Õigus on kehtestatud riigi poolt. Moraal on kehtestatud inimeste poolt. Tava on pikema ajaline käitumine. Õiglus on defineerimata. Õigus jaguneb kaheks, sest eraõiguses on erinevad põhimõtted kui avalikus õiguses. Huviteooria puudus, too näide-asjaolu, et nii era- kui avalik-õiguslikud normid peavad enamasti arvestama nii era- kui ka avalike huvidega. Paljud õigusnormid lähtuvad samaaegselt nii avalikest kui ka erahuvidest (riik ostab auto). esimene lõige (lg)-üldine reegel teine, kolmas, neljas-täpsustus punktid (p)-loetelu lõige on iseseisev mõte, punkt on loetelu. Seaduse nimedel on lühendid, mis on kindlaks määratud. TsÜS-Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Põhiseadus on kõige tähtsam, sest põhiseaduse on vastu võtnud rahvas. Rahvas on kõrgeima võimu kandja demokraatlikus riigis. Kui seadused lähevad vastuollu siis nad ei kehti. Seaduse tõlgendamine: Grammatiline-lähtub sõnade tähendusest, suure tähendusega on keele üldmõistete ja juri...
vajalik ning keelab vastupidise. 16. millel pole algust, pole lõppu. 17. mõtlen, järelikult olen. 18. kui oled terve, on hästi, mina küll olen (terve). Kui saad, ole terve, mina küll olen. 19. raske süü on ülim/suurim hooletus/hoolimatus, see on mitte mõista seda, mida kõik mõistavad. 20. seadus on alati võimas, mis keelab, kuid see, mis lubab. 25. on, nagu ütlen/ütlesin. 26.õiglane tasu, vastavalt teenetele või teenitule 27. pärimine on üldine/selle õigusjärglus, mis kuulus surnutele/mida omasid surnud. Pärimine on küigi õiguse ülekandumine, mis kuulusid surnutele. 28.kogu õigus või kokkulepe moodustub määratud vajalikkusega või kinnitatud tavaga. 28.Kogu õiguse või konsensus moodustab või määrab või kinnitab tava. Kogu õiguse on loonud kas konsensus või määrab vajalikkus/vajadus või kinnitab/kindlustanud tava. 2) Harj 25, lk 86 (excusat – firmavit) Nt: habemus – pl 1, praes. ind. act; habeo, bui, bitum, ēre; me omame, meil on
Õigusõpetus Juhendaja Rein Volberg Pärimisseadus Pärimine - on isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule, see võib toimuda kahel viisil: * täisõigusjärglusena (universaalne õigusjärglus); * osaõigusjärglusena (singulaarne õigusjärglus). Täisõigusjärglusena läheb surnu vara üle tema pärijatele. Pärijatele lähevad üle surnule kuulunud õigused ja kohustused. Sealjuures läheb pärand üle kui tervik ning pärijate osad määratakse pärandi mõtteliste osadena. See tähendab, et pärijatele üle läinud pärandvara jääb esialgu pärijate kaasomandiks, mille nad hiljem võivad oma kokkuleppega jagada reaalosadeks. Osaõigusjärgluse korral (esineb näiteks annakute puhul) lähevad teistele isikutele üle pärandvara hulka kuuluvad mõned asjad, õigused või muud hüved. Pärandaja kohustused neile üle ei lähe, kui ...
4. lex seadus 5. ius gentium rahvaste õigus 6. ius naturale loomuõigus 7. ius privatum eraõigus 8. ius honorarium magistraatide (loodud) õigus 9. leges duodecim tabularum 12. tahvli seadused 10. a testato testamendijärgne pärimine 11. ab intestato seadusjärgne pärimine 12. hereditas pärand 13. legatum legaat, annak 14. fideicommissum fideikomiss, testamentlik korraldus 15. testis tunnistaja 16. testamentum testament 17. successio õigusjärglus 18. obligationes ex delicto deliktist ehk õigusrikkumisest tulenevad obligatsioonid 19. obligationes quasi ex delicto nagu deliktist tulenevad obligatsioonid 20. culpa süü; hooletus 21. contractus leping 22. contractus unilaterales ühekülgsed lepingud 23. contractus bilaterales kahekülgsed lepingud 24. causa põhjus, alus 25. offert/propositum pakkumus 26. mancipatio mantsipatsioon, vormiline võõrandamistehing 27
2. Pärimisõigus 1. Pärimisseadus · Uus pärimisseadus alates 1.1. 2009 · Pärimise mõiste ja liigid: Pärimine on seaduse alusel tekkiv õigusjärglus (2002. a. TsÜS 6 lg 2), mil vara üleminek ühelt subjektilt (füüsiliselt isikult e. pärandajalt) teisele või teistele pärijatyele on seotud esimese subjekti lõppemise e. surmaga (pärandi vananemisega). · Srnud isiku õigusjärglased (pärijad annakasusaajad) määratakse kindlaks kas pärismiseaduse alusel (seadusejärne pärimine) või pärandaja enda tahte alusel, mis on avaldatud testamindis (testamendijärgne pärimine) või pärimislepingus (pärimislepingujärgne
Rahvusvaheline õigus 2015 1.semester Loengukonspekt Rahvusvaheline õigus = RÕ RÕ on kokkuleppel põhinev õigus. 28.september loengut ei ole! Mõlemas seminaris on osalemine kohustuslik! 1 seminari võimalik asendada lühiesseega. Eksam-‐ 1) definitsiooni küsimus, kus palutakse mingi keskne asi rahvusvahelises õiguses lahti mõtestada nt mis on reservatsioon 2)kaalukam osa-‐ teoreetilise kontseptsiooni lahti mõtestamine rahvusvahelises õigus 3) analüütiline ülesanne-‐ kaasus, mis on lahendatav rahvusvahelise õiguse elementaarsete põhimõtete alusel, võib olla ka arutlus 31.08.15 Teema I – olemus Kogu õigussüsteemi saab jagada: -‐ riigisiseseks õigussüsteemiks ...
hereditas pärand, pärimine legatum legaat; kellelegi testamendiga määratud varaline hüve; annak fideicommissum fideikomiss; testamentlik korraldus, millega pärandaja esitab pärijale palve anda või teha midagi kolmanda isiku kasuks (algselt õiguslikult mittesiduv, hiljem siduv; ius commune's sageli korraldus lubada isikul kasutada mingit maatükki) testis tunnistaja testamentum testament (viimne soov oma vara pärandamise kohta) successio järglus, õigusjärglus, õiguste üleminek obligationes ex delicto deliktist ehk õigusrikkumisest tulenev obligatsioon ehk võlasuhe obligationes quasi ex delicto obligatsioonid, mille aluseks on kahju tekitamine (objektiivne kriteerium). Selle poolest sarnanevad nad deliktiobligatsioonidega, millest ka nimetus "nagu deliktist". Vahe seisab aga selles, et kvaasideliktide puhul puudub süü moment, tahe teisele kahju tekitada. culpa süü; hooletuses väljenduv süü
TSÜS eksam 25.01.2011 Mis on "õigus" Õigus on sotsiaalne norm, millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust- inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Mis on "tsiviilõigus" Tsiviilõigus on eraõiguse osa, mis laieneb kõikidele isikutele ning millega reguleeritakse isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse printsiibil. Traditsiooniliselt hõlmab endas nelja õigusvaldkonda (nn tsiviilõiguse eriosa), milledeks on: - Võlaõigus - Asjaõigus - Perekonnaõigus - Pärimisõigus TsÜS koht õigussüsteemis TsÜS e tsiviilõiguse üldosa seadus on seadus, mis reguleerib eraõiguse üldosa (st tsiviilseaduse) üldosa. · TsÜS on üldosaks VÕS-le, AÕS-le, PKS-le ja PärS-le · TsÜS on ka üldosaks eraõiguse eriosa ...
Isikud õigusvõime võime omada õigusi ja kohustusi; teovõime võime teostada oma õigusi ja kohustusi. Status libertatis isiku vabaduse seisund, kaotus on kõige suurem, sest kaotatakse täielikult õigusvõime (orjusse müümine). Kõikide staatuste kaotamine. Status civitatis kodakondsus. Keskmine kaotus. Ius civile ei laiene (nt teise riiki siirdumine). Perekonna ja kodakondsuse kaotamine. Rooma kodanike seast erinesid vabalt sündinud ja vabakslastud. Status familiae perekondlik seisund. Perekonnapead ja pojad VÕI isikud, kes ei ole teise isiku võimu all vs isikud, kes on teise isiku võimu all. Kõige väiksem kaotus. Ei puuduta poliitilisi õigusi (hääleõigus). Vabaduse ja kodakondsuse staatus jääb. Teovõime lapsed kuni 7.a, noorukid kuni 14.a Vabad mittekodanikud latiinid ja peregriinid. Orjad nagu asjad. Orje sai vabastada pidulikult deklareerides magistraadi ees, magistraat vabastab; kodanike nimekirja koostamisel kanta...
Turumajandus Turumajandus on selline süsteemi, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupa vabalt kokkulepitud hindade alusel ning kus ressursside paigutust reguleerib konkurents. Probleemid (1) • Ränne – rännet põhjustab sissetulek, täpsemalt selle madalus/puudumine ja lootus kõrgemale sissetulekule – Eesti sissetulekute tase pole piisav, et ahvatleda inimesi mujalt siia tulema; EL-s on rikkamaid riike – Väljastpoolt EL-tu on keeruline töölisi tuua (sisseränne sisaldab ka riske) – Eesti jõukuse kasvades kasvab ka huvi sisserändeks Eestisse sh naasmiseks Probleemid (2) • Tööturg – Kust leida töötajaid? – Millest sõltub töötajate arv? – Kuidas kujuneb töötasu? – Mis on lahti tootlikkusega? Eesti tootlikkus (1) • Eesti tootlikkuse tase on EL võrdluses tagasihoidlik – Me toodame odavaid kaupu – Töökorraldus ja efektiivsus on kehvavõitu – Inimesi võetakse tööle või hoitakse tööl igaks juhuks – palgakasv kipub viimastel aastatel pidevalt ületama to...
Kuidas saada eksamil hinnet juurde: Lugeda: Rooma eraõiguse alused. Tsiviilseadustiku Üldosa Seadused meie õiguse võrdlemine mõne teise õigusega Riigikohtu lahendid! (paari lausega) http://tsus.kahem.ee/ Konspekt 1 Tsiviilõiguse mõiste moraal - kui rikkuda moraal, astub vastu inimestele õigus - kui rikkuda õigust, astub vastu riigile. riigi poolt kehtestatud käitumisnormid tava - harjumuspärane käitumine religioon - kui rikkuda religiooni, astub vastu jumalale õiglus - definitsioon puudub. MITTE KASUTADA. VÕIMALIK ÜMBER LÜKATA! Õigus koosneb erinevatest aspektidest. Need on kõik erinevad, ei kattu. Kuid võivad omavahel sattuda vastuollu. Kas moraal võib olla õigusevastane? (ISIS) miks eristatakse era ja avalikku õigust 3l viisil? - sest ühest lihtsalt ei piisa Õigus jaguneb era- ja tavaõiguseks Avalik õigus (avaliku võimu kandja, subord.suhe) jaguneb haldusõigus, karistusõigus, maksuõigus, menetlus õigus eraõigus (subjektide...
Communio incidens - ühisomand Mala fides – halvas usus/halb usk Delictum – õigusrikkumine, lubamatu tegu Poena - rahatrahv Infamia – autus Iniuria – iga õigusevastane tegu Furtum - vargus Rapina - röövimine Damnum iniuria datum – võõra vara õigusevastane rikkumine või hävitamine Fraus creditorum – kahju tekitamine kreeditorile Actiones noxales – hagid, mida rakendatakse kui kahju on tekitanud võimualune isik või võõras loom Successio - õigusjärglus Successio singularis - üksikjärglus Successio universalis - üldjärglus A testato – testamendijärgne pärimine Ab intestato – seadusjärgne pärimine Testis - tunnistaja Delatio /hereditatis/ - isiku surmamoment Aquisitio hereditatis – pärandi vastuvõtmise moment Hereditas iacens – lamav pärand Bonorum possessio – preetorlik pärimine Institutio heredis – pärija nimetamine Substitutio heredis – asepärija nimetamine Tabularius - notar
Rahvusvahelise õiguse mõiste Korreksem oleks rääkida rahvusvahelisest avalikust õiguses (international public law) Rahvusvaheline õigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib nii riikide ja teiste rahvusvaheliste subjektide omavahelisi kui ka teatud määral nende suheid füüsiliste ja juriidiliste isikutega Rahvusvaheline õigus puudutab peamiselt riike ning selle loojateks ja rakendajateks on ennekõige riigid Rahvusvaheline õigus käsitleb järgmiseid valdkondi: o Diplomaatilist õigust o Sõjaõigust o Tunnustamine o Vastutus o Lepingute õigus o Mere- ja õhuruumiõigus o Rahvusvahelised organisatsioonid o Keskkonnaõigus o Inimõigused o Õigusjärglus o Rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamine Rahvusvahelise õiguse erinevad tasandid Võimalik eristada kolme tasandit: 1) universaalne rahv...
kohustusi. Sellega võimalus riigi kaitsele, kui tema õigusi välismaal rikut. Kodakondsuse kaot võimalik loobumise, tühistamise või äravõtmise järel. Omandatakse: Ius sanguinis e vereõ pm Ius soli e terr pm Ameerikas Naturalisatsiooniga saab mittekodanik taotleda kodakondsust, residentsusnõue. Välismaalaste ja põgenike kohtlemine vähemalt rv-se minsstandardiga vs siseriikliku õ-ga. Riigi õigusjärglus ja järjepidevus Õigusjärgluse puhul tuleb kindlaks teha, kas ja millised eelmise riigi rv-d õ-d ja koh-d lähevad teisele riigile üle antud terr-l.Toob kaasa muutusi õj-lase õigussubjektsuses. Välist on siseriiklikult õigusele omane universaalne õigusjärglus. „Puhta riigi“ kontseptsioon välist õ-te ja koh-te ülemineku. Rv-ne tavaõ regul õigusjärglust: 1978 rv-ste lepingute õiglusjärgluse Viini konventsioon
1. Mõisted: Maks- on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või KOV avalik- õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Maksumaksja-need, kes maksavad makse. Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik; riigi- või KOV asutus. Maksukohustuslane- maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. Maksuhaldur- Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet, kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus. Maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase maksustamisega seotud dokumente. Maksumäär- näitab, kui palju peab mingit maksu maksma või näitab seda suhtelist tul...
PÄRIMISÕIGUS 9 PEATÜKK Pärimise mõiste ja liigid Pärimisõigus- tegeleb isikust järelejäänud varanduse staatuse määramisega. Surma puhul puhtisiklikud õigused kaovad, aga isiku varandusliku õigused kanduvad üle teistele isikutele. Õigusjärglus-successio-õiguste üleminek Üksikjärgulisus-successio singula-kui läheb üle osa õigusi Üldjärglus-successio universalis-lähevad üle kõik õigused ja kohustused Roomas isiku surma puhul on tähtsus perekonna võimu üleandmisel.Pärija pidi tasuma surnud isiku võlad-kohustused.Kodukultuse hoidmine, suhete säilimine klientidega. Pärimine-ühe isiku-päriija-teise isiku-pärandaja-õigustesse ja kohustustesse astumist viimase surma puhul. Selleks et isik võiks olla pärijaks: peavad olema aset leidnud pärandaja isiku surm ja pärandamine; surnud isik peab olema võimeline pärandama; pärijal peab olema pärimisõigus; vajalik on pärandaja järglaste p...
tänavate sulgemise maks, mootorisõidukimaks, loomapidamismaks. Maksukohustuslane on maksumaksja,maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. Maksukohustuslase õigused: olla informeeritud, saada abi, esitada kaebusi, keelduda teabe andmisest,privaatsus ja omandi puutumatus. Maksukohustuslase vastutus: maksude tasumise kohustus, dokumentide säilitamise kohustus, raamatupidamise arvestuse pidamise kohustus, õigusjärglus, lepinguline vastutus. Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Maksu kinnipidaja on fs või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva
1. Olemus Riigisisene õigus- palju süsteeme, rohkem kui riike. Riigis võib olla mitu riigisisest õigust. Rahvusvaheline õigus - normide ja printsiipide kogum, mis reguleerib riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide käitumist ning teatud määral ka füüsiliste ja juriidiliste isikute käitumist. ❏ Kodakondsus on rahvusvahelises õiguses päris tähtis (nt kui Eesti kodanik peaks välismaal sattuma hätta, siis on tema eest õigus välja astuda just Eesti riigil). ❏ Rahvusvaheline õigus pole ühesugune kõikjal maailmas ega kehti ühtmoodi kõigi rahvusvahelise õiguse subjektide suhtes (nt kui me võtame mingisuguse rahvusvahelise lepingu, siis me ei saa eeldada, et see kehtib kõikide riikide suhtes) ❏ Alati tuleb kontrollida normi või printsiipi kehtivust konkreetse rahvusvahelise õiguse subjektide suhtes (UNITED NATIONS TREATY SERIES (nagu rahvusvaheline ...
SUBJEKTIIVSETE ÕIGUSTE TEKKIMINE. ÕIGUSJÄRGLUS: Asjaolud: sündmused, tehingud, muud toimingud, õigusvastaused teod Algne viis – tekib õigus, mida varem ei ole eksisteerinud, sõltumata eelneva õiguse omaja tahtest Tuletatud viis – õigus mis oli varem olemas kandub uuele isikule üle, ei teki uut õigust Õigusjärglus – isikute vahetumine õigussuhtes: üld- ehk universaalõigusjärglus (kõik õigused kanduvad üle) ja üksik- ehk singulaar õigusjärglus (õigused kanduvad üle osaliselt, mõne üksiku objekti kohta näiteks). SUBJEKTIIVSETE ÕIGUSTE MUUTUMINE JA LÕPPEMINE: Muutumine toimub: kokkuleppel, kohustatud isiku kohustuse täitmine, kujundusõigus Lõppemine: a) lõppeb konkreetse isiku õigus, kuid õigus ise läheb teisele isikule üle (õigusjärglus) ja b) õigus lõpeb ja seda ei eksisteeri enam NÕUDED JA VASTUVÄITED Eraõiguse kesksed mõisted on “nõue” ja “vastuväide”.
Eraõigus Agnes Kullap TLÜ 1. Eraõiguse ja avaliku õiguse VAHEKORD Missuguseid õigussuhteid kumbki reguleerib ehk kes on poolteks, tegevusvorm, kohtute erinevus, suhted-kas võrdsed või alluvus. 2. Seaduste TÕLGENDAMINE, ÜLD- ja ERISÄTE, ANALOOGIA, tsiviilÕIGUSTE ja KOHUSTUSTE tekkimise alused, ÕIGUSJÄRGLUS. (I osa üldsätted) a) Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. b) Seaduse tõlgendamine - Seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. c) Analoogia- Õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest....
nõudeõigused (võlasuhted) 2. kujundusõigused- õigus muuta või lõpeatada õigussuhe ühepoolse tahteavaldusega (tehingu tühistamine) 3. vastuõigused- teise poole mingi õiguse neutraliseerimine (nt kohustuste täitmisest keeldumine kui teine pool oma kohustust pole täitnud) 3. Korporatiivsed- jur.isiku liikmeks, osanikuks, aktsinäriks olemisest tulenevad õigused 4. Hõivamisõigus 5. Valdkonnapõhine Subjektiivsete õiguste tekkimine, õigusjärglus 1. Algsed viis- tekib selline õigus, mida varem ei ole eksisteerinud, tekib sõltumata sellest kas õigus omandamise hetkel kellelegi teisele on kuulunud, algne omandiõigus (nt autoriõigus, hõivamine, omandiõigus leitud asjale) 2. Tuletatud viis- toimub õiguste üleminek ühelt isikult teisele, ühtlasi tähendab see ka õigusjärglust (lisaks õigustele lähevad õigusjärgluse puhul üle ka kohustused e. isikute vahetumine õigussuhtes)
Kas riikide ülesed organisatsioonid võiksid olla rahvÕ subjektid? nt General Motors, maavarade kaevandamisega seotud. Konservatiivne lähenemine on et nad ei saa olla rahvusvahelise õiguse subjektideks, kuid USAs mingis situatsioonis võib. *Subjektide tunnistamisel tuleb välja ajastu nägu tänapäeval on läinud rohkem isikupõhisemaks, mitte niivõrd riikidekeskne. Riikide tekkimine ja kadumine "pärimisõigus" Riigi suktsessioon e õigusjärglus riikide pärimisõigus, kui mingil territooriumil tekib uus riik mis rahv lepingud temale edasi kehtivad. 1978 a Viini riikide õigusjärgluse konventsioon. Õigusjärglus üks riik kaotab oma võimu ja teine asendab selle. Riigi kontinuiteet e järjepidevus vaatamata riigiga toimuvate muudatustele jääb riigi õigussubjektsus püsima riik säilib ja kestab edasi. Kui toimub revolutsiooniline valitsusevahetus, siis see ei lõpeta riigi rahvusvahelist õigussubjektsust
Rooma eraõiguse alused Eksamil võib kasutada Eesti seadusi Kaasuse lahendus tuleb esitada hiljemalt 1.04 Materjal: „Rooma eraõiguse alused“ 2001 E. Ilus H. Siimets-Gross „Rooma õigusteaduse kujunemine ja õitseng“ Juridica 2002, nr 9 Kaasusele registreerimine: Janeli Männi E-mail: I seminariks lugeda kaasused ja allikad läbi Ettekanne: 3. Seminari teema U 10 min juttu Slaididel allikatekstid, tõlge, allika iseloomustus Tuleb vormistada kirjalikult 1. aprilliks Max. 8 lk-d teksti, reavahe 1, (sh tiitelleht, allikaloend jne): 5 lk-d lahendust Rooma õiguse järgi ja ca 3 lk-d Eesti õiguse järgi. Rooma õiguse tähtsus Alus Mandri-Euroopa õigusperekonna õigussüsteemidele, k.a Eesti Rooma õiguse retseptsiooni kaudu (nt valduse ja omandiõiguse eristamine; asjaõiguse instituutide põhijooned, nt servituudid, pant; võlaõiguses palj...
leib 15. Isavõim 16. Magistraatide õigus; preetorite õigus; ediiliõigus (linnapea) 17. Avalik õigus;eraõigus 18. loomuõigus; Rooma õigus 19. Asjaõigus; õigus võõra asja üle, paljas/tühi õigus 20. Tsiviilõigus;Flaviuse tsiviilõigus 21. Aeliuse õigus;Papiriuse õigus;Gregoriuse koodeks; Justianiuse koodeks 22. Üksikisiku õigusjärglus; üldine õigusjärglus 23. Ootamatu/uus edikt; igavene ehk aegumatu edikt ; edasikantud edikt 24. Hea kavalus/pettus;pahatahtlik kavalus 25. Võõramaalaste preetor;linnaelanike preetor 26. Määratud eestkoste edasiandmine; testamendijärgne eestkoste 27. Corneliuse seadus magistraatide kohta;Furiuse testamendiseadus;Juliuse seadus ühingute kohta 28. Avalik vargus;mitteavalik vargus 29. Tuletatud omandamine; esialgne omandamine
·Tänane PS võeti vastu 28. Juunil 1992, mis hakkas kehtima järgmisel päeval. Kokkuhääletas 446000 inimest, kellest peaaegu 408000 oli poolt. VIII EV ÕIGUSLIK JÄRJEPIDEVUS Õiguslik järjepidevus e kontinuiteet on ühe õigussubjekti juriidiline katkematus. Mis on vahet õiguslikul järjepidevusel ja õigusjärglusel? Õigusjärglus esineb siis, kui on 2 subjekti ja teine subjekt saab esimese subjetki õigused ja kohustused. On olemas üksik õigusjärglus (üle läheb 1 õigus või kohustus) ja üldõigusjärglus (üleläheb kogum(kõik) õigusi ja kohustusi (nt. Pärimine)). Eesti riigi puhul räägime õiguslikust järjepidevusest mitte õigusjärglusest, sest meil on 1 jätkuvriik, mis sai kokkuleppeliselt alguse 24. veebruaril 1918. Õiguslik järjepidevus: Vastu- ja pooltargumendid: - Valitud Kogu vabatahtlik otsus liituda NSVL-ga -1992. a PS vastuvõtmisel ei järgitud 1938. a PS ( see nägi ette riigiorganite nõusolekut,
õigusrikkuja suhtes. 10. Kohustused tsiviilõiguses (Õigusõpetus, lk. 120-124) Tsiviilõigused ja kohustused tekivad seadusega sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest. samuti muudest õigusvastastest tegudest. Tsiviilõigused ja kohustused tekivad ka toimingutest, mis ei ole vastuolus tsiviilseaduse sisu ja mõttega, kuigi ei ole seaduses sätestatud. Tsiviilõigused ja -kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele, s.o. õigusjärglus, kui nad ei ole isikuga lahutamatult seotud. Õigusjärgluse aluseks võib olla kas tehing või õigusakt. Tsiviilõigus on õigusharu, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas. 3 Tsiviilõiguslikud kohustused tekivad tehingutest, haldusaktidest, avastustest, leiutistest ja autorlusest, teisele
ning küsimused 4) Kohtuotsuse tegemine kohtunikud lähevad nõupidamissaali, avaldadakse kohe või kohtunik ütleb aja, millal otsus selgub. Otsuse saab kätte kantseleist. Kahe nädala jooksul peab otsus valmis olema. 5) 35) Menetluse peatamine ja lõpetamine Peatamine määrusega: · Raske haiguse tõttu · Pikemaajaline ärasõit kodukohast või töölähetus · Kui üks pooltest sureb ja on vaja otsustada õigusjärglus · Ku ion vaja oodata kriminaalotsust mõnes teises sellega haakuvas asjas Menetlust jätkatakse uuendusega, määrusega. Lõpetamine: · Kui ei kuulu tsiviilkohtumenetluse · Samas asjas juba on jõustunud kohtuotsus · Hageja loobub hagist · Pooled sõlmivad kokkuleppe ja kohus kinnitab selle · Üks pooltest sureb ja õiglust tuvastada ei saa Määruse peale saab kaebust esitada määruskaebus (10 päeva).
Pärimisõigus objektiivse õiguse tähenduses on õigusnormide kogum, mis reguleerib surnud isiku varaliste õiguste ja kohustuste üleminekut teistele isikutele. Pärimisõigus subjektiivse õiguse tähenduses: Konkreetsele isikule seadusega antud võimalus või talle seadusega pandud kohustus surnud isiku õiguste ja kohustuste suhtes. Isiku surmaga lõpeb küll isiku õigusvõime, kuid tema õigused ja kohustused lähevad pärimise kaudu üle teisele isikule, pärijale õigusjärglus (TsÜS § 6). Pärimine on õigusjärglus surma tõttu. Pärandaja on isik, kelle vara läheb tema surma korral teisele isikule üle (PärS § 1 lg 2). Pärand avaneb isiku surma korral ja selle avanemise aeg on pärandaja surmapäev (PärS § 3). Sellest ajast algab pärimismenetlus ehk pärimise käik. Pärandi avanemise kohaks on pärandaja viimane elukoht ning seal viiakse läbi pärimismenetlus.
2. Actio de effusis vel deiectis - hagi millegi väljaviskamise või valamise eest 3. Vasutus välja asetatu või riputatu eest 4. Laeva, võõrastemaja, sissesõiduhoovi peremehe vastutus ROOMA PÄRIMISÕIGUS Pärimine on ühe isiku - pärija - astumine teise isiku - pärandaja õigustesse ja kohutustesse viimase surma puhul Isiklikud õigused - kohustused pärijale üle ei lähe Successio - õigusjärglus - õigused lähevad ühelt isikult teisele üle Successio universalis - üldõigusjärglus Successio singularis - üksikõigusjärglus Mitte ainult ei päritud vara, vaid . Alati vväga tähtis, et pärija oleks olemas. Algselt ei saanud pärija loobuda. Kui pärandaja olimaaler, kes käis maju värvimas ja oli sõlmitud kolm lepingut majade värvimiseks aj sis suri ära. Siis poeg, kes nt oli pottsepp, seega polnud kohusus neid täita, kuna need olid isiklikku laadi..
a. de iure tunnustamine – lõplik tunnustamine, mida ei saa tagasi võtta. b. de facto tunnustamine – ajutine tunnustamine, mis ei pea viima (aga võib) de iure tunnustamiseni. Kasutatakse, kui on riigi püsima jäämises kahtlusi. Ennatlik tunnustamine Kaudne tunnustamine Tingimuslik tunnustamine Kollektiivne tunnustamine Tunnustamise tagasivõtmine Mittetunnustamine Valitsuste tunnustamine § 3. Riigi jurisdiktsioon § 4. Territoorium § 5. Rahvas § 6. Riigi õigusjärglus ja järjepidevus VI TEEMA RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID VII TEEMA DIPLOMAATILINE JA KONSULAARÕIGUS Diplomaatiline õigus on rahvusvaheliste normide kogumik, mis reguleerib riikidevahelisi suhteid alaliste diplomaatiliste esinduste sisseseadmise kaudu. See käsitleb rahvusvahelise suhtlemise organite
Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Urmas Arumäe Äriõiguse loengukonspekt Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Loengukonspekt Toimetaja Urmas Arumäe Autor Urmas Arumäe © Urmas Arumäe, 2012 ISBN 978-9949-30-611-4 (I. osa) Trükk EBS Print OÜ Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatus Omades märkimisväärset ettevõtja ja ärijuhi kogemust ning olles juba aastaid tegelenud peamiselt ettevõtluse ja juhtimise eriala üliõpilastele õigusainete õpetamisega ning pea sama kaua ka vandeadvokaadina äriklientide nõustamisega, on autoril olnud piisavalt aega kogeda Eesti ettevõtluskeskkonda ja saada aimu probleemidest organisatsioonide valitsemisel ja juhtimisel. Teisiti öeldes on autori praktiline tegevus ning...
ROOMA Õigussuhe- Sisu on õigused ja kohustused,subjekt, objekt Subjektiivne õigus- isikule kuuluv konkreetne õigus, mis on ka realiseeritav. Subjektiivse õiguse liigid: Absoluutsed subjektiivsed õigused- kehtivad kõigi isikute suhtes. Relatiivsed subjektiivsed õigused- kehtivad konkreetsete isikute suhtes. ntks. Võlaõiguslikes suhetes Juriidilised kohustused tulenenvad objektiivsest õigusest ning ka tavadest. ( tava on tsiviilõiguse allikas) Õigusvõime on võime omada õigusi ja kanda kohustusi. Tsiviilprotsessi õigusvõime- võime osaleda tsiviilprotsessis. Tsiviilprotsessi teovõime- võime oma tegevusega teostada tsiviilprotsessi õigusi ja kohustusi. Status libertatis- kas isik on vaba, kui ta selle kaotas siis kaotas kõik õigused Status civitatis- kas on kodakondsus, Status familiae- perekondlik seisund Persona sui iuris- teovõimeline isik Persona alieni iuris- perepea võimule allutatud isik Orjade ...
kohustuste suhtes. Pärimise mõiste - isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule 2. Pärimine. Pärimise mõiste. Õigusjärglus pärimise korral. Pärandaja. Pärija. Pärimisvõime. Pärimiskõlbmatus. Pärand. Pärandi avanemine. Isiku surmaga lõpeb küll isiku õigusvõime, kuid tema õigused ja kohustused lähevad pärimise kaudu üle teisele isikule, pärijale õigusjärglus (TsÜS § 6). Pärimine on õigusjärglus surma tõttu. Pärandaja on isik, kelle vara läheb tema surma korral teisele isikule üle (PärS § 1 lg 2). Pärand avaneb isiku surma korral ja selle avanemise aeg on pärandaja surmapäev (PärS § 3). Sellest ajast algab pärimismenetlus ehk pärimise käik. Pärandi avanemise kohaks on pärandaja viimane elukoht ning seal viiakse läbi pärimismenetlus.
element 71. Milline on tava ja põhimõtete koht rahvusvahelises õiguses? Need on rahvusvahelise õiguse allikad. Tavaõigus tekib riikide pikaajalise samalaadse käitumise tagajärjel, mis ei või olla juhuslikult ühetaoline käitumine. Välja on kujunenud mitmeid rahvusvahelinse õiguse üldpõhimõtteid. 72. Näited mida rahvusvaheline õigus reguleerib? · Riik loomine, ümberkujundamine, õigusjärglus, kadumine o Territoorium, rahvas, võim o Võime ja tahe täita rahvusvahelisi kohustusi o Tunnustamine · RV organisatsioonid o Loomine, liikmed, organid, staatus · Füüsilised ja juriidilised isikud o Mittetulundusühingud (NGO-d), transnatsionaalsed äriühingud o Ülestõusnud, rahvad; üksikisikud 73. Näited kuidas rahvusvaheline õigus toimib? · Vaidluste lahendamine
süstemaatiline (lähtub õigusnormide süsteemist, tõlgendatakse vastavalt asukohale, §8 lg 2) ajalooline (lähtub ajalooliselt seadusandja tahtest) Üldnorm on üldisem ja erinorm on täpsem! §3 on järjestus järgnev: süstemaatiline, grammatiline, teleoloogiline. (see ei ole reegel). §8 lg 2 – grammatilisest ei piisa, tuleb vaadata süsteemi (Peatüki nimi) Üldnorm – kui kaks regulatsiooni on vastuolus, kasutatakse erinormi. §6 – õigusjärglus (subsess) – abstraktsiooni printsiip (selle kohta käivad kaasused), tava mõistus ütleb ühte ja seadus teist. Eristab asjaõiguslikku ja võlaõiguslikku tehingut. Abstraktsiooni printsiip – teatud tehingud hõlmavad kahte õigusharu (omandiõiguslikud), kui me neid ei eristaks jõuaksime testsuguse tulemuseni Lg 1 – abikaasat ei saa pärandada Lg 3 ja lg 4 – käsutustehing puudutab asjaõigust (omandiõigus, asi) ja
(3) Õigused ja kohustused antakse üle üleandmise tehinguga (käsutustehing). Iga õigus ja kohustus tuleb eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. 13 Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp EKSAM 07.06.2012 (4) Käsutustehingu kehtivus ei sõltu õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest. Mis on õigusjärglus? Successio universalis + successio singularis. Õigusjärglud võib toimuda nii tehingu kui seaduse alusel. Tehinguks, mis saab olla aluseks üldõigusjärglusele, on näiteks testament või pärimisleping. Nii üld- kui üksikõigusjärgluse korras saavad üle minna õigused ja kohustused, mis ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. Isikuga lahutamatult seotud õigused on näiteks autori isiklikud õigused (AutÕS § 11 lg 2), vanema õigused,
1. Pärimise mõiste ja liigid 128 lg 1); · testament ja/või pärimisleping tunnistatakse kas tervikuna või teatud osas kehtetuks; Pärimine on seaduse alusel tekkiv õigusjärglus (2002. a. TsÜS § 6 lg 2), mil vara üleminek ühelt · kui pärandaja oma testamendis ja/või pärimislepingus ei pidanud kinni seadusjärgse pärija subjektilt (füüsiliselt isikult e. pärandajalt) teisele või teistele (pärija(te)le) on seotud esimese sundosaõigusest (PärS § 104), siin võib juhtuda, et testamendijärgne (pärimislepingujärgne) subjekti lõppemise e. surmaga (pärandi avanemisega)
23. august Balti kett Veebruar märts Eesti kongress 8. mai 1990 1 - 6 § Märts 1991 referendum 77, 83 % poolt 19. august 1991 augustiputs Moskvas 20. august ülemnõukogu, riiklik iseseisvus Põhiseaduslik assamblee 7. Põhiseaduse sünnilugu · 28. jaanuar 1992 referendum RT 1992, 26, 349 6 VI Eesti Vabariigi õigusjärglus ja õiguslik järjepidevus 1. mõisted a. õigusjärglus esineb siis kui üks isik järgneb teisele teatud õiguslikus positsioonis üksikõigusjärglus üks õigus või kohustus läheb üle nt VÕS § 164 läheb üle nõudeõigus üldõigusjärglus esineb siis kui uuel subjektil o kõik eelmise õigused ja kohustused nt pärimine b
23. august Balti kett Veebruar märts Eesti kongress 8. mai 1990 1 - 6 § Märts 1991 referendum 77, 83 % poolt 19. august 1991 augustiputs Moskvas 20. august ülemnõukogu, riiklik iseseisvus Põhiseaduslik assamblee 7. Põhiseaduse sünnilugu · 28. jaanuar 1992 referendum RT 1992, 26, 349 6 VI Eesti Vabariigi õigusjärglus ja õiguslik järjepidevus 1. mõisted a. õigusjärglus esineb siis kui üks isik järgneb teisele teatud õiguslikus positsioonis üksikõigusjärglus üks õigus või kohustus läheb üle nt VÕS § 164 läheb üle nõudeõigus üldõigusjärglus esineb siis kui uuel subjektil o kõik eelmise õigused ja kohustused nt pärimine b
23. august Balti kett Veebruar märts Eesti kongress 8. mai 1990 1 - 6 § Märts 1991 referendum 77, 83 % poolt 19. august 1991 augustiputs Moskvas 20. august ülemnõukogu, riiklik iseseisvus Põhiseaduslik assamblee 7. Põhiseaduse sünnilugu 28. jaanuar 1992 referendum RT 1992, 26, 349 6 VI Eesti Vabariigi õigusjärglus ja õiguslik järjepidevus 1. mõisted a. õigusjärglus esineb siis kui üks isik järgneb teisele teatud õiguslikus positsioonis üksikõigusjärglus üks õigus või kohustus läheb üle nt VÕS § 164 läheb üle nõudeõigus üldõigusjärglus esineb siis kui uuel subjektil o kõik eelmise õigused ja kohustused nt pärimine b
Eksamiküsimused 1. Iseloomustage levinumaid õigussüsteeme? Õigussüsteem on õiguskordade kogum, millel on sarnane õigusfilosoofiline käsitlus riigist ja õigusest. Sealjuures on eriti olulised arusaamad õigusnormist, õiguse allikatest, õiguse loomisest ja kohaldamisest. Levinuimad õigussüsteemid-kontinentaalne ja üldine õigussüsteem. Eesti kuulub kontinentaalsesse õigussüsteemi. 2. Kuidas jaguneb õigus ja millised on õiguse allikad? Õiguse jagunemine-õigusinstitutsioonideks ja õigusharudeks, eristatakse kahte osa eraõigust-reguleerivad suhteid üksikisikute vahel ja avalikkuõigust-üheks pooleks riik ja meedod on autoriaataarne Õiguse allikad- Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul. Väljendusvorme on nimetatud ka õiguse allikaks. 1) tavaõigus (e. õiguseks muutunud tava) 2) kohtu- ja halduspretsedent 3) õigusteadus e. juristide arvamus 4) leping ...
■ 23. august Balti kett ■ Veebruar – märts Eesti kongress ■ 8. mai 1990 1 - 6 § ■ Märts 1991 referendum 77, 83 % poolt ■ 19. august 1991 augustiputš Moskvas ■ 20. august ülemnõukogu, riiklik iseseisvus ■ Põhiseaduslik assamblee 7. Põhiseaduse sünnilugu ● 28. jaanuar 1992 referendum RT 1992, 26, 349 6 VI Eesti Vabariigi õigusjärglus ja õiguslik järjepidevus 1. mõisted a. õigusjärglus – esineb siis kui üks isik järgneb teisele teatud õiguslikus positsioonis ■ üksikõigusjärglus – üks õigus või kohustus läheb üle nt VÕS § 164 läheb üle nõudeõigus ■ üldõigusjärglus – esineb siis kui uuel subjektil o kõik eelmise õigused ja
2. Ühingu reorganiseerimise menetlus 98 Juriidilise isiku, sealhulgas mittetulundusühingu reorganisee-rimise menetlus on oma faktiliselt ja juriidiliselt sisult üks keerukamaid haldusmenetlusi. Ühingute reorganiseerimise menetlus peab tagama kahe olulise küsimuse õiguspärase lahendamise: 1) õigusjärglusega seonduvate probleemide lahendamise; 2) liikmeskonna määratlemisega seonduvate probleemide lahendamise. Juriidiliste isikute õigusjärglus on eelkõige õigusjärglus varaliste õiguste ja kohustuste osas. Ühingute õigusjärglus võib reorganiseerimisel väljuda juriidilise isiku tsiviilõiguste ja -kohustuste ülemineku raamidest ja hõlmata riigi-, haldusõiguslike ning muude neile seadustega või ka halduslepingutega pandud õiguste ning kohustuste üleminekut. Õigusjärglus haldussuhetes on eriti oluline nende ühingute puhul, kellele on pandud riiklikke funktsioone või kes muul viisil osalevad riigi ülesannete täitmisel (nt.
2. Ühingu reorganiseerimise menetlus 98 Juriidilise isiku, sealhulgas mittetulundusühingu reorganisee-rimise menetlus on oma faktiliselt ja juriidiliselt sisult üks keerukamaid haldusmenetlusi. Ühingute reorganiseerimise menetlus peab tagama kahe olulise küsimuse õiguspärase lahendamise: 1) õigusjärglusega seonduvate probleemide lahendamise; 2) liikmeskonna määratlemisega seonduvate probleemide lahendamise. Juriidiliste isikute õigusjärglus on eelkõige õigusjärglus varaliste õiguste ja kohustuste osas. Ühingute õigusjärglus võib reorganiseerimisel väljuda juriidilise isiku tsiviilõiguste ja -kohustuste ülemineku raamidest ja hõlmata riigi-, haldusõiguslike ning muude neile seadustega või ka halduslepingutega pandud õiguste ning kohustuste üleminekut. Õigusjärglus haldussuhetes on eriti oluline nende ühingute puhul, kellele on pandud riiklikke funktsioone või kes muul viisil osalevad riigi ülesannete täitmisel (nt.
I LOENG Õigus – riik – riigi poolt kehtestatud õigusnormide kogum, mille täitmine tagatakse riigi sunniga. Õigus võib olla amoraalne. Moraal – inimene – arusaam õigest käitumisest, moraal võib olla õigus vastane Märksõna on inimene. Inimeste poolt kehtestatud. Rikkumisel inimeste hukkamõist. Õigus on alati moraaliga kooskõlas. Religioon – Jumal – Käitumisreeglid mille on kehtestanud Jumal Tava – käitumisharjumus. On õiguseallikas, sest seadusega ei ole võimalik kõike reguleerida. Õiglus – Liiga lai mõiste, defineerimata mõiste. Filosoofiline mõiste. Mõistet mitte kasutada argumentides, sest lihtne põhja lasta see argument. Tarkus – oskus rääkida millestki keerulisest lihtsalt ja selgesti mõistetavalt Õiguse defineerimisel peab sisalduma sõna „RIIK,“ muu jutt ei ole oluline. Õigus on riigi poolt kehtestatud käitumisreeglite kogum. Mis on õigusallikas? Koht, kust leiame õigust. Õigusliku sisuga allikas Millised õigussüsteemid on o...
Aasiast need riigid, mis on seotud Euroopaga. · Surmanuhtlus võib kõne alla tulla, kui on sõjaolukord või isik on toime pannud väga raske sõjakuriteo ja on kohtu poolt süüdi mõistetud. · Paljud riigid on seda täiendanud, mõned võtnud vastu protokolle, et nemad seda ei arvesta ja ei täida. · Hiljuti võeti vastu ICCPS eeskujul CESCR lisaprotokoll, mis puudutab individuaalsete kaebuste esitamise võimalust. · ICCPR automaatne õigusjärglus. · HRC: väide, kui see konventsioon on vastuvõetud, siis see kuulub rahvale. · Reservatsioonid kas Viini konventsioonis sätestatud reservatsioonide süsteem on sobiv inimõigustele? N: tavalised lepingud reguleerivad riikide vahelisi suhteid, inimõigusi puudutavad lepingud on eelkõige selleks, et parandada inimeste olukorda. Inimõiguste Komitee võttis vastu üldmärkuse
8küsimust ja 2 kaasust. Perfektne töö C. Ladina keelsed terminid. A-võrdlus välisriigi õigusega. Kohustuslik kirjastud: tsiviilseadustiku üldosa seadus Tsiviilseadustiku üldosa kommenteeritud väljaanne. Riigikohus.ee riigikohtulahendid I LOENG: Tsiviilõiguse iseloomustus Koht õigussüsteemis Ühinguõiguses tegeletakse juriidiliste isikute asutamise tegevuse ja lõpetamisega. Äriseadustega tegeletakse. Reguleerib juriidiliste isikute asutamist, tegevust, lõpetamist Majandusõiguses tegeletakse: pangandusõigusega, kindlustusõigusega.. Õigus on: Riigi poolt kehtestatud käitumisnormide kogum. (Riik peab sees olema.) Õiglus:seda ei saa defineerida, liigamlai mõiste. Sarnased mõisted õigusele: moraal-märksõna inimene, tava, õiglus, religioon-jumal Moraal-Arusaam õigest käitumisest (hinnanguline), inimeste poolt kehtestatud Tava – Pikemaajaline käitumisharjumus Loomuõigus – (ldn. ...
sõltumatust, õigust astuda suhetesse teiste riikidega. Selle tunnuse tõid eelnevale kolmele lisaks Ladina Ameerika riigid. Selle tunnuse eesmärk oli eristada suveräänseid riike ja koloniaalmaid, kes enne enne täieliku iseseisvumise saavutamist omasid tihti väga laialdast või täielikku pädevust oma siseküsimustes ja vastasid seega kolmele esimesele tunnusele, kuid mille välissuhtlemist teostas endiselt emariik. Riigi õigusjärglus on õigusjärgluse juhtum riigi puhul. Riigi õigusjärgluse puhul asendub ühe riigi suveräänsus territooriumi üle teise riigi omaga ja järglasriik võtab üle eellasriigi kohustused. Tähtsaim põhimõte riikide õigusjärgluses on uti possidetis juris põhimõte: uus riik on kohustatud järgima eelnenu riigipiire. Enamikel juhtudel ei ole järglasriik seotud eellasriigi sõlmitud välislepingutega. Tal on siiski võimalik lepingu depositaari teavitada, et
45. .Miks on PS kõige tähtsam õigusallikas? Sest see väljendab rahva tahet kõige paremini, sest see on vastu võetud rahva poolt referendumil. 46. . Miks on vaja madalamal seisvaid õigusakte? Riigikogu ei jõua/oska kõiki küsimusi ise lahenda. Mõned küsimused on vaja lahendada kohalikul tasemel. 47. .Mida tähendab seaduse täitmine? Madalamal olev akt ei tohi minna vastuollu seadusega. 48. . Mis on õigusjärglus? Õiguste üleminek ühelt isikult teisele. 49. .Mis on Common law? Üldine õigus, õigust arendati üldiste printsiipide alusel. 50. . Milline on tõlgendamise järjekord? Järjekorda polegi!!!! 51. .Mis on koodeksi ja seaduse erinevus? Koodeks on seaduste kogu. 52. Kuidas tekib vallasasja puhul vallasomand? Valduse üleminekuga ja omandi üleandmise kokkuleppega 53. .Mis on valdus?
kasutada orienteerumiseks, on need ka linna kohanimed – orientiirobjektid. Tuleb arvestada, et inimestel on erinev orientiiride kogum, nt Soome ühe küla kalastajad tunnevad teistsuguseid kohanimesid kui põllumehed. Probleemid on järgmised: krunt on tühi, pole enam nimega objekt (nt Neptun), ümberehitatud maa-ala, objektide nimed on muutunud. uus maja (sel juhul õigusjärglus säilib), Linnades on tekkinud nimelisi maju, mida kinnisvaraarendajad või majaomanikud ise on hakanud kasutama: nt Maakri maja, Admirali maja, Lootsi maja, Oranž maja, Pruun maja, Valge maja, Uus Jahuladu, Vana Jahuladu, Prooviveski jt. Siin tekib probleem suurtähega: peaks ju olema nimed, sest vaevalt Uues Jahulaos enam jahu hoitakse. 6. Isikunimede liigitused funktsiooni, soo, päritolu ja struktuuri järgi. Isikunimesüsteemid. Maailma rahvaste isikunimemalle.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
