Mesopotaamias rajati aga peamiselt tsikuraate. Üheks kuulsamaks ning tähtsamaks kujunes Paabeli torn. Kui Egiptuses kasutati hieroglüüfkirja siis Mesopotaamias kujunes välja juba kiilkiri. Nii Egiptuses kui Mesopotaamias oli ka religioon väga tähtsal kohal. Kui Egiptuses oli jumalaid palju ning usuti, et õige elu algab alles pärast inimese surma, siis Mesopotaamias oli jumalaid vähem ning usuti, et inimese surmaga lõppeb kõik. Seega olgugi, et mõlemad riigid sõltusid jõgede ,,arvamusest" ning et nende kultuur oli kõrgelt arenenud pean mina neid siiski täiesti erinevateks, sest ühe riigi usk oli, et inimeste tõeline elu tuleb pärast surma ning teises riigis usuti, et surmaga lõppeb inimese eksisteerimine siin maailmas. Reni Raudla 11.A
2. Eesti kui ,,Rootsi viljaait" põhjapoolseim vilja eksportiv maa 3. Viinapõletamine (al. 18 saj) 4. Talumajapidamine: · Põlluharimine peamiselt teravili, ka lina, hernes ja naeris. · Karjakasvatus lambad, kitsed, sead, lihaloomana ka lehmad. · Veo- ja künniloomaks härjad. · Rehielamu eesti talurahva korstnata ja aknata elumaja, mis koosneb köetavast rehetoast ja rehealusest, kus toimus rehepeks. · Vakuraamatud sinna pandi kirja talupoegade koormised, mis sõltusid talu ja pere suurusest. · Adramaarevisjonid nende käigus (7-8 a järel) pandi kirja kõik töövõimelised talupojad. Seda vajasid mõisnikud, kes maksid riigile talurahva tööjõu kasutamise eest maksu adramaade(?) Talurahva õiguslik olukord Rootsi aja algul Rootsi aja lõpul · Sunnismaisus · Koormised seati vastavusse talu · Teokoormised sõltusid mõisniku võimalustega ja märgiti üles vaku- suvast
8. · Maaisand: omas maavaldusi, kohtuvõimu, maa andis talupoegadele rendile, pidi talupoegi kaitsma · Talupoeg: töötas maa eest, pidid kandma koormisi, teokohustus, naturaalandamid, maksud 9. Nt: kündmine, äästamine, vilja koristamine, väetamine jne. 10. · Vabad talupojad: Isiklik vabadus olemas, maa kuulus neile, sõltumatud maaisanda suhtes, koormistest vabastatud · Sõltuvad talupojad: isiklik vabadus olemas aga sõltusid maaisandast, rentisid maad maaomanikult, sõltusid isandast, täitsid koormisis, sunnismaisus · Pärisorised talupojad: vabadust ei olnud, maad ei omanud vaid töötasid mõisa heaks, maaisand võis neid müüa/vahetada, sunnismaisus 11. Talupoja elu kulges põllutööde rütmis. Tuli põldu künda ja vilja külvata, heina niita, vilja koristada, reht peksta, metsa langetada, loomi karjatada. Tegeleti ka käsitööga
Tähtsaimaks maaharimisriistaks oli: · juurtega puutüvest tehtud ader · okstega kuuselõhandikest tehtud karuäke · Toimus põlispõldude laienemine metsa arvelt. Põlispõldudel levis kolmeväljasüsteem. Kehvematel maadel aga kaheväljasüsteem. Kasvatati talirukist, aga ka vähesel määral · otra, kaera ja nisu. Teistest kultuuridest kasvatati lina, kanepit, humalat, hernest, uba, tatart, hirssi, naereid. · Kehtis väljasund ehk sunduslik külvikord. Saagid sõltusid ilmastikust. Sagedased olid ikaldused. · Loomakasvatus sõltus söödabaasist. Sarvloomade kõrval kasvatati lambaid, kitsi ja sigu. Sigade nuumamiseks kasutati tammetõrusid. Hobuste kasvatamises oli esikohal Saaremaa. Palju peeti ka kodulinde: kanu, hanesid, parte. · Olulise tähtsusega oli mesindus. Domineeris metsamesindus mesilasi peeti metsas puutüvede õõnsustes. Mesinduses algas langus 14. sajandil. Selleks mitu põhjust: · korjealade vähenemine
seotud küttimisega. · Koopa seintele joonistati koopamaalinguid, mis kujutasid inimesi küttimas · Vooliti inimeste ja loomade kujutisi KÜTTIDE JA KORILASTE RITUAALID · Enne jahti tantsiti, põristati trumme ja lausuti nõiasõnu, mis pidid kindlustama jahi kordamineku · Peale trummide kasutati ka vilepille · Rituaale korraldasid targad ehk nõiad Varajaste põlluharijate uskumused · Koos tsivilisatsiooniga arenesid ka uskumused. · Inimesed sõltusid põlluharimisest ja karjakasvatusest, see aga omakorda ilmast ja loodusest. · Seetõttu austasid inimesed eelkõige loodusjõude. PÕLLUHARIJATE JA KARJAKASVATAJATE rituaalid · Tehti jumalatele ohverdusi · Tehti kujukesi ja kummardati neid · Pildil on peko, keda muistsed eestlased kummardasid Muistsete Eestlaste uskumused Muistsed eestlased uskusid paljudesse erinevatesse jumalustesse · Taara oli kõige levinum Saaremaal · Setodel oli Peko
Läänlased Slavofiilid ülistasid taotlesid Lääne- Venemaa Euroopa arengutee minevikku ja pooldamist ja olid süüdistasid Peeter veendunud, et I tsaaririigi Peeter I päästis eripärase Venemaa, arengutee pöörates tsaaririigi katkestamises. läänelikule arenguteele. Elanikkonnast moodustasid ligi 80% pärisorised talupojad, kes sõltusid täielikult mõisnikest. Riigi talupoegade olukord oli kergem, sest neil tuli täita ainult kindlalt määratud koormisi. Mitmed valitsejad otsisid lahendust pärisorjuse kaotamiseks. Nikolai I ajal hakati muutma Venemaa äärealad sisekubermangude sarnaseks. Juurutati vene keelt asjaajamiskeelena. Levitati vene õigeusku. Venekeelne kooliharidus. Aleksander I reformid olid head - haridust arendati ja muudeti riigi
