ole ette nähtud, et juhatuse liikmed või mõned neist võivad esindada aktsiaseltsi ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on kantud äriregistrisse. (2) Juhatuse liikmed on aktsiaseltsi nimel tehingute tegemisel kohustatud aktsiaseltsi suhtes järgima põhikirjas ettenähtud või üldkoosoleku, nõukogu või juhatuse kehtestatud piiranguid. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. TSÜS § 129. Esindusõiguseta isiku mitmepoolne tehing (1) Teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. ÄS § 317. Nõukogu õigused (1) Nõukogu annab juhatusele korraldusi aktsiaseltsi juhtimise korraldamisel. Nõukogu nõusolek on vajalik aktsiaseltsi nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb:
– lõpeb juhul kui esindaja on teinud tehingu, milleks volitus oli antud või on selle tehingu tegemine muutunud võimatuks - Kaob esindatav isik(kõik võimaikud isikud, nii juriidilised- kui ta äriregistrist kustutatakse või füüsilised-sureb) - Kuulutatakse välja esindatava pankrott - esindatav võtab volituse tagasi Mitme poolse tehingu puhul, kui see on juba heaks kiidetud on nö leping olemas, pole vaja sel juhul vaja volitust nt ostes siis makki jne (slaidil) Ühepoolne esindusõiguseta esindaja poolt tehind on tühine. Esindusõiguseta isiku poolt tehtud tehingu puhul juhul, kui esindatav seda heaks ei kiida, peab esindusõiguseta tegutsenu hüvitama teisele poolele tehingu ettevalmistemisel kantud kulutused ja muu kahju. Aegumine - isikute nõuded aeguvad teatud aja jooksul, pärast seda võib kohustatud isik keelduda oma kohustuste täitmisest - kohus võtab aegumist arvesse vaid kohustatud isiku taotlusel
Käsutustehing, mis on vastuolus seadusest tuleneva käsutuskeeluga on tühine (TsÜS § 87) Käsutuskeelu eesmärk on tagada nende isikute õiguste kaitse, kelle huvides ja kasuks käsutuskeeld on seatud Käsutuskeeldude liigid: 1) Kohtulik käsutuskeeld, nt hagi tagamise abinõuna käsutamise keelumärge, vara arestimine; 2) Täite- ja pankrotimenetluses antav käsutuskeeld 3) Muude ametiisikute käsutuskeeld (maksuhaldur) Isikutega seotud puudused: Esindusõiguseta isiku tehtud tehingu tühisus (TsÜS § 128 ja § 129); Piiratud teovõimega isiku tehtud tehingu tühisus (TsÜS § 10 ja § 11); Otsusevõimetu isiku tehtud tehing (TsÜS § 13) Kohustus- ja käsutuslepingud tühised, heakskiiduni „hõljuvalt kehtetu“ TEHINGU TÜHISUSEST ÜLESAAMINE: 1) Ümbertõlgendamine ehk konversioon: (TsÜS § 84 lg 2), nt vormile mittevastava pärimislepingu lugemine kinkelepinguks
Sama kohaldatakse ka volituse piiramise korral. Kui volituse kohta on antud volikiri, siis loetakse, et volitus kehtib seni, kuni volikirja ei ole esindatavale tagasi antud või kehtetuks kuulutatud. Volitus loetakse piiratuks või lõppenuks isiku suhtes, kes tehingu tegemisel esindaja volituse lõppemisest või piiramisest teadis või pidi teadma. ESINDUSÕIGUSETA ESINDUS 31 Esindusõiguseta isiku ühepoolne tehing - Teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud ühepoolne tehing on tühine. Kindlale isikule suunatud ühepoolsele tehingule, mis on tehtud teise isiku nimel esindusõiguseta, kohaldatakse TsÜS §-des 129 ja 130 sätestatut, kui isik, kellele tehing oli suunatud, ei vaielnud tehingu tegemisele vastu, kuigi ta esindusõiguse puudumisest teadis või pidi teadma. Esindusõiguseta isiku mitmepoolne tehing - Teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne
tagastamise osas (kehtima jääb kokkulepitud tähtaeg ning intressi tuleb tasuda VÕS § 94 suuruses, hetkel 1% aastas).Õigustamata isiku käsutus (TsÜS § 114) Kui isikul puudub õigus asja käsutada, siis ei mõjuta see käsutustehingu kehtivust, küll aga käsutuse kehtivust. Heaks saab kiita üksnes kehtiva käsutustehingu alusel tehtud käsutust. (vt RKTsK 11.04.2006.a. Otsus nr. 3-2-1-164-05). Esindusõiguseta isiku poolt tehtud tehing (TsÜS § 128-129) + muud isikuga seotud puudused (TsÜS § 10-13) Vorminõuet mittejärgiv tehing (TsÜS § 83) · Tühistatavad tehingud (tehingu tühistamine), TsÜS § 90-101. Tehingu tühistamine on tehingu kehtetuse kergemaks alaliigiks. Tühistatav tehing kehtib kuni tühistamiseni seaduses fikseeritud korras. Tühistamise aluseks erinevalt tühisest tehingust on kergemad puudused (tahte kujunemine
tähtajaline. Volituse tagasivõtmine toimub tahteavalduse tegemisega esindajale või kolmandale isikule, kellega tehingu tegemiseks oli volitus antud, või avalikkusele. Volituse tagasivõtmine ei ole kuidagi tagatud. Volikiri peab olema täpne, mille jaoks ja hea oleks panna ka tähtaeg, mille möödudes esindaja ei saa minu nimel tehingut enam teha. § 128. Esindusõiguseta isiku ühepoolne tehing Teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud ühepoolne tehing on tühine. Kui esindaja rikub volitust- volitan esindajat autot ostma, aga ta ostab auto kallimalt, siis leping on. § 129. Esindusõiguseta isiku mitmepoolne tehing (1) Teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab.
äriühing. Kui see on juba antud, siis prokuristi esindusõigus tuleneb seadusest. Piisab sellest, et tõendab ära et ta on prokurist. Vt. ka äriseadustiku 3. peatükk. 10.4. Esinduse lõppemine Seadusjärgne esindusõigus lõpeb selles seaduses sätestatud alustega, kus seadusjärgne esindus ette on nähtud. Volituse lõppemise alused on toodud TsÜSi §125 lg 2-5. Loe tähelepanelikult! 10.5. Esindusõiguseta isiku tegevus Esindusõiguseta isiku tegevus: · kas tal pole üldse esindusõigust · volitus on olemas, kuid ta teeb midagi rohkemat kui volitusega ette on nähtud Reeglid, mis saab esindusõiguseta isiku puhul on TsÜS §128-129. Vaata võrdlevalt §10-11; need meenutavad sisult piiratud teovõimega isiku tegusid. §128. Esindusõiguseta isiku ühepoolne tehing (1) Teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud ühepoolne tehing on tühine.
Kui see on juba antud, siis prokuristi esindusõigus tuleneb seadusest. Piisab sellest, et tõendab ära et ta on prokurist. Vt. ka äriseadustiku 3. peatükk. 10.4. Esinduse lõppemine Seadusjärgne esindusõigus lõpeb selles seaduses sätestatud alustega, kus seadusjärgne esindus ette on nähtud. Volituse lõppemise alused on toodud TsÜSi §125 lg 2-5. Loe tähelepanelikult! 10.5. Esindusõiguseta isiku tegevus Esindusõiguseta isiku tegevus: ∙ kas tal pole üldse esindusõigust ∙ volitus on olemas, kuid ta teeb midagi rohkemat kui volitusega ette on nähtud Reeglid, mis saab esindusõiguseta isiku puhul on TsÜS §128-129. Vaata võrdlevalt §10-11; need meenutavad sisult piiratud teovõimega isiku tegusid. §128. Esindusõiguseta isiku ühepoolne tehing (1) Teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud ühepoolne tehing on tühine.
