lambad ja veised kunagi karjaaiast õue ei tohi pääseda. Õue piiravad aiad ja kõrvalised hooned. Nende vahelt käib üks tee tänavasse ja sealt maanteele, teine põllule, kolmas rohtaeda. Õue peale sünnib ilusaid põõsaid ja puid istutada. Need kaitsevad suvel väsinud töölist puhkeajal tuule ja päikese eest ja ei lase õnnetuse korral tuld ühest hoonest teise külge hakkata. KASUTATUD KIRJANDUS "Seto kodu lugu" "Kodulugu" 5. klassi eesti keele õpik 5. klassi ajaloo õpik "Vanad aabitsajutud" SISUKORD 1. SISUKORD.................................................................... 3 2. TALUTÖÖD................................................................... 5 2.1. SÜGISENE MAAHARIMINE ............
Võru Õpetajate Seminar Johhanes Käis korraldas õpetajate koolitust juba ajal, kui ta ise alles koolis käis. Nimelt 1916. astus Käis Peterburi ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonda, samal aastal korraldas ta Võrus pooleteistkuulisi seminare. Põhiliseks meetodiks kodulooline õppereisidega vaateõpetus,see sai hiljem ka Käisi töö üheks alustalaks. ( Johannes Käis.. http://www.ulemistecity.ee/est/innovaatorid/kais ) Võru seminaris algas õppetöö 7.jaanuaril 1924. aastal. Ajutiseks juhatajaks määrati kohaliku gümnaasiumi direktor Johan Koemets. Johannes Käisi palvel ning haridusministri abi F. V. Mikkelsaare toetusel määras uus haridusminister Heinrich Bauer Võru Õpetajate Seminari juhatajaks Käisi. Alates 15. 02. 1921. kuni seminari tegevuse lõpetamiseni 1. augustil 1930 nii see ka jäi. 13. märtsil 1921 toimus pidulik avaaktus, seda päeva hakkas seminar pidama oma aastapäevaks. Avamisel pidas J. Käis pikema p...
.......................................................................................4 2.ÜLDÕPETUSE PÕHIMÕTTED.............................................................................................6 1.1Lõimimine kui üldõpetuse alus..........................................................................................7 2.1.1Individuaalsuse printsiip.............................................................................................8 2.2Vaateõpetus ehk kodulugu.................................................................................................8 2.3Loodusõpetus.....................................................................................................................9 3.J. KÄIS’I ÜLDÕPETUSE RAKENDAMINE TÄNAPÄEVA ALUS-HARIDUSES...........10 3.1Õuesõpe............................................................................................................................10 3.2Lapsest lähtuv kasvatus.......
Lisaks vanuselisele jaotusele on õpilased jaotatud vastavalt keeleoskuse tasemele. Täienduskoolis õppimine toimub paralleelselt teises õppeasutuses õppimisega. New Yorgi Eesti Kooli asutamise koosolek toimus 62 aastat tagasi, 18. oktoobril 1939. New Yorgi Eesti Kool on täiendõpet pakkuv kool. Kooli põhieesmärgiks on eesti keele oskuse arendamine ja eesti kultuuri tutvustamine. Õppekavas on eesti keel (lugemine, sõnavara täiendamine, grammatika), kodulugu, ajalugu, rahvatants ning laulmine. Õpilased on koolis jagatud rühmadesse vastavalt õpilase vanusele ja keeleoskusele. Eel-lasteaia rühma kuuluvad lapsed, kelle vanust vähemalt kaks ja pool aastat. Kooliealised õpilased on jagatud üheksasse klassi vastavalt nende vanusele. Koolis õpetatakse eesti keelt, ajalugu, kodulugu, laulu rahvatantsu ja usuõpetust. Stockholmi Eesti Kool on põhikool, koolis tegutsevad eelkooliklass(6-aastased) ja 1.- 9. klass.
Temast sai oma aja silmapaistvaim eesti koolimees. J.Käisi pedagoogiliste vaadete kujunemisele tema õpetajatöö algusaastatel avaldasid mõju Peterburi ülikooli bioloogilis-ökoloogilise suuna teadlased. Edasist kujunemist mõjutasid kooli põhjalikud ümberkorraldused Nõukogude Venemaa algusaastatel, kui J.Käis töötas Vologdas ja Pihkvas. (Eisen 1985: 7) Üks esimesi algõpetuse sisulisi uuendusi oli koduloo kui õppeaine võtmine algkooli õppeplaani 1919.aasta algul. Kodulugu pidi õpetama lapsi oma lähima ümbruse nähtusi vaatlema ning neid mõistma. Olulise pöörde tõi sinna aga Käis ise, kes järgnevatel aastatel töötas läbi koduloo ja üldõpetuse teoreetilised ja rakenduslikud küsimused ning soetas juurde vastavaid käsiraamatuid ja õppekirjandust. (Eisner 1985:8) Uute teede otsinguid alustas Käis kõigepealt algõpetuses, mille jaoks valmistas seminar juba ette ka õpetajaid. Keskmeks nooremates klassides pidi kujunema kodulugu
saavad soovi korral ise näha ja uurida, peab õpetaja oskama õpitavat igapäevaeluga seostada. V. Vienola peab tähtsaimaks meetodiks eelkooliealistel keskkonnakasvatuses vaatlemist ehk erinevate nähtuste leidmist looduses ning nende uurimist. J. Käisi teooria tähtsaimaks meetodiks sai vaatlemine ehk erinevate nähtuste leidmine looduses, nende uurimine ja imetlemine. Kasvatusmeetodina osutusid parimaks matkad looduses, sest matkad saavad olla ettearvamatud. J. Käisi järgi on kodulugu üldõpetuse tuumaks, see on lähtekohaks kogu lapse mõttetegevusele ja väljendusele. Väärtustades lapsepärasust ja elulähedust, käsitleb ta kodulugu niivõrd uue õppeainena, kuivõrd uue õppemeetodina, mis arendab õpilase vaatlusvõimet, iseseisvat tööd ja mõtlemist, õpetab tähele panema kodukoha loodust ning inimeste tegevust. ,,Hästi areneb koduloos lapse suuline väljendus, sõnaloov
Koolikohustus pidi kestma 8.-16. eluaastani või kooli lõpetamiseni. Koolide reformimist takistasid kutsega õpetajate puudus, liitklassid, ruumide vähesus ja vananenud koolimajad. Õppimistingimuste parandamiseks loodi kogu riigi jaoks fond, kust omavalitsused said laenu uute koolimajade ehitamiseks. Algkooli õppeained olid emakeel, matemaatika, loodusõpetus, maateadus, ajalugu, kodanikuõpetus, joonistamine, laulmine, käsitöö, võimlemine, usuõpetus (vabatahtlik) ja kodulugu (1.-3. kl.). Esimese võõrkeelena õpetati 3.-6. klassini saksa keelt, teise võõrkeelena 5. ja 6. klassis inglise keelt. Uues õppeplaanis suurendati emakeeletundide arvu, koduloole lisati juurde kõlblusõpetus ja kodanikuõpetus. Kõlblusõpetus käsitleti 1.-3. klassini koos kodulooga ning seejärel 4.-6. klassini iseseisvalt 1 tund nädalas. Kodulootundide ülesanne oli lastele kodukoha ümbruse tutvustamine. Kodulugu pidi panema alguse 4. klassis algavatele ajaloo-, matemaatika- ja