linnad paiknesid kas suurtel kaubateedel või olid ajalooliselt ja traditsiooniliselt suured N: Rooma, Marseille, Konstantinoopol 2. Korporatiivsed ühendused mõjutasid linna valitsemist tootmise ja kvaliteedi kontrollimisega, seades ka toodete hindu ning tavaliselt keelasid toota nendel kes ei kuulunud mõnda linna ühingusse. Ühingud raskendasid ka uutele linnaelanikele kodakondsuse andmist. 3. Linnad sõltusid senjooridest ehk maaomanikest, kes linna valdusi omasid. Väiksed linnad olid enamasti senjoori kindla võimu ja kaitse all. Suuremad linnad tahtsid paljud linnad enda valitseja alt pääseda ja sellepärast tunnistasid need linnad meeleldi oma kuningat nende senjoorina. Linnad olid huvitatud eeskoste alt vabanemisest kui senjoorid nõudsid liiga palju ja kõrgeid makse või rõhusid neid piirangutega. 4. Kaugkaubandus aitas arendada panku ja rahamajandus kuna
sõltus linna suurusest. Toimis ,,istuva" ja ,,puhkava" rae süsteem, kus poolt koosseisust valitses ühel ja teine pool teisel poolaastal. Bürgermeister ja meer olid rae juhatuse liikmed ehk linnapead. Rae ülesanneteks olid linnade majandus ja kaitseküsimused, linade heakord, vaestehoolekanne, kohtumõistmine ja välissuhtlus. Linnakogukonna liikmeks saadi kas linnas sündides, või rae otsuse põhjal peale kodanikuvande andmist ja kodanikeraamatusse kirjutamist. Linnakodaniku õigused sõltusid tööalast ja varanduslikust seisundist. Varakeskajal oli kaubanduse tähtsus tühine. Selle põhjuseks oli naturaalmajandus, linnade puudumine ja kaubanduse ohtlikkus. Linnade taasteke ja käsitöö areng andis tõuke kaubanduse arengule. Peamiselt kaubeldi toorainega ning valmistoodangut müüdi vähe. Edu kauplemisel andis ülisuuri kasumeid ja poliitilist kapitali. Küll aga raskendasid kauplemist erinevad kaalu- ja mõõduühikud ning rahad. Kuni 14
Vahemerel. Inglismaa jäi kontinentaalblokaadi. Blokaad oli tõesti tugevaks hoobiks Inglismaa majandusele. Preisimaa purustamise järel algas sõjategevus Venemaa ja Prantsusmaa vahel, mis lõppes 1807. aastal Napoleoni hiilgava võiduga. Prantsuse Vene suhted Venemaaga: tilistide ala peeti alandavaks, kontinentaal plokaad oli majanduslikult halb, Aleksander I ei suutnud andestada Austerlitzi lahingu kaotust. Napoleoni langus 1810. aastaks sõltusid enamik Euroopa riike kas otseselt või kaudselt Prantsusmaast. Oma ülemvõimu kehtestamiseks kasutas Prantsusmaa mitmesuguseid meetoteid. Vallutustega oli Prantsusmaa keisririigiga liidetud Belgia, Holland, osa Itaaliast, Ilüüria ja Loode-Saksamaa. Prantsusmaast sõltusid ka tema liitlased Austria, Preisimaa, Venemaa ja Taani. Nii oli Napoleoni loonud Prantsusmaast sõltuva poliitilise süsteemi Euroopas, millest väljapoole jäid üksnes
avaldub see juba ka koduseskeskonnas. Keskkonda mida selles raamatus kujutati oli räpane, vähe valgust kuna Popi, Huhhu ja Isanda korter asus keldrikorrusel ja selletõttu oli veel korter niiske ning külm. Esiteks räägin Isandast, Isand oli esiteks muutunud sellises keskkonnas tusaseks ja tal puudusid sõbrad ainukesed kellega ta suhtles oligi Popi ja Huhuu. Isand on inimene kes kardab üksindust, Isandate peale tihtipeale loodetakse ja on teistele tugi. Siin raamatus Popi ja Huhuu sõltusid isandast. Pop on, arglik, tagasihoidlik ning kartlik. Raamatus oli ka arusaada õpitud abitusest mis oli loodud Isanda poolt. Isand hoolites Popist palju ning Popi oli Isanda tugi mingilmääral. Isand andis Popile tähelepanu, paremat toitu, viis jalutama ning paitas. Huhuust, aga Isand ei hoolinud. Isand angis talle kehvemat toitu ning hoidis teada väikses puuris kus ei olnud liikumis võimalust. Kuna Isand koitus Huhuuga nii halvasti tekkis
Vahaküünlad olid kallid, õlilambid ning rasvaküünlad ei suutnud anda piisavalt valgust, et jätkata toimetusi. Elu keskaegses majas erines oluliselt tänapäevasest elust. Puudusid kõik praegusaja mugavused: kraanivesi, keskküte, elektrivalgus. Elati enamasti tihedalt koos. Keskmise linnakodaniku maja oli kahe- või kolmekorruseline. Esimesel korrusel paiknes töökoda, teisel asusid eluruumid, kolmandal aga panipaigad ja ladu. Mööblit oli tubades vähe, selle hulk ja kaunidus sõltusid peremehe jõukusest. Aukohal olid kaks mööblieset: söögilaud ja voodi. Linnaoludes oli käitumiskoodi omandamine ülimalt oluline. Sellest võis sõltuda isiklik au ja mõnikord koguni elu. Näiteks oli ohtlik teha kohatuid zeste mõne pühapaiga ligiduses või riivata teise isiku head nime. Õige käitumine ei puudutanud ainult suhteid elavate inimeste vahel, vaid selle kaudu kujundati ka hoiakuid pühakute ja jumala suhtes.
o eelduse vasallidest moodustava aadli tekkeks o kuningate maavalduste (domeenide) järkjärguline kahanemine, see tähendab seda, et mida rohkem nad maad jagasid ,seda vähem neile endile jäi. Vasallsuhete loomine toimud investituuri kaudu. Selle käigus pidid vasall vanduma senjöörile oma ustavust, mille eest vastutasuks andis senjöör talle lääni. Enamiku rahvast moodustasid talupojad. Nad erinesid oma suhtest isandaga vasallidest sellega ,et talupoja polnud vabad, vaid sõltusid oma isandast. Sellel perioodil muutusid vabad talupojad orjadega ühevääriliseks ning kujunes välja põhiliselt kaks majandussüsteemi : o Rendihärrus, mis tähendas ,et kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. o Mõishärrus ehk , mille korral kasutasid talupojad ainult väikest maalappi ning suurem osa jäi mõisamaaks. Tekkisid sunnimaised talupojad ehk pärisorjad.
Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonid: sarnasused ja erinevused Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonid kerkisid esile umbes 3000 aastat eKr. Mõlemad sõltusid palju veest Aafrika kirdeosa tsivilisatsioon Niilusest ning Pärsia lahe ja Vahemere vaheline ala Eufratist ja Tigrisest. Kuna Egiptus oli geograafiliselt eraldatud, püsisid nende traditsioonid rohkem muutumatuna kui Mesopotaamia omad. Nendel kahel tsivilisatsioonil on palju erinevusi ning ka sarnasusi. Üheks erinevuseks on kindlasti religioon. Kui Egiptuses usuti ja pöörati tähelepanu surmajärgsesse ellu, siis
Põliselanike vastupanu murdmise üks edukamaid viise oli piisoni kui liigi hävitamine. Piisonitel oli suur tähtsus indiaanlaste toitumises ja elus. Siiski jäid mõned isendid elama kaitstud aladele ja tänapäevaks on neid juba 200 tuhat. Millist kasu said inimesed piisonitest? Piison andis indiaanlastele toitu ja nad olid ,,preeria aednikud". Indiaanlased olid piisonitest nii sõltuvad, et nende mütoloogiagi kasvas piisoni ümber. Ka uusasukad sõltusid neist preeria lihamägedest, kes pakkusid lisaks veel kehakatet. Koljudest veeti kokku terved mäed, mis viidi tehastesse väetise tootmiseks. Joonas Karl Kuusik 8.C
Egiptus ja Mesopotaamia Mesopotaamias ja Egiptuses kujunesid välja ligi 3000 aastat eKr. Need olid esimesed tsivilisatsioonid, mis tekkisid ning need rajati suurte jõgede äärde. Egiptuse tsivilisatsioon tekkis Niiluse kallastele ning Mesopotaamia tsivilisatsioon Eufrati ja Tigrise alamjooksule. Niiluse orgu piiravad kõrbed ja seal ei saja vihma, selle tõttu sõltusid sealsed elanikud kõige rohkem korrapärastest üleujutustest, mis Niiluse jõel toimusid. Ka Mesopotaamia tsivilisatsioon kujunes välja jõgede lähedal, kuid Eufrat ja Tigris ei ole korrapäraste üleujutustega jõed, vaid üleujutused on ettearvamatud. Selle pärast tegeleti mõlemas piirkonnas niisutuspõllundusega. Egiptuses polnud orjadel mingeid õigusi- nad olid täielikult oma omaniku käsutada, kuid Mesopotaamias olid sõltumatud talupojad, kellel olid ka omad õigused ning
rikaste linnakodanike kätte kogunes sageli hiigelvarandusi. Ka orjapidamine võttis varasemaga võrreldes veelgi suuremaid mõõtmeid. Linnu valitseti traditsioonilisel viisil: tegutsesid linnanõukogud, igal aastal valiti riigiametnikke ja mõnes Kreeka linnas korraldati ka rahvakoosolekuid. Kuid linnade võimuorganite volitused piirdusid nüüd enamasti siseasjade korraldamisega. Välisküsimustes allusid linnad selle suurriigi valitsejale, kelle territooriumil need paiknesid. Kreekas sõltusid linnad kuningavõimusti vähem kui mujal. Paljud neist ajasid iseseisvat poliitikat ja suutsid Makedoonia kuningatele isegi edukalt vastu seista.
milleks on filosoofidest valitsejad, valvuritest käsutajad ning tootjad. Pidas nendes kolmes seisuses olevaid indiviide kõige targematakes ja kelle käest on kõige õigem nõu küsida. Lihtrahva käest võisid küsida, aga ei pruukinud kõige õigemat vastust saada. Türanniat pidas Platon kõige madalamaks ning riigis polnud sellele kohta. Platonile oli veel vastuvõtmatu timukraatia, kus kodanike võimed ei olnud otsustavad, vaid nende õigused sõltusid varandusest ja seisusest. Päris poolt ei ole, et Platon demokraatiat nii seletas, kuna kui valitseks riiki isikud, kes on kõrgemast seisusest, siis ei oleks lihtkodanikel üldsegi sõnaõigust ja indiviididel, kes kuuluvad madalamasse seisusse, polekski võimalik eksisteerida. Igal inimesel on sõnaõigus mingi tähtsa sündmuse otsustamisel või kaasa aitamisel. Kindlasti ei sa väita, et kas üks või teine ühiskonna kiht
organisatsiooni vastu. ( 1936 a. ) Rosevelti reformid: 1. Kontroll panga ületootmine ( alles jäid suured pangad) 2. Reguleeritud põllumajandus 3. Uued töökohad ja abitöökohad 4. Hoolitsemini abivajajate eest 5. Töötute abiraha ja pension Itaalia lahkus Rahvasteliidust, sest Etioopiat ei loetud nende asumaaks. Suurbritannia pääses majanduskriisist kõige kiiremini, kuna teised riigid sõltusid sellest riigist. Tehastes hakati kasutama konveiereid.