Tahteavalduse tegija surm ega piiratud teovõime Näilik tehing (TsÜS § 89) tahteavalduse kehtivust ei mõjuta (TsÜS § 73). Õigustamata isiku käsutus (TsÜS § 114) * Tahte mittevastavus avaldatule. Esindusõiguseta isiku poolt tehtud tehing (TsÜS § 128-129) Oluline on kindlaks määrata, kas mittevastavuse korral tuleb juhinduda tahtest või avaldatust. Usaldusteooria (TsÜS) kohaselt on Vorminõuet mittejärgiv tehing (TsÜS § 83) primaarne tegija tahe, eeldusel et saaja sellest teab või peab teadma. Kui saaja ei tea ega peagi teadma tegelikku tahet, lähtutakse Puudused subjektsuses (TsÜS § 10-12)
1. Sten ja Kerli 2. Pastakas 3. Subjektid olemas 4. Mõlemad vastused on õiged. (Abstraktsiooni printsiip kokkulepe ja valdus.) Kerli andis pastaka Stenile. Pastakas on vallasasi. Valdus läks üle, seega omanik Sten. (Laenulepinguga omand läheb üle, aga see ei ole laenuleping.) Asendatav või asendamatu asi? Anna mulle pastakat ei tea, kas kokkulepe omandiõiguse üleandmiseks või laenamiseks. Selle tõlgendamisest oleneb vastus. (§ 75. Tahteavalduse tõlgendamine) § 128. Esindusõiguseta isiku ühepoolne tehing Alla 7- aastane ja 7-aastane tuleb öelda eraldi. § 129. Esindusõiguseta isiku mitmepoolne tehing Alla 7- aastane ja 7-aastane tuleb öelda eraldi. Heakskiit otsusevõimetu isiku juures ja alaealistel, piiratud teovõimega isiku juures § 130. Esindusõiguseta isiku vastutus § 131. Tehingu tühistamine esindaja kohustuste rikkumise tõttu Esindaja rikkus kohustusi, tehingu teine pool teadis või pidi teadma. SEMINAR: Mis on tehing
354. Kuidas toimub volituse tagasivõtmine? Volituse tagasivõtmine toimub tahteavalduse tegemisega esindajale või kolmandale isikule, kellega tehingu tegemiseks oli volitus antud, või avalikkusele. 355. Kas volituse tagasivõtmine on alati tagatud? Volituse tagasivõtmine ei ole kuidagi tagatud. Volikiri peab olema täpne, mille jaoks ja hea oleks panna ka tähtaeg, mille möödudes esindaja ei saa minu nimel tehingut enam teha. 356. Milline on esindusõiguseta isiku ühepoolne tehing? Teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud ühepoolne tehing on tühine.Kui esindaja rikub volitust- volitan esindajat autot ostma, aga ta ostab auto kallimalt, siis leping on tühine. 357. Milline on esindusõiguseta isiku mitmepoolne tehing? Tühine , välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Teise isiku nimel esindusõiguse piire ületades tehtud
Kas tehing on kehtiv? ÄS § 307 lg1,2 Esindusõigust ei saa juhatuse liikmelt mitte ühegi otsusega ära võtta. Ühingul ei ole võimalik määratleda mingit valdkonda, kus juhatuse liikmel esindusõigus puudub. RKL 3-2-1-139-97 nõukogu pädevus on seaduses kirjas, nõukogu ülesanne on eelkõige juhiste andmine ja järelevalve teostamine, suuremateks tehinguteks eelneva loa andmine, nõukogu ei saa olla esindusorgan. Kaasuses on tegemist esindusõiguseta isiku tehingu tegemisega, TSÜS § 129 annab tagajärjed-tühine, võimalik heakskiit. Nõukogu saab vaid öelda, et üle 50 000 eur tehingud peavad nemad enne heaks kiitma, ÄS § 317. ÄS § 309 lg 4 sätestab, et nõukogu esimehe esindusõiguse, mis on erandlik. TSÜS § 130, kahju hüvitamise reguleerimine. RKL 3-2-1-939-08 registripidaja dokumentide taha ei vaata, kontrollib kas on seaduses nõutud dokumendid. 10
volituse andmine - toimub tahteavalduse tegemisega (saab ka kaudselt või vaikimisi (kui tuleneb seadusest, tavast)) EKSAMIKÜSIMUS: edasivolitus - võib edasi volitada, kui volikirjas on sedasi sätestatud volikiri vs volitus - volikiri on paberil (vormierinevus) esindus vs volitus - esindus võib tuleneda seadusest Miks on PS kõige tähtsam - Vastu võetud rahvahääletusel Esindusõiguse ulatus (prghv 120) määrab seadus või volitus Esindusõiguseta tehingu tegemine (128/129) 1) ühepoolne tehing on tühine 2) mitmepoolne tehing on tühine, kui isik seda just heaks ei kiida (2 ndl jooksul) 3) Juhul, kui esindaja ületab volituse piire, on tehing tühine Vastutus teise isiku eest Tööandja vastutab töötaja eest Tähtaeg ja tähtpäev Tähtaeg - ajavahemik. Hakkab kulgema järgmisel päeval Tähtpäev - tähtaja viimane päev Kui tähtpäev satub riigipühale, loetakse tähtpäevaks esimest järgnevat tööpäeva.
