Mis on uurimistöö? (0)

Võru Kesklinna Gümnaasiumi uurimistööde koostamise juhend
Juhendi koostamisel on kasutatud Eesti Ajalooõpetajate Seltsi ja
Tartu Descartesi Lütseumi juhendeid
Uurimistöö on kõige kasulikum praktilise väljundiga õppetöö vorm
Soovitusi uurimistöö koostamiseks
1. Mis on uurimistöö?
Uurimistöö on uurimusliku protsessi konkreetne tulemus- kirjalik aruanne sellest, mida uuriti, kuidas uuriti ning millised on järeldused ja tulemused, milleni töö käigus jõuti;
protsess ja töömeetod, mille käigus analüüsitakse uuritavat probleemi süstematiseeritud ja asjakohaselt struktureeritud viisil.
Uuring - lühiajaline v. ühekordne andmete kogumine, piiratud mahuga uurimisülesanne.
Uurimus - trükis ilmunud v. kirjalik uurimistöö.
Kodu-uurimistöö - on uurimuslik töö, mille temaatikaks on oma kodukandi v. mõne muu piirkonna (nii ajaloo kui tänapäeva, loodus- kui inimkeskkonna) uurimine .
Referaat on kellegi teise seisukohtade esitamine, sisukokkuvõtte või ülevaade mingist tööst (töödest).
Uurimistöö ei tohi alla plagiaat (kellegi seisukohtade sõnasõnaline mahakirjutamine allikale viitamata, loomevargus ). Uurimistöös võib kasutada uuritavat probleemi käsitlevaid refereeringuid erinevatelt autoritelt, kuid nende võrdlemise ja analüüsi käigus tuleb jõuda omapoolsete järeldusteni.
Uurimistöö peab näitama õpilase iseseisva mõtlemise võimet veel uurimata (või väheuuritud) materjalide analüüsil ja argumentatiivse teksti koostamise oskust.
Uurimusi võib koostada kolmel tasemel:
1. kirjeldav uurimus;
2. kahe nähtuse vaheliste seoste uurimine;
3. probleemi põhjuste analüüsimine.
Uurimistöö on kirjutatud lugejale, see vahendab teadmisi, mida on töö käigus omandatud ja mida nüüd tahetakse teistele teatavaks teha.
2. Teema valik.
Uurimistöö aluseks on ühte lausesse mahutatav idee. Idee otsimine on loominguline protsess, seetõttu on sobiva teema leidmiseks või sõnastamiseks vajalik juhendajaga põhjalikult nõu pidada.
Teema peab olema konkreetne, kuigi tööd alustades võib see olla sõnastatud laiemalt, ent töö käigus seda järk-järgult piiritletakse kuni sõnastatakse juhtmotiiv (põhiprobleem). Uurimuslik töö on suunatud probleemile, eesmärgiks on leida vastus probleemile.
2.1. Juhendaja :

aitab formuleerida töö struktuuri ja eesmärgi;

aitab koostada uurimistöö programmi ja kalenderplaani;

annab suuna teemakohase kirjanduse ja algallikate otsimiseks;

konsulteerib õpilast uurimistöö käigus;

korraldab vajaduse korral suhtlemist õpilase ja konsultandi vahel;

kontrollib töö valmimist osade kaupa;

suunab töö sisulist ja kirjalikku vormistamist;

hindab õpilase töö protsessi vastava hindamisjuhendi alusel ning paneb õpilasele selle eest ühe kahest uurimistöö eest ette nähtud kursusehindest.
2.2. Töö kirjutaja:

otsib teemakohase kirjanduse ja allikad;

töötab välja uurimistöö metoodika;

analüüsib uurimismaterjali sisuliselt;

annab töö käigus perioodiliselt aru juhendajale;

vastutab töös esitatud andmete õigsuse eest;

vormistab töö nõuetekohaselt;

