Millistele piirangutel tuleb tähelepanu pöörata? 1. REÕ mõiste - reguleerib õigussuhteid, mis on seotud mitme õigussüsteemiga, sh välismaise elemendiga. Nimetatakse ka konfliktiõiguseks. Ese REÕ esemeks on isikute vahelised eraõiguslikud suhted,mis on seotud mitme õigussüsteemiga. Allikad jagunevad kaheks: siseriiklikud ja rahvusv. 1) Õigusaktid; 2) RV lepingud; 3) Kohtupraktika; 4)Tava ja praktika; 5) Õigusteadlaste arvamused; 6) Arbitraazi praktika 2. Kollisiooninorm nt REÕS §10 on viiteline norm. Kollisioon on olukord, kus teatud õigusnormid on omavahel vastuolus. Kollisiooninorme kohaldatakse õigussuhetele, kus õigussuhte objekt, subjekt või õigusakt omab puutumust välisriigi õigusega. Iga kollisiooninorm on vastuseks küsimusele, millist normi tuleb rakendada, kui õigussuhe omab välismaist elementi. Kollisiooninorm ei järgi klassikalist H-D-S struktuuri. Kollisiooninormi struktuur jaguneb kaheks:
...............................................................................................18 8. 2 Viitavad õigusnormid.....................................................................................................18 8. 3 Kitsendavad õigusnormid.............................................................................................. 19 8. 4 Definitiivsed õigusnormid............................................................................................. 19 8. 5 Kollisiooninorm............................................................................................................. 19 9. Täielikud õigusnormid KarS'is.............................................................................................21 10. Uuritava õigustloova akti vastavus Vabariigi Valitsuse määruse ,,Hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale''.......................................................................................................... 24 11
nii siseriigis kui välismaal; 5) volituste andmine Eesti Panga esindamiseks kas teatud puhkudel või teatud küsimustes; 6) Eesti Panga Nõukogule ettepanekute tegemine Eesti Panga asepresidentide, siseauditi osakonna juhataja ja iseseisvate allasutuste juhtide ametisse nimetamiseks ning vabastamiseks, samuti Finantsinspektsiooni nõukogu liikmete nimetamiseks ja tagasikutsumiseks; 7) Eesti Panga eelarve kinnitamine. 1.3) 1 kollisiooninorm Tsiviilseadustiku üldosa seadus § 129 Kui Eesti välislepingus on tsiviilseadustiku üldosa seadusest erinevad sätted, kohaldatakse välislepingu sätteid. 1.4) 1 volitus- e delegatsiooninorm Riikliku pensionikindlustuse seadus § 32 lg 1 Riikliku pensioni määrab elukohajärgse pensioniameti direktor või tema asetäitja või pensioniameti direktori volitatud pensioniameti struktuuriüksuse
õigusnormid. Deklaratiivne norm on näiteks VereS § 1 lg 1: Käesolev seadus kehtestab doonori ja retsipiendi tervise kaitse eesmärgil inimvere (edaspidi veri) käitlemise nõuded ning vere käitlemise korralduse. Definitiivne norm on näiteks VereS § 3: Vere käitlemine on vere kogumine ning verekomponentide valmistamine, uurimine, säilitamine, väljastamine, kasutamine ja müük. Kollisiooninorm on näiteks VereS § 2 lg 1 p 3: Verepreparaatidele kohaldatakse ravimiseadust, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi. Blanketne norm on näiteks VereS § 13: Vere käitlemisel tagatakse verepreparaatide nakkusohutus nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse §s 14 sätestatud korras. Viiteline õigusnorm on näiteks VereS § 28: Verekeskused ja verekabinetid peavad
3) REÕ sätteid, sh renvoi sätteid, ja välisriigi siseriiklikku õigust (teatud õigussuhete puhul Inglismaal). Multilateraalsed kollisiooninormid võivad, kuid ei pruugi viidata välisriigi õigusele. Unilateraalsete normide puhul on viide välisriigi õigusele välistatud. Lex Causae seos välisriigi õiguse käsitlusega Lex causae sõltub sellest, kuidas forum määratleb välisriigi õigust ning kas ja kui, siis missugust renvoi doktriini forum tunnustab. Kui (multilateraalne) kollisiooninorm viitab välisriigi õigusele ja forum käsitleb välisriigi õigusena ainult välisriigi siseriiklikku õigust ning eirab renvoi`d, siis kohaldatakse lõplikult viidatud välisriigi siseriiklikku õigust. Kui kollisiooninorm viitab välisriigi õigusele ja forum käsitleb välisriigi õigusena välisriigi REÕ sätteid, v.a. renvoi ja välisriigi siseriiklikku õigust, kuid forum (riik A) ise tunnustab ühekordset renvoi`d, siis on võimalik, et lõplikult kohaldub: 1
48. Tsiviilõigussuhte objektid. Objekt on nähtus, millele on suunatud tegevus. (nt töö, elu, tervis) 49. Tsiviilõigus rahvusvahelistes ärisuhetes. Ärisuhte ulatumisel üle ühe riigi piiride tekib olukord, kus seda suhet ei ole võimalik reguleerida samade normidega, millega reguleeritakse riigisisest ärisuhet. Suhteid, mis tekivad eraõiguslike küsimuste lahendamisel erinevate õigussüsteemide vahel, reguleerib rahvusvaheline eraõigus. Rahvusvahelises eraõiguses on kollisiooninorm selline norm, mis näitab, millise maa õigust tuleb kohadalda juhul, kui õigussuhtes esineb mõni välismaine element. 50. Füüsilise isiku õigussubjektsus. Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kohustusi. Õigusvõime algab inimesel elavalt sünniga ja lõpeb surmaga. Tsiviilõiguslik teovõime on isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja -kohustusi. Õigus- ja teovõimet ei või piirata teisiti, kui seaduses
53. Tsiviilõigus rahvusvahelistes ärisuhetes Ärisuhte ulatumisel üle ühe riigi piiride tekib olukord, kus seda suhet ei ole võimalik reguleerida samade normidega, millega reguleeritakse riigisisest ärisuhet. Suhteid, mis tekivad eraõiguslike küsimuste lahendamisel erinevate õigussüsteemide vahel, reguleerib rahvusvaheline eraõigus. Seda õigust iseloomustab kollisiooninormide olemasolu. Rahvusvahelises eraõiguses on kollisiooninorm selline norm, mis näitab, millise maa õigust tuleb kohaldada juhul, kui õigussuhetes esineb mõni välismaine element. Selleks elemendiks võib üldjuhul olla kas välismaine objekt või juriidiline fakt, mis toimus välismaal. Kui esineb kas või üks ülaltoodud element, kuulub selline sündmus (suhe) reguleerimisele rahvusvahelise eraõiguse sätetega. Iga riik kohaldab üldjuhul oma seadusi, kuid teatud juhtudel tuleb rakendada ka välismaa seadust.
- kompetentsinormid – kes ja kuidas õigusega antud võimu ja õigustusi kasutab - seaduskeele määratlused – defineerivad mõisteid juriidilis-tehniliselt, loetelud konstitutsioonilised definitiivsed deklaratiivsed – paigutatakse õigustloovate aktide algusesse (nt seaduse eesmärk) – õiguslikku ideoloogiat sisaldavad normid kollisiooni – kui on valida, mis õigusnormi rakendada, siis kollisiooninorm annab teavet selle kohta, millist normi sellel juhul rakendada Kaalutlusnormide olemus e mõiste seondub diskretsioonivolitusega – need on ametnikele antud normid, mis lasevad neil õiguslikku tagajärge rakendada või mitte. St ametnikule õiguse poolt antud mänguruumi. Diskretsioon jaguneb: * otsustusdiskretsioon – ametnikule või ametiasutusele on antud õigus otsustada, kas rakendada õiguslikku tagajärge või mitte
Füüsiline isik on inimene, juriidiline isik aga on seaduse alusel loodud õigussubjekt. 52. Tsiviilõigussuhte objektid. 53. Tsiviilõigus rahvusvahelistes ärisuhetes. Ärisuhte ulatumisel üle ühe riigi piiride tekib olukord, kus seda suhet ei ole võimalik reguleerida samade normidega, millega reguleeritakse riigisisest ärisuhet. Selliseid suhteid reguleerib rahvusvaheline eraõigus. Seda õigust iseloomustab kollisiooninormide olemasolu. Rahvusvahelises eraõiguses on kollisiooninorm selline norm, mis näitab, millise maa õigust tuleb kohaldada juhul,kui õigussuhtes esineb mõni välismaine element. Selleks elemendiks võib üldjuhul olla kas välismaine subjekt (füüsiline/juriidiline isik), välismaine objekt(kinnis-või vallasasi, mis asub välismaa territooriumil) või juriidiline fakt, mis toimus välismaal. Kui esimen kas või üks element, kuulubselline sündmus reguleerimisele rahvusvahelise eraõiguse sätetega-
Füüsiline isik on inimene, juriidiline isik aga on seaduse alusel loodud õigussubjekt. 52. Tsiviilõigussuhte objektid. 53. Tsiviilõigus rahvusvahelistes ärisuhetes. Ärisuhte ulatumisel üle ühe riigi piiride tekib olukord, kus seda suhet ei ole võimalik reguleerida samade normidega, millega reguleeritakse riigisisest ärisuhet. Selliseid suhteid reguleerib rahvusvaheline eraõigus. Seda õigust iseloomustab kollisiooninormide olemasolu. Rahvusvahelises eraõiguses on kollisiooninorm selline norm, mis näitab, millise maa õigust tuleb kohaldada juhul,kui õigussuhtes esineb mõni välismaine element. Selleks elemendiks võib üldjuhul olla kas välismaine subjekt (füüsiline/juriidiline isik), välismaine objekt(kinnis-või vallasasi, mis asub välismaa territooriumil) või juriidiline fakt, mis toimus välismaal. Kui esimen kas või üks element, kuulubselline sündmus reguleerimisele rahvusvahelise eraõiguse sätetega-
53. Tsiviilõigus rahvusvahelistes ärisuhetes. Ärisuhte ulatumisel üle ühe riigi piiride tekib olukord, kus seda suhet ei ole võimalik reguleerida samade normidega, millega reguleeritakse riigisisest ärisuhet. Suhteid, mis tekivad eraõiguslike küsimuste lahendamisel erinevate õigussüsteemide vahel, reguleerib rahvusvaheline eraõigus. Seda õigust iseloomustab kollisiooninormide olemasolu. Rahvusvahelises eraõiguses on kollisiooninorm selline norm, mis näitab, millise maa õigust tuleb kohaldada juhul, kui õigussuhetes esineb mõni välismaine element. Selleks elemendiks võib üldjuhul olla kas välismaine, välismaine objekt või juriidiline fakt, mis toimus välismaal. Kui esinev kas või üks ülaltoodud element, kuulub selline sündmus (suhe) reguleerimisele rahvusvahelise eraõiguse sätetega. 1
3) Intellektuaalne õigus e. intellektuaalne omandiõigus 4) Rahvusvaheline eraõigus- kollisiooninorm. Õiguskord on õigussüsteem. Eraõigus (obj. õigus) on eraõiguse osa, kus reguleeritakse isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse alusel ja lähtutakse privaatsusautonoomiast. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem. Üldosa tähendus. Tsiviilõiguse süsteemid: Istitutsiooniline süsteem – liigitab tsiviilõiguse kolmeks osaks: -isikud -asjad -hagid. (Rooma õiguse omandi üleminekud) Pandektiline süsteem- liigitab tsiviilõiguse viieks osaks: -üldsätted
kehtinud seadust. Füüsiline isik – subjektiks Eesti kodanikud, samuti teiste riikide kodanikuid ning kodakondsuseta isikud; Eestis viibivale kodanikue on tagatud võrdväärsed õigused Eesti kodanikega. Juriidiline isik – subjektid sõltuvalt sellest, kas isik on asutatud Eestis või väljaspool Eestis. Puutumatus välisriigi õigusega – olukord, kus tsiviilõigussuhtes osalejad või selle objekt omab puutumatust välismaise õigusega. Kollisiooninorm – normid, mille abil tehakse kindlaks tsiviilõigussuhtele kohaldatav õigus. Tsiviilõiguse rakendamine - tsiviilõiguse normide kohaldamine (subsumeerimine) konkreetsetele elulistele asjaoludele. Rakendamise käik: 1) eelduslikult sobiva õigusnormi väljaselgitamine (normi tõlgendamine); 2) kontrollimine, kas elulised asjaolud vastavad normi koosseisule; 3) õigusliku tagajärje kindlakstegemine (otsustamine). Rakendamise käik ja otsustus peavad olema kontrollitavad. 7
Intellektuaalse omandi puhul on eristavaks tunnuseks reguleerimisvaldkond, milleks on intellektuaalse tegevuse resultaat (autoriõigus, patendiõigus). Selle mõte on kaitsta neid inimesi, kelle intellektuaalse tegevuse tagajärjel on vaimne tegevus omandanud mingi konkreetse vormi, nt. on loodud heliteos, kirjutatud raamat. Rahvusvaheline eraõigus on seotud tsiviilõigusega selles mõttes, et tegu on õigusharuga, mis kujutab endast kollisiooninormide kogu. Kollisiooninorm annab vastuse küsimusele millise riigi õigust kohaldada, kui on tegu nn. välismaise aspektiga. See tähendab olukorda kui on nt. välismaalane, kes tuleb Eestisse ja tekitab siin kahju; kui Eesti resident läheb välismaale ja ostab seal kinnisasja jne. Rahvusvahelise eraõiguse normid vastavad küsimusele millise riigi seadust tuleb kohaldada? 1.5. Tsiviilõiguse allikad Räägime õigusest objektiivses tähenduses (vt. algusest objektiivse õiguse definitsiooni).
Intellektuaalse omandi puhul on eristavaks tunnuseks reguleerimisvaldkond, milleks on intellektuaalse tegevuse resultaat (autoriõigus, patendiõigus). Selle mõte on kaitsta neid inimesi, kelle intellektuaalse tegevuse tagajärjel on vaimne tegevus omandanud mingi konkreetse vormi, nt. on loodud heliteos, kirjutatud raamat. Rahvusvaheline eraõigus on seotud tsiviilõigusega selles mõttes, et tegu on õigusharuga, mis kujutab endast kollisiooninormide kogu. Kollisiooninorm annab vastuse küsimusele millise riigi õigust kohaldada, kui on tegu nn. välismaise aspektiga. See tähendab olukorda kui on nt. välismaalane, kes tuleb Eestisse ja tekitab siin kahju; kui Eesti resident läheb välismaale ja ostab seal kinnisasja jne. Rahvusvahelise eraõiguse normid vastavad küsimusele – millise riigi seadust tuleb kohaldada? 1.5. Tsiviilõiguse allikad Räägime õigusest objektiivses tähenduses (vt. algusest objektiivse õiguse definitsiooni). Allikas
lubatud on vaid see, mis on lubatud. (tohib teha seda mis on pädevuses lubatud). Avalik õigus · maksuõigus, · konstitutsiooniõigus ehk riigiõigus, · haldusõigus, · karistusõigus, · protsessiõigus ehk menetlusõigus (kriminaal-, haldus-, tsiviilõigus) Eraõigus · tsiviilõigus, · äriõigus, · intellektuaalne omandiõigus, · rahvusvaheline eraõigus (kollisiooninorme sisaldav õigus. Kollisiooninorm näitab, millise riigi õigust kohaldatakse). Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem 2 Vahetegu objektiivse ja subjektiivse tsiviilõiguse vahel (normide liigituse järgi): · Institutsiooniline süsteem normid jagunevad kolme suurde gruppi: isikud, asjad, hagid (ülemineku, omandamise viisi tähenduses). Hea näide on Prantsuse tsiviilkoodeks (1804.a) ehk Napoleoni koodeks.
Karistusõiguses keelatud on see, mis on keelatud e kuritegu on see tegu, mis on karistusseadustikus. Avalik õigus · finantsõigus e maksuõigus · konstitutsiooniõigus ehk riigiõigus, · haldusõigus, · karistusõigus, · protsessiõigus ehk menetlusõigus (kriminaal-, haldus-, tsiviilõigus). Eraõigus · tsiviilõigus, · äriõigus, · intellektuaalne omandiõigus, · rahvusvaheline eraõigus (kollisiooninorme sisaldav õigus. Kollisiooninorm näitab, millise riigi õigust kohaldatakse). Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem Vahetegu objektiivse ja subjektiivse tsiviilõiguse vahel (normide liigituse järgi): · Institutsiooniline süsteem normid jagunevad kolme suurde gruppi: isikud, asjad, hagid (ülemineku, omandamise viisi tähenduses). Hea näide on Prantsuse tsiviilkoodeks (1804.a) ehk Napoleoni koodeks. 2
Täielikud ja mittetäielikud õigusnormid · Mittetäielikud õigusnormid toovad kaasa õigusliku tagajärje koos täielike õigusnormidega. · Täielikud õigusnormid toovad kaasa vahetult õigusliku tagajärje. H+D H+S · Mittetäelikud õigusnormid on õiguslausena igati korrektsed. Mittetäielikud õigusnormid · Konstitutsiooniline (PS §2) · Definitiivne (KarS §3 lg1) · Deklaratiivne (Hasartmänguseadus §1 lg1) · Kollisiooninorm · Seletavad teatud mõttes analoog definitiivsele normile. (Riigikogu valimiste seadus §1 lg3) · Viitavad sisaldavad viite kas hüpoteesile või dispositsioonile. (Perekonnaseadus §180 lg2) Võib rääkida nn otsesest viitest ja blanketsest viitest. Otsene viitamine on võte, kus normitekst viitab mõnele samas õigusaktis olevale normile. Blanketne esitamisviis on võte, kus normitekst viitab mõnes teises õigusabis olevale normile.
autoriõigus, patendiõigus, seotud sellega, kus omand tekib mingi intellektuaalse tegevuse tagajärjel. Kui tsiviilõigus on suunatud varale, siis intellektuaalne omandiõigus pöörab tähelepanu nii autori isiklike ja varaliste väärtuste kaitsele. Teatud tsiviilõiguse normid on kohaldatavad ka intellektuaalse omandiõiguse normidele. Tsiviilõigus ja rahvusvaheline eraõigus Rahvusvaheline eraõigus kujutab endast kollisiooni normide kogu ja see kollisiooninorm annab teada, millise riigi seadust kohaldada. Neid kasutatakse, kui on tegemist mingi rahvusvahelise aspektiga eraõiguses. Rahvusvaheline aspekt seisneb selles, et üks pool on Eesti isik ja teine pool välismaalane. Rahvusvaheline eraõiguse norm annab vastuse sellele, mis riigi õigust kohaldada. On ka sellised vahepealsed õigusharud, mis hõlmavad nii era- kui ka avaliku õiguse valdkondi. Kõige suurem probleem on tsiviilõiguse ja äriõiguse eristamine, see pole aga praktiline probleem
annaabi.ee 
