Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tsiviilõiguse konspekt (õpiku põhjal)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
valdus, tahteavaldus, esindus, esindusõigus, volitus, tegemis, esindatav, tsiviilõigus, subjekt, volituse, eraõigus, kehtetu, käsutus, tsiviilõiguse, tahe, tühistamise, tühisus, asjaõigus, aõs, aktsept, tehingud, kommete, asjaolud, erand, oferdi, teovõime, ofert, tahteavaldust, lepingud, tühise, panek, pärimis, piire, tähtajad, võlaõigusHea usu põhimõte Dispositiivsuse põhimõte õigus leppida teisiti kokku, kui on seaduses ette nähtud. 2. Abstraktsiooniprintsiip SISSEJUHATUS ERAÕGUSESSE 3. Dispositiivsuse põhimõite Tsivillõiguse mõiste. Tsiviilõigus on tsiviilõigusnormide kogum,mis reguleerivad isikute vahelisi varalisid ja iaikute suhteid poolte 4. Mõistlikkuse põhimõte võrdsuse põhimõtted. 5. Spetsiaalsuse põhimõte Tsiviilõiguse süsteemid: 6. Lepingute siduvuse põhimõte 1
privaatautonoomia (tahtevabadus). · Eraõiguse harud: 1. Tsiviilõigus; 2. Äriõigus (kaubandusõigus); 3. Intellektuaalne omand; 4. Rahvusvaheline eraõigus; 5. Tööõigus. · Avaliku õiguse harud: 1. Riigiõigus; 2. Haldusõigus; 3. Finantsõigus; 4. Karistusõigus; 5. Rahvusvaheline õigus 6. Menetlusõigused (tsiviil, kriminaal, haldus) · Tsiviiõiguse mõiste. Tsiviilõigus on tsiviilõigusnormide kogum, mis reguleerivad isikute vahelisi varalisi ja isiklikke õigussuhteid poolte võrdsuse põhimõttel. · Tsiviilõiguse süsteemid: 1. Institutsiooniline süsteem (nt Prantsusmaa, Portugal, Itaalia, Hispaania). Seotud romaani õigusperekonnaga. 1.1 isikud, 1.2 asjad, 1.3 hagid 2. Pandektiline süsteem (nt Saksamaa, Austria, Jaapan, Brasiilia, Eesti). Seotud germaani õigusperekonnaga. 2.1 Üldosa 2
Subjektiteooria: Avalikus õiguses ei ole suhte pooled võrdsed, üks on võimupositsioonil. Eraõiguses on pooled võrdsed. Reguleerimise meetod: Eraõiguses kehtib – lubatud on see, mis ei ole keelatud. Avalik õigus- lubatud on see, mis on lubatud. Objektiivne õigus Avalik õigus Eraõigus 1) Riigiõigus 1) Tsiviilõigus 2) Haldusõigus -Asjaõigus 3) Maksuõigus -Võlaõigus 4) Karistusõigus -Perekonnaõigus 5)Menetlusõigus -Pärimisõigus Jne 2) Äriõigus
......................................................................33 12. Hagi aegumine.................................................................................................3435 2 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE _____________________________________________________________________________________ EKSAMI küsimus: mis on tsiviilõigus? tsiviilõiguse mõiste reguleeritakse varalisi, vahetussuhteid ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse põhimõttel. Tsiviilõiguse mõiste tuleneb Rooma õigusest, kasutusel oli ius civile. Ius civile sisu oli siiski teine võrreldes tänapäeva tsiviilõiguse tähendusega. Tsiviilõigus on valdav osa eraõigusest, kuid tema kõrval saab eristada ka teisi tsiviilõiguse osi. Tsiviilõigus on eraõiguse osa, mis laieneb kõikidele
keelatud. Paljudes asjades võivad pooled kokku leppida nii nagu nad soovivad. Valikuvabadus prevaleerib seaduse üle. See aga ei kehti avalikus õiguses. Avaliku õiguse juures on lubatud see, mis on lubatud. Siseriiklik liigendus: Avaliku õiguse hulka kuuluvad: riigiõigus, haldusõigus, karistusõigus, finantsõigus ehk maksuõigus, protsessiõigus (sh ka tsiviilprotsessiõigus) Eraõiguse hulka kuuluvad: tsiviilõigus, äriõigus(ühinguõigus), intellektuaalse omandi õigus(autoriõigus, patendiõigus), rahvusvaheline eraõigus. On seadusi, mis sisaldavad puhtalt avalik-õiguslikke õigusnorme või puhtalt eraõiguslikke norme. On ka seadusi mis sisaldavad nii avalik-õiguslikke kui ka eraõiguslikke norme. 1.2 Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem Tsiviilõiguse mõiste tuleneb Rooma õigusest ius civile. Tsiviilõigus on eraõiguse üks kõige kesksem ja mahukam osa.
2. Millised on eraõiguse põhilised valdkonnad? Tsiviilõigus, äri- ja ühinguõigus, tööõigus, majandusõigus, rahvusvaheline eraõigus. 3. Millised on tsiviilõiguse põhilised valdkonnad ja milliseid suhteid need käsitlevad? Tsiviilõiguse valdkonnad: tsiviilõiguse üldosa (reguleerib tähtsamaid eraõiguslikke suhteid), võlaõigus (käsitletakse eelkõige võlasuhte tekkimise, lõppemise, aga ka rikkumise probleeme), asjaõigus (peamisteks objektideks on valdus, omand vallasasjale ja kinnisasjale ning piiratud asjaõigused näiteks pant ja kasutusvaldus, perekonnaõigus (käsitleb abielu, sealhulgas abieluvararežiimi, vanemate ja laste vahelisi suhteid, eestkostet ja hooldust), pärimisõigus (vara üleminek pärimise teel). 4. Millistel juhtudel kasutatakse seaduse rakendamisel tõlgendamist ja millistel analoogiat? Tõlgendamine- Kui tahetakse teada, kas rakendatav norm sobib konkreetsete asjaolude puhul või mitte
üksikutest õigusharudest, aga seda ei süstematiseerita. Kõige selgemalt on era- ja avaliku õiguse eristamine mandri-euroopa õigussüsteemis (Rooma õiguse mõju). Ka Skandinaavia riikides aktsepteeritakse sellist erinevust õigusvaldkondade vahel. Avalik õigus: 1) riigiõigus 2) haldusõigus (riiklik korraldus, kuidas tegelik riigi valitsemine) 3) maksuõigus 4) karistusõigus 5) menetlusõigused Eraõigus: 1) Tsiviilõigus (jaguneb: perekonnaõigus, võlaõigus, asjaõigus) 2) Äriõigus ehk kaubandusõigus 3) Rahvusvaheline eraõigus 4) Intellektuaalne omand 5) Muud normid, mida pole võimalik klassifitseerida kõiki seadusi ei saa liigitada era- ja avaliku õiguse vahel Neli eraõiguse suurt valdkonda! Mis on eraõigus see koosneb neljast suurest valdkonnast, olulisim tsiviilõigus. See liigitus on õigusnormide liigitus! Siseriiklik!
üksikutest õigusharudest, aga seda ei süstematiseerita. Kõige selgemalt on era- ja avaliku õiguse eristamine mandri-euroopa õigussüsteemis (Rooma õiguse mõju). Ka Skandinaavia riikides aktsepteeritakse sellist erinevust õigusvaldkondade vahel. Avalik õigus: 1) riigiõigus 2) haldusõigus (riiklik korraldus, kuidas tegelik riigi valitsemine) 3) maksuõigus 4) karistusõigus 5) menetlusõigused Eraõigus: 1) Tsiviilõigus (jaguneb: perekonnaõigus, võlaõigus, asjaõigus) 2) Äriõigus ehk kaubandusõigus 3) Rahvusvaheline eraõigus 4) Intellektuaalne omand 5) Muud normid, mida pole võimalik klassifitseerida – kõiki seadusi ei saa liigitada era- ja avaliku õiguse vahel Neli eraõiguse suurt valdkonda! Mis on eraõigus – see koosneb neljast suurest valdkonnast, olulisim tsiviilõigus. See liigitus on õigusnormide liigitus! Siseriiklik!
Näiteid erinevates süsteemides: Anglo-Ameerika e Common Law õigussüsteem selles süsteemis ei pöörata erilist tähelepanu õigussüsteemi süstematiseerimisele. Mandri-Euroopa a Romaani-Germaani õigussüsteem süstematiseeritud. Skandinaavia süsteem süstematiseeritud. Avalik õigus Riigiõigus Haldusõigus Maksuõigus Karistusõigus Menetlusõigused (haldus, krimi ja ..kohtu menetlus) Eraõigus (NB 4!!) Tsiviilõigus Perekonnaõigus Võlaõigus Asjaõigus ...jne Äriõigus e kaubandusõigus Rahvusvaheline õigus Intellektuaalne omand Muud normid, mis tulenevad üksikutest seadustest. 1.2.Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem Kui me räägime tsiviilõiguse mõistest, siis mõiste puhul tuleb silmas pidada, et see mõiste võib olla nii subjektiivses kui ka objektiivses tähenduses. Kuid me räägime objektiivse õiguse süsteemist
Skandinaavia süsteem – süstematiseeritud. Avalik õigus Maksuõigus Karistusõigus Riigiõigus Menetlusõigused (haldus, krimi Haldusõigus ja ..kohtu menetlus) Eraõigus (NB 4!!) ...jne Äriõigus e kaubandusõigus Tsiviilõigus Rahvusvaheline õigus Perekonnaõigus Intellektuaalne omand Võlaõigus Muud normid, mis tulenevad Asjaõigus üksikutest seadustest. 1.2.Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem Kui me räägime tsiviilõiguse mõistest, siis mõiste puhul tuleb silmas pidada, et see mõiste võib olla nii subjektiivses kui ka objektiivses tähenduses. Kuid me räägime objektiivse õiguse süsteemist! Tsiviilõigus on normide kogum. Tsiviilõigusnormide NB!
tekkimise probleemi, vahetegemisoskus, oskus siduda tegelikkust ja abstraktsiooni jne. · Õpetatakse teed, kuidas on võimalik jõuda õiglase otsuseni. Selle jaoks lahendatakse kaasusi. Common law puhul kujundab inimese juristiks alles konkreetne töö erialal. Mõnel pole õiguslik kõrgharidus üldse vajalik. 2 Tsiviilõigus Füüsilised isikud Füüsiliste isikute õigusvõime Isik on tsiviilõiguse subjekt e tsiviilõiguste ja -kohustuste kandja. Isikut iseloomustab kaks peamist parameetrit : õigusvõime teovõime Õigusvõime on isikuvõime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Ühetaoline õigusvõime Tuleb eristada konkreetse isiku subjektiivseid õigusi ja kohustusi. Õigusvõimet ei saa piirata. Õigusvõime algab sünniga ja lõppeb surmaga
TsÜS'i koht õigussüsteemis seoses teiste õigusaktidega: · TsÜS ehk tsiviilõiguse üldosa seadus on seadus, mis reguleerib eraõiguse üldosa. · TsÜS on üldosaks VÕS-le, AÕS-le, PKS-le ja PärS-le. · TsÜS on ka üldosaks eraõiguse eriosa seadustele ( nt ÄS, TLS, MTÜS, SAS jne) 2. Selgita "tehingu" mõistet Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehing on isiku tahteavaldus, mis peab kujunema tegelikke asjaolusid teades ja neist õiget ülevaadet omades. Tehingut võib teha mistahes vormis. Tehing on alati toiming (toimingute kogum), aga toiming ei ole alati tehing. Toiming on ainult siis tehing, kui toimingus sisaldub tahteavaldus. Tehingu liigid: 1. Ühepoolne; n: testament, lepingust taganemine, tasaarvestus (vaja läheb ühte tahteavaldust). Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik uhe
maksude liike, maksuõiguse allikaid, maksuõiguse üldpõhimõtteid, maksunõuete- ja kohustustega seonduvat, maksumenetlust ning maksukaristusõigust. 3. MENETLUSÕIGUS - 4. HALDUSÕIGUS - haldusõigus reguleerib ametivõimude tegevust, nende moodustamise korda, volitusi, suhteid kodanikega, vastutust haldusõiguse rikkumise eest jms. Tsiviilõigust ja ühinguõigust eristavad seisukohad: 1. Dualistlik seisukoht - tsiviilõigus ja ühinguõigus on kaks täiesti erinevat valdkonda. Dualistid väidavad, et kaubandusõigus on täiesti iseseisev õigusharu, lahus tsiviilõigusest. Nende arhumentideks on, et paljud kaubandusõiguse kategooriad, nagu nt börs, pank, veksel, väärtpaber jms on tsiviilõigusele tundmatud. Samuti asjaolu, et kaubandusõigus jätab kaubandussuhetes osalejatele suurema vabaduse. Tüüpiliseks dualistlikuks riigiks on Prantsusmaa, kus nii doktriinis kui ka seadusandluses on see seisukoht valitsev
2. Millised on eraõiguse põhilised valdkonnad? Tsiviilõigus, äri- ja ühinguõigus, tööõigus, majandusõigus, rahvusvaheline eraõigus. 3. Millised on tsiviilõiguse põhilised valdkonnad ja milliseid suhteid need käsitlevad? Tsiviilõiguse valdkonnad: tsiviilõiguse üldosa (reguleerib tähtsamaid eraõiguslikke suhteid), võlaõigus (käsitletakse eelkõige võlasuhte tekkimise, lõppemise, aga ka rikkumise probleeme), asjaõigus (peamisteks objektideks on valdus, omand vallasasjale ja kinnisasjale ning piiratud asjaõigused näiteks pant ja kasutusvaldus, perekonnaõigus (käsitleb abielu, sealhulgas abieluvarareziimi, vanemate ja laste vahelisi suhteid, eestkostet ja hooldust), pärimisõigus (vara üleminek pärimise teel). 4. Millistel juhtudel kasutatakse seaduse rakendamisel tõlgendamist ja millistel analoogiat? Tõlgendamine- Kui tahetakse teada, kas rakendatav norm sobib konkreetsete asjaolude puhul või mitte
Asendatav on vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ja millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristavad tunnused. Äratarvitatav on vallasasi, mis otstarbekohaselt käsutamisel lakkab olemast või võõrandatakse 8. TEHINGU mõiste ja liigid. LEPINGU mõiste. (IV osa, 3 peatükk: ÜLDSÄTTED) a) Mõiste- Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. b) Liigid: ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Näiteks: testament, tasu avalik lubamine, vaidlustamine, ülesütlemine Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Näiteks: lepingud või juriidilise isiku organi või seltsingu otsused.
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA KEVADSEMESTER 2014/2015 1. Sissejuhatus Eraõiguse harud: Avaliku õiguse harud (Ka avalik õiguslik - Tsiviilõigus võimukandja, nt KOV, võib osaleda eraõigussuhtes) - Äriõigus (kaubandusõigus) - Riigiõigus - Intellektuaalne omand - Haldusõigus - Rahvusvaheline õigus - Maksuõigus - Karistusõigus - Menetlusõigus
........................ 82 Kirjandus ........................................................................................................................................ 83 Autor ................................................................................................................................................ 84 6 Minu õpilastele! 7 Tehinguõiguse üldküsimused. Tehingu vorm. (Slaid 1) Tehingu tegemiseks on vajalik tahteavaldus. Tahteavalduse tehingu tegemiseks võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. Otsese tahteavalduse nt võiks tuua raha maksmise kassapidajale, mis õiguslikult tähendab soovi sõlmida ostu-müügileping. Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg
seaduses kirjas, pole lubatud pildistada) Kas mina võin teha kursusekaaslasega lepingu, et mina teen tema eest referaadi. Vastuse saame põhimõtetest – lepingu sõlmimine, kui ei ole otseselt keelatud on see lubatud. Seaduses on kirjas, et leping on seadustühine, kui see on vastuolus heade tavadega. Eraõiguse jagunemisele ei ole antud kindlat liigitust Eraõiguse kolmik liigitus: 1. Tsiviilõigus a. Võlaõigus – lepingud, obligatsioon (tekivad 4 alusel, rooma eraõiguse alusel), kahju hüvitamine Obligationes ex contractu (lepingust) Obligationes quasi ex contractu (nagu lepingust) Obligationes ex maleficio ehk ex delicto (pahateost) Obligationes quasi ex maleficio ehk quasi ex delicto (nagu pahateost) b
ga lepingu, millega võeti osaühingule suured kohustused. Milliseid nõudeid võib osaühing seoses selle tehinguga esitada? 1.01-15.01 registreeriti A juhatuse liikmeks 15.01. A kutsuti tagasi 17.01. sai A otsusest teada 16.01. tegi A tehingu ühingu nimel B-ga 2 aspekti, sisesuhe (otsuse tegemine, ühingu ja juhatuse liikmevaheline suhe), välissuhe (A ja B tehing). Tsüs § 69 lg 1,2 § 69. Tahteavalduse tegemine (1) Kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. (2) Tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.
3. meetod eraõiguse puhul on lubatud see, mis ei ole keelatud; avaliku õiguse puhul lubatud on vaid see, mis on lubatud. Karistusõiguses keelatud on see, mis on keelatud e kuritegu on see tegu, mis on karistusseadustikus. Avalik õigus · finantsõigus e maksuõigus · konstitutsiooniõigus ehk riigiõigus, · haldusõigus, · karistusõigus, · protsessiõigus ehk menetlusõigus (kriminaal-, haldus-, tsiviilõigus). Eraõigus · tsiviilõigus, · äriõigus, · intellektuaalne omandiõigus, · rahvusvaheline eraõigus (kollisiooninorme sisaldav õigus. Kollisiooninorm näitab, millise riigi õigust kohaldatakse). Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem Vahetegu objektiivse ja subjektiivse tsiviilõiguse vahel (normide liigituse järgi): · Institutsiooniline süsteem normid jagunevad kolme suurde gruppi: isikud, asjad, hagid (ülemineku, omandamise viisi tähenduses)
Selline õigus on ka kohaliku omavalitsuse üksuste volikogudel (vt PS § 157), mida kohaliku omavalitsuse üksuse volikogud saavad teha oma määrusega. Siiski ei saa kohaliku omavalitsuse üksuse määrusi panna samale pulgale riigiorganite antud määrustega. Seda põhjusel, et kohaliku omavalitsuse üksus ja selle organ (volikogu) ei ole riigiorganid. Määrused on funktsionaalselt seadusandlikud aktid ja formaalselt haldusaktid. Seadustes tuleb anda selge määrusandluseks selge volitus. Seega delegatsiooninorm peab sisalduma seaduses. Kui delegatsiooninormi seadusest ei tulene, ei ole täitevorganitel õigust määrusandlusega materiaalõigust luua. 20 Õiguse'allikad'(3)' Õiguse'allikate'ver2kaalne' Põhiseadus' Rahvusvaheline' õigus'(EL'õigus)'
põhimõttest (ise oma asju otsustada , pooled on vabad oma otsuseid ise tegema). 3. erinev meetod eraõiguse puhul on lubatud see, mis ei ole keelatud; avaliku õiguse puhul lubatud on vaid see, mis on lubatud. (tohib teha seda mis on pädevuses lubatud). Avalik õigus · maksuõigus, · konstitutsiooniõigus ehk riigiõigus, · haldusõigus, · karistusõigus, · protsessiõigus ehk menetlusõigus (kriminaal-, haldus-, tsiviilõigus) Eraõigus · tsiviilõigus, · äriõigus, · intellektuaalne omandiõigus, · rahvusvaheline eraõigus (kollisiooninorme sisaldav õigus. Kollisiooninorm näitab, millise riigi õigust kohaldatakse). Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem 2 Vahetegu objektiivse ja subjektiivse tsiviilõiguse vahel (normide liigituse järgi): · Institutsiooniline süsteem normid jagunevad kolme suurde gruppi: isikud, asjad, hagid
ja funktsioone. Õigusnormid. Õigusnorm – riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnorm on mõtteline käsk või keeld, mis reguleerib inimeste käitumist. Õigusnormi loogiline struktuur: 1. Hüpotees (H) – kui... – näitab tingimused õigusnormi kehtivuse kohta (aeg, subjekt jne); 2. Dispositsioon (D) – siis... – näitab vajaliku käitumise, st sisaldab subjekti õigused ja kohustused; 3. Sanktsioon (S) – vastasel juhul... – näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mis kuulub rakendamisele dispositsiooni nõuete eiramise eest hüpoteesi tingimustes. Ema ütleb oma alaealisele pojale: kui kell saab 22, siis pead sa olema kodus, vastasel juhul karistan. Õigusnorme võib liigitada täidetava funktsiooni järgi ehk vastavalt eesmärkidele: 1
saavutamise eest avalikult tasu lubanud isik peab maksma teo teinud isikule lubatud tasu, isegi kui teo tegija ei tegutsenud tasu lubamisest lähtudes. Tasu avalikust lubamisest tekkiva nõude eeldused: 1) TAL tehingu tegemine 2) Teo tegemine, mille eest tasu lubati TAL tehingu olulisteks tingimusteks on tasu lubav tahe ning teo nimetamine, mille tegemise eest tasu lubatakse. TAL tehing kujutab endast ühepoolset tehingut, mille iseloomulik tunnus on see, et tehinguline tahteavaldus tuleb kehtivuse saavutamiseks teha teatavaks (lubada tasu) mitte konkreetsetele isikutele, vaid üldsusele (avalikkusele), s.o. kindlaks määramata isikute ringile. TAL tehingu kehtima hakkamiseks piisab tahteavalduse väljendamisest (TsÜS § 69 lg 1 lause 2). TAL tehingu kehtima hakkamise seisukohalt ei ole iseenesest oluline, kas keegi TAL tehingus sisalduvast ja avalikkusele väljendatud tahteavaldusest teada saab. Piisab sellest, et kindlaks
võimu ära. Riigile seatekse piirianguid. Kui seda piiranguid ei oleks, siis inimese vabadus ei oleks seadusega kooskõlas.Vabadust on vaja et ühiskond areneks. Miks on eraõiguse jagunemine selline? Erinev riigi sekkumise määr. Ühes riik sekkub rohkem, teises vähem. Tsiviilis vähem. Majandusõiguses rohkem. NT:lepingute sõlmimise vabadus, osta võib kõike. Riigi jaoks on majandusõigus kõige tähtsam, kõige vähem tähtsam on tsiviilõigus.Tsiviilõiguses kõige vähem (sest tsiviilõigust reguleerivad lepinguid, omandeid); majandusõigusesse kõige rohkem.Ühingu asutamisel riik kirjutab rohkem ette. Majandusõigus : pangandus ja kindlustus. Miks on majandusõiguses riigi sekkumise määr majanduses suurem ja tsiviilõiguses väiksem? See on riigijaoks tähtsam. Kui pank läheb pankrotti on surem probleem ku mingi tavaline OÜ. Millest koosneb tsiviilõigus? (VAPP) Võlaõigus tegeleb lepingutega
Riigi poolt kehtestatud käitumisreeglite kogum. 2. Mis on seadus? seaduse vormis kas riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud. 3. Kuidas õigus jaguneb? Õigus jaguneb era ja avalikuks õiguseks. Avalik õigus jaguneb omakorda näiteks karistusõiguseks;menetlusõiguseks;haldusõiguseks ja rahandusõiguseks. Era õigus jaguneb tsiviilõiguseks; ühinguõiguseks; majandusõiguseks. Tsiviilõigus omakorda veel võlaõiguseks; asjaõiguseks; perekonnaõiguseks ja pärimisõiguseks. 4. Millega tegeleb ühinguõigus? Reguleerib juriidiliste isikute asutamist, tegevust ja lõpetamist. 5. Millega tegeleb majandusõigus? Majandusõigus tegeleb pangandusõiguse ja kindlustusõigusega. 6. Mis on loomuõigus? Igale elusolendile kuuluv õigus 7. Mis on religioon? “Jumal” Jumala hukkamõist, mitte inimese. 8
kandjale. Kõik, mis ei ole lubatud, on keelatud. Miks on oluline öelda, et allutakse avaliku võimu kandjale? Sest ka eraõiguses on allumine (vanemad ja lapsed) Miks jaguneb kaheks? Eraõiguses vabaduse põhimõte, Avalikus õiguses piiratuse põhimõte – et riik ei hakkaks võimutsema, tuleb seda piirata Miks meil neid põhimõtteid vaja on? Et vabadust realiseerida. Ühiskonnas, kus pole vabadust ei toimu arengut. Eraõigus jaguneb kolmeks: 1) Tsiviilõigus 2) Ühinguõigus – juriidilisi isikuid puudutav; reguleerib juriidiliste isikute asutamist, tegevust, lõpetamist. 3) Majandusõigus - reguleerib pangandusõigust, kindlustusõigust. Unitaristlik ja dualistlik lähenemine. Unitarism leiab et tsiviilõigus ja ühinguõigus (äriõigus) on üks õigusharu - eristatud on ainult praktilistel kaalutlustel. Dualistlik lähenemine ütleb, et tsiviilõigus ja ühinguõigus (äriõigus) on erinevad asjad. Miks jaguneb tsiviilõigus kolmeks
Traditsiooniliselt hõlmab endas nelja õigusvaldkonda (nn tsiviilõiguse eriosa), milledeks on: - Võlaõigus - Asjaõigus - Perekonnaõigus - Pärimisõigus TsÜS koht õigussüsteemis TsÜS e tsiviilõiguse üldosa seadus on seadus, mis reguleerib eraõiguse üldosa (st tsiviilseaduse) üldosa. · TsÜS on üldosaks VÕS-le, AÕS-le, PKS-le ja PärS-le · TsÜS on ka üldosaks eraõiguse eriosa seadustele (nt ÄS, TLS, MTÜS, SAS jne) Objektiivses tähenduses tsiviilõigus on normid ja tavad, mis reguleerivad isikutevahelisi varalisi ja mittevaralisi suhteid. Õigus subjektiivses tähenduses- objektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes 1. Common Law süsteem Kohtulahenditel baseeruv õigussüsteem - Ei erista avalikku- ja eraõigust sh puudub tsiviilõigus kui õigusharu, kuigi teoorias ja nt kohtuotsustes mõistet kasutatakse - Puudub väga selge õigussüsteemi struktuur 2. Nordic Law süsteem
olemas jm nõuded täidetud 3. Õiguse allikad Eestis. Põhiseadus, seadus , Seadlus, Määrus, EL õigus, rahvusvaheline õigus Loeng 2: Õigussuhe. Õiguse realiseerimine. Õigusakt. Õiguse tõlgendamine. 1. Õigussuhe. Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused. Õigussuhte elemendid. Õigussuhe on inimestevaheline suhe, mis tekib õigusnormi alusel. Õigussuhe on õigusega reguleeritud ühiskondliku suhte üks liik. 2. Õigussuhte subjekt. Õigussuhte subjekti mõiste ja liigid. 1 Õiguse subjektid on õigussuhtes subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjad füüsilised ja juriidilised isikud. Füüsiline isik inimene Juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik eraõiguslik juriidiline isik, loodud erahuvides; avalik-õiguslik
juhatusest tagasi. A-le teatati otsusest ülejärgmisel päeval. Hiljem selgus, et A oli tagasikutsumise ja sellest teada saamise vahele jäänud päeval sõlminud juhatuse liikmena Bga lepingu, millega võeti osaühingule suured kohustused. Milliseid nõudeid võib osaühing seoses selle tehinguga esitada? Juhatuse liige saab oma volitused - § 184 volitused saab ja kaotab üldkoosoleku otsustuse hetkest. Juhatusel on esindusõigus. Lepingu sõlmimise ajal oli registrikanne, et A on juhatuse liige. § 34 lg 2 kanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, va kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne on ebaõige. Kanne ei ole õige, kuna ta ei ole juhatuse liige enam, vaid lihtsalt loetakse kolmandate isikute suhtes. OÜ juhatuse liikmeks olemisel ei ole määrav, millal teada saab, vaid see on tähtis, millal otsustatakse. Kanne ebaõige aga siiski otsusest. Lihtsalt tuleb uus kanne sisse kanda, kui
juhatusest tagasi. A-le teatati otsusest ülejärgmisel päeval. Hiljem selgus, et A oli tagasikutsumise ja sellest teada saamise vahele jäänud päeval sõlminud juhatuse liikmena Bga lepingu, millega võeti osaühingule suured kohustused. Milliseid nõudeid võib osaühing seoses selle tehinguga esitada? Juhatuse liige saab oma volitused - § 184 volitused saab ja kaotab üldkoosoleku otsustuse hetkest. Juhatusel on esindusõigus. Lepingu sõlmimise ajal oli registrikanne, et A on juhatuse liige. § 34 lg 2 kanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, va kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne on ebaõige. Kanne ei ole õige, kuna ta ei ole juhatuse liige enam, vaid lihtsalt loetakse kolmandate isikute suhtes. OÜ juhatuse liikmeks olemisel ei ole määrav, millal teada saab, vaid see on tähtis, millal otsustatakse. Kanne ebaõige aga siiski otsusest. Lihtsalt tuleb uus kanne sisse kanda, kui
Ühinguõiguse vaidlus: autorollo kaasus. Seminarist võib puududa max 2 korda, ilma tagajärgedeta. Ühinguõiguse põhimõisted Ühinguõiguse mõiste Ühinguõigus (objektiivses tähenduses) õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvat (nii juriidilised isikud kui ka mittejuriidilised isikud), st peamiselt liigid, õiguslik seisund, asutamine ja lõpetamine, ümberkorraldamine (ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine), sise- ja välissuhted, esindus ja vastutus. A leping B. Lepingu rikkuminenõue (sisu, õiguslik alus) Ühinguõiguse keskpunkt on ühing, st kehtib ühingu huvide prioriteetsuse põhimõte osanike, aktsionäride või ühingu liikmete huvide lahknevuse korral seatakse esiplaanile ühingu huvid. Ühing Ühing (lai tähendus) hõlmab lisaks eraõigusliku isikute ühenduse liikidele ka eraõiguslikku varade ühendust, eelkõige SA-d. Kõik eraõiguslikud ühendused, v.a asutused.
kinnisasja omandamise või võõrandamise kohustust, on see sisuliselt kinnisasja müügi eelleping või juba müügileping, mis peab olema notariaalselt tõestatud. Erandina saab vormivaba broneerimisleping kõne alla tulla juhul, kui tasu makstakse tõesti üksnes kinnisasja broneerimise eest, s.t selle eest, et müüja müügiobjekti mingil ajavahemikul kolmandatele isikutele ei müüks. *19 Teatud juhtudel peab vorminõudele vastama ainult ühe lepingupoole tahteavaldus. Nii näiteks piisab tarbijakäendus- või tarbijakrediidilepingute puhul sellest, kui kirjalikus vormis on tarbija tahteavaldus lepinguliste kohustuste võtmiseks (VÕS § 144 lg 2 ja § 404 lg 1), kinkelepingu puhul aga sellest, kui kirjalikus vormis on tehtud kinkija avaldus kinkelepingust tulenevate kohustuste võtmiseks (VÕS § 261 lg 1). Kirjaliku vormi puhul tuleb silmas pidada, et TsÜS § 78 lõike 1 kohaselt peab kirjaliku vormi nõude täitmiseks olema tehingu teinud
annaabi.ee 