kaitseb töö kaitsmiskomisjoni ees.
3. Töö koostamise põhietapid:
esialgse teema valik;
allikmaterjalide valik ja läbitöötamine;
kava (plaani) koostamine;
andmete kogumine, uuringute ja vaatluste läbiviimine;
andmetöötlus;
töö teksti kirjutamine;
töö vormistamine ja korrektuur ;
töö esitlus ja kaitsmine.
4. Töö põhiosad ja nende vormistamise nõuded.
I Tiitelleht järgmiste andmetega: õppeasutuse täielik nimetus, töö pealkiri, töö iseloom (uurimistöö, referaat vmt), koostaja ees- ja perekonnanimi ning klass, juhendaja ees- ja perekonnanimi, töö valmimise koht ja aasta
II Sisukord kirjeldab töö struktuuri, sisaldab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri.
Sisukord on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas.
Sisukorra , sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata . Lisad loetletakse sisukorras ühekaupa. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. Esimene on tiitelleht, millele numbrit ei kirjutata.

Sisukorra näidis

SISSEJUHATUS 4
1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega) 5
1.1. Esimese peatüki esimese jaotise pealkiri 5
1.2. Esimese peatüki teise jaotise pealkiri 8
2. TEISE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega) 10
2.1. Teise peatüki esimese jaotise pealkiri 10
2.2. Teise peatüki teise jaotise pealkiri 14
2.2.1. Teise peatüki teise jaotise esimese alljaotise pealkiri 16
KOKKUVÕTE 20
KASUTATUD KIRJANDUS 22
LISAD
Lisa 1 pealkiri 23
Lisa 2 pealkiri 24
III Sissejuhatus sisaldab:
teema valiku põhjendus
töö eesmärgi (juhtmotiivi, põhiprobleemi) sõnastamine
ülevaade kasutatud uurimismetoodikast ja meetoditest
ülevaade peamistest allikatest
ülevaade töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest
Heaks tooniks on ka kõigi töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamine sissejuhatuses .
IV Põhiosa peatükkidena sisaldab:
probleemi seletava kirjelduse;
probleemi analüüsi;
tulemuste esitamise.
Töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele, samuti peab olema selgesti välja toodud õpilase isiklik panus ja käsitletud autorite seisukohad. Probleemile vastuse otsimise käigus tuleb püstitada uurimiskõlbulikud hüpoteesid, mille mõisted on üheselt tõlgendatavad ja mõistetavad.
Teema loogilise arenduse seisukohalt oluliseks peetud tsitaatidele ja refereeringutele tuleb lisada töö autori kommentaarid. Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile. Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Refereerimine on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine oma töös. Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja kust algavad töö autori kommentaarid (tsitaat pannakse jutumärkidesse).
Põhiosa tekstis on põhijaotised (peatükk või paragrahv) ja alljaotised (punkt, alapunkt, lõige). Peatükkide pealkirjad kirjutatakse tavaliselt suurte tähtedega. Põhijaotised nummerdatakse araabia numbritega ühest alates. Iga põhijaotise sees nummerdatakse samal viisil, jättes tähise sisse ka põhijaotise numbri. Esimese astme alljaotise sees alustatakse jälle uut nummerdust jne. Numbrite vahel ja tähise lõpus (jaotise alguses) on punkt. Kui tähisele osutatakse tekstis, siis selle lõpus punkti ei ole (nt punkti 2.3.2 kohaselt)
V Kokkuvõte on vastus sissejuhatus püstitatud probleemile (hea kokkuvõte võimaldab lugejal põhiteksti vahele jättes ikkagi aru saada, mida töös on käsitletud): lühidalt ja süstematiseeritult esitatakse kõige olulisemad järeldused, milleni töö käigus jõuti. Samuti kirjeldatakse ka tekkinud ja edaspidist uurimist vajavaid probleeme, kuid uusi andmeid enam ei esitata.
VI Kasutatud materjalide loetelu peab sisaldama kõiki allikaid , mida antud töö käigus kasutati ja millele on viidatud . Kasutatud allikate ja kirjanduse loetelu põhjal saab asjatundja otsustada kuivõrd pädev on töö autor antud temaatikas ja kas selles ka midagi uut võib leida.
Kui on kasutatud mitut liiki allikaid, tuleks need ka vastavalt eristada:
1.kirjalikud allikad (arhiivimaterjalid, käsikirjalised materjalid, kirjavahetus, perioodika , internet);
2. suulised allikad (mälestused, intervjuud, video- ja audiomaterjalid)
3. kasutatud kirjandus.
VII Lisad sisaldavad tavaliselt materjali mida on töö eesmärkide saavutamiseks vaja läinud, kuid mis töö sisuga ei ole nii otseselt seotud (n. küsitluslehed, suuremad plaanid ja kaardid, mõõtmisprotokollid jms). Samuti paigutatakse siia ka illustreeriv lisamaterjal (dokumendi v. fotokoopiad).
Lisad nummerdatakse iseseisvalt (paremale ülanurka LISA 1) ja pealkirjastatakse, fotod allkirjastatakse (kes v. mis on fotol , millal ja kelle poolt jäädvustatud, kelle omanduses on originaal jms). Lisadele tuleb põhitekstis viidata.
VIII Resümee e. ülevaade tööst (max 1 lk.), milles esitatakse peamised mõtted ja järeldused, millest on töös juttu . Samuti võib esitada olulisemad märksõnad. Kuna resümee eesmärgiks on töö olulisemate tulemuste lühitutvustus, siis võib neid lähtuvalt töö väljundist koostada nii eesti- kui võõrkeeltes. Resümee paigutatakse kas sisukorra ette v. töö lõppu. Vajadus resümee järele võib tuleneda teatud konkursijuhenditest v. tööde lühiülevaadete kirjastamisel.
5. Viitamine (e. allikate näitamine) ja bibliograafilised kirjed .
Kõik töös esitatavad seisukohad ja andmed, mis pärinevad kasutatud materjalidest , tuleb siduda viidetega vastavatele allikatele(näidatakse koht, kust andmed pärinevad) e. teisisõnu- igal laenatud mõttel peab olema viide selle autorile. Viidata ei ole vaja üldtuntud seisukohtadele. Viitamine on vajalik ka selleks, et lugeja saaks vajaduse korral kirjapandut allikate järgi kontrollida.
Kuna erinevad teadusalad kasutavad erinevaid viitamissüsteeme, siis tuleb töö koostajal lähtuda eelkõige oma kooli uurimistööde vormistamise v. vastava konkursi juhendist v. lähtuda vastava valdkonna teadusartiklites kasutatavast süsteemist.
Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne.
Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes. Niisamuti peavad kõik kasutatud kirjanduse loetelus olevad allikad olema viidetes märgitud.
Tekstis viidatakse kas samal leheküljel joone all, tähistades viite tärniga (numbriga), või teksti sees sulgudes. Arvutikasutajal on lihtsaim viis viidete paigutamiseks Ms Wordis menüüs “ Insert ” leiduva käskluse “Footnote” abil.
5.1. Joonealune viitamine: tsitaadi või refereeringu lõppu märgitakse viite number, kusjuures viidete numeratsioon võib olla kas kogu tööd (peatükki) läbiv või ühe lehekülje ulatuses. Joone alla lehekülje allserval märgitakse allika nimetus esmakordsel mainimisel täies ulatuses (nii nagu kirjanduse loetelus), järgmistel kordadel lühendina.
5.2. Tekstisisene viitamine on otstarbekas tööde puhul, kus viiteid on suhteliselt rohkesti ning sel juhul on ka muudatuste/täienduste tegemine viidete osas tunduvalt lihtsam.
Lihtsaim võimalus on märkida vastava lõigu järel sulgudesse viidatava allika järjekorranumber kasutatud materjalide loetelus ja seejärel lehekülje number, kust andmed pärinevad: n. (11, 34).
Teine võimalus on märkida sulgudes autori nimi ja väljaande aasta ning viidatav lehekülg- näit.: ( Vahtre 1994, 151).
Samasugust viitamissüsteemi kasutatakse ka nurksulgudega- allika number ja lk. number: [ 17, lk.7-8]
Kirjanduse loetelus esitatakse järgmised andmed:
1. Autor (v. koostaja)- perekonnanimi, initsiaal .
2. Pealkiri (vastavalt tiitellehele)
3. Köide, osa, number.
4. Ilmumiskoht, kirjastus.
5. Ilmumisaasta
6. Lehekülgede arv.
Näited:
raamat: Vahtre, L. Eesti kultuuri ajalugu. Tln.: Jaan Tõnissoni Instituudi Kirjastus, 1994. 230 lk.
artikkel ajakirjast: Laar, M. Eesti sõduritest II maailmasõjas // Vikerkaar. 1991. Nr.6. Lk. 56-6.
Artikkel ajalehest: Mihkelson , I. Raemuusikat hea maitsega kuulajale // Postimees . 2000. 11. august.
Suuliste allikate loetelu:
Näit.: Pensionär Johannes Paju (s. 1914, elukoht … )mälestused (kirja pandud …a. töö autori poolt).
Viites piisab : J.Paju mälestused.
Arhiivimaterjalide loetelu peab sisaldama järgmisi kirjeid:
Arhiivi ametlik nimetus, fondi (f) number, nimistu (n) number, säiliku (s) number:
ERA. F. 957. N.17. S. 3. Viitamisel lisandub veel arhiividokumendi lehe (l) number:
ERA. F. 957. N.17. S. 3. L. 9-11.
Interneti materjalide loetelu:
Autori nimi, Initsiaal. Artikli pealkiri. URL-aadress (http:// www. xxx.ee .kuupäev)
Kui autorit ei ole võimalik tuvastada, siis näidatakse aadress koos kõigi kirjete ja materjali hankimise kuupäevaga).
Näit.:
Burka, L. P. A hypertext history of multi -user dimensions. MUD history. 1993. http://www.utopia.com/ talent / lpb/muddex/essay (2 Aug. 1996).
Vestluslistide ja e- maili allikatele viitamisel võib autori nime puudumisel viidata ka nn. hüüdnimele, kindlasti tuleks lisada sõnumi saamise v. listi külastamise kuupäev.
Näit.: Crump, E. Re: Preserving Writing. Alliance for Computers and Writing listserv. acw-l@unicorn. acs.ttu.edu (31 Mar. 1995).
6. Tabelite ja jooniste vormistamine.
Kõik tabelid peavad olema pealkirjastatud ja nummerdatud (Tabel 1, jne) kas tööd läbiva või peatükisisese numeratsiooniga. Kui tabelis olevad andmed on pärit teatmekirjandusest, siis tuleb tabeli all neile ka viidata.
Ka joonised (s.h. diagrammid, skeemid , kaardid) pealkirjastatakse ja nummerdatakse (Joonis 1, jne). Igale joonisele ja tabelile tuleb tekstis ka viidata.
Näited:
Joonis 1. Välismaised investeeringud ühe elaniku kohta 1998. a. (allikas: Eesti Välisinvesteeringute Agentuur )

Tabel 3

Pea meeles:

Uurimistööd esitatakse valgel paberil formaadiga A4 (210* 297mm) kas köidetult v. kiirköitjas.

Trükitakse soovitavalt intervalliga 1,5 vaid lehe ühele poolele, eelistatav šrifti suurus 12.

Leheküljele jäetakse

• vasakule ja üles 3-4 cm,
  
• paremale 1-2 cm laiune vaba äär,
  
• alumine äär on samas mõõdus ülemisega v. kasutatakse joonealuseks viitamiseks.
  

Töö põhiosad algavad uuelt leheküljelt, vastava lehe ülaosa jäetakse 5 cm ulatuses tühjaks.

Taandrea kasutamine arvutitrükis ei ole kohustuslik, lõikude eraldamiseks kasutatakse tühja rida.

Uurimistööd vormistades tuleb kinni pidada kehtestatud nõuetest.

Kõik lehed (alates tiitellehest) tuleb nummerdada, numbrid kirjutatakse lehekülgedele alates sissejuhatuse teisest leheküljest.

Töö ees ja taga peab olema puhas nn. köiteleht.

Tsitaatidel ja refereeringutel peavad olema täpsed viited.

Kasutatud materjalidele viitamisel tuleb kasutada ühtset süsteemi.
Arvutil vormistamisel:

• Iga kahe sõna vahele pannakse ÜKS tühik.
  

• Kirjavahemärkide ette tühikut ei panda, järele pannakse.
  

• Sulgude ja jutumärkide puhul sissepoole tühikuid ei panda, väljapoole pannakse.
  

• Sidekriipsu ümber tühikuid ei panda, mõttekriipsu ümber pannakse.
  

ARVUTIL VORMISTAMISE HINDAMINE
1
TIITELLEHT 5 P
punkte
Kohustuslikud elemendid (pealkiri, töö liik, koostaja nimi, juhendaja nimi, kool, klass, töö koostamise koht ja aeg)
1
Kohustuslike elementide õige paigutus
1
Joondamine
1
Kirja suurus
1
Tiitellehel ei ole numbrit näidatud
1
2
KOHUSTUSLIKUD OSAD 5 P
Tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud materjalid
1
Kõik peatükid algavad uuelt leheküljelt (page break)
1
Arvutil koostatud sisukord
1
Referaat salvestatud õigesse kausta
1
Kogu referaat on ühe failina
1
3
LEHEKÜLJE VORMINDUS 10 P
Veerised : vasakule ja üles 3-4 cm,
paremale 1-2 cm laiune vaba äär,
alumine äär on samas mõõdus ülemisega
1
Kõik leheküljed on nummerdatud
1
3.1

märgivorming

Kirja suurus 12
1
Font Times New Roman
1
Pealkirjad stiilis Heading1, alapealkirjad Heading2 jne
1
Sõnade vahel on ÜKS tühik
1
3.2
LÕIGUVORMING
Lõikude eraldamiseks on vaba rida või lõigu ees vaba ruum ( Format ->Paragraph-> Spacing Before)
1
Joondus Justify
1
Reavahe 1,5
1
Tekst jaotub lehekülgedele hästi (ühe- kaherealised lehed puuduvad)
1
5
PILDID, TABELID 5P
Lisatud vähemalt 3 pilti
1
Igal pildil on allkiri
1
Piltide paigutus hea
1
Igal kasutatud tabelil on pealkiri
1
Tabel on paigutatud selgitava teksti juurde
1
5
MIINUSPUNKTID
Kirjaviga TIITELLEHEL
-1
Number tiitellehel
-1
Tühikute abil teksti paigutamine
-1
Mitu tühikut sõnade vahel
-1
Kirjavead teksti sees
-1
Käsitsi koostatud sisukord
-1
Hõredad read ( Shift +Ēnter)
-1
KOKKU 25 P

ARVUTIL VORMISTAMISE TÖÖPROTSESSI HINDAMINE

Jrk nr
punkte
1
Ratsionaalne töö organiseerimine 15P
Tähtaegselt tiitelleht
1
Tähtaegselt kasutatud materjalid
1
Regulaarselt kasutatud materjalide täiendamine
1
Teksti sisestamine regulaarselt
1
Töö peatükkideks jaotamine
1
Töö vormindamine vastavalt juhendile
1
Tabelite, diagrammid lisamine
1
Piltide lisamine
1
Heading, lehekülgede numeratsioon
1
Kogu töö ühes failis
1
Kõik tööga seotud failid koos ühes kaustas
1
Failidel (pildid, lisad) on sobivad nimed
1
Varukoopiate tegemine
1
Kirja- ja trükivigade parandamine ( Tools -Spelling and Grammar )
1
Muudatuste ja paranduste esiletoomine (Tools-Track Changes )
1
2
Töö mustandiga 10 P
Töö alustamine (tiitelleht, viited/kasutatud materjalid)
1
Tähtaegselt töö osade valmimine
1
Paranduste tegemine
1
Tähtaegselt piltide jm lisamaterjali skaneerimine
1
Piltide ratsionaalne pealkirjastamine
1
Tabelite/diagrammide loomine/kasutamine
1
Tabelite/diagrammide pealkirjastamine
1
Kirja- ja trükivigade parandamine
1
Sisukord/kokkuvõte
1
Rezümee
1
3
Tähtaegadest kinnipidamine 10 P
Regulaarne ülevaate esitamine töö käigust
1
Mustandi valmimine tähtaegselt
1
Teksti vormindamine
1
Piltide/dokumentide skaneerimine
1
Piltide lisamine
1
Peatükkideks jaotamine
1
Sisukorra loomine/värskendamine
1
Viidete regulaarne lisamine
1
Sissejuhatus ja kokkuvõte
1
KOKKU 35 P
Töö valmimine tähtaegselt
1
ESITLUSE KOOSTAMISE HINDAMINE
1
KOHUSTUSLIKUD OSAD 5 P
Min 10 slaidi
1
Tiitelslaid kohustusliku infoga
1
Kokkuvõte
1
Min 3 pilti
1
Slaididel on pealkirjad
1
2
KUJUNDAMINE 13 P
2.1
TEKST
Tekst loetav (kirja suurus)
1
Slaididel teksti piisavalt (mitte ülekuhjatud)
1
Puuduvad kirja- ja trükivead
1
Puuduvad sisulised vead
1
Loetelud stiilsed läbi esitluse
1
2.2
PILDID
Min 3 pilti
1
Piltide paigutus slaidil
1
Piltide sobivus
1
Piltide nähtavus
1
Piltide loomulikkus (mittemoonutatud)
1
Piltide juures selgitused (pealkirjad/allikad)
1
2.3
TAUST
Taust kujundatud
1
Tausta ja teksti värv sobivad (tekst eristatav )
1
3
ANIMATSIOONID 3P
Kasutatud animatsioone
1
Animatsioonid läbi esitluse ühtlased
1
Animatsioonide järjekord sisuliselt õige
1
4
MIINUSPUNKTID
Kirjavead
-1
Mittevajalikud tühjad teksti- vm kastid
-1
Udused või moonutatud pildid
-1
KOKKU 21 P

UURIMISTÖÖ HINDAMISE JUHENDID

Uurimistöö eest saab õpilane kaks viiepallises skaalas pandud kursusehinnet. Nende hinnete aluseks on mõlemal juhul sajapalline punktiskaala, mille kriteeriumid on selgitatud juhendis ning hindamislehel.
Esimese hinde paneb tööprotsessi hindamise juhendi alusel töö juhendaja, põhjendades õpilasele ning komisjonile oma antud hinnanguid.
Teise hinde panevad esitatud töö ning kaitsmise hindamise juhendi alusel tööd lugenud ja kaitsmisel viibinud komisjoniliikmed. Seejuures hindavad töö sisulist külge (hindamislehe punktid 1-5) komisjoniliikmed, kes on tööd lugenud. Hindajad põhjendavad komisjonile oma määratud punkte ning otsustavad esitatud argumentide põhjal, milline summa on kõige õigustatum. Argumentide kaalumises võivad osaleda ka need komisjoni­liikmed, kes ei ole tööd lugenud, kuid nad ei lähtu seejuures mitte oma pealiskaudsest muljest töö (või õpilase) kohta, vaid tööd lugenud komisjoniliikmete tähelepanekutest. Ka kaitsmise ja vormistuse hindamisel võivad osaleda need komisjoniliikmed, kes ei ole tööd lugenud.
Punktide määramine on mõeldud õpilastele täpsema tagasiside andmiseks. Punkte arvutatakse nii miinus - kui ka plusspunktidena. Maksimumi lähedasi hindeid saab anda juhul, kui õpilane on vastavas kriteeriumis uurimistööle püstitatud nõudeid ületanud. Kui vastavas kriteeriumis pole nõuete vastu põhimõtteliselt eksitud, on hinne 4/5 maksimumist. Kui nõuete vastu on eksitud, kuid töös saab vastava kriteeriumi alusel välja tuua ka kaalukaid positiivseid jooni, on hinne pool maksimumist. Kui vastavas kriteeriumis on nõuete vastu tõsiseid eksimusi, kuid tööd võib siiski arvestada, on hinne 1/3 maksimumist. Hindaja ei arvuta punkte mitte aritmeetiliselt, maksimumi vastavalt jagades ja korrutades (ning sellest tulenevalt üksnes nelja hindega opereerides). Punktid määratakse vastavalt kriteeriumile kas 10-, 15- või 20-pallisel skaalal ning toodud jaotused on orientiirideks.
Saja palli skaalas antud hinnang tööle pole aritmeetilises seoses lõpliku hindega (viie palli süsteemis); lõpliku hinde tööle paneb komisjon pärast arutelu, mis toimub käesoleva hindamisjuhendi põhjal. Iga tööd lugenud komisjoniliige teeb lisaks punktide määramisele ka ettepaneku töö hindamiseks viie palli süsteemis. Juhul, kui tööl on silmapaistvaid positiivseid või negatiivseid külgi, mida hindamisjuhendis toodud kriteeriumid ei kata, saab hindaja neid hindamise ettepaneku tegemisel arvesse võtta.
ESITATUD TÖÖ JA KAITSMISE HINDAMINE
1. Töö vastavus teemale – 10 punkti
a) pealkiri peab väljendama töö olemust täpselt ja piiritletult;
b) sissejuhatuses püstitatud probleemist tuleb kinni pidada.
2. Sissejuhatuse ja kokkuvõtte täpsus – 15 punkti
Töö põhiidee väljendamine sissejuhatuses ja tulemuste esitamine kokkuvõttes eeldab õpilase selget ülevaadet uurimusest, seetõttu hindab komisjon sissejuhatust ning kokkuvõtet erilise põhjalik­ku­sega. Sissejuhatus peab selgitama teemavalikut ja probleemipüstitust, esitama töö hüpoteesid ning tutvustama uurija lähenemist ning töö ülesehituspõhimõtteid. Kokkuvõte peab töös esitatut resümeerima ning sünteesima sissejuhatuses toodud hüpoteesi valguses. Samuti vaadeldakse resümee asjakohasust ning ülevaatlikkust.

3. Uurimistöö struktuursus, terviklikkus ja proportsionaalsus – 10 punkti
3.1. Peatükid käsitlevad töö pealkirjas väljendatud põhiprobleemi erinevaid aspekte , seega ei tohi nende sisu olla kattuv. Samuti ei tohiks nad olla silmapaistvalt erineva mahuga või üldistusastmega.
3.2. Uurimistöös pole põhjendatud puhtreferatiivse sisuga peatükid, eriti kui nende sisu on põhi­probleemist märkimisväärselt erinev. Kui pikemaid refereerimisi on siiski kasutatud, siis peab nende kasutamist põhjendama.
4. Meetod – 15 punkti
4.1 Vaadeldakse sissejuhatuses tutvustatud lähenemise järjekindlat rakendamist ning argumentide ja järelduste veenvust ja põhjendatust.
4.2 Vaadeldakse lähenemisviisi sobivust valitud teemaga . Teema võib käsitlemise viisi ning selle hindamist mõjutada peamiselt kolmel viisil:
a) teema on keerukas; seetõttu hinnatakse positiivselt tööd, mis ei tarvitse olla teaduslikult veatu, aga on tehtud iseseisvalt ning põhineb originaalsel probleemipüstitusel;
b) teema on mänguline; seetõttu hinnatakse positiivselt tööd, mis on tehtud lustiga ning ausalt ja korrektselt, isegi kui tulemus pole praktilise ja/või akadeemilise väärtusega;
c) teema on praktiline; siin võib komisjon teha järeleandmisi töö mahu osas, küll aga mitte põhi­prob­leemi, struktuuri ja järelduste osas.
5. Korrektne eneseväljendus ja töö allikatega – 15 punkti
Korrektne töö allikatega väljendub viitamisaparatuuris. Oluline on tsitaatide esinemine mõõdukal hulgal ja põhjendatult ning nende pärinemine usaldusväärsest ning kontrollitavast allikast (tähelepanu interneti-materjalide kasutamisel!). Positiivselt hinnatakse originaalteksti rohkust ning head keelekasutust, seega võib anda maksimumpunktid tööle, mis ei eelda eriti põhjalikku kasutatud kirjan­dust ning keerukat viitesüsteemi. Juhul, kui komisjon leiab viitamata ning originaal­loominguna esitatud laenatud teksti, lükatakse terve töö tagasi.
6. Vormistus – 15 punkti
Hinnatakse vastavalt vormistusjuhendile.
7. Kaitsmine – 20 punkti
Hindab komisjon.
TÖÖPROTSESSI HINDAMINE
1. Koostööoskus – 15 punkti
Koostööoskus väljendub püsivas suhtlemises juhendajaga ning saadud juhatuste arvestamises. Positiivselt hinnatakse seda, kui õpilane ei jäta kohtumistele tulemata juhendaja poolt määratud aegadel , pöördub ise regulaarselt juhendaja poole, et oma töö käigust aru anda ja küsimusi esitada, ning arvestab vahepealses töös juhendajalt saadud ülesandeid ja soovitusi. Selle kriteeriumi puhul kõrgete punktide saamiseks ei ole tarvis erakordseid saavutusi uurimise sisulises aspektis, vaid püüdlikkust ja suhtlemisvalmidust.
2. Iseseisvus – 15 punkti
Selle kriteeriumi puhul hindab juhendaja õpilase iseseisvalt tehtud töö osakaalu uurimisprotsessis. Õpilaselt oodatakse , et ta täidaks iga kord juhendajaga kokku lepitud ülesanded, leides selleks vajalikud allikad ja materjalid ning käsitledes neid asjakohaselt. Eriti kõrgeid punkte võib panna õpilasele, kes on pärast ühe ülesande täitmist võimeline tööd iseseisvalt ja arukalt jätkama ka otsekohe juhendajaga konsulteerimata, või ka nt õpilasele, kes on iseseisvalt kavandanud sobiliku teema, kellel on endal selge ja asjakohane metoodiline arusaamine oma tööst, vms.
3. Töö allikmaterjalidega – 15 punkti
Juhendaja nõuab õpilaselt, et see selgitaks välja
a) teda huvitava probleemi uurimiseks vajalike allikate laadi (küsitletavad inimesed, vanad ürikud vm);
b) allikate kättesaadavuse;
c) allikatest saadava info üldjoontes (kas vanad ürikud sisaldavad asjakohaseid andmeid või mitte) ning seega nende sobivuse töö jaoks.
Juhendaja nõuab ka, et õpilane oleks kogu aeg kursis, milline info tema tööst pärineb missugusest allikast, ning et õpilasel oleks allikatest kogu aeg korrektne ülevaade, mille põhjal hiljem teha viiteid. Eriti kõrgeid punkte võib saada nt õpilane, kes suudab juhendajale oma allikmaterjalist usaldus­väärseid ülevaateid teha ning oma materjali töö eesmärgi valguses hinnata ja täiendada.
4. Töö mustandiga – 20 punkti
Kuna uurimistööd tõsiselt juhendama saab hakata siis, kui õpilane on asunud midagi kirjutama, hinnatakse positiivselt õpilast, kes esitab juhendajale märkmeid, kavasid ning mustandeid, ning täiendab ja parandab neid vastavalt saadud nõuannetele.
Nõuda tuleks vähemalt ühte enam-vähem täielikku mustandit hiljemalt jaanuari alguseks. Eriti kõrgeid punkte saavad õpilased, kelle kirjatöö jõuab juhendaja kätte varem ja sagedamini ning ilmutab märke arengust.
5. Tähtaegadest kinnipidamine – 15 punkti
Hinnatakse üldistest, uurimistöö juhendis antud tähtaegadest kinnipidamist ning samuti juhendaja ja õpilase omavaheliste kokkulepetega paika pandud tähtaegadest kinnipidamist. Viimane käib nii õpilase individuaalse tööplaani kui ka konkreetsete ühekordsete kokkulepete (nt “järgmise nädala alguseks”) arvestamise kohta. Eriti kõrgeid punkte saavad nt õpilased, kes oskavad ise anda realistlike tähtaegadega lubadusi ning neist kinni pidada.
6. Töö tulemuslikkus – 20 punkti
Selle kriteeriumi puhul hindab juhendaja 1. veebruariks tehtud tööd. Nõuete kohaselt peab õpilasel selleks ajaks olema esitada sisuliselt valmis uurimistöö, mida keeleliselt, vormistuslikult ning pisidetailide tasandil saab veel viimistleda. Eriti kõrgeid punkte saavad õpilased, kes on viimist­lemist juba alustanud (või lõpetanud). Vähem punkte saavad õpilased, kes on 1. veebruariks alles mustandi, materjalide kogumise, teema valimise vms juures.
16