aasta suvelmoodustati Prantuse kontrolli all olevast 16 Saksa riigist kuulus Reini Liit, mille protektoriks sai Napoleon Bonaparte. Prantsusmaa peavastaseks oli Inglismaa, kellega liitusid teised Euroopa arenenuimad riigid. Euroopa riigid ei tunnustanud Napoleoni võimu ning jätkasid sõjategevust Prantsusmaa vastu,et taastada s eaduslik monarhia ja vana kord. Prantsusmaa vasallriikideks olid Belgia, Holland, Itaalia, Illüüria, Loode-Saksamaa ja osa Itaaliast. Prantsusmaast sõltusid ka tema liitlased Austria, Preisimaa, Venemaa ja Taani. Teistest riikidest sõltumatud olid Inglismaa, Rootsi, Portugal ja Taani. Napoleoni vallutatud aladel kehtis legitiimsuse põhimõte, mille alusel sooviti kõigi Prantsuse revolutsiooni eelsete dünastiate võimule ennistamist. Nõnda taastati Bourbonide dünastia võim Prantsusmaal, Hispaanias ja Napolis. Habsburgid said tagasi oma valdused Itaalias. Taastati ka paavsti ilmalik võim Rooma aladel.
päeval ja igal hetkel. Juhused on ette määratud saatuse poolt. Vaba tahtega ei ole võimalik mõjutada ei saatust ega juhust. Küll aga valime alateadlikult endale vajaliku juhuse. See saab olla kas positiivne või negatiivne. Hiljem tagasi vaadates võib negatiivne juhus osutuda positiivseks, hoides ära mõne katastroofi või andes inimesele õppetunni. Sellepärast öeldaksegi, et inimene õpib kogu oma elu. Teda õpetavad ette määratud juhused. Oidipuse halvad teod minevikus sõltusid saatusest, kuid kõik otsused, mis ta võtab vastu teose algusest kuni lõpuni, teeb ta vabal valikul. See mis põhjustab ta huku, on tema enda tugevus ja julgus, tema lojaalsus Teeba linnale ja tema tõearmastus. Teosest ''Kuningas Oidipus'' oleks meie riigijuhtidel palju õppida. Kõige tähtsam on ausus ja sõnapidamisoskus. Kuningas Oidipus hindas neid omadusi väga. Ta kuulutas välja, et otsib Laiose tapja üles ning karistab teda selle teo eest. Leides ennast Laiose mõrvarina ja oma
Sõdade ajendiks sai Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile tulla appi moslemite vastu võitlema. Paavstidele andsid sõjak äigud idamaadesse võimalusena näidata end kogu ristirahva juhina püha ürituse nimel. Püüti tugevdada oma kaubanduslikke positsioone vahemere idaosas. Kristuse haua vabastamine. Kokku oli ristisõdu 8 kuid edu sellega ei saavutatud.Sunnimaisus ja pärisorjus- Lääne-Euroopa talupojad sõltusid kõrgkeskajal oma isandatest-feodaalidest. Maa mida talupojad harisid kuulus tavaliselt isandale, enamik talupoegi olid sunnismaised ja kohustatud isanda heaks tööd tegema: nad harisid põlde või maksid andamit.Isandal oli õigus talupoja üle kohtu mõista ja teda ihunuhtlusega karistada ja paljudel juhtudel ka surma mõista. Koormised kuna talupoegade maa kuulus enamasti isandale , siis pidid talupojad selle kasutamise eest tööd tegema ehk koormisi kandma. Koormised erinesid
Linnad tahtsid saada iseseisvaks, kuid kuna kogu maa kuulus maaisandatele ehk senjööridele, pidid linnad isandatele makse maksma, vastutasuks võidi linnades käsitööd teha ja kaubelda. Senjööri ja linna vahekord määrati kindlaks kokkulepetega, mille alusel linnas elu korraldati. Kuna linnas oli vaja rohkesti töökäsi, oli paljude linnade seadustes punkt, mis lubas sunnismaisele talupojale vabadust kui ta on ühe aasta linnas elanud. Väiksemad linnad sõltusid rohkem maaisandatest, kes pakkusid neile kaitset kallaletungide vastu. Suuremad linnad olid rohkem iseseisvad ja tahtsid alluda ainult kuningale, neist said pealinnad. Sõlmiti ka linnade liitusid, kes tahtsid vabaneda Rooma ja Saksa keisrite mõjuvõimu alt. Mõnel liidul see õnnestus ja tekkisid linnriigid, näiteks Toscana ja Lombardia. Linna eestotsas oli linnanõukogu, kuhu kuulusid rikkad kaupmehed. Linnaelanikudkoondusid
korralik ratsamees. Hugenotid moodustasid umbes kümnendiku Prantsusmaa elanikkonnast. Nende eriõigused ei sobinud kokku tugevneva kuningavõimuga. Louis XIV-le oli vastumeelt, et osa tema alamaid on teist usku kui ta ise. Tema ajal kaotasid hugenotid oma viimased eriõigused ning enamik neist põgenes riigist, samuti koondati kõik kuningale potentsiaalselt ohtlikud olevad suurfeodaalid uude Versailles' lossi, kus nad kuninga õukonnas olles sõltusid monarhi tahtest ning olid pidevalt tema kontrolli all. Louis XIV valitsemise kohta võib öelda, et hiilgas õukond, aga rahvast, mis oli väsinud ja vaene, ei näinud keegi. Kuid vaatamata sellele võib öelda, et kuningas suutis luua tugeva ja tsentraliseeritud riigi ning võis ka tulevastele põlvkondadele näidata, kuidas ei tasu riiki valitseda.
