Täitemenetlus KONTROLLTÖÖ 1) Täitemenetluse olemus ja vajalikkus Täitemenetlus ehk sundtäitmise menetlus on riigi poolt loodud riikliku sunnijõu rakendamise mehhanism tunnustatud nõuete maksmapanekuks, isiku kohustuse täitmisele sundimiseks. Sundtäitmise kaudu realiseerub riigi kohustus tagada isikutele nii nende õiguste kaitse kui ka vahendid selle kaitse reaalseks elluviimiseks. Sundtäitmine tagab maksejõuetusest või maksta-tahtmatusest tingitud probleemide lahendamise seadusest tulenevalt ja väldib selleks omaabi kasutamist.
RIIGINÕUETE SISSENÕUDMINE TÄITEMENETLUSES SISSEJUHATUS • Riiginõuetele on erinevad eesmärgid, omadused ja määramise alused. • Laekuvad riigi-või kohaliku omavalituse eelarvesse, mida on võimalik suunata riigi hallatavatesse eluvaldkondadesse. • Riiginõuded peavad riigikassasse laekuma efektiivselt ning on vaja institutsiooni, kes vastavaid nõudeid administreeriks, tuvastaks rikkumisi ning nõuaks sisse. TÄITEMENETLUS • Algatamiseks peab võlausaldaja esitama kohtutäiturile allkirjastatud täitmisavalduse koos täitedokumentidega. • Täitedokument esitatakse kohtutäiturile algdokumendina või kinnitatud ärakirjana. • Täitemenetluse algatamiseks esitab võlausaldaja kohtutäiturile täitmisavalduse. TÄITEMENETLUS 2 • Maksuhalduri poolt alustatud täitemenetluse jätkamise korral ei tule kohtutäituril teha uut hoiatust võlgnikule. • Täitemenetluse jätkamise korral kohtutäituri poolt jäävad maksuhalduri kohaldatud keel...
Täitemenetlus KONTROLLTÖÖ 1. Vara arestimine, hindamine ja hoidmine Eelarestimine Kui võib eeldada, et asi, mida ei või arestida, muutub lähemal ajal arestitavaks, võib selle arestida, kuid asi tuleb jätta võlgniku valdusse. Täitemenetlus eelarestitud asja suhtes võib jätkuda alles pärast asja arestitavaks muutumist. Arestimine Vallasasja arestimiseks kirjutab kohtutäitur asja üles ja keelab selle käsutamise. Arestimise tagajärjeks on võlgnikule keeld asja käsutada ja käsutuskeeldu rikkuv tehing on tühine (TMS § 54). Arestimisakt tuleb võlgnikule kätte anda. Registervara puhul laseb kohtutäitur lisaks kanda registrisse keelumärke näiteks sõidukite, ehitiste, aktsiate jm puhul
suuteline kättetoimetamist tõestama. Kui saaja ilma seadusliku aluseta dokumendi vastuvõtmisest keeldub, jäetakse saadetis ruumi või postkasti või tagastatakse saatjale ning loetakse dokument siiski kättetoimetatuks. Kättetoimetamise reeglite rikkumisel loetakse dokument kätte saaduks selle tegelikust saajani jõudmisest, sama kehtib juhul, kui kättetoimetamist ei ole võimalik tõendada. Täitemenetlus algab siis, kui täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud. Seega on esimene menetluses kätte toimetatav dokument on täitmisteade. Täitmisteatega teavitatakse võlgnikku menetluse alustamisest. Pärast täitmisteate kättetoimetamist võib kohtutäitur võlgnikuga ühendusepidamise lihtsustamiseks kasutada võimalust kohustada täitmisteate kätteandmisel avaldama oma kontaktandmed, kuhu edasised dokumendid saata. Võlgnik võib oma kontaktandmed avaldada ka ise omal algatusel
3) ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik. Kohus algatab saneerimismenetluse määrusega (edaspidi saneerimismäärus) 7 päeva jooksul saneerimisavalduse saamisest arvates Saneerimismenetluse algatamise tagajärjed on järgmised kohus peatab ettevõtja vara suhtes läbiviidava täitemenetluse kuni saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõppemiseni, välja arvatud täitemenetlus, mis viiakse läbi töösuhte alusel tekkinud nõude või elatise tasumise nõude täitmiseks; viivise või ajas suureneva leppetrahvi arvestamine ettevõtja vastu suunatud nõudelt peatub kuni saneerimiskava kinnitamiseni; ettevõtja avalduse ja sellele lisatud saneerimisnõustaja heakskiidu alusel peatada kuni saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõppemiseni kohtumenetluse, milles on ettevõtja vastu rahaline nõue, välja arvatud töösuhte alusel
AVALIKU ÕIGUSE INSTITUUT LEGISAKTSIOONILINE PROTSESS SISUKORD 1. Sisukord............................................................................ 2 2. Üldist............................................................................... 3 3. Olulisemad Rooma õiguse allikad.............................................. 4 4. Legisaktsiooniline protsess...................................................... 7 5. Täitemenetlus legisaktsioonilises protsessis ................................. 11 6. Formulaarprotsess ja legisaktsiooniline protsess............................. 13 7. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ja legisaktsiooniline protsess............. 14 8. Kokkuvõte......................................................................... 16 9. Kasutatud kirjandus ja normatiivmaterjal...................................... 17 ÜLDIST
või lubama ehitis ära vedada. Pandi õigus Pant on asja koormamine teise isiku kasuks. Pant on tagatis selleks, et pandiga koormatud asja omanik täidaks oma lepingust tulenevaid kohustusi. Üldjuhul seatakse pant üksnes registervallasasjadele (auto) ja kinnistutele (hüpoteek) võlanõude tagatiseks. Kohustuse rikkumisel võib hüpoteegipidaja (omanik) täita nõuet andiga koormatud asja arvelt (täitemenetlus). Hüpoteek seatakse kinnistutele järjekorra järgi ning mida eespool on järjekoht seda suurem on hüpoteegi pidaja õigus oma nõude rahuldamiseks. Kohtulik hüpoteek Kohtulik hüpoteek on hagi tagamiseks kinnitule pandud hüpoteek. Selline hüpoteek seatakse kohtumääruse alusel. Hagi tagamine tähendab toimingut, kus kostja võimalikku varavõõrandamise vastu seatakse keeld, et oleks vara mille arvelt arvet täita.
Selle taotluse peale määras preetor pooltele õigusttundva kaaskodaniku kohtunikuks või vahekohtunikuks, kes eraisikuna tegi pärast asjaarutamist otsuse. Seega I - II tahvel koosnes tsiviilprotsessi puutuvaist sätteist. III tahvel reguleeris otsuste täideviimist. Kui selles tahvlis leidubki vana õigusliku omaabi riismeid, siis ei saa jätta tähelepanuta seaduse püüet piirata kreeditori võimu ja näha ette võlgniku kaitse. Vabariiklikus Roomas puudusid riiklik täitemenetlus ja riiklik kohtukorraldus. IV tahvlis oli reguleeritud isavõim - patria potestas, Rooma riigi ja ühiskonna alustugi. Talle kuulus absoluutne koduvõim, manus (käsi), mis tegi ta kõikide perekonnaliikmete piiramatuks valitsejaks. Rooma kombed ja isalik kiindumus tagasid muidugi selle, et isa ei kasutanud oma õigust järelemõtlematult ega suvaliselt. V tahvel reguleeris pärimisõigust. Muistne, tänapäeval seadusjärgseks nimetatav
Menetlus ei lõppenud jumalakohtuga, vaid palvega määrata kohtunik. Selle taotluse peale määras preetor pooltele õigusttundva kaaskodaniku kohtunikuks või vahekohtunikuks, kes eraisikuna tegi pärast asjaarutamist otsuse. 4 Kolmas tahvel reguleerib otsuste täideviimist. Tahvel koosneb kuuest paragrafist. Kuna Vabariiklikus Roomas puudus riiklik kohtukorraldus ja täitemenetlus, siis tuleb tähelepanu pöörata selle tahvli püüdele piirata krediitori võimu ning näha ette võlgniku kaitset. Neljandas tahvlis on reguleeritud patria potestas isavõim. Patria potestas oli sotsiaalne fakt. Isale kuulus absoluutne võim kodus, manus käsi, mis tegi ta kõikide perekonnaliikmete valitsejaks. Isa otsustada oli poja elu ja surm. Kui isa oma poega kolm korda maha müüs, oli poeg isa võimust vaba. Rooma kombed ei lubanud isal oma õigust muidugi suvaliselt ära
Kolmandate isikute suhtes (nimi, deliktiõiguslik perekonnaelu kaitse) Eraõiguslikud Avalikõiguslikud Perekonnaõigus * Kohtumenetlus 11 Pärimisõigus * Karistusõigus Pankrotiõigus * Sotsiaalõigus Täitemenetlus * Maksuõigus Üürisuhted * Välismaalaste õigus Abikaasa perekonnanimi nimeseadus Nimeseadus § 10. Perekonnanime andmine abielu sõlmimisel: (1) Abielu sõlmimisel valib isik uue perekonnanime või säilitab senise perekonnanime. (2) Uus perekonnanimi võib: 1) olla abikaasaga ühine perekonnanimi, milleks on ühe abikaasa abielu eel viimati kantud perekonnanimi;
jaanuaril 2009 Harju Maakohtule taotluse tagada hagi enne selle esitamist täitetoimingu (käsutamise keelumärke kandmine 49/67 kinnistusraamatusse) tühistamiseks ja täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 052/2008/11624 (täiteasi). 15. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise aluseks on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1. Hagi rahuldamise korral tuleks täitemenetlus TMS § 48 p 4 alusel lõpetada (vt ka Riigikohtu 28. aprilli 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-10, p 19; 28. aprilli 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-26-11, p 12). Riigikohus on varem selgitanud, et tegemist on hagiga, mille eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mida iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (vt ka nt Riigikohtu 31. jaanuari 2008
seadustes nimetatud juhtumite puhul nt ohvirloomade eest müügihinna nõudmine, ei olnud nõutav riigliku võimu osavõtt ega ka võlgniku juuresolek formulaarprotsess(korra lõdvendamiseks) o jagunes endiselt in iure ja apud iudicem staadiumitesse o paindlikum, ilma pidulike vormeliteta o preetor väljastas formula o võimaldas vastuväidete esitamist o täitemenetlus actio iudicati abil o edasikaebamise võimalust ei olnud ei legisaktsioonilises ega formulaarprotsessis preetori erikaitsevahendid o olid preetori ainuisikulised korraldused- 1. inerdicta- korraldus või keeld kostjale, kõige tuntumad valduse kaitseks 2. restitutio in intergrum- asjade endise õigusliku olukorra taastamine 3. missio in possessionem(jagunes in rem/in bona), isiku asja või varanduse
ÕN loogilise struktuuri elemendid: ·HÜPOTEES- normi kehtivuse tingimused ·DISPOSITSIOON- vajalik käitumine (õigused ja kohustused) ·SANKTSIOON- riiklik mõjutusvahend, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul. näited ·Kui kindlustusvõtja võõrandab kindlustatud asja, lähevad asja omandajale üle kõik kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenevad õigused ja kohustused. näide ·Kui ühe abikaasa suhtes on algatatud täitemenetlus ja tema lahusvarast ei piisa sissenõudja nõude rahuldamiseks, võib sissenõudja esitada kohtule hagi abikaasade ühisvara jagamiseks. näide ·Sõiduk, mille juht on kõrvaldatud selle juhtimiselt, paigutatakse, kui kohapeal puudub võimalus selle üleandmiseks omanikule, valdajale või nende seaduslikule esindajale, lähimasse valvega hoiukohta või politseiasutusse. dispositsioon ·Normi element, mis näitab, kuidas peab õigussubjekt käituma hüpoteesi tingimuste olemasolul näide
480. sworn affidavit of a party vande all antud tunnistus 481. documentary evidence dokumentaalsed asitõendid 482. physical evidence asitõendid 483. inspection vaatlus 484. substantive resolution (decision) sisuline lahendamine 485. court ruling kohtumäärus 486. interim judgment vaheotsus 487. partial judgment osaotsus 488. expiry of the term to appeal kaebetähtaja möödumine 489. enforcement procedure täitemenetlus 490. review teistmine 491. jurisdictional disputes- pädevusvaidlus
administratiivset võimekust. Sündik juuraharidusega isik, kes töötas linnajuristina, tihti kuulus raadi ja on võrreldav bürgermeistriga. Tunti rae koosseisus ka kui kirjutajana. Vaenus, jumalarahu ja maarahu: Tihti ei omanud üksteise kõrval elavad ühendused üksteisega õiguslikke sidemeid ning omavahelisi konflikte sai lahendada üksnes jõuga. Vaenus ei olnud lihtsalt ürgsete tungide väljamäratsemine, vaid õiguspärane käitumine. Vaenus oli eraviisiliselt teostatav täitemenetlus. Kui teatati vastasele vormikohaselt vaenusest, tahtis ta sellega teostada oma tegelikke nõudeid ja sundima võlglast täitma oma õiguskohustusi. Sundtäitmine lõpetati ka vormikohaselt, vahepeal aga oldi üksteisega vaenujalal. Vaenuse tehnika seisnes kahjutegemises ja teise alistuma sundimises. Rüüstati teise maid ja külasid kuni üks alla andis, mõlemad kurnatusest loobusid ja lahendasid asja vandekohtu läbi. Kõige enam kannatasid vaenusega Kõige
sundlõpetamise kohta on tehtud kohtumäärus või toimub täiendav likvideerimine ja kui ettevõtja suhtes toimunud saneerimismenetluse lõppemisest on möödunud vähem kui 2 aastat (SanS § 8 lg 2). Saneerimismenetluse tagajärjed sätestab saneerimisseaduse § 11. Üheks tagajärjeks on see, et kohus peatab ettevõtja vara suhtes läbiviidava täitemenetluse kuni saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõppemiseni, v.a. täitemenetlus, mis viiakse läbi töösuhte alusel tekkinud nõude või elatise tasumise nõude täitmiseks. Täitemenetluse peatamine võimaldab pidada võlausaldajatega rahulikult läbirääkimisi, ilma et samal ajal 34 M. Piiroja. Pankrot. Tallinn: Agitaator 2009, lk 149. 35 Ibid, lk 12. 36 A. Kiris, P. Nuuma, A. Kukrus, E. Oidermaa. Õigusõpetus. Tallinn: Külim 2009, lk 272. 16
Sellel ajal tuli võlgnik kolmel korral avalikult preetori ette viia. Võla maksmisega võis ta end vabastada või selles menetluse staadiumis võis leitud vindex võlgniku võlausaldaja käest vabaks osta. Kui ei leitud kumbagi lahendust, võis võlausaldaja võlgniku surmata või väljaspoole Roomat orjaks müüa, üldjuhul mindi teist teed pidi, kuna kreeditor ehk võlausaldaja eesmärk oli siiski raha kätte saamine. Vabariiklikus Roomas puudus täitemenetlus ja riiklik kohtukorraldus. IV tahvli sätted reguleerisid isavõimu, kellel lasus piiramatu võim perekonnas. Talle kuulus täielik võim kõikide pereliikmete üle, kus ta võis otsustada ka poja elu ja surma üle. Võis ka poega müüa, ning kui ta teda kolm korda müünud oli, siis vabanes ta isa võimu alt. Isavõim lubas mehel naisest lahutamise korral naise võtmed ära võtta, lasta tal asjad kokku korjata ja majast välja saata.
) Maksejõuetuse põhistamine. Alused tulevad PankrS 10 lg-s 2: alus 1 (p 1): tuleb oodata 30 päeva nõude sissenõutavust + võlgnikku hoiatada pankrotiavalduse esi- tamise kavatsusega + veel 10 päeva oodata. tüüpiline viis maksejõuetuse põhistamiseks. Ei kohusta võlausaldajat pankrotiavaldust esitama. Ajaliselt piirab pankrotiavalduse esitamist ainult nõude aegu- mine. alus 2 (p 2): täitemenetlus. Selgub, et vara pole => mingit hoiatust pole sel juhul vaja, võib kohe esitada pankrotiavalduse. alus 3 : võlgnik hävitab, peidab või raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu alus 4 : võlgnik teatab võlausaldajale, kohtule või avalikkusele, et ta ei suuda oma kohustusi täita alus 5 : võlgnik on lahkunud Eestist eesmärgiga hoiduda oma kohustuste täitmisest või varjab end samal eesmärgil
nõude-eesmärgid, nõuded ei välista üksteist), 2) alternatiivsed (nõuded välistavad üksteist, valida saab kas mitu nõuet või ühe), 3) nõuete konkurent (sama eesmärgi jaoks mitu erinevat nõude võimalust) 3.PEATÜKK 1. Õiguste teostamise ja kaitse põhimõtted SUBJEKTIIVSETE ÕIGUSTE KAITSE : võimalus saada oma õigustele riiklikku kaitset (kohtumenetlus + täitemenetlus) teostada seaduses ettenähtud juhtudel ise oma õiguste kaitset (hädakaitse, hädaseisund, omaabi) Õiguste kaitse sisuks on õiguskaitsevahendite (abinõud, mida isikul on õigus kasutada, kui tema subjektiivseid õigusi on rikutud) kohaldamine. ÕIGUSKAITSEVAHENDID VÕIB LIIGITADA: a) kohtuväliselt realiseeritavad : läbi subjektiivsete õiguste teostamise, taganemine, ülesütlemine, kohustuste täitmisest keeldumine
Mittetulundusühingud NEED KANTAKSE NEED LUUAKSE SEADUSE ALUSEL. REGISTRISSE I ISIK- õigus nõuda II ISIK juriidiline kohustus I ISIK pöördub kohtusse Aluseks leping mille seda täita aga ei täida aluseks on seadus ehk õigusnorm Kohus teeb otsuse Lahendiks otsus - vaidlus lahendatud Lahendiks määrus - kui sisuliselt vaidlust ei ole. Kohtutäitur täitemenetlus-tegemist on sundtäitmisega 6.ÕIGUS JAGUNEB Siseriiklik õigus.Siseriikliku õiguse loomisel on riik suveräänne ja õigustatud looma mistahes sisuga õigust v.a välislepingutega piiratud ulatuses. Rahvusvaheline õigus- reguleerib riikidevahelisi õigus. Õigusriigi sisulised ja vormilised tunnused.- a)Võimude lahusus seadandlikku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusus b)Üksikisik ja riik esinevad õigussuhetes võrdsete õigussubjektidena
väljaspool pankrotimenetlust; 2) nõue on pandiga täielikult tagatud; 3) võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olevate nõuete suurus ei ületa aktsiaseltsi puhul 12 500 eurot, osa-, täis- või usaldusühingu puhul 2500 eurot ja teiste juriidiliste isikute või füüsilise isiku puhul 1000 eurot, välja arvatud kui nimetatud nõuete suhtes on aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist tulemusteta toimunud täitemenetlus; 4) võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud; 5) võlausaldaja on jätnud tasumata PankrS §-s 11 nimetatud rahasumma, kui kohus on nõudnud selle tasumist enne ajutise halduri nimetamist; 6) võlgnik või kolmas isik on enne ajutise halduri nimetamist täitnud kohustuse, millel pankrotiavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks; 7) esinevad muud seaduses sätestatud alused.
nõusolekuga), abikaasa nõusolekuta ühisvara hulka kuuluvate esemetega tehtud ühepoolne tehing on tühine, mitmepoolne tehing on samuti tühine, v.a, kui abikaasa, kelle nõusolekuta või osaluseta tehing tehti, selle hiljem heaks kiidab. AVL-ga saab ette näha vara valitsemise ühe abikaasa poolt. Ühisvara jagatakse abikaasade vahel varaühisuse lõppemisel (v.a pankrotimenetlus ja täitemenetlus). Ühisvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. Ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Ühisvara jagamine: asi jagatakse abikaasade vahel reaalosades (eeldab asja jagatavust); asi antakse tervikuna ühele abikaasadest ning kohustatakse teda hüvitama teisele abikaasale viimasele kuuluva osa asja väärtusest rahas;
muud ametlikud menetlused arvukuse suur tõus viimasel viiekümnel aastal, sätestatud väga erineva põhjalikkusega, vabad ehk mitteametlikud menetlused ilmselt kõige vanemad, põhinevad inimeste vabatahtlikel lepetel Haldusmenetlus Halduskohtumenetlus Tsiviilkohtumenetlus Kriminaalmenetlus (sh kohtumenetlus) Väärteomenetlus (sh kohtumenetlus) Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Täitemenetlus Aga nt eelmenetlus, lihtmenetlus jne Osalejad ja tõendid Kohtunik ja kohtupersonal. Protsessiosalised: pooled (hageja ja kostja)/ avaldaja ja kolmas isik/muud asjast huvitatud isikud (avalikku huvi kaitsma õigustatud protsessiosaline); esindajad Tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, poole ja kolmanda isiku seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus ning ekspertarvamus 71. iseloomusta ja võrdle uurivat ja võistlevat menetlust. Uuriv menetlus
Mida see täh? Isik on maksejõuetu siis, kui ta ei suuda täita oma rahalisi koh-i. Suutmatus on püsiva iseloomuga. Kui on tegemist sellise olukorraga, kui on võlgni, on võlad, ei suuda täita, miks on vaja p? Võlgnik--tema vastu on nõuded võlausaldajal, muutunud sissenõutavaks (tähtaeg saabunud, ei ole ära maksnud). Tuleb esitada nõue- kas kohtuväliselt on kõik ammendatud? Tuleks esitada hagi. Kui kohus rahuldab nõude, võlgnik ei maksa, täitemenetlus. See on asjade norm käik. Millal peaks esitama pankrotiavalduse? Alati on soovitavam hagimenetlus- 1. p men kestab kaua aega 2. täiendavad kulud 3. võlausaladaja kaotab eelise ajas, kõik on võrdses olukorras. Kelle huvides võib olla esiataid p avaldus? Kui vu 1 nõue on 1.09.08 ja vu 2 nõue on 1.09.09 ja vu 3 01.01.2008. kaks tükki saavad oma nõuded rahuldatud, kolmas ei saa midagi. P men on vaja selleks, et olukorras, kus võlgnik ei suuda rahuldada kõikide vu-de
I Loomuõigus II positiivne õigus III subjektiivne õigus Näide: Subjekt A laenab raha ( sellega kaasneb kohustus) subjekt B käest (kellel on õigus nõuda hiljem raha tagasi) võlgnik ja võlausaldaja (nõudmine on subjektiivne õigus) Subjektiivne õigus B subjekt A subjekt Raha/võlg Maakohus Kohtutäitur Täitemenetlus Sundtäitmine Ius non scriptum - >12 tahvli seadus > ius scriptum Siseriiklik õigus ühe riigi õiguskord Rahvusvaheline õigus reguleerib riikidevahelisi suhteid (lepingute allkirjastamine) Õigusriik Õigusriik on riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse
ning nimetati litis contestatio (tüli tunnistamine). Litis contestatio seisnes selles, et pooled pöördusid pidulikult tunnistajate poole üleskutsega olla kõige toimunu tunnistajateks. See aga ei tähendanud, et litis contestatio sisu ei võidud ka kirja panna, et oleks seda hiljem lihtsam tõendada. Kirjalik litis contestatio muutus formulaarprotsessi ajaks reegliks ning tunnistajate juuresolekut enamasti ei vajatud. Kui legisaktsioonilises protsessis oli täitemenetlus legis actio per manus iniectionem, siis nüüd, kui kostjal tuli maksta teatud rahasumma, ent ta ei teinud seda, tuli hagejal alustada uut protsessi actio iudicati alusel. Selles kontrolliti ainult otsuse olemasolu ning kostja tehtud makseid. Kostjal maksta tulev summa kahekordistus. Edasikaebamise võimalust polnud põhimõtteliselt ei legisaktsioonilise ega formulaarprotsessi puhul. d) preetori erikaitsevahendid
osales selle väljatöötamisel. Laevade arestimine - mõiste Konventsioon - laeva kinnipidamine, laeva liikumise peatamine kohtu korraldusel. Mitte täitemenetluse alustamiseks. Loe ka artiklist (Juridica, vt paberil andis meile, art 2, keegi ei palunud abi tlkimisel, esimene puussepanek on arestimise mõistes Jum tõlk oli ebapädev) ära usalda tõlget, vaid vaata originaali. Court order on tõlgitud kui Judgement- kohtuotsus, viib kogu konventsiooni nonsensiks. Ta ei ole täitemenetlus, kuna pole kohtuotsuse täideviimine. Kohtu korraldus - laeva arestimine on laeva kinnipidamine kohtumääruse alus. oleks pidanud olema eesti keeles. Vanasti lõi täitur laevamasti külge avalduse ja ankrupeli pandi lukku, nii et laev ei saanud liikuda. Tänapäeval toimub Jum käskkirja alusel laeva dok-de võetuse teel, kohtutäitur esitab kaptenile määruse ja võtab hoiule laeva dokumendid, ilma milleta laev sõita ei tohi. Kindlustatakse laeva kinnipidamine.
vbl ka töövõtu- või teenuse osutamise leping kõigi bändi liikmetega eraldi järelikult on igaühel eraldiseisev nõue vbl nõuab ainult enda osa L saab vaid enda osa välja nõuda. Bänd ei ole õigusvõimeline isik. Hagi on lubatav, aga L ainult enda nimel. 142. A esitas hagi B vastu 200 000 kr välja mõistmiseks TsK alusel. Maakohus rahuldas hagi. Kohtuotsus jõustus. 1996. a pöörati otsus täitmisele ja täitur täitis selle 200 000 ulatuses. Täitemenetlus lõpetati täitmisega keegi vastuväiteid ei esitanud. 2002 esitas A hagi B vastu nõude välja mõista 200 000 kr alusetu omandamise sätete alusel, esitades väited, et täitmine oli ebaõige ja maakohus tõlgendas lepingut vastuolus seadusega. Eeldusel, et A väited on õiged, mida peab maakohus tegema? Jätaks menetlusse võtmata. § 371 lg 2 p 1 hageja õiguste rikkumine ei ole võimalik. Varalised õigused ei ole rikutud enam. 147
aastal. Sama asja väärtus ei saa olla erinevates kohtuotsustes erinev. Sisuliselt uue otsuse tegemisega samas vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta on apellatsioonikohus rikkunud jõustunud kohtuotsuse ainsuse, muutmatuse ja ümberlükkamatuse põhimõtet. Apellatsioonikohus jättis ebaõigesti kohaldamata täitemenetluse seadustiku sätted. Käesolev vaidlus kuulub kohtuotsuse täitmise valdkonda ja kohaldada tuleb täitemenetluse seadustiku sätteid. Andmeid selle kohta, et täitemenetlus Tallinna Ringkonnakohtu 19. oktoobri 1995. a otsuse täitmiseks oleks lõppenud või lõpetatud, kohtule esitatud ei ole. Täitemenetluse toimikus olevad tõendid ei ole asjaoluks, mis oleks TsMS 94 lg 2 tähenduses tõendamisest vabastamise aluseks käesolevas tsiviilasjas. Ainult täitemenetluses saaks kontrollida lakiproove. Apellatsioonikohus leidis õigesti, et TsK § 448 lg 1 ei reguleeri pooltevahelist õigussuhet
lahendada väljaspool pankrotimenetlust; 2) nõue on pandiga täielikult tagatud; 3) võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olevate nõuete suurus ei ületa aktsiaseltsi puhul 12 500 eurot, osa-, täis- või usaldusühingu puhul 2500 eurot ja teiste juriidiliste isikute või füüsilise isiku puhul 1000 eurot, välja arvatud kui nimetatud nõuete suhtes on aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist tulemusteta toimunud täitemenetlus; 4) võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud; 5) võlausaldaja on jätnud tasumata PankrS §-s 11 nimetatud rahasumma, kui kohus on nõudnud selle tasumist enne ajutise halduri nimetamist; 6) võlgnik või kolmas isik on enne ajutise halduri nimetamist täitnud kohustuse, millel pankrotiavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks; 7) esinevad muud seaduses sätestatud alused.
Makseraskusteks olevaks, kui ei suuda täita kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal 92. Võlgade ümberkujundamise sisuks on? 93. Millised on võlgade ümberkujundamiskava kehtivuse peamised tagajärjed? Avalduse menetlusse võtmise tagajärjed: Eesmärk on tagada ,,õigus rahu" kuni avalduse lahendamiseni, selleks: 1) peatub viivise ja leppetrahvi arvestamine; 2) võlausaldaja ei saa lepingut lõpetada; 3) peatatakse kohtu ja täitemenetlus TAVA- JA ALTERNATIIVMENETLUSTE KOHTA ALTERNATIIVMENETLUSED 94. Mida tähendab alternatiivmenetlus, milliseid Sa oskad nimetada ja kuidas/mille alusel neid eristatakse? Alternatiivmenetlusteks tuleb lugeda menetlusi, mis toimuvad kohtusüsteemi väliselt. Esimene valik peaks olema läbirääkimised. Kui läbirääkimised tulemuseni ei vii, tuleks mõelda vahendus- ja lepitusmenetlusele. Mõningatel juhtudel tuleb aga läbida
või muud sellist. Kaitse abinõude ja viiside elluviimine saab toimuda kas vabatahtlikult või sunniviisiliselt. Vabatahtlik täitmine on ju alati võimalik ja oleneb täielikult kohustatud isikust. Kui vabatahtlikku täitmist ei toimu, siis loomulikult tuleb kasutada sunniviisilist täitmist ja siin on kolm viisi: 1) täitmine kohtuotsuse alusel 2) kohene täitemenetlus saab kasutada vaid siis, kui pooled ise lepivad kokku ja pöörduvad ise koheselt täituri poole 3) enesekaitse ka see võib väljenduda kolmel viisil 1) hädakaitse selline juht, kus hädakaitses tehtud tegu ei loeta õigusvastaseks, kui seejuures ei ole ületatud hädakaitse piire. 2) hädaseisund olukord, kus isik tekitab kahju ennast või teist isikut või vara
Planeerimismenetlus (planeerimisseadus), mitmeid liike, vastavalt ettenähtud regulatsioonid. Avatud menetlus § 46, seaduses sätestatud juhtudel viiakse läbi avatud menetlusena, kui see on vajalik ja ei kahjusta menetlusosaliste huve. Haldusorgan avaldab menetluse algatamise teate, kohalikku elu puudutava teatega kohalikus ajalehes. Ka planeerimismenetlus on avalik (sisuliselt), praktikas aga tehakse vahet. Õigusakti eelnõu pannakse avalikkusele tutvumiseks välja. Täitemenetlus – juhul, kui haldusaktis antud ettekirjutist isik ei täida, rakendatakse sunnivahendeid ettekirjutise täitmiseks. Tuleb eristada rahaliste nõuete täitmist: osad taanduvad eraõiguslikule regulatsioonile. Vaidemenetlus - see on üldmenetlus, mis on sätestatud HMS 5. peatükis. Võivad olla ka vaideorganid, eriseadused võivad ette näha erikorra. Vaidemenetluse kohta eri peatükk - seotud subjektiivsete õiguste rikkumisega. Isiku väidete kohalaselt on rikutud tema subjektiivseid õigusi
ületatud ja kahju tekitatud, siis pole kannatanul õigust kahjutasu nõuda. Omaabi juures on ka oluline, et ei tohi minna kaugemale kui hädavajalik, ehk ei tohi ületada hädakitse piire. Kaitse realiseerimine- st seda kuidas seda kaitseviisi, kaitse abinõud, tegelikult ellu viiakse. Võib rääkida kahest kaitse realiseerimise viisist: vabatahtlik ja sunniviisiline.Vabatahtlik on alati võimalik ning sõltub kohustatud isikust. Sunniviisiline täitmine toimub: kohtuotsuse alusel, kohene täitemenetlus. 17 6. TEHINGUD (tahteavaldus) _____________________________________________________________________________________ Mõiste tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus.
Menetluse lõpetamine – § 43. Menetlus lõpeb haldusakti teatavaks tegemisega, taotluse tagasivõtmisega, haldusorgani poolt taotluse läbivaatamata jätmisega (kui menetlusosaline ei esita tõendit või kui taotleja jääb menetluse toiminule ilmumata), haldusakti adressaadi surma või lõppemise korral, kui haldusakt on seotud haldusakti isikuga. Jõustunud haldusakt kuulub täitmisele. Kui ei täida siis tehakse täitemenetlus. 53 Menetluse uuendamine HMS § 44. (teistmine) – võetakse veel kord aritusele ja otsustamisele juba jõustunud haldusakt. HMS § 65 III . Teine asja uuendamise alus on see kui ilmnevad olulised tõendid, mis ei olnud enne teada. Kolmandaks, kui toiming on sooritanud pettuse või ähvardusega. Neljandaks – jõustunud kohtuotsus.
võlaõiglusseaduse § 494 lg 1: „Kui kindlustusvõtja võõrandab kindlustatud asja, lähevad asja omandajale üle kõik kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenevad õigused ja kohustused“. 2. Liithüpotees nõuab normi kohaldamiseks enam kui ühe üheaegselt esineva tingimuse olemasolu. Nt perekonnaseaduse § 18 sätestab abikaasade ühisvara jagamise täitemenetluses järgmiselt: „Kui ühe abikaasa suhtes on algatatud täitemenetlus ja tema lahusvarast ei piisa sissenõudja nõude rahuldamiseks, võib sissenõudja esitada kohtule hagi abikaasade ühisvara jagamiseks“. (2 hüpoteesi) 3. Alternatiivne hüpotees seab normi kohaldamise eelduseks ühe tingimuse kahe või enama hulgast, mis on õigusaktis esitatud. Õigusnormi dispositsioon on normi element, mis näitab, kuidas peab õigussubjekt käituma hüpoteesi tingimuste olemasolul, missugune käitumine on talle lubatud, keelatud või kohustuslik.
augustil 2007 otsuse, millega mõistis B-lt A kasuks välja 40 000 krooni kahju hüvitamiseks. Lisaks märkis kohus otsuses, et põhinõudelt tuleb tasuda ka seadusjärgset viivist 11 % aastas (mis on otsuse tegemise aegne VÕS § 113 lg 1 teise lause järgne määr). Apellatsioonitähtaja möödumisel pöördus A maakohtu poole, et otsusele lisataks jõustumismärge, et ta saaks pöörduda otsuse täitmiseks kohtutäituri poole. Otsusele lisataksegi jõustumismärge ning B suhtes algatatakse täitemenetlus ja arestitakse tema korteriomand. Nüüd selgub, et B on esitanud taotluse apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamiseks ja see rahuldatakse. Milline on õiguslik olukord ja poolte õigused? Kas teostatud täitetoimingud on ebaseaduslikud? Kuidas hinnata olukorda, kui korter oleks täitemenetluses juba realiseeritud? § 632. Apellatsioonitähtaeg (4) Poolte kohtule avaldatud kokkuleppel saab apellatsioonitähtaega lühendada, samuti pikendada kuni viie kuuni otsuse avalikult teatavakstegemisest
Menetluse lõpetamine - § 43. Menetlus lõpeb haldusakti teatavaks tegemisega, taotluse tagasivõtmisega, haldusorgani poolt taotluse läbivaatamata jätmisega ( kui menetlusosaline ei esita tõendit või kui taotleja jääb menetluse toiminule ilmumata), haldusakti adressaadi surma või lõppemise korral, kui haldusakt on seotud haldusakti isikuga. Jõustunud haldusakt kuulub täitmisele. Kui ei täida siis tehakse täitemenetlus. Menetluse uuendamine HMS § 44. (teistmine) - võetakse veel kord arutusele ja otsustamisele juba jõustunud haldusakt. HMS § 65 III . Teine asja uuendamise alus on see kui ilmnevad olulised tõendid, mis ei olnud enne teada. Kolmandaks, kui toiming on sooritatud pettuse või ähvardusega. Neljandaks jõustunud kohtuotsus VIII teema 8. HALDUSSUND JA HALDUSTÄIDE
RKRKo 3-2-1-168-15, pp 14-17 - käendajale kuuluvad võlgniku vastuväited; õiguste kuritarvitamine käendaja suhtes (vastuoluline käitumine) Asjaolud: AS-i SEB Pank hagi Marina Sorochani vastu 10 290 euro 48 sendi, intressi ja viivise saamiseks Õiguslik probleem: RK: „Et ka käendaja saaks samuti enda õigusi efektiivselt kaitsta, peab hea usu põhimõttest tulenevalt võlausaldajat teatama ka käendajale oma kavatsusest asuda põhivõlgnikult võlga sisse nõudma, st kavatsusest algatada täitemenetlus. Üldjuhul ei pruugi täituril olla teavet selle kohta, kas konkreetsel juhul on nõue tagatud ka käendusega. Sellist teavet valdab igal juhul võlausaldaja. Seetõttu on hea usu põhimõttest tulenevalt võlausaldaja kohustatud teavitama kohtutäiturit käendusest juhul, kui ta esitab hüpoteegi realiseerimiseks täitemenetluse algatamise määruse.“ „HUP-ist tuleneva võlausaldaja teatamiskohustuse rikkumine ei anna käendajale iseenesest õigust keelduda käenduskohustuse täitmisest
Hüvitiste mehhanismid liigse viivitamise eest kohtulahendid Kudla v. Poola ja Scordino v. Itaalia, (otsus nr 36813/97, ECHR 2003 IV) Menetluse pikkuse arvutamisel loeb inimõiguste kohus tsiviilasjades menetluse alguspunktiks päeva, mil esitati hagi ning menetluse lõppkuupäevaks tuleb lugeda päeva, mil otsus muutub lõplikuks. Tsiviilasjades tuleb arvestada ka täitemenetluse pikkusega ja muude vajalike rakendusprotseduuridega, sest täitemenetlus on tsiviilmenetluse lahutamatu osa. Seega on menetluse pikku alguseks aeg, hetkest, mil riigil tekib vastutus isiku ees tema õigusi kaitsta ja kuni lõpliku lahendi jõustumisega. Inimõiguste kohus on hoidunud sätestamast konkreetseid ajalisi piiranguid ja nõudmisis kohtumenetluse pikkusele, kuid on välja toonud oma üldist suhtumist. Raporti1 kohaselt on tavalistes asjades mõistlik kaheaastane menetluse aeg, keerulistes asjades võib see olla pikem ning prioriteetsetes asjades lühem
võlaõiglusseaduse § 494 lg 1: ,,Kui kindlustusvõtja võõrandab kindlustatud asja, lähevad asja omandajale üle kõik kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenevad õigused ja kohustused". 2. Liithüpotees nõuab normi kohaldamiseks enam kui ühe üheaegselt esineva tingimuse olemasolu. Nt perekonnaseaduse § 18 sätestab abikaasade ühisvara jagamise täitemenetluses järgmiselt: ,,Kui ühe abikaasa suhtes on algatatud täitemenetlus ja tema lahusvarast ei piisa sissenõudja nõude rahuldamiseks, võib sissenõudja esitada kohtule hagi abikaasade ühisvara jagamiseks". (2 hüpoteesi) 10 Õiguse alused 3. Alternatiivne hüpotees seab normi kohaldamise eelduseks ühe tingimuse kahe või enama hulgast, mis on õigusaktis esitatud. Õigusnormi dispositsioon on normi element, mis näitab, kuidas peab õigussubjekt käituma
p 13). Pandipidajal võib tekkida kohustus VÕS § 115 lg 1 järgi hüvitada eelnimetatud rikkumisega pantijale tekitatud kahju (vt Riigikohtu 17. märtsi 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-09, p 14). Et ka käendaja saaks samuti enda õigusi efektiivselt kaitsta, peab kolleegiumi arvates hea usu põhimõttest tulenevalt pandipidaja teatama ka pantijaks mitteolevale käendajale oma kavatsusest asuda panti realiseerima, st kavatsusest algatada pandi realiseerimiseks täitemenetlus. Kolleegium nendib, et üldjuhul ei pruugi täituril olla teavet selle kohta, kas konkreetsel juhul on nõue lisaks pandiõigusele tagatud ka käendusega. Sellist teavet valdab igal juhul võlausaldaja, st pandipidaja (nt laenuandja). Seetõttu on hea usu põhimõttest tulenevalt pandipidaja kohustatud teavitama kohtutäiturit käendusest juhul, kui ta esitab hüpoteegi realiseerimiseks täitemenetluse algatamise määruse. 16
annaabi.ee 
