17-aastane Eesti modell Kätlin Aas vihkab shoppamist. Mis sul praegu käsil on: kus oled ja mida teed? Hetkel on modellindusest puhkus. Olen Eestis, käin koolis ja tegelen tantsimisega. Elu on suht kiire, kuna mul on hetkel palju võistlusi. Hiljuti sai võit koju toodud. Kas olid enne seda kui sind "avastati" ka modellitööle mõelnud/unistanud sellest? Olin mõelnud, et oh suht lahe, aga et see ei ole minu jaoks. Kas sa oled pigem foto- või catwalki modell ? Eelistan rohkem catwalki, kuna seal saab rohkem teiste modellidega suhelda. Ühel pildistamisel ei ole tavaliselt korraga mitu tüdrukut. Oled pidevalt moe keskel. Milliseid riideid vabal ajal kannad ? Moe keskel eriti ei ole, põhiline aeg on koolis ja treeningsaalides. Aga vabal ajal kannan rohkem tumedamaid toone. Oled sa suur soppaja ? Mitte eriti, vihkan shoppamist. Kui vahest harva tuleb tuju midagi osta, siis lähen ja ostan, aga ka see käib ruttu. Kas modellimaailmas hoiavad ...
Haritud lihttööline Kui mainida Räästa Gümnaasiumis ringi käies nime Fred Kivistik, öeldakse, et tegemist on targa ja tagasihoidliku abituriendiga, kellel ees helge tulevik. Koolikaaslastele ja teistele lähedastele tundub ta tõesti sellisena aga Fredi iseloomu kohta saan kõige paremini teada temalt endalt. Lapsena lõbu laialt Oma lapsepõlve kohta ütleb Fred, et ta oli nagu iga teine laps. ,,Elasin vanemate ja noorema õega kahetoalises korteris, teistes majades elasid kõik mu sõbrad ja tuttavad. Kogu vaba aja veetsin õues sõpradega ringi hullates. Vahel läksin hommikul kell 9 õue ja tulin tagasi tuppa õhtul kell 11." Fred räägib oma lapsepõlvest nagu elu parimatest aastatest, mida kohutavalt taga igatseb. Kui küsin, miks ta enam niiviisi õues ringi ei mölla, on Fredil vastus juba olemas. ,,Olen suureks kasvanud ja elu on muutunud. Nüüd on mul kohustused ja pole enam aega elust mõnu tunda." Meel läheb kurvaks nii Fredil kui ka mul seda l...
Curriculum Vitae Nimi: ERNESTO "CHE" GUEVARA de la SERNA Sünniaeg: 14. juuni 1928, Rosario, Argentiina Töökäik: 1961-1965 tööstusminister 1959-1961 Rahvuspanga president 1959 Rahvusliku Agraarreformi Instituudi tööstusosakonna ülem Hariduskäik: 1947-1953 Buenos Airese Ülikool, meditsiin, doktoridiplom 1942-1946 Colegio Nacional Dean Funes Oskused ja huvid: lugemine, reisimine, sport, male Che Guevara - mässumeelsuse sümbol "Ilma laskudeta revolutsiooni teha? Sa oled vist peast põrunud!" Nende sõnadega katkestas argentiinlasest marksistlik revolutsionäär oma sõbra Grandose sõnad, kui viimane soovitas tal viletsuse kõrvaldamiseks võimule saada. Che Guevara oli Fidel Castro järel teine juhtiv figuur Kuuba Revolutsioonis, kes suurt vaesust Ladina-Ameerika riikides nähes leidis, et ainus lahendus peitub revolutsioonis. Visa hing Noor Ernestito, nii kutsusid teda tema van...
esindajad: poliitikud, ajakirjanikud, kultuuritegelased, haritlased, teadlased, ettevõtjad ja tippjuhid ning võimalus on antud ka lugejatele. Lisaks võib arvamusi ehk kommentaare leida ka artiklite juurest, kus on küsitud antud teemaga kursis olevatelt inimestelt nende arvamust seoses selle teemaga. Olemuslugutest kõige rohkem on kasutatud intervjuusid, enim võib neid leida spordiuudiste veerult. Eesti päevalehes on ka kaks portreelugu, üks Erki Noolest ja teine Raul Rebasest. Mõlema ajalehe artiklitest moodustavad suurema osa uudised. Lisaks artiklitele võib leida ka üksikutelt lehtedelt reklaame ja kuulutusi. Reklaami poolest on lehed suhtelised võrdsed. Reklaami on, aga need ei hakka lugemist segama. Lisaks sisule ja kujundusele torkab silma ka ajalehtede hinnavahe. Eesti Päevaleht on pea poole kallim kui Postimees. Sellest tulenevalt võiks arvata, et Eesti Päevaleht on
Marie Udam Ajakirja Kultuur ja Elu numbri 3/2011 retsensioon Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse (SOZU.04.076) Tartu 2012 Käesolev retsensioon annab ülevaate rahvusliku suunitlusega kultuuriajakirja Kultuur ja Elu sügisnumbri 3/2011 kvaliteedist ja mõjust. Ajakirja kvaliteeti on käsitletud visuaalsest, ülesehituslikust, stiililisest ning sisulisest aspektist. Väljaande sisu hindamisel on lähtutud ajakirja teemade ja probleemide mõjust lugejale ja ühiskonnale laiemalt. Visuaalse külje pealt on käsitletav ajakirja number traditsiooniline. Väljaanne on tavapärases A4 formaadis. Klantspaberist kaant ilmestab suur foto 90-aastaseks saanud Raudristi Rüütliristi kavaler Harald Nugiseksist. Tiitellehel on välja toodud üheksa pealkirja numbris avaldatud artiklitest. Kolme pealkirja juures on väiksemad pildid. Kaane värvigammas ...
Käsitletavad peateemad on ajalugu ja rahvuslus. Samuti ilmub Kultuuri ja Elu numbri 1/2011 samas rubriigis artikkel pealkirjaga ,,Sofi Oksanen Eesti suursaadik Soomes", kus Memento Tallinna Ühenduse liige Peep Varju vastab Piret Tali kriitikale Sofi Oksaneni kohta. Sama numbri samas rubriigis ilmub ka MTÜ Julius Kuperjanovi Seltsi ,,Kiri Vabariigi Presidendile". Ajakirja numbris 3/2011 ilmub arvamuse rubriigis aga ka ajakirjanik Jüri Kotsinevi portreelugu. Nagu nimigi ütleb, käsitleb rubriik ,,Minevik ei unune" ajalugu. Teemavaldkondade ring on küllaltki piiratud. Peamisteks teemadeks on Teine maailmasõda ning sellele järgnenu. Ajakirja neljas vaatluse all olevas numbris on selles rubriigis esindatud järgmised teemad: eestlaste elu Siberis, küüditamine, rahvad, kes võitlesid oma vabaduse nimel, metsavendlus, 9
Dr Arnold Seppo eriliste oskustega arst, teadlane ja leiutaja See portreelugu on kirjutatud raamatu ,,Dr Arnold Seppo lugu" põhjal, mille autoriks on tema teine naine Hilja Seppo, kes on lõpetanud Tartu ülikooli filoloogina. Arnold Seppo esimesest abielust sündinud poeg Tõnis Seppo, töötab, nagu ta isagi traumatoloogina. Tal on ka tütar Heili, kes sündis abielust Hilja Seppoga. 31. detsembril 1917 sündis väikses külas Johannes ja Rosalie Seppo perre neljas poiss Arnold. Algkoolis käis ta Lapsino külas, mis oli venekeelne. Keskkooliõpingud
säästev areng XXII 2 Merega silmitsi Novelli skeem, Õ lk 80-83 Portreeloo kirjutamine, Väärtused ja meeleolu, Tv lk 50-51, h 1- funktsionaalne lugemine kõlblus, emotsioon, 51 kultuuriline portreelugu identiteet XXIII 2 Matkamiseks on Matkamine Õ lk 84-87 Arutlemine, võrdlus, töö Väärtused ja vaja head tuju Tv lk 52-53, h 1-3 kaardiga, rühmatöö, kõlblus, matkanimekirja kultuuriline
puudub. Iga klassipildi puhul on alati keegi kes pole rahul sellega milline ta pildi peal välja näeb. Kui sulle näib et ülesanne oli väga lihtne oled sa töökäsust valesti aru saanud. Kui sulle tundub et oled ülesandega kenasti hakkama saanud siis selgub et töökäsus oli trükiviga. Alati on klassis üks kes ei saa aru või vähemalt üks kes saab valesti aru. Inimesed keda on vaja pildistada pole kunagi seal kus nad peaksid antud hetkel olema. Inimene kellest on vaja portreelugu kirjutada on kas haige võistlustel kursustel või reisil. Kui fotograafil õnnestub suure vaevaga kokku koguda grupp erinevate klasside õpilasi keda on tingimata vaja saada ühise pildi peale selgub neid ritta seades ikkagi et kõige tähtsam persoon puudub. Karin tõeliselt andekas tüdruk võitis jälle eesti keele olümpiaadi. Riiulil leidus kõike romaane novelle jutustusi. Mihkel Raua mitmete lauluvõistluste zürii liikme arvamust arvestatakse.
lavastamise oskust. Kui autor on ise ka monteerija, siis on hinnatud ka montaazivõtete tundmist. Kõik see kokku annab taas selle, kas lugu tervikuna mõjus vaatajale või mitte. Portreelugude puhul oleme hinnanud portreteeritava ,,avamise" oskust. Kuidas suudetakse portreteeritav rääkima panna, kuidas autor temast ise räägib jne. Nii on olnud töid oma poiss-sõbrast, vanaemast, eespool nimetatud puudega lapsest, oma õpetajast, lihtsalt sõbrast. Parim portreelugu ,,Kalmufotograaf" räägibki autori lähedasest sõbrast (pikkus 8,5 min). Film (pikkusega 15 minutit) autorile lähedasest inimesest osutus venivaks ja väheemotsionaalseks. Samas videofilmi Tartus elavatest sakslastest oleks vaadanud ka enam kui 15 minutit. Üldine juhendajate antav soovitus on olnud: pigem lühem, aga sisukam, hoogsam. Fotolugude puhul on teemade valik olnud väga mitmekülgne. Näiteks üks ammune
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