notari poolt omakäeliselt allkirjastada. Tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Samuti on kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. 8. Esindus. Esindusõiguse mõiste. Volitus. Volikiri. Esindusõiguseta tehtud tehing. Juriidiline isik saab teha tehinguid ainult esindaja kaudu. Esindaja tegutseb alati esindatava nimel ja huvides, tema tegevuse kaudu luuakse, muudetakse või lõpetatakse tsiviilõigussuhteid esindatava ja kolmanda isiku vahel. Esindamine ei ole lubatud puhtisiklike tehingute puhul (nt abielu sõlmimine, testamendi tegemine jt) Esindaja poolt tehtud tehingu kehtivuseks esindatava suhtes peab esindaja olema toiminud esindusõiguse piires.
Tuleb teha tähtajaline volitus, et see ka automaatselt lõppeks. Reaalne/ konsensuaalne tehing. Tühine tehing on kehtetu algusest peale. Vorminõue. Otsusevõimetu isiku tehtud tehing. 47 Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp EKSAM 07.06.2012 Kehtetu tehing kethib tühistamiseni. Tühine tehing ei kehti kunagi. § 129. Esindusõiguseta isiku mitmepoolne tehing Heakskiit. 2 nädalat - tehing ei kehti. (1) Teise Isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine välja arvatud Juhul, kui Isik, kelle nimel esindusõiguseta Isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. (2) Teise isiku nimel esindusõiguse pllre ületades tehtud mitmepoolne tehing kehtib esindatava suhtes osas, milleks esindajal oll esindusõigus, kui tehing on
Pettus isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel eesmärgiga kallutada isikut tehingut tegema. Füüsiline isik võib tühistada tema poolt äärmiselt ebasoodsatel tingimustel tehtud tehingu, mille tegemisel teine pool kasutas ära tema erakorralisi vajadusi, sõltuvussuhet, kogenematust või muid asjaolusid. 9. Esindus. Esindusõiguse mõiste. Volitus. Volikiri. Esindusõiguseta tehtud tehing. Isikud teevad tehinguid ise või esindaja kaudu. Juriidiline isik saab teha tehinguid ainult esindaja kaudu. Esindaja tegutseb alati esindatava nimel ja huvides, tema tegevuse kaudu luuakse, muudetakse või lõpetatakse tsiviilõigussuhteid esindatava ja kolmanda isiku vahel. Esindamine ei ole lubatud puhtisiklike tehingute puhul (nt abielu sõlmimine, testamendi tegemine jt) Esindaja poolt tehtud tehingu kehtivuseks esindatava suhtes peab
erakorralisi vajadusi, sõltuvussuhet, kogenematust või muid selliseid asjaolusid ära kasutades talle äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. 13. Esindus - Isikud teevad tehinguid ise või esindaja kaudu.Juriidiline isik saab teha tehinguid ainult esindaja kaudu. Esindaja tegutseb alati esindatava nimel ja huvides, tema tegevuse kaudu luuakse, muudetakse või lõpetatakse tsiviilõigussuhteid esindatava ja kolmanda isiku vahel. - Esindusõiguseta või esindusõigust ületades tehtud tehingute puhul jäävad esinduse tagajärjed esindatava suhtes saabumata, v.a. kui viimane tehingu heaks kiidab. Esindatav võib tühistada tehingu, mille tegemisel esindaja rikkus sisesuhtest tulenevaid kohustusi ja mis on vastuolus esindatava huvidega; seda siiski vaid juhul, kui lepingu teine pool teadis või pidi teadma kohustuse rikkumisest.
juriidilise isiku kohta käivas seaduses, tsüs, piiratud teovõimega isikute puhul perekonna seaduses Volitus lõppeb Tsüs § 123 lg 2 sätestatud alustel. Reeglina lõpeb ka volitus siis kui esindatav sureb, kuid §125 lg 3 teatud juhtude käsundusleping võib siiski kesta edasi, isegi kui esindatav on surnud.Siis esindatavad potensiaalsed pärijad.vt VÕS § 632 Sama asi esindaja surmaga eeldatakse, et esindus lõppeb esindatava surmaga, kuid asjaolud võivad tingida, et ei lõppe. Esindusõiguseta isiku tegevus Võib juhtuda, et esindaja ületab oma volituse piire. Kui keegi teeb kellegi teise nimel tehingu, kuid tal puudub volitus.. Tuleb eristada kas on tehtud ühepoolne või mitmepoolne tehing. 23 Kui on tehtud esindusõiguseta ühepoolne tehing, siis on see tühine. §128 lg 1 Kui on tehtud mitmepoolne tehing, siis on see hõljuvalt tühine, vt Tsüs §129 sarnasust Tsüs §11.
Lõppenud esindusõiguse edasikehtivus: seaduses sätestatud juhtudel võib esindusõigus edasi kehtida kolmandate isikute suhtes, kellega esindaja teeb tehingu pärast esindusõiguse lõppemist ja kes heauskselt tuginevad esindusõiguse olemasolule ning edasikehtivusele. Volituse edasikehtivus tuleb kõne alla eelkõige välise volituse puhul, ning see loetakse heauskse kolmanda isiku suhtes kehtivaks kuni ajani mil esindatav pole volituse lõppemisest teatanud komandale isikule. Esindusõiguseta esindus: esindaja teeb esindatava nimel tehinguid kuid ei oma esindusõigust või ületab talle seatud piire 1. Mitmepoolen tehing- tehing ei hakka kehtima ning on seega tühine, samas võib esindaja selle heaks kiita, sellisel juhul on tegemist esindaja poolt tehtud mitmepoolse tehnigu hõljuva kehtetusega. 2. Ühepoolne tehing- pole hõljuvalt kehtetu, vaid on koheselt tühine Füüsiline isik
nõue? Probleem just juhtudel, kus C mõistab asja teisiti ja soodustab B-d. Selle küsimuse kohta on leitud, et lahendus peaks sõltuma sellest, kuidas sai asjast aru B. Kui ta sai niimoodi aru, et ta saab soorituse lepingu alusel A-ga, siis ei ole ka C-l B vastu nõuet. Kui ta sai aru, et just C on see, kes teda soodustab, siis võiks C-l nõue B vastu olla. Kuna A ja B leppisid omavahel kokku remondi tegemises ja hinnas, ei pidanud B teadma, et C ei ole A poolne sooritus. Seega on nõue esindusõiguseta tegutsenud isiku vastu. 63. Missugune on õiguslik olukord siis, kui üks isik teeb makse teise isiku eest viimase kohustuse täitmiseks olukorras, kus teine isik ei ole võlgu? B on üürnik, C on üürileandja, B-l on sugulane A, kes on asjast aru saanud, et B-l on tekkinud üürivõlg C ees. A otsustab heast tahtest võla ise C-le ära maksta. Tuleb välja, et B-l tegelikult ei olnudki võlga C ees. Kellelt ja mis alusel võiks A summa tagasi nõuda
registrisse. Ühise esindusõiguse põhimõtte korral säilib igal ühist esindusõigust omaval esindajal ainuisikuline passiivne esindusõigus (tahteavalduste vastuvõtmise õigus) (TsÜS § 122 lg 2). Ühist esindusõigust omavad esindajad võivad volitada ühte enda hulgas teatud tehingute või teatud liiki tehingute tegemiseks aktsiaseltsi nimel. Ühise esindusõiguse põhimõtte rikkumisel on tehtud tehing tühine (TsÜS § 128-129). Esindusõiguseta on tehing tehtud ka juhul, kui tehingu teinud kolmas isik teab või peab teadma esindusõiguse kohta registrisse kantud kande ebaõigsusest (ÄS § 34 lg 2). Juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamine ja tühisus Vt 3-2-1-135-02. Juhatuse otsuse tühisusele on kohaldatav analoogia alusel nõukogu otsuste vastav reeglistik. Vaidlustatav ei ole juhatuse otsus kui reaaltoiming 3-2-1-106-10 Nõukogu Nõukogu ülesandeks on: a) planeerida aktsiaseltsi tegevust