J.Käisi pedagoogiliste vaadete kujunemisele tema õpetajatöö algusaastatel avaldasid mõju Peterburi ülikooli bioloogilis-ökoloogilise suuna teadlased. Edasist kujunemist mõjutasid kooli põhjalikud ümberkorraldused Nõukogude Venemaa algusaastatel, kui J.Käis töötas Vologdas ja Pihkvas. (Eisen 1985: 7) Koolitöö sisuline uuendamine algas tasapidi 1920.aastate algul. Üks esimesi algõpetuse sisulisi uuendusi oli koduloo kui õppeaine võtmine algkooli õppeplaani 1919.aasta algul. Kodulugu pidi õpetama lapsi oma lähima ümbruse nähtusi vaatlema ning neid mõistma. Üldõpetuses püüti kogu õppematerjal algastmel koondada teatud koduloolisteks kompleksteemadeks, mis ühendasid seniseid õppeaineid. Ideed tulid siia Lääne reformpedagoogika mõjutusena, peamiselt Austriast. (Eisen 1985: 7) Uuendused levisid üsna tagasihoidlikult, sest ei mõistetud veel koduloo kui õpetamise printsiibi olemust. Puudusid vastavad käsiraamatud ning õppekirjandus, samuti kõige
Lapsed peavad õppekäiku suhtuma kui tõsisesse õppetöösse, sest seda mitte tehes võivad lapsed arvata, et õppekäik on meelelahutus ning ei seosta seda tõsise õppimisega. VIRTUAALNE ÕPPEKÄIK ÜLEMISTE VEEPUHASTUSJAAMA Õpieesmärk: õpilane mõistab inimese ja keskkonna seoseid, suhtub vastutustundlikult elukeskkonda ning elab ja tegutseb loodust ja keskkonda säästvalt (RÕK § 7 lõige 8) käitub loodust hoidvalt) Klass: 2. klass Aine: Kodulugu, loodusõpetus Link virtuaalsele õppekäigule: https://www.dailymotion.com/video/x2v4hmj Kasutatud allikad: Salumaa, T., Talvik, M. (2003, 2004). Ajakohastatud õppemeetodid. Tallinn: Merlecons ja Ko OÜ. https://www.dailymotion.com/video/x2v4hmj
Koolikohustus pidi kestma 8.-16. eluaastani või kooli lõpetamiseni. Vähemusrahvustele avati emakeelse klassi, kui neid oli vähemalt 20 inimest. 1.jaanuar 1930.a. on viimane päev, kui kõik koolid pidid juba kohustuslikult olema kuueklassilised. Hakkati ehitama uued koolimajad. Algkooli õppeained olid emakeel, matemaatika, loodusõpetus, maateadus, ajalugu, kodanikuteadus, joonistamine, laulmine, käsitöö, võimlemine, usuõpetus ( vabatahtlik) ja kodulugu (1.-3. kl.). 3.-6. klassini õpetati saksa keelt ja 5.-6. klassis inglise keelt. Kooli astumiseks oli suur konkurss, sest inimesi oli liiga palju. 1928. aastalt rohkem eraldati tunde matemaatikale ja looduõpetusele, suurendati emakeele tundide arvu, koduloole lisati juurde kõlblusõpetus ja kodanikuõpetus. Kirjatehnikat õpiti kolmes esimeses klassis 2 tund nädalas. 1928.a. välja antud õppeprogrammide seletuskirjades olid iga õppeaine puhul ära märgitud
teistmoodi ette kujutada, nagu näiteks Lev Tolstoi teoses "Anna Karenina" Stepan Arkadits, kes alustas iga oma päeva ajalehe lugemisega. Tema jaoks oli see kui sigar pärast lõunat. Ajalehed annavad kõigile midagi, eriti kohalikud, sest need sündmused puudutavad meid enim. Meie maakonnalehest "Vooremaa" on õnneks kõigil midagi lugeda, sest igaüks leiab sealt enda jaoks midagi sobivat järgmistest valdkondadest: majandus, kultuur, arvamus, kodulugu, töökuulutused, teenusepakkumised, haridus jne. Need valdkonnad suunavad vastavate huvialadega inimesi koonduma ning tekitavad ühtsustunde. Kokku saades on, millest rääkida või mille nimel ühiselt tegutseda. Tegutsetakse, loomaks midagi ühiselt, arendatakse kodukoha elu, nauditakse saavutatut või mõeldakse, kuidas midagi veel paremini teha. Samuti uuritakse, kes meie kaasmaakondlastest on midagi märkimisväärset teinud ning jagatakse tunnustust. Nagu näiteks 19
hakkasid samuti käima Sassi algkoolis. Sassi 6-klassiline algkool oli igati jätkusuutlik: 1928./29. õppeaastal õppis koolis 72 õpilast, 1929./30. oli lapsi 81, 1930./31. oli õpilaste arv 80. 1932./33. õppeaastal astus I klassi 29 õpilast, edaspidi, aastatel 1934 1938, püsis kooli astujate arv vahemikus 21-27. 8 Lapsed õppisid koolis emakeelt, usu- ja kõlblusõpetust, matemaatikat, joonistamist, laulmist, saksa keelt, tööõpetust, võimlemist. Neljandast klassist lisandusid kodulugu, loodusõpetus, tervishoid, ajalugu ja kodanikuõpetus. Teadmisi ja oskusi hinnati algul neljapallisüsteemis, 1934. aastal muudeti hindamissüsteem viiepalliliseks. Kooliaasta a l g a s alles oktoobrikuu alguspäevadel, varem ei saanud sügiseste põllutööde tõttu alustada. Lõpp oli maikuus, vanematel klassidel ka juuni esimestel päevadel. Koolipäev algas hommikul kell 8.00, talvisel ajal kell 9.00.9 8 Sassi algkooli õppenõukogu koosolekute protokollid. [Valjala Põhikooli arhiivis]
aastate teisest poolest on toimunud omalaadne vadja taassünd. 1997 asutas Tatjana Jefimova, kelle abikaasa on vadjalane, Luuditsas eramuuseumi, kuhu kogus etnograafilisi esemeid ja vanu fotosid. 2001. aastal muuseum põles, praegu seda taastatakse. Alates 2000. aastast korraldatakse Luuditsas igal suvel külapidu, millest on kujunenud vadjalaste ja vadja huviliste kokkusaamiskoht. 2003. aastal loodi vadja lipp, vapp ja hümn. Jõgõperä keskkoolis õpetatakse fakultatiivselt vadja keelt ja kodulugu, tegutseb folklooriansambel ,,Linnud". 2003. aastal ilmus Peterburis Mehmet Muslimovi poolt 6 väljatöötatud vadja kirjakeeles raamat ,,Vadda kaazgõt. Vodskije skazki" (40 lk, tiraaz 200). Aprillis 2005 registreeriti Vadja Kultuuri Selts (esinaine Tatjana Jefimova). Elatusalad Vadjalaste peamiseks traditsiooniliseks elatusalaks on maaviljelus, millega liitub loomakasvatus. Lisaks on tegeletud ka kalapüügiga
vetikaid täis. Tulevikus tuleb aga loota, et vähemalt osad Erastverest lahkunud noored tulevad vanemana siia elama ning küla ei jää täiesti tühjaks. Loodetavasti jätkub ka senine pargi koristamine Eesti Looduskaitse Kanepi Seltsi poolt ning hooldekodu vastne remontimine aitab tõsta selle koha ilmet. 9 KASUTATUD KIRJANDUS · Hirvlaane, M. 2001. Kanepi kihelkond. Kodulugu. Käsikiri. · Kaar, E. 1964. Eesti tammikud. Tammikute levik Eestis. ELUS aastaraamat: 57 72. · Kask, P. 1999. 130-aastane Erastvere tammik hävimisohus. Eesti Mets, 1: 1718. · Reim, P. 1925. Lõuna-Eesti tamme kultuurid. Tartu Ülikooli metsaosakonna toimetised nr. 3, Tartu Ülikooli Õppemetskonna väljaanne. · Ungern-Sternberg, Marie Anna Eugenie v. Mein Leben I. Käsikiri. Dikteeritud aastatel 188488, täiendatud ja ümber kirjutatud 1908 Viljandis.
eestikeelsete ajalehtede andmebaas. DEAst leiab valiku eestikeelseid ajalehti aastatest 1821- 1944 ja suure valiku väliseesti ajalehti alates 1944. aastast (Talihärm, 2013). 4.8 Eesti trükise Punane Raamat „Eesti trükise punane raamat“ on loetelu eesti kultuurimälu jaoks olulistest rahvustrükistest. Nominendid valitakse nimestikku nende kultuuriväärtust, leidumust, säilivusriske ja seisundit arvestades (Talihärm, 2013). 4.9 Kodulugu Kodulooportaal on Eesti rahvaraamatukogude ühine koduloolise informatsiooni talletamise süsteem. See võimaldab otsida eri paikkondi puudutavaid artikleid ja teavikuid ning tutvuda pikemate tekstide ja entsüklopeedilise materjaliga (Talihärm, 2013). 9 5 Kokkuvõte Eesti on e-riik. Eelkõige tõendavad seda kõik andmebaasid, mida on elektroonilisel teel kättesaadavad
Hea alguse metoodika Lapsekeskne metoodika: · Õpetajate ettevalmistus · Lapsekeskne õpikeskkond ja õppekava · Lapse arengu jälgimine ja hindamine · Hoolikas planeerimine ja individuaalne töö · Kindlad reeglid rühmas · Lapsevanemate kaasamine · Meeskonnatöö ja läbimõeldud töökorraldus · Õppimine mängu kaudu TOIMIB AINULT KOOSTÖÖ PÕHIMÕTTEL! Üldõpetus lähenemisviisid, rakendamine J.Käis :) Kõiki õppeaineid õpetatakse omavahel seotuna - tuumaks on KODULUGU · Jälgida tuleb tervikteema käsitlust õpetus moodustab ühe terviku, piirid kaovad. · Üleminek ühelt õppetegevuselt teisele ei ole tajutav ega toimu alati kella järgi. · Lõimimine on õppe- ja kasvatustegevuste ühendamine tervikuks ja seoste loomine: · Elulähedane - õpetus hoiab sidet lapse kodu, koduse eluga, koduümbrusega. · Lapsepärane õpetamisviis toetub laste huvidele (lapse huviringi kuuluvad asjad, mis talle ka arenemis- ja jõukohased)
sihiteadvust õpetuse käigust, kuid seda lastelt teatud vanuses veel oodata ei saa. Õpetaja teeb tööd lastega kindla plaani alusel, organiseeritult ja läbimõeldult. Ta viib õppetegevusi läbi huvitavalt, mitmekülgselt, mänguliselt ja loob lastele mulje, et see kulgeb loomulikus järjekorras. Ei hüpata ühelt ainelt järsult teisele. Õpetamine peab moodustama psühholoogilise terviku ja selleks on vaja õppeained omavahel siduda ehk lõimida. Suurt rõhku paneb Käis koduloole. Kodulugu hõlmab loodust, geograafiat, ajalugu, bioloogiat, botaanikat ja kõike muud, mis on seotud last ümbritseva keskkonnaga - eeskätt just selle kohaliku küla, linna ja riigiga oludega, kus tema elab. Ta soovitab õpetajal teha ka selliseid tunde, mis viib lapsed klassiruumist välja loodusesse, et nad saaks kõike ka ise reaalselt kogeda ja õppida märkama. Õpetaja peab soodustama lapse isetegevust ja läbi selle saab kool töökooliks.
ning esines isegi haiglast seksuaalset käitumist. Vabariigi lõpuaastaiks, seoses majandusliku arengu ja rahva heaolu tõusuga õnneks olukord paranes ja õppetöö hakkas paremini edenema. Õppimine Emakeele õpetamise tase oli koolides madal, sest tööd tehti põhiliselt õpiku järgi ja rääkida ei osatud. Töövihikud hakkasid alles ajapikku tekkima. Ka matemaatika oli nõrk, sest päriseluga seostati seda vähe. Kodulugu oli uus aine nii õpilastele kui õpetajatele. Tihti ei saanud ka õpetajad aine sisust päris aru ning ei osanud seda hästi selgitada. Uute ainetena tuli käsitöö ja joonistamine, mis olid algselt paljudele vastumeelt. Nimelt leidsid mitmed ringkonnad, et need ained on aja raiskamine. Võimelmistundide jaoks enamus koolidel kohta ei olnud. Vene koolides oli raskusi riigikeelega. Seal kasutati vanu tsaariaegseid õpikuid, mis ei vastanud Eesti huvidele
noort. Chicago Eesti Kool Chicago Eesti Kooli taasavamine toimus 2008. aasta septembris. Kooli eesmärgiks on tuua kokku Chicagos ja Chicago eeslinnades elavaid eesti lapsi ja teistest rahvustest eesti keele huvilisi, õpetada eesti keelt ja tutvustada eesti kultuuri. Õppetöö toimub igal teisel pühapäeval, klassid on jaotatud vastavalt laste vanusele: 3 5-aastased, 6-9-aastased ja 10-13-aastased (vajadusel ka vanemad lapsed). Lapsed õpivad eesti keelt, kodulugu ja muusikat. Õppekava koostamisel on võetud aluseks Eesti rahvakalendri tähtpäevad ja tähtsad eluvaldkonnad. Õpetus toimub vastavalt lapse keeletasemele. 7 2.2. HARIDUSASUTUSTE TEKE KANADAS Juba 1909. aastal ehitasid eestlased Kanadas Medicine'i oru asundusse koolimaja. Kohaliku elu tegelase sõnade järgi polnud sel ajal koolis eestikeelseid tunde, ehkki kooliõues räägiti eesti keelt
Õpetajad valivad teema vastavalt laste huvidele, arengutasemele ja ümbritsevale keskkonnale. See moodustab keskse telje tegevustes, mis aitavad kaasa lapse teadmiste ja oskuste üldistamisel erinevate kogemuste ja valdkondade seostamisel. Lõimimine kui üldõpetuse alus- kõiki õppeaineid õpetatakse omavahel seotuna ja julgustatakse lapsi laiendama oma mõtlemisvõimet. See aitab lapsel tegelikku elu kogeda, aidates nii kaasa tervikpildi kujunemisele. Kodulugu. Koduloo ülesandeks on õpetada lapsi tähelepanema oma kodukoha loodust ja inimese tegevust kodu ümbruses. Koduloo kaudu õpetamine on elulähedane ja lapse pärane. Koduloo kaudu areneb hästi suuline väljendus ja sõnaloo tegevus, kuna laps jutustab iseseisvalt kõigest, mis ta on näinud ja kogenud. Individuaalne tööviis. Käisi pedagoogilise süsteemi tähtsamaks teemaks on laste individuaalne iseseisevtöö, pidades silmas lapse isksust tervikuna
Tuli sooritada kutse-eksamid ja võtta osa üheaastase Didaktilis-Metoodilise Seminari tööst, kus võeti läbi ainemetoodika põhiküsimused, hospiteeriti koolitunde, anti proovitunde ja viidi läbi nende arutelu. Üleminek uuele koolisüsteemile nõudis õpetajatelt täiendavaid teadmisi, aga ka õpetajate arvu suurenemist. Vana kolmetalveline koolikohustus asendati kuueklassilise algkooliga. Tulid uued õppeained: joonistamine, võimlemine, tööõpetus ja kodulugu. Täiesti uut moodi pidi õpetama maateadust, ajalugu, loodusteadust. Lapsed alustasid nüüd kooliteed 8 aastaselt. Lugemine tuli selgeks õpetada 1. klassis. Tulevane õpetaja pidi olema igakülgselt haritud, võimeline õpetama kõiki aineid, tundma hästi emakeelt, valdama võõrkeeli, omandama teadmisi ning andeid kunstis ja muusikas, samuti võimlsemises ja käsitöös. Nõuti esinemis- ja kõneosavust, organiseerimisvõimet, koori, orkestri ning näiteringi juhtimise oskust
Praegusel linnavalitsusel on plaan ehitada Vabadusplatsil olevale ringteele hoonestus, kuna senisel kujul on haljasala rahvale kättesaamatu. Kuid miks mitte säilitada linnaruumi veidi õhku ja avarust ning jätta plats nii nagu ta on. Kuna ma ise kahjuks Rakvere linna elanik ei ole, jäi mulle algul selgusetuks, kus Vabadusplats üldse asub. Samuti ei ole ma kursis niivõrd linna ajaloo ning selle endiste ja praeguste kodanikega. Kuid leian, et Eesti kultuuri- ja kodulugu väärib igal juhul tundmaõppimist, eriti kuna tegemist on ka minu kodumaakonna keskusega. Järgnevas referaadis püüangi anda ülevaate Vabadusplatsi ümber asuvate huvitavamate hoonete ajaloost ja käekäigust tänapäeval. ,,Heal lapsel" mitu nime Õpetaja heinamaaks nimetati linna keskel, kunagisel kirikumaal asuvat lagedat platsi, kus asuvad Vabaduse plats ja park, lai Kastani puiestee, moodne spordikompleks ning teised erinevad spordirajatised ja -asutused
Asutada ,,Eesti Kirjanduse Selts", et luua ja levitada harivat kirjandust. Ajaloo toimkond . eesti ajaloo uurimine ja propageerimine, üle 1000 liikme, ka väljaspoolt Eestit inimesi. Ajaloo toimkond ka Eesti Vabariigi aastakümnetel, ülevaatlikum Eesti ajaloo kirjeldamine, tehti eeltööd aga suure teosed kirjutamiseni jõuti teistel oludel. Mihkel Kampmann (1867-1943) pedagoog, koolikirjanik ja kirjandusloolane. Püüdis kooliõpetusse tuua kodulugu, lähema ümbruse uurimist. Kirjandusloolasena on tal suured ideed. Eesti vanem ilukirjandus, ilmus 1908. Eesti kirjandusloo peajooned I-II, ilmus 1912-1913, III-IV ilmusid 1923-1936 ja Eesti ajaloo õpik 1919. Johan Kõpp (1974-1970) kiriku- ja haridustegelane. Villem Reimani noorem ameti- ja mõttekaaslane. Eesti Kirjanduse Selts (asut 1907), ajaloo toimkonnas juhtimine Kõppule. Eesti haritlaskonna ja hariduse ajaloo uurijaid. Kuni 1930. aastate lõpuni
Kuna koolitöö kõrvalt oli raske leida aega kirjutamiseks, tuli valida, kumma juurde jääda. Harri Jõgisalu otsustas kirjutamise kasuks ja 1978. aastal loobus õpetajatööst ning lahkus koolist. Kihnumua Harri (www.sirp.ee/?issue=3170) 11 2. LOOMING Harri Jõgisalu on jäänud kogu oma loomingu vältel truuks suhteliselt kitsale ainevallale, milleks on kodulugu, loodus ja koolielu. Ta on kirjutanud filosoofilise põhjaga lühijutte loomadest, lindudest ja lastest, etnograafilisi lühipalu ning kolm mälestusteraamatut: "Valel poolel. Mälestuspilte Parahhino sõjavangilaagrist", "Grand Marinas Kadriorgu" ja äsja trükivalgust näinud ,,Mu kodune Eestimaa: Läänemaa radadel''. Viimast võib pidada ka ajalooteemaliseks raamatuks. Jõgisalu raamatud on kirjutatud enda kogemustest lähtudes. Kirjutamise ainevalda on
2003 Masing, V. Jätku leiba! Tln. 1995 Pilt, V. Eesti rukki raamat. Tln. 2002 Pitsi, T., Täht, R., Vaask, S. Rukkileib meie laual. 1999 Rummo, T., Rute, M., Valgma, A. Kodulooline lugemik koolile I, II. Tln. 1995 Saar, O. Mis värvi on kodu. Tln. 1975 Vladimirov, A. Maailm püsib viljateral. Tln. 1988 www.doctus.ee www.epkk.ee www.inimene.ee www.leivaliit.ee www.ti.ttu.ee www.uninet.ee www.uno.ee SOOVITATAV KIRJANDUS Enno, E. Väike peremees. Kodulugu I. Tln. 1994 Erlach, A. Käsitöid taimedest. Tln. 1997 Freiberg, N. Lihtsate asjade võlu. Tln. 1999 Jõgisalu, H. Maaleib. Tln. 1984 Jõgisalu, H., Tihkan, L. Lugusid vanalt Läänemaalt. Tln. 1989 Järv, A. Meie kiisul kriimud silmad. Tln. 1985 Kesamaa, M. Keda kiita leiva eest. Kilvits V. Söö leiba // Kodutohter, 1999 nr 9 Kilvits V. ,,Leib tööl. kodus ja puhkehetkel" //Toiduäri, 2001 nr 3 Krusten, R. Vanad aabitsajutud. Maser, M. jt. Tervisliku toitumise teatmik. Tln. 2001 Masing, V
Noored on uurinud nii oma eakaaslaste üldisi kehalisi võimeid ja sportlikku aktiivsust ning kehaliste võimete erinevusi, mida on vaja erinevate spordialade harrastamiseks kui ka spetsiifilisi probleeme spordialadel, mida nad ise harrastavad näiteks psüühikaprobleemid vibuspordis, pallide trajektoorid servimisel võrkpallis, äkksurmad jalgpalliväljakul ja nende põhjused. Lisaks ka noorte motivatsiooni erinevates vanuseastmetes kehaliste tegevustega tegelemiseks. AJALUGU, KODULUGU, PERSOONID, FOLKLOOR, USUNDILUGU Koduloouurimine on meie koolides sama pika ajalooga ja populaarne kui bioloogia ja keskkonna uurimine, seetõttu on see valdkond ka väga tööderohke. Peamised uurimisobjektid on oma suguvõsa kas tervenisti või mõni värvikas persoon selles, oma kodukoha aja-ja kultuurilugu (paljud neist töödest on jõudnud ka kohalikesse koduloomuuseumitesse ja omavad seega märksa laiemat tähtsust kui hinne koolis või koht konkursil).
aastate teisest poolest on toimunud omalaadne vadja taassünd. 1997 asutas Tatjana Jefimova, kelle abikaasa on vadjalane, Luuditsas eramuuseumi, kuhu kogus etnograafilisi esemeid ja vanu fotosid. 2001. aastal muuseum põles, praegu seda taastatakse. Alates 2000. aastast korraldatakse Luuditsas igal suvel külapidu, millest on kujunenud vadjalaste ja vadja huviliste kokkusaamiskoht. 2003. aastal loodi vadja lipp, vapp ja hümn. Jõgõperä keskkoolis õpetatakse fakultatiivselt vadja keelt ja kodulugu, tegutseb folklooriansambel ,,Linnud". 2003. aastal ilmus Peterburis Mehmet Muslimovi poolt väljatöötatud vadja kirjakeeles raamat ,,Vadda kaazgõt. Vodskije skazki" (40 lk, tiraaz 200). Aprillis 2005 registreeriti Vadja Kultuuri Selts (esinaine Tatjana Jefimova) (Ernits 2006). Elatusalad Vadjalaste peamiseks traditsiooniliseks elatusalaks on maaviljelus, millega liitub loomakasvatus. Lisaks on tegeletud ka kalapüügiga
näeks, et need on individuaalsed erinevused tuleb maskeerida. Seda saab teostada mitmel tasandil. Ülikoolides tuleb eksamid korraldada nii, et peaaegu kõik üliõpilased saaksid head hinded. Sisseastumiseksamite nõuded peavad olema sellised, et ülikoolidesse võiksid minna kõik kodanikud, ükskõik kas neil siis on võimeid (ja soovi) kõrgemast haridusest kasu saada või ei. Koolides võib lapsed, kes on liiga rumalad või laisad, et õppida keeli, matemaatikat või kodulugu, panna tegema seda, mida lapsed varemalt tegid vabal ajal. Las nad näiteks mätsivad mudakooke ja nimetavad seda modelleerimiseks. Kuid kõik see aeg ei tohi millegagi vihjata sellele, nagu oleksid nad teistest õppivatest lastest viletsamad. Mis mõttetusega nad ka ei tegeleks, tuleb seda "hinnata võrdväärselt" niisugust sõnaühendit inglased minu arust juba kasutavad. Väga hästi läheb läbi veelgi drastilisem nõks. Lapsi, kes võiksid vabalt minna
annaabi.ee 