Muutused kultuuris Kultuur on pidevas muutumises olnud kogu aeg. See on enamasti tingitud mingist muutusest ühiskonnas. Kuidas on muutunud kultuur läbi ajastute ja mis on selle tinginud? Agraarühiskonnas elasid inimesed maal. Kuna elati maal, siis olid ka pered suured, sest nii oli lihtsam majapidamistöid omavahel ära jagada. Mida rohkem töökäsi, seda paremini kulgeb töö. Inimesed sõltusid palju teineteistest. Kui suhted olid head, siis ka abistati ja aidati teineteist. Puudus igasugune anonüümsus. Kuna tollal peeti kirikuskäimist väga oluliseks ja kui keegi oli mingil põhjusel minemata jätnud, siis sahistas terve külarahvas sellest pikalt. Nii oli ka lastesaamisega. Ei kiidetud vallalisi naisi heaks, kes olid lapseootel. Tehti luulet, laulu ja tantsu ning koguneti suvisel pööripäeval lõkke umber, aeti aidas puskarit. Seejärel toimusid mitmed muutused
tarbitakse nende enese poolt. 2. Traditsiooniliste tootmisviiside iseloomustus. 1)Ülejääke mida müüa ei teki 2)Esineda võib vahetuskaubandust 3)Kasutati tööriistu 4)Tööloomi ei kasutatud 5)Osa toodangust säilitati põuatagavarana. 6)Tagavarade kaitseks loodi vastavad organisatsioonid. 7)Tekib riigi alge. 3. Tehnoloogilised murangud. 1) Esimesed rahvusvahelised ettevõttedolid Euroopa kaubanduskompaniid. Ostisd kokku ülemeremaadest nt. vürtse ja karusnahku. Need ettevõtted sõltusid päritolumaa valitsusest. 2) Teise põlvkonna rahvusvahelised ettevõtted tootsid kolooniates põllumajandussaadusi või kaevandasid maavarasid . 3) Kolmas põlvkond RVE-sid arenes välja edukatest tööstusettevõtetest, mis laienesid naaberriikide turgudele. Alates 1950. muutusid ettevõtted kiiresti rahvusvahelisteks. Tugeva tõuke andis reaktiivreisilennukite kasutuselevõtt. 4) Neljas põlvkond. Tootmise ja toodete keerukuse kasvu ja toote elutsükli lühenemise
Teenistus kindla lepingu alusel ja tavaliselt pikaks ajaks. Palgasõdurist sai professionaalne sõjamees. Sõdur kaotas sideme tsiviileluga ja elatusallikaks jäi armee. Jalavägi: relvastatud piikide (odade) ja musketitega Ratsavägi: raskeratsavägi (kürassiirid), keskmine ratsavägi (tragunid) ja kerge ratsavägi (hussaarid). Suurtükivägi Sõda peeti ühiskonna normaalseks ja igapäevaseks vajalikuks osaks. Kasutusele võeti tulirelvad. Loodi magasinisüsteem: enne seda sõltusid sõdurid röövitud ja ostetud toidust. Paljudes riikides reformiti sõjaväge,. Loodi sõjakoole, kus õpetati välja ohvitsere. Esimesed sõjakoolid Itaalias 15. sajandil. Gustav II Adolf: Louis XIV: kadetikorpused Prantsusmaal Friedrich I: esimene kadetikorpus Preisimaal Friedrich II Suur: Markii de Louvois: range distsipliin armees, parandati sõjaväe väljaõpet, hoolitseti sõdurite eest rohkem Peeter I: reformid, sõjakoolid 17. saj II poolel Venemaal
visata ja orjapidaja ei tohtinud tulla oma orjale sinna järele . Selle kõige halvemaks pooleks oli tõsiasi, et preester ei olnud kohustatud orje ülal pidama ning toitma, mis omakorda sundis orje kas templist põgenema või nälga surema. Põgenemine tõi kaasa ohu, et ta võetakse kinni ja karistatakse rängalt . Orjal lubati ka kord aastas Dionysose päeval teistega veini juua . Ori polnud ühiskonna liige, vaid oli ühiskonna omand .Orjad sõltusid täielikult oma peremehest . Neil puudus eraomand , puudusid igasugu kodanikuõigused ning ka eraelu . Orje vabastati vaid siis, kui tema omanik oli suremas . Siiski jäi ori sõltuma peremehe järeltulijast . Minu jaoks ei ole selline riigikord kuigi täiuslik . Orjade vabadus oli niivõrd piiratud, et orjade jaoks ei saa seda mitte mingit pidi täiuslikuks nimetada samas kui orjapidajate jaoks oli see vastupidi. Vaatamata sellele muutsid väikesed õigused orjade elu lihtsamaks .
Talupojad ja mõisamajandus Agraarühiskond. Talurahva õiguslik seisund Keskaegne ühiskond oli ag raarühis ko nd: elati peamiselt maal ja elatuti põllumajandusest. Enamik inimesi olid talupo jad ja nemad tootsid valdava osa ühiskonna rikkustest. Lääne-Euroopa talupojad sõltusid kõrgkeskajal oma isandatest - fe o daalide s t. Maa, mida talupojad harisid, kuulus tavaliselt isandale, enamik talupoegi olid s unnis mais e d ja kohustatud isanda heaks tööd tegema. Oma enda maad harivaid ja koormistest vabastatud talupoegi oli rohkem Euroopa hõredamalt asustatud ääremaadel, näiteks S kandinaavias . Külad Enamik Euroopa talupoegi elas külades. Põldudest ümbritsetud talumajad koos väheste abihoonetega paiknesid lähestikku.
