Rahvusvaheliste suhete süsteem 18.-20. sajandil, (0)

Rahvusvaheliste suhete süsteem 18.-20. sajandil,
1. loeng
1. Mis teeb süsteemist süsteemi? Süsteemiteoreetikud
Süsteem – omavaheliselt seotud objektide terviklik kogu (entsüklopeediline määratlus)
Eesti teoreetik Uno Mereste (?): Süsteemi olulised omadused (2 väga olulist!):
1) Mitteamorfsus – süsteemis võib eristada üksteisest erinevaid osiseid – elemente, mis on omavahel mingil moel seotud ja neid on võimalik kuidagi moodi jaotada.
2) Terviklikkus – ühte süsteemi on võimalik eristada teisest süsteemist, järelikult süsteemisisesed seosed on tugevamad kui süsteemivälised. Süsteemide vahel võivad ka olla seosed, aga ei pruugi.

• Eesmärk/otstarve – süsteemil võiks olla eesmärk.
  
• Funktsioon (sarnane eesmärgiga Mereste arvates)
  
• Organiseeritus (küberneetikud kasutavad: struktuur) – aktiivne
  
• Isejuhitavus, isereguleeruvus – süsteemi ei saa keegi teine juhtida
  Iga süsteemi saab erinevat moodi tõlgendada.
  Süsteem rahvusvahelistes suhetes
  RVSSüst.
  

Jah (on olemas) Ei
RIIK INIMKOND
(Buzan jt)
Kuidas määratletakse?
Dougherty, Pflatzgraff:
1) Antud poliitilise nähtuse andmestiku kohta käiv teoreetiline raamistik
2) Iga süsteemi saab analüüsida mingi teoreetilise arusaamise põhjal
3) Poliitiliste muutujate hüpoteetiline võrgustik (sõltumatu – sõltuv jne). Praegune süsteem: Vestfaali süsteem, varasemad on teistsugused
4) Muutujate seoste võrgustik.
Osised /elemendid: (pikk loetelu )
1) Riigid või mitteriigid
2) Süsteemipiirid – igal süsteemil on olemas mingisugused piirid (sest on mitu süsteemi)
3) Funktsioonid – räägitakse rohkem kui eesmärkidest – igal osisel oli süsteemis funktsioon
//nt koloniaalsüsteem : funktsioon = imperialism , ühe ekspluateerimine teise kasuks, teiste riikide tsiviliseerimine
4) Stabiilsus – peaks olema, aga on ka ebastabiilsus
5) Hierarhia – süsteemid võivad olla hierarhilised (vastuolu isejuhtivusega)
6) Avatus või suletus – avatud süsteem – vastuolu piiride ja eristatavusega
7) Allsüsteemide olemasolu (~ hierarhia)
8) Hulk – oluline/ebaoluline? hulk määrab ära süsteemi mingisuguse karakteri . //nt riikide arv süsteemis
Konkreetsemad süsteemikäsitlused
Riik
spetsiifilised universaalsed – Vestfaali süsteemi ja varasemaid saab analüüsida samamoodi, komponendid on samad
Muu
Holsti – universaalsus, tema käsitluse 5 probleemiseadet:
1) Piirid – geograafilised, võrdlemisi kunstlikud, selged/ebamäärased
– tsivilisatsioonid – kultuuri järgi
– praegune maailm = 1 süsteem, aga varasemalt võis teisiti olla
Berliini konverents ~ 130 aastat tagasi põhiliselt Euroopa riigid leppisid kokku, kuidas poliitilised piirid lähevad.
2) Riik + peamised tunnusjooned (4):
- rahvusriik (Nation state) – selle aluseks on arusaam, et iga poliitiline ühik, mida on võimalik määratleda 3 tunnuse – rahvus ise, keel, religioon – järgi, peaks saama oma riigi. Sellise arusaama alusel on riigid hakanud tekkima alles hiljuti .
Maailma esimene rahvusriik tekkis 1820ndatel – Kreeka.
20. sajandil tekkinud riigid on kõik kujunenud rahva suveräänsuse põhimõttel.
Probleem: kas iga rahvas on väärt oma riiki? → läbikukkunud riigid
- suurus – tänapäeval eristamine suuruse järgi muutunud olulisemaks kui varem.
Maailma jaotamine suuruse järgi: G7, G8
- valitsemisviis
- majandus, tehnoloogia, haridus – maailma jaotamine arenenud ja mittearenenud riikideks
3) Struktuur – Holsti jaoks väga spetsiifiline: domineerimise võimalikkus
- majanduses
- sõjaline valdkond
//nt Jaapan = sõjaliselt ei ole mitte midagi, majanduslikult väga domineeriv oma piirkonnas.
//nt Indoneesia – ei ole kummaski hea, aga on suur riik.
Milline riik suudab teistele peale suruda oma mängureeglid – suurriigid , impeeriumid
4) Suhete iseloom
- eelkõige kaubandus (mis põhimõtetel rajatud, kuidas reguleeritakse liikumist, kust kuhu,...)
- diplomaatia
5) Käitumine, normide ja reeglite olemasolu – muutunud aja jooksul
2. loeng
Aleksandr Dugin – geopoliitika valdkonna nr. 1 (looja), venelane
tema käsitlus imperialistlik , venekeskne, mitte eriti teaduslik „ Postmodernne geopoliitika“
süsteemne lähenemine , aga süsteemiks ei nimeta. Tema süsteemi käsitlemise aluseks on identsus.
Identsuse määratlemine:Paradigmad
Premodernne Modernne (hävitab eelneva) Postmodernne (ükskõikne)
(eitab premodernset) (praegune aeg)
Impeerium – ebamäärane, → Riik – anti-impeerium, → Globaliseerumine – riigid
ennekõike rahvusülene, mitmete impeeriumile iseloomulik lahustuvadja tekivad uued
etniliste gruppide ratsionaalne heidetakse kõrvale, argine, „rändrahvad“,
projekt. selgete ülesannetega riik traditsiooniline ühtlustub.
Impeeriumis elajad identifitseerivad (Hobbes), riik on
ennast kui osalejad mingis protestantlik .
universaalses projektis .
Identsuse Etnos – kui impeerium on → Rahvus – kunstlikult organiseeritud, /Kosmopolitism
tunnused antud, siis ka etnos on selle aluseks on riik ja
loodud, ratsionaalne, aga ruumis kodanikkond. Toimub mingisugune
piiratud, inimene sünnib ja sureb unifitseerumine, ühtlustumine.
Mingid etnoses, etnos on loomulik.
Religioon – premodernsuse erivorm , Ilmalikkus Neospiritualism – toimub
samastub eelnevatega, võimeline individuaalne müüdiloome.
konsolideerida eri etnoseid ( Kalifaat ).
Hierarhia – indiviidi osatähtsus → Võrdsus – jõuab kõige kaugemale Individualism
suurem, ennast määratletakse demokraatlikus ühiskonnas.
kuhugi seisusesse või klassi
(valitsejad-valitsetavad).
Dollfus ( prantslane ) – räägib süsteemist:
Maailmasüsteem – inimkond oma ruumilises seoses.
- Koostisosad: inimkond ja assotsiatsioonide kogum (ühiskonnad, riigid, kultuurid, firmad, turud ,...)
Assotsiatsioonid arenevad pidevalt vastastikuses seoses.
Tema käsitlust saab kasutada nii ammuste aegade kui tänapäeva puhul.
- Süsteemi tunnused (5):
1) Sillutised (pavements) – kõige tuntumad sillutised on riigid (piirid, atribuudid, sümbolid ), ka turud – hõlmavad mitut riiki, aga võivad riike ka poolitada.
2) Püünised (võrgustikud) – majanduslik ebavõrdsus võimaldab kaubandust, varad jagunenud ebaühtlaselt, mõned piirkonnad on muutunud atraktiivsemaks, mõned mitte. Püünised on kesksed, kus toimub kaupade ja inimeste liikumine.
3) Megalopoliste arhipelaag ( saarestik tavaliselt) – suurlinnade kogumid, mitte lihtsalt suurlinn
/nt Boswash USAs (Bostonist Washingtonini), Euroopas Ruhri tööstuspiirkond.
tõukejõukeskused, annavad impulsse ülejäänutele. Omavahel seotud, aga võivad olla ka üksteisest kaugel.
4) Tagahoovid ehk kontrollitud kaos – midagi eriti ei toimu, madal arengutase /nt Aafrika
5) Megalopoliste ja tagahoovide vahepealne – arengutasemelt vahepealsed
/nt Lõuna-Korea ja Taiwan (Kagu- Aasia Tiigrid , USA ütleb: uued industriaalühiskonnad).
* Eesti paiknemine: osa „megalopolisest“ võibolla: aga tõenäoliselt 5.
Helsingi
Stockholm Sankt Peterburg
Tallinn
Jacques Levy (prantslane) – läheb riigist kõige kaugemale, aga päris ei välista.
Tema skeem universaalne ei ole, tema pakutud mudelid sobivad mõned minevikku, mõned kaasaega.
Konkreetseid mudeleid tal 4:
1) Maailmade rühm – kaugete aegade maailm, omavahelist suhtlust ei ole.
Mingisugusel moel on seda võimalik ka tänase maailma suhtes käsitleda, aga siis peab seda tegema millegi sellise põhjal, mille järgi saab tõmmata maailmas rangeid piire – nt keel, religioon.
2) Võitlusväli – väga levinud mudel ka tänapäeva maailmas, riik on keskne , määratud territooriumi järgi, riigid võitlevad ja võitlus käib territooriumi pärast.
3) Hierarhiline võrgustik – omavahelised seosed, ennekõike seostab Levy seda majandusega, mingid riigid on veidi rohkem arenenumad ja need ka domineerivad
4) Maailma ühiskond (world society) – kõik eelnevad kokku
ÕIS: slaid
5) Võiduajamine – järjestatus, kuidas keegi kusagil paikneb teatud arenguvaldkonnas
ÕIS: slaid: mudelite paiknemine ajas (hierarchical network käib alla, world society üles)
3. loeng
Geopoliitiline maailmajaotus
maailma lahtimõtestamine geopoliitilistest arusaamadest lähtuvalt.
Geopoliitika – riikide piirkondade territooriumite ruumiline suhtlemine
Descartes – geopooliitikute aluseks: kui eemaldada kõik, mida eemaldada annab, siis jääb ikkagi alles miski, mida eemaldada ei saa – ruum.
Solidaarsusega tegeleb geopoliitika – rivaalid , konkurendid
Geopoliitikal kerge imperialistlik hõng juures, ühe või teise riigi välispoliitilised eesmärgid. Teoreetilised geopoliitikud jätsid need kõrvale.
Geopoliitika jaguneb:
1) klassikaline e. traditsiooniline – tegeleb ruumiga väga vahetult
2 klassikalist geopoliitikut pakkusid välja kaks täiesti vastandlikku arusaama, panid aluse ruumilisele reaalsusele, võttes ära riikide ja indiviidide taotlused, ligi 100 aastat tagasi ~1900. aastatel:
Mackinder: „südamaa“ = heartland = „sagarad“. See, kes valitseb südamaad, valitseb poolkaari ja kogu maad.
ÕIS: slaid: Mackinder, sagaralad.
Mackinderit innustas ajalugu (pivot area stepivööndist nt hunnid ; turgid (tänapäeval türklased) – invasioon lääne poole; mongolid 13. sajandil – vallutused igale poole, tšingiziidid), viimasel 100 aastal ei ole see ala mänginud mitte mingisugust rolli! 1400 .-1500. aastatel oli see ala reaalseks ohuks maailmavallutajate näol.
Mahan: meri on see, mis domineerib ! Kui valitseda mere üle, siis valitseda kogu terve maailma üle.
ÕIS: slaid: Mahan, 1900 – merejõud.
Kaardil näha üks riba (ekvaatorist üleval veits, vahemeri ) – maa ja mere vaheline võitlus käibki selle riba pärast. (ajaloost nt viikingid vs maa; holland , portugal , Sbr – mereriigid )
ÕIS: slaidid: Meinig, südamaa; Spykman, merealad; Haushofer, panregioonid – esimene mees, kes läks regioonidele üle, leidis, et maailma võib vaadelda regioonide läbi, mis on omavahel seoses; Cohen , geopoliitiline regionaliseerimine; Dugin, impeerium
Dugin (Vilfredo Pareto): jagab maailma neljaks kategooriaks, Dugin võtab P-lt üle, Maailma jagamine neljaks:
a) impeerium – Ameerika Ühendriigid ( laias laastus), Lääs, Põhi, „kuldne miljard“
b) contra-impeerium – vastandub esimesele, revanšistlik, ei taha impeeriumi, aga tahab tekitada midagi sellist, mis oleks euro-aseaatlik impeerium USA vastu. Venemaa, aga võiks olla ka Hiina, Islamimaailm , EL tervikuna , India – kõik tegutseda selle nimel, et ainukest impeeriumi troonilt tõugata.
c) anti-impeeriumid (anti-eliit) – mitteriigid, kelle eesmärgiks on võidelda globaliseerumise nähtuse vastu (seostatakse impeeriumiga), nt äärmuslikud organisatsioonid (poliitiliselt kas vasak/parem- äärmuselased), samapärased organisatsioonid (vabamüürlased), keskkonnaorganisatsioonid jms.
d) mitte-eliit ehk mass – mitteimpeeriumid, lähemalt Dugin ei seleta.
Impeeriumi ja mitteimpeeriumi vaheliseks veelahkmeks on mood.
ÕIS: slaid: Baltoscandia – sellele panid aluse rootsi geopoliitikud, kelle koolkond on ajalooliselt märkimisväärne olnud, Eestile tutvustas seda Edgar K(G?)ant. Tänapäeva skandinaaviale selline liigitus enam ei imponeeri.
2) kriitiline – lähevad rohkem sümbolitesse, mille aluseks on ruum, lükkab vahetud territooriumid eemale, nendega ei tegeleta.
ÕIS: slaid: Geopoliitilised ruumimudelid, Berg, 1998 ( tsentraalne – Duginile kõige lähem vb)
geopoliitika – riikide välispoliitiline pretendeerimine millelegi (nt Reini jõe piirkond, mere lähedus jt).
Igal riigil on olemas oma mingi väike geopoliitika, kui on olemas mingid ambitsioonid.
Aleksander Keskküla – luurega seotud tegelane, kes organiseeris Lenini tuleku tagasi Venemaale Saksamaalt pagulusest.
Tsivilisatsioonid ja kultuur (maailmajaotuse alusena )
mõte on jagada maailma vastavalt kultuuriliste ja tsivilisatsioonilistele eripäradele (nii hetkeolukorra kui ka ajaloo põhjal).
Spengler – sai kuulsaks oma käsitlusega õhtumaade allakäigust, mille ta kirjutas I ms lõppedes (Saksamaa kaotusega seotud pessimism).
Väidab, et maailma ajalugu (ja maailm) koosneb tsivilisatsioonidest, mida on kokku 8:
1) Babüloonia (salapärane kõrgkultuur )
2) Egiptus (ajaliselt varem kui Babüloonia)
3) Hiina
4) India;
5) Mehhiko ( asteekide Mehhiko)
6) Klassikaline (Antiikmaailm, apolloonlik – elurõõmus)
7) Araabia (maagiline)
8) Läänekultuur (faustlik)
Spengleri teine mõõde: tekkimise-hävimise lugu – metafoor =aastaajad (kevad-suvi-...)
Mis on Lääne kultuuri hävimise alguseks? Demokraatia! Niipea, kui on tekkinud demokraatia, on jõudnud kätte Lääne tsivilisatsiooni talv.
Toynbee – inglise kultuuriloolane: räägib selgelt tsivilisatsioonidest, paigutab nad laiema tähendusega.
Tsivilitsatsioonid
Õied (õitsele puhkenud Luhta läinud tsivilisatsioonid, hääbunud
tsivilisatsioonid)
Iseseisvad Satelliit -tsivilisatsioonid
Originaalsed Koopia
ÕIS: slaid: Tsivilisatsioonid, Toynbee, 2003, I, II ja III slaid (Meroe=Aafrikas, Niiluse ülemjooks , tänapäeva Sudaan v Etioopia, esimene Süüria=pärslaste eelne Süüria, hävitati, Nestoriaanlik=kristluse eri vormid, lagunes pm vaidluse pärast, kes on Jeesus , Kaug-Lääne kristlik=iiri kristlik, skandinaavia =viikingid)
Kuidas tekivad tsivilisatsioonid? Toynbee: 1) rass – kuulub inimese põhiloomusesse; 2) keskkond.
Alati on mingi väljakutse, millele vaja vastus anda, kokkupõrge. Selle suhtes staatiline tsivilisatsioon on määratud hukkumisele, aga dünaamiline elab üle. Toynbee arvates on tsivilisatsiooni areng pidev mäkkeronimine.
Huntington „Tsivilisatsioonide kokkupõrge“ - räägib hetkel olevatest, tänapäeval eksisteerivatest tsivilisatsioonidest, erinevalt eelnevatest meestest. Kokku on neid 9 kanti, mida määratleb religiooni alusel:
probleem – kas see on ikka kõikehõlmav?
ÕIS: slaid: Tsivilisatsioonid, Huntington, 1999 ( Islam & hindu sümbioos – moslemid , marid – kus? Paigutab veidi ebaloogiliselt)
slaid: Tsivilisatsioonid, Huntington, 1999 – kaart
Huntingtoni põhiidee: kokkupõrke küsimus, päevapoliitikast lähtudes on ta veendumusel, et Islam on kõige radikaalsem.
Gumiljov (hääldus: ...`jof): tema mõiste „superetnos“, mis koosneb etnostest.
Aluseks ennekõike vaimsus (religioon, aga mitte nii, nagu Huntingtonil), käitumise stereotüübid , mis tulenevad etnosest ja muutuvad ajas.
Alge – kosmiline algtõuge, ei seleta eriti seda, kuidas kosmos mõjutab. Algtõuke jaoks on oluline, et oleks olemas passionaarsed inimesed, kes ei hooli oma elust, et realiseerida mingit ideed. Ajalugu ongi passionaaride minemise ja tulemise lugu G arvates.
Slaid: Gumiljov, 1979, passionaarsuse teljed
4. loeng
Maailma majanduslik ja poliitiline jaotus
I Majanduslik jaotus:
1. Rikkus ja vaesus
a) vahetuskurss
slaid: Maailmapanga jaotus 2008 (Aafrikas Ekvatoriaal- Guinea sinine)
Maailmapank jagab maailma 4ks (vahetuskursi alusel):
1) kõrge majanduslik areng = rikkad riigid (üle 12 000 $)
//Eesti näitaja on tavaliselt olnud 14 200 $, isegi sel aastal jääb samasse gruppi, 2008. a seisuga 47. kohal
2) ülem kesmine (SKP alla 12 000 $),
3) alam keskmine (SKP alla 4000 $)
4) madal (SKP per capita alla 1000 $)
- piirid kuidagi kunstlikult tõmmatud
b) PPP – ostujõu kurss, //Eesti oma 2008. a 19 700
slaid: Vähim arenenud (least developed countries) – ÜRO 2008
slaid: Raskelt võlgades (heavily indebted) olevad vaesed riigid
2. Organisatsiooniline tasand – majanduse alused, maailm on institutsionaliseerunud.
WTO – Maailma Kaubandusorganisatsioon
slaid: WTO asutajaliikmed ja praegused liikmed (2009) – asutajateks peetakse 1996. aastaks olnud liikmesriike.
(GATT – eelkäija) → Välis- ja sisekaubandus ei tohi erineda!
WTO ei tee vahet rikastel ja vaestel
OECD – Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon , mida loetakse rikaste riikide klubiks.
* Mehhiko, Türgi ja Poola on küll liikmed, aga ei kuulu ÜRO liigituse järgi kõige rikkamate hulka, vaid ülem kesktasemesse.
slaid: OECD asutajaliikmed ja praegused liikmed & liikmesriigid, võimalikud liikmed ja koostööpartnerid (Eesti! Venemaa, Iisrael, Tšiili ja Sloveenia – peetakse läbirääkimisi liikmelisuse osas)
1 miljard EEK liikmemaks aastas (läheb kolmanda maailma abiks)
G-20 – 20 riiki kuuluvad + need helesinised euroliidu liikmed (slaidil, sh Eesti), kes otse liitu ei kuulu, aga võtavad kaudselt tegevusest osa.
slaid: G-20
G-7 ja G-8 (+ Venemaa)
II Poliitiline jaotus:
1. Külma sõja ajal kasutati kolmeks jaotamist:
esimene (sinine), teine (punane) ja kolmas (roheline) – majanduslikult nõrgalt arenenud piirkond, mis ei ole liitunud ühegi sõjalise blokiga (Sauvy pakkus välja)
slaid: külma sõja aegne maailm
hiljem ka neljas maailm – väga vaesed riigid (mõnes mõttes säilinud IMF käsitluses)
2. MacCormick – 90ndatel, tema käsitluses süsteemid kattuvad (probleemne), kokku 7 maailma (tegelikult on hierarhiline, aga välja seda ei ütle):
1) Liberaalsed demokraatiad , vastandina mittedemokraatiale //arenenud esimene maailm (Eesti!)
2) Kommunistlikud ja postkommunistlikud maad (Toomlale ei meeldi, kui Eestit siia panna, 20 aastat hiljem, aga MacCormicku arvates paigutub Eesti ikkagi siia)
3) Uued industriaalühiskonnad //nt Taiwan
4) Vähim arenenud maad (nn neljas maailm ja osa kolmandast)
5) Islamimaad
6) Marginaalne maailm (kas on või ei ole – terve rida Aafrika riike, kus riiklus ei ole kindel)
7) Mikroriigid (mitte väikeriigid) – eelkõige Vaikse ookeani ja Kariibi mere saareriigid, ka Euroopas.
3. Sõjaliste liitude maailm – väga üldiste kriteeriumite järgi, aga jaotus spetsiifiline:
1) NATO
slaid: Nato laienemine Euroopas (Egiptus, Alžeeria – võiks nagu olla liikmed...)
2) CENTO (Central-East = Keskida, Pakistan ja Iraan ) ja SEATO ( South -East Asia – Kagu-Aasia, Filipiinid) – neid kahte ei ole enam
4. Läbikukkunud riigid – käsitlus pakuti välja 2005 paari institutsiooni poolt (üks=UK rahu-uurimisorg)
slaid: Läbikukkunud riigid 2005
Riigid, kelle püsimajäämine/olemasolu võib olla kerge kahtluse all. Pruun – häire, läbikukkumisoht.
Slaid: – II – 2009 (muutused! - Birma (Myanmar), Ladina-Ameerika, „muu maailm“ jaotatud kaheks, Iirimaa (oht ju on), Euroopa, Eesti erinemine Põhjamaadest)
12 haavatuse indikaatorit, mis juhivad tähelepanu sellele, et riik võib tulevikus kokku kukkuda (6 poliitilist, 4 sotsiaalset ja 2 majanduslikku):
1) ktriminogeensus (Eestis kõrge),
2) avalike ametlike teenuste kvaliteedi langus
3) inimõigused
4) julgeolekusüsteemi tugevus on negatiivne
5) eliidi fragmentaalsus (eliit omavahel tülis)
6) väline oht (Eestis mitte väga suur)
7) demograafilised probleemid
8) põgenike ja määratlemata kodakondsusega isikud //põgenikke Eestis pole, aga kodakondsuseta palju – 8-9 %
9) ajaloolist ebaõiglust tunnetavad grupid ( keelelised , regionaalsed..) //Eestis venelased
10) ajude äravool (Eestis märkimisväärne)
11) grupiline ebavõrdsus ( Gini indeksi põhjal) //Eestis on, proportsionaalne tulumaks soosib seda
12) terav majanduslik langus //Eestis jah
5. Demokraatia põhjal jaotamine ( Freedom House põhiline)
Freedom House jagab maailma kolmeks: vaba, osaliselt vaba, mittevaba
slaid: Vabadusindeks
tegelikult kasutatakse jaotust 7ks (kodanikuvabadused ja poliitilised õigused) – täpsem kui 3ks jagades
8 riiki, kelle hinne 7,0: Birma, Ekvatoriaal-Guinea, Somaalia, Sudaan, Turkmenistan ja Usbekistan
5. loeng
Impeeriumid
Nicholson
Impeeriumi kujunemine – ühiskonna laienemise tulemusena üle oma piiride, ülemvõimu kehtestamisega rahvaste üle, mis asuvad emamaast kaugel nii vahemaa kui ka kultuuri mõttes.
Üldreeglina on laienemine toimunud vallutuste kaudu, sõjaliste meetmete abil. On olemas ka erandeid, selliseid impeeriumeid, mis on laienenud abielu või pärimise kaudu //nt Habsburgid (15. saj. II pool – 16. saj. I pool),
või lepingutega laienemine.
//nt Venemaa – rõhutab oma kujunemist vabalt, vabatahtlikku laienemist (tegelikult vastupidine).
Kaugus (geograafiline ja kultuuriline) – impeeriumide jaotamise idee:
riik-impeeriumid (kasutatakse ka kontinentaalimpeerium)
Impeeriumid
koloniaalimpeeriumid
Impeeriumi koostisosad võivad üksteisest erineda üksknes seadusandlikus osas. //nt Venemaa ja Balti erikord
Seadusandliku korra erinevus võis tuleneda sellest, et impeeriumi keskus oli teatavas priviligeeritud seisus hõivatud alade üle.
//nt Rooma impeerium, kui Rooma linn (ja kodanikud) säilitasid oma priviligeerituse terves Roomas.
//nt Hiinat peetakse impeeriumiks, kuigi on tegelikult suurriik
küsimus: mis on impeeriumi ja suurriigi vahe?
Toomla: suurriik on üherahvuseline riik, impeerium koondab mitmeid erinevaid etnoseid.
1 % maismaast – võiks olla riigi suurus, et teda nimetada impeeriumiks (150 km2)
Domineerimise soov – Hiina, Brasiilia
Maailma vallutamise ideed: mongolid ja Aleksander Suur (ka Napoleon ja Hitler).
Kõnekeeles nimetatakse impeeriumiteks iga vähegi suuremat riiki.
Impeeriumi tekkimist soodustavad tegurid ja lagundavad tegurid:
Taagepera
Soodustavad:
1) tuumikala tehnoloogiline üleolek teistest piirkondadest, keda on vallutatud (midagi peab olema parem).
Info liikumisest algab pihta – impeeriumil peavad olema info kiire edastamise vahendid.
//nt esimeste impeeriumide puhul olid hobused. Rooma
Portugali ja Hollandi väikese riigi kohta suur mõjukus – põhjus: laevanduse kõrge areng
2) oskus võimu delegeerida
//pärslased mõtlesid välja, et kui on mingi alistatud piirkond, siis on vaja sinna panna asevalitsejaks mitte 1 vaid 2 inimest – üks tsiviilkuberner ja teine sõjaväeline kuberner (sagel pandi ka kolmas – maksude koguja).
//roomlased lisasid kohaliku eliidi arvamuse
//nt Briti impeeriumi piirkonnad – ei olnud ühesuguses sõltuvussuhtes emamaast: 1/3 India territooriumist teostas võimu kohalik valitseja, kelle juures briti nõunik.
1860ndad – suur India ülestõus Briti impeeriumis, riskantne aeg Briti impeeriumi jaoks.
3) kohaliku poliitilise struktuuri hävitamine
//nt Hispaania kolooniad
Lagunemise põhjused:
1) rahvuslus – kaasaegsete impeeriumide puhul põhiliseks põhjuseks, mis pani aluse.
Sellega on keeruline seletada varasemate impeeriumide lagunemist, seal teised tegurid.
2) liigne kulukus – lihtsalt ei jõua kogu impeeriumit ülal pidada, kulutused ei tasu ennast ära.
//nt Briti India – erakordselt tulus koht nii kaua, kuni oli turg Suurbritannia puuvillatööstusele. Kui turg kadus , tekkis oma tööstus.
3) vale poliitika – midagi on tehtud valesti
nt mingisugused finantsküsimused, rahaga seotud asjad
//sellega seletatakse nt Hispaania (ka Portugali) impeeriumi lagunemist: 2 lähestikku asetseva koloonia (Tšiili ja Peruu) vaheline kaubavahetus pidi käima läbi Hispaania, mitte otse.
nt kodakondsuse küsimus – kui kaua suudetakse hoida ebavõrdsust, teatavat priviligeeritust (kodanikud), sellega liiale minemine = vale poliitika.
Impeeriumide reastamine
Suuruse järgi:
1) 34 miljonit km2 – Briti impeerium ( hiilgeaeg 1920, esimene langemine suht samal ajal, Iirimaa läks)
2) 24 miljonit km2 – mongolite impeerium parimatel päevadel (~ 1300.a.), suurim maismaal, üle mere ei läinud
3) 23 miljonit km2 – Venemaa (enne 1905, kui kaotati Jaapan Vene-Jaapani sõjas)
4) 15 miljonit km2 – Prantsusmaa
5) 15 miljonit km2 – Hiinat ei peeta impeeriumiks, aga Mandžuuriat küll (kuigi Hiina vallutas)
Selle järgi, kui suure osa moodustas maailma rahvastikust:
1) 44 % kogu maailma rahvastikust – Pärsia (rahvarikas Väike-Aasia) (enne sõdu kreeklastega)
2) 37 % – ka Pärsia, Saniidi impeeriumina (7. sajand)
3) 36 % – Rooma riik (2. sajandi lõpp)
4) 1/3 – Mauria impeerium Indias (meie ajaarvamise alguse paiku)
5) 30 % – Umenioonide kalifaat (~700.a.)
Jõukuse, osakaalu maailmamajandusest järgi:
1) USA – tekkinud vallutuste kaudu, ei ole ühtlane, ei ole üherahvuseline, pärast II ms
2) 1/3 – India (100.a. Ekr)
3) ¼ – mogulid (India)
4) ¼ – Pärsia (1740)
ÕIS: slaid: Rein Taagepera Riikide tingarv pindala alusel
slaid: Riikide tingarv rahvastiku alusel (riikide arv väheneb)
slaid: Riikide kasvuaeg ja kestvus
6. loeng
Rahvusvahelised süsteemid minevikus: Antiiksed RV suhete süsteemid
2 vastandlikku seisukohta: ei olnud mingit süsteemi, sest olid riigilaadsed moodustised aind vs
süsteemi aluseks võib olla igasugune riik, mitte ainult rahvusriik.
Mingisugused süsteemid olid, aga need ei olnud päris täisväärtuslikud. Tänapäevase pilgu läbi ei saa ka päris täpselt hinnata, mis toimus 2000 aastat tagasi.
→ Eeldus, et süsteemid olid olemas ka antiikajal , sest süsteem tugineb riigile kui sellisele (mitte ainult rahvusriigile)
Antiikajal piirkonnad:
Hiina tsivilisatsioonina, kultuuri baasil käsitletavad alad
India
Lähis-Ida – geopoliitiline arusaam (+ tsivilisatsioon)
Vahemeri – kahe eelneva segu: tsivilisatsioonipõhine (Kreeka maailma) ja geopoliitiline arusaam (Rooma riik)
1. Hiina antiikajal (kuni 200 e.Kr – sel ajal ühendati hiina väikeriigid ühtseks suurriigiks ja muutus süsteemi toimimise põhimõte)
Zhou periood – (slaidil) pisikene piirkond, aga loeti tähtsaimaks valitsejaks (mitte majanduslikul, sõjalisel vms põhjusel , vaid moraalselt)
slaid: Hiina, 400 e.Kr
Holsti arvates Zhou perioodi aspektid:
1) Piirid –
2) Ühikud – Zhou perioodi ajal 1200 riiklikku moodustist kokku, aga enne Hiina ühendamist 10kond.
3) Struktuur –
4) Vastastikune toime – kaubandus, hakkas välja kujunema diplomaatia:
- ühe valitseja visiit teise valitseja juurde (riigivisiidid – seal „ chao “ vms)
- ekspertide kohtumised
- omaette termin saadikute vahetamiseks, saadikute süsteem kujunes välja, aga saadikud ei olnud püsivad, vaid lühikesed läkitused
- infovahetamine
- läbirääkimised ühendatud lõbustustega
Ometi olid sõjad nende riikide vahel palju tavalisem nähtus kui läbirääkimised, sõjad väga verised, Hiina kultuuri eripära, et inimelu väga ei hinnata. Neutraliteet – puudus, olid kas kellegi poolt või vastu
5) Süsteemi reeglid – Zhou valitseja põhitiitel „taevapoeg“, autoriteet, kellele sai tugineda .
- ~700 e.Kr riikide võrdsust aktsepteeriti, oli olemas tunnustatud võrdsus
- pantvangide küsimus: võeti palju, aga saadeti mingi aeg tagasi
- poliitiline ettekujutus : Konfutsius ( Kong -Fuzi) – Hiina väikeriikide ajastu, ühendamist pooldav
Lao-Zi – iga küla võib olla riik, ei pea ühendama
2. India
väikeriikide ajastu ~ 1000–300 eKr
slaid: India, 600 eKr
nn „16 suure maa süsteem“ – 16 riiki
1) Piirid – Makedoonia Aleksander teadis, et on India, Hiina ei teadnud
2) Osised ja valitsemisvormid : erinevalt Hiinast, puudus keskosa, kirevam pilt
enamik riikidest olid monarhiad , aga ka oligarhilised vabariigid ja demokraatlikud ühendused (a la Kreeka demokraatlikud polised )
3) Struktuur – põhimõtteline võrdõiguslikkus, ei tehtud vahet eri vormidel, hierarhiline üleolek puudus
Mandala süsteem: ümber on vaenlased, kelle ümber nende vaenlased, kes on keskmise
jaoks sõbrad.
4) Reeglid:
- saadikut ei tohi tappa, valitsejale ja nõunikule tähendas saadiku tapmine kõige jubedamat kuritegu .
- Juhid pannakse omavahel võitlema individuaalselt, kui on tüli, mitte suurem sõda.
Mauria suurriik – selle riigi ajal üks riigi ministritest (Kautilja) sõnastas 6 riikidevaheliste sõdade vormi:
sõda
rahu
vaenlase rünnaku ootamine – jõudude tasakaal tänapäeval
enda rünnaku ettevalmistamine
liit – riigid võivad olla liidus
kahepoolne mäng – ühega sõlmida rahu, teisega jätkata sõda
Kautilja õpetussõnad valitsejale:
Võidetu tuleb teha oma vasalliks, mitte hävitada totaalselt, mõned asjad peaksid säilima, et tekiks sõltuvussüsteem – tänapäeval nn humaanne imperialism;
Püüda saavutad igal juhul mingisugust kokkulepet alistatud alaga (nt alistatud ministrid omale alles jätta, mitte välja vahetada);
Majanduslike probleemide puhul mõneks ajaks mitte tekitada koormisi, peatada maksude kogumine, lasta majandusel ise kujuneda;
Sõja võitnud riigi valitseja sattumisel allutatud territooriumile peab valitseja alluma kohalikele kommetele.
3. Kreeka maailm: poliste süsteem (klassikaline Antiik-Kreeka) ja diadohhide süsteem (Makedoonia Aleksandri järglasriigid)
1) Piirid – keeruline
slaid: Kreeka ja Foiniikia, 600 eKr; Kreeka poliste mõjupiirkond VI sajand eKr
2) Osised – polised ise, linnriigid , kirev pilt. Polised olid üsna väikesed, nii rahvaarvult kui territooriumilt , suurim Ateena , Attica, Sparta . Kui palju kokku oli, ei ole suudetud kokku lugeda, üle 100 polisel oli põhiseadus .
3) Valitsemisvormid – väga kirev,
demokraatia valdavalt, kus polise eesotsas preester -kuningas (päritav või mitte),
türannia termin tol ajal ainuvalitsejaga ilmalik võim (mitte negatiivse tähendusega),
oligarhiad – aristokraatide vabariigid
Struktuuri puhul huvitav, et poliseid ei proovitudki kunagi ühendada, sellist ideed ei pakutud üldse väljagi.
Osiste tüübid:
- sõltlasriigid – mingi ala oli teise kontrolli all
- kahte tüüpi kolooniad - kõige tavalisemad kolooniad, mida rajati palju Väike- Aasiasse
- kleruuhiad – sõjalised kolooniad strateegilises piirkonnas (~ 1000 sõjameest ümbruskonna kaitseks)
4) Süsteemi struktuur – formaalselt oli iga osis sõltumatu, domineerimise ja allumise juhud on pigem erandid.
Rohkem teatakse Sparta ja Ateena poolt moodustatud liitlassüsteemi, mida tegelikult peetakse ikkagi eranditeks.
5) Suhtlemine ~ kuni 500 eKr ei olnud väga vajalik, sest iga polis üritas ise majanduslikus mõttes hakkama saada, hiljem tekkis kaubandussüsteem, tollid, tariifid (mida tohtis importida ja mida mitte).
kõikvõimalikud festivalid – nt olümpiamängud , ülekreekalised religioossed festivalid, ometi ei aidanud need kaasa ühendamisele.
Neutraalsuse võimalus tekkis suurtes konfliktides , ka Sparta omavahelistes konfliktides, neid riike, kes üldse ei sõdinud oli vähe ja asusid kaugemal (kolooniad)
6) Reeglid:
- religioosne kombestik, põhimõte, et olümpiamängude ajal ei sõdita (alati ei õnnestunud)
- sõjad kuulutati välja (pidulikult, avalikult)
- tekkisid ka rahud, vaherahud, rahulepingute sõlmimine
4. Rooma riik – süsteemina ühelt poolt käsitleda ei saa, sest oli ühtne riik (mitte nagu eelmised)
Rooma – esimene riik, kelle mõju ulatus väljapoole oma piire,
sõltlasriikide süsteem – keskmes Rooma ise, mida ümbritsesid sõltlased: hellenistlikud riigid mingi aeg, Lähis-Idas nn puhvertsoon.
Seetõttu Rooma süsteemi piiri tõmbamine on raske.
Rooma on esimene, kes ütleb, et maailm on ühtne! (varem mõeldi rohkem meie-nemad)
1) Osised – Rooma ise, mille valitsemisvorm muutlik ( kuningriik -vabariik- monarhia ) + sõltlasriigid
2) Struktuur – Rooma ei ole mitte alati domineerinud, algusaegadel taotles ka Rooma võrdõiguslikkust, hiljem muutus domineerivaks. See domineerimine tekitas olukorra, kus hakati rääkima Rooma Rahust. Rooma Rahu toimis kõige efektiivsemalt paarsada aastat – Egiptus ühendati Rooma riigiga (~ 30 eKr–200 pKr)
3) Suhted – Rooma eripära: hakkas tekkima rahvusvahelise õiguse moodi asi, riikidevahelisi suhteid võimalik reguleerida.
- Socii – Rooma riigiga vabatahtlikult ühinenud riigid, peamiselt mingisuguse lepingu alusel.
- Foederati – lihtsalt liit, liit võrdsete vahel ja liit ebavõrdsete vahel, nt Pärsiat tunnistati Roomaga võrdsena
4) Reeglid:
- „jaga ja valitse!“
slaid: maailm 300 AD
7. loeng
Keskaeg
( Antiikperiood , hiidvanad sumerid )
Maailm ei ole väga palju muutunud, on vaid laienenud õige pisut.
Hiina
slaid: maailm XIII sajandi alguses
Hiina, Tang 'i dünastia VII-X sajand
Hiina, Ming 'i dünastia XIV- XVII sajand
Piirid ei ole väga palju muutunud Zhou ajast. Juurde on tekkinud mõjupiirkonnad, mida varem ei olnud. Nüüd selgemalt piiritletavad.
Mõjupiirkonnad: ümberkaudsed stepirahvad ja Tiibet , osa Koreast, ka Jaapan.
Välised kontaktid tihenenud, ei olnud enam nii isoleeritud, nt Indiaga, Budismi mõjud muutsid mõttemaailma, kokkupuuted araablastega, venelastega.
(Holsti käsitlus:)
1) Piirid – Hiina hakkab isoleeruma Ming'ide perioodil.
~ 1440.a. Korraldati Hiinast välja mitmeid ekspeditsioone (kuni Aafrikani). Ei teata otsest põhjust, aga pärast seda keelustati Hiinas merelaevad ja nende ehitamine, enam kuhugi ei sõideta. Suhtumine, et hiinlastel ei ole muust maailmast midagi õppida, järelikult pole seal vaja käia.
2) Osised – ühtne riik, monarhia
3) Struktuur – nagu ei ole midagi rääkida
4) Suhted – huvitav aspekt: milliseid võtteid kasutati välismaailmaga suhtlemisel.
- Ideoloogiline surve oma naabritele – nt Hiina- Tiibeti suhted – tuli läbi budismi, mis jõudis 3-5. sajandi paiku Indiast Hiinasse ja hiljem sealt Tiibetisse. Tänu sellisele nähtusele Tiibet tsiviliseerus Hiina mõju all, enne seda oli Tiibet nuhtluseks ja mingihetk isegi kontrollis Hiinat.
- Aunimetuste jagamine potentsiaalsetele vaenlastele või nende pealikele – mingid tiitlid (Hiina printsessid välja anda?)
- toimunud mõttemaailma muutumine, enne seda Hiina sajandeid sõdinud
5) Reeglid – mis oli varem juba olemas: Hiina ei tunnista end kunagi kellegagi võrdseks, on teiste suhtes ülimuslik. Teised pidid talle järele andma.
Mongolid
suurim maismaaimpeerium, mis on olnud
väga lühiajaline, ~ 200 aastat (~1205– 1380 )
1) Piirid – terve mongolite suurriik oli impeerium (soov jõuda absoluutsete vallutustega maailmariigiks)
slaid: Tžingissiidide vallutused XIII–XVI sajand
Vallutused tekkisid riigieelsest seisundist, kui olid hõimuliidud (tohutusuur) mongolid hävitasid ühe väljakujunenud süsteemi – Hiina – ja osaliselt hävitati Islamisüsteem. Vallutused ulatusid ka kristlikku maailma, aga seal ei toimunud lahustumist.
2) Osised – Impeeriumis oli valitseja absoluutne ülemvõim, aga tugev tendents jagada riik konkreetseteks osisteks. Riik jagati laste vahel ja läksid tülli.
3) Struktuur
4) Suhted – pole vastust, millest tingitud, aga
- Pidevad vallutused toimusid.
Geograafiline seletus: soov koondada ühe võimu alla inimesed, kes elavad sarnases geograafilises piirkonnas.
Hävituslik seletus (nekrofiilsus): mongolitel tugevalt domineeris soov lõhkuda see, mis on neile võõras, maatasa ja kujundada keskkond ümber selliseks , nagu nemad aru saavad.
Kättemaksuteooria: keegi riivas mongolite autoriteeti või reetsid kunagi midagi ja need tuleb maha tappa ja hävitada (põhjendus Euroopas toimunule).
- Mõjusfäärid –
Bütsants ehk endine Ida-Rooma, mis jätkus Bütsantsina.
hea näide suurvõimust, mis kestis väga pikalt, Bütsants kadus Ottowani (Türgi) tulekuga.
Slaid: Bütsants VII sajandi algul
VII sajandi algul oli Vahemeri Bütsantsi sisemeri
1) Piirid – Bütsants ei pidanud oluliseks vallutusi. Kui on võimalik mitte sõdida, siis ei sõdi.
Mõjupiirkond – õigeusuga seotud, toonane õigeusklik maailm ja muu katoliiklik seal all (Balkani slaavlased, idaslaavlased , Kaukaasia ja stepivööndi rändrahvad)
Kirikupead (nt metropoliidid) = kreeklased , võttis kaua aega enne kui esimesed slaavlased või muud said kiriku etteotsa .
2) Valitsemine – Bütsants on monarhia terve rea demokraatia aspektidega.
- Ainuvalitsemine: tiitel oli mingil moel päritav, aga ei olnud kindel reegel. Räägitakse küll dünastiatest, aga ise ei suhtunud dünastiatesse absoluutselt (tulid ja läksid).
- Demokraatia: Bütsants säilitas päris palju kunagisest Rooma riigist (ka Kreeka linnriikidest):
Imperaator oli ennekõike Konstantinoopoli valitseja. Kui imperaator sai troonile (dünastiline järjepidevus nt), siis võis ta kindel olla oma tiitlis alles siis, kui Konstantinoopoli hipodroomil oli rahvas tema heaks kiitnud. Pärast andis õnnistuse patriarh.
Valitsemise puhul: ~ 1000 aasta jooksul oli Bütsants tolles maailmas praktiliselt ainuke õigusriik! (Bütsantsist negatiivse tähendusega rääkida ei tohi). Kogu Rooma riigi seadusandlus oli seaduseks, selle üle ei saanud otsustada mingi isik oma suva järgi, pidi tuginema seadusele. See aga ei tähenda, et õigus ja õiglus alati võidutses.
3) Struktuur – sõjalises mõttes kogu aeg langeb. Kogu aeg sõdida ei tahtnud, püüdis ära osta vaenlaseid, strateegiad ei olnud eriti head.
Kuni 1204 oli maailma kõige rikkam riik ilmselt. Selle rikkuse tagas arvatavasti suur rahvahulk (parimatel päevadel pool miljonit). Võistlejad: mauride Hispaania, Bagdad .
Maailma teaduskeskus : Bologna, Konstantinoopoli ülikool 425
4) Suhted – väga kõrgelt hinnatakse diplomaatiat (tänapäevases tähenduses suuresti pärit just Bütsantsist).
- Maailma esimene välisteenistus ongi sealt (maailma esimene välisministeerium ).
- Saadikute süsteem: Bütsantsist kujundati välja saatkondade süsteem, aga saadikud ei olnud alalised, need tekkisid hiljem. Saadik pidi olema professionaalne, ei saadetud ükskõik keda, enne missioonile minekut eksamineeriti saadikut. Enne saadiku saatmist läbirääkimised. Sellest alates riigi välissaatkond riigi poolt kinni makstud.
Muud välispoliitilised mõjutamised: (religioossete arusaamadega määratletud mõjusfäär)
- Ristimine äärmiselt oluline: aastal 600 mingi ladina keelelt üle kreeka keelele (sisuliselt asjaajamiskeel juba varem) ja muudeti ära tiitlid (nt imperaator → basileus ). Basileus oli ka ristiisa .
- Tiitlid: jagati päris palju
- Konstantinoopol soosis väga seda, et ümbritsevate riikide-hõimude eliidi (India ülikute) lapsed tuleksid Konstantinoopolisse, haridus + kreeka keel.
- Naised + abielu, Konstantinoopoli valitseja lähisugulased jagati abikaasadeks välja.
5) Reeglid – basileus oli teistest üle. Keegi ei tohi teise ... olla. Keegi saatis krooni Konstantinoopolisse tagasi.
Konstantinoopol suhtus vaenulikult teistesse, aga sõdida ei armastanud.
Islam
1) Piirid – erinevatel aegadel erinevad
slaid: Islami maailm – kõige laiaulatuslikumad piirid
mongolite maailm sarnaneb islamimaailmale.
Eelriigid, Itaalia, plahvatuslik laienemine
Saab rääkida mitmest suurvõimust Islami sees:
- Kalifaat – ühtse ilmaliku ja religioosse juhtimisega ( kaliif ). Kirik oli oluline.
- Türgi
- Iraan (toonane Pärsia)
- India (mogulid)
~ 1500.a. Oli Islamimaailm absoluutselt domineeriv selles maailmas (..., sõjalises, ka kultuurilises mõttes)
Kuidas nii kiiresti on jõutud nii kaugele oma vallutustega:
- võimuvaakum: araablased suutsid ära kasutada toonases lähis-idas valitseva võimuvaakumi (Bütsantsi ja Pärsia omavahelised konfliktid, tulemusena mõlemad pooled erakordselt nõrgestunud)
- Bütsantsi möödalaskmised, nt maksuline surve, ennekõike Egiptuses ja Lähis-Idas oli maksukoormus märkimisväärne. Araablased nii palju raha ei nõudnud neilt aladelt ja teised riigid otsustasid hakata pigem ülal pidama Kalifaati (Konstantinoopoli asemel)
- sõjatehnika – rändrahvaste puhul kõigil hea
- religioon (islam ise) – põhjuseks ei olnud, islami levitamine ei olnud eesmärk ( islamisse ei sunnita). Araablaste esialgsed vallutused olid lihtsalt röövretked.
2) Osised – vahemaa vallutatud rahvastega (muude süsteemidega võrreldes erakordselt erinev), sundi ei tohi olla.
3) Valitsemisviis – palju vaieldud ja nimetatakse tihti despootiateks. Tegemist ei ole tugeva pärilikkusega monarhiaga, küll aga oli ainuvõim. Despootiaks nimetatakse seetõttu, et ilmalik ja valimulik ühendatud.
Despootia ei tohiks olla negatiivse tähendusega, aga tänapäeval on.
Hispaanias tekkis omaette Kalifaat ja hiljem veel rohkem, kes pretendeerisid kohalikule absoluutsele valitsemisele. Nendega läbikäimine ei olnud eriti hea.
4) Suhted – (omavahel ja muu maailmaga )
- islamimaailm toona (ka tänapäeval) näeb asja sellisena:
sisering=dar al islam, maa-ala, kus valitseb islami seadusandlus, ideaalis peaks olema terve maailm, aga kaardi järgi väiksem.
väisring=dar al ahar, sõjamaailm, kus islamist pole mingisugust jälge, sellel pole mitte mingisugust mõju ja see tuleb teha igal juhul islamlikuks (kas veenmise või sõja kaudu).
Vahepealne maailm=dar al ... , kus moslemid on olemas, neid ei kiusata taga, aga nad ei valitse ka.
„püha sõda“ – algselt ainult sõjaline tähendus, hiljem vaimne tähendus
4 tšihaadivõimalust:
- mõõgatšihaad – sõda uskmatute vastu ei ole midagi eriskummalist ja seda tuleb pidada kui teisiti ei saa
- südametšihaad – võitlus selle nimel, et veenmise teel saaks inimene ise valgustatuse ja võtaks islamliku maailmapildi omaks
- keeletšihaad – veenmise viis
- käetšihaad – abistamine
8. loeng
Euroopa
Hansalinnade liit
Kirikuriigid (euratlas.com) – paljud religioossed asjad
Vaimulikud rüütliordud kui poliitilised – neil mingisugused maad, mida haldasid
Kristlus on see religioon, mis tekitab piirid.
Valitsemisviiside järgi piiritlemine: pärilikud ( ilmalikud ) ja vabariigid ( Genova ) – poliitiline isetoimimine (mitte sõltumatus ), puudub monarhia traditsioon.
2) Struktuur – domineerimise aspekt Holsti järgi.
Domineerimine on eripärasem kui kusagil mujal: saab rääkida kahest võimust – vaimulik ja ilmalik, laias laastus taandub ka Paavst ja keiser .
- Paavstivõim – selle aluseks asjaolu, et Jumalast on loodud selle maailma kõik nähtused, k.a. Riigivalitsemine, järelikult saab ainult vaimulik valitsus (riigivalitsemise ja Jumala tahte ühendamine) olla Jumalale meelepärane. Tol ajal erakordselt loogiline. Paavstivõim tugevnes tänu sellele, et riik nõrgenes.
- Ilmalik võim – Saksa-Rooma Püha Keisririik : kõik asjad on Jumala loodud, aga vaimulik ühiskonnaosa on selleks, et tegeleda teispoolsusega vaimulikud valmistavad inimest ette teiseks eluks, seda juhib ilmalik valitsemine.
Kord olid ülekaalus ühed, kord teised.
Algselt oli ülekaalus vaimulik – Paavst kroonis kuninga keisriks (Karl Suur, Napoleon)
Ristisõjad – kiriku organiseeritud. 13. sajandil selline olukord, kus praktiliselt kõik Euroopa monarhid tunnistasid ennast Paavsti vasalliks. Maavaldused, sõjad, rüütliordud – allusid Paavstile.
Nõrgenemine algas 16. sajandil ( Avignoni vangipõlv)
3) Suhtlus – anarhilisel perioodil süsteem alles kujundati välja, aga ~ 1400. aastal hakkas tekkima alalised diplomaatiad (varasemalt kiriklikud ajutised , 1400 Konstantinoopolit enam ei olnud), tekkis loogilises kohas – Itaalia linnriikide seas. Itaalia killustatus aitaski kaasa nende diplomaatiliste suhtlusviiside kujunemisele, mis on tuntud tänapäeval.
4) Reeglid – mõtlejate peades kujundati välja seisukoht, mille alusel võiks riikidevahelisi suhteid hakata vaatama pikemas perspektiivis. Lühiajalise suhtluse reguleerimine varasem.
Mõtlejad:
- Machiavelli (kuni 1500) – eristas poliitikat ja moraali (erinevad asjad), jätkas Thukydidese mõtteid. Tema poliitiline põhimõte oli Itaalia ühendamine, milleks kõlbasid kõik vahendid, õigustamist vajamata, valitseja võis sõna võtta ja seda tagasi võtta, kui usku vaja vahetada, siis tuleb seda teha. Tema ideaaliks oli Rooma riik.
- Vitoria – kontsentreerus riigile, tõi välja universaalsed ideed (universalismi esindaja). Tema suur panus: ülemvõimu õigustamine, kuidas õigustada vallutusi, suurvõimu. Esialgne: Jumal lubab seda. Kristluse nimel tehtud vallutusi õigustatud ka mõnevõrra varem.
- Bodin (hilisem kui eelmised) – suveräänsuse väljatooja, mitte küll sellisel kujul nagu tänapäeval, aga hakkas sellest esimesena jõuliselt rääkima (ka jumalik suveräänsus ). Välissuhtluses puudub ülemvõim. Paavstivõim nii nõrk, et enam ei reguleeri. Ülemvõimu enam ei ole, suveräänsus ongi see, et ei ole riigiülest võimu. Jõud on need, mis määravad ära, kes domineerib, ja usk(?). Lepinguid tuleb täita! – tänapäeva RVÕ põhimõte, mis on pärit Jean Bodinilt.
- Reeglistik lisaks mõtlejatele: jõudude tasakaal (ka mujal, nt Kalifaadi puhul teatav tasakaal), Euroopas väga oluline.
Commynes – teadaolevalt tegi esimese klassifikatsiooni Euroopas, mille aluseks võeti jõudude tasakaal ~ 1500. Näiteks Šotimaa tasakaalustas Inglismaad, Inglismaa Prantsusmaad, Prantsusmaa Saksa keisririiki, Portugal Hispaaniat, Itaalia linnriigid üksteist jne.
Tegelik olukord ühelt poolt juhtis seda, teiselt poolt vaidles vastu (tol ajal sai alati 2 poolt välja tuua): tegelikkuses mängisid mingit rolli ja etendasid vastasseisu Prantsusmaa ja Saksamaa, katoliiklus ja protestantlus, kristlus ja türklased, Itaalia linnriigid olid aluseks paljude asjade väljakujunemisele RV suhetes, kuigi Euroopas seda eriti ei soositud, ka siin vastuolu.
5) Miks Euroopa muutus domineerivaks?
Paul Kennedy – loodus aitab kaasa, millele?
Poliitilisele killustumisele, loodus ei soosi hiigelsuure impeeriumi teket (mäed, mered).
Vastastikusele suhtlemisele, ennekõike kaubavahetusele (laevad), mis muutus tarbekaupade vahetusele (vanasti vahetati luksuskaupu).
Liikumine käis mööda vett, oli kõige odavam, see soosis tugevalt laevaehitust. Antiikajal laevaehitusel ühes või teises kohas vahet ei olnud, eriti ei kasutatud (kuulsaim „ Siiditee “ käis jalgsi ). Sellega kaasnes kompassi praktilise tähenduse avastamine (Hiinlased küll leiutasid). Laevanduse, navigatsioonioskusega, laeva sõjalise kindlustamisega, mobiilsusega tekkis olukord, mis aitas kaasa Euroopa domineerivaks muutumisele.
Vestfaali süsteem
Vestfaali rahu, mis lõpetas 30-aastase sõja (ka 80-aastane sõda, millest 50 aastat seotud Madalmaade iseseisvumisega Hispaaniast), 17. sajandi keskpaik .
Rahuleping kirjutati alla väga erinevate osapoolte poolt, erinevatel ajahetkedel.
Lepingus fikseeriti otseselt ja kaudselt terve rida aspekte :
1) Riigid on suveräänsed! (Bodini suveräänsus tuleb praktiliselt mängu) Ühe riigi käitumist teiste riikidega ei saa mitte keegi (vähemalt mitte paberi peal ja ametlikult) suunata. Riigid peavad leidma käitumisetee ise. Tegelikult ei realiseerunud kohe, ka mitte tänase päevani mitte, teatud survet avaldatakse ikkagi, aga tähtis on põhimõte. Põhimõtteliselt on riigid võrdõiguslikud ja teatud mõttes isegi võrdsed.
See arusaam oli tol ajal suunatud Paavsti ja keisrivõimu vastu. Paavstivõim nõrgenenud, aga mõjukas siiski, keisrid pretendeerisid suurvõimule, mis samuti halb.
2) Vastastikused kohustused, riikidel on olemas kohustused. Kui on sõlmitud leping, peab seda ka täitma! Ühelt poolt riigil õigus olla sõltumatu, teiselt poolt kohustus midagi teha.
Tol ajal uus idee, et peab midagi tegema, kui puudub sund, ülemvõim (Paavst/keiser).
3) Vastastikune tunnustamine – tõuseb peaaegu esikohale.
Tänapäeval veel ka see aspekt, et riik on riik alles siis, kui ka teised riigid tunnustavad teda kui riiki.
Tol ajal kehtisid tunnustamine ja teised asjad vaid Euroopa riikide kohta. Väljaspool Euroopat rõhutati: terra nullis, mis ei kuulu mitte kellelegi, selle üle ei kehti mitte ükski Vestfaali punktidest, teha võis, mida tahes.
Vestfaali süsteem on tänapäevaks natuke muutunud, ajaliselt reguleeritud:
Vestfaali süsteem:
I etapp: Vestfaali rahust Napoleonini (~ 150 aastat) – Vestfaali süsteemi ajaloo I periood
Poliitiliselt jagatud Euroopa, piiridesse ei arvestatud Venemaad ega Türgit. Türgi suhtes arusaam kui moslemimaailm, mis ei sobi Euroopasse. Venemaasse suhtuti veel Peeter I aegadel üsna ...tult.
Euroopa endiselt kristlik, hakkas välja kujunema mingi üleeuroopaline kultuur, kultuuriline ühtsus, mida piiridest rääkides varem ei olnud: kristlus, suhtluskeel (~1500=ladina keel, TÜs ka kuni 1830 ladinakeelsed väitekirjad, hiljem prantsuse keel ja prantsuse õukond andis tooni) kujunes välja kultuuriline kosmopolitism. Kosmopolitism väljendus selles, et ...
ühtsuse kõrval oli olemas ka anomaalia: Lääne-Euroopa oli jagatud väga teravalt katoliiklikuks ja protestantlikuks, kelle omavaheline läbisaamine viis aegajalt väga teravate konfliktideni. Vestfaali lepe oli suuresti suunatud ka sellele, et lõpetada religioossed tülid.
1) Osised – kirevus hakkab ära kaduma, riigid hakkavad tugevalt domineerima, kaovad ära linnriigid ja ... hakkavad kujunema tsentraliseeritud riigid.
Toonases Euroopas oli 2 piirkonda, mis seda ei olnud: Venemaa (tänapäevased uurijad rõhutavad seda, et 18. sajandi Venemaa püsis koos mingisugusel lojaalsusel mitte keskvõimu tugeval survel ) ja Austria (Habsburgide pärusmaa). Venemaa Baltimaid eriti ei kõigutanud kuni viimase sajandini.
9. loeng
Westfaali süsteem (jätkub...)
1. etapp: W – Napoleon (jaguneb viieks)
– Utrechti rahu (lõpetas Hispaania kodusõja) – sellega tuleb jõuliselt Euroopasse Suurbritannia.
Tema ettevõtmised oli kõige jõulisem katse muuta Westfaali süsteemi põhimõtteid. Esimese hooga kõige tähtsamat neist: tõmmata kriips peale Paavstile ja teistele.
Asemele tuleb Napoleon. Prantsusmaal muutus domineerivaks jõuks (kõik kojad, vasallriigid allusid) napoleoniidid.
Napoleonil ühelt poolt soov saada domineerivaks jõuks Euroopas, teiselt poolt soov jagada kogu maailma ümber (eriti Indiat puudutas).
2) Struktuur – multipolaarne maailm, 8 suuremat riiki, kes omavahel konkureerisid. Tekitas võimalusi arvukateks liitudeks, need ka realiseerusid täiesti.
Aga hävitati üks suur riik, üks suur Euroopa hõimkond. Varasematel aegadel oli igasuguse monarhia hävitamine erakordselt keeruline, kuna sai võimu Jumalalt, Paavstilt ja vastu tema tahtmist tegutseda ei tahetud. Poola hävitati esimese jagamise tulemusena ja pärast Napoleonit. Poola riigi ametlik nimetus: Varssavi suurhertsogkond. „Poola“ nimetust ei tahtnud Venemaa kasutada, lepiti kokku, et ei Saksamaa ega Venemaa ei kasuta seda nime (II ms ajal viimati kokkulepe), Saksamaal kasutati Kindralkubermangu nime, Venemaal Lääne-Ukraina/Valgevene
3) Suhtlus – sõjad! Enamus sõdadest olid vabadussõjad, hävitussõdu oli vähe.
Erand: 2 maailmasõda (1914-1918; 1939-1945)
4) Reeglid – nii nagu Westfaalis kokku lepiti, nii oli. Neid kokkulepped ei jõutud muutma hakata.
2. Napoleon – Bismarck (nn Bismarki periood)
Dollfuss – maailma piirid, kujunes välja globaalne süsteem ~ 1880, Berliini konverentsil jaotati maad lõplikult ära, kaotati ära maad, mis ei kuulunud kellelegi.
Eurooplastele erakordselt soodne, oli kujunenud suurvõimuks.
1) Piirid - Euroopa roll (ÕISis ka) 130, 140 aastat tagasi, kes sõltusid Euroopast:
Äärealad (tol ajal (ka kuni 1920ndad ) Skandinaavia, ka Hispaania ja Portugal. Skandinaavia – vaesed, barbaarsed, kultuuriliselt mahajäänud jne, Norra kohta ka 1950ndatel kui vaesest kalameesteriigist)
Euroopa
Venemaa – Euroopa kontrollis Venemaa käitumist, Venemaa oli arvestatav suurriik tol ajal, märkimisväärsed relvajõud
USA – immigratsioon ,
ilma Euroopa
immigratsioonita
poleks USA olnud Kolooniad – enamasti eurooplastel, Vasallid – neid kontrollis ühelt poolt
selline,nagu ta on. Hiljem ka ameeriklastel , seega Euroopa, teiselt poolt Venemaa (Kesk-Aasias
sõltusid ka USAst tema vasallriigid
Ladina-Ameerika – sõltuv
Euroopast finantsmõttes,
aga suuresti sõltus ka USAst.
Erandid on ka!
2) Osised – rahvusriigid. Esimeseks rahvusriigiks loeti Kreekat, mis tekkis väga pika ... tulemusena 1880ndatel. Nation state
Neid tuli järjest juurde: Saksamaa, Itaalia (ühendamine), Balkanil palju...
3) Struktuur – erakortne nähtus „Püha liit“ - nagu mingi kõrvalekalle Westfaalist. Konsensuslikult püüdsid lahendada toonase Euroopa probleeme, nt Rahvasteliiga juhtorganite tegevust, julgeolekunõukogu . Venemaa pärast Krimmi sõda muutus mõneks ajaks teisejärguliseks riigiks Euroopas.
Kui Püha Liit lagunes, siis tekkis taaskord klassikaline jõudude tasakaal. Riike küll vähem, aga JT oli täiest olemas.
Jõudude tasakaalu tagasid mitmed liidud, tuntuim Antant, väiksemaid väga palju veel.
4) Tegevus – Saksamaa ja Itaalia ühendamised (kas relvajõul, nagu Itaalias, või rahumeelsemalt nagu Saksamaal)
5) Reeglid – ikka samad.
3. periood: I ms – tänapäev
Väga palju riike tekkisid tol perioodil! Erakordselt suur riikide arvu kasv. ~ 100 aasta jooksul.
Tänapäeval ~200, veidi vähem. Toona, enne I ms, oli tegemist paarikümnega vaid.
Riigid tekkisid suuresti koloniaalsüsteemi lagunemise tulemusena, aga ka muidu.
Miks tekkisid?
Põhiline põhjus, millega väljendati Westfaali süsteemi: Rahvuslik enesemääramiseõigus. Kreeka riigi tekkimist Türgi riigi sees ei tõlgendatud tol ajal üldse nii, kuigi oleks võinud.
Lenin – rääkis Venemaa erinevate rahvaste enesemääramisest, tal ei olnud see eriti globaalne.
Otstarbepõhiseks muutus ... otstarve seondub klassivõitlusega Leninil. Kui eraldumine on kasulik klassivõitlusele, siis tuleb seda teha.
Wilson – nn 14 punkti (1918. aasta alguses) – pakkus välja rahvaste enesemääramisõiguse (sõdivad riigid).
Ta ei mõelnud, et Briti impeerium peaks lagunema või Prantsusmaa loobuma oma kolooniatest, otseselt selle vastu ei olnud. Wilson oli suunatud vaid ühe süsteemi vastu: ...
Kus on piir, milleni võib enesemääramist veel kuidagi õigustada? (Ahvenamaa Soomest? Aafrika riigid?) Dilemma! Ka Euroopa lõhenemist ja lagunemist on palju pakutud. Šotimaa eraldumine tundub loogiline, aga Lapimaa ?
Tänapäevased maailmasüsteemi tõlgendused

Aluseks 3 uut mõttevoolu:
1. Realism ja neorealism
2. Liberalism ja neoliberalism
3. Marksism ja neomarksism
1. Realistliku traditsiooni arusaamad olemasolevast maailmasüsteemist
Realistliku süsteemi algus: II maailmasõda, mitte Thukidydes
Jõudude tasakaal
kui Poliitika kui Süsteem
Hobbes (17. saj) ja nn hobsiaanlik jõudude tasakaal Grotius (17. sajandi algupoole) – RV õiguse looja!!!
↓ ja grotiaanlik jõudude tasakaal.
Organski – hobsiaanliku jõudude tasakaalu käsitlusele ↓
alusepanija (1960ndad) Kaplan – tuli välja oma käsitlusega 10kond aastat
Pakkus välja, et jõudude tasakaal kui poliitika enne Organskit, tema töö RV suhete klassika .
tähendab kuue võimaluse realiseerimist: Kuidas eristas jõudude tasakaalu süsteemi.
1) Relvastus – riik peab tegelema relvastusega, relvastus Kõigepealt kujundas mudeli – milline süsteem on.
kui poliitika tegemine julgeolekuks ja JT säilimiseks. Süsteemi iseloomustavad võtmesõnad:
2) Territoorium – mida suurem on territoorium, seda 1) Poliitikat teevad riigid! Jõudude tasakaalu
suuremad on riigi võimalused sekkuda nähtustesse kujundamises osalevad ainult riigid!
nagu JT -> väikeriikidel väga palju võimalusi ei ole. //nt praegu NATO ka, seega ka organisatsioonid,
3) Puhvertsoonid – pooled lepivad kokku, et see aga 1950ndatel ei usutud eriti NATOsse.
territoorium ei kuulu mittekellelegi, tekitatakse iseseisev 2) Riigid on jaotatavad suur- ja väikeriikideks.
territoorium, mis oleks nagu puhvertsooniks kahe riigi Suurriikidele on jõudude tasakaalu saavutamine
vahel. Kõige tuntumad puhvertsoonid: Poola koridor välispoliitikas peaeesmärgiks. Väikeriikidest Kaplan
võeti saksalt jõuga ära, ei sobi, aga Luxemburg Hollandi ei räägigi.
ja Belgia vahel. Suur riba Soomest Musta mereni on ka 3) Relvastus
nagu puhvertsoon Euroopa ja Venemaa vahel. 4) Tuumarelvastus – tagab jõudude tasakaalu.
Sanitaarkor... 5) Hulk – kui suur süsteem üldse on (vaieldav), mitu
4) Liitude moodustamine – vaidlus käinud selle üle, kui osist on vaja, et rääkida süsteemist? Kaplan ütleb, et
suur võiks olla mõistlik liit (mitu riiki): on vaja 5 osist (ebamäärane, aga paljud seda
minimalism vs maksimalism pakkunud)
liit-tugevam! (mitmele sarnasele huvile tuginev) või 6) Kõik vajavad liitlaseid.
koalitsioon (ühele huvile tuginedes kokkupandud seltskond ) Mudel tuleb panna toimima !
5) Sekkumine teiste riikide siseasjadesse – jõudude Selleks tuleb täita 6 käsku (dilemmat):
tasakaalu paikasättimiseks tuleb seda teha. Moraal , 1) pigem läbirääkimised kui võitlus;
RV õigus ei tööta, riigid tegutsevad isiklikes huvides. 2) pigem võitle kui lase kaduda võimalusel oma
NL tegevus Ungaris 1956 ja Tšehhoslovakkias 1968. võimelisust suurendada;
6) Jaga ja valitse–põhimõte – näib olevat seotud 3) pigem võitle kui lase kaduda riigil;
julgeolekuküsimustega. Nt India jagamine neljaks. 4) võitle iga riigi (või koalitsiooni) vastu, kes süsteemi sees püüab ennast vastandada teisele;
5) tegutse iga riigi vastu, kes püüab kehtestada supernatsionaalseid põhimõtteid (üleolevalt domineerida);
6) suhtu kõikidesse kui võimalikesse partneritesse.
Milliseid süsteeme realistlik traditsiooni eristab:
1) Unipolaarne – üks domineeriv ja kontrolliv jõud tagab teiste jõudude tasakaalu.
//vb nt USA pärast II ms ligi 10 aastat
2) Bipolaarne – kaks jõukeskust, kes kuulutavad enda ümber liitlaseid, oluline aspekt, et peavad olema omavahel enamvähem võrdsed.
//nt külm sõda
3) Multipolaarne – jõukeskuseid palju (kui palju täpselt, ei tea), see väikeriikide jaoks parim variant, suurriikide ärakasutamine väikeriikide huvides.
//nt Iisrael ja Taiwan vs USA.
4) Bi-polüpolaarne – sõjalises mõttes domineerib 2, majanduslikus mõttes mitu suurvõimu.
10. loeng
Tsüklilisus (nii realismi, liberalismi kui neomarksismi kohta)
kuidas maailma võiks vaadelda – on leitud seaduspärasusi kordumise, uuestitulemise, hääbumise näol.
võim
1789 1914 aeg
Empiiriliselt on seda asja väga keeruline jälgida.
Suurvõimud, mis hääbunud ja siis jälle uuesti suurvõimuks muutunud.
Varajased käsitlused:
1. marksistlik koolkond, Trotski ja permanentse revolutsiooni teooria (hullumeelne)
Trotski käsitlust on hiljem nimetatud kapitalismi kriisiteooriaks. Ise ta nii ei mõelnud seda.
On avaldanud mõju ka paljudele hilisematele teoreetikutele, ka mittemarksistlikele. Tsükkel (y).
2. Kondratjev – Trotski kaasaegne, 1930ndatel kirjutas uurimused.
Majandusliku taustaga, hiljem nimetatud kapitali investeeringute teooriaks
üritas ka empiiriliselt laineid näidata
slaid: majanduslik tsüklilisus – Kondratjevi lained, varsti 20s laine (kloonimine?)
3. Schumpeter – II maailmasõja aegne – innovatsiooniteooria loojaks peetakse, muutis populaarseks K-lained väljaspool NLi. Liberaalsed traditsioonid
4. Sõjauuringud – selgelt realistliku taustaga seltskond (5-6): Akermann, jne
nad proovisid tsüklilisust tabada sõdade uurimisel . (laine tipus sõda)
väga kaugesse ajalukku minna ei saa, andmed puuduvad.
Uued käsitlused:
1. Kriisiteooriad – selgelt neomarksistlik käsitlus
Räägitakse pidevast klassivõitlusest, kus tsüklilisust võimalik viia päris kaugesse minevikku.
Mis on viimane tsükkel klassivõitluses? 1968 a revolutsioonid (nii Prantsusmaal, Ühendriikides, ka sotsialismimaailmas)
2. Investeeringuteteooria – rohkem liberaalne , Forrester
Kondratjev rääkis rohkem maailmamajanduse teooriatest, Forrester ütleb, et tsüklilisus on ikkagi riigisisene , maailmamajanduses seda keeruline välja tuua, riigisiseselt lihtsam.
3. Tehnoloogiline koolkond – kõige lähemal realistlikule traditsioonile.
Sõjatööstus , Modelski, Thomson
slaid: Militaarne tsüklilisus (viimane: globaalne konflikt?)
4. hübriidsed – eelmised kokkupanduna
2. Liberalism – kuidas tõlgendab tänapäevast süsteemi
Liberalism kui RV suhete teooria jaguneb väga arvukateks teooriateks, aga antud juhul käsitleme süsteemiteooriat, mille puhul eristatakse kahte suurt valdkonda:
1) Liberaalne institutsionalism
↓
Režiimiteooriad – tänapäevast süsteemi püütakse lahti seletada režiimiteooria järgi, maailm koosneb režiimidest. Need on kokkulepetele tuginevad koostöövormid. Kokkulepped üldreeglina kuidagimoodi kirjapandud, põhimõtted fikseeritud. Ühelt poolt võivad olla institutsioonid ise, teiselt poolt institutsioonide poolt teostatav poliitika või nende tegevus.
Režiimiteooria valdkonnad:
- rahandus ja majandus, Bretton w. - kuld ja dollar
- keskkonnakaitsealane: konkreetne lepe, mida kasutataksegi režiimi nimetusena – Kyoto protokoll
allrežiim: Hegemoonilise stabiilsuse teooria - režiimi käimalükkamiseks, paikapanemiseks on vaja hegemooniat, kusagil peab olema hegemoon (mõnesmõttes läheb vastuollu liberalismi üldise arusaamaga, üldiselt püüavad vältida kellegi esilekerkimist). Nt ÜRO loomise hegemooniks olid sõjavõitjad.
2) Neoliberalism – võtavad aluseks tuntud liberaalse arusaama põhimõtte absoluutsest kasust. Tänapäevast maailma on võimalik absoluutse kasu kaudu ära seletada. Tähtis on olla teisest parem, oponendist parem.
Kasu saamise nimel hakkavad riigid tegema koostööd.
Kasu saab ikkagi ainult üks, kuigi kõik riigid tahavad.
Suhete seletamiseks maailmas kasutatakse erinevaid mänguteooriaid (nt vangidilemma ja selle edasiarendused).
Mänguteooriaid aitavad seletada, kuidas toimub infovahetus .
Välja jäetakse see osa, kus mõlemad kaotavad.
↓
Keohane ja Nye – nende käsitlus 1980ndatel: vastastikuse sõltuvuse teooria. Hiljem seda täpsustatud. Vastastikust sõltuvust on veelgi süvendatud, laiendatud. Tänapäeva maailmas kompleksne vastastikune sõltuvus . Tunnused vms:
- suhtluskanalite hulk on suurem
- hierarhia puudumine, maailmas seda ei ole. See näitab ka teatud survestatuse puudumist. Siinkohal K ja N realistlikum arusaam anarhilisest maailmast.
- tänane maailm ei ole enam militaarsete arusaamade alusel analüüsitav
↓
Globaliseerumisteooriad – mis asi globaliseerumine üldse on? Tihedamad kaubandussuhted, tootmise rahvusvahelistumine, finantsturgude ühtlustatus.
Sellele vaieldakse ka vastu, tugevaimad kriitikud: globaliseerumist üldse ei olegi.
Kriitikud toovad G3 argumendi: ei ole mingit põhjust rääkida globaliseerumisest majanduslikus tähenduses. Majandustegevus hargneb küll üle maailma ja riigid on vastastikuses sõltuvuses, aga kriitikud ütlevad, et majandustegevus on koondunud 3 kohta – Euroopa (Liit), USA ja Jaapan.
Kriitikud, kes nõus globaliseerumisega, aga üritavad vastu vaielda või teisiti defineerida:
globaliseerumise aluseks võiks olla sellised tegevused, mis ei eelda füüsilist kokkupuudet inimeste vahel. Psühholoogid – kui kaugele võib selline asi üldse minna, kui kaua ja millises ulatuses tegevus?
Globaliseerumine on muutunud mõõdetavaks – globaliseerumise indeks.
Šveitsi mõttekoda KOF püüab näidata, kuidas maailma eri riigid on globaliseerunud.
Slaid: Globaliseerumisindeksi järjestus, 2009 ( andmestik koostatud u 150 riigi kohta, poliitilise globaliseerumise osas Eesti kusagil poolepeal)
slaid: globaliseerumisindeks, kaart (Eesti sama, nagu Skandinaavia ja Põhjamaad)
11. loeng
3. Marksism
Lenin → tänapäevane neomarksism
I Lenin: Maailm on imperialistlik!
Sellega anti mõista, et imperialism on omane tänasele (toonasele – 19. saj. lõpp, 20. algus) maailmale, seda ei saa kasutada varasemate aegade iseloomustamiseks.
Imperialismi iseloomujooned, tunnused (klassikaline marksism, millega Marx ise eriti ei tegelenud):
1) Monopolide teke – tekivad kapitali kontsentratsiooni tulemusena ja nende rahvusvahelistumine
2) Finantsoligarhid – tootmis- ja pangandussfääri läbipõimumise kaudu kujuneb finantsoligarhia. Juhivad riiki ja püüavadj uhtida ka maailma.
3) Kapitali väljavedu – võrdlemisi uus nähtus, hakati tootmist kuhugi mujale üle kandma (sinna, kus odavam toota).
4) Maailm jaotatakse ja hakatakse ümber jaotama – Lenin rõhutam ümberjaotamist.
II Prebisch – Argentiina majandusteadlane ja poliitik ( ECLA – Ladina-Ameerika Majanduskomisjoni eesotsas)
Singer-Prebischi hüpotees: Majanduslikult arenenud riigid ekspordivad mahajäänud maadesse tööstussaaduseid (põhiliselt). Majanduslikult mahajäänud riigid ekspordivad arenenud riikidesse toorainet.
Maailm jaguneb laias laastus kaheks: tsenter ja keskuse perifeeria (dependencia).
NIEO – New International Economy O...
III Tänapäeva neomarksism, Wallerstein (elav klassik): (täiendab Prebischi tsenter –perifeeriat)
Maailm jaotatud neljaks:
1) tuumikalad – arenenud industriaalühiskonnad, demokraatlikud ühiskonnad, nö maailma tipp, stabiilne valitsus;
2) perifeeria – alaarenenud ühiskonnad, ekspordivad põhiliselt toorainet (Prebisch), mis oma äärmuses võib muutuda täiesti monokultuurseks, riigid, mis osalevad RV tööjaotuses sunniviisiliselt, neile surutakse midagi peale, perifeerias puuduvad tugevad valitsused, valitused on ebastabiilsed.
//näited on muutunud ajas, kord ühed, kord teised.
* Kui kaugest ajast alates on W. maailmasüsteem olemas? 16. sajandi paiku saab alguse – kuni 21. sajandi algus. Maailmasüsteem on kapitalistlik. Kapitalism kui selline tekkis W. järgi alles 16. sajandil Itaalia linnriikides. Kapitalism ei ole ainult suurtootmine (seda olnud ka enne 16. sajandit), kapitalism on ennekõike kapitalismi kontsentratsioon (tootmine allutatud ainult kontsentreerumisele, monopoliks muutumisele – Lenin).
//näited: algselt hõlmas see maailmasüsteem kitsast ala maailmast (va Orient, India, Hiina – lihtsalt põhjusel, et seal puudus kapitalism, kontsentratsioonipõhimõte). Perifeeria pärast 16. sajandit – endised kolooniad. Varasematel aegadel ka nt Ladina-Ameerika, Ida-Euroopa I ja II ms vahel.
21. sajandil veel 2 lisajaotust (maailm polnud enam nii must-valge):
3) poolperifeeria (semi) – tuli ära märkida selliste riikide seisund, mis ei kuulunud kindlalt kumbagi varasemasse jaotusesse.
//nt Aasia tiigrid: Lõuna-Korea (1970), Taiwan, Singapur, Hongkong
Kui see jaotus sai tehtud, selgus, et poolperifeeriaid on olnud ka minevikus: nt Hispaania, Portugal (16. sajandil olid kindlasti tuumikriigid, 17.-18. enam tipus ei olnud, aga mitte ka päris perifeeria), osa Itaaliast (Lõuna, enne ühendamist ametlik nimetus Mõlema Sitsiilia kuningriik) ja Saksamaast ( Preisimaa ).
4) välised alad (external areas ). Esimesi kolme saab ühendada ühise tunnuse alusel – kuidagimoodi ühel või teisel viisil integreeritud maailmamajandusse, sõltuvad väga palju väliskaubandusest. Neljas jaotus maailmamajanduses eriti ei osale, märkimisväärselt autarksed alad.
//nt Venemaa (NL ajal), Hiina (võrdlemisi suletud, teadlikult)
Lenini ja Wallersteini jaotusi eristab ekspluateerimine, mis L. puhul oli, aga W. puhul pigem riikide surve.
Külm sõda
(Sissejuhatus)
3 tunnust, mida rõhutatakse külma sõja olemuse puhul:
1) külm sõda on iseloomulik bipolaarsele maailmale; bipolaarsus väljendub kahe sõjalise suurvõimu olemasolus; USA ja NL; II ms lõpp – NL lagunemine
(vastu on vaieldud kõigile väidetele, kõrvalekalded:)
* külm sõda ei ole kahe suurvõimu, kahe suurriigi vaheline nähtus, vaid nt Ida–Lääs (poliitiliselt, mitte kultuuriliselt määratledes); nt kahe klassi kokkupõrge: kodanlus ja proletariaat
* öeldakse, et USA ja NL ei ole sugugi ainukesed külma sõja näited, vaid ka Suurbritannia-Venemaa (20. sajandivahetuse paiku-I ms), pinged Kesk-Aasia pärast.
* külm sõda alates 19. sajandi lõpukümnenditest või alates 1917 (bolševistlik revolutsioon Venemaal).
2) külm sõda ei ole vahetu konflikt, tegemist on pingestatusega, mis väljendub ohu- või hirmutundes III maailmasõja vallapääsemise ees; pingestatust suurendab 2 asja: massihävitusrelvade olemasolu (tuumarelv) ja peaaegu kontrollimatu relvastuse eksport kolmandatesse riikidesse.
3) vastasseisu globaalsus, mis avaldus kahel viisil:
– maailma kui teatud ruumi mõttes, vastasseisust ei olnud vaba mitte ükski piirkond maailmas, keegi ei saanud tunda end täiesti ohustamatuna
– ei hõlma mitte ainult militaarsfääri, rõhutatud ka seda, et külm sõda ennekõike ohjeldamatu propagandism ja kultuuride kokkupõrge.
4) kõige selle kõrval ka lokaalsed konfliktid, kus nö lasti aur välja. USA ja NL valduste kokkupuutepunktides
//nt Korea sõda, Vietnam , konfliktid endistes koloniaalvaldustes. Sellega prooviti testida vastaspoole tugevust, mingis ulatuses katsetati nendest väiksemates konfliktidest uut relvastust (NL peamiselt Aafrika kodusõdades, USA Vietnamis).
+ mida veel vahel rõhutatakse erinevates käsitlustes:
+ Saksamaa küsimus – (saksa päritolu analüütikute poolt), külma sõja pingestatus oli pingestatus saksamaa pärast. Ka Austria jagamine okupatsioonitsoonideks.
+ külm sõda oli võitlus kolmanda maailma pärast, mitte niivõrd kahe vastasseis, vaid võitlus vabade mõjusfääride pärast.
+ pingestatus väljendus kõige teravamalt kosmoses, propagandistlikus mõttes.
Külm sõda – kuidas terminit kasutatud:
- võimalik minna väga kaugesse minevikku, nt maurid ~ 1300. a.
- II ms lõpul (1945) kasutas mõistet üks kirjanik Orwell
- akadeemilisse käsitlusse tõi mõiste üks 20. sajandi ajakirjanik Lippmann (1947), debattides kasutatud ka varem, aga L. kasutas kirjalikult. Kirjeldas oma teoses külma sõda kui nähtust, mis on juba möödas (1945-1947).
12. loeng
(Külm sõda jätkub) Külma sõja mõttelugu

I Tasandid II Sõltumatu muutuja
1) Persoon (isik, indiviid) – 1) Moskva viga – külma sõja üle arutletakse selliselt , et NL on kõikides
arusaam, et maailmapoliitikas asjades süüdi, see tõestatakse ära ka.
sõltub väga palju ühest või teisest 2) Washingtoni viga – USA on süüdi, USA käitumises on midagi sellist,
konkreetsest isikust (mingisuguse mida oleks saanud vältida, aga seda ei tehtud.
tausta ja teadmistega). 3) Ideoloogiline konflikt – külma sõja seletamine nii, et keskmeks on
2) Ühiskond – grupi tasand ideoloogiline konflikt kapitalismi ja sotsialismi vahel.
3) Süsteem – maailm on tervik ja 4) Ülivõim – maailm jaguneb nende vahel, külma sõja tunnuseks, et
kõike peakski selle pinnal vaatlema. maailm jagatud kahe ülivõimu vahel, kes domineerida tahavad.
Deduktiivne lähenemine. 5) Liidrid – peamised vastutajad asjade sellise käigu ees, vastasseisu
tekkimises süüdi riigijuhid. (persoonitasand)
6) Eksitus – see kõik oli üks suur eksitus, tehti mingitel põhjustel lihtsalt
valesti, külma sõja arengulugu on üks näide teineteise mittemõistmisest. (persoon, süsteem)Ä
III Mõttelugude teooriad:
1) USAs väljamõeldud teooriad (miks külm sõda puhkes), 3 peavoolu:
A – ( 50ndad ) Ametlik käsitlus. Juhtmõte: Moskva on süüdi!
Truman – tema poliitika ametliku käsitluse poliitiline väljund.
Kuidas NL üldse sai taoliseks suurvõimuks? Kuidas sai vastasseis tekkida? Seda põhjendatud 3 olulise nähtusega:
* Lääneliitlased käitusid valesti juba sõja päevil, nõudes , et sõda lõppeb sellega, kui sakslased ja tema liitlased peavad tingimusteta alistuma. Selle taga ennekõike USA (Casablanca konverents).
Sellega läänepool hävitas oma potentsiaalsed liitlased.
* Atlandi harta: sõja lõppedes tuleb taastada status quo, see, mis oli enne sõda. Loodi ÜRO ja kõik, kes sinna kuuluvad, peavad täitma Atlandi hartat. Ka NL oli seal, aga ei teinud, mida pidi. See pingestas suhteid kahe vahel.
* (persooni tasand ja liidrid) Roosevelti küsimused: Roosevelt hindas väga kõrgelt isikutevahelisi kohtumisi ja läbirääkimisi. Kõike on võimalik omavahel selgeks rääkida.
- ... seda nimetatakse taganemiseks esialgsetest kokkulepetest, kuidas ja kui kiiresti vähendada relvajõudu.. ?
- Stalini isiksus – kui palju oli S süüdi, despootia (neg.), aga Stalinil oli ainukesena mingi kindel eesmärk olemas (teiste liidrite seas) (positiivne joon).
B – ( 60ndad ) Revisionistlikud kontseptsioonid
Churchill – rev. kõige uhkem poliitiline käsitlus
Washingtoni ja USA käitumine on olnud süüdi
Mida rev arvates USA tegi valesti:
Hirsoshima ja Nagasaki olid mõttetud.
* Rev arusaamade järgi USA poliitika ei teinud väga suurt vahet natsismi ja kommunismi vahel.
* Välismajanduse propageerimine, USA käitumine Ida-Euroopa suhtes kui sooviga saata need turud endale.
* USA ei suutnud mõista NL kannatusi II ms (ennekõike tohutu inimohvrite hulk)
C – (70ndad) Postrevisionism ja alternatiivsed (2 nimetust samal asjal)
Gaddis – tema üks põhjalikumaid külma sõja käsitlusi olemas ka eesti keeles, PR käsitlusele alusepanija.
4 mudelit:
* Bürokraatlik mudel – bürokraati tõlgendatakse kui riigiametnikku (negatiivse tähendusega), valmistavad ette dokumentide eelnõud, mis kellelegi otsustada antakse. Bürokraadid olid need, kes ei saanud päris hästi aru, mis seal Idas, NLs toimub, tõlgendasid asju valesti (Eksitus, info puudus)
* Avalik arvamus – demokraatia teooria, avaliku suhtumine pingestatusse. Kui avalik arvamus ei soovi teatud kokkuleppeid saavutada, siis poliitikutel ei jää midagi muud üle kui seda kuulda võtta.
* Vale tajumise mudel – ei suudetud mõista NL ühiskonda. On seotud vale käitumisega, mõlemapoolne (Moskva ja Washington). USA oli suurriik, kes ei tunnustanud pikka aega NL võimu, seda NL ei mõistnud. 1933 – Roosevelt, üks esimesi aktsioone oligi NL valitsuse tunnustamine.
* Euroopa – USA ei näinud kaugele, poliitikat tehti sammhaaval, sellepärast tuligi külm sõda. Teisel pool Britid, kes rõhutavad tihedat koostööd USA ja Sbr vahel. Euroopa keskus, millele kõige rohkem tähelepanu pöörati, oli Saksamaa – eelkõige domineerib sakslaste kirjutistes ja ka prantslaste omades . Saksamaa küsimus üldreeglina: kas Saksamaa oleks pidanud jääma ühtseks? Või kas Saksamaad oleks pidanud veel rohkem killustama?
2) NLs väljamõeldud teooriad, 2 varianti :
A – Varajane: Üliideoloogiline, kujunes välja vahetult pärast sõda ja hakkas 70ndatel ..
ametlikud seletused: USA on imperialistlik riik, seda imperialismi (suurvõimu) teostatakse monopolide huvides ja USA tipp-poliitikud on kõik nende monopolide teenistuses. Klassivõitlus.
B – Hiline, 3 käsitlust:
* Ajalooline käsitlus. Tekitas lihtsalt sündmuste jada, Stalini ja Churchilli kõned.
* Politoloogiline käsitlus. Ad hoc käsitlus, tähelepanu pöörati sellele, mis oli juba toimunud (seotud ajaloolise käsitlusega), tahtis põhjendada ära toimunud sündmuseid, mitte lihtsalt jada (Miks töötati välja Trumani doktriin nt jne).
* Didaktiline lähenemine. Õigustamist vähem. Peamine punkt: Miks liitlased läksid tülli? Sõja ajal suutsid teha väga korralikku koostööd, aga rahu ajal seda ei suutnud. Eripära selles, et eelnev tegelane on teinud valesti ( Hruštšovi ajal Stalini mahategemine, pärast teda omakorda H mahategemine). Arvati, et koostöö ei tulnud sellepärast välja, et H käitus valesti (~ 10 aastat).
13. loeng
Vastasseis
Periodiseering:
S. Spiegel (7 perioodi):
1. 1945-1953 – külma sõja üles soojendamine
a) vastastikune kompimine
* Trumani doktriin (1917) – raha Kreeka ja Türgi abistamiseks ( ohjeldada NL ekspansionismi)
* Marshalli plaan (1947 juuni) – leevendas Trumani doktrinnist tekkinud hirmu. Trumani abi militaarne, Marshallil majanduslik.
Lafeber (4): 1) USA isolatsionismi lõpp
2) pax Britannica -> pax America
3) NL'i vastu
4) Marshalli plaan
* Thompson (4): 1) plaan polnud suunatud ühegi riigi vastu
2) majanduslik abi (riikidele, kes soovisid )
3) pigem taktikaline kui strateegiline
4) lühiajaline (~ 5 aastat)
b) positsioonide tugevnemine
* NATO loomine (1949)
VMN (1949) – kinnistas Nõukogude blokki
* NL sõlmis palju lepinguid (sõltlasriikidega), väed ja baasid!
c) vastasseis – Korea sõda
1) USA ja NL vastasseis muutus globaalseks
2) tekitas kolmandate riikide koondumist
3) konfliktid muutuvad lokaalseteks
4) Hiina tõus esile

2. 1953-1957 – hingetõmme ja uute pingete teravnemine
a) uued liidrid (Stalin > Beria > Hruštšov )
1953 USA-s Truman > Eisenhower, tähtis riigisekretär Dulles: kommunism tuleb tagasi tõrjuda
1) kokkulepe Indo-Hiinas (54)
2) jõuti kokkuleppele Austria osas ( Viin 4ks). Austria neutraalseks riigiks
b) jätkub (sõjalik) blokkide kujunemine
1954 – SEATO – Kagu-Aasia
1954-1955 – KENTO – Kesk-Ida (Iraan, Pakistan)
1955 – VLO – Varssavi Lepingu Organisatsioon – Ungari ülestõusu mahasurumine, Suessi kriis > Egiptus natsionaliseeris kanali

3. 1957-1964 – kuristiku servale tagasiminek
Hingetõmbe lõpp: NL'i „ Sputnik “ jõuline signaal ühe poole kiirest arengust, enne oli USA kõvasti üle.
Riigipead kohtusid teiste kodumaadel (Hruštšovi visiit USA'sse),
Hruštšov jättis väga hea mulje
Pinged: 1) Berliini müüri rajamin e (1968)
2) Kuuba kriis (NL rajas baasid)
1963 – esimene leping, kus hakati piirama tuumarelvastust (katsetuste piirangud)

4. 1964-1968 – intensiivistuv võitlus
* Jällegi uued liidrid: Hruštšov > Brežnev
Kennedy > Johnson
1964
* Mõlemad pooled hädas :
NL ja Ida-Euroopa (Tšehhoslovakkia), Rumeenia lahkus VLO'st
USA hädas Indo- Hiinaga (Vietnam, Laos)
* Maailm hakkas muutuma (1964 – Hiina alustab tuumakatsetustega)
Polaarne maailm hakkas lagunema

5. 1969(8)-1979 – Détente (pingelõdvendus)
Arvati, et külm sõda on läbi. Pingelõdvenduse põhjused:
- Hiina tugevnemine (koalitsioon NL'iga?)
- NL'i kaitsekulutuste suurendamine – liiga suured!
- Euroopa küsimus – kindlustunne NL'il puudus, soovis mingi lepinguga positsiooni kindlustada
- Väliskaubanduslik probleem (COCOM) – liitlased ei ekspordi kaupu, mida saaks kasutada sõjalisel eesmärgil.
- Geneetiline mälu – NL'i elanikud on alati rahu soovinud
* Takistused: NL'i seisukohad: stereotüübid (NL'il USA suhtes)
impeeriumi ihalus
sõjaväelaste surve

6. 1979-1985 – külm sõda tuleb tagasi
7. 1985-1991 – perestroika ja külma sõja lõpp