joonised, hinnakirjad, reklaamtrükised ja lepingutingimused; 2) teatama agendile tema kohustuste täitmiseks vajalikest asjaoludest ning hoolikalt kontrollima agendi esitatud teateid; 3) teatama agendile viivitamata agendi vahendatud lepingu sõlmimisest või agendi poolt esindusõiguseta või esindusõiguse piire ületades sõlmitud lepingu heakskiitmisest, samuti agendi vahendatud või sõlmitud lepingu täitmata jäämisest; 4) teatama agendile viivitamata sellest, et ta kavatseb lepinguid sõlmida oluliselt väiksemas ulatuses kui agent tavalistel asjaoludel oodata võib. Mitu käsundiandjat või agenti
Kohus võib esindusõiguse puudumise tuvastamise korral jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja nimel hagiavalduse esitanud isikul ei olnud esindusõigust hagi esitamisel. Kui hageja nimel esinenud isik ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esindusõigust tõendanud või heakskiitu esitanud, jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui läbi vaatamata jätmise muud eeldused on täidetud. Kui hagejat esindas menetluses esindusõiguseta isik ja maakohus jätab seetõttu hagi läbi vaatamata, tuleb kohtul menetluskulude kindlaksmääramisel juhinduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 227 lg-st 6, mille kohaselt mõistetakse esindusõiguseta isikult teiste menetlusosaliste kasuks välja esindusõiguseta esindaja menetlusse lubamisest tekkinud kulud. See ei välista ega piira menetlusosaliste õigust nõuda menetluskulusid ületava kahju hüvitamist.
Seega iseenesest piirang kui selline on lubatud, kuid... ÄS § 306 lg 1 ÄS § 316 nõukogul selline pädevus puudub (§ 317 lg 1 saab anda nõusolekuid, aga esindusõigust endale võtta ei saa) TsÜS § 31 lg 3 2. lause pädevust ei tohi ümber jagada- esindusõigus on ju juhatuse õigus 306 lg1! Ja 316-s pole kirjas et nõukogul oleks esindusfunktsioon. TsÜSi regulatsioon välistab nõukogu poolt tehingu tegemise õiguse. TsÜS § 129 esindusõiguseta isiku mitmepoolne tehing lg 1 kohaselt on tehing tühine- üldnorm. Muidugi annab ka heaks kiita ja osalisest tühisusest räägib ka jne. ÄS § 307 lg 2 nõukogu võib selliseid piiranguid iseenesest kehtestada § 307 ei ole kooskõlas § 317 lg-ga 2 Peab tyhistama 19. Aktsiaseltsi juhatus müüs aktsiaseltsile kuuluva kaubamärgi. Aktsionärid said tehingust teada kahe nädala pärast toimunud üldkoosolekul. üks aktsionäridest esitas viivitamata pärast seda
Seega iseenesest piirang kui selline on lubatud, kuid... ÄS § 306 lg 1 ÄS § 316 nõukogul selline pädevus puudub (§ 317 lg 1 saab anda nõusolekuid, aga esindusõigust endale võtta ei saa) TsÜS § 31 lg 3 2. lause pädevust ei tohi ümber jagada- esindusõigus on ju juhatuse õigus 306 lg1! Ja 316-s pole kirjas et nõukogul oleks esindusfunktsioon. TsÜSi regulatsioon välistab nõukogu poolt tehingu tegemise õiguse. TsÜS § 129 esindusõiguseta isiku mitmepoolne tehing lg 1 kohaselt on tehing tühine- üldnorm. Muidugi annab ka heaks kiita ja osalisest tühisusest räägib ka jne. ÄS § 307 lg 2 nõukogu võib selliseid piiranguid iseenesest kehtestada § 307 ei ole kooskõlas § 317 lg-ga 2 Peab tyhistama 19. Aktsiaseltsi juhatus müüs aktsiaseltsile kuuluva kaubamärgi. Aktsionärid said tehingust teada kahe nädala pärast toimunud üldkoosolekul. üks aktsionäridest esitas viivitamata pärast seda
Ühise esindusõiguse põhimõtte korral säilib igal ühist esindusõigust omaval esindajal ainuisikuline passiivne esindusõigus (tahteavalduste vastuvõtmise õigus) (TsÜS § 122 lg 2). Ühist esindusõigust omavad esindajad võivad volitada ühte enda hulgas teatud tehingute või teatud liiki tehingute tegemiseks aktsiaseltsi nimel. Ühise esindusõiguse põhimõtte rikkumisel on tehtud tehing tühine (TsÜS § 128-129). Esindusõiguseta on tehing tehtud ka juhul, kui tehingu teinud kolmas isik teab või peab teadma esindusõiguse kohta registrisse kantud kande ebaõigsusest (ÄS § 34 lg 2). 33. Too näiteid tehingutest, mis väljuvad tavapärase majandustegevuse raamest. Millist rolli mängib antud mõiste äriühingute tegevuse puhul. Näide: Eesti Akrediteerimiskeskuses on majandustegevuse raamest väljuvad tehingud, need, millega kaasneb sihtasutuse poolt osaluse omandamine ja lõppemine äriühingus või
vahepealene vorm, mida nim prokuuraks. See on volituse ja seadusjärgse esindusõiguse vahepealne vorm. Ta olemus: teda võib anda ainult äriühing. Kui see juba on antud, sisi seda prokuristi esindusõigus tuleneb seadusest. Vt äriseadustiku 3. peatükk. 10.3 Esinduse lõppemine Seadusjärgne esindusõigus lõpeb selles seaduses sätestatud alustega, kus see esindus määratud on vmt. Volituse lõppeamise alused on tsüs 125 lg 2 ära toodud. 10.4 Esindusõiguseta isiku tegevus Võib olla 2 viisil: · Pole ülds eesindusõigust (on isehakanud nö) · Ta ületab oma volitust (tal on olemas, aga ta teeb rohkem) tsüs 128-129 on toodud reeglid, mis siis saab. Kui rikutakse, mis siis saab?: o Ühepoolne tehing tühine (vt erand 128 lg2) o Mitmepoolne tehing e leping hõljuvalt tühine. (esindatav võib selle hiljem heaks kiita)kui 2 nädala jooksul heaks ei kiida, siis pole heaks kiidetud. Kui
vahepealene vorm, mida nim prokuuraks. See on volituse ja seadusjärgse esindusõiguse vahepealne vorm. Ta olemus: teda võib anda ainult äriühing. Kui see juba on antud, sisi seda prokuristi esindusõigus tuleneb seadusest. Vt äriseadustiku 3. peatükk. 10.3 Esinduse lõppemine Seadusjärgne esindusõigus lõpeb selles seaduses sätestatud alustega, kus see esindus määratud on vmt. Volituse lõppeamise alused on tsüs 125 lg 2 ära toodud. 10.4 Esindusõiguseta isiku tegevus Võib olla 2 viisil: Pole ülds eesindusõigust (on isehakanud nö) Ta ületab oma volitust (tal on olemas, aga ta teeb rohkem) tsüs 128-129 on toodud reeglid, mis siis saab. Kui rikutakse, mis siis saab?: o Ühepoolne tehing – tühine (vt erand 128 lg2) o Mitmepoolne tehing e leping – hõljuvalt tühine. (esindatav võib selle hiljem
põhimõte (ÄS § 307 lg 1), kui see on kantud registrisse. Ühise esindusõiguse põhimõtte korral säilib igal ühist esindusõigust omaval esindajal ainuisikuline passiivne esindusõigus (tahteavalduste vastuvõtmise õigus) (TsÜS § 122 lg 2). Ühist esindusõigust omavad esindajad võivad volitada ühte enda hulgas teatud tehingute või teatud liiki tehingute tegemiseks aktsiaseltsi nimel. Ühise esindusõiguse põhimõtte rikkumisel on tehtud tehing tühine (TsÜS § 128-129). Esindusõiguseta on tehing tehtud ka juhul, kui tehingu teinud kolmas isik teab või peab teadma esindusõiguse kohta registrisse kantud kande ebaõigsusest (ÄS § 34 lg 2). Juhatuse otsuse vaidlustamine ja tühisuse tunnustamine Vt RKTKo otsus nr. 3-2-1-135-02. Juhatuse otsuse tühisusele on kohaldatavad analoogia korras nõukogu otsuste vastav regulatsioon. 4.5.4. Nõukogu Nõukogu ülesandeks on: a) planeerida aktsiaseltsi tegevust ja b) korraldada aktsiaseltsi juhtimist ning c) teostada