pöörata tähelepanu üksikvanemate temaatikale ning rõhutada, et lapsed ootavad ja vajavad mõlemat vanemat". Üksikvanema Heaks MTÜ on loodud eesmärgiga ühendada Eesti üksikvanemaid, pakkudes neile tuge ja nõustamist. Artiklis esitatud tees, et laps jääb sageli isata ema tõttu, tugineb järgmistele esitatud argumentidele: · Noorukite seas läbiviidud küsitlus näitas, et laste suhted isaga sõltusid eelkõige emast - kui isal olid head suhted emaga, olid ka nende suhted lastega paremad. · Peale lahutust tahavad sageli emad laste läbi mehele kätte maksta, rõhudes majanduslikele aspektidele. Sellise käitumise tulemus aktiviseerib isa distantseerumise oma lapsest/lastest. · Eeldatakse, et lapsele parim vanem on ema, kuid tegelikkuses seda ainult soole tuginedes hinnata ei saa. Ülalnimetatud argumente võib pidada üldiselt asjakohasteks
vene realistlikku kunsti. Kunstnikud kujutasid stseene rahva elust ja Venemaa ajaloost, esitasid progressiivsete kultuuritegelaste portreid, näitasid kodumaa looduse ilu. Sageli olid teosed teravalt kriitilised ja tsarismi väärnähtuste vastased. Ilja Repini "Burlakid Volgal" Constantin Meunier (1831-1905). Terasesulataja. 1886. · Skulptuuris suutis realistlik suund vähem läbi lüüa, sest kujurid sõltusid rohkem tellimustest kui maalijad. Belglane Constantin Meunier lõi jõulisi kujusid tööstustöölistest ja kaevuritest. Tema teostes peegeldub tööinimeste tugevus ja hingeline suurus. Kaks Meunier' reljeefi on jõudnud ka Tallinna. Kasutatud kirjandus · http://miksike.ee/documents/main/referaadid/realism_kunst_siljapaulus.htm · http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/realism/index.htm · http://et.wikipedia
Filmis saab sellest aru kui vaid sügavast armastusest, raamatut lugedes aga mõistab, et Bella kardab, et unustab Edwardi ja selle, et maailmas on vampiirid. Ta kardab, et hiljem meelde tuletades tundub see lihtsal mõne unenäona, mitte tegelikkusena. Seega filmi vaadates tundub see lihtsalt romaanina, raamatut lugedes aga hakatakse kaasa tunda ning elama läbi neid samu südamevalusi mida kannatab ka peategelane. Kuna raamat oli pikk, tegevusi oli palju mis üksteisest sõltusid, pidid filmitegijad raamatu süžeed natuke muutma, mis võibolla tõsiseid raamatu fänne ehk häiris. Kuigi nii novelli esimene osa kui ka teine osa on kinodes edetabelites pikalt esimestel kohtadel püsinud, on filmi kriitikud üsnagi skeptiliselt sellele lähenenud. Filmi ja raamat on sobilik igale eale. Seda võivad lugeda nii 12 aastased, kui ka noored inimesed ning samuti ka vanemad, kuna sisaldab elementi mis on sobilik igaühele
Hiljem oli olulisem laieneda uutele turgudele, et suurendada tarbijate hulka ja mastaabisäästu. Eri riikidesse laienevad ettevõtted püüavad alandada tootmiskulusid ning toota tõhusamalt. Tähtis on odav tööjõud. Ettevõtete areng läbi ajaloo on olnud erinev. Arengus võib eristada rahvusvaheliste ettevõtete põlvkondi: 1. Euroopa kaubanduskompaniid , Briti Ida-India kompanii, kes ostsid kokku ülemeremaade saadusi (karusnahku) ning tutvustasid neid Euroopas. Sõltusid päritolumaa valitsusest ja aitasid asumaid koloniseerida. 2. Tootsid kolooniates põllumajandussaadusi või kaevandasid maavarasid ning tegelesid toorme esmase töötlemisega ja sisseveoga päritolumaale. Naftakompanii Royal Dutch Shell. 3. Arenesid välja edukatest tööstusettevõtetest, mis laienesid naaberriikide turgudele või soovisid juurdepääsu strateegilistele ressurssidele ( loodusvarad, tööjõud, teadmised ) . 4. Alates 1980
*koloonia liigid: ümberasumiskoloonia (rajati emamaa üleliigse rahvastiku ümeberasustamiseks); faktooria (kaubanduslikud või sõjalised tugipunktid võõral maal); istanduskoloonia (istanduskultuuride kasvatamiseks);ressursikoloonia (rajati emamaal puuduvate loodusvarade hankimiseks,19.saj); reservkolooniad (emamaa vallutab igaks juhuks tagavaraks); poolkolooniad (maad, mida ei õnnestunud lõplikult ja täielikult vallutada, sõltusid ikka emamaast); kolooniate iseseisvumise põhjused - sõjad mõjutasid maailmamajanduse toimimist ning seetõttu hakati otsima võimalusi koloniaalsüsteemi ümber kujundada. 3) *sisemajanduse kogutoodang (SKT/SKP) - antud riigi territooriumil valmistatud toodangu ja teenuste koguväärtus; (rahvuslik koguprodukt - antud riigi ettevõtete poolt valmistatud toodangu ja teenuste koguväärtus); *majanduse struktuur - esmas sektor(hankiv), sekundaarne sektor(töötlev), kolmas sektor(teenindav)
Ta leidis, et tema ema, naine ja 3 last olid mõrvatud Hispaania vägede poolt. See tekitas temas sellist viha, et ta lubas tappa nii palju valgeid, kui vähegi võimalik. Sellest ajast hakkas ta terroriseerima Mehhiko asunikke ja pärast eelpool toodud sündmust sai ta visioonide läbi ka endale väe. Geronimo ei olnud kunagi pealikuks, vaid tema näol oli tegu šamaaniga (medicine man), vaimse ja intellektuaalse liidriga nii lahingus, kui ka tavaelus. Apatši pealikud sõltusid tema tarkusest. Chiricahua'd olid rändava eluviisiga, sõltuvalt aastaajast tegelesid jahipidamise ja põllundusega. Kui oli toidunappus, siis oli tavaks sooritada rünnakuid naabersuguharude vastu. Rünnakud ja veritasu oli austusväärne eluviis selle kandi suguharude hulgas. Apatšid avaldasid tugevat vastupanu hispaanlastest kolonistidele ja lääne poole liikuvatele ameeriklastest asustajatele. Mitmed apatšide juhid, nende
ja sarnased jooned. Egiptuse ja Mesopotaamia esimesed tsivilisatsioonid kujunesid välja umbes 3000 aastat eKr. Aastaarvu vaadates võib öelda, et mõlema riigi tsivilisatsioonid kujunesid välja enamvähem samal ajal. Millised olid nende riikide tsivilisatsioonid ja mille poolest need erinesid ja sarnanesid? Kõige suurem sarnasus nende kahe riigi vahel oli kindlasti põlluharimine. Mõlemad riigid sõltusid oma suurtest jõgedest ja nende äärde rajatud niisutus ja kuivenduskanalitest. Egiptus Niilusest ja Mesopotaamia Eufratist ja Tigrisest. Egiptuses oli põlluharimine veidikene lihtsam, kuna sealsetel Niiluse kallastel toimusid enamjaolt üleujutused vastavalt põllumaa vajadustele. Mesopotaamialased pidid aga põllumaid niisutama kuntslikult. Tekib küsimus, "Miks tõid edu sealsed põllu harimised?"
