mail 1937 ,,Estonias", algkooli lõpetajate päev kuulutati pidupäevaks kogu riigis. 5 2.2 Algkooliõpikud Eesti autorite õpikud olid venestamise ajal rahvakoolidest välja tõrjutud. Riigi iseseisvumisega suurenes kiiresti uue õppekirjanduse väljaandmine. Ühes aines tulid käibele erinevad õpikud. 1924. Aastal moodustas haridusministeerium õpperaamatute komisjoni, mille ülesandeks jäi õpikute retsenseerimise korraldamine ja soovitamine koolidele. Algkooli esimestes klassides hakkas peagi juurduma üldõpetus. Aabitsakursusega seoti kodulugu ja kõlblusõpetus, tundide läbiviimisel võeti aluseks laste kogemuste, elamuste ja huvide maailm. Kukeaabitsa ja ABD-raamatute kõrvale tulid uue sisu ja ülesehitusega aabits- lugemikud. 1920.aastal ilmus M.Nurmiku ,,Eesti kooli esimene lugemik", mille ülesanne oli autori sõnul õpilaste mõtlemise arendamine ja armastuse kasvatamine oma emakeele vastu
Aja planeerimiseks tuli teha ajagraafik I, et hiljem kontrollida, kuidas tegelikult läks, selleks tuli koostada ajagraafik II ning III ajagraafik näitab, kuidas tegelikult kogu töö teostamine toimus. Kuna oluline on aeg, siis oma ajagraafikuid vaadates, võin öelda, et üldiselt tulin oma tegemistega toime õigel ajal. Kõik, mis ma olin planeerinud ajagraafikus II, sai ka teostatud õigeaegselt, seetõttu on II ja III graafik peaaegu samasugused, ainuke mis võib veel muutuda on retsenseerimise aeg, kuid see ei sõltu minust. Põllumajandusvaldkonnas ei toimi kõik täpselt graafiku järgi, sest teraviljakasvatusel on oluline roll kliimal, kui vihma sajab, siis viljavõtt on takistatud ja seetõttu hilineb teravilja koristus. Oma ainetööd tehes sain parema ülevaate agrologistika tähendusest. 15 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Agrotechnology from Finland. Kättesaadav: http://www.agrotechnology.fi/category?language=en-gb (28.03.2015)
suunamiseks kooliaasta vältel ning toimub õpilase ja juhendaja aktiivse suhtlemise teel. Töö kirjutamine annab võimaluse uurida konkreetset probleemi või ainevaldkonda põhjalikumalt ja arendab oskust iseseisvalt mõelda ning märgata ja luua seoseid. Uurimistöö edukaks sooritamiseks on õpilasel vaja teada, kuidas tööd koostada, millised nõuded kehtivad ning kuidas tööd kaitsta. Uurimistöö koostamise, hindamise ning retsenseerimise aluseks on käesolev Uurimistööde koostamise ja vormistamise juhend. 1.1 Uurimistöö mõiste Uurimistöö on õpilase poolt valitud ja juhendaja poolt aktsepteeritud teemal iseseisvalt kirjutatud töö, mis vastab käesoleva juhendi nõuetele. Uurimistöö on kirjalik aruanne konkreetse nähtuse või protsessi kohta. Uurimistöö käigus peab töö koostaja vastama küsimustele: miks (uurimisprobleem), mida (uurimisvaldkond) ja kuidas
tutvustavates trükistes, kooli õppematerjalidena jne. 6.1 Uurimistöö ja praktilise töö kaitsmine 1. Kaitsekõne (vt Lisa 4) • uurimistöö koostaja 15 - 20 minutiline ettekanne tehtud tööst, • on arusaadav ja toob välja põhilise, 2. Töö kaitsmisel tuleb arvestada retsensendi märkustega, vastata kaitsmiskomisjoni liikmete ja kuulajate küsimustele. 3. Töö kaitsmisel teeb retsensent lühiettekande retsenseerimise tulemustest. 4. Tähtis on esinemisoskus (soovitavalt peast) ja kompetentsus küsimustele vastamisel. 5. Kaitsmine lõppeb kaitsja lõppsõnavõtu ja tänusõnadega. 6. Kaitsmisele järgneb uurimistöö hindamine. 25 7. UURIMISTÖÖ JA PRAKTILISE TÖÖ HINDAMINE Töö hindamisel arvestatakse: 1) protsessi (20% hinde mahust), 2) töö sisulist külge (40% hinde mahust),
kaudu vähemalt nädal enne kaitsmispäeva tööde kaitsmise komisjonile (paberile trükituna ühes eksemplaris). Juhendaja otsib tööle TTG töötajate hulgast retsensendi ja esitab kaitsmisele lubatud töö retsensendile vähemalt nädal enne kaitsmiskuupäeva (paberile trükituna ühes eksemplaris). 10 Retsensent hindab tööd TTG lõputööde retsenseerimise juhendi alusel ning esitab retsensiooni kirjalikult (kahes eksemplaris paberile trükituna) vähemalt kaks päeva enne kaitsmist kaitsmiskomisjonile. Retsensioonis annab retsensent hinnangu töö ülesehitusele, sisule ja vormistamisele ning kokkuvõtva hinnangu. 2.1.9. Töö kaitsmine ja hindamine Töö kaitsmine toimub kooli väljakuulutatud ajal. Kaitsmisele lubatakse tähtajaks esitatud, nõuetekohaselt koostatud ja vormistatud ning retsenseeritud tööd. Töö kaitsmisel tutvustab
UURIMISTÖÖ JA PRAKTILINE TÖÖ KOOLI ÕPPEPROTSESSI OSANA Neeme Katt Jõgeva Ühisgümnaasium Õpilasuurimuse või praktilise töö ettevalmistamine, teostamine ja kaitsmine on juhendatud õppeprotsess. Seega tuleb koolis läbi mõelda, kuidas valmistada õpilasi ette uurimistöö või praktilise töö tegemiseks ja läbi viimiseks. Kooli direktor kehtestab õpilasuurimuse ja praktilise töö läbiviimise, juhendamise, esitamise, retsenseerimise, kaitsmise ja hindamise täpsustatud tingimused ja korra. Lisaks peavad olema kehtestatud nõuded nii uurimistöö kui ka praktilise töö kirjalikule vormile: milline peab olema töö struktuur, milliseid vormistusnõudeid arvestada ja kuidas viidata teiste autorite töödele. Gümnaasiumi riiklikus õppekavas on kirjeldatud kaks valikkursust, mille eesmärgiks on õpetada uurimistöö tegemist, kuid mis toetavad ka praktilise töö
Sotsiaalne mõju. Teemajuht/vastutavtäitja – tema kvalifikatsioon on tähtis. Tähendus – tähtsus, suur risk ja innovatsioon näitavad uudsust ja tähtsust, mida rohkem saadud. Kui hetkeline on õnnestunud, siis suurem tõenäosus järgmine grand review ka saada õnnestunuks. Parim viis, kuidas retsenseerida, et parimat ja objektiivset hinnangut saada? Indekseerimine, andmebaasid, et leida avaldatud artikleid. Retsenseerimise liigid: Pime retsenseerimine – autor ei tea, kes on retsensents, puudused lk 77 – subjektiivsus. Topelt-pime retsenserimine – autor ja retsensents ei tea teineteist. Puudused lk 77 – tunned ära autorid (kitsas teema ja tuntud käekiri). Retsenseerimise vaenulikkus, väljaandeid vähe ja konkurents tihe (tingimus autorite tundmiseks-tuvastamiseks). Pole viidet allikale, aga allikas-kirjutaja on ise seda öelnud (Andersoni näide).
kasutada; 2. kas väljaande kirjastaja on teada? Isegi Eesti oludes pean seda oluliseks. Meil on vaba ühiskond ning igaüks saab oma raha eest üllitada, mida hing ihkab. Seetõttu võib trükiste sisuline kvaliteet kõvasti kõikuda. Kui raamatu või kogumiku on välja andnud soliidne kirjastus (nt Tartu Ülikooli Kirjastus, Eesti Entsüklopeedia Kirjastus, Koolibri), võib seda julgelt kasutada, sest neil on välja kujunenud oma käsikirjade retsenseerimise kord. Ka veebilehtede puhul on kirjastaja ehk lehekülje pidaja tuvastamine oluline. Juhul kui on võimatu aru saada, kellele see kuulub ja kui vana on sellel olev teave, ei tohi seda materjali uurimistöös kasutada; 3. kas tekst loodi kindlaks otstarbeks ja kui, siis milliseks? Kogu trükiste ja veebilehtede hulgast moodustavad suure osa propagandistlikud, mis pole sisult neutraalsed. Nende ülesanne on olukorda ilustada. Parteilise propaganda kõrval (nt
annaabi.ee 
