Sissejuhatus tsiviilõigusesse. Eraõigus õiguskorra osana. (0)

TSÜS
Sissejuhatus tsiviilõigusesse
Eraõigus õiguskorra osana .
Õigust saab rääkida kahe osana:

• Objektiivne õigus- õigusnormide kogum
  
• Subjektiivne õigus- riiklikult tagatud käitumisvõimalus, kas ise teatud viisil või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt.
  

Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreeglid .
Subjektiivne õigus saab eelkõige oma sisu või tähtsuse objektiivselt õiguselt. Kohtusse minnakse eelkõige subjektiivse õigusega, mis tuleneb objektiivsest õigusest. Hetkel räägime objektiivses õigusest.
Eesti õigussüsteem põhineb Rooma õigusele ja see jaguneb kaheks:

• Avalik õigus- Avalik õigus on see, mis lähtub riigi huvist. (Rooma õigus)
  
• Eraõigus- Eraõigus puudutab üksikisiku kasu. (perekonna)
  

I Common Low- Anglo-Ameerika õigussüsteem, kus ei jagune õigus.
II Kontinentaal- Euroopa õigussüsteem- eristatakse avalik õigus, eraõigus, mis jaguneb veel kodifitseeritult. Eesti kuulub siia.
III Skandinaadia õigussüsteem- avalik õigus ja eraõigus.
Subjektiteooria: Avalikus õiguses ei ole suhte pooled võrdsed, üks on võimupositsioonil. Eraõiguses on pooled võrdsed.
Reguleerimise meetod:

• Eraõiguses kehtib – lubatud on see, mis ei ole keelatud.
  
• Avalik õigus- lubatud on see, mis on lubatud.
  

Objektiivne õigus
Avalik õigus Eraõigus
1) Riigiõigus 1) Tsiviilõigus
2) Haldusõigus - Asjaõigus
3) Maksuõigus - Võlaõigus
4) Karistusõigus -Perekonnaõigus
5) Menetlusõigus - Pärimisõigus
Jne 2) Äriõigus
3) Intellektuaalne õigus e. intellektuaalne omandiõigus
4) Rahvusvaheline eraõigus- kollisiooninorm.
Õiguskord on õigussüsteem.
Eraõigus (obj. õigus) on eraõiguse osa, kus reguleeritakse isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse alusel ja lähtutakse privaatsusautonoomiast.
Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem. Üldosa tähendus.
Tsiviilõiguse süsteemid:

• Istitutsiooniline süsteem – liigitab tsiviilõiguse kolmeks osaks:
  

-isikud
-asjad
-hagid. (Rooma õiguse omandi üleminekud)

• Pandektiline süsteem- liigitab tsiviilõiguse viieks osaks:
  

-üldsätted
-asjaõigus
-võlaõigus
-perekonnaõigus
-pärimisõigus.
Mõlemad süsteemid on omased nendele riikidele, kus tsiviilõigus on kodifitseeritud.
I Anglo-Ameerika süsteemis ei saa rääkida tsiviilõiguse süsteemist .
II Kontinentaal- Euroopa- eristatakse avalikku- ja eraõigust. Tsiviilõigus on kodifitseeritud. Võib eristada kahte õigusperekonda:

• Romaaniõigus perekond- intitutsiooniline süsteem(Prantsusmaa ja temast lõuna poole, Holland ja Belgia ka.
  
• Germaani õigus perekond- pandektiline süsteem. (Saksamaa, Austria, Eesti)
  

III Skandinaavia süsteem- erastatakse avalikku- ja eraõigust, kuid tsiviilõigus ei ole kodifitseeritud.
Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis
Balti eraseadus 1865, mis oli Pandektilise süsteemi alusel, mis oli Balti kubermangudes kehtiv.
Eesti Vabariigi ajal jäi Balti eraseadus kehtima, võeti vastu uus abieluseadus ja hakati ette valmistama tsiviilseadustikku ja see valmis 1940 aastaks, kuid seda ei jõutud vastu võtta. Kuni 1965. aastani, enne Föderatsiooni tsiviilkoodeks, alates sealt ENSV tsiviilkoodeks.
Valikus oli kas kodifitseeritud või kodifitseerimata.
Eesti tsiviilõigus:
1) Üldosa- hakkas kehtima 01.01.1994- TSÜS. Üldosas on kesksel kohal üldised põhimõtted, tehinguõpetus, normid isikute kohta, normis subj õiguse teostamise kohta, normid aegade (tähtaegade kohta) PARADNDATUD hakkas kehtima 01.07.2002
2) Asjaõigus-01.12.1993- AÕS - Asjaõigus on eelkõige normi kinnisasjade ja vallasasjade kohta, samuti normid piiratud asjaõiguste kohta.
3) Võlaõigus- 01.07.2002 -VÕS
-üldsätted
- lepinguõigus
-lepinguvälised seadused
4) Perekonnaõigus- 01.01.1995 –PKS- uus 01.07.2010
5) Pärimisseadus – 01-01-1997- PMS- uus 01.01.2009 see on parandatud variant.
Eestis on tsiviilseadustik funktsionaalses mõttes olemas, kui see koosneb mitmest osast.
Tsiviilõigus ja teised eraõiguse valdkonnad
1. Äriõigus ehk kaubandusõigus. Äriõigus on välja kasvanud tsiviilõigusest, kui kaubameeste vahelisest õigusest. Kaupmehed tahtsid lähtuda lihtsamatest reeglitest. Tsiviilõiguse kõrval on seega ka kaubanduskoodeks Mandri- Euroopas.
Saksamaal vaadeldakse kaubaõigust kui üht tsiviilõiguse osa.
Prantsusmaal käsitletakse seda eraldi tsiviilõigusest.
Äriõigusel on kaksk peamist valdkonda:

• Kaupmehed/ ettevõtted
  
• Kaubandustehingud.
  

Eestis hakkas kehtima ÄS ehk äriseadustik 01.10.1995. Seal ei ole kaubandusega seotuid tehingudi, mis on tsiviilõiguses. Tuleks mõelda, et see on äriühingute seadustik . St Isikute käivad normid on TÜSis kuid äriseadustik käib äriühingute spetsiifiliste isikute kohta.

Intellektuaalne omand- reguleeritakse suhted, mis tegelevad intellektuaalse tegevuse tagajärjel.

Rahvusvaheline eraõigus (RES)- spetsiifilised normid, kus tuleb küsida, millise riigi õigusnorme tuleb vaadelda. Tsiviilõigus on eraõiguse kodifitseeritud osa.
Tsiviilõiguse allikad
Koht, kus see norm sisaldub. Peamiseks allikaks on seadused. Kõige kesksemaks seaduseks on TSÜS, AÕS, VÕS, PKS, PMS.
Kõige tähtsam on siiski PÕHISEADUS .
Tsiviilseaduse allikad on seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes olevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust.
Reeglina käitutakse nii, nagu varem. St riigikohus teeb oma otsuseid lähtuvalt oma seisukohalt, mis on sarnastel olukordadel sama.
Tsiviilõiguse kehivus
Jaguneb kolmeks:

• Kehtivus isikute suhtes- füüsilised isikud ja juriidilised isikud. Perekonnaseadus kehtib vaid füüsilistele isikutele.
  
• Territoriaalne kehtivus- kaks aspekti, kuna on seadus, kehtivad Eesti territooriumil, teine aspekt on rahvusvahelise eraõiguse aspekt. St millal tuleb kasutada Eesti tsiviilõigusnormi ja millal välisriikide tsiviilõigusnormi.
  
• Ajaline kehtivus- oluline aspekt on tagasiulatuv jõud. Üldjuhul tagasiulatuv jõud puudub, muidu peab see olema eraldi kirjas rakendiseaduses.
  

Tsiviilõiguse tõlgendamine
Õigusnormis sisalduva reegli sisu selgitamine või printsiibist tulenevaid tõlgendamisi.
Seaduse tõlgendamine- Seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist.
Süstemaatiline tõlgendamine- selle juurde käivad ka õigusalased teadmised. Ei piisa lihtsalt eesti keele oskusest . Loomulikult ei saa ka ilma selleta.
Obj. õiguse tõlgendamine- seauduse sisu tõlgendamine.
Tõlgendamine on vajalik õiguse rakendamiseks. Mis on üldiste reeglite elluviimne.
Tsiviilõiguse edasiarendamine analoogika kaudu
Analoogia - Selline situatsiooni olemasolu, mille lahendamiseks, polegi konkreetset õigusnormi olemas. Sel juhul tuleb vastata küsimusele. Kas see olukord on üldse õiguslikult lahendatav. Kui situatsioon ei ole õiguslikult reguleeritav, pole tegu analoogiaga, vastasel juhul on seaduses auk ja siis on küll analoogia. Sel juhul peaks sarnased situatsioonid olema õiguslikult reguleeritud.
Tsiviilõigussuhe
Mõiste: Subjektiivsete õiguste ja neile vastavate kohustuste seos; objektiivse õiguse alusel tekkinud isikutevaheline subjektiivsete õiguste ja vastavate kohustuste seos.
Alused:

Sündmused- tegelikkuse asjaolud , mille kulgemine või tekkimine ei sõltu inimtahtest (nt looduskatastroofid, sünd, surm), ainult subjektiivsete õiguste ja vastavate kohustuste tekkimine, muutumine või lõppemine muudab sündmused õiguslikuks (nt sündides õigusvõime tekkimine).

Teod- jagunevad tehinguteks (otseselt suunatud õiguslike tagajärgede saavutmiseks. Jagunevad veel ühepoolseteks ja mitmepoolseteks lepinguteks) ja toiminguteks

Muud õiguspärased teod- õigustoimingud , mis ei ole tehingud (nt pankrotihoiatus, lepingulised läbirääkimised, hoiatus leppetrehvi sissenõudmiseks lepinguliste kohustuste rikkumise korral)

Õigusvastased teod- Rikutakse kellegi subjektiivset õigust ja sellega ka objektiivset õigust, tekitab kannatanule õiguse nõuda kahju hüvitamist või kasutada mingit muud õiguskaitsevahendit.
Liigid:

Absoluutne- määratletud on õigustatud pool, määramata kohustatud pool (omandiõigussuhe)

Relatiivne - mõlemad õigussuhte pooled on määratletud (võlasuhted)

Ühekülgne- nt laenulepingust tulenev õigussuhe pärast seda kui laenusaaja on raha kätte saanud, laenusaajal kohustussee ka tagasi maksta, laenuandjal õigus seda nõuda

Mitmekülgne- pooltel on üksteise suhtes õigused ja kohustused (nt müüjal on kohustus kaup üle anda ja õigus nõuda ostjalt raha, ostjal aga vastupidi)

Valdkonnapõhine- perekonnasuhted , asjaõigussuhted, pärimissuhted, võlasuhted, ühinguõigussuhted, intellektuaalse omandi suhted.
2. Subjektiivne õigus
Mõiste: Tsiviilõiguse subjektile kuuluv õigus teatud viisil käituda või nõuda teistelt teatud käitumist
Liigid:

Absoluutsed- õigustatud isikul on õigus igaühe vastu, kohustatud isikud ei ole kindlaks määratud (intellektuaalne omand, asjaõigused: a)omand, b)piiratud asjaõigused- õigused võõrale asjale)

Realtiivsed- õigustatud isiku õigus kindla teise isiku suhtes

nõudeõigused (võlasuhted)

kujundusõigused- õigus muuta või lõpeatada õigussuhe ühepoolse tahteavaldusega (tehingu tühistamine )

vastuõigused- teise poole mingi õiguse neutraliseerimine (nt kohustuste täitmisest keeldumine kui teine pool oma kohustust pole täitnud)

Korporatiivsed- jur.isiku liikmeks, osanikuks, aktsinäriks olemisest tulenevad õigused

Hõivamisõigus

Valdkonnapõhine
Subjektiivsete õiguste tekkimine, õigusjärglus

Algsed viis- tekib selline õigus, mida varem ei ole eksisteerinud, tekib sõltumata sellest kas õigus omandamise hetkel kellelegi teisele on kuulunud, algne omandiõigus (nt autoriõigus , hõivamine, omandiõigus leitud asjale)

Tuletatud viis- toimub õiguste üleminek ühelt isikult teisele, ühtlasi tähendab see ka õigusjärglust (lisaks õigustele lähevad õigusjärgluse puhul üle ka kohustused e. isikute vahetumine õigussuhtes). Õigusjärglus jaguneb:

universaalõigusjärglus- õigusjärglane astub õiguseelneja asemele kõikidesse õigussuhetesse (nt pärimine , äriühingute ühinemine)

üksikõigusjärglus- ühelt isikult lähevad teisele üle vaid üksikud õigused ja kohustused
Õigusjärgluse alused:

Tehingud- testament , pärimisleping

Seadus- seaduse alusel pärimine, nõude üleminek seaduse alusel
Subjeltiivsete õiguste muutumine ja lõppemine
Muutumine:

Kokkulepe- õigustatud ja kohustatud poole ühine otsus

Kohustatud isik on kohustused osaliselt täitnud

Kujundusõiguse kaudu
Lõppemine:

Lõppeb konkreetse isiku õigus, kuid läheb teisele isikule üle- õigusjärglus

Õiguse eksisteerimine lõppeb- jur.isiku likvideerimine
3. Nõuded ja vastuväited
Nõue- tsiviilõigussuhte poolele kuuluv subjektiivne õigus, mille sisuks on nõuda teiselt poolelt teatud teo tegemist või sellest hoidumist
Alused: õigusnormid (nõudenormid), tehing (eelkõige pooltevaheline leping)
Vastuväide - normid, mis takistavad nõude maksmapanekut või toovad kaasa nõude lõppemise

Nõude olemasolu vaidlustavad vastuväited- esitatav nõue ei ole kehtivalt tekkinud

Nõude maksmapanekut piirav vastuväide- nõue eksisteerib õiguslikult ent puudub õigus sundida kohustatud isikut teatud viisil käituma
4. Subjektiivsete õiguste teostamine ja kaitse
Teostamine- isikule kuuluvate õiguste kasutamine isiku enda poolt või riikliku õiguskaitse abil, sisusse kuuluva õigustuse realiseermine
Kaitse- võimalus saada oma õigustele riiklikku kaitset
Õiguste teostamise ajalised piirid

Tähtajaline õigus ja aegumine - nt üürileping , tööleping. Õigus ei saa ajaliselt piiramatult kehtida. Aegumine tähendab nõudeõiguse teostamise õiguse kadumist teatud aja möödumisel

Õigustlõpetavad tähtajad - tähtaja saabumisel nõuet enam maksma panna ei saa

Nõudest teatamise tähtajad

Vastutust ajaliselt piiravad tähtajad- nõude esitamine välistatud, sest võlgniku vastutus on seaduse järgi tähtaja möödumise tõttu lõppenud

Garantiitähtajad- müüja või tootja annab esemele või tööle lubaduse tähtaja jooksul ilmnenud vigade kõrvaldamiseks, kõrgendatud vastutus teatud ajaks, mistõttu õigustatud isikul on kergem oma nõudeid maksma panna.

Menetlusseadustes sätestatud avalduste esitamise tähtajad-

Kohtu või haldusorgani määratud tähtajad- tähtaja möödalaskmisel kaotab menetlusosaline õiguse menetlustoimingut teha

Õiguse kaotamine selle pikaajalise kasutamata jätmise tõttu- ajamoment (õigus pikka aega kasutamata), usaldusmoment (võlgnikul usaldus et õigust ei kasutata), käsutusmoment (usalduse tõttu on võlgnik teinud käsutusi oma vara suhtes uskudes, et õigust enam ei rakendata)
Õiguste lubamatu teostamine

Hea usu põhimõtetega vastuolus

Seadusega vastuolus

Teisele kahju tekitamise eesmärgil

kahjustava tegevuse või heade kommetega vastuolus oleva teo tegemise keeld
Hädakaitse
Kaitse, mis on vajalik, et tõrjuda enda või teise isiku suhtes toimuvat õigusvastast rünnakut, pole õigusvastane kui pole ületatud hädakaitse piire .
Hädaseisund
Mõiste: Vahetu oht enda või teise isiku õigustatud huvile, mida saab kõrvaldada vaid teisele õigustatud huvile kahju tekitamisega, ärahoitav kahju peab olema suurem kui selle kaitsmiseks tekitatav kahju.
Liigid:

Kaitse hädaseisund- ähvardava ohu tõrjumiseks kahjustatakse ohuallikat (nt põleva kuuri lammutamine tule leviku peatamiseks)

Ründe hädaseisund- olukord, kus tekkinud on oht kellegi õigushüvele (elu, tervis, omand) ja selle ohu kõrvaldamiseks kahjustatakse teise isiku asja eesmärgiga oht neutraliseerida (nt põleva elumaja juurde pääsemiseks tuleb lõhkuda naabri kuur
Õiguslikud tagajärjed
Hädaseisundis tekitatud kahju ei pea hüvitama kui tegemist on õiguspärase kahju tekitamisega. Õigustatud võib olla kahju hüvitamise nõue isikult, kelle huvides kahju tekitati (nt olukorras kus tulekahju kustutamiseks on vajalik lähdal parkivate autode lõhkumine, et need ei süttiks.
Omaabi
Mõiste: Olukord, kus isik talle kuuluvat õigust teostab või tagab vägivallaga.
Eeldused:

Teatud õiguse olemasolu (valduse kaitse)

Muu abi kättesaamatus

Eksisteerib oht, et õigust ei ole võimalik muul viisil realiseerida
Õigustatud on ainult selline omaabi, millega ei ületata hädakaitse piire ning omaabi on õiguspärane, mistõttu vara kahjustamine ei ole kahju tekitamine.
5. Tehingud
Privaatautonoomia põhimõte ja lepinguvabadus
PAP- Isikud on vabad oma õiguste ja kohustuste kujundamisel tehingute tegemise teel
LV- lepingu pooled saavad ise otsustada lepingute sõlmimise üle ja pooled on läbirääkimistel ja lepingu sõlmimisel võrdsed (alluvussuhted puuduvad)

Sõlmimisvabadus- kas leping sõlmida ja kellega (kindlatel juhtudel sõlmimine kohustuslik)

Sisuvabadus - sõlmida leping, millist soovitakse ning milles kokkuleppele jõutakse

Vormivabadus- leping võib olla sõlmitud mistahes vormis (kui sesadusest ei tulene teisiti)
Tehing
Mõiste: Lähtealuseks on tahteavaldus , milles väljendub isiku tahe kaasa tuua õiguslikke tagajärgi.
Tahteavalduse tegemine

Tahteavalduse viisi valiku vabadus- valitud viis peab olema eesmärgi saavutamiseks kohane

Otsene tahteavaldus- väljendub sõnaselgelt tahe kaasa tuua õiguslik tagajärg (nt testament)

Kaudne tahteavaldus- väljendub teos, millest võib järeldada tahet kaasa tuua õiguslik tagajärg (nt poes ostmine)

Vaikimine või tegevusetus tahteavaldusena- loetakse tahteavalduseks kui see tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast
Tahteavalduse kehtivaks muutumine
Kindlale isikule tehtud tahteavaldus:

Kohalviibijale tehtud tahteavaldus- tahteavalduse tegija ja saaja on vahetus kontaktis (nt telefonikõne, skype), tahteavaldus muutub kehtivaks selle teatavaks tegemise järel.

Eemalviibijale tehtud tahteavaldus- tahteavalduse tegija ja saaja pole vahetult kontaktis (nt kiri, faks , e-mail), tahteavaldus jõustub kui tahteavaldus on jõudnud saaja elukohta ning tal on olnud mõistlik aeg sellega tutvuda (e-kirja puhul loetakse kättesaamise ajaks järgmist päeva pärast saatmist, puhkepäeval saabunud kiri loetakse saabunuks esimesel järgneval tööpäeval)
Sisu: Lähtuda tuleb kättesaadud tahteavaldusest, ka juhul kui see erineb tegija poolt väljendatud sisust.
Kindlale isikule suunamata tahteavaldus
Vastuvõtmist mittevajav tahteavaldus ning see jõustub tegemisega (nt testament, tasu avalik lubamine )
Tahteavalduse tegija surm või piiratud teovõime
Kui tahteavaldus on kehtivalt tehtud ja tegija pärast seda sureb (tahteavaldus pole jõustunud sest eemalviibija pole tahteavaldust veel kätte saanud) või on tahteavaldus jõustunud, kuid pole tehtud mitmepoolne tehing, sest pole jõustunud teise poole tehinguks vajalik tahteavaldus, lähevad tahteavaldusest tulenevad õiguslikud tagajärjed üle pärijatele. Kui tahteavaldus on tehtud teovõimelisena siis pärast teovõimetuks muutumine ei mõjuta tagasiulatuvalt tahteavaldust.
Tahteavalduse tagasivõtmine
Eemalviibijale tahteavalduse saab tagasi võtta kui tagasivõttev tahteavaldus jõuab saajani enne kui esialgne tahteavaldus.
Tehingute liigid

Ühepoolne tehing- ühe isiku tahteavaldus, mis on suunatud õigusliku tagajärje kaasatoomisele (nt testament)

suunatud teisele isikule ning muutub kehtivaks kui tahteavaldus on selle isiku poolt kätte saadud (nt taganemisavaldus )

loetakse tehtuks vastava tahteavalduse tegemisega ning mis ei vaja kehtivuseks vastuvõtmist (nt testament)

Mitmepoolne tehing

Leping- kokkulepe, mis saavutatakse selle tegijate tahteavalduste kaudu, olemasoluks on vaja tahet, tahteavaldust ja kokkulepet

Juriidilise isiku organi (üldkoosoleku, juhatuse, nõukogu) otsused- need ei ole lepingud , otustest kui mitmepoolsetest tehingutest tuleb eristada hääle andmist otsuse tegemisel, hääle andmine on organi otsuse tegemisel tehtud tahteavaldus, millele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut.

Kohustustehing- luuakse võlaõiguslik kohustus midagi teha

Käsutustehing- suunatud vahetult õiguse ülekandmisele, koormamisele, muutmisele või lõpetamisele
Tingimuslik tehing
Mõiste: Tehing, mille õiguslike tagajärgede saabumine on seotud tulevikus saabuva asjaoluga, mille saabumine pole tehingu tegemise ajal kindel.

Edasilükkava tingimusega tehing- tehingu õiguslik tagajärg sõltub tulevikus saabuvast asjaolust, mille saabumine pole kindel, kuni tingimuse saabumiseni pole tehingu pooltel õigusi ega kohustusi

Äramuutva tingimusega tehing- tingimus mille puhul pole teada kas see saabub või mitte ning mille saabumisega lõpevad tehingu tegemisega kaasnenud õiguslikud tagajärjed, õigused ja kohustused tekivad tehingu tegemisel ja lõpevad tingimuse saabumisel
Hõljumisaeg
Mõiste: Ajavahemik tehingu tegemisest kuni tingimuste saabumiseni või kuni momendini, mil saab selgeks, et tingimus on muutunud võimatuks.
Käsutuse piirangud: Asja võõrandaja jääb hõljumisajaks asja omanikuks ning tehingu teisel poolele on asjaõiguslik ooteõigus.
Tingimuse saabumise mõjutamise piirangud: keelatud on tingimuse takistamine või selle saabumisele kaasaaitamine viisil, mis on vastuolus hea usu põhimõtetega.
Kahju hüvitamise kohustus: Isikul, kelle üiguste teke on seotud tingimusega, on kahju hüvitamise nõue teise poole vastu, kui viimasest tuleneva asjaolu tõttu ei teki tingimusega seotud õigust üldse või kui õigus tekib kujul, mis polnud tehingus ette nähtud (nt ostja ei saa omanikuks või saab kolmanda isiku õigustega koormatud asja omanikuks, ostja saab kahjustatud asja omanikuks). Hõljumisajal kehtivat käsutuskeeldu rikkuv pool peab hüvitama ooteõigust omavale poolele tekitatud kahju . Kahju hüvitamise nõude võib esitada alles peale tingimuse saabumist.
Võimatu tingimus- tingimus mille saabumata jäämine on teada juba tehingu tegemisel, muudab edasilükkava tehingu tühiseks, äramuutva tingimusega tehingu korral jääb tehing kehtima ilma tingimuslikkuseta.
Seadusevastane tingimus- edasilükkava tingimusega tehing on seadusevastane, muutub see tervenisti tühiseks, äramuutva tingimusega tehingu puhul toob seadusevastasus kaasa vaid tingimuse enda tühisuse.
Paratamatu tingimus- tingimus, mille saabumine on kindel
Tähtajaline tehing
Pole tingimuslik tehing kuna õiguslike tagajärgede saabumine pole seotud asjaoludega, mille saabumine oleks ebakindel, sellele vaatamata kohaldatakse siin tingimusliku tehingu regulatsioone.
Tehingute tõlgendamine
Subjektiivne tõlgendamine- eesmärgiks on poolte tegeliku tahte kindlakstegemine
Objektiivne tõlgendamine- tõlgendamise aluseks on väljendatud tahe
Eeldatakse et tahteavalduses väljendatud tahe on sama mis tegelikult väljendatud tahe ning sellisel juhul on tõlgendamise eesmärgiks tegeliku tahte väljaselgitamine . Tõlgendamine algab tahteavalduse tõlgendamisest, tehakse kindlaks kas tegemist on õiguslikku tagajärge kaasa toova toiminguga ning mis on selle sisu. Tõlgendamise esemeks võib olla suuline kõne, kirjalik leping, e-kiri jne. Lisaks esemele tuleb arvestada ka teo tegemise konteksti, mis hõömab endas faktide kogumist või väidete tõendamist, millele järgneb nendele õigusliku hinnangu andmine. Kui tehingule on seaduises ette nähtud kindel vorm, on tõlgendatavaks osaks ainult selle tehingu vorminõuetele vastav osa. Kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele. Lepingutingimuste tõlgendamisel tuleb arvestada tähendust, mida pooled ise andsid sellele tingimusele, mitte lähtuda üldlevinud tähendusest. Kui tahteavalduse saaja ei teadnud tegija tegelikku tahet, tõlgendatakse tahteavaldus vastavalt objektiivse tõlgendamise reeglitele. Määramata isikule tehtud tahteavaldust tõlgendatakse vastavalt tegija seesmile tegelikule tahtele. Avalikkusele tehtud tahteavalduse tõlgendamisel lähtutakse tahteavalduse arusaamisest mõitliku isiku positsioonilt, kes pole tahteavalduse tegija. Tehingu ja seaduse tõlgendamise oluliseks erinevuseks on tõlgendamise adressaat, sellest tulenevalt on tõlgendamise alused ja ulatus erinevad. Seaduse tõlgendamisel peetakse silmas ühiskonnaliikmeid üldiselt ning see ei sõltu tehinguosalistest eganende arusaamistest või usaldusest seaduse teatud tõlgenduse suhtes. Seaduse ja tehingu tõlgendamise ühisjoonteks võib pidada tahteavalduse tegeliku sisu ja selle aluseks oleva tahte väljaselgitamist.
Tehingute tegemine
Mitme tahteavalduse tegemine (nt leping) või üks tahteavaldus (nt testament). Lepingu sõlmimine tähendab tahteavalduste kokkulangevust ja konsensust lepingu olulistes tingimustes.
Ofert
Mõiste: Lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud või määratletav, väljendab oferendi tahet olla ettepaneku aktseptimise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud ning on reeglina suunatud kindlale isikule. Vastuvõtmist vajav tahteavaldus ning hakkab kehtima alates kättesaamisest adressaadi poolt.
Ofert peab sisaldama piisavas mahus pakutava lepingu tingimusi, et lepingu sõlmimiseks piisaks vaid sõnast „jah”. Nii on oferdi oluline tunnus sisu piisav määratletus . Lisaks olemuslikele tingimustel koosneb leping ka veel tavapärastest ja vastava lepingu liigile omastest kohustusi või tagajärgi reguleerivatest tingimustest, mis on üljuhul sätestatud seaduses ning pole seeda oferdi kohustuslik osa. Tunnuseks on veel ka suunatus kindla isiku poolt reeglina kindlale isikule, st tegija ja adressaat peavad olema teada hiljemalt lepingu sõlmituks lugemise ajaks.
Siduvus : Õiguslik seotus ettepanekuga sõlmida leping, mis väljendub ettepaneku sisus ning ajalises seotuses ehk oferdi tagasivõtmises ja lõppemises.
Kehtivus ja lõppemine: Pakkumus milles on nõustumise tähtaeg määratud kehtib selle tähtaja lõpuni ja ainult selle tähtaja jooksul tehtud aktsept loetakse õigeaegseks. Kohalviibijale tehtud oferdile tuleb vasta koheselt, eemalviibijale tehtud oferdile tuleb vastus anda tavaliselt vajaliku aja jooksul. Kui oferdile vastatakse eitavalt või vastamiseks vajalik aeg möödub kaotab ofert kehtivuse. Ainuüksi oferendi surm peale pakkumuse tegmist ja enne nõustumise kättesaamist ei lõpeta oferti, va juhul kui võib eeldada oferdi teinud isiku teistsugust tahet, muidu lähevad lepingulised kohustused üle pärijatele. Oferdi tagasilükkamist on võimalik tagasi võtta nagu igasugust teist tahteavaldust kas sellega üheagselt või enne kättesaamist.
Aktsept
Mõiste: Tahtevaldus, milles oferdi saanud isik väljendab oma nõusolekut sõlmida leping määratud tingimustel.
Aktsept ei tohi sisaldada olulisi muudatusi võrreldes pakkumusega. Aktsepti kättesaamisest oferendi poolt loetakse leping sõlmituks. Kui aktsept väljendub teos, siis on leping sõlmitud ajast millal oferent teost teada sai.
Aktsepti andmine: Võib väljenduda otseselt (nt teatatakse teisele poolele „võtan pakkumise vastu”, allkirjastatud lepingu saatmine oferendile) või kaudselt ehk teoga (nt kauba saatmine, hinna maksmist, toa broneerimist hotellis). Seadusest tulenevalt ei oma vaikimine või tegevusetus aktsepti tähendust, va juhul kui see tulenebseadusest või lepingupoolte kokkuleppest, praktikast, tavadest . Oferdile ei ole kohustust vastata, va ärisuhete puhul.
Muudatustega aktsept: Sisuliselt uus ofert ehk vastuofert kui sisaldab sisuliselt olulisi muudatusi, sisuliselt ebaolulisi muudatusi sisaldav aktsept ei ole vastuofert, kui oferent nendele viivitamatult vastu ei vaidle. Iga muudatust tuleb kaaluda vastavalt tehingu sisule, kas see on oluline või mitte.
Hilinenud aktsept: Ofert lõpeb ja lepingulist suhet poolte vahel ei teki. Hilinemisega ärasaadetud aktsept, mis jõuab ka adressaadini hilinemisega, ei oma aktsepti tähendust, küll aga võib oferent selle lugeda õigeaegselt kättesaadud aktseptiks teatades sellest kohe teisele poolele. Kui seda ei tehta, on tegemist uue oferdiga. Õigeaegselt ärasaadetud aga hilinemisega kättesaadud aktsept on sama mis õigeaegselt kättesaadud aktsept. Kui aga oferent kohe teatab hilinemisest teisele poolele, loetakse hilinienud aktsept uueks oferdiks.
Tehingu vorm
Vormivabadus: Tehingu võib teha ükskõik millises vormis, tehingu pooled võivad alati kokku leppida tehingu tegemises seaduses sätestatust rangemas vormis.
Vorminõuete peamised funktsioonid on tehingu tegemise fakti ja tehingu sisu hilisema kindlakstegemise ja tõendamise lihtsustamine, käibes osalejate hoiatamine liigse kiirustamise ja tehingute läbimõtlematu ning kergekäelise tegemise eest, tehingut teha sooviva isiku nõustamine antud valdkonna erapooletu asjatundja poolt.
Vormivabaduse piirangud võivad tuleneda kas seadusest või pooltevahelistest kokkulepetest.
Vorminõudele peab tehing tervikuna vastama.
Vormi liigid: suuline, kirjalikku taasesitamist võimaldav, kirjalik ja elektrooniline , notariaalselt kinnitatud, notariaalselt tõendatud vorm.
Tehingu kehtetus
Tõhine tehing
Mõiste: Teatud puuduste tõttu ei too tehing kaasa õiguslikke tagajärgi
Alused:

Isikutega seotud tingimused

teovõime

otsusevõime

esindus

Vormiga seotud tingimused- piiratud vaid siis kui seaduses on sätestatud vorm

Sisuga seotud tingimised

vastuolu seadusest tuleva keeluga- seadusega on lepingu sisu vabadust piiratud (seaduses sätestatud keelud, mille rikkumine toob kaasa tehingu tühisuse), samas võib tühisus olla kõrvaldatav ja tehing jääb kehtima, võimalikud on aga muud tagajärjed, nt kahju hüvitamine, trahv vms

vastuolu heade kommetega ja avaliku korraga- kõik mis on ebamoraalne ja ebaõiglane, kontrollitakse käitumise vastavust ühiskonna objektiivsetele standartidele. Avaliku korraga on vastuolus käitumine, mis on vastuolus ka põhiseadusega, mittevastavus avalikule korrale on ka mitte vastavus headele kommetele. Kui tehing oli sõlmimise hetkel heade kommetega vastvauses siis ei tingi kommete hilisem muutmine selle tühisust. Heade kommetega vastuolus oleva tehingu tühisusele tuleks tugineda alles siis kui teisi aluseid pole. Ka pettus, ähvardus , vägivald , esinduse rikkumine on vastuolus heade kommetega. Heade kommetega vastuolus olevad tehingud: seksuaalmoraali ja perega seotud tehingud, tehing kuriteo vms õigusvastase teo toimepanekuks, isiklikku - ja majandusvabadust piiravad tehingud, ühte poolt kahjustavad tehingud jne

näilisus- soovitakse tekitada õigusnäivust, nagu tehing oleks tehtud või varjata mingit muud tehingut, kuna näiliku tehinguga pole soovitud õiguslikke tagajärgi, siis on ta tühine.

Pooltel pole soovi õiguslikke tagajärgi saavutada, tehing vaid õigusnäivuse jaoks

Soovitakse varjata mingit muud tehingut

käsutuskeelu rikkumine- seadusest tuleneva käsutuskeeluga vastuolus olev tehing on tühine, käsutuskeelu eesmärk on kaitsta nende isikute õigusi, kelle huvides ja kasuks on käsutuskeeld seatud. Reegel mille kohaselt käsutuskeeldu rikkuv tehing tühine on , on omakorda tagatiseks et need õigused kaitstud saaks.
Tühise tehingu kinnitamine
Kui seaduses on sätestatud tehingu tegemise ajal keeld, mis hiljem ära muudetakse, ei tingi see veel tehingu kehtivaks muutumist, küll aga saab tehingu tegija pärast seadusemuudatuse jõustumist tehingu kehtivaks muute avaldades, et soovib tehingu kehtivust. Mitmepoolse lepingu puhul on vajlik kõigi osapoolte kinnitus. (nt on tehing tühine vormi järgimata jätmise tõttu, kui nüüd vorm muudetakse seaduses sätestatud kujule ongi tegemist tehingu kinnitamisega, ühtlasi ka kõrvaldatakse sellega tehingut tühistav asjaolu). Tehingu kinnitamisega hakkab see kehtima kinnitamise ajast. Erinevuseks uue tehingu kinnitamisega on see, et kinnitamise korral saab aluseks võtta tühise tehingu sisuks olevad tingimused ning tühise tehingu kinnitamise korral peavad pooled üksteisele üle andma selle, mille nad oleksid omandanud , kui tehing oleks olnud algusest peale kehtiv. Kinnitamine välistab ka alusetu riakstumise nõude esitamise võimaluse üleantu tagastamiseks.
Tehingu ühe osa tühisus
Kui tehingus esinevad puudused, mis tingivad tehingu tühisuse, on kogu tehing tühine, va siis kui §85 kohaselt jääb teatud osa tehingust kehtima, milleks on vajalikud eeldused: tehing peab olema osadeks jaotatav (saab kõrvale jätta osa tingimusi, mis on tühised; tehingu raames on võimalik eristada mitut tehingu liiki, millest mõni on tühine) ja saab eeldada et tehing oleks tehtud ka ilma tühise osata.
Tühistatav tehing
Mõiste: Tehing, mille tegmisel esineb erandlike asjaolude tõttu ei vasta tehing selle teinud isiku tegelikule tahtele või on tehingu tegemise tahe kujunenud ebaõigete asaolude alusel.
Eeldused:

Materiaalsed eeldused- seadusest tulenevate eelduste täitmine (nt pettus)

Formaalsed eeldused- õigeaegne tühistamisavalduse tegemine
Alused:

Eksimus- ebaõige ettekujutus tegelikust olukorrast (sisus eksimine- vale sõnastus , tehingu objekti omadustes eksimine (nt tuntud kunstniku maali koopia), asjaoludes eksmine- nt kinnistu omandamisel arvatakse ekslikult, et sellele on võimalik saada ehitusluba, tegelikult on kinnistu looduskaitseobjekt, tagajärgedes eksimine- nt eeldus et soetatud kaupa saab müüjale mittemeeldimise koral tagastada ning tasutud hind tagasi saada, ka juhul kui kaup on puudusteta. Eksimuse olulisus on aluseks tehingu tühisusele kui ilmnevad asjaolud, mille korral samasugune mõistlik isik poleks tehingut samadel tingimustel teinud. Kui eksimus pole põhjustatud teise poole poolt ning teine poole pole eskimust ära kasutanud, on tehingu tühistamine välistatud

Pettus- tehingupoole tahtlik eksmiusse viimine või tema tahtlikku eksimuses hoidmist, toimub enamsati tehingu ettevalmistamise faasis. Pettus eeldab et pool, kes teisele ebaõiget ettekujutust loob, on ise teadlik tegelikest asjaoludest. Pettuse võib toime panna ka tegevustetusega (nt jäetakse lepingu sõlmimiseks oluline info avaldamata). Pettuse puhul pole vaja kaaluda pettuse olulisust ning seda kas pettuse puudumise korral oleks tehing tegemata või sõlmitud teistsugustel tingimustel. Kui tehingu tegemisel paneb toime pettuse kolmas isik, ei ole tehingu tühistamine iseenesest mõistetav. Kui aga kolmanda isiku tegevus on omistatav lepingu teisele poolele on tehing tühistatav (nt vara hindaja ja lepingu pool on eelnevalt kokkuleppinud kallima hinna avaldamises). Kui pettust pole võimalik omistada teisele poolele ei saa ka tehingu tühistamisele tugineda ning petetud pool kannab pettuse riski ise.

Ähvardus ja vägivald- Ähvardus on kahjulike tagajärgede osutamine, mille saabumine on ähvardaja kontrolli all. Tehingu tühistamise õigus kaasneb vaid seadusevastase ähvardamisega: ähvardamine õigusvastase teo või tegevusetusega (nt avaldada ebaõigeid, solvavaid vms isikuandmied), ähvardamise eesmärk on õigusvastane (ähvardusega soovitakse et isik teeks õigusvastase teo), keeld kasutada ähvardust sellise tehingu tegemisele kallutamiseks. Vägivald on füüsiline mõjutus, mida rakendatakse tehingupoole suhtes, alati õigusvastane ja keelatud, seega on alati ka aluseks tehingu tühistamisele.
Tühistamise kord: tühistamiseks on vajalik tühistamisavaldus, millele rakenduvad tahteavaldust ja tehingut reguleerivad sätted. Tühistamisavalduses piisab faktilisete asjaolude olemasolu, mille puhul on võimalik tugineda tehingu tühistamisele. Mitmepoolse tehingu tühistamisalavus tuleb teha teisele poolele, kui on tegemist ühepoolse tehniguga, mille puudub adressaat, siis tuleb avaldus teha avalikkusele. Osadele tehingutele on seaduses sätestatud erikord, nt pärimisõiguse tühistamiseks tuleb pöörduda kohtu poole ning ainult tühistamisavalduse tegemine ei ole piisav.
Tühistava tehingu kinnitamine: tühistamise õigus lõpeb kui sekke teostamiseks õigustatud pool tehingu kinnitab. Sellise tehingu kinnitamine on tahteavaldus, milles isik kinnitab et soovib vaatamata tühistatavatele asjaoludele tehingu kehtivust. Kinnitamise tahteavaldusel peab olema kahesugune sisu: tahteavaldusest peab tulenema tehingu teinud isiku kinnitus sellele, et isik peab tehingut kehtivaks ning soovib selle kokkulepitud tingimustel täita; tehingu teinud isik peab kinnitama et ta soovib tehingu kehtivust ning täitmist hoolimata asjaolust, et tehingu tegemisel esinesid tühistamist õigustavad asjaolud. Kui tehingu tühistamise õigus seondub vägivalla või ähvardusega, eeldab tehingu kinnitamine ka kinnitamise ajaks asjaolude mõju ära langemist.
Tehingu tühisuse ja tühistamise tagajärjed: Kui tehingu tegemise ajal eksisteeris mõni tühisuse alus, on tehing automaatselt ning algusest peale kehtetu . Tühistatava tehingu puhul, ei too tühistamise aluse ilmnemine kaasa tehingu kehtetusk muutumist, vaid see eeldab tehingu tühistaimst. Tühistatav tehing on seega selle tühistamiseni kehtiv ning kehtivad on ka kohustused. Tehingu tühistamine mõjub tagasiulatuvalt. Tühine tehing on kehtetu algusest peale, tühistatav on alguses kehtiv, ent tühistamise korral loetakse ka see algusest peale kehtetuks. Kui tehingupooled on tehingu tühisusele tuginemise hetkeks juba üksteisele midagi üle andnud, tuleb see tagastada alusetu rikastumise sätetele vastavalt.
Esindus
Mõiste: Tehingute tegemise viis, millega tehingupool ei osale tehingu tegemiseks vajalike tahteavalduste tegemisel isiklikult, vaid kasutab selleks kolmanda isiku abi. Esindaja teeb tehingu esindatava huvides.
Esindusõigus võib tekkida seaduse või tehingu alusel. Esindaja poolt tehtud tehingu kehtivus eeldab: esindaja poolt vastava tahteavadluse tegemine, tahteavalduse tegemine esindatava nimel, esindaja tegutsemine esindusõiguse piires. Esindusega pole tegmist kui esindaja tegutseb küll esindatava nimel ja huvides kuid ei tee tema nimel tehinguid . Juriidilise isiku juhtorgani liikme teahteavaldusi ja tehinguid loetakse juriidilise isiku tahteavaldusteks ja tehinguteks. Esindamisega pole ka tegemist kui isik tegeleb teise isiku huvides, kuid mitte tema nimel- kaudne esindus (nt maali müümine kunstigaleriis). Esindusega pole tegemist ka juhul kui eksisteerib nn käskjalg, kes üksnes vahendab teatud isiku tahteavaldust teisele isikule.
Eeldused:

tehingu tegemine esindaja poolt ning esinduse lubatavus- eeldab esindaja poolt tahteavalduse tegemist esindatava asemel, esindaja võib olla ka piiratud teovõimega isik, mis on põhjendatav sellega et isikule esindusõiguse andmisega ei tekitata talle negatiivseid õiguslikke tagajärgi, kui ta rikub esindusõigse piire, ei kaasne sellega kahju hüvitamise kohustust. Seadusjärgse esindusõiguse puhul on piiratud teovõimega isiku tegutsemine seadusliku esindajana siiski keelatud.

Tehingu tegemine esindatava nimel- kui pole tehjtud esindatava nimel, pole ka võimalik, et see hakkaks tema nimel kehtima, isegi juhul kui esindatav selle tehingu heaks kiidab.

Esindusõiguse olemasolu- õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel, kui eeldused on täidetud, hakkab tehing kehtima esindatava suhtes, esindaja nimel. Kui tehingu tegemise ajal esines eksimus, pettus, ähvardus, vägivald vms asjaolu, mis on aluseks tehingu tühistamiseks, tuleb nende asjaolude hindamisel lähtuda esindaja isikust.
Sisesuhe- esindaja ja esindatava vahel
Välissuhe- esindaja/esindatava ja kolmanda isiku vahel
Esinduse aluseks on esindaja ja esindatava vaheline suhe, mis võib tekkida lepingu alusel (nt käsundusleping ) ja seaduse alusel (nt piiratud teovõimega isiku esindusõigus tuleneb seadusest tema vanematel).
Esindusõigus
Mõiste: õiguste kogum , mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel, esnidusõiguse sisu ja ualtuson määratav tehingute kaudu, mida esindaja saab teha
Tekkimine: tehingu ( volitus ) või seaduse alusel ( lapsevanem lapse suhtes)
Liigid:

Volitus- tekib tehingu alusel, toimub esindaja poolt vastavasisulise tehingu tegemise teel. Volikiri on dokument, mille sisuks on esindatava tahteavaldus esindajale volituse andmise ja sisu kohta, ütlasi ka tõend volituse andmie kohta. Volituse andmine on esindaja ühepoolne tehing, milleks on vajalik esindatava tahteavaldus (otsene- sõnaselgelt või kaudne-tegu, millest järeldub volituse andmise tahe). Volituse andmine võib toimuda vormivabalt, kui seaduses pole ette nähtud teisiti. Vorminõude järgimata jätmisel on nii volitus kui ka selle alusel tehtud tehing tühine. Volituse sisu ja ulatuse määrab volituse andmisel esindatav. Volitused võivad olla üksiktehingule, kindlat liiku tehingutele või üldvolitused.

Sisemine volitus- volituse andmiseks vajalik tahteavaldus on suunatud esindajale, muutub kehtivaks avalduse kättesaamisel esindaja poolt.

Väline volitus- volituse andmiseks tehakse vastavasisuline tahteavaldus isikule, kellega peab esindaja tehingu tegema, muutub kehtivaks kolmanda isiku kättesaamisel. Tavaliselt on välisele volitusele eelnenud sisemine volitus.

Avalikkusele suunatud volitus- harv juhus, pigem on rohkem tegu avalikkusele suunatud siseminse volituse teavitusega
Esindusõiguse (volituse) lõppemine: volituse lõppemine seoses esindaja ja esindatava tegevusega (esindatava tahe, äramuutev tingimus, tähtajaline volitus, esindatava võib volituse igal ajal tagasi võtta, esindaja saab samuti volitusest loobuda ) ja muud volitust lõpetavad asjaolud (esindatava surm- esindajale jääb volitus kehtima, esindaja surm- volitus lõpeb pankrot- esindatava poolt väljastatud volituste lõppemine, teovõime kaotus), seadusjärgse esindusõiguse lõppemine (lõppemine seaduses sätestatud, nt vanema esindusõigus lõppeb lapse 18aastaseks saamisel, juhatuse liikme esindusõigus lõppeb kui isik lahkub juhatuse liike kohalt)
Lõppenud esindusõiguse edasikehtivus: seaduses sätestatud juhtudel võib esindusõigus edasi kehtida kolmandate isikute suhtes, kellega esindaja teeb tehingu pärast esindusõiguse lõppemist ja kes heauskselt tuginevad esindusõiguse olemasolule ning edasikehtivusele. Volituse edasikehtivus tuleb kõne alla eelkõige välise volituse puhul, ning see loetakse heauskse kolmanda isiku suhtes kehtivaks kuni ajani mil esindatav pole volituse lõppemisest teatanud komandale isikule.
Esindusõiguseta esindus: esindaja teeb esindatava nimel tehinguid kuid ei oma esindusõigust või ületab talle seatud piire

Mitmepoolen tehing- tehing ei hakka kehtima ning on seega tühine, samas võib esindaja selle heaks kiita, sellisel juhul on tegemist esindaja poolt tehtud mitmepoolse tehnigu hõljuva kehtetusega.

Ühepoolne tehing- pole hõljuvalt kehtetu, vaid on koheselt tühine
Füüsiline isik
Õigusvõime: võimalus omada kõiki tsiviilõigusi ja kanda kõiki tsiviilkohustusi, õigusvõimes väljendub oluline demokraatia printsiip- kõigil võrdsed võimalused omada tsiviilõigusi ja -kohustusi. Õigusvõime algab isiku elusalt sündimisega ning lõppeb surmaga. Seaduses sätestatud juhtudel on ka inimloode õigusvõimeline kui ta sünnib elusana. Surm toob kaasa õigusvõime lõppemise kuid mitte õiguste ja kohustuste lõppemise, need lähevad õigusjärgluse korras üle pärijatele (nt on võlgniku surm aluseks kohustuste lõppemisele kui kohustust ei saa täita teama isikliku osavõtuta.
Teovõime: Inimese võime teha ise kehtivaid tehinguid ja tekitada sellega endale muudatusi õiguste ja kohustuste suhtes. Teovõime tekib ja lõppeb koos õigusvõimega, kuid see pole kõigil ühesuguse ulatusega (piiratud teovõime). Kui piiratud teovõimega isikul pole seaduslikku esindajat peatuvad tema õigused ja kohustused kuni täisealiseks saamiseni või talle esindaja määramiseni. Vaanusest tulenevat piiratud teovõimet saab laiendada abiellumiseks vi ettevõtlusega tegelemiseks, kui see on alaealise huvides vajalik. Teovõimet saab laiendada vaid tema seadusliku esindaja nõusolekul. Vaimsest tulenevat piiratud teovõimet omavad kes on vaimuhaiged, nõrgamõistuslikud, või mõne muu psüühhilise puudusega ning ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida.
Piiratud teovõimega isiku tehing:

Mitmepoolne tehing- vajalik seadusliku esindaja eelnev nõusolek või kiidetakse see esindaja poolt hiljem heaks, nõusolekuta tehing on hõljuvalt tühine. Heakskiidu võib anda ka tehingu teinud isik ise kui ta on muutunud teovõimeliseks.

Ühepoolne tehing- tuleb kõigepealt selgitada milliste tehingute suhtes pole tema teovõime piiratud
Kehtetu tehingu tagajärjed: kui tehing on veel täitmata ei saa kumbki pool seda nõuda, kui aga tehingu pool leiab et tehinguks vajalik esindaja nõusolek oli olemas on võimalus pöörduda kohtusse, nõudes tehingu täitmist. Kui tehing on täideteud esindaja puudumisel tuleb kõigepealt kohtul määrata esindaja, kes esitab alusetu rikastumise nõude kohtule. Kui tehingu teine pool teadis/pidi teadma, et tehing toimub piiratud teovõimega isikuga , mis on kehtetu, tuleb kahju hüvitada.
Piiratud teovõimega isiku esindaja: alaealiste puhul on selleks lapsevanem, kui eisndusõigust pole kummalgi vanemal või lapse päritolu on teadmata määratakse talle eestkostja . Piiratud teovõimega täiskasvanud isikul ei pea olema eestkostjat, see on tema pärijate huvides et tal eestkostja oleks või mitte. Isikult, kelle teovõime paraneb, eemaldab/laiendab/kitsendab kohus eestkostja volitused. Esindajad võivad teha tehinguid esindatava nimel. Eelkõige peaks esindaja tegema neid tehinguid mida piiratud teovõimega isik teha ei saa, kuid keelatud pole ka lubatud tehingute tegemine.
Otsustusvõimetu isiku tehing: alkoholi- vüi narkojoobes, uinutite, ravimite mõju all tehtav tehing. Otsustusvõimetuna tehtud tehing tuleb tõestada tehingu tegijal endal, et tugineda tehingu tühisusele. Tehingu teinud isik saab tehingu hiljem heaks kiita kui otsustusvõimet piirav asjaolu ol lakanud. Kui tehingu teinud isik otsustusvõimetuna sureb, on tema pärijatel võimalus otsustada kas tehing heaks kiita või mitte.
Elukoht ja tegevuskoht: elukoht määratakse selle järgi, kus isik alaliselt või peamiselt elab, mis selgitatakse välja faktiliste asjaolude abil. Eluaegse vangi puhul käsitletakse vanglat tema igakordse viibimiskohana. Elukoht võib olla ka üheaegselt mitmes kohas. Alaealise elukohaks loetakse tema vanemate elukohta, piiratud teovõimega täisealise isiku puhul on elukohaks tema seadusliku esindaja elukoht või esindaja nõusolekul koht kus esindatav peamiselt elab. Psühhiaatriahaiglas olev piitartud teovõimega täisealise isiku elukohaks on esindaja elukoht. Tegevuskohaks on püsiva ja kestva majandus- ja kutsetegevuse koht.
Teadmata kadunud isik: teadmata kadunud isiku varale määratakse hooldaja , kelle ülesandeks on tagada vara säilimine, võlgade tasumine jne. Teadmata kadunud isik võib oma varaga teha kõiki tehinguid, kui vara omanik ja hooldaja on erinevalt käitunud, lähtutakse varasemast toimingust.
Isiku surnuks tunnistamine: Kohus saab isiku surnuks tunnistada kui 5 aasta jokksul pole tõendeid tema elusolekust. Kui isikult viimaste andmete saamin on määratav päeva täpsusega, lähtutakse 5 aastase perioodi arvestamisel sellest päevast, kui kuu täpsusega siis järgmise kuu esimesest päevast ning kui pole võimalik kindlaks teha kuud, siis järgmise aasta esimesest päevast. Õnnetusjuhtumi korral võib isiku surnuks tunnistada 6 kuu jooksul alates kaduma jäämise asjaoludest. Kui hukkumine on väga tõenäoline, on võimalik isik surnuks tunnitada ka lühema perioodi jooksul. Sõjategevuse või loodusõnnetuse tagajärjel kadunuks jäänud isik võidakse surnuks tunnistada 2 aasta möödumisel alates sõjategevuse või loodusõnnetuse lõppemisest. Kui on alust arvata et isik hukkus sõjategevuse või loodusõnnetuse tagajärjel võib teda surnuks tunnistada ka lähtudes 6kuulisest tähtajast. Surmaajaks loetakse surnuks tunnistatud isiku puhul tema eeldatav surmaaeg. Õnnetusjuhtuimis surnud isiku surmapäevaks märgitakse juhtumi toimumise päev. Kui isiku kohta pole 5 aasta jooksul laekunud andmeid elusoleku kohta loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast seda aastat, mil saadi isiku kohta viimaseid andmeid. Sõjategevuses või loodusõnnetuses osalenud isiku surmaajaks loetakse tegevuse või õnnetuse lõppemise aeg.
Surnuks tunnistatud isiku elusolek: kohust tühistab surnuks tunnistamise nign perekonnaseisuamet kusutab rahvastikuregistrist surmaandmed. Pärandit „surnu” enam oma valdusesse ei saa, abielu loetakse taastatuks kui kumbi pooltest pole vahepeal uuesti abiellunud.
Surmaaja muutmine: Esitatakse avaldus kohtule, mis tunnistas isiku surnuks. Alavdus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates ajast millal avaldaja tegelikust surmaajast teada sai, kuid mitte hiljem kui 5 aasta möödumisel surnuks tunnistamise määruse jõustumisest.
Juriidiline isik
Mõiste: Isikute või varade ühendus, mida kohtiv õiguskord on isikuna tunnustanud, seaduse alusel loodud õigussubjekt.
Juriidilise isiku staatuse omistamine saab toimuda vaid seaduse alusel:

JI luuakse konkreetse JI liigi kohta käiva seaduse alusel, mis eeldab asutajate poolt seadusega kehtestatud nõuetele vastava tahteavalduse tegemist (eraõiguslikud JI)

JI luuaksekonkreetse JI kohta käiva seaduse alusel (nt TÜ)
JI tunnused: nimi, konkreetne oranisatsioon, mille kaudu teostatakse teovõimet, eesmärk, üldine vastutusvõime, protsessiõigusvõime.
TsÜS-i kohaselt hõlmab JI mõiste täieliku õigusvõimega ühendusi.
JI eristamine isikute ühisusest- ühisused ei oma iseseisva õigussubjekti staatust (nt seltsing), ühisust ei kanta isikuna registrisse ning tal puudub täielik õigusvõime.
JI eristamine asutamisel olevast JI-st- asutamisel olevat JI pole veel kantud registrisse ja puudub ka täeilik õigusvõime.
JI eristamine filiaalist- filiaal (kantud äriregistrisse) on JI struktuuriüksus , mis ei oma iseseisvat õigussubjektsust ning õigusvõimet.
JI liigid:

Eraõiguslik juriidiline isik- erahuvides loodud JI, konkreetse eraõigusliku JI seaduse alusel loodud EÕJI

Avalikõiguslik juriidiline isik- avalikes huvides loodud JI, konkreetse avalikõigusliku JI seaduse alusel loodud AÕJI (nt TÜ, Kaitseliit ), riik ja kohaliku omavalitsuse üksus
Täiendavad liigid: korporatsioonid ( ühendused , mis rajanevad liikmesusel) ja asutused.
EÕJI
Põhitunnused :

Täisühing- äriühing, 2 või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt oma varaga

Usaldusühistu- äriühing, 2 või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks osanikest (täisosanik) vastutab kohustuste eest oma varaga ning vähemalt üks neidt osanikest ( usaldusosanik ) vastutab kohustuste eest oma sissemakse ulatuses

Osaühing - äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital, osalus ühingus sõltub panusest osakapitali, minimaalne osanike arv 1, kapitalinõue 2500€

Aktsiaselts - äriühing, millel on osadeks jaotatud aktsiakapital, osalus ühingus sõltub panusest aktsiakapitali, minimaalne aktsinäride arv 1, kapitalinõue 25000€

Tulundusühistu - äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve ühise majandustegevuse kaudu (nt põllumajandusühistu), asutajaid peab olema üldjuhul 5, erandina 3 kui kõik on ühistud, kapitalinõue vabatahtlik

Mittetulundusühistu- isikute vabatahtlik ühendus, mille põhieesmärgiks ei ole kasumi teenimine, asutajateks peab olema vähemalt 2 liiget, puudub kapitalinõue

Sihtasutus - EÕJI, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks, asutatakse kas asutamisotsusega või testamendi alusel, eesmärk on kindlaks määratud asutajate poolt
AÕJI

Riik ja KOV üksused- eripära teiste AÕJI seisneb eelkõige avaliku võimu teostamises, ei ole AÕJI-ks (seaduse järgi on küll õigus lepinguid sõlmida, aga lepingu pooleks on seljuhul riik või KOV, mille kohaselt saavad nende üksused tegutseda vaid riigi või KOV nimel, erandiks RMK- tegutseb riigivara- ja metsaseaduse alusel). Täidesaatva riigivõimu asutused on valitsusasutused ( ministeerium ) ja valitsusasutustele allutatud riigiasutused (koolid, haiglad). Riigitulundusasutus on näiteks RMK, kes tegutseb keskkonnaministeeriumi valitsemisalas (RMK pole seaduse kohaselt AÕJI, kuid tegutseb nagu ta oleks AÕJI, olles maksukohuslane ning tehes riigivaraga tehinguid)

Muud AÕJI- nt ERR, TÜ, teiste ülikoolide lugemine AÕJI on problemaatiline, kuna neil puudub eraldi seadus.
JI õigusvõime: Õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kohustusi, jagamatu ning hõlmab kõiki õigusi ja kohustusi, mida JI oma eripärasid arvestades on võimeline omama. JI võib omada kõiki neid kohustusi ja õigusi, välja arvatud neid, mis on omased vaid inimesele. JI ei saa olla teise JI juhatuse või nõukogu liikmeks, esindajaks kohtus, testamenditäitjaks, pankrotihalduriks. EÕJI õigusvõime algab tema kandmisega vastavasse registrisse, AÕJI õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast alates/ seaduse jõustumisel. EÕJI õigusvõime lõpeb registrist kustutamisega, AÕJI lõpeb seadusega ettenähtud korras (eraldi seadus või seadusemuudatus). EÕJI õigusvõime pole piiratud EÕJI eesmärgiga, ta võib teha kõiki tehinguid sõltumata eesmärgist. AÕJI õigusvõime on tema eesmärgiga seotud (ei tohi omada tsiviilõigusi ega -kohustusi, mis on vastuolus eesmärgiga), tehingud, mis on vastuolus eesmärgiga on kehtetud.
JI teovõime: Võime teha iseseisvalt ja kehtivalt tehinguid, JI on teovõime realiseerimiseks vajalik organite olemasolu (juhatus, nõukogu, mille liikmeteks on füüsilised isikud). Organ täidab JI ülesandeid ja tegutseb tema huvides. Tehinguid kolmandate isikutega saab teha vaid esindusorgani (juhatus või seda asendav organ) kaudu. Erandina on JI esindaks JI lõppemise korral likvideerijad (juhatust asendav organ). Juhatuse või seda asendava organi liikmete esindusõigus tekib alates ajast, mil vastav isik on valitud või nimetatud organi liikmeks. Registrisse tehtav kanne omab tähtsust vaid kolmandatele isikutele, kannet ei loeta kehtivaks tehingute suhtes, mis tehakse 15 päeva jooksul peale kande tegemisr, kui kolmas isik tõendab et ei teadnud või ei pidanudki teadma kande sisu. AÕJI seaduslikuks esindajaks loetakse vaid organied, mis on kantud vastavasse seadusesse.
JI organi tegevuse omistamine JI-le: Organi tegevus loetakse JI tegevuseks. JI kes saab temale allutatud oragnisatsioon tegevuse kaudu hüvesid, peab kandma ka sellega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi.
JI asutamine: Asutamisvabadusest saab rääkida vaid EÕJI puhul, õigusaktidega kehtestatud nõuete täitmisel on riik kohustatud tunnustama ühendust JI-na. AÕJI asutamine eeldab vastavasisulise seaduse vastuvõtmist. EÕJI asutamine eeldab tahteavalduse tegemist, siis on asutajaks olevale füüsilisele isikule kohaldatavad kõik mitmepoolsete tehingute tegemist puudutavad sätted (olema teovõimeline või esindaja nõusolek).
Asutamisstaadiumid: asutamiseks vajaliku tehingu tegemine, kapitaliühingute korral sissemaksete tegemine, seaduses sätestatud muude toimingute tegemine, ning registrikande avalduse tegemine.
JI nimi, asukoht ja tegevuskoht: Nimele esitatavad nõuded: eristatavus teistest nimedest (ei tohi olla juba kasutusel ega sarnane eksisteeriva nimega) ja mitteeksitavuse nõue (ei tohi olla eskitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusal ega tegevuse ulatuses). Nimi on seadusega kaitstud. Asukoht on JI identifitseerivaks ning isikuga seotud tunnuseks. EÕJI asukohast sõltub maakohtu registriosakonna valik, kelle poolt peetavasse registrisse tuleb vastav isik kanda, ning mille järgi määratakse kindlaks tema vastu esitatavate nõuete ja kaebuste üldine kohtualluvus , asukohal on ka aga täiendav tähendus (nt AS puhul toimub üldkoosolek AS asukohas , kui seadusega pole määratud teisiti). Inkorporatsiooniteooria kohaselt kohaldatakse JI selle riigi õigust, kus ta on asutatud, asukohateooria järgi on JI allutatud selle riigi õigusele, kust teda juhitakse. EÕJI asukohta võib muuta, viies see üle ühest KOV üksusest teise. Tegevuskoht on piirkond kus toimub JI majanduslik- või kutsetegevus ning alati peab see olema määratud aadressi täpsusega. Enamasti on tegevuskohaks Ji poolt peetava ettevõtte asukoht (võib olla ka mitu asukohta).
JI juhtimine: EÕJI juhitakse läbi tema organi, milleks on üldkoosolek ja juhatus, juhul kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (üldkoosolek puudub sihtasutusel, täisühingul ja usaldusühingul). AÕJI organid on määratud isiku kohta käiva seadusega.
Organeid saab liigitada nende ülesannetest ja pädevusest lähtuvalt: 1) Üldkoosolek- pädevus reguleeritud seaduses, võin ka täiendada põhikirjaga või ühingukepinguga, otsustatakse eksistentsi ja tegevusega seotud olulisemaid küsimusi 2) juhtorganid (juhatus, nõukogu)- JI seadusik esindaja, nõukogu olemasolul teostab see ka kontrolli juhatuse tegevuse üle, selle puudumisel aga täidab seda üldkoosolek 3) muud organid (tegevdirektor, osakond , volikogu , revisjonikomisjon ). JI pädevust ei võiu üle anda muule isikule või organile, millega agatakse õiguskindlus. Seaduses sätestatud juhtudel võib organ vastu võtta otsuseid teise organi pädevusse kuuluvates küsimustes (tegemist seadusjärgse pädevuse teostamisega).
Organi liikmete üldised kohustused: info andmise kohustus, liikmete võrdselt kohtlemise kohustus, hääleõiguse piiramise keelu kohustus, mitte käituda vastuolus heade kommetega. JI juhorganisse võib kuuluda vaid teovõimeline füüsiline isik, kui seaduses pole sätestatud teisit, erandina võib TÜ ja UÜ juhtida ka juriidiline isik.
Juhtorgani liikme kohustused on üldised kohustused (objektiivne käitumisjuhis, millest liige peab lähtuma oma tegevuses õigussuhtes JI ning mille abil on võimalik hinnata liikme poolt kohustuste täitmist, selle hulka kuulub veel ka üldine lojaalsuskohustus (liige peab eelistama oma tegevuses liikmena JI huve isiklikele või kolmandate isikute huvidele)) ning peamised ja spetsiifilised kohustused (JI juhtimine, otsuste vastuvõtmine, planeerimine, spets kohustusteks on info andmine ja aruannete esitamine kõrgemale organile).
Juhtorgani liikme vastutus seisneb eelkõige kahju hüvitamise kohustuses, liige vastutab üldjuhul ainult JI ees.
JI organite otused on eriliigilised tehingud, mis rajanevad organi liikmete poolt antud häältele ning on suunatud JI tahte kujundamisele. Otsused tehakse enamasti häälteenamuse põhimõttel ning sellel on õiguslik tähendus JI sisesuhetele ning need ei avalda mõju suhetele kolmandatele isikutele. Otsuse kehtetusel on 2 alaliiki: 1)otsus on tühine- kehtetu algusest peale, otsusest huvitatud isikul on võimalik tühisusele tugineda kui tühisus on kohtu poolt tuvastatud, otsus on tühine:

otsus on tagajärjena seaduses sätestatud

otsus on vastuolus heade kommetega

otsus rikub JI võlausaldajate vms kaitseks kehtestatud seaduse sätet

vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda
2) otsus on kehtetuks tunnistatav- otusel esinevad formaalsed või sisulised puudused ning on kehtetuks tunnistatav järgmistel alustel:

otsus on vatstuolus seadusega

otsus on vastuolus seadusega

otsus võimaldab eeliseid osale hääleõiguslikele liikmetele teiste liikmete kahjuks
JI lõppemine: JI lõpetamine eeldab vähemalt ühe lõpetamise aluse jõustumist, mis on sätestatud TsÜS-s või JI seaduses. Likvideeimine on menetlus mis reguleerib lõpetaimseks vajalikke toiminguid (vara müük, võlgade tasumine, järelejääva vara jaotamine, registrist kustutamine).
JI vabatahtliku lõpetamise alused:

EÕJI lõpetamine üldkoosoleku vms organi otsusega

AÕJI lõpetamine pädeva isiku, organi, asutuse otsusega

JI lõpetamine eesmärgi saavutamisel

JI lõpetamine tähtaja möödumisel
JI sundlõpetamine- allutatud kohtulikule kontrollile , või tulenevalt seadusest, lõpetamine jõustub kohtulahendi jõustumisega, sundlõpetamise alused:

JI eesmärk või tegevus on vastuolus seadusega, avaliku korraga, heade kommetega

JI asutamisel on rikutud seadust

JI põhikiri on vastuolus seadusega

JI ei vasta seaduses sätestatud nõuetele

JI juhatuse volitused on lõppenud 2 aastat tagasi, asendavat organit pole valitud

muu seaduses sätestatud alus
JI ühinemine- A+B=C või A+B=A
JI jagunemine- A=B või A=B+A
JI ümberkujundamine - kaasneb JI vormimuutus (nt OÜ->AS)
Esemed
Mõiste: Hüved , mis võib olla tsiviilõiguse subjektiks (asjad, õigused, muud hüved millel on eseme kvaliteet). Liigituvad kehalisteks esemeteks (asjad) ja mittekehalisteks (õigused).
Asjad: Kehalised esemed, millele saab kohaldada asjaõigust, asja tunnused on ruumiline piiritletavus, meetega tajutavus, võimalus teostada faktilist võimu ( vallata ). Inimkehast eraldatud kehaosad muutuvad pärast eraldamist asjadeks (juuksed, hambad), inimese laip on asi, kuid selle käsutamine on piiratud. Loomi ei loeta asjadeks kuid nende tsiviilkäive toimub asjaõiguse alusel. Asjade liigid:

Kinnisasjad - maapinna piiritletud osa, koos oluliste osade ja päraldistega, käsitada saab vaid kinnisasju mis on kantud kinnisturaamatusse

Vallasasjad- asjad, mis pole kinnisasjad ega selle osad

Asendatavad asjad- vallasasi , mida määratletakse mõõdu, arvu, kaalu järgi// Asendamatu asi

Äratarvitatav asi- lakkavad otstarbekal kasutamisel olemast, võõrandatakse, otstarbekas kasutmine seisneb üksikute asjade võõrandamises (kaubalaos olevad tooted)
Asjade olulised ja mitteolulised osad: Mitteoluline on asja osa, mida on võimalik asjast eraldada ilma et asi sellepärast häviks või oluliselt muutuks. Oluline asja osa on selle koostisosa, mida pole võimalik asjast eraldada. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud osad (ehitised, mille hulka kuuluvad ka ehitusmaterialid, kasvav mets, taimed, koristamata vili). Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis ning neid ei saa koormata erinevate asjaõigustega.
Näivusosad- kinnisasjaga või ehitisega mööduvaks otstarbeks ühendatud asi (ajutine maja, ajutine piire, ajutine tee), maatükiga püsivalt ühendatud ehitised, mis on püsitatud asjaõiguse alusel (hoonestusõigus, servituudid ), tehnovõrk või -rajatis ( kanalisatsioon , elektrivõrk)
Mõttelised osad- asja jagamine mõttelisteks osadeks nii, et see väljendab asja omandiõiguse kuulumist mitmele isikule nii, et neile kuulub vaid mingi murdosa omandiõigusest.
Päraldised- vallasasjad, mis pole peaasja osa, kuid teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majanduslik eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu.
Asjade kogum- mitmest iseseisvast asjast koosnev kogum, mis teenib ühtset majanduslikku eesmärki nii, et sellesse kuuluvad asjad ei ole ühe asja osad (nt kaubaladu, raamatukogu).
Ettevõte: majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb, teatud otstarbeks mõeldud varakogum. Ettevõttesse võivad kuuluda kinnisasjad, õigused, kohustused tooraine soetamiseks, töölepingust tulenevad õigused, kohustused jne. Ettevõte võib kuuluda äriühingule, MTÜle, sihtasutusele, füüsilisele isikule, riigile ja AÕJI-le.
Vara: isikule kuuluv rahaliselt hinnatav õiguste ja kohustuste kogum. Vara suhtes saab sõlmida võlaõiguslikke kohustustehinguid, millega kohustatakse näiteks vara käsutama.
Kasu:

Asja vili- inimese kaasabil või loodusjõul tulenevad asja saadused , samuti ka tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu (otsene vili- saadakse asjast vahetult, kaudne vili- saadakse asjast õigussuhte kaudu)

Õiguse vili- tulu, mida õigustatud isik saab õigusest vastavalt selle eesmärgile , samuti ka tulu, mida õigus annab õigussuhte tõttu.

Kasutuseelis - eelis, mis tuleneb asja või õiguse kasutusest, olemata seejuures vili.
Kulutused esemele:

vajalikud kulutused- eseme säilimiseks vajalikud kulutused (nt on katuses oleva augu parandamine vajalik kulutus, aga terve katuse väljavahetamine mitte)

Kasulikud kulutused- eset oluliselt parendatake, funktsionaalsus ja väärtus suureneb.

Toreduslikud kulutused- tatleteakse peamislt eseme mugavust, veeldivust, ilu- ei kuulu hüvitamisele
Eseme väärtus: eseme harilik väärtus, mis on eseme kohalik keskmine müügihind ehk turuhind . Kui esemetel on välja kujunenud kindel turg , saab selle abil määrata turuhinna. Kui aga turgu pole, tuleb lähtuda hinnast , mida makstakse eseme eest kui käibes osaleja üritaks seda võõrandada ning teeks selleks mõitlikke pingutusi.
Tähtaeg ja tähtpäev
Mõiste: Tähtaeg on ajavahemik, millega on seotud õiguslikud tagajärjed, tähtaeg lõppeb tähtpäeva saabumisega. Seega on tähtpäev mingi kindel ajahetk, millele antake õiguslik tähendus.
Liigid:

Materiaalõiguslikud tähtajad- tulenevad seadusest, kuid võivad olla määratud ka tehinguga

Kohustuste täitmise tähtajad

Õigustlõpetavad tähtajad- möödumine lõpetab nõude vms maksmapaneku

Aegumistähtajad- möödumisel kohustatud isik võib keelduda kohustuste täitmisest

Õigustloovad tähtajad- möödumisel isik omandab õiguse

Menetlustähtajad

seadusest tulenevad tähtajad- taotluse, kaebuse esitamine, õigustlõpetava tähendusega

kohtu, haldusasutuse määratud tähtajad- nt riigilõivu tasumine
Määramise võimalused:

Kalendriliselt- tähtaegade arvutamine aastate, päevadega, harvem kuude, nädalate, tundidega

Kindlalt saabuva sündmusega- nt surm

Hinnangulise kriteeriumiga- nt mõistlik tähtaeg, viivitamata- oleneb tõlgendamisest

Mitme kriteeriumiga määratud- nt ühe nädala jooksul kuid mitte varem kui 2 päeva pärast
Tähtaja algus: seaduse järgi algab tähtaeg kulgema järgmisel päeval pärast selle tähtpäeva või sündmuse saabumist, millega määratleti tähtaja algus.
Tähtaja lõpp, tähtpäeva määramine: sellega kaasneb õiguste lõppemine või selle teostamise rakendamine

Aastates määratud tähteag möödub viimase aasta vastaval kuul ja päeval, kuudes määratud tähtaeg möödub viimase kuu vastaval päeval ja nädalates arvutatav tähtaeg möödub viimase nädala vastaval päeval (vastav päev on sündmuse toimumise päev või kalendripäev, millega seadus seob tähtaja kulgemise), nt sündmus leiab aset 5. mätrsil, tähtaeg hakkab kulgema 6. märtsil, siis nõude sissenõudmine lõppeb nt 3 aasta pärast 5.märtsil.

Päevades arvutatava tähtpäevade arvutamisel määratakse tähtaaja lõpp „ajavahemiku viimase päeva” mõistega, nt algab 30-päevane appellatsioonitähtaeg 5. märtsil kätte toimetatud maakohtu otsuse peale 6.märtsil ja lõppeb 4. aprillil 24.00.

Päevast väiksemate ajaühikutega tähtaegu tuleb arvutada alates algushetkest kuni lõpphetkeni sekundilise täpsusega.

Kindla kuupäevaga, sündmusega või kellaajaga määratud tähtpäeva saabumine- „hiljemalt 6.jaanuarisk, kuni 6.jaanuarini, 6.jaanuariks”->toimingu võib teha veel ka 6. jaanuaril kuni kella 24.00ni.
Tähtaja peatumine, katkeminem pikendamine ja ennistamine : Iga tähtaeg kulgeb vääramatult, kuigi võib ette tulla tähtaja peatumist ja katkemist seadusest tulenevate tähtaegade puhul. Pikendamiseks pole ette nähtud üldist võimalust, kuid kohus võib seda teha enda määratud tähtaegade puhul tsiviilkohtumenetluses, korduvald aga vaid vastaspoole nõusolekul. Tähtaja ennistamine tuleb kõne alla vaid seaduses sätestatud tähtaja möödalaskmisel mingi toimingu tegemiseks, kui leitakse et põhjus selleks oli piisavalt mõjuv.
Nõuete aegumine
Mõiste: ajavahemiku möödumine, mille järel võib isik keelduda oma kohustuste täitmisest. Eesmärk on kaitsta võlgnikku, kellel võib aja möödudes olal raskem esitada nõudele vastuväiteid kuna tõendid pole talle enam kättesaadavad, aegumine tagab ka võlgniku käsutusvabaduse, kaitsta võlgnikuks mitteolevat isikut alusetute nõuete esitamise eest.
Aegumise esemeks saab olla vaid nõue (nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist), mitte võimalus neid kohtus hageda.
Tagajärjed: pärast aegumistähtaja möödumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuste täitmisest (aegumine ei lõpeta nõuet, küll aga seab selle täitmise sõltuvasse võlgniku tahtest. Kohus saab nõude aegumisele tuginedes jätta hagi rahuldamata juhul kui võlgnik sellele kohtus tugineb. Aegumisele ei allu protsessuaalne hagi esitamise õigus kui selline vaid kohtus maksma pandud nõue. Aegumisele alluvad vaid materiaalõiguslikud nõuded. Oma kohustuste aegunud nõude alusel vabatahtlikult täitnud võlgnik ei saa kohustuste täitmiseks üleantut aegumisele tuginedes hiljem tagasi nõuda. Pandiga tagatud nõude aegumine ei võta pandiandjalt õigust põhivõla nõude rahuldamisele panditud eseme arvel. Omandireservatsiooni korral võib omanik nõuda asja väljaandmist ka juhul, kui reservatsiooniga tagatud nõue on aegunud.
Üldõigusjärglus võlausaldaja kui võlgniku poolel võib toimuda pärimisega või JI ühinemise või jagunemisega. Üldõigusjärglus nõuet ei mõjuta, see kehtib ka aegumise kohta, mida arvutatakse nii nagu poleks poole asendamist toimunud. Ka eriõigusjärglus ei mõjuta nõuet ega selle aegumist.
Aegumisele tuginemise piirangud: Kohtul on võimalus lugeda aegumise vastuväitele tuginemine vastuolus olevaks hea usu põhimõttega ja konkreetsel juhul seda mitte kohaldada.
Tähtajad: Tehinguliste nõuetena aeguvad nii nõuded, mis on suunatud lepingu täitmisele , kui ka lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuded. Tehingust tuleneva nõude tähtaeg on 3 aastat alates nõude sissenõutavaks muutumisest (alates ajast, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist). Kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Ehituse töövõtulepingust tulenevate ehitise puudustele tuginevate nõuete aegumistähtaeg on 5 aastat. Ehitise puuduse tõttu müügilepingust tulenev nõue ei aegu enne 5 aasta möödumist ehitise valmimisest. Toorme või materiali puudustest tuleneva nõude tähtaeg on 5 aastat. Kinnisomandi üleandmise nõude, kinnisasja asjaõigusega koormamise, asjaõiguse üleandmise või lõpetamise või asjaõiguse sisu muutmise nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. JI juhtorgani liikmete vastu ametikohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg on 5 aastat alates kohustuste rikkumisest . Kui kohustatud isik rikkus oma kohustust tahtlikult on tehingulise nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest. Kahju õigusvastasest rikkumisest tuleneva lepinguvälis nõude aegmistähtaeg on 3 aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust või hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat ajast, mil õigustatud isik sai teada et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Surma, tervise kahjustamisest või vabaduse võtmisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat alates ajast, mil kahjust või kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teine isik teada sai, kuni 30 aastat, arvates kahju põhjustanud teo või sündmuse toimumisest. Korduvate kohustuste ja ülalpidamiskohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg on 3 aastat iga üksiku kohustuse jaoks alates kalendriaasta lõppemisest, mil nõue muutus sissenõutavaks. Vindikatsiooninõuete aegumistähtaeg on 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest. Perekonnaõiguslike nõuete aegumistähtaeg on 30 aastat alates nõude sissenõutavaks muutumisest. Pärimusõiguslike nõuete aegumistähtaeg on 30 aastat alates nõude sissenõutavaks muutumisest. Täitedokumendist tulenevate nõuete aegumistähtaeg on 10 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist.
Aegumise peatumine ja katkemine: see on mõeldud pehmendama nõude aegumisest võlausaldajale tulenevat ebaõiglust. Peatumine tähendab, et mingit ajavahemikku pärast aegumise algust ei loeta aegumise hulka. Aegumise katkemine tähendab aegumistähtaja uut algust tervikuna, mille puhul ei arvestata seni kulgenud aegumist.
Peatumine- hagi esitamine on põhiline nõude aegumise peatumise alus. Lisaks hagile peatab nõude aegumise avalduste esitamine, mis on välja toodud TsÜS §160 lg2-s. Aegumise peatumiseks aluseks on see, kui võlausaldaja annab võlknikule kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja. Aegumine peatub ka läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse konkreetse nõude üle. Vahekohtusse hagi esitamine peatab samuti nõude aegumise. Aegumise peatumise tähendus antakse ka nõude esitamisele lahendamiseks erinevates kohtueelsetes organites. Aegumine peatub ka poolte poolt kokkulepitud ekspertiisi tegemiseni. Aegumine võib peatuda perekondlikel põhjustel, eeskostest või hooldusest tingituna. Kui piiratud teovõimega isikul ei ole esindajat peatuvad tema vastu suunatud nõuded kuni teovõimeliseks saamiseni või esindaja määramiseni. Peatumise aluste ühine tunnus on see et nõue peatumise kestel edasi ei aegu. Nõue ei aegu enne 2 kuu möödumist aegumise peatumise lõppemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Katkemine- aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Aluseks on nõude tunnustamine tehinguga. Aegumine katkeb ja algab uuesti ka täitedokumendi täitmiseks esitamisega.