatud  empiirilise 
materjali piisavust ja usaldusväärsust; 
• 
töö sisu, hüpoteeside ja väidete esitamise ning nende testimise korrektsust, töö 
tulemuste vastavust püstitatud eesmärgile ja uurimisülesannetele; 
• 
töö originaalsust, töö autori oma panuse olemasolu ja selle taset; 
• 
uurimistöö põhjal  tehtavaid  üldistusi ja järeldusi, nende argumenteeritust; 
• 
viitamise ja vormistamise (sh tabelid-joonised ja nende kirjeldus) korrektsust; 
• 
keelelist  korrektsust. 
 
5.  HINDAMISE  PROTSEDUUR  
 
hinnatakse järgmisi valdkondi: 
a)  sisu,  sh  uurimistöö  vastavust   teemale ,  seatud  eesmärkide  saavutamist, 
meetodite valikut ja rakendatust (30 % lõpphindest), 
b)  vormi,  sh  referatiivse  ja  uurimusliku  osa  tasakaalu,  töö  liigendatust, 
vormistamisnõuete  täitmist,  tööd  allikatega  ning  keelelist  korrektsust  ja 
eneseväljendusoskust (30 % lõpphindest), 
c)  protsessi,  sh  planeerimist,  tähtaegadest  kinnipidamist  ja  kontakti  juhendajaga 
(20 % lõpphindest), 
d)  avalikku  esinemist  ehk kaitsmist (20 % lõpphindest). 
 
Kaitsmise protseduur: 
-  õpilase kaitsekõne 
-  retsensiooni ärakuulamine ja küsimustele vastamine 
-  ülddisskussioon (komisjoniliikmete ja teiste kohalviibijate küsimused) 
-  juhendaja annotatsiooni esitamine uurimistöö kohta 
-  õpilase lõppsõna. 
 
TallinnaTehnikagümnaasium 
Õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamine ja hindamine 
Kaitsekõne pikkus 7 minutit, seda toestab slaidiesitlus: 
-  teema valiku põhjendus 
-  uurimusküsimus/uurimistöö hüpotees ja eesmärk 
-  meetodi(te) ja ülesehituse tutvustus, vajaduse korral põhjendamine 
-  lühike sisuülevaade 
-  töö kokkuvõte:  milleni  jõuti, kas eesmärk sai täidetud. 
 
6.  LISAD 
 
Resümee: sisaldab lühidalt seda, mida on eelnevalt töös käsitletud, resümee annab 
tervikliku lühiülevaate kogu tööst: mis oli  uurimisprobleem , mida uurimistöö autor tegi 
selle lahendamiseks; eesmärkidest lähtuvalt kirjeldatakse lühidalt tulemusi ning tuuakse 
välja järeldused; kõik kokkuvõttes kirjeldatu peab olema eelnevalt töös käsitletud, selles 
osas midagi uut juurde tuua ei tohi – mitte üle 1800 tähemärgi. 
 
 
TallinnaTehnikagümnaasium 
Õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamine ja hindamine 
Tiitellehe  vormistamise näide: 
 
 
Tallinna Tehnikagümnaasium 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Pealkiri 
Uurimistöö/praktiline töö 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Õpilase nimi 
Klass 
Juhendaja nimi 
 
 
 
 
Tallinn 2012