· Peamisel vene turule. · Õigus ainult mõisnikel. d. Talumajapidamisi 17.-18. saj. 40 tuhat: · Põlluharimine peamiselt teravili, ka lina, hernes ja naeris. · Karjakasvatus lambad, kitsed, sead, lihaloomana ka lehmad. · Veo- ja künniloomaks härjad. · Rehielamu eesti talurahva korstnata ja aknata elumaja, mis koosneb köetavast rehetoast ja rehealusest, kus toimus rehepeks. · Vakuraamatud sinna pandi kirja talupoegade koormised, mis sõltusid talu ja pere suurusest. · Adramaarevisjonid nende käigus (7-8 a järel) pandi kirja kõik töövõimelised talupojad. Seda vajasid mõisnikud, kes maksid riigile talurahva tööjõu kasutamise eest maksu adramaade(?) 2. Talurahva õiguslik olukord a. Rootsi ajal: Rootsi aja algul Rootsi aja lõpul · Sunnismaisus · Koormised seati vastavusse talu · Teokoormised sõltusid mõisniku võimalustega ja märgiti üles vaku-
Ori ei olnud ühiskonna liige, ori kuulus ühiskonnale, oli selle omand. Tavaliselt vabastas peremees orje surivoodil olles, tehes vastava korralduse oma testamendis. Vabaks lastu jäi aga endiselt oma peremehest või selle pärijast sõltuvaks. Ikka veel puudusid tal kõik kodanikuõigused. Mina arvan, et orjade suhtes ei olnud see riigikord väga täiuslik. Orjade vabadus oli piiratud. Neil puudusid õigused ning eraelu. Orjadel puudus isegi eraomand ning nad sõltusid täielikult oma peremehe tahtest. Kuid siiski oli orjadel natukene õigusi (nt tamplisse põgenemise õigus, Dionysose päev jne). Need vähesedki õigused ja privileegid muutsid riigikorra orjade jaoks helgemaks ning talutavamaks. Orjanduslik demokraatia oli nii täiuslik kui mitte nii väga täiuslik. Kõik oleneb sellest, kelle pilgu läbi asjale läheneda. Kreeka kodanike jaoks oli selline riigikorraldus
Venemaa 19. saj Valitseja Aleksander I (keiser 1801-1825) noor, suhtlemisaldis, vabameelne, hea hariduse ja kasvatusega. Korraldas põhjalikult ümber impeeriumi senise riigivalitsemise süsteemi. Ametnikkonna kasv, bürokraatliku asjaajamise vohamine ning võimu kuritarvitamine. Olulised olid haridusreformid. Venemaa oli valdavalt kirjaoskamatu. Haritud inimesi vajati aga üha rohkem. Mindi üle ühtsele koolisüsteemile. Venemaa jagati viieks õpperingkonnaks, igaühe eesotsas ülikool. Kehtestati neli koolitüüpi: ülikool, gümnaasium, kreiskool, kihelkonnakool. Aadlike jaoks asutati lütseume. 1820. aastatel pääses aga võimule tagurlus. Venemaa läänealadel Ukrainas ja Novgorodimaal hakati ulatuslikult rajama sõjaväeasundusi, kus väeteenistus ühendati põlluharimisega. Riigitalupoegade külasi muudeti sõjaväeasundusteks, nii lootis tsaarivalitsus kergendada finantsolukorda ja leevendada rahva vihatud nekrutivärbamist. Kuid igapäevaelu rangus, ränk tö...
Oma ülevõimu kehtestamiseks kasutas Prantsusmaa mitmesuguseid meetodeid. Need varieerusid otsesest sõjalisest vallutusest liitlasuhete sõlmimiseni. Vallutustega oli Prantsuse keisririigiga liidetudBelgia, holland, osa Itaaliast, Ilüüria ja Loode-Saksamaa. Prantsusmaagaliideti ka paavsti valdused.Mitmed Euroopa riigid olid Prantsusmaa vasallriigid, mida valitsesid enamasti Napoleoni lähisugulased.Prantsusmaast sõltusid ka tema liitlased Austria, Preisimaa, Venemaa ja Taani. Nii oli Napoleon loonud Prantsusmaastsõltuva poliitilise süsteemi Euroopas, millest väljapoole jäid üksnes täieliku sõltumatuse säilitanud riigid- Inglismaa ,Rootsi, Portugal ja Türgi. Nendest riikidest oli Pransusmaa jaoks kõige tõsisemaks vastaseks mõistagi Inglismaa. Reformid said alguse juba revolutsiooni sõdade
Kesk- ja kõrgharidussüsteemi loomine Napoleoni koodeks e. TSIVIILKOODEKS Prantsuse panga rajamine ja uus rahaühik Eraomandi puutumatus Inimesed seaduste ees võrdsed Sõjaväekohustus Sisepoliitilised ümberkorralduse Purustas 1805 Vene-Austria ühendväed (Austerlitzi lahing) Kaotas 1805 Inglise-Hispaania laevastikule (Trafalgari lahing) 1806 võitis Preisi vägesid 1807 Friedlandi lahing, Napoleon võitis Venemaad Tilsiti rahu (Prant. Lääne- Eur. Venem. Ida- ja Põhja Eur.) 1810 sõltusid enamik Euroopa riite Prantsusmaast, sõltumatud olid Inglismaa, Rootsi, Türgi ja Portugal Napoleoni vallutused 1806 loodi Reini Liit 16-st Prantsusmaa võimu all olevast Saksa riigist Reformid Saksamaal: Pärisorjuse kaotamine Aadlike eesõiguste kaotamine `'Tsiviilkoodeks'' (`'Inimeste ja
Eesti 19. sajandi esimesel poolel Eestis toimusid 19. sajandil nii mõnedki muudatused. Need puudutasid nii talurahvast kui ka mõisnike. Eesti kuulus tol ajal Venemaa kooseisu, mida valitses sajandi alguses tsaar Aleksander I. Ta pooldas Katariina II ajast päris valgustatusideid ja proovis Venemaad reformidega euroopalikumaks muuta. Kuna suurem osa Venemaa elanikkonnast moodustas talurahvas, viis Aleksander I läbi muudatusi just talurahva elus. Keiser tahtis esmalt muudatusi läbi viia väiksemal alal, et näha kui mõistlikud muudatused on. Seda tegi ta Balti kubermangudes, kuna seal valitsesid juba euroopalikud olud. 1802. aastal võeti vastu seadus, mis kehtestas talupoegade pärimisõiguse. Talurahva poolt loodi vallakogukonnad, kus võeti vastu otsuseid. Hakati koguma ka magasivilja, mida hädaajal kasutada sai. Loodi ka vallakohtud, mis lahendasid talupoegade vahelisi probleeme, määrasid pisemaid karistusi ning ...
· Seal tõsteti esile kõiki olulisemaid rüütlivoorusi. · Lisaks üldistati rüütli truud armastust mõne südamedaami vastu. 11. Kuidas avaldus rüütlikirjanduses nn daamikultus (2)? · Rüütlit ei peetud õigeks sõdalaseks, kui tal polnud südamedaami. · Rüütel pühends tavaliselt enda vallutused ja võidud enda armastatule. 12. Iseloomustage talupoegkonna ja maaisanda vastastikust õiguslikku ja majanduslikku sõltuvust (2). · Talupojad sõltusid oma isandatest, nad olid sunnismaised ja kohustatud neid maid harima. · Neil oli kohustus maksta renti ja teha teotööd feoodaali kodus. 13. Põhjendage väidet ,,Mõis oli naturaalmajanduslik suurmajand" (2). · Kuna kaubandus oli vähe arenenud - huvitas mõisaisandaid, et talupõjad hariksid nende maid ja varustaksid nad eluks tarvilikua. · Peamise tööjõu moodustasid sunnismaised talupojad, kes pidid ka mõisa korras hoidma. 14
täidetud- Rooma saatis oma kodanikke kolooniatesse & jagas Itaallastele lahkelt kodanikuõigusi,seega rooma kodanikud ei jõudnud oma elujooksul Rooma ega saanud riigiasju mõjutada, teisalt need kes rahvakoosolekul kodanikuõigusi kasutasid polnud võimelised täitma kodanikukohust. Vabariiklik kord oli oma mõtte kaotanud *Mariuse sõjaväereform- värvati proletaare palgalisteks sõduriteks.Kui sõjamehed pärast aastatepikkust teenistust erru läksid,said nad maatüki. Sõdurid sõltusid oma väepealikust ning edukas väepealik võis senati/rahvakoosoleku otsuseid ignoreerida ja oma vägedega Rooma vastu välja astuda.Senat kaotas oma tähtsuse *Mariuse reformile järgnenud aastakümnel soovis mitu väejuhti haarata riigis võimupositsiooni ja olid valmis selle nimel ükteise vastu relvi kasutama. Kodusõjad 4. Erinevused Augustuse ja Caesari tegevuses: *Caesar hõivas oma vägedega Rooma, ta laskis ta oma võimu seadustamiseks end
Paljud metsavennad saadi kätte ja hukati. Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus. Mingil määral said eestlased valida, kelle poolel sõdida, kuid enamik oli siiski armeedesse paigutatud sunniviisiliselt. Paljud põgenesid hirmu tõttu peredega välismaale, sest mehed ei tahtnud teenida võõra riigi sõjaväes. Väike osa eestlastest hakkas tegelema metsavendlusega. Eesti kui väikese riigi inimeste elu ja valikud sõltusid kõige rohkem sellest riigist, kes parasjagu võimul oli.
*transpordivahendite kiire areng ja hindade odavnemine POS: *uued turud *odav tööjõud *odav tooraine *poliitiline ja majanduslik ülemvõim *haridustaseme tõus arenguriikides NEG: *säästetakse vähem, kulutatakse üha rohkem *ühesugused tarbimistrendid levivad üle maailma *rahvusvahelise kuritegevuse suurenemine *suurenev immigratsioon *töökohad emigreeruvad *sõltuvus RV firmadest *ebavõrdne kaubavahendus RAHVUSVAHELISED ETTEVÕTTED: I põlvkond sõltusid päritolumaa valitusest, karusnahad, vürtsid. Briti Ida-India Kompanii, Hudson Bay II põlvkond 19.saj lõpp, tegutsesid kolooniates algul emamaa toetusel, hiljem kohaliku valitsuse omas. Põllumajandussaadused, maavarade kaevandamine, Royal Duch/Shell, Exxon III põlvkond USA firmade sissetund Euroopasse, tootmisprotsessi jaotamine etappideks. Erinevates majandusharudes. Masinatööstuses. Ford IX põlvkond 20.saj tootearendus, brändi müümine. Finants- ja teenindusettevõtted
vajasid ka ustavat püsiorganisatsiooni siseriikliku korra tagamiseks. Lõpuks loobuski riigivõim eraettevõtjate vahendusest ning asus ise sõjaväge korraldama. Viimane muutus alaliseks riiklikuks institutsiooniks, mis eksisteeris nii sõja- kui ka rahuajal, ja selle lahingukorda viimiseks ei vajatud enam pikka aega. Lisaks sellele, õeti ka laialdaselt kasutusele tulirelvad ja loodi magasinisüsteem, mis tõid kaasa palju muudatusi sõjatehnikas. Enne magasinisüsteemi kasutuselevõttu, sõltusid sõdurid toidust, mis nad kohapeal leidsid, ostsid või röövisid. Aga nüüd oli neil toit olemas ladudes. Paljudes riikides reformiti sõjaväge, loodi sõjakoole, kus õpetati välja ohvitsere. Sõjad algasid tihti, kuna suurriigid tahtsid endale suuremat võimu nii Euroopas kui ka kolooniates. Mitmed sõjad olid ususõjad, sest ikka oli vastuolusid katolike ja protestantide vahel ja sõdadega tahtsid ka kuningad kindlustada oma positsioone. Kuna valitssemisviisiks sