Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"kodulugu" - 30 õppematerjali

Õppeained

Kodulugu -Gümnaasium
thumbnail
2
doc

Toomkirik

sajandi esimesse poolde. Riiklikus registris on kogudust esmakordselt mainitud aastal 1233. Samas tuleb märkida, et ega kiriku asutamise aasta pole täpselt teada, kuid on väga tõenäoline, et 1219. aastal, kui taanlased Tallinna tungisid, ehitati Toompeale kohe ka kirik. 1229. aastal saabusid Taanist Tallinna dominikaani mungad, kelle eesmärgiks oli Toompeale rajada uus klooster. Dominikaani mungad alustasid kivist klooster-kiriku ehitamist kohale, kus praegu astseb Tallinna Toomkirik, kuid konflikt Taani kuninga vasallide ning Mõõgavendade Ordu rüütlite vahel pani kiriku ehituse seisma. Alles pärast vaenupoolte vahel rahu sõlmimist aastal 1240 valmis uus kivist kirikuhoone. Tallinna Toomkirik on pühitsetud Pühale Neitsi Maarjale. 1240. aastal nimetas Taani kuningas Valdemar II kiriku Tallinna...

Kodulugu
10 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Johannes Käis - VÕS

Nimelt 1916. astus Käis Peterburi ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonda, samal aastal korraldas ta Võrus pooleteistkuulisi seminare. Põhiliseks meetodiks kodulooline õppereisidega vaateõpetus,see sai hiljem ka Käisi töö üheks alustalaks. ( Johannes Käis.. http://www.ulemistecity.ee/est/innovaatorid/kais ) Võru seminaris algas õppetöö 7.jaanuaril 1924. aastal. Ajutiseks juhatajaks määrati kohaliku gümnaasiumi direktor Johan Koemets. Johannes Käisi palvel ning haridusministri abi F. V. Mikkelsaare toetusel määras uus haridusminister Heinrich Bauer Võru Õpetajate Seminari juhatajaks Käisi. Alates 15. 02. 1921. kuni seminari tegevuse lõpetamiseni 1. augustil 1930 nii see ka jäi. 13. märtsil 1921 toimus pidulik avaaktus, seda päeva hakkas seminar pidama oma aastapäevaks. Avamisel pidas J. Käis pikema p...

Sissejuhatus...
70 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Eesti talurahva eluolu 19.sajandil

sajandi keskel kerge. Lisaks kohustustele käia saksa mõisniku juures orjamas tuli teha ka oma talu tööd, mida jätkus aastaringselt. Talutööde alustamisel ja lõpetamisel jälgiti hoolega loodusmärke ja rahvakalendri tähtpäevi. Kevadel olid peamisteks põllutöödeks kündmine, äestamine ja külvamine. Künti puust adraga, mille otsas olid rauast sahaterad. Atra vedasid härjad. Pärast kündi põld äestati ja siis võis juba seemne mulda külvata. Külvati käsitsi ja väga hoolikalt. Kasvatati rukist, otra, nisu ja kaera. Kevadel veeti laudad sõnnikust puhtaks, see sai väetiseks kesapõllule, mis järgneval sügisel üles künti. Pärast jaanipäeva, kui ilm vähegi lubas, tuli alustada heinateoga. Sageli asusid heinamaad talust kaugel metsade ja soode keskel. Heina niideti vikatiga hommikul vara, kui kaste oli veel maas. Keskpäevapalavuses muutus niitmine väga vaevaliseks...

Ajalugu
76 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Haridus Eesti kultuuris

1. Eesti rahva pedagoogika. Eesti hariduse ajalugu ulatub 13. sajandisse. Esimesed koolid asutati toomkirikute ja kloostrite juurde. Kooliõpetus jäi esialgu maarahvale kättesaamatuks, ainult üksikud andekad ja visamad pääsesid ladinakeelsetesse linnakoolidesse ja välismaa ülikoolidesse. Reformatsioon jõudis Baltimaadele varakult ja sellest sai alguse rahvakeelne kirik ning vaimuliku hariduse levitamine põlisrahva hulgas. Asutati esimesed koolmeistrite seminarid ja loodi hõre koolivõrk. Kuna Eesti maa-ala jaotati kahte kubermangu toimub ka koolikorralduse edendamine Põhja- ja Lõuna-Eestis erinevalt. Põhjasõda, nälg ja katk viisid rahvaõpetuse mõningateks aastakümneteks täielikku madalseisu. 18. sajandil rajati uus koolivõrk. Sajand hiljem algas üldine koolikohustuse kehtestamine. 1880. aastatel muudeti koolid tsaarivõimu poolt venekeelseteks....

Euroopa tsivilisatsiooni...
435 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Alghariduse ajalugu

9. septembril 1919.a. Asutava Kogu otsusega laiendati koolikohustus kolmelt aastalt neljale. Neli klassi oli siis alam astme ning 5.-6. klass kõrgem astme algkoolis. Pearõhk asetati eesti keele, rahvaloomingu, kirjanduse, eesti ajaloo ja maateaduse ning kodanikuõpetuse tundmaõppimisele. Kool pidi eesmärgiks laste kehalise ja vaimse arendamise ning pidi kasvatama ka nendest tervet, töökast, kohusetruudet ja rõõmsameelset Eesti Vabariigi kodanikke. 1920.a. mais - ,,Avalikkude algkoolide seadus", mille pärast haridussüsteem sai lõpliku eeskuju. Haridus oli nüüd sunduslik, emakeelne ja tasuta. 1923. aasta veebruarist usuõpetus oli vabatahtlik õppeaine. Kõik algkoolid olid sellest ajast kuueklassilised. Koolikohustus pidi kestma 8.-16. eluaastani või kooli lõpetamiseni. Vähemusrahvustele avati emakeelse klassi, kui neid oli vähemalt 20 inimest. 1.jaanuar 1930.a. on viimane päev, kui kõik koolid...

Haridus
38 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Huvitavaid hooneid Vabaduse väljaku ümber

Kuid miks mitte säilitada linnaruumi veidi õhku ja avarust ning jätta plats nii nagu ta on. Kuna ma ise kahjuks Rakvere linna elanik ei ole, jäi mulle algul selgusetuks, kus Vabadusplats üldse asub. Samuti ei ole ma kursis niivõrd linna ajaloo ning selle endiste ja praeguste kodanikega. Kuid leian, et Eesti kultuuri- ja kodulugu väärib igal juhul tundmaõppimist, eriti kuna tegemist on ka minu kodumaakonna keskusega. Järgnevas referaadis püüangi anda ülevaate Vabadusplatsi ümber asuvate huvitavamate hoonete ajaloost ja käekäigust tänapäeval. ,,Heal lapsel" mitu nime Õpetaja heinamaaks nimetati linna keskel, kunagisel kirikumaal asuvat lagedat platsi, kus asuvad Vabaduse plats ja park, lai Kastani puiestee, moodne spordikompleks ning teised erinevad spordirajatised ja -asutused...

Turism
20 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Valjala Sassi kool

Koolihoone valmis 1928. aasta sügiseks (10 aastat ehitati). Kui kool avati, hakkasid Sassi 6-klassilises algkoolis käima Sassi, Koksi, Kuiste, Väkra, Kõriska, Männiku, Rahu, Pahna ja Jursi küla lapsed. 1933. aastal suleti Tõnija külakool Rõõsal ja Tõnija lapsed hakkasid samuti käima Sassi algkoolis. Sassi 6-klassiline algkool oli igati jätkusuutlik: 1928./29. õppeaastal õppis koolis 72 õpilast, 1929./30. oli lapsi 81, 1930./31. oli õpilaste arv 80. 1932./33. õppeaastal astus I klassi 29 õpilast, edaspidi, aastatel 1934 ­ 1938, püsis kooli astujate arv vahemikus 21-27. 8 Lapsed õppisid koolis emakeelt, usu- ja kõlblusõpetust, matemaatikat, joonistamist, laulmist, saksa keelt, tööõpetust, võimlemist. Neljandast klassist lisandusid kodulugu, loodusõpetus, tervishoid, ajalugu ja kodanikuõp...

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Johannes Käis

Käisi pedagoogiliste vaadete kujunemisele tema õpetajatöö algusaastatel avaldasid mõju Peterburi ülikooli bioloogilis-ökoloogilise suuna teadlased. Edasist kujunemist mõjutasid kooli põhjalikud ümberkorraldused Nõukogude Venemaa algusaastatel, kui J.Käis töötas Vologdas ja Pihkvas. (Eisen 1985: 7) Koolitöö sisuline uuendamine algas tasapidi 1920.aastate algul. Üks esimesi algõpetuse sisulisi uuendusi oli koduloo kui õppeaine võtmine algkooli õppeplaani 1919.aasta algul. Kodulugu pidi õpetama lapsi oma lähima ümbruse nähtusi vaatlema ning neid mõistma. Üldõpetuses püüti kogu õppematerjal algastmel koondada teatud koduloolisteks kompleksteemadeks, mis ühendasid seniseid õppeaineid. Ideed tulid siia Lääne reformpedagoogika mõjutusena, peamiselt Austriast. (Eisen 1985: 7) Uuendused levisid üsna tagasihoidlikult, sest ei mõistetud veel koduloo kui õpetamise printsiibi olemust. Puudusid vastavad käsiraamatud ning õppekirjandus, samuti kõige...

Eelkoolipedagoogika
203 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Eesti koolid ja keele õpe välismaal

Chicago Eesti Kool Chicago Eesti Kooli taasavamine toimus 2008. aasta septembris. Kooli eesmärgiks on tuua kokku Chicagos ja Chicago eeslinnades elavaid eesti lapsi ja teistest rahvustest eesti keele huvilisi, õpetada eesti keelt ja tutvustada eesti kultuuri. Õppetöö toimub igal teisel pühapäeval, klassid on jaotatud vastavalt laste vanusele: 3 ­5-aastased, 6-9-aastased ja 10-13-aastased (vajadusel ka vanemad lapsed). Lapsed õpivad eesti keelt, kodulugu ja muusikat. Õppekava koostamisel on võetud aluseks Eesti rahvakalendri tähtpäevad ja tähtsad eluvaldkonnad. Õpetus toimub vastavalt lapse keeletasemele. 7 2.2. HARIDUSASUTUSTE TEKE KANADAS Juba 1909. aastal ehitasid eestlased Kanadas Medicine'i oru asundusse koolimaja. Kohaliku elu tegelase sõnade järgi polnud sel ajal koolis eestikeelseid tunde, ehkki kooliõues räägiti eesti keelt...

Haridusteaduskond
19 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Virumaa haridus

Vabariigi lõpuaastaiks, seoses majandusliku arengu ja rahva heaolu tõusuga õnneks olukord paranes ja õppetöö hakkas paremini edenema. Õppimine Emakeele õpetamise tase oli koolides madal, sest tööd tehti põhiliselt õpiku järgi ja rääkida ei osatud. Töövihikud hakkasid alles ajapikku tekkima. Ka matemaatika oli nõrk, sest päriseluga seostati seda vähe. Kodulugu oli uus aine nii õpilastele kui õpetajatele. Tihti ei saanud ka õpetajad aine sisust päris aru ning ei osanud seda hästi selgitada. Uute ainetena tuli käsitöö ja joonistamine, mis olid algselt paljudele vastumeelt. Nimelt leidsid mitmed ringkonnad, et need ained on aja raiskamine. Võimelmistundide jaoks enamus koolidel kohta ei olnud. Vene koolides oli raskusi riigikeelega. Seal kasutati vanu tsaariaegseid õpikuid, mis ei vastanud Eesti huvidele...

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Vadjalased

1997 asutas Tatjana Jefimova, kelle abikaasa on vadjalane, Luuditsas eramuuseumi, kuhu kogus etnograafilisi esemeid ja vanu fotosid. 2001. aastal muuseum põles, praegu seda taastatakse. Alates 2000. aastast korraldatakse Luuditsas igal suvel külapidu, millest on kujunenud vadjalaste ja vadja huviliste kokkusaamiskoht. 2003. aastal loodi vadja lipp, vapp ja hümn. Jõgõperä keskkoolis õpetatakse fakultatiivselt vadja keelt ja kodulugu , tegutseb folklooriansambel ,,Linnud". 2003. aastal ilmus Peterburis Mehmet Muslimovi poolt 6 väljatöötatud vadja kirjakeeles raamat ,,Vadda kaazgõt. Vodskije skazki" (40 lk, tiraaz 200). Aprillis 2005 registreeriti Vadja Kultuuri Selts (esinaine Tatjana Jefimova). Elatusalad Vadjalaste peamiseks traditsiooniliseks elatusalaks on maaviljelus, millega liitub loomakasvatus. Lisaks on tegeletud ka kalapüügiga...

Eesti keel
15 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Haridus ja koolid iseseisvas eesti

-3. kl.). Esimese võõrkeelena õpetati 3.-6. klassini saksa keelt, teise võõrkeelena 5. ja 6. klassis inglise keelt. Uues õppeplaanis suurendati emakeeletundide arvu, koduloole lisati juurde kõlblusõpetus ja kodanikuõpetus. Kõlblusõpetus käsitleti 1.-3. klassini koos kodulooga ning seejärel 4.-6. klassini iseseisvalt 1 tund nädalas. Kodulootundide ülesanne oli lastele kodukoha ümbruse tutvustamine. Kodulugu pidi panema alguse 4. klassis algavatele ajaloo-, matemaatika- ja loodusõpetusetundidele. Kodanikuõpetuses tuli käsitleda riigi mõistet ja ülesandeid, eesti vabariigi rajamist, põhiseadust, riigikogu, valitsust, kohut, riigi majandust, riikidevahelisi suhteid. Kogu kursus pidi andma ülevaate ühiskondlikust elust ning tutvustama tulevase kodaniku õigusi ja kohustusi. Kirjatehnikat õpiti kolmes esimeses klassis 1 tund nädalas. Kooliosakonna loal võis seal, kus...

Kultuurilugu
38 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Milleks on vaja kohalikku ajalehte?

Tema jaoks oli see kui sigar pärast lõunat. Ajalehed annavad kõigile midagi, eriti kohalikud, sest need sündmused puudutavad meid enim. Meie maakonnalehest "Vooremaa" on õnneks kõigil midagi lugeda, sest igaüks leiab sealt enda jaoks midagi sobivat järgmistest valdkondadest: majandus, kultuur, arvamus, kodulugu , töökuulutused, teenusepakkumised, haridus jne. Need valdkonnad suunavad vastavate huvialadega inimesi koonduma ning tekitavad ühtsustunde. Kokku saades on, millest rääkida või mille nimel ühiselt tegutseda. Tegutsetakse, loomaks midagi ühiselt, arendatakse kodukoha elu, nauditakse saavutatut või mõeldakse, kuidas midagi veel paremini teha. Samuti uuritakse, kes meie kaasmaakondlastest on midagi märkimisväärset teinud ning jagatakse tunnustust. Nagu näiteks 19...

Meedia
5 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Alternatiivpedagoogika analüütiline essee

Õpetaja teeb tööd lastega kindla plaani alusel, organiseeritult ja läbimõeldult. Ta viib õppetegevusi läbi huvitavalt, mitmekülgselt, mänguliselt ja loob lastele mulje, et see kulgeb loomulikus järjekorras. Ei hüpata ühelt ainelt järsult teisele. Õpetamine peab moodustama psühholoogilise terviku ja selleks on vaja õppeained omavahel siduda ehk lõimida. Suurt rõhku paneb Käis koduloole. Kodulugu hõlmab loodust, geograafiat, ajalugu, bioloogiat, botaanikat ja kõike muud, mis on seotud last ümbritseva keskkonnaga - eeskätt just selle kohaliku küla, linna ja riigiga oludega, kus tema elab. Ta soovitab õpetajal teha ka selliseid tunde, mis viib lapsed klassiruumist välja loodusesse, et nad saaks kõike ka ise reaalselt kogeda ja õppida märkama. Õpetaja peab soodustama lapse isetegevust ja läbi selle saab kool töökooliks....

Alternatiivpedagoogika
200 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Väliseestlaste koolid wordi fail esitluse juurde

Täienduskoolis õppimine toimub paralleelselt teises õppeasutuses õppimisega. New Yorgi Eesti Kooli asutamise koosolek toimus 62 aastat tagasi, 18. oktoobril 1939. New Yorgi Eesti Kool on täiendõpet pakkuv kool. Kooli põhieesmärgiks on eesti keele oskuse arendamine ja eesti kultuuri tutvustamine. Õppekavas on eesti keel (lugemine, sõnavara täiendamine, grammatika), kodulugu , ajalugu, rahvatants ning laulmine. Õpilased on koolis jagatud rühmadesse vastavalt õpilase vanusele ja keeleoskusele. Eel-lasteaia rühma kuuluvad lapsed, kelle vanust vähemalt kaks ja pool aastat. Kooliealised õpilased on jagatud üheksasse klassi vastavalt nende vanusele. Koolis õpetatakse eesti keelt, ajalugu, kodulugu, laulu rahvatantsu ja usuõpetust. Stockholmi Eesti Kool on põhikool, koolis tegutsevad eelkooliklass(6-aastased) ja 1.- 9. klass....

Pedagoogika alused
7 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Uurimustöö: Harri Jõgisalu

Harri Jõgisalu otsustas kirjutamise kasuks ja 1978. aastal loobus õpetajatööst ning lahkus koolist. Kihnumua Harri (www.sirp.ee/?issue=3170) 11 2. LOOMING Harri Jõgisalu on jäänud kogu oma loomingu vältel truuks suhteliselt kitsale ainevallale, milleks on kodulugu , loodus ja koolielu. Ta on kirjutanud filosoofilise põhjaga lühijutte loomadest, lindudest ja lastest, etnograafilisi lühipalu ning kolm mälestusteraamatut: "Valel poolel. Mälestuspilte Parahhino sõjavangilaagrist", "Grand Marinas Kadriorgu" ja äsja trükivalgust näinud ,,Mu kodune Eestimaa: Läänemaa radadel''. Viimast võib pidada ka ajalooteemaliseks raamatuks. Jõgisalu raamatud on kirjutatud enda kogemustest lähtudes. Kirjutamise ainevalda on...

Uurimistöö
29 allalaadimist
thumbnail
64
doc

Uurimistööde korraldamine

Juhendmaterjalid koolidele 2 SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, miss...

Uurimistöö
35 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Nimetu

Tulevikus tuleb aga loota, et vähemalt osad Erastverest lahkunud noored tulevad vanemana siia elama ning küla ei jää täiesti tühjaks. Loodetavasti jätkub ka senine pargi koristamine Eesti Looduskaitse Kanepi Seltsi poolt ning hooldekodu vastne remontimine aitab tõsta selle koha ilmet. 9 KASUTATUD KIRJANDUS · Hirvlaane, M. 2001. Kanepi kihelkond. Kodulugu . Käsikiri. · Kaar, E. 1964. Eesti tammikud. Tammikute levik Eestis. ­ ELUS aastaraamat: 57­ 72. · Kask, P. 1999. 130-aastane Erastvere tammik hävimisohus. ­ Eesti Mets, 1: 17­18. · Reim, P. 1925. Lõuna-Eesti tamme kultuurid. Tartu Ülikooli metsaosakonna toimetised nr. 3, Tartu Ülikooli Õppemetskonna väljaanne. · Ungern-Sternberg, Marie Anna Eugenie v. Mein Leben I. Käsikiri. Dikteeritud aastatel 1884­88, täiendatud ja ümber kirjutatud 1908 Viljandis....

6 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Õpetaja koolis ja ühiskonnas

Elukestev õpe. Kogu elu jooksul läbitav õpe, mille eesmärgiks on süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsi taset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega. Euroopa Komisjon, 2001 Elukestva õppimise eesmärgid EL-i dokumentides * enesearendamine * aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine * sotsiaalse tõrjutuse vähendamine * konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul Lissaboni strateegia üldeesmärgid hariduses. 1.tõsta hariduse kvaliteeti(õpetajahariduse parandamine). 2.Lihtsustada õppimisele ligipääsu(kaasata õppimise laiem elanikkond ja muuta õppimine atraktiivsemaks). 3.Teadmusõhiskonnas vajalike baasoskuste määratlemine(eelkõige IKT ja isikuomaduste osas). 4.Avada haridus nii lokaalselt (vanemad, ettevõtted...) kui globaalselt (võõrkeeleõpe ja koostöö välismaiste institutsioonidega). 5.Suurendada ressursside (sh...

Õpetaja koolis ja ühiskonnas
139 allalaadimist
thumbnail
50
pdf

Leivanädala abimaterjal

2008 1 Autor Meeri Talv Toimetaja Anneli Zirkel ISBN 9949-10-708-3 Trükitud: Tartumaa Trükikoda OÜ Esimese trüki koostamist on finantseerinud Eesti Haigekassa tervisedendusliku projekt "Rukkileib meie laual on tervis" 2004 vahenditest. 2008 aasta täiendatud väljaanne on finantseeritud Eesti Leivaliidu ja PRIA turuarendustoetuse vahenditest. 2 Loodus kasvatas rukkiterad, kivi veskil jahvatas nad. Jahust ema küpsetas leiva perel süüa ja tänada... Oskar Ehaste Austatud lasteasutuste leiv...

Pedagoogika
12 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun