Ma ei lahku kodust hommikust söömata. Kas sul on mingeid ilurituaale ? Iga hommik ja õhtu puhastan nägu ja kreemitan. Meiki kannan ma vabal ajal vähe, ainult ripsmedushhi. Kuidas suhtud tätoveeringutesse? Mul on üks tatoveering käel. Plaanin kindlasti juurde teha. Milline on parim kompliment, mille oled saanud ? Ausalt öeldes ma ei teagi. Ei tea keda tõsiselt võtta ja keda mitte ehk siis ma eriti ei tee välja, mida inimesed mu välimuse kohta ütlevad. Portreelugu: Modell Kätlin Aas vihkab shoppamist. Kätlin Aas on sündinud 26.detsembril 1992.aastal. Ta elab koos ema, isa ja noorema õega. Ta õpib hetkel Tallina Pelgulinna Gümnaasiumis. Kätlin tegeleb modellindusega, kuigi hetkel on tal sellest puhkus. Ta on Eestis, käib koolis ja tegeleb tantsimisega. Ta käib kahes erinevas kohas tantsimas: Carolina tantsustuudios ja Semiiris. Ta elu on suht kiire, kuna tal on palju võistlusi. Kätlin ,,avastati" EMA poolt 2006.aastal Õllesummeril
Haritud lihttööline Kui mainida Räästa Gümnaasiumis ringi käies nime Fred Kivistik, öeldakse, et tegemist on targa ja tagasihoidliku abituriendiga, kellel ees helge tulevik. Koolikaaslastele ja teistele lähedastele tundub ta tõesti sellisena aga Fredi iseloomu kohta saan kõige paremini teada temalt endalt. Lapsena lõbu laialt Oma lapsepõlve kohta ütleb Fred, et ta oli nagu iga teine laps. ,,Elasin vanemate ja noorema õega kahetoalises korteris, teistes majades elasid kõik mu sõbrad ja tuttavad. Kogu vaba aja veetsin õues sõpradega ringi hullates. Vahel läksin hommikul kell 9 õue ja tulin tagasi tuppa õhtul kell 11." Fred räägib oma lapsepõlvest nagu elu parimatest aastatest, mida kohutavalt taga igatseb. Kui küsin, miks ta enam niiviisi õues ringi ei mölla, on Fredil vastus juba olemas. ,,Olen suureks kasvanud ja elu on muutunud. Nüüd on mul kohustused ja pole enam aega elust mõnu tunda." Meel läheb kurvaks nii Fredil kui ka mul seda l...
Curriculum Vitae Nimi: ERNESTO "CHE" GUEVARA de la SERNA Sünniaeg: 14. juuni 1928, Rosario, Argentiina Töökäik: 1961-1965 tööstusminister 1959-1961 Rahvuspanga president 1959 Rahvusliku Agraarreformi Instituudi tööstusosakonna ülem Hariduskäik: 1947-1953 Buenos Airese Ülikool, meditsiin, doktoridiplom 1942-1946 Colegio Nacional Dean Funes Oskused ja huvid: lugemine, reisimine, sport, male Che Guevara - mässumeelsuse sümbol "Ilma laskudeta revolutsiooni teha? Sa oled vist peast põrunud!" Nende sõnadega katkestas argentiinlasest marksistlik revolutsionäär oma sõbra Grandose sõnad, kui viimane soovitas tal viletsuse kõrvaldamiseks võimule saada. Che Guevara oli Fidel Castro järel teine juhtiv figuur Kuuba Revolutsioonis, kes suurt vaesust Ladina-Ameerika riikides nähes leidis, et ainus lahendus peitub revolutsioonis. Visa hing Noor Ernestito, nii kutsusid teda tema van...
esindajad: poliitikud, ajakirjanikud, kultuuritegelased, haritlased, teadlased, ettevõtjad ja tippjuhid ning võimalus on antud ka lugejatele. Lisaks võib arvamusi ehk kommentaare leida ka artiklite juurest, kus on küsitud antud teemaga kursis olevatelt inimestelt nende arvamust seoses selle teemaga. Olemuslugutest kõige rohkem on kasutatud intervjuusid, enim võib neid leida spordiuudiste veerult. Eesti päevalehes on ka kaks portreelugu, üks Erki Noolest ja teine Raul Rebasest. Mõlema ajalehe artiklitest moodustavad suurema osa uudised. Lisaks artiklitele võib leida ka üksikutelt lehtedelt reklaame ja kuulutusi. Reklaami poolest on lehed suhtelised võrdsed. Reklaami on, aga need ei hakka lugemist segama. Lisaks sisule ja kujundusele torkab silma ka ajalehtede hinnavahe. Eesti Päevaleht on pea poole kallim kui Postimees. Sellest tulenevalt võiks arvata, et Eesti Päevaleht on
otsustada ning mõlemad artiklid sobiksid tinglikult ka alapealkirja ,,Minevik ei unune" alla, kuid huvitav on see, et ajakirja veebiväljaandes on artikkel ,,Sinimäed suvi 1944" paigutatud arvamuse rubriiki, kui ,,Hinnang M. Jakobsoni rahvusvahelise komisjoni raportile" on endiselt ,,Minevik ei unune" all. Eriti ebaloogiline on aga paberväljaande ,,Arvamuse" rubriik, kuhu on paigutatud teiste seas järgmised artiklid: ,,Kultuur ja elu" (sisult portreelugu), ,,Hitleri käsul olid Sõrve võitlejad määratud hukkumisele" (ajalooülevaade) ja ,,Aylin Korkmaz: minu süda oli tugevam kui tema viha" (iskulugu). Veebiversioonis on need lood aga teistesse rubriikidesse paigutatud. Internetiväljaandes ilmneb ka rubriik nimega ,,Tagasivaade", mida paberajakirjas ei ole. Ajakirjas ilmneb veel mitmeid väiksemaid konarusi. Näiteks on sisukorra järgi artikkel ,,M. Jakobsoni hinnang rahvusvahelise komisjoni raportile" paigutatud samale leheküljele.
Ajakirja autorite hulka kuulub arhitekt Kuno Raude, kes on neljas käsitletavas numbris kirjutanud kaks persoonilugu (Roland Reaganist (1/2011) ja Harald Nugiseksist (3/2011)) ning ühe arhitektuuriga seotud artikli loo Maarjamäe mälestusväljaku sünnist (2/2011). Ajaloolase ja Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi liikme Jüri Kotsinevi põhiteemaks on Saksa vägede võitluse uurimine Teises maailmasõjas. Ajakirja sügisnumbris 3/2011 ilmub ka portreelugu ajakirjanikust endast. Autorkonda kuulub sõjaajaloo uurija Vaino Kallas, kes võitles Teises maailmasõjas Kuramaal. Autori artiklite temaatika lähtub peamiselt isiklikust kogemusest. 7 Muusiku ja helilooja Alo Põldmäe lood ilmuvad ajakirja muusikarubriigis. Neljas viimases ajakirja numbris on Alo Põldmäe sulest ilmunud kaks persoonilugu (Leonhard Neumanist
Dr Arnold Seppo eriliste oskustega arst, teadlane ja leiutaja See portreelugu on kirjutatud raamatu ,,Dr Arnold Seppo lugu" põhjal, mille autoriks on tema teine naine Hilja Seppo, kes on lõpetanud Tartu ülikooli filoloogina. Arnold Seppo esimesest abielust sündinud poeg Tõnis Seppo, töötab, nagu ta isagi traumatoloogina. Tal on ka tütar Heili, kes sündis abielust Hilja Seppoga. 31. detsembril 1917 sündis väikses külas Johannes ja Rosalie Seppo perre neljas poiss Arnold. Algkoolis käis ta Lapsino külas, mis oli venekeelne. Keskkooliõpingud
säästev areng XXII 2 Merega silmitsi Novelli skeem, Õ lk 80-83 Portreeloo kirjutamine, Väärtused ja meeleolu, Tv lk 50-51, h 1- funktsionaalne lugemine kõlblus, emotsioon, 51 kultuuriline portreelugu identiteet XXIII 2 Matkamiseks on Matkamine Õ lk 84-87 Arutlemine, võrdlus, töö Väärtused ja vaja head tuju Tv lk 52-53, h 1-3 kaardiga, rühmatöö, kõlblus, matkanimekirja kultuuriline
puudub. Iga klassipildi puhul on alati keegi kes pole rahul sellega milline ta pildi peal välja näeb. Kui sulle näib et ülesanne oli väga lihtne oled sa töökäsust valesti aru saanud. Kui sulle tundub et oled ülesandega kenasti hakkama saanud siis selgub et töökäsus oli trükiviga. Alati on klassis üks kes ei saa aru või vähemalt üks kes saab valesti aru. Inimesed keda on vaja pildistada pole kunagi seal kus nad peaksid antud hetkel olema. Inimene kellest on vaja portreelugu kirjutada on kas haige võistlustel kursustel või reisil. Kui fotograafil õnnestub suure vaevaga kokku koguda grupp erinevate klasside õpilasi keda on tingimata vaja saada ühise pildi peale selgub neid ritta seades ikkagi et kõige tähtsam persoon puudub. Karin tõeliselt andekas tüdruk võitis jälle eesti keele olümpiaadi. Riiulil leidus kõike romaane novelle jutustusi. Mihkel Raua mitmete lauluvõistluste zürii liikme arvamust arvestatakse.
lavastamise oskust. Kui autor on ise ka monteerija, siis on hinnatud ka montaazivõtete tundmist. Kõik see kokku annab taas selle, kas lugu tervikuna mõjus vaatajale või mitte. Portreelugude puhul oleme hinnanud portreteeritava ,,avamise" oskust. Kuidas suudetakse portreteeritav rääkima panna, kuidas autor temast ise räägib jne. Nii on olnud töid oma poiss-sõbrast, vanaemast, eespool nimetatud puudega lapsest, oma õpetajast, lihtsalt sõbrast. Parim portreelugu ,,Kalmufotograaf" räägibki autori lähedasest sõbrast (pikkus 8,5 min). Film (pikkusega 15 minutit) autorile lähedasest inimesest osutus venivaks ja väheemotsionaalseks. Samas videofilmi Tartus elavatest sakslastest oleks vaadanud ka enam kui 15 minutit. Üldine juhendajate antav soovitus on olnud: pigem lühem, aga sisukam, hoogsam. Fotolugude puhul on teemade valik olnud väga mitmekülgne. Näiteks üks ammune
annaabi.ee 
