SISSEJUHATUS ISLAMISSE kordamine Hadith prohvet Muhamedi kogutud ütlused ja teod Sunna islami ühiskondlike ja õiguslike tavade korpus Sira prohveti biograafiad Tasfir Koraani kommentaarid ja seletused Nendest allikatest, mis kirja pandud 8-20 saj lähtuvad kõik käsitlused Koraani ilmutamise ja islami algaastate kohta. Koraan jaguneb 114 osaks, mida nimetatakse suuradeks. Neil on erinevad vormid ja pikkused. Enamjaolt on järjestatud need kahanevas pikkusejärjekorras. 2-112 on avamine, viimased kaks vaimude eemale peletamiseks. 1. Suura on FATIHA- avamine. Suurel määral lähtub see raamat samadest uskumstest ja lugudest, mida sisaldab Piibel. Jumal (arab. K ALLAH) valitseb kõike kõikvõimas, kõiketeadev ja halastav olend, kes on loonud maailma ja selle olendud. Ta saadab oma prohvetite kaudu sõnumeid ja seadusi, aidates juhatada inimeste elu. Ning kunagi tuleikus, ajal mis on teada ainult tallem teeb ta maailm...
( Ibrahim 2002: 45-48 ) Islam on kõige kiiremini religioon tänapäeva maailmas. 3 Islami viis tugisammast Islami viis tugisammast on moslemi elu aluseks . 1) Usutunnistus: Usutunnustus tähendab "Ei ole teist jumalust peale Jumala (Allah), ja Muhamed on Jumala Sõnumitooja (Prohvet). " Seda usutunnistust nimetatakse sahaada- lihtne vormel, mida peaks ütlema veendunult selleks, et islamisse pöörduda. Usutunnistus on islasmi tugisammastest kõige olulisem. ( Ibrahim 2002: 63 ) 2) Palve: Moslemid sooritavad viis palvet päevas. Iga palve sooritamine võtab aega vaid mõned minutit. Palve on islamis otsene ühendus uskliku ja Jumala vahel. Jumala ja Tema kummardaja vahel ei ole mingeid vahendajaid. Palves tunneb inimene sisemist rõõmu, rahu ja lohutust ning et Jumal on temaga rahul. Palveid
kes tulid Põhja-Aafrikast. Need vallutused moodustasid osa Islami Umaijaadide impeeriumi laienemisest. Vaid kolmel väikesel maapiirkonnal (Astuuria, Navarra ja Aragón) Põhja- Hispaanias õnnestus oma vabadus säilitada. Islami ülemvõimu all tunnistati juute ja kristlasi kui "raamatuinimesi". Nad võisid küll vabalt praktiseerida oma usku, ent siiski neid diskrimineeriti mõneti. Pöördumine islamisse toimus stabiilselt kasvavas tempos, alates aristokraatidest, kellele see lihtsalt pakkus võimalust põgeneda "dhimmi" mitte moslem olemise piirangutest ja alandustest. Arvatakse, et 11. sajandiks olid Al-Ándalusis moslemid ülekaalus. Moslemi kogukond Hispaanias oli väga mitmekülgne ja ohustatud pidevaist sotsiaalsetest pingetest. Põhja-Aafrikast pärit berberid olid kokku pannud suure enamuse armeest ja neil tekkis kokkupõrge Lähis-Idast Ibeeriasse tulnud juhtivate
ajalugu, pühi, juutide seas levinud ebausku ning mõningaid juutidele omaseid iseloomujooni. 1. JUDAISMIST ÜLDISEMALT Vastavalt wikipedia (2012) andmetele on Judaism ehk juutlus peamiselt juudi rahva monoteistlik religioon, mis on vanim tänapäevani püsinud usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse Jumalasse. Sellesse usku pöördunu võtab omaks nii juudi rahvuse kui ka religiooni. Sealt kandus usk ainsasse jumalasse edasi ka kristlusse ja islamisse. Mittejuutide arvates on ,,Tanak" ehk juudi Piibel tähtsaim juutide tekstikogu, kuid paljud juudid nõustuvad rabi Adin Steinsaltzi mõtteavaldusega: ,,Kui piibel on judaismi nurgakivi, siis Talmud on keskne tugisammas, mis hoiab ülal kogu juudi ühiskonna vaimset ja intellektuaalset korraldust...Mitte ükski muu teos pole juudi elu teoreetiliselt ja praktiliselt sama palju mõjutanud." (Inimkond...2006:207)
peamiselt berberi moslemid (maurid), kes tulid Põhja-Aafrikast. Need vallutused moodustasid osa Islami Umaijaadide impeeriumi laienemisest. Vaid kolmel väikesel maapiirkonnal (Astuuria, Navarra ja Aragón) Põhja-Hispaanias õnnestus oma vabadus säilitada. Islami ülemvõimu all tunnistati juute ja kristlasi kui "raamatuinimesi". Nad võisid küll vabalt praktiseerida oma usku, ent siiski neid diskrimineeriti mõneti. Pöördumine islamisse toimus stabiilselt kasvavas tempos, alates aristokraatidest, kellele see lihtsalt pakkus võimalist põgeneda "dhimmi" - mitte moslem olemise piirangutest ja alandustest. Arvatakse, et 11. sajandiks olid Al-Andalusis moslemid ülekaalus. Moslemi kogukond Hispaanias oli väga mitmekülgne ja ohustatud pidevaist sotsiaalsetest pingetest. Põhja-Aafrikast pärit berberid olid kokku pannud suure enamuse armeest ja neil tekkis kokkupõrge Lähis-Idast Ibeeriasse tulnud juhtivate
berberi moslemid (maurid), kes tulid Põhja-Aafrikast. Need vallutused moodustasid osa Islami Umaijaadide impeeriumi laienemisest. Vaid kolmel väikesel maapiirkonnal (Astuuria, Navarra ja Aragón) Põhja-Hispaanias õnnestus oma vabadus säilitada. Islami ülemvõimu all tunnistati juute ja kristlasi kui "raamatuinimesi". Nad võisid küll vabalt praktiseerida oma usku, ent siiski neid diskrimineeriti mõneti. Pöördumine islamisse toimus stabiilselt kasvavas tempos, alates aristokraatidest, kellele see lihtsalt pakkus võimalist põgeneda "dhimmi" - mitte moslem olemise piirangutest ja alandustest. Arvatakse, et 11. sajandiks olid Al- Andalusis moslemid ülekaalus. Moslemi kogukond Hispaanias oli väga mitmekülgne ja ohustatud pidevaist sotsiaalsetest pingetest. Põhja-Aafrikast pärit berberid olid kokku pannud suure enamuse armeest ja neil tekkis kokkupõrge Lähis-Idast Ibeeriasse tulnud juhtivate araabia
Sufjan, Omaji suguvõsa juht. Omaijdest moodustus islami kaliifide esimene dünastia. · See oli missiooni 5 aasta mida nimetatakse esimeseks hidzraks, usklike esimeseks põgenemiseks Mekast. X ptk. · Muhamed peitis ennast oma õpilase Arqami hästi kindlustatud majja Safa mäel Meka lähedal. · Omari nimeline poiss oli samuti esialgu Muhamedi vastu ja ta tahtis teda mõrvata. Kuid enne sattus ta Koraani lugema ning peale seda pöördus islamisse. Temast sai teine kaliif. · Koos Abu Bakri ja võimsa Hamzaga (prohveti lihane onu) hakkas Omar Muhamedi kaitsma. · Hamza ja Omari pöördumine vapustas Kuraise. Ka kõrbest tuli teateid,et paljud kõrbeelanikud on pöördunud islami. · Kuna jumal tahtis,et Muhamed teeks igast patust ühe, siis kord kui Muhamed Kaaba õuel jutlustas, astus ta 3 puusliku juurde, kes olid Kuuneitsid, Kõikväelise tütred, ning tunnustas neid
Ka leidsid iiidid, et imaam on jumala sna ehk kehastus. iiidid uskusid prohvetluse edasikestmise vimalikkust ja vastavate uuenduste vimalust. Sunniitidele piisas islami juhiks vaid riigi poliitilisest ja sjalisest juhist, monarhist. Verine Karbala lahing on thtis pev iiitide kalendris. Peale Yazidi surma toimus teine kodusda islamiusuliste riigis. Kui esimene sda toimus araablaste vahel, siis teine kodusda toimus araablaste ja mittearaablaste, nn mawalite vahel. Mawalid olid islamisse pratud prslased, kuid neisse suhtuti kui teisejrgulistesse moslemitesse. Siiski 692. aastal olid mawalid purustatud. Ka viidi Umayyadi dnastiga lpule araabia keele levik alistatud aladel, lks hingusele seni veel alles jnud kreeka ja prsia kultuur. Veti kasutusele htne araabia thestik, mille phialused on prit Prsia ja Btsantsi thestikkudest. Veti kasutusele islami rahathed, millele vermiti lauseid koraanist. Vallutatud aladelt veti kristlastelt le kasutusele minarett, mis aimas jrele kellatorni
islami viiest tugisambast , millel rajaneb moslemite elu. (Bowker 2005: 176-177) Pärast Muhamedi surma said moslemite juhtideks kaliifid (asemikud), kelle juhtimisel islami levik jätkus. Araablaste vallutustega laienes moslemite usuline ja poliitiline võim 5 uutele suurtele aladele. Vallutatud alade elanikud võisid oma usu säilitada, kui nad ei võidelnud islami vastu. Üldiselt pöörduti nendel aladel islamisse aegamööda. (Breuilly et al. 1999: 69) 711. aastal ületasid moslemid Induse jõe ning jõudsid Indiasse. Samal aastal tungisid moslemid ka Hispaaniasse. Nende ekspansioon põhja lõppes 732. aastal, kui nad kaotasid Prantsusmaal Toursi lahingu. Kristlik Euroopa võitles moslemite vastu sajandeid. Ajapikku vallutasid kristlased tagasi Hispaania ning 1492. a ajasid moslemid sealt lõplikult välja. 14. sajandil tungisid Osmani türklased Anatooliast Euroopasse ning vallutasid suurema osa
Muhamed tegi abielu lepinguks naise ja mehe vahel. Peale abielu jäävad naisele lähimateks meessugulasteks isa ja vend. Sugudevahelised suhted: mida rangem on traditsioon, seda vähem võõraste inimeste vahelisi suhteid talutakse. Islami kalifaadi lõpp oli islami kultuuri arengus väga positiivne. Ibn Sina (Avicenna) tema arstiraamatuid kasutati ka Euroopas hiljem. 18 Annemarie Schimmel ,,Islam" 2001 David Waines ,,Sissejuhatus islamisse" 2003 BAHA'I - tekkis Iraanis, tollases Pärsias, kus oli usk sellesse, et saabub imaam, kes on Jumala poolt juhitud. Siyyd Ali Muhammad (1819-1850) jõudis tundmisele, et tema ongi see mees, kes tulema peab. Temast hakati rääkima kui väravast. Ta vangistati ja hukati. Temast sai usumärter. Ta õpetas, et mitmikabielusid ei tohi sõlmida, orjapidamist ei tohi olla ja mehed ja naised on võrdsed. Tema õpetusi tuntakse babismi nime all. Siyyd oli ette kuulutanud Baha'u'llah' i tulekut
teistele moslemitele. 618. aastal suri M. onu ja M. jäi sisuliselt üksi. 622. aastal põgenes M. Mekast Mediinasse. Viimase juhid olid salaja lubanud M.-le võimu Mediinas, kus polnud erinevate kogukondade vahelised suhted (araablased ja juudid) korras. M. imetles judaismi: paljud legendid ja jutustused koraanis kattuvad Vana Testamendiga. Koraani jutustused on variatsioonid Vana Testamendi kaanonitest. Mediinas saavutas M. oma poliitikaga teatavat edu, järjest rohkem inimesi pöördub islamisse. 630. aastal kehtestus M. võim ka Mekas (reetmise läbi). 632. ta suri. Aastani 632 kestis ideaalne ajastu, mil valitses prohvet M. Ta ei jätnud aga teadet, kes võinuks olla tema järglane. Uuriti ilmutusi, pandi kirja, mida M. oli teinud ja öelnud. Islami pühakiri on koraan (Qu'ran lugemine). Jaguneb suura'deks (peatükk), need omakorda ajat'ideks (värsiridadeks). Ilmutustes räägib Jumal Allah esimeses isikus. Need on koraanis järjestatud mahu järjekorras, v. a
Pärsia omavahelised konfliktid, tulemusena mõlemad pooled erakordselt nõrgestunud) - Bütsantsi möödalaskmised, nt maksuline surve, ennekõike Egiptuses ja Lähis-Idas oli maksukoormus märkimisväärne. Araablased nii palju raha ei nõudnud neilt aladelt ja teised riigid otsustasid hakata pigem ülal pidama Kalifaati (Konstantinoopoli asemel) - sõjatehnika – rändrahvaste puhul kõigil hea - religioon (islam ise) – põhjuseks ei olnud, islami levitamine ei olnud eesmärk (islamisse ei sunnita). Araablaste esialgsed vallutused olid lihtsalt röövretked. 2) Osised – vahemaa vallutatud rahvastega (muude süsteemidega võrreldes erakordselt erinev), sundi ei tohi olla. 3) Valitsemisviis – palju vaieldud ja nimetatakse tihti despootiateks. Tegemist ei ole tugeva pärilikkusega monarhiaga, küll aga oli ainuvõim. Despootiaks nimetatakse seetõttu, et ilmalik ja valimulik ühendatud. Despootia ei tohiks olla negatiivse tähendusega, aga tänapäeval on.
seda suudab, siis ei võeta võõrast omaks. Majanduslikud põhjused: senised praktikad osutuvad liiga kalliteks, või mõni muu sotsiaalne katastroof. Traditsionalismi vastulöök: püüab sekkuda protsessi. Seda kohtab erinevates vormides ja tihti. Näiteks konservatiivne islam, vastulöök lääne elustiil järeleaimavate noortele. Juhtub seal, kus on probleeme. Riikides, kus kaks kultuuri või hoovust saavad koos eksisteerida, sellist vastulööki ei tule. Ka islamisse ei ole sisse kirjutaud, et ta oleks eriliselt traditsionalistlik. Ka eesti kultuuri võib pidada vahel väga traditsionalistlikuks (jäämine vanade praktikate juurde). Avatud ja suletud kultuurid: · avatud- kultuuridevahelised suhtlemiseks lahti, ei karda teistest kultuurist tulevaid mõjusid ei püüta nende vastu vaktsineerida. · suletud kultuurid- teadlikult piiravad oma kandjate suhtlust teiste kultuuride kandjatega.
annaabi.ee 
