kaudu too inimest eksitab. Haldjas kui võrgutaja - jahimees ja naishaldjas. Ka vanamoor või surnud inimese vaim. Kangelase seotus ruumiga (mets + haldjas). Eksimine toimub piiril oma ja võõra vahel, sellel piiril kerkivad esile haldjad. Eksimine iseloomustab teatud protsessi, muutust, mille korral üks maailmaosa vaheldub teisega: siseringist välisringi. 22. Missugustele evolutsionalistliku antropoloogia seisukohtadele vastandub C. W. von Sydowi fiktsiooniteooria? Kuidas on omavahel seotud fiktiivsed hirmutusolendid ja lastemütoloogia? Carl Wilhelm von Sydow (1878-1952) · võrdles folkloorizanre taime- ja loomaliikidega botaanikas ja zooloogias · lõi hulga uusi rahvajutuzanre nagu memoraat, faabel (sks. Fabel, ingl. fable) ja simeraat (sks. Schimäremärchen, ingl. chimerate) · tõi folkloristikasse zanrikategooria fiktsioon (sks. Fiktion, ingl. fict): need on
usaldusühing, aktsiaselts, osaühing, tulundusühistu, sihtasutus, mtü). Asutatakse juriidilise isiku vastava liigi kohta käiva seaduse alusel. Avalikõiguslik juriidiline isik-juriidiline isik, mis on loodud otse selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel avalikes huvides (ühiskonna huvides). Riik (Vabariigi Valitsus) ja kohalik omavalitsusüksus. Juriidilise isiku teooriad: 1) Fiktsiooniteooria-juriidiline isik on ettekujutus, tegelikult teda ei eksisteeri. 2) Sihtvarateooria-juriidiline isik on eesmärgistatud vara. 3) Realistlik teooria-juriidilisel isikul on iseseisvad huvid, mis eristuvad teda loonud füüsiliste isikute huvidest. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest (äriregister, sihtasutuste register). Tulundusühistute asutamist ja tegevust reguleerib tulundusühistuseadus.
juriidilise isiku üldiste eesmärkide ja nende õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega. Juriidiline isik ei saa osaleda õiguskäibes abstraktse mõistena, vaid oma konkreetsete alaliikide kaudu, millele on seaduse alusel tagatud õigussubjektiks olemine. Liigitus: füüsiline isik on füüsiliselt olemas, kuid juriidiline isik eksisteerib vaid juriidiliselt. Juriidiline isik on õiguslik nähtus. Fiktsiooniteooria - juriidilist isikut ei ole tegelikkuses olemas. Tegemist on ettekujutusega. Fantaasia alusel kujutatakse ette, et juriidiline isik on olemas. Kõik esindavad juriidilist isikut, kuid seda juriidilist isikut otseselt ei eksisteeri. (Nt Swedbank või Eesti riik - räägitakse mingist varast, mille tõttu on juriidiline isik loodud.) Fiktsiooniteooria lähtekohaks on arusaam, mille kohaselt algseks ja tõeliseks õigussubjektis on üksnes inimene. Juriidiline isik on seevastu üksnes
alaealise arengutase seda võimaldab. ü Piirangute seadmisel lähtub seadus kahest olulisest kriteeriumist vanus ja vaimne tervis. 79 Juriidiline isik (1). (Slaid 8) Varul et al. järgi on juriidiliseks isikuks selline isikute ja varade ühendus, mida kehtiv õiguskord on isikuna tunnustanud. Tuntumad juriidilise isiku mõistet käsitlevad teooriad on: fiktsiooniteooria, orgaaniline teooria, sihtvara teooria ja juriidiline teooria. Fiktsiooniteooria kohaselt on algseks ja tõeliseks õigussubjektiks inimene. Juriidiline isik on üksnes väljamõeldis, ehk fiktsioon, mis võimaldab teatud inimkooslusi käsitlega õigussubjektidena, tagades seeläbi neile kooslustele tegevuseks ja õiguskäibeks vajaliku õigusvõime. Fiktsiooniteooria ei tunnista juriidilise isiku teovõimet, kusjuures teovõime küsimus lahendatakse esinduse instituudi kaudu
Teadmata kadumisel 5 aastat. Par. 21, kui inimene ilmub välja, aga on surnuks tunnistatud. Kohus kuulutab inimese taas ,,elusaks". Inimene saab vara tagasi, kui on veel alles; õigused taastuvad. Abielu ei taastu; kui vara on müüdud, siis seda ka tagasi ei saa. Abstraktsiooni printiip võlaõigus ja asjaõigus tuleb hoida lahus! · Juriidilised iskud Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Jaguneb eraõiguslikuks ja avalik- õiguslikuks. Fiktsiooniteooria juriidiline isik on ettekujutus/fiktsioon. Siht-vara teooria juriidiline isik on eesmärgistatud vara Huviteooria/realistlik teooria füüsilist isikut ja juriidilist isikut eristavad erinevad huvid. Juriidiline isik on olemas ainult õiguslikus mõttes. Eraõiguslik juriidiline isik on loodud erahuvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. (täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, sihtasutus)
· Konkreetne tagajärg sõltub: 1) isiku vanusest (alla 7.a.; 7-17.a.); Juriidilise isiku tähtsamad ajaloolised teooriad 2) tehingu liigist (ühepoolne või mitmepoolne). 1.Fiktsiooniteooria Juriidiline isik on fiktsioon, mis võimaldab käsitleda konkreetset kooslust kui õigussubjekti. Ainus tegelik Ühepoolne tehing - vajalik ühe isiku tahteavaldus (TsÜS §67). Nt testament, lepingust taganemine. õigussubjekt on inimene. Juriidiline isik omab õigusvõimet, kuid ei oma teovõimet. Mitmepoolne tehing - vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on alati leping. 2
Teadmata kadumisel 5 aastat. Par. 21, kui inimene ilmub välja, aga on surnuks tunnistatud. Kohus kuulutab inimese taas ,,elusaks". Inimene saab vara tagasi, kui on veel alles; õigused taastuvad. Abielu ei taastu; kui vara on müüdud, siis seda ka tagasi ei saa. Otsusvõimetus ja teovõime laiendamine!!!! Näided otsusvõimetusest. ·Juriidilised iskud Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. · Fiktsiooniteooria- juriidiline isik on ettekujutus, teda tegelikult ei eksisteeri. · Sihtvara teooria- juriidiline isik on eesmärgistatud vara · Huviteeoria- realistlik teooria - füüsilist isikut v juriidilist isikut eristavad erinevad huvid Juriidiline isik on õiguslik nähtus, ettekujutus, tuleb alati kontrollida, kas on olemas. § 25. Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik (1) Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva
(sihtasustus), erandina võib juriidilise isiku organisatsioon kosneda ka ühest isikust (AS, OÜ) Juriidilise isiku tunnused: 1) nimi, mis eristab teda teistest isikutest, 2) organisatsioon, 3) eesmärk, 4) üldine vastutusvõime, 5) protsessiõigusvõime, 6) iseseisev õigussubjektsus , 7) varaline eraldatus 8) asutamine kas JI liigi kohta käiva seaduse või konkreeste JI kohta käiva seaduse alusel JURIIDILISE ISIKU MÕISTE OLULISEMAD TEOREETILISED KÄSITLUSED: Fiktsiooniteooria – JI on väljamõeldis ehk fiktsioon, mis võimaldab teatud ühendusi käsitleda õigussubjektidena. Ta on õiguskorra poolt kunstlikult loodud teovõimetu õigussubjekt Reaalse sidusisiku teooria – JI õigussubjektus on ette antud ning tuleneb õiguse enese mõttest. Ta on tegelik subjekt, millel on oma tahe ning mille olemasolu riik tunnustab, on teovõimeline ja mitmest isikust kokku pantud.
ühistu, MTÜ, AS. Korporatiivse juriidilise isiku aluseks mingi liikmeskond. Samal ajal on ka asutused, mis ei tugine liikmeskonnale, kuid kus on koondatud vara mingisuguseks eesmärgiks (nt. Haigekassa, sihtasutused). Üks suuremaid raskusi juriidilise isiku ühtse mõiste määratlemisel ongi see, kuidas leida mingisugune ühine nimetaja neile korporatsiooni-tüüpi ja asutuse-tüüpi juriidilistele isikutele. Neli peamist teooriat juriidilise isiku kohta: 1) Fiktsiooniteooria - Savigny poolt esitatatud; juriidilist isikut tegelikkuses pole, see on vaid juriidiline konstruktsion / fiktsioon. Põhimõtteliselt on õige väide tõesti, et juriidiline isik on juriidiline konstruktsioon, kuid pole õige öelda, et teda pole olemas - teda pole küll inimese kujul, kuid on olemas organisatsiooni kujul 2) Sihtvara teooria juriidilise isiku olemuseks ongi mingi vara koondamine ja
ühistu, MTÜ, AS. Korporatiivse juriidilise isiku aluseks mingi liikmeskond. Samal ajal on ka asutused, mis ei tugine liikmeskonnale, kuid kus on koondatud vara mingisuguseks eesmärgiks (nt. Haigekassa, sihtasutused). Üks suuremaid raskusi juriidilise isiku ühtse mõiste määratlemisel ongi see, kuidas leida mingisugune ühine nimetaja neile korporatsiooni-tüüpi ja asutuse-tüüpi juriidilistele isikutele. Neli peamist teooriat juriidilise isiku kohta: 1) Fiktsiooniteooria - Savigny poolt esitatatud; juriidilist isikut tegelikkuses pole, see on vaid juriidiline konstruktsion / fiktsioon. Põhimõtteliselt on õige väide tõesti, et juriidiline isik on juriidiline konstruktsioon, kuid pole õige öelda, et teda pole olemas - teda pole küll inimese kujul, kuid on olemas organisatsiooni kujul 2) Sihtvara teooria – juriidilise isiku olemuseks ongi mingi vara koondamine ja
Kui seda pole võimalik kindlaks määrata, siis loetakse tema surma ajaks 1. aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusolekust olid viimased andmed. Juriidilised isikud Juriidilise isiku vajadus tekkis siis, kui ka inimgruppe hakati käsitlema kui tsiviilõiguslikke subjekte. Juriidilised isikud jagunevad: · Korporatsioonid ühendavad inimesi (AS, MTÜ) · Asutused liikmed puuduvad, sihtvara Juriidilisi isikuid puudutavad teooriad Fiktsiooniteooria olemas vaid 1 liik juriidilisi isikuid füüsilised isikud; juriidilised isikud on õiguslikud konstruktsioonid. Sihtvara teooria juriidilisi isikuid asutatakse selleks, et kasutada juriidiliste isikute vara mingil sihtotstarbel. Kasusaajate teooria juriidilisi isikud luuakse eelkõige füüsilistele isikutele tulu toomiseks. Orgaaniline teooria juriidiline isik on samasugune reaalne organism nagu füüsiline isik. Juriidiline isik saab toimida tänu füüsilistele isikutele.
viimased andmed. Juriidilised isikud Juriidilise isiku vajadus tekkis siis, kui ka inimgruppe hakati käsitlema kui tsiviilõiguslikke subjekte. Juriidilised isikud Korporatsioonid Asutused Juriidilised isikud jagunevad: · Korporatsioonid ühendavad inimesi (AS, MTÜ) · Asutused liikmed puuduvad, sihtvara Juriidilisi isikuid puudutavad teooriad Fiktsiooniteooria olemas vaid 1 liik juriidilisi isikuid füüsilised isikud; juriidilised isikud on õiguslikud konstruktsioonid. 16 Sihtvara teooria juriidilisi isikuid asutatakse selleks, et kasutada juriidiliste isikute vara mingil sihtotstarbel. Kasusaajate teooria juriidilisi isikud luuakse eelkõige füüsilistele isikutele tulu toomiseks.
Jagunemine- A= B+C, jaguneb kaheks Eraldumine- Ast =B+ (C) ka A jääb alles Ümberkujundamine- A st saab B AS, OÜ, täis- ja usaldusühing võivad ühineda, jaguneda ja vastastikku ümber kujuneda. MTÜ- võib ühineda ainult teise MTÜga ja jaguneda ainult MTÜks. Ümberkujundamine ei ole võimalik. Sama kehtib SA ja tulundusühistu puhul. Tulundusühistu võib ühineda omasugustega, jaguneda erinevatega, ümberkujundada ei tohi. Juriidilise isiku määratlemise teooriad Fiktsiooniteooria - selle kohaselt juriidilist isikut kui sellist reaalsuses olemas ei ole. Tegelikkuses eksisteerivad ju vaid inimesed kui füüsilised isikud. Inimeste ühing on fiktsioon, juriidiline vorm. Kriitika 8 tegelikkuses juriidiline isik ikka on olemas. Mitte küll mateerias, kuid õiguslikus mõttes on see olemas. Sihtpärateooria - iga juriidiline isik asutatakse mingisuguseks eesmärgiks
linnkogukond, tsunftid ja gildid). Tunnused: õigusvõime olemasolu, organisatsioonilise struktuuri kaudu tagatud sõltumatus oma liikmetest, vastutuse piirang. Keskajal olid kasutusel terminid: persona ficta, persona representanta. Termini "juriidiline isik" eelkäijaks oli termin "moraalne isik" (S.Pufendorf). Termini "juriidiline isik" võttis kasutusele G.Hugo (Lehrbuch des Naturrechts, 1798). · Juriidilise isiku tähtsamad ajaloolised teooriad 1.Fiktsiooniteooria (F.C. von Savigny. System des heutigen römischen Rechts, 1840). Juriidiline isik on fiktsioon, mis võimaldab käsitleda konkreetset kooslust kui õigussubjekti. Ainus tegelik õigussubjekt on inimene. Juriidiline isik omab õigusvõimet, kuid ei oma teovõimet. 2. Organiline e. reaalse sidusisiku teooria (O. Gierke. Deutsches Privatrecht, 1895). Juriidiline isik on kokkupandud ehk sidusisik, mis omab nii õigus- kui ka teovõimet.
Praktilistel põhjustel hakati aga õigussubjektina käsitlema ka inimeste gruppe. Algselt on eristatud kahte liiki gruppe, mis saavad olla juriidilised isikud: 1) korporatsioonid inimühendused ühiste eesmärkide nimel 2) asutused ei ole liikmeid, kuid on loodud inimeste poolt mingisugustel kindlatel eesmärkidel Kuidas leida nendele kahele tüübile ühine nimetus? Juriidilise isiku käsitlemisel on mitmeid teooriaid. 1. Fiktsiooniteooria selle kohaselt juriidilist isikut kui sellist reaalsuses olemas ei ole. See on inimeste poolt loodud vorm. 2. Sihtvarateooria iga juriidiline isik asutatakse mingisuguseks eesmärgiks ja selleks eesmärgiks koondatakse ka vara. See teooria peab paika asutuse tüüpi isikute suhtes (nt sihtasutus). See teooria jääb liiga kitsaks muud liiki juriidiliste isikute jaoks (nt mittetulundusühing). 3
annaabi.ee 
