Minu soovitused Eesti Rahvusringhäälingule Inimene ja ühiskond Tuuli-Ann Freienthal ajakirjandus ja kommunikatsioon 2015/2016 õa B32571 November 2015 Minu soovitused Eesti Rahvusringhäälingule Eesti Rahvusringhääling on Eesti kultuuris ning ühiskonnas asendamatul kohal ning üldiselt võib ERRi tööd pidada suurepäraseks. Sellegipoolest saab alati võtta veelgi kõrgemaid eesmärke ning muutuda selle abil kogemustelt või sisult üha hinnatumaks. Üheks suurepäraseks väljundiks oleks suunata rohkem tähelepanu Eesti noortele ning luua neile sisulist meediat, mis ühendaks endas hariva ja meelelahutusliku. Just noored on need, kes
Ministrit survestati erinevate meetoditega, alustades halastamatute intervjuu küsimustega, lõpetades kannatanute järjekindla kajastamisega. Selle kaudu mõjutati avalikku arvamust, mile tagajärjel minister tagasi astus, sest oli kaotanud igasuguse usalduse rahva silmis. Meedia kipub sündmusi üle vindi keerama, sest enamik ajalehti, tele- ja raadiokanaleid kuulub eraomanikele ning elatub reklaamirahast. Eestis on õnneks ka Rahvusringhääling, mis hõlmab samuti kõiki meedia valdkondi, kuid erinevus seisneb selles, et seda rahastab Eesti riik. Rahvusringhääling peab lähtuma teatud seadustest, mis kirjutavad ette prioriteedid ja programmi. Riigi poolt rahastatud meedia tasakaalustab kasumit taga ajavaid meediaettevõtteid ning võimaldab pakkuda mitmekesisemat teemadevalikut. Kui erameedia otsib skandaali, verd ja konflikte, siis Rahvusringhääling peaks pakkuma inimestele väheke tasakaalukamat ning analüüsivamat käsitlust.
kiiresti kätte. Noored isikud leiavadki, et lugeda internetist on lihtsam ning see annab võimaluse kommenteerida ja diskuteerida teiste lugejatega antud teemade üle. Positiivne külg sellele on, et läbi massimeedia saavad paljud inimesed abi, lisaks läbi selle mõjutada isikuid ka positiivses suunas. Meedia kipub sündmusi üle paisutama, sest enamik väljaanded kuuluvad eraomanikele ning seega elatuvad reklaami rahast. Jah, Eestil on olemas Rahvusringhääling, mille haarde ulatuses on kõik meedia valdkonnad. Erinevus Rahvusringhäälingul ja „kollasel ajakirjandusel“, et ühte rahastab riik, kuid teine peab endale leidma rahastus allika. Seda mida rahastab riik, tasakaalustab neid, kes ajavad taga kasumit, ehk meediaettevõtted. Erameedia, kes ajab taga skandaali ja paneb kogu panuse sellele, et inimesel oleks põnev lugeda, siis Rahvusringhääling pakub inimestele tasakaalukamat informatsioon ja analüüsivamat käsitust.
Privaatsuspoliitika avalikus ja erasektoris Avaliku sektori asutuseks valiti Eesti Rahvusringhääling, mille tegevusalaks on teleringhääling. Rahvusringhäälingu eesmärk on kaasa aidata Eesti Vabariigi põhiseadusega sätestatud Eesti riigi ülesannete täitmisele. Selleks loob Rahvusringhääling programme, toodab ja vahendab saateid ning korraldab mitmeid erinevaid tegevusi, mis toetavad eesti keele ja kultuuri arengut; aitavad kaasa Eesti majanduse ja ühiskonna sotsiaalse sidususe kasvule; aitavad kaasa Eesti ajaloo ja kultuuri jäädvustamisele jpm. Erasektori asutuseks valiti Swedbank AS, mis pakub laia valikut finantsteenused: arvelduskontod, hüpoteegid, krediitkaardid, kindlustus, pensionid, laenud nii eraklientidele kui ka ettevõtetele
Euroopa sotsiaaluuringu andmetest selgub, et 16 protsenti Eestis elavatest inimestest ei soovi, et teistsugused inimesed riiki tuleksid. Enamus, ehk ligi 80 protsenti, lubaks riiki tulla mõnedel immigrantidel (Tatrik, 2015). Mida Eesti võiks teha? Minu hinnangul ei ole Eesti immigrantide integreerumisega väga edukalt hakkama saanud. Eestise ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole (Maarits, Rahvusringhääling, 2017). See on ilmekas fakt, et immigrantide integratsiooni poliitika on valesti ülesse ehitatud või suisa puudulik. Vale on juba see, et neid paigutatakse üle Eesti laiali. Seda on tunnistanud ka sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse, et viga oli paigutada pagulased üle riigi laiali ja väikestesse kohtadess, kus neil puuduvad juba eos karjääri võimalused (Maarits & Pärli, Rahvusringhääling, 2017). Elaksid immigrandid lähestikku integreeruks nad kiiremini ja lihtsamalt
EESTI Diana Tanaga MEEDIAKANALID 12.H EESTI RAHVUSRINGHÄÄLING ERR on Eesti ainus avalik- õiguslik meediatootj a, mille alla kuulub kaks telekanalit, viis raadiojaama ja ligi 15 veebiportaali EESTI TUNTUMAD TELEKANALID NIMETUS LOGO ENIM TUNTUD SAATED JA SARJAD ETV Aktuaalne kaamera, Ringvaade, Terevisioon, ERR uudised, Õnne 13 ETV2 ERR uudised, Aktuaalne Kaamera(vene keeles), animafilmid Kanal 2 Reporter, Kodutunne, Krimi 3+ Aktuaalne kaamera*, Moodne hommik Alina Privalovaga TV 3 Võimalik vaid Venemaal, Naistevahetus, Me armastame Eestit!, Kättemaksukontor TV 6 Ida-Virumaa uudised, Kodu keset linna, Kõige naljakamad koduvideod Talinna TÄNA Uudised, TÄNA+, otseülekanded (sport, TV kultuur) Seitse ...
Kodanikuühiskond on riigis kõige nõrgemalt arenenud. Ühiskonda võib jaotada kolmeks sektoriks. ERASEKTOR AVALIK SEKTOR Tulundus sektor Eraettevõtted Riigiettevõtted Aktsiaseltsid Raudtee Pangad Televisioon Osaühingud Rahvusringhääling KODANIKU RIIKLIKUD, ORGANISATSIOONID AVALIKÕIGUSLIKUD AMETID Mittetulundus sektor Huviühendused Koolid, haiglad Seltsid, klubid Kodakondsusamet Usuühendused Migratsiooniamet
Ühiskond - eraelu - ühiskondlik elu. I sektor AVALIK SEKTOR (riigi- ja omavalitsusasutused, riigi käsutuses olev raha ja vara) Siia kuuluvad näiteks: - Haridus- ja teadusministeerium - Eesti Pank - Politsei- ja Piirivalveamet - Värska Vallavalitsus - Põlva maavalitsus - ülikoolid: Tartu, Tallinna Ülikool - riigi- ja munitsipaalkoolid: Värska Gümnaasium - Eesti Rahvusringhääling ERR II sektor ERASEKTOR (kõik eraomanduses olevad ettevõtte; tulu saamis eesmärk..) Siia kuuluvad näiteks: - pangad: Swedbank, Ühispank - AS-d - OÜ-d - EMOR - Saar Poll (küsitlusfirmad) III sektor MITTTULUNDUSSEKTOR (ei tegele tulu saamis eesmärgil) Siia kuuluvad näiteks: - korteriühistud - spordiseltsid ja -klubid - ametiühingud - SA-d - MTÜ-d ( MTÜ Setu Riders) - seltsid
• Nicaragua järve vee saastumine • Vee eutrofeerumine, hägustumine, sooldumine • Ohustatud liikide elupaikade kadumine • Üleujutuste oht maavärinate tõttu (tammid) • Palju keskonnaprobeelme, mida ette ei oska ennustada Lahendus • Kanali ehitamata jätmine • Kanali mujale ehitamine • Haruldaste liikide ümberasustamine • Langetatud puude uuesti istutamine Täname! Kasutatud allikad Loite, S.; Musting, O. 11.01.2017. Meie maailm: Läbilõikamine. Telesaade. Eesti Rahvusringhääling: Eesti Televisioon. http://etv.err.ee/v/3be8d07e-76b8-42c4-aefe-f070294ae96a (22.02.2017) Howard, Brian Clark. (2014). Nicaraguan Canal Could Wreck Environment, Scientists Say. http://news.nationalgeographic.com/news/2014/02/140220-nicaraguan-canal-environment-conservation/ (22.02.2017) Nicaragua Canal. (2017). https://en.wikipedia.org/wiki/Nicaragua_Canal (22.02.2017) Passary, S. (2015). Scientists Wary About Environmental Effects Of Canal-Building Project In Nicaragua. http://www.techtimes
3) juhtimise, organisatsiooni ja tegevuse tulemuslikkust; 4) infotehnoloogiasüsteemide usaldatavust • Tulemuslikkuse hindamisel lähtub Riigikontroll järgmistest kriteeriumitest: - säästlikkus; - tõhusus; - mõjusus. Riigikontrolli poolt teostatav majanduskontroll hõlmab (RKS § 7 lg 1) - riigiasutusi (nt Riigikantselei, Sotsiaalministeerium, Eesti Pank); - kohaliku omavalitsuse üksusi – valdu ja linnu; - avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid (nt Rahvusringhääling); - äriühinguid, sihtasutusi ja mittetulundusühinguid, millega riik, kohaliku omavalitsuse üksused või avalik-õiguslikud juriidilised isikud on seotud seaduses ettenähtud viisil (nt sihtasutus, kelle asutaja või liige on riik). • KOV-de auditeerimisel on Riigikontrolli volitused piiratud (RKS § 7 lg 1 p 3) • Riigikontroll ei hinda poliitilisi eesmärke (RKS § 14) Riigikontrolör (PS § 134, § 135, §136,§ 137 RKS 3 peatükk)
sellest kirjutatud ka lehes) ja/või loetleb lehes avaldatud artikleid ning põhilisi teemasid. • pressinõukogu - ajakirjanduse eneseregulatsiooni organ, mis pakub lugejatele, kuulajatele ja vaatajatele võimaluse leida meediaga vastuollu sattunult kohtuväliseid lahendusi. See arutab kaebusi, mis laekuvad lugejatelt ajakirjanduses ilmunud materjalide kohta. Nt. kuuluvad sinna Eesti Ajalehtede Liidu liikmeslehed, Delfi, Rahvusringhääling, Kanal 2, TV3, BNS, raadio Kuku ja Tallinna TV • arvamusliider - tuntud ühiskonnategelane (poliitik, kultuuriinimene vms.), kelle seisukohavõtud kujundavad avalikku arvamust Nt. Toomas Hendrik Ilves • artikkel – ajakirjandusväljaandes ilmunud mitteilukirjanduslik arutlev kirjutis • arvamusartikkel – ajakirjandusväljaandes ilmunud mitteilukirjanduslik arutlev kirjutis, mis väljendab kellegi arvamust mingil kindlal teemal
ja keskküttekatlaid Viadrus U22. 4)Linlastel puudus motivatsioon osa võtta sellistest kokkusaamisest nagu Euroopa Parlamendi valimised. 5)Kihnu saare lähedal mootorrikke tõttu seisma jäänud Soome lipu all sõitev laev on Virtsu sadamasse pukseeritud, Öeldi BNS-ile Virtsu sadama kapteniteenistusest. 6)Tartu Ülikooli eesti keele dialektika ja rakenduslingvistika professori Martin Ehala koostatud etteütluse Vikerraadio saates ,,Huvitaja" luges ette Urve Koni, teatas rahvusringhääling. 7)Elas kord Krimmis kuulus dirigent Gennadi, kelle kodus oli modernne OnOff Eesti AS-ilt ostetud gaasipliit Mastercook, millel oli 2-aastane garantii. 8)Selle aja jooksul süttisid ka tsehhlannale kuulunud sandalett, väärtulsik Mona Lisa ehk La Gioconda, must barett ja lõpuks ka uhiuus tammeparkett Rustic III. 9)Seisin Atlantise parkalas ja jälgisin umbusklikult teisi inimesi: mõned tuttavad näod Descrates´i
Väliseestlaste kajastamine ERRi kanalites Eestlased paiknevad üle terve maailma ning väliseestlaste arv suureneb pidevalt. Eesti rahvusringhääling (edaspidi ERR) on eesti keele ja kultuuri vahendaja ja edasikandja, mis oma programmiga toetab meie põhiseadust ning väärtustab eestlasi. Seega võib öelda, et ERR kajastab eestlasi. Kuid lisaks Eesti riigile elab palju eestlasi ka välisriikides. Väljaspool Eestit elavate eestlaste arvu on raske öelda. Seda peamiselt selle tõttu, et paljud riigid ei registreeri oma elanike etnilist päritolu, välismaal elavate eestlaste järglastest on
seda siin teeme. Et võtame kätte ja kätest kinni ning laulamegi "pilvest päikse välja"! Just seetõttu toimus 19. augusti õhtul Tallinna Lauluväljakul lauluöö pealkirjaga "Märkamisaeg". Selle sündmuse sisuks oli meie rahvast läbi aegade toetanud, trööstinud ja innustanud muusika ning vorm vormiks seda muusikat endas kandnud, loonud ja laulnud rahva lugu elavas muusikalises ettekandes toetatuna sõnast ja pildist. Sündmuse kandis üle ja säilitas aegade otsani Rahvusringhääling. "Märkamisaeg" on üks EV 90 juubeliaasta suursündmusi. Laulud mis lauldi(autor ja pealkirjad) Autor Pealkirjad M.Lüdig Koit E. Võrk Eesti lipp K.A.Hermann Oh laula ja hõiska M.Härma Tuljak G.Ernesaks Mu isamaa on minu arm G.Ernesaks Sireli, kas mul õnne Ü
-kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus -vaba ja plurallistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjanuds, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks -vähemuste õigustega arvestamine -tsiviilkontroll relvajõudude üle 10.Ühiskonnaliikmete 5 sotsiaalset gruppi -Perekond -Subjektiivsete tunnuste alusel -sugu -rass -rahvus 11.Asutused avaliksektoris -riik -avaliku õiguslikud (rahvusringhääling, ülikoolid) 12.Asutused era sektor Firmad, mis taotlevad omakasu -OÜ ja AS 13. Kodanikuühendus -MTÜ,sihtasutused ja seltsid MÕISTED Kodanikuühiskond kodaniku vabatahtel loodud organisatsioon. Bürokraatia Ametnike võim rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimis korraldus Pluralism Mitmekesisus, paljusus mis võib iseloomustada ühiskonna seaduste poliitiliste traditsioonidega.
Siit tuleb ka termin poliitikavaldkonna tähistamiseks – avalik sektor. Avaliku sektori alla mahuvad riigi- ja omavalitsusasutused koos töötajaskonnaga: samuti riigi käsutuses olev raha ja vara. Avaliku sektori e. I sektori hulka kuuluvad näiteks: Värska Vallavalitsus, Põlva maavalitsus, Eesti Pank, Politsei- ja Piirivalveamet, Haridus- ja teadusministeerium; ülikoolid Tartu, Tallinna Ülikool, riigi- ja munitsipaalkoolid Värska Gümnaasium; Eesti Rahvusringhääling ERR. Poliitikas on suhete aluseks võim, majanduses kasu (tulu). Tänapäeval on majandus enamjaolt eraettevõtete pärusmaa, mistõttu räägitakse sageli erasektorist, mille moodustavad kõik eraomanduses olevad ettevõtted. Kuna majanduse eesmärgiks on saada tulu, siis kasutatakse ka mõistet tulundussektor. Erasektori e. II sektori hulka kuuluvad näiteks pangad: Swedbank, Ühispank, AS-d, OÜ-d, EMOR, Saar Poll (küsitlusfirmad).
Jõuti otsusele, et jahisadamat ei tule. Lisaks sellele kuulutati vesi ujumiskõlblikuks. Nüüdseks on kalaranna arhitektuurivõistlus lõppenud. Konkurssi võitis arhitektuuribüroo Kadarik Tüür arhitektid OÜ ning ehitustööd võivad alata. Loodame, et edasine koostöö möödub ladusalt, et kõik osapooled jääks rahule. 9 Kasutatud kirjandus 1. Eesti Rahvusringhääling. (2015). Tõlkes kaduma läinud: kuidas kanda Kalasadama planeeringu üksmeel paberile? [WWW] http://uudised.err.ee/v/majandus/5dd2750c-234e-443c-b1b6-725f60d2b3ff/tolkes- kaduma-lainud-kuidas-kanda-kalasadama-planeeringu-uksmeel-paberile. (18.10.2017) 2. Eesti Rahvusringhääling. (2015). Video ja galerii: Usaldamatus takistab Kalasadama planeeringus kompromissini jõudmist. [WWW] http://uudised.err.ee/v/10488c50-a5bb-4b46-8b18-2ddbfb1c2f9b (18.10.2017) 3
Digimeedia - Digitaalsus (piiramata maht), interaktiivsus ja dialoogilisus, hüpertekstilisus, fragmentaarsus, rohkem ja pealiskaudsemad uudised, kontrollimata allikad, ajalehtede netiväljaanded võimaldavad lugejatepoolset tagasisidestamist. 4. Mille põhjal erinevaid meediaväljaandeid liigitatakse? Too näiteid. Trükiajakirjandus: ilmumissagedus (päevaleht, nädalaleht), leviala (riiklik, maakondlik), sisu, käsitluslaad, rahastaja Raadio ja Televisioon: avalik-õiguslikud (Eesti Rahvusringhääling), eraõiguslikud (üleriigilised, regionaalsed), sisu, internetiraadio/TV Digimeedia: Uudiseid edastav vs meelelahutuslik: netilehed, netiraadiod, ajaveeb; foorumid, sotsiaalmeedia, kasutaja-autorlusega vs looja-sisuga 5. Millised vabadused ja õigused on meediaga seotud? Millel need põhinevad? Sõnavabadus – võõrandamatu demokraatlik inimõigus, mille järgi igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni ükskõik mil viisil.
Valitsus · Mis roll on valitsusel võimude lahususe tingimustes. Teostab kõrgemat täidesaatvat riigivõimu, viies ellu välispoliitikat ja sisepoliitikat. · Kuidas toimub valitsuse moodustamine? Valitsuse seab ametisse rahva poolt valitud Riigikogu. · Valitsuse struktuur. Koosneb 15 ministrist. Valitsust juhib peaminister. Kantseler on valitsusametnik,kes koordineerib ministeeriumi valitsusalas olevate riigiasutuste tööd. · Valitsuse ülesanded. Viib ellu sise- ja välispoliitikat. Annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi. Algatab seadusi. · Valitsuse koosseis praegu. enamusvalitsus valitsuse moodustavatel erakondadel on parlamendi enamuse toetus ja usaldus. Vähemusvalitsus valitsuse moodustanud partei(de)l puudub enamus parlamendis. Kohalik omavalitsus · Kes võivad valida kohalikku omavalitsust, kes võib KOV-i kandideerida? KOVi valivad kohalik rahvas inimesed, ...
ÕIGUSSUHTE OBJEKT-ese või käitumine, millele õigussuhe on suunatud ÕIGUSSUHTE SUBJEKTID- isikud, kelle vahel on konkreetne õigussuhe tekkinud subjektid jagunevad: 1) füüsiline isik-inimene 2) juriidiline isik- seaduse alusel loodud isik, organisatsioonid, asutused Juriidilised isikud · eraõiguslik juriidiline isik-loodud erahuvides, näiteks osaühing · avalik-õiguslik isik- loodud avalikes huvides konkreetse seadusega, nt TÜ, rahvusringhääling avalikõiguslikuks jurdiidiliseks isikuks saab olla ka riik, linn või vald Õigus-ja teovõime ÕIGUSVÕIME-isiku võime omada õigusi ja kohustusi, algab sünniga, lõpeb surmaga TEOVÕIME-isiku võime oma tegudega omada tsiviilõigusi ja võtta kohustusi, neid muuta või lõpetada, 18.a
· 1999. aastal võitis kammerorkestriteos ,,Päikesetõusu akadeemia" Eesti Muusikaakadeemia konkursi ja kõlas Eesti Muusikaakadeemia uue maja avamisel. · 2002. aastal pälvis Timo Steiner oma loomingu eest Heino Elleri muusikapreemia. · 2006. aastal sai ta Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali aastapreemia festivali "Eesti muusika päevad" korraldamise ja Eesti kaasaegse muusika propageerimise eest. · Eesti Rahvusringhääling on 2008. aastal välja andnud Timo Steineri autoriplaadi "Pilved tulevad vahele". Looming Steiner on loonud väga palju erinevat muusikat, mis erineb vahel üksteisest kui öö ja päev. Tema repertuaaris on nii kurbasid kui ka lõbusaid teoseid, teoseid sooloinstrumendile ja ka orkestrile. Enamus juhtudel ei oleks aru saada, et teosed on sama persooni poolt loodud, kuna nad erinevad teineteisest niivõrd palju. Tema teostes on on mitmeid mõjutajaid, nagu Philip
deklamatsioonid. 1928. aastal sai oma raadiojaama ka Tartu linn. Kolmekümnendatel sai Eestist Rahvusvahelise Ringhäälingu Liidu liige. Ameerikast kohale toodud heliplaadiseade andis Riigi Ringhäälingule uued võimalused raadioülekannete edendamiseks. Samal kümendil täienes Eesti raadiojaamade hulk, kui uus raadiojaam ehitati ka Türile. 1939. aasta oli Eesti raadio ajaloos oluline: siia jõudsin esimesed magnetofonid ning nurgakivi pandi Eesti oma raadiomajale. (Eesti Rahvusringhääling) Raadiolained Raadiolained on elektromagnetlainete üks liike. Elektromagnetvälja ja elektromagnetvälja teooria looja ning esimene kirjeldaja oli soti teadlane James Clerk Maxwell. Ta avastas, et elektriväljas toimuv muutus jõuab magnetvälja vahendusel ühest punktist teise. Nimelt kutsub tugevnev elektriväli esile magnetvälja tugevnemise, mis omakorda tekitab muutuse kõrvalasetsevas elektriväljapunktis. Selle ahelreaktsioonina toimuva muutuste laine,
On vajalik et seadusandlik ja täidesaatev võim oleksid eraldi ning kohus ja keskpank peavad olema sõltumatud neist mõlemast. Järelvalveinstitutsioonid nt. riigikontroll. Haldus-kindla obejkti või valdkonna igakülgne plaanipärane korraldamine. Avalik haldus- riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärgid. Paljud avalik-õiguslikud asutused ei allu riigile. Nt raviasutused,ülikoolid, rahvusringhääling. ERAs. osakaalu mõõdetakse erakapitali kuuluvate ettevõtete või nende hõivatud töötajate järgi. Tuleb arvestada avalikus. ettekirjutustega, maksudega, tegevuslubade kauplemise, keskk.hoiu jms. Kuna esineb turutõkkeid peab riik sekkuma et puudusi kõrvaldada. Kodanikuühiskond- ühiselu valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit. Demok. isel. on lisaks valimistele ja erakondade tegevusle kaasata ka organistasioonidega rahvast otsustamisse.
Mulle tundus, et mulle oleks väga huvitav teada saada, millised spetsialistid töötavad televisiooni tehnilisel poolel, millega nad tegelevad, kes lahendavad esile kerkivaid probleeme (ja milliseid probleeme), millist aparatuuri kasutatakse ja kuidas käitutakse tehnika ja serverite rivist välja mineku puhul. Huvitav oli teada saada, kuidas kõik on korraldatud ja näha asju, mille olemasolu ma ehk ei osanud aimatagi. 2 Ettevõtte tegevuse analüüs. Eesti Rahvusringhääling tegeleb raadio ja televisiooniga ning on nii suur (palju erinevat tööd ja personali), et on keeruline seda kogu ulatuses. Mina tean ainult neid osi, mille oma praktika tegemise kohaks valisin ja millega ise kokku puutusin, oma eriala tõttu. 2.1 Ettevõtte televisiooni osakonna kirjeldus Eesti Rahvusringhäälingu televisiooni osakond tegeleb otsesaadete ülekandega, saadete salvestamise ja töötlemisega. Eesti Rahvusringhäälingu peamiseks ülesandeks on kvaliteetse
Seltsi tegevuse lõpetamisel antakse tema vara üldkoosoleku otsusel mõnele muule teadusasutusele või teadusorganisatsioonile või kõrgkoolile, kus õpetatakse eesti keele eriala. esimees Helle Metslang abiesimehed Karl Pajusalu Jüri Viikberg liikmed Mati Erelt Annika Kilgi Jüri Valge Asta Õim Krista Kerge, Tallinna Ülikool Liikmed: Reili Argus, Tallinna Ülikool Külli Habicht, Tartu Ülikool Reet Kasik, Tartu Ülikool Katrin Kern, Tartu Ülikool Einar Kraut, Eesti Rahvusringhääling Helika Mäekivi, tõlkebüroo Luisa Urve Pirso, Riigikontroll Peeter Päll, Eesti Keele Instituut Maire Raadik, Eesti Keele Instituut TiitRein Viitso, Tartu Ülikool
Õppeine Margot Kask Kompositsioon I Seminaritekstid 2 ÜKS LUGU MTÜ Ööülikool, Rühm Pluss Null, Eesti Rahvusringhääling Projekt ’’Üks lugu’’ on valminud aastal 2011, mil Tallinn oli Eesti kultuuripealinn. Euroopa kultuuripealinn on Euroopa Liidu poolt valitud linn üheks kalendriaastaks, mille vältel saab linn näidata oma kultuurielu ja selle arengut.Iga kultuuripealinnaks valitud linn viib läbi kultuuriürituste programmi, mis tõstab esile tema ajaloolist ja kultuurilist pärandit (Wikipedia). Lummavad lood, lihtsad lühikesed jutustused rohkem ja vähemtuntud inimestelt elust ja olust
ee/news/kultuur/eesti-lugu-madis-koiv-suvi- paabul-ja-kinnijooks-raplas.d?id=51165799 (30.03.2014) (3) Must, Ann 1991. Madis Kõiv. – Ann Must: http://www.annmust.com/MadisKoiv.html (30.03.2014) (4) Normet, Ingo 1999. Madis Kõiv ja kujundid. – Sirp, Arhiiv, 10.12.1999, Teater: http://www.sirp.ee/archive/1999/10.12.99/Teater/teater1-1.html (30.03.2014) (5) Pedajas, Priit; Tulviste, Peeter 1993. Metafüüsiline luul. Madis Kõiv. – Eesti Rahvusringhääling, Kultuur, Üksikud saated: http://arhiiv.err.ee/vaata/611 (30.03.2014) (6) Pilv, Aare 2008. Madis Kõiv: metafüüsiline luule on sund, ta tuleb ise vägisi peale. – Eesti Päevaleht, Kultuur: http://epl.delfi.ee/news/kultuur/madis-koiv-metafuusiline- luul-on-sund-ta-tuleb-ise-vagisi-peale.d?id=51121282 (30.03.2014) (7) Võrumaa Keskraamatukogu. Võrumaa kirjanikud, Kõiv, Madis (5.XII 1929 Tartu). http://lib.werro.ee/index
Studium Vocale Kammerkoor koori tegevust helisalvestuste valdkonnas. Alates septembrist 2008 on Tallinna Kammerkoor koori peadirigent ja kunstiline juht Daniel Tallinna Tehnikaülikooli Kammerkoor Reuss. Tartu Ülikooli Kammerkoor Türi Kammerkoor Voces Musicales Kammerkoor Raadio Eesti Rahvusringhääling Eesti Raadio Vikerraadio Raadio 2 Klassikaraadio Raadio 4 Kristlikud Tartu Pereraadio Kuressaare Pereraadio Raadio 7 Trio Raadio Kuku Raadio Kuku Audioarhiiv Raadio Elmar Raadio Uuno U-Pop Sky Media Raadio Energy FM Raadio Sky Plus Raadio Sky Raadio 3 Russkoe Radio MUUD Radio Mania Tallinn Raadio Kadi Kuressaare / Orissaare Raadio Kuma Paide Raadio Marta Põlva Raadio Pärnu Pärnu Ring FM Võru / Tartu / Pärnu Ruut FM Valga Raadio Viru Rakvere / Jõhvi Sun FM Tartu / Pärnu
OECD. (2013, Detsember 13). Taxing Wages: Country note for Estonia. Retrieved from http://www.oecd.org/ctp/tax-‐policy/taxingwages-‐estonia.htm OECD. (2011). The Effects of Taxation on Employment. 13-‐47. Simson, K. (2013, August 19). Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine peaks selguma lähikuudel. Eesti Rahvusringhääling. Statistikaamet. (2013, Detsember 17). Retrieved from Suhtelises vaesuses elas mullu iga viies, absoluutses vaesuses iga neljateistkümnes Eesti elanik: http://www.stat.ee/65387 Raig, I. (2004, Mai 28). Maksupoliitika kujundab Eesti näo Euroopas. Rahandusministeerium. (2013). Riigieelarve 2014.
riigiametnik või oma ala spetsialist. Lisaks stuudiointervjuule on saates ka lõik kuskilt mujalt: kas näiteks Eestist (nt intervjuu Saksamaa välisminsitriga tema visiidil Eesti) või mõni rahvusringhäälingu väliskorrespondent teeb mingi loo (nt Allar Tankler teeb loo USA presidendivalimistest). Kaadri taha jäävad aga näiteks rezissöör (Krista Rannamäe), operaatorid, toimetaja, helimees jt. Ühte saadet teeb umbes 20 inimest. Saate tootja on sõltumatu Eesti Rahvusringhääling. 4. Teemavaliku kriteeriumid Saate teemad johtuvad sellest, mis hetkel päevakajaline ning oluline teema on. Näiteks pärast Boriss Nemtsovi tapmist Kremli külje all tegi Neeme Raud sellest 1. saatelõigu, stuudiosse tuli antud teemat kommenteerima riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, kes on ka ise Venemaal väliskorrespondendina töötanud. Saatesse kutsutakse oma ala spetsialist, kes oskab oma teadmistele toetudes sisuliselt asja hästi
"nääri-" jne. Jõulud olid tavalised töö- ja koolipäevad, jõulupühade kodusele tähistamisele vaadati võimude poolt viltu ning eriti noori püüti takistada kirikus käimast. Pärast Eesti taasiseseisvumist on esimene ja teine jõulupüha (25. ja 26. detsember) riigipühad ja puhkepäevad, alates 2005. aastast ka jõululaupäev. Jõulukombestikku mõjutab järjest rohkem rahvusvaheline traditsioon. Rahvusringhääling kannab üle nii jõululaupäeva kui eismese jõulupüha jumalateenistusi. Paljudes asulates püstitatakse juba alguses keskväljakule elektrituledega ehitud jõulukuusk, mis jääb enamasti püsti kolmekuningapäevani (langeb kokku õigeusu jõululaupäevaga). Skandinaaviast on üle võetud komme asetada akendele advendiküünlad. Paljudes lastega peredes pannakse jõulude eel õhtuti aknalauale suss, kuhu
Tema sõnul peab tsentraalse regulatsiooni kehtestamiseks viima läbi teaduslikke uuringuid, mis tõestaksid energiajoogi kahjulikkust. "Kogu maailmas käib tegelikult selline diskussioon. Teaduslikke uuringuid on tehtud ja tõestati, et energiajoogi ja alkoholi koosmõju on tervisele ohtlik, aga vaidlused endiselt käivad."Sammel sõnas, et ka mujal maailmas ei ole riikides suuri piiranguid energiajookide tarbimisele, rohkem on tootjate ja kaupmeeste eneseregulatsioone (Eesti Rahvusringhääling 2012). 1.3 Varasemad uuringud Tervise Arengu Instituut (TAI) uuris põllumajandusministeeriumi tellimusel energiajookide tarbimist Eestis 7-45-aastaste elanike hulgas. Kokku küsitleti üle 3500 inimese. Seejuures jagunesid küsitletud kolme gruppi: esimese grupi moodustasid 1.-6. klassi õpilased, keda oli 451. Teine grupp koosnes 7. -12. klassi üldhariduskoolide õpilastest, kutseõppeasutuste ja kõrgkoolide õpilastest, keda oli kokku 2766
Valisin selle teema, kuna minu jaoks torkab majanduskriisi ajal enim silma just see, mida keegi väärtustab/on väärtustanud ja kuidas ta sellest lähtuvalt reageerib kriisile. Kuna kontrast masenduses olijate ja õnne harjal olijate vahel on äärmuslikum ja selgemalt välja joonistunud, kui majandustõusu ajal, siis pakubki see fenomen mulle suurt huvi. 2. Materjalid, millega tutvusin: Virumaa Teataja, 02.05.2009 : ,,Tauno Toompuu: kriis on inimeses", T.Toompuu ERR (Eesti Rahvusringhääling) koduleht 12.04.2009 : ,,Peapiiskop: tugeva moraaliga ühiskond tuleb kriisiga toime", Tiina Jaakson Õpetajate Leht online 6.03.2009 : ,,Usalduskriis?Juhtimiskriis?", Karl Kello Keskus online 5/2009 : ,,Väärtused annavad jõudu", Tunne Kelam Tarbija 24 07.10.2009 : ,,Raske aeg sunnib seniseid väärtusi ümber hindama" Argument: 1. Kas senine tarbimisele keskendunud eluviis on asendunud enam vaimsemaga? Näited: 1
Eesti on küll digilahenduste kasutamise poolest maailma esirinnas ning e-valimistel osalejate arv näiteb pidevat tõusu, kuid e-hääletussüsteemi turvalisuses võib antud analüüsi põhjal tõdeda tugevaid puudujääke. Kasutatud kirjandus: Riigi Infosüsteemi Amet (2019). E-hääletamine ja e-valimised. Võrgulehel:: https://www.id.ee/rubriik/e-haaletamine/ (22.11.2020). Olari Koppel (2020). Eesti Rahvusringhääling. Olari Koppel: valimiskomisjon ei võltsi Eesti valimistulemusi. Võrgulehel: https://www.err.ee/1156886/olari-koppel-valimiskomisjon-ei- voltsi-eestis-valimistulemusi (22.11.2020). Springall, D., Finkenauer, T., Durumeric, Z., Kitcat, J., Hursti, H., MacAlpine, M., Halderman, J. A. (2014). Security Analysis of the Estonian Internet Voting System. University of Michigan. Lepassalu, V. (2007). IT-eksperdid ülistatud e-hääletusest: Valijate hääli saab võltsida ühe
Meedia - kommunikatsioonivahendavja kujundav laiem keskkond ERR Esimees on Rein Veidemann. Pädevus: eelarve kinnitamine ja täitmise järelvalve; vara kasutamise-käsutamise korra kinnitamine; eesmärkide ja ülesannete täitmise järelvalve; struktuuri kinnitamine ja juhatuse nimetamine ERRi struktuur Programmid: ETV; ETV2; Vikerraadio; Raadio 2; ETV+ jne Toimetused: uudiste- ja sporditoimetus; päevakajaliste saadete toimetus; elamussaadete toimetus; programmiteenistus; arhiivid Rahvusringhääling on usaldusväärseim ja sotsiaal-kultuuriliselt mõjukaim meediaorganisatsioon Eestis. Missioon: Rahvusringhääling arendab ja hoiab Eestit. Väärtused - usaldusväärsus , objektiivsus ja tasakaalustatus; sõltumatus; professionaalsus; avatus ja läbipaistvus; otsingulisus ja loomingulisus; tõhusus
Nii levisid uusaastakarnevali elemendid. Vanadest tavanditest tuli üle näärisoku tegemise komme. Erinevalt vanadest traditsioonidest ei olnud soku kostitamine enam oluline. Jõule lubati pühitseda jälle 1980. aastatel, kui ideoloogiline surutis taandus. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist on esimene ja teine jõulupüha (25. ja 26. detsember) riigipühad ja puhkepäevad, alates 2005. aastast ka jõululaupäev. Jõulukombestikku mõjutab järjest rohkem rahvusvaheline traditsioon. Rahvusringhääling kannab üle nii jõululaupäeva kui esimese jõulupüha jumalateenistusi. Jõuluorika asemel jõululaual ilmusid piparkoogid. Skandinaaviast on üle võetud komme asetada akendele advendiküünlad. Paljudes lastega peredes pannakse jõulude eel õhtuti aknalauale suss, kuhu toob maiustusi päkapikk - jõuluvana abiline, kes kontrollib ja talle ette kannab, kas lapsed on hästi käitunud. Kaubandusettevõtted rõhutavad jõulude eel külluse, heaolu ja kinkide tegemise tähtsust,
loomisel on osalenud tuhanded tegijad. Kavandatav andmebaas avab selle varamu ülevaatlikul viisil ja ulatuslikus tunnusteruumis otsinguvõimalustega varustatuna. Nii mahuka filmikogu kohta täieliku andmestiku koondamine on töömahukas ja kulukas ettevõtmine. Töö teostamiseks on oma toetuse andnud kõik filmivaldkonnaga seotud võtmeorganisatsioonid - Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Filmi Sihtasutus, Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahvusringhääling, AS Tallinnfilm, Eesti Rahvusarhiiv, Eesti Kinoliit, Balti Filmi- ja Meediakool, Eesti Filmiajakirjanike Ühing, Eesti Film 100 ja MTÜ Eesti Filmi Andmebaas - kes sõlmisid 20. jaanuaril 2009 Ühiste kavatsuste kokkuleppe rahvusfilmograafia loomise toetamiseks. Nende organisatsioonide esindajad moodustavad projekti Konsultatiivkomitee. Valminud ja testitud on andmebaasi originaalne kodeerimisjuhend. Iga filmi kirjeldatakse võimalikult põhjalikult
olemasolust või varjata tehingut, mida pooled tegelikult teha tahavad. Näiline tehing on tühine tehing sellega ei saada õigusi, kohustusi. 6. Kellele annab õiguskord avalik- õigusliku isiku staatuse õigussuhtes? Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik avalik-õiguslikud korporatsioonid, avalik-õiguslikud asutused, avalik-õiguslikud sihtasutused (nt. rahvusringhääling, rahvusraamatukogu jne), mis on loodud avalikes huvides ja selle konkrteetse juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, selle organid ja nende pädevus jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega. 7. Millised on peamised teenuste osutamise lepingud võlaõiguses? 1) Käsundusleping üks isik (käsundisaaja) kohustub vastavalt lepingule
3. riigi kontrolli all on kindel territoorium 4. riigi institutsioonid on avalikud, vastutavad kollektiivselt oma otsuste eest Avaliku sektori põhiülesanded valitsemine ja haldus. Mõiste avalik haldus e haldusjuhtimine riigi ja omavalitsuste igapäevane tegevus oma eesmärkide elluviimiseks. Mõiste avalik-õiguslik sisuliselt riiklik, kuid ei allu otseselt riigile. Siiski riik rahastab ja kontrollib. Avalik-õiguslikud institutsioonid on näiteks: 1. Rahvusringhääling 2. Tartu Ülikool (=avalik-õiguslik juriidiline isik) 3. Tallinna Tehnikaülikool 4. Kunstiakadeemia jne Avalik sektor koosneb nii riiklikest kui avalik-õiguslikest asutustest. Erasektori eesmärk -kasum (nimetus ka: tulundussektor) Õiguslik vorm erinev on aktsiaseltsid, osaühingud jne. Avalik sektor (riik) - kirjutab erasektorile ette üldised raamid maksud, keskkonnanõuded, annab tegevusload jne.
3. riigi kontrolli all on kindel territoorium 4. riigi institutsioonid on avalikud, vastutavad kollektiivselt oma otsuste eest Avaliku sektori põhiülesanded valitsemine ja haldus. Mõiste avalik haldus e haldusjuhtimine riigi ja omavalitsuste igapäevane tegevus oma eesmärkide elluviimiseks. Mõiste avalik-õiguslik sisuliselt riiklik, kuid ei allu otseselt riigile. Siiski riik rahastab ja kontrollib. Avalik-õiguslikud institutsioonid on näiteks: 1. Rahvusringhääling 2. Tartu Ülikool (=avalik-õiguslik juriidiline isik) 3. Tallinna Tehnikaülikool 4. Kunstiakadeemia jne Avalik sektor koosneb nii riiklikest kui avalik-õiguslikest asutustest. Erasektori eesmärk -kasum (nimetus ka: tulundussektor) Õiguslik vorm erinev on aktsiaseltsid, osaühingud jne. Avalik sektor (riik) - kirjutab erasektorile ette üldised raamid maksud, keskkonnanõuded, annab tegevusload jne.
HALDUSKORRALDUS Ühiskonnasektorid: Ühiskond (avaliksektor haldusorganisatsioonid avalikõiguslikud ja erasektor-ärisektor ja kasumitaoluseta). Ärisektor AS,osa-,usaldus-,täisühing ja FIE Kasumitaotluseta(tulu tuleb aga ilma kasumita) Mittetulundusühing,sihtasutus,seltsing Avaliksektor Kesktasand (riigikogu,keskvalitsus,kohtud,president,keskpank,riigikontroll,õiguskantsler) Omavalitsus (linn,vald) ja Avalik-õiguslik isik nt. (Tartu Ülikool,Haigekassa,Eesti Rahva Muuseum,Rahvusringhääling, Kultuurkapital. Avalik haldus: Avalik haldus modaalses mõttes a)orienteeritud avalikele huvidele b) sotsiaalselt kujundav tegevus c) aktiivne ja tulevikku suunatud tegevus d) rakendab konkreetseid abinõusid üksikjuhtude reguleerimiseks ja teatud plaanide teostamiseks ...Materiaalses mõttes a)halduse mõiste negatiivne määratlus lähtub võimude lahususe põhimõttest, mis eristab seadusandlikku,täidesaatvat ja kohtuvõimu. b)halduse mõiste
mida on võimalik kasutada sõltumatult teistest osadest ning mille loojad on igaüks eraldi identifitseeritavad. 15. Mis on orbteos? Millisel tingimusel võib orbteost kasutada (Selgita hoolika otsingu kohustusse puutuvat)? (essee küsimus) Orbteos on teos, mille autoriõiguste omanikku ei ole ka hoolika otsimise korral võimalik leida. Hoolika otsingu kohustus - Et teha kindlaks, kas teos või fonogramm, mida avalik mäluasutus või Eesti Rahvusringhääling soovib kasutada, on orbteos, tagab nimetatud asutus, et iga õiguste objekti puhul tehakse heas usus hoolikas otsing eesmärgiga tuvastada või leida teosele või fonogrammile õigusi omav isik. Otsingu tegemiseks kasutatakse kohaseid allikaid ning see tehakse enne teose või fonogrammi kasutamist. Otsing dokumenteeritakse Teos on orbteos, kui hoolimata sellest, et on tehtud ja dokumenteeritud autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja hoolikas otsing, ei
eristamine Vertikaalne võimujaotus: keskvalitsus vs KOV; ogu võimu proovitakse tuua mitte keskvalitsuse tasandile ja kujundatakse ka kohalikul tasandil teatud võimukontsenratsioon. Kohalikud elanikud oskavad teatud asju ise korraldada. Otsene vs kaudne riigihaldus kaudne: mittetulundusühingud, mis pakuvad avalikku teenust, riik kontrollib, aga ei tee enda sildi all; otsene rahvusringhääling jms Montesquieu võimude lahususe põhimõte (18. Sajand) Seadusandlik võim (parlament) Täidesaatev võim (valitsus) Kohtulik võim (kohus) Võimuharude põimumine Igale võimuharule antase ülesanded. Põhiülesannete kaudu tagatakse reaalne sõltumatus kõigile võimuharudele ning need on tagautd selles ulatuses, mis nad sõltumatust tagavad. Tasakaalu ja kontrolli põhimõte Parlamendi ülesanded:
https://www.riigiteataja.ee/akt/104052016005 (13.05.2016) Tarbijatelt kõlbmatute ravimite üldapteegis ja veterinaarapteegis vastuvõtmise ja hävitamisele suunamise kord https://www.riigiteataja.ee/akt/854425 (13.05.2016) Ajakirjandus Kaseorg, K. 2006. Ravimijäägid ohustavad joogivett. Horisont (online), (03.2006) http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel704_677.html (18.05.2016) Kuul M. 2011. Teadlane ja narkoärikas ajasid ravimijäätmete äri. Eesti Rahvusringhääling (online), (11.05.2011) http://uudised.err.ee/v/eesti/2da35e80-64b7-4921-8569-cdceffc5578d (07.06.2016) Lillenberg, M., Haiba, E., Nei, L. 2012. Ravimijäägid looduskeskkonnas. Eesti Loodus (online), (06.2012) http://www.eestiloodus.ee/artikkel4679_4623.html (03.05.2016) Oidermaa, J. J. 2016. Merebioloog: ravimijäägid ohustavad Läänemere elustikku. Eesti Rahvusringhääling (online), (20.05.2016) http://novaator.err
(5) Käesoleva paragrahvi 4. lõige ei piira tuvastatud ja leitud autori ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja õigusi teosele või fonogrammile. (6) Anonüümselt või pseudonüümi all loodud teose ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 29 2. ja 3. lõiget ning § 621 3. lõiget. § 273. Hoolikas otsing (1) Et teha kindlaks, kas teos või fonogramm, mida avalik mäluasutus või Eesti Rahvusringhääling soovib kasutada, on orbteos, tagab nimetatud asutus, et iga õiguste objekti puhul tehakse heas usus hoolikas otsing eesmärgiga tuvastada või leida teosele või fonogrammile õigusi omav isik. Otsingu tegemiseks kasutatakse kohaseid allikaid ning see tehakse enne teose või fonogrammi kasutamist. (2) Teose või fonogrammi orbteoseks tunnistamisele eelneva hoolika otsingu tegemiseks kohased allikad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
perekool.ee/artiklid/passiivne-suitsetamine (27.04.2014) 7. Pedaste, M. (1999, 20.august). Nikotiin. Terviseõpetuse õppeprogramm. Loetud aadressil: http://kodu.ut.ee/~pedaste/tubakas/nikotiin.html (28.04.2014) 8. Pedaste, M. (1999, 20.august). Tubakasuitsu koostis. Terviseõpetuse õppeprogramm. Loetud aadressil: http://kodu.ut.ee/~pedaste/tubakas/nikotiin.html (28.04.2014) 9. Sak, K. (2014, 7.märts). Passiivne suitsetamine kahjustab laste artereid. Eesti Rahvusringhääling. Loetud aadressil: http://teadus.err.ee/v/tervis/5cbfd852-8ff8-4ce8- 9f5d-21bc1c56a78f (30.03.2014) 10. Sotsiaalministeerium. (2014, 29. aprill). Tubakapoliitika roheline raamat. Sotsiaalministeerium. Loetud aadressil: 18 http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/ASO/Alkoholi- _ja_tubakapoliitika_rohelised_raamatud/Tubakapoliitika_roheline_raamat_18_12_13. pdf (04.05.2014) 11
Muusikaakadeemia konkursi ja kõlas Eesti Muusikaakadeemia uue maja avamisel 1999. aastal. 21 2002. aastal pälvis Timo Steiner oma loomingu eest Heino Elleri muusikapreemia. 2006. aastal sai ta Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali aastapreemia festivali "Eesti muusika päevad" korraldamise ja Eesti kaasaegse muusika propageerimise eest. Eesti Rahvusringhääling on välja andnud Timo Steineri autoriplaadi "Pilved tulevad vahele" (2008). Alates 2005/2006 õppeaastast on ta Tallinna Muusikakeskkooli direktor.27 Tauno Aints Tauno Aints on sündinud 19. juunil 1975. aastal Tartus. Ta on eesti helilooja, popmuusik, kontsertmeister ning muusikapedagoog. Eesti Heliloojate Liidu liige aastast 2004.28 Haridus Tauno Aints lõpetas 1993. aastal Miina Härma Gümnaasiumi ja 1998. aastal Viljandi Kultuurikolledzi, kus õppis levimuusikat
abistama info otsimisel, noored peaksid kindlasti ise enne tööle asumist veenduma, et tööandja on aus ja koheselt tööle asudes sõlmima ka töölepingu. Tööleping on oluline ja hoolikalt läbi lugeda enne, kui sellele allkiri anda. Kuna ühiskond muutub pidevalt ja infolevik laieneb veelgi, siis on loota ka noorte teadlikkuse paranemist ning tööandja ei saa noorte huve nii kergekäeliselt enam rikkuda, sest noored on teadlikumad kui varem. Kasutatud allikad 1. Eesti Rahvusringhääling. Arvutivõrgus: www.err.ee 2. Sotsiaalmeedia võrgustik Facebook. Arvutivõrgus: www.facebook.com 3. Töölepinguseadus. RT I, 17.12.2015, 84 4. Wikipedia. Arvutivõrgus: https://et.wikipedia.org 5. Projekti talendid koju veebileht. Arvutivõrgus: www.talendidkoju.ee 6. Töövahenduskeskkonnad. Arvutivõrgus: www.cvkeskus.ee, www.cv.ee, www.gworkabit.com 7. Töötukassa veebileht. Arvutivõrgus: www.tootukassa.ee 8. Uudisteportaal Postimees. Arvutivõrgus: www.postimees.ee 9
piiratumad eraõiguslike juriidiliste isikutega võrreldes. Järelevalve: • Riik teostab üldiselt järelevalvet kõikide juriidiliste isikute üle sh. AÕJI üle, erisus järelevalvest võrreldes muude juriidiliste isikutega ilmneb järelevalve ulatuses; • AÕJI järelevalve vorm ja järelevalvet teostava institutsioon AÕJI sisulise tegevuse üle määratletakse reeglina konkreetse AÕJI alusseaduses. AÕJI. Rahvusringhäälingu näide 03.04.12 Rahvusringhääling on AÕIJ. Igal riigil on kohustused oma kodanike ees ning riik loob seadusega juriidilised isikud (AÕJI) ja panes seadsega neile kohustused, mida nad peavad täitma ning delegeerib selge vastutuse AÕ juhtorganitele. Rahvusringhäälingul, rahvus ooperil, Tartu ülikoolil oma seadused, lisaks veel üldseadused, mille all on palju ülikoole. Rahvusringhäälingu programmid: ETV, ETV2, vikerraadio, klassikaraadio, Raadio 2, Raadio 4, Raadio Tallinn. Min ülesanne on
• Inspektsioonid – seaduste täitmise järelevalve; konfliktsete huvidega poolte tasakaalustamine • Riigi kohaldusorganid – täidavad neid valitsemise ülesandeid ja osutavad teenuseid, mis peavad olema kodanikele võimalikult lähedal. (multifunktsionaalne kohaldusorgan nt maavalitsus) • Iseseisvad avalik-õiguslikud asutusted – tagavad õiglust ja/või edendavad ühiskonna põhiväärtusi (nt Rahvusringhääling; avalik-õiguslikud ülikoolid; Rahvusooper; Töötuskassa; Kaitseliit; Eesti Advokatuur; Haigekassa) • Riigi hallatavad asutused – valitsusasutustele tugiteenuste osutamine või teenuste osutamine kodanikele. (mt Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus; keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskus • Riigi või omavalitsuste loodud sihtasutused ja MTÜ-d – osutavad avalikku teenust, sh valitsusasutustele, ning aitavad korraldada riigi poliitikaid
annaabi.ee 
