Hierarhia:Leping->tehing->toiming Tehing ja leping erinevad sellepoolest, et lepingus on kaks tahteavaldust, tehingus võib olla ka üks. Tehing, mis pole leping on nt testament Tehing ja toiming erinevad, sest toimingus ei pruugi olla tahteavaldust. Toiming mis pole tehing nt autoriõigused Õigusjärglus-Tsiviilõigused ja -kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. Üldõigusjärglus-lähevad õigusjärglasele üle kõik õigused ja kohustused (pärimine) Singulaarne õigusjärglus- läheb üle mingi üksikõigus või kohustus.(ostad nt poest saia) Õigusjärgluse aluseks on tehing või seadus. Õigused ja kohustused antakse üle üleandmise tehinguga (käsutustehing). Iga õigus ja kohustus tuleb eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. Abstraktsiooniprintsiip- ükskõik mida me ostame, müüme, vahetame siis see koosneb
Ladina juriidiline terminoloogia 30.10. kodutöö 1) Tõlkida tekst 16, lk 27. 11. pettus ja õigus ei saa kunagi koos elada. 12. seadus kannab hoolt, mitte ei oota. 13. kes ei lükka ümber, kiidab heaks. 14. õigusrikkumine ei vabanda õiguserikkumist ??? õiguse mittetundmine ei vabanda õigusrikkumist. 15. seadus on peamine (terviklik, kokkuvõte) mõte/tarkus, mis käseb, mis on kasulik ja vajalik ning keelab vastupidise. 16. millel pole algust, pole lõppu. 17. mõtlen, järelikult olen. 18. kui oled terve, on hästi, mina küll olen (terve). Kui saad, ole terve, mina küll olen. 19. raske süü on ülim/suurim hooletus/hoolimatus, see on mitte mõista seda, mida kõik mõistavad. 20. seadus on alati võimas, mis keelab, kuid see, mis lubab. 25. on, nagu ütlen/ütlesin. 26.õiglane tasu, vastavalt teenetele või teenitule 27. pärimine on üldine/selle õigusjärglus, mis kuulus surnutele/mida omasid surnud. Pärimine on küigi õiguse ülekandumine, mis kuulusi...
See tähendab, et pärijatele üle läinud pärandvara jääb esialgu pärijate kaasomandiks, mille nad hiljem võivad oma kokkuleppega jagada reaalosadeks. Osaõigusjärgluse korral (esineb näiteks annakute puhul) lähevad teistele isikutele üle pärandvara hulka kuuluvad mõned asjad, õigused või muud hüved. Pärandaja kohustused neile üle ei lähe, kui need ei ole ülemineva asjaga vahetult seotud. Osaõigusjärglus tekib testamendi või pärimislepingu alusel. Pärandaja - on isik, kelle vara tema surma korral teisele isikule üle läheb. Pärandajaks saab olla ainult inimene ehk füüsiline isik. Juriidiline isik (firma, asutus, ühing jne) pärandajaks olla ei saa, sest tema ei sure, vaid likvideeritakse või ta lõpetab tegevuse. Pärandi avanemine - alates pärandi avanemisest algab pärimismenetlus ja pärijal tekib õigus pärida. Pärand avaneb pärandaja surma või surnuks tunnistamise korral
ROOMA ERAÕIGUSE ALUSED SÕNAD 1. ius publicum avalik õigus 2. ius civile tsiviilõigus, Rooma linnas kehtiv õigus 3. legitimatio seadustamine 4. lex seadus 5. ius gentium rahvaste õigus 6. ius naturale loomuõigus 7. ius privatum eraõigus 8. ius honorarium magistraatide (loodud) õigus 9. leges duodecim tabularum 12. tahvli seadused 10. a testato testamendijärgne pärimine 11. ab intestato seadusjärgne pärimine 12. hereditas pärand 13. legatum legaat, annak 14. fideicommissum fideikomiss, testamentlik korraldus 15. testis tunnistaja 16. testamentum testament 17. successio õigusjärglus 18. obligationes ex delicto deliktist ehk õigusrikkumisest tulenevad obligatsioonid 19. obligationes quasi ex delicto nagu deliktist tulenevad obligatsioonid 20. culpa süü; hooletus 21. contractus leping 22. contractus unilaterales ühekülgsed lepingud 23. co...
2. Pärimisõigus 1. Pärimisseadus · Uus pärimisseadus alates 1.1. 2009 · Pärimise mõiste ja liigid: Pärimine on seaduse alusel tekkiv õigusjärglus (2002. a. TsÜS 6 lg 2), mil vara üleminek ühelt subjektilt (füüsiliselt isikult e. pärandajalt) teisele või teistele pärijatyele on seotud esimese subjekti lõppemise e. surmaga (pärandi vananemisega). · Srnud isiku õigusjärglased (pärijad annakasusaajad) määratakse kindlaks kas pärismiseaduse alusel (seadusejärne pärimine) või pärandaja enda tahte alusel, mis on avaldatud testamindis (testamendijärgne pärimine) või pärimislepingus (pärimislepingujärgne pärimine) (PärS § 9) · Pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused (=pärimisvara), välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. · Pärandatava vara olemasol...
Rahvusvaheline õigus 2015 1.semester Loengukonspekt Rahvusvaheline õigus = RÕ RÕ on kokkuleppel põhinev õigus. 28.september loengut ei ole! Mõlemas seminaris on osalemine kohustuslik! 1 seminari võimalik asendada lühiesseega. Eksam-‐ 1) definitsiooni küsimus, kus palutakse mingi keskne asi rahvusvahelises õiguses lahti mõtestada nt mis on reservatsioon 2)kaalukam osa-‐ teoreetilise kontseptsiooni lahti mõtestamine rahvusvahelises õigus 3) analüütiline ülesanne-‐ kaasus, mis on lahendatav rahvusvahelise õiguse elementaarsete põhimõtete alusel, võib olla ka arutlus 31.08.15 Teema I – olemus Kogu õigussüsteemi saab jagada: -‐ riigisiseseks õigussüsteemiks ...
ius publicum avalik õigus ius civile 1. tsiviilõigus; 2. Rooma kodanike suhteid reguleeriv õigus legitimatio seadustamine; õiguspäraseks tunnistamine lex seadus; määrus; korraldus; kirjutatud õigus ius gentium rahvaste õigus (tänapäeval tähistatakse selle mõistega ka rhv õigust) ius naturale loomuõigus, loodusõigus, loomulik õigus ius privatum eraõigus ius honorarium Rooma kõrgete riigiametnike (preetorite ja ediilide) loodud õigus leges duodecim tabularum "Kaheteistkümne tahvli seadused" (451-450 eKr, Rooma vabariigi aegne seadus, roomlaste õiguse ius Quiritium'i peamine allikas) a testato testamendijärgne pärimine ab intestato seadusjärgne pärimine (pärimine seaduse eeskirjade kohaselt, kui testamenti ei ole tehtud) hereditas pärand, pärimine legatum legaat; kellelegi testamendiga määratud varaline hüve; annak fideicommissum fideikomiss; testamentlik korraldus, millega pärandaja esitab pärijale palve anda...
TSÜS eksam 25.01.2011 Mis on "õigus" Õigus on sotsiaalne norm, millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust- inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Mis on "tsiviilõigus" Tsiviilõigus on eraõiguse osa, mis laieneb kõikidele isikutele ning millega reguleeritakse isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse printsiibil. Traditsiooniliselt hõlmab endas nelja õigusvaldkonda (nn tsiviilõiguse eriosa), milledeks on: - Võlaõigus - Asjaõigus - Perekonnaõigus - Pärimisõigus TsÜS koht õigussüsteemis TsÜS e tsiviilõiguse üldosa seadus on seadus, mis reguleerib eraõiguse üldosa (st tsiviilseaduse) üldosa. · TsÜS on üldosaks VÕS-le, AÕS-le, PKS-le ja PärS-le · TsÜS on ka üldosaks eraõiguse eriosa ...
Isikud õigusvõime võime omada õigusi ja kohustusi; teovõime võime teostada oma õigusi ja kohustusi. Status libertatis isiku vabaduse seisund, kaotus on kõige suurem, sest kaotatakse täielikult õigusvõime (orjusse müümine). Kõikide staatuste kaotamine. Status civitatis kodakondsus. Keskmine kaotus. Ius civile ei laiene (nt teise riiki siirdumine). Perekonna ja kodakondsuse kaotamine. Rooma kodanike seast erinesid vabalt sündinud ja vabakslastud. Status familiae perekondlik seisund. Perekonnapead ja pojad VÕI isikud, kes ei ole teise isiku võimu all vs isikud, kes on teise isiku võimu all. Kõige väiksem kaotus. Ei puuduta poliitilisi õigusi (hääleõigus). Vabaduse ja kodakondsuse staatus jääb. Teovõime lapsed kuni 7.a, noorukid kuni 14.a Vabad mittekodanikud latiinid ja peregriinid. Orjad nagu asjad. Orje sai vabastada pidulikult deklareerides magistraadi ees, magistraat vabastab; kodanike nimekirja koostamisel kanta...
Turumajandus Turumajandus on selline süsteemi, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupa vabalt kokkulepitud hindade alusel ning kus ressursside paigutust reguleerib konkurents. Probleemid (1) • Ränne – rännet põhjustab sissetulek, täpsemalt selle madalus/puudumine ja lootus kõrgemale sissetulekule – Eesti sissetulekute tase pole piisav, et ahvatleda inimesi mujalt siia tulema; EL-s on rikkamaid riike – Väljastpoolt EL-tu on keeruline töölisi tuua (sisseränne sisaldab ka riske) – Eesti jõukuse kasvades kasvab ka huvi sisserändeks Eestisse sh naasmiseks Probleemid (2) • Tööturg – Kust leida töötajaid? – Millest sõltub töötajate arv? – Kuidas kujuneb töötasu? – Mis on lahti tootlikkusega? Eesti tootlikkus (1) • Eesti tootlikkuse tase on EL võrdluses tagasihoidlik – Me toodame odavaid kaupu – Töökorraldus ja efektiivsus on kehvavõitu – Inimesi võetakse tööle või hoitakse tööl igaks juhuks – palgakasv kipub viimastel aastatel pidevalt ületama to...
Kuidas saada eksamil hinnet juurde: Lugeda: Rooma eraõiguse alused. Tsiviilseadustiku Üldosa Seadused meie õiguse võrdlemine mõne teise õigusega Riigikohtu lahendid! (paari lausega) http://tsus.kahem.ee/ Konspekt 1 Tsiviilõiguse mõiste moraal - kui rikkuda moraal, astub vastu inimestele õigus - kui rikkuda õigust, astub vastu riigile. riigi poolt kehtestatud käitumisnormid tava - harjumuspärane käitumine religioon - kui rikkuda religiooni, astub vastu jumalale õiglus - definitsioon puudub. MITTE KASUTADA. VÕIMALIK ÜMBER LÜKATA! Õigus koosneb erinevatest aspektidest. Need on kõik erinevad, ei kattu. Kuid võivad omavahel sattuda vastuollu. Kas moraal võib olla õigusevastane? (ISIS) miks eristatakse era ja avalikku õigust 3l viisil? - sest ühest lihtsalt ei piisa Õigus jaguneb era- ja tavaõiguseks Avalik õigus (avaliku võimu kandja, subord.suhe) jaguneb haldusõigus, karistusõigus, maksuõigus, menetlus õigus eraõigus (subjektide...
Ius - õigus Ius publicum - avalik õigus Ius privatum - eraõigus Fas - seaduslik, õiguspärane Rex - kuningas Princeps– seadusest vaba Ius naturale- loomulik õigus Aequitas - õiglus Ius quiritium ehk ius civile - tsiviilõigus Quiris – Rooma riigi täieõiguslik kodanik Verba solemnia – pidulikud sõnad Manus – käsi (võimu sümbol) Ius gentium - rahvaste õigus Ius honorarium - magistraatide õigus Ius praetorium – preetori poolt kujundatud õigus Ius aedilicium – ediilide praktikaga loodud õigus Praetor peregrinus – lahendas peregiinide omavahelisi ja peregiinide ja rooma kodanike vahelisi tüliküsimusi „Corpus iuris civilis“ – tsiviilõiguse kogumik Ius non scriptum – kirjutamata õigus Pontifec, pontifex maximus - ülempreester Lex-seadus Dies fasti - päevad, millal on lubatud teatud protsessi menetleda ja tehinguid sõlmida Dies nefasti – päevad, millal ei ole lubatud teatud protsessi menetleda ja tehinguid sõlmida „Leges duodecim ...
Rahvusvahelise õiguse mõiste Korreksem oleks rääkida rahvusvahelisest avalikust õiguses (international public law) Rahvusvaheline õigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib nii riikide ja teiste rahvusvaheliste subjektide omavahelisi kui ka teatud määral nende suheid füüsiliste ja juriidiliste isikutega Rahvusvaheline õigus puudutab peamiselt riike ning selle loojateks ja rakendajateks on ennekõige riigid Rahvusvaheline õigus käsitleb järgmiseid valdkondi: o Diplomaatilist õigust o Sõjaõigust o Tunnustamine o Vastutus o Lepingute õigus o Mere- ja õhuruumiõigus o Rahvusvahelised organisatsioonid o Keskkonnaõigus o Inimõigused o Õigusjärglus o Rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamine Rahvusvahelise õiguse erinevad tasandid Võimalik eristada kolme tasandit: 1) universaalne rahv...
Rahvusvaheline õigus II Mõiste ja piiritlemine Rv õigus on õigusnormide üldtunnustatud õiguspm-te ja tavade süst, mis regul suveräänsete riikide ja teiste rv õiguse subjektide omavahelisi suhteid. = rahvaste õigus ehk ius gentium. Eristatakse: Universaalne e üldine rv õ on üldiselt aktsepteeritud ning kehtib kogu maailmas. Regionaalne e partikulaarne rv õ kehtib teatud riikide poolt aktsepteerituna nende omavahelistes suhetes. Siseriiklik õ on adresseeritud valitsusasutustele, üksikisikutele ja isikute gruppidele. Rv õ on eelkõige mõeldud võrdsete ja suveräänsete riikide omavaheliste suhete regul-ks. Rv õ-se puhul tegu horisontaalsüst-ga, puudub keskvõim, tsentraliseeritud jõu kasutamine ja keskvõimu funkts jagunemine 3ks. ÜRO Peaassamblee ei ole üleilmne seadusandja; Rv Kohus lahendab vaidlusi, kui pooled on nõus; ÜRO Julgeolekunõukogu tegevus on piiratud 5 alalise liikme vetoõigu...
1. Mõisted: Maks- on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või KOV avalik- õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Maksumaksja-need, kes maksavad makse. Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik; riigi- või KOV asutus. Maksukohustuslane- maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. Maksuhaldur- Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet, kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus. Maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase maksustamisega seotud dokumente. Maksumäär- näitab, kui palju peab mingit maksu maksma või näitab seda suhtelist tul...
PÄRIMISÕIGUS 9 PEATÜKK Pärimise mõiste ja liigid Pärimisõigus- tegeleb isikust järelejäänud varanduse staatuse määramisega. Surma puhul puhtisiklikud õigused kaovad, aga isiku varandusliku õigused kanduvad üle teistele isikutele. Õigusjärglus-successio-õiguste üleminek Üksikjärgulisus-successio singula-kui läheb üle osa õigusi Üldjärglus-successio universalis-lähevad üle kõik õigused ja kohustused Roomas isiku surma puhul on tähtsus perekonna võimu üleandmisel.Pärija pidi tasuma surnud isiku võlad-kohustused.Kodukultuse hoidmine, suhete säilimine klientidega. Pärimine-ühe isiku-päriija-teise isiku-pärandaja-õigustesse ja kohustustesse astumist viimase surma puhul. Selleks et isik võiks olla pärijaks: peavad olema aset leidnud pärandaja isiku surm ja pärandamine; surnud isik peab olema võimeline pärandama; pärijal peab olema pärimisõigus; vajalik on pärandaja järglaste p...
I LOENG Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteadus jaotub: a) majanduspoliitika; b) rakenduslik majandusteadus; c) majandusteooria. Uurimisobjektilt jaguneb majandusteadus: a)rahvamajandusõpetus; b)ettevõttemajandusõpetus. Majanduse põhiküsimused: Milliseid? Kuidas? Kellele? Majandusteooria uurib ratsionaalset majanduslikku käitumist, mis seisneb subjektiivse kasulikkuse maksimeerimises. Rahvamajandus jaguneb omakorda mikroökonoomikaks(üksikult üldisele) ja makroökonoomikaks(üldiselt üksikule). Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite( majapidamised,ettevõtjad, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid. Mikroökonoomikat võib pidada õpetuseks turu üldisest tasakaalust. Rahvamajandusõpetus uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimvajadused on piiramatud...
1. Olemus Riigisisene õigus- palju süsteeme, rohkem kui riike. Riigis võib olla mitu riigisisest õigust. Rahvusvaheline õigus - normide ja printsiipide kogum, mis reguleerib riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide käitumist ning teatud määral ka füüsiliste ja juriidiliste isikute käitumist. ❏ Kodakondsus on rahvusvahelises õiguses päris tähtis (nt kui Eesti kodanik peaks välismaal sattuma hätta, siis on tema eest õigus välja astuda just Eesti riigil). ❏ Rahvusvaheline õigus pole ühesugune kõikjal maailmas ega kehti ühtmoodi kõigi rahvusvahelise õiguse subjektide suhtes (nt kui me võtame mingisuguse rahvusvahelise lepingu, siis me ei saa eeldada, et see kehtib kõikide riikide suhtes) ❏ Alati tuleb kontrollida normi või printsiipi kehtivust konkreetse rahvusvahelise õiguse subjektide suhtes (UNITED NATIONS TREATY SERIES (nagu rahvusvaheline ...
Passiivsed kohustused – kohustus millestki hoiduda (iseloomulik absoluutselele õigussuhetele) SUBJEKTIIVSETE ÕIGUSTE TEKKIMINE. ÕIGUSJÄRGLUS: Asjaolud: sündmused, tehingud, muud toimingud, õigusvastaused teod Algne viis – tekib õigus, mida varem ei ole eksisteerinud, sõltumata eelneva õiguse omaja tahtest Tuletatud viis – õigus mis oli varem olemas kandub uuele isikule üle, ei teki uut õigust Õigusjärglus – isikute vahetumine õigussuhtes: üld- ehk universaalõigusjärglus (kõik õigused kanduvad üle) ja üksik- ehk singulaar õigusjärglus (õigused kanduvad üle osaliselt, mõne üksiku objekti kohta näiteks). SUBJEKTIIVSETE ÕIGUSTE MUUTUMINE JA LÕPPEMINE: Muutumine toimub: kokkuleppel, kohustatud isiku kohustuse täitmine, kujundusõigus Lõppemine: a) lõppeb konkreetse isiku õigus, kuid õigus ise läheb teisele isikule üle (õigusjärglus) ja b) õigus lõpeb ja seda ei eksisteeri enam NÕUDED JA VASTUVÄITED
üle kõik varad ning ühinevad ühingud lõpevad (A S § 391 lg 2). Ühineda võivad ka eri liiki äriühingud (A S § 391 lg 6) , välja arvatud ühistu, kes võib ühineda ainult teise ühistuga. Nii võib näiteks osaühing ühineda aktsiaseltsiga või usaldusühinguga. Seevastu sihtasutus võib ühineda ainult teise sihtasutusega ning mittetulundusühing ainult teise mittetulundusühinguga. Mõlemal ühinemise puhul leiab aset üldõigusjärglus (v t üldõigusjärgluse mõistet konspekti I peatükist) . AS § 391 lg 4 kohaselt läheb ühendatava ühingu vara, sealhulgas kõhustused, üle ühendavale ühingule. Uue ühingu asutamisel läheb ühinevate ühingute vara, sealhulgas kõhustused, sellele üle. Ühinemise majanduslik põhjus võib peituda näiteks selles, et kaks ettevõtet, mille tegevusvaldkonnad kattuvad või üksteist .täiendavad, otsustavad ulatuslikuma koostöö käsuks. Sellisel juhul on võmalik
õigus omandamise hetkel kellelegi teisele on kuulunud, algne omandiõigus (nt autoriõigus, hõivamine, omandiõigus leitud asjale) 2. Tuletatud viis- toimub õiguste üleminek ühelt isikult teisele, ühtlasi tähendab see ka õigusjärglust (lisaks õigustele lähevad õigusjärgluse puhul üle ka kohustused e. isikute vahetumine õigussuhtes). Õigusjärglus jaguneb: 1. universaalõigusjärglus- õigusjärglane astub õiguseelneja asemele kõikidesse õigussuhetesse (nt pärimine, äriühingute ühinemine) 2. üksikõigusjärglus- ühelt isikult lähevad teisele üle vaid üksikud õigused ja kohustused Õigusjärgluse alused: 1. Tehingud- testament, pärimisleping 2. Seadus- seaduse alusel pärimine, nõude üleminek seaduse alusel Subjeltiivsete õiguste muutumine ja lõppemine Muutumine: 1
LOENGUKONSPEKT Rahvusvaheline õigus Kirjandus: Malkolm Shaw "International law" Ian Brownlie "Principles of public internationl law" I Loeng Sissejuhatus Rahvusvahelne õigus on õigusharu, mis reguleerib suhteid riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide vahel. Rahvusvaheline õigus on kui ,,keel" jõu keel, diplomaatia keel jne samas on seal oluline ka grammatika mängureeglid. Rahvusvaheline õigus on eelkõige riikidevaheline õigus. Rahvusvaheline õigus on formeeritud riikide poolt ja eelkõige riikide jaoks. Rahvusvaheline õigus on ka õigus. Mõlemad osad sellest definitsioonist on olnud vaidlusküsimusteks pikal ajal. Postontoloogilise seletuse järgi on rahvusvaheline õigus kindlalt olemas, selle üle ei pea enam vaidlema. Õigus ja poliitika on rhvõ puhul rohkem seotud. Kaks ra...
Pärimise liigid: 1) Ex testamento – pärimine testamendi alusel 2) Ab intestato – pärimine seaduse alusel Bonorum possessio – preetorlik pärand Testamendi tõlgendamine Soodustused testamendi tegemisel: 1) Favor testamenti – testamendi eelistamine 2) Favor heredis – pärija soodustamine 3) Favor libertatis – vabaduse soodustamine 4) Favor uxoris – abikaasa soodustamine Legaadid ja fideikomissid Singulaarne ehk üksiõigusjärglus: 1) Legatum – legaat – pärandaja korraldus pärijale anda teatud ese või summa teatud isikule – legataarile 2) Fideicommissum – fideikomiss, st surnud isiku mitteformaalsed sooviavaldused anda kellelegi teatud ese või täita mingi kohustus (seadusjärgsel pärimisel) 3) Universaalne fideikomiss
Ladina juriidiline terminoloogia Ajalooline traditsioon · Latiumi maakond, latiinid (Latini) · Latiini maakonna keskus oli Rooma linn. · Ladina keel lingua Latina · 753 eKr Rooma rajamine · 476 pKr Lääne-Rooma riigi lõpp · 3.sajandil algas Rooma riigi suurenemine · Hakkasid toimuma sõjakäigus väljapoole Itaalia piire peale 3.sajandit pKr · Kontinentaal õigussüsteem baseerum Rooma õigusel, käib manrdiosa kohta · Anglo-Ameerika õigussüsteem ehk case law õigussüsteem, veidi teistsugune terminoloogia Ladina kirjakeele areng 1. Kirjanduskeelse ladina keele aeg 6-3 sajand eKr. · Roomlased kõnelesid sel ajal kreeka keeles. · Hauakirjad. Raidkirjadega kivi lapis niger. · Esimene kirjapandud seadus ladina keeles! 451-450 eKr Leges duodecim tabularum (12 tahvli seadused) 2. Arhailine ehk eelklassikalise ladina keele aeg 240-281 eKr. Ladina ...
Juunil 1992, mis hakkas kehtima järgmisel päeval. Kokkuhääletas 446000 inimest, kellest peaaegu 408000 oli poolt. VIII EV ÕIGUSLIK JÄRJEPIDEVUS Õiguslik järjepidevus e kontinuiteet on ühe õigussubjekti juriidiline katkematus. Mis on vahet õiguslikul järjepidevusel ja õigusjärglusel? Õigusjärglus esineb siis, kui on 2 subjekti ja teine subjekt saab esimese subjetki õigused ja kohustused. On olemas üksik õigusjärglus (üle läheb 1 õigus või kohustus) ja üldõigusjärglus (üleläheb kogum(kõik) õigusi ja kohustusi (nt. Pärimine)). Eesti riigi puhul räägime õiguslikust järjepidevusest mitte õigusjärglusest, sest meil on 1 jätkuvriik, mis sai kokkuleppeliselt alguse 24. veebruaril 1918. Õiguslik järjepidevus: Vastu- ja pooltargumendid: - Valitud Kogu vabatahtlik otsus liituda NSVL-ga -1992. a PS vastuvõtmisel ei järgitud 1938. a PS ( see nägi ette riigiorganite nõusolekut, rahvas oli muutmis protsessist välistatud) - Erinev territoorium
Kordamisküsimused Põhiseadus määrab ära riigi õigussüsteemi. Eksamil! 1. Riigi tunnused (Õigusõpetus, lk. 11-14) Riigivõim (seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim) Territoorium (riigipiiriga piiratud maismaa, territoriaal- ja siseveed, õhuruum nende kohal, maapõud nende all, atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaadid, kauba- ja reisilaevad avamerel riigi lipu all, sõjalaevad) Püsielanikud (kodanikud, kodakondsuseta isikud) Suveräänsus (võime astuda suhetesse teiste riikidega) 2. Võimude lahususe printsiip. Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahushoidmise põhimõte. Et võim ei koonduks ühe inimese/inimesterühma kätte. 3. Õigusaktid ja nende liigid (Õigusõpetus, lk. 66-68) Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Õigusnormi liigid: Üldnorm kehtib k...
1 1) Füüsilise isiku õigus- ja teovõime Füüsilised: teovõimelised, täieliku teovõimega (täisealised), piiratud teovõimega (alaealised, puudega jms), teovõimetud (antud olukorras otsustusvõimetud?). Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. Füüsilise isiku teovõime on võime teha iseseisvalt kehtivaid kehtivaid tehinguid. 2) Asjade liigitus Kinnisasi piiritletud maatükk koos sellel olevate hoonetega Vallasasi liikuv vara 3) Päraldis. Esemest saadav kasu, asja hindamine, asjaga seotud kulutuste liigid Päraldis on vallasasi, mis kuulub peaasja (kinisasja) juurde, teenib peaasja, mood komplekti. Esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised. Asja vili on asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused, sa...
Küsimused/Konspekt pärinevad ainekavas nädalatekaupa läbi võetud teemadest ja lisaks tunnis kirja pandud üksikuttest infokildudest. Kollasel higlightidud osad pidavat eksamile tulema Popovi sõnul. Pool infot on raamatust, ülejäänud netist leitud materjalidest. Lisaks on konspekti lõpus 2017 aastal küsitud eksamiküsimused. Vigade eest ei vastuta. Teema 1. Õigus ja ühiskond 1. Õiguse olemus ja mõiste - õigus on käitumisreeglite ja normide kogum. Teisisõnu inimeste vahelise sotsiaalsete suhete reguleerimise vahend. Enne seda olid väljakujunenud tavad. Need muutusid omakorda sätestatud õigusteks. Tava = käitumisviis + õiguslik tunnustamine. Õiguse allikaks on õigust seadvad faktid ja õigusnormid. Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga...
3. Vasutus välja asetatu või riputatu eest 4. Laeva, võõrastemaja, sissesõiduhoovi peremehe vastutus ROOMA PÄRIMISÕIGUS Pärimine on ühe isiku - pärija - astumine teise isiku - pärandaja õigustesse ja kohutustesse viimase surma puhul Isiklikud õigused - kohustused pärijale üle ei lähe Successio - õigusjärglus - õigused lähevad ühelt isikult teisele üle Successio universalis - üldõigusjärglus Successio singularis - üksikõigusjärglus Mitte ainult ei päritud vara, vaid . Alati vväga tähtis, et pärija oleks olemas. Algselt ei saanud pärija loobuda. Kui pärandaja olimaaler, kes käis maju värvimas ja oli sõlmitud kolm lepingut majade värvimiseks aj sis suri ära. Siis poeg, kes nt oli pottsepp, seega polnud kohusus neid täita, kuna need olid isiklikku laadi.. Pärimisõigus 1. On normide kogum, mis reguleerib pärimisega seonduvat 2
I TEEMA. RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE OLEMUS JA ARENG § 1. Rahvusvahelise õiguse mõiste ja piiritlemine Rahvusvaheline õigus on õigusnormide, üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib suveräänsete riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide omavahelisi suhteid. Rahvusvahelist õigust on tähistatud ka terminiga „rahvaste õigus“ (ius gentium). Universaalne rahvusvaheline õigus on üldiselt aktsepteeritud ja kehtib kogu maailmas. Regionaalne rahvusvaheline õigus kehtib teatud riikide poolt aktsepteerituna nende omavahelistes suhetes. Rahvusvaheline õigus on eelkõige mõeldud võrdsete ja suveäärnsete riikide omavaheliste suhete reguleerimiseks. Tegemist on horisontaalvõimuga, puudub keskvõim. Sanktsioonid on vähemefektiivsed kui siseriiklikus õiguses, ent see ei tee rahvusvahelist õigust ebaefektiivseks – ta lihtsalt toimib teistmoodi, vastastikuse ja konse...
seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. Õigusjärgluse aluseks on tehing või seadus. Õigused ja kohustused antakse üle üleandmise tehinguga (käsutustehing). Iga õigus ja kohustus tuleb eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. Seadus on õigusjärgluse aluseks nt seadusjärgse pärimise puhul (PärS § 9 lg 1 ja § 10 lg 1). Teoreetiliselt võib õigusjärgluse liigitada kaheks: 1) üldõigusjärglus ja 2) eriõigusjärglus. Ehkki kehtivad tsiviilseadused ei tunne mõistet üld- ja eriõigusjärglus, tuntakse neid tsiviilmenetlusõiguses (TsMS § 209 lg 1 ja§ 210 lg 2). Üldõigusjärgluse puhul lähevad õiguse omandajale üle kõik õiguse üleandja õigused ja kohustused (nt pärimise korral). Eriõigusjärgluse puhul läheb õiguse omandajale üle kas üks või mõni õiguse üleandja õigus ja kohustus (nt tehingu alusel üleantavad õigused ja kohustused).
ROOMA Õigussuhe- Sisu on õigused ja kohustused,subjekt, objekt Subjektiivne õigus- isikule kuuluv konkreetne õigus, mis on ka realiseeritav. Subjektiivse õiguse liigid: Absoluutsed subjektiivsed õigused- kehtivad kõigi isikute suhtes. Relatiivsed subjektiivsed õigused- kehtivad konkreetsete isikute suhtes. ntks. Võlaõiguslikes suhetes Juriidilised kohustused tulenenvad objektiivsest õigusest ning ka tavadest. ( tava on tsiviilõiguse allikas) Õigusvõime on võime omada õigusi ja kanda kohustusi. Tsiviilprotsessi õigusvõime- võime osaleda tsiviilprotsessis. Tsiviilprotsessi teovõime- võime oma tegevusega teostada tsiviilprotsessi õigusi ja kohustusi. Status libertatis- kas isik on vaba, kui ta selle kaotas siis kaotas kõik õigused Status civitatis- kas on kodakondsus, Status familiae- perekondlik seisund Persona sui iuris- teovõimeline isik Persona alieni iuris- perepea võimule allutatud isik Orjade ...
Õppeaine: õiguse alused Esialgsed harjutusküsimused loengute kohta (teemade edasisel käsitlemisel täiendatavad) Loeng 1: Õiguse mõiste. Õiglus. Õiguse allikad. Sotsiaalne norm. Õigusnorm. Normihierarhia. 1. Õigusnormi ja sotsiaalse normi vahetegu. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta (kahe eraisiku kohta; riigi ja eraisiku kohta jne): ühele pannakse mingi õigus see on subjektiivne õigus - ja teisele kohustus, enamasti on neid ühe asja ajamisel mitmeid. Õigus normid on need sotsiaalsed normid, mis on kirjutatud seaduses. Õigusnorm ei tegele mitte üksnes sellega, mis on, vaid ka asjadega, mida veel ei ole, aga peaks olema ja mis iseenesest ei juhtu. Seadus, mida keegi ei riku, on mõttetu. Sotsiaalsed normid normid, mis määravad, kuidas ühiskonna, mõne selles oleva grupi võ...
Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Käsk, keeld, luba midagi teha. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitumist motiveeriv toime käitumiseeskiri, mis mõjutab inimeste tahet ja motiveerib inimest valima normis prognoositud reegli kohaselt; 2) kohustus inimene allutab oma käitumise normi eeskirjale (väline autoriteet); 3) realiseerimise viis sotsiaalne kohustus täidetakse vabatahtlikult või sotsiaalse surve mõjul (nt hukkamõist jms); 4) eesmärk saavutada kehtestatud reegliga soovitud käitumine; 5) abstraktsus; 6) kehtivus aegruumis kehtivad püsivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes Sotsiaalsete n...
Tsiviilõiguse üldosa TSIVIILSEADUSTIKU ÜLDOSA SEADUS 1. Loeng ÜLDMÕISTED Õigus – riik – riigi poolt kehtestatud õigusnormide kogum, mille täitmine tagatakse riigi sunniga. Moraal – inimene – arusaam õigest käitumisest, moraal võib olla õigus vastane (kurjategija annab grupeeringu välja, siis see ei ole grupeeringu eetikaga/moraaliga kooskõlas) Religioon – Jumal – Käitumisreeglid mille on kehtestanud Jumal Tava – käitumise harjumus Õiglus – defineerimata Tarkus – oskus rääkida millestki keerulisest lihtsalt ja selgesti mõistetavalt Eraõigus – puu Miks jaguneb õigus kaheks 3 teooriat – sest vähemaga ei saa hakkama, defineerivad eraõiguse ja avaliku õiguse 1) Huviteooria – eraõigus on see, mis puudutab üksikisiku huve, avalik õigus on see mis puudutab riigi huve a. Probleemid – Ministeerium ostab auto (võlaõiguse valdkond), riik ostab auto – oleks nagu ...
Õigusjärglud võib toimuda nii tehingu kui seaduse alusel. Tehinguks, mis saab olla aluseks üldõigusjärglusele, on näiteks testament või pärimisleping. Nii üld- kui üksikõigusjärgluse korras saavad üle minna õigused ja kohustused, mis ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. Isikuga lahutamatult seotud õigused on näiteks autori isiklikud õigused (AutÕS § 11 lg 2), vanema õigused, ülalpidamisõigused. Seaduse alusel toimub üldõigusjärglus näiteks seaduse alusel pärimise korral, samuti võib nõue üle minna seaduse alusel (VÕS § 173). Õigused ja kohustused, mis ei lähe pärimisega üle ühelt isikult teisele - abielu ja lapsed. Lg 3 + lg 4: ost-müük toimub kahe tehinguga (üks, milles antakse üle see ese, teine, mis on kohustav tehing). Käsutustehing kuulub asjaõiguse hulka. Kohustuslik tehing on kõik muu, mis ei puutu omandit, kuuludes võlaõiguse alla.
õigusi ja kohustusi. Siin võiks välja tuua kolm aspekti: Pärimine ja kinkimine. Pärimise ja kinkimise puhul on erinev õiguste ja kohustuste maht, mis teisele isikule üle läheb, s. t. õigusjärgluse ulatus. Kinkimise, nagu teistegi inter vivos tehingute tulemusel, tekib singulaarne e. üksikõigusjärglus, s.t. kinkimise teel lähevad üle konkreetsed asjad või õigused · inimese surmaga lõpeb tema õigusvõime (2002. a. TsÜS § 7 lg 2). Tema asemele astub ja kohustused. Veelgi enam, kinkijal endal tekivad uued õigused ja kohustused, sest kinkija kui teine õigussubjekt ja muutub surmaga mittekustunud õiguste ja kohustuste kandjaks. õigussubjekt eksisteerib edasi. Pärimise korral on tegemist aga universaalse e
20. august ülemnõukogu, riiklik iseseisvus Põhiseaduslik assamblee 7. Põhiseaduse sünnilugu · 28. jaanuar 1992 referendum RT 1992, 26, 349 6 VI Eesti Vabariigi õigusjärglus ja õiguslik järjepidevus 1. mõisted a. õigusjärglus esineb siis kui üks isik järgneb teisele teatud õiguslikus positsioonis üksikõigusjärglus üks õigus või kohustus läheb üle nt VÕS § 164 läheb üle nõudeõigus üldõigusjärglus esineb siis kui uuel subjektil o kõik eelmise õigused ja kohustused nt pärimine b. õiguslik järjepidevus kontinuiteet esineb siis, kui üks õigussubjekt eksisteerib katkematult restitutio ad integrum kõigi õiguste täielik taastamine 2. Eesti Vabariik??? a. EV diskontinuiteet
20. august ülemnõukogu, riiklik iseseisvus Põhiseaduslik assamblee 7. Põhiseaduse sünnilugu · 28. jaanuar 1992 referendum RT 1992, 26, 349 6 VI Eesti Vabariigi õigusjärglus ja õiguslik järjepidevus 1. mõisted a. õigusjärglus esineb siis kui üks isik järgneb teisele teatud õiguslikus positsioonis üksikõigusjärglus üks õigus või kohustus läheb üle nt VÕS § 164 läheb üle nõudeõigus üldõigusjärglus esineb siis kui uuel subjektil o kõik eelmise õigused ja kohustused nt pärimine b. õiguslik järjepidevus kontinuiteet esineb siis, kui üks õigussubjekt eksisteerib katkematult restitutio ad integrum kõigi õiguste täielik taastamine 2. Eesti Vabariik??? a. EV diskontinuiteet
20. august ülemnõukogu, riiklik iseseisvus Põhiseaduslik assamblee 7. Põhiseaduse sünnilugu 28. jaanuar 1992 referendum RT 1992, 26, 349 6 VI Eesti Vabariigi õigusjärglus ja õiguslik järjepidevus 1. mõisted a. õigusjärglus esineb siis kui üks isik järgneb teisele teatud õiguslikus positsioonis üksikõigusjärglus üks õigus või kohustus läheb üle nt VÕS § 164 läheb üle nõudeõigus üldõigusjärglus esineb siis kui uuel subjektil o kõik eelmise õigused ja kohustused nt pärimine b. õiguslik järjepidevus kontinuiteet esineb siis, kui üks õigussubjekt eksisteerib katkematult restitutio ad integrum kõigi õiguste täielik taastamine 2. Eesti Vabariik??? a. EV diskontinuiteet
Eksamiküsimused 1. Iseloomustage levinumaid õigussüsteeme? Õigussüsteem on õiguskordade kogum, millel on sarnane õigusfilosoofiline käsitlus riigist ja õigusest. Sealjuures on eriti olulised arusaamad õigusnormist, õiguse allikatest, õiguse loomisest ja kohaldamisest. Levinuimad õigussüsteemid-kontinentaalne ja üldine õigussüsteem. Eesti kuulub kontinentaalsesse õigussüsteemi. 2. Kuidas jaguneb õigus ja millised on õiguse allikad? Õiguse jagunemine-õigusinstitutsioonideks ja õigusharudeks, eristatakse kahte osa eraõigust-reguleerivad suhteid üksikisikute vahel ja avalikkuõigust-üheks pooleks riik ja meedod on autoriaataarne Õiguse allikad- Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul. Väljendusvorme on nimetatud ka õiguse allikaks. 1) tavaõigus (e. õiguseks muutunud tava) 2) kohtu- ja halduspretsedent 3) õigusteadus e. juristide arvamus 4) leping ...
● 28. jaanuar 1992 referendum RT 1992, 26, 349 6 VI Eesti Vabariigi õigusjärglus ja õiguslik järjepidevus 1. mõisted a. õigusjärglus – esineb siis kui üks isik järgneb teisele teatud õiguslikus positsioonis ■ üksikõigusjärglus – üks õigus või kohustus läheb üle nt VÕS § 164 läheb üle nõudeõigus ■ üldõigusjärglus – esineb siis kui uuel subjektil o kõik eelmise õigused ja kohustused nt pärimine b. õiguslik järjepidevus – kontinuiteet esineb siis, kui üks õigussubjekt eksisteerib katkematult restitutio ad integrum – kõigi õiguste täielik taastamine 2
HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püü...
HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püü...
järgmisel sarnasel korral on tõenäoline, et kohus lahendab olukorra samamoodi. Miks tava on õigusallikas, aga kohtupraktika ei ole? 1) Sest õigusega pole võimalik kõike reguleerida 2) Sest mandrieuroopa õigussüsteemis pole kohtupraktika õigusallikas. II LOENG Õigusjärglus: (ladina keeles) - õiguste üleminek ühelt inimeselt teisele. Üle lähevad osad õigused või kõik õigused. Succesio universalis –kõik õigused lähevad üle.(pärimine) successio universalis -- üldõigusjärglus. Successio singularis -- üksikõigusjärglus Miks meil on kaks õigussüsteemi? Üks võttis rooma õiguse üle (retseptsioon) , teine mitte. Mis anglo-ameerika on common law? Common law- üldine õigus. Arendasid õigust üldiste printsiipide alusel. Tsiviilõiguse ajalooline areng Ajaloolised allikad: Rooma õigus:12 tahvli seadus ja corpus iuris civiles Prantsuse tsiviilkoodeks: Code civile Saksamaa Tsiviilseadustik 1900
INIMÕIGUSTE RAHVUSVAHELINE KAITSE 16.02.09 Eksam kirjalik, 2 küsimust: 1 teoreetiline ja 1 kaasuse moodi küsimus, analüütiline 1. Olemus 2. Ajalooline areng 3. Inimõigused rahvusvahelisel tasandil 4. Inimõigused regionaalsel tasandil 5. Inimõigused Euroopa tasandil 6. Kodaniku- ja poliitilised õigused 7. Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurialased õigused 8. Enesemääramisõigus 9. Probleemid ja arengud 1. Olemus Inimõigused on väga keeruline valdkond, sest paikneb moraali, eetika, poliitika vahel. Inimõigused on trump, mida vaidluses osapooled püüavad alati ära kasutada. Igaüks püüab leida endale sobiva inimõiguse. Läbi inimõiguste püütakse näidata, et teised õigusaktid on vahel. Läbi selle on inimõigused ülimuslikud. Inimõiguste juures on nii ohtusid kui ka positiivseid külgi. Definitsioon · Ühene autoriteetne definitsioon pu...
mõtekas seda praktikat tunda. Miks on seadus liiga üldine?Ei ole võimalik kõike ette kirjutada ega tohikski, sest see on piirang, eraõiguses on aga kõik lubatud. Ius civile reguleerib kviriitide elu ehk rooma kodanike elu. II LOENG Õigusjärglus: (ladina keeles) - õiguste üleminek ühelt inimeselt teisele. Üle lähevad osad õigused või kõik õigused. Succesio universali –kõik õigused lähevad üle.(pärimine) uccessio universalis -- üldõigusjärglus. Successio singularis -- üksikõigusjärglus Miks meil on kaks õigussüsteemi? Üks võttis rooma õiguse üle , teine mitte. Mis anglo-ameerika on common law? Common law- üldine õigus. Arendasid õigust üldiste printsiipide alusel. Tsiviilõiguse ajalooline areng Ajaloolised allikad: Rooma õigus:12 tahvli seadus ja corpus iuris civiles Prantsuse tsiviilkoodeks: Code civile Saksamaal: Saksamaa Tsiviilseadustik 1900
RAHVUSVAHELINE ÕIGUS Rahvusvaheline õigus on õigusnormide, õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib rahvusvahelise õiguse subjektide vahelisi suhteid. Eristatakse Rahvusvahelist eraõigust määrab, millise riigi õigust kohaldada juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. Rahvusvahelisel eraõigusel ei ole rahvusvahelist olemust. Kuigi erinevate riikide rahvusvahelise eraõiguse normid võivad olla sarnased, eksisteerib erinevat rahvusvahelist õigust nii palju kui on riike. Rahvusvaheline eraõigus ei kujuta endast rahvusvahelise avaliku õiguse osa või vastupidi. Samas on riigid sõlminud rahvusvahelisi lepinguid rahvusvahelise eraõiguse ühtlustamiseks. Rahvusvahelist avalikku õigust on see õigus, mida mõistame rahvusvahelise õiguse all, mis moodustab eraldi õigussüsteemi. Eristada võib ka universaalset ja regionaalset rahvusvahelist õigus...
Tsiviilõiguse üldosa küsimused-vastused Kersti Liiva 1. Mis on õigus? Riigi poolt kehtestatud käitumisreeglite kogum. 2. Mis on seadus? seaduse vormis kas riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud. 3. Kuidas õigus jaguneb? Õigus jaguneb era ja avalikuks õiguseks. Avalik õigus jaguneb omakorda näiteks karistusõiguseks;menetlusõiguseks;haldusõiguseks ja rahandusõiguseks. Era õigus jaguneb tsiviilõiguseks; ühinguõiguseks; majandusõiguseks. Tsiviilõigus omakorda veel võlaõiguseks; asjaõiguseks; perekonnaõiguseks ja pärimisõiguseks. 4. Millega tegeleb ühinguõigus? Reguleerib juriidiliste isikute asutamist, tegevust ja lõpetamist. 5. Millega tegeleb majandusõigus? Majandusõigus tegeleb pangandusõiguse ja kindlustusõigusega. ...
1. Nimeteooria. Nime mõiste, definitsioon ja tunnused. Nimi keeleteaduses ja loogikas. Nimed, numbrid ja terminid. Nimeteooria sai alguse Vana-Kreekast (2500a tagasi), kus üritati leida vastust küsimusele, mis on nimi. Tänaseni ei teata, mis nimi täpselt on. Nimi grammatikateoorias on segane: räägitakse üld- ja pärisnimest ning lisaks veel lihtsalt nimest. Nimi ja pärisnimi on enamasti sünonüümid. Vastuolu: üldnimi pole nimi. Kreeka k on termin onoma, mis tähendab nii nime kui ka sõna. Kreeka k onoma prosegorikon ehk ladina k noomen appelativum on üldnimi. Pärisnimi on kreeka k onoma kyrion ja ladina k nomen proprium. Termin onoma, mis on ka sõnas „onomastika“ on ka vastuoluline: uuritakse nimesid ja mittenimesid. Kui küsida „kuidas asja X nimetatakse?“, siis mõeldakse selle üldnime, mitte pärisnime. Filosoofid, loogikud ja lingvistikud on nimeteooriaga seotud. Vaieldakse, kas läheneda nimele loogikaliselt või lingvistiliselt. Va...
annaabi.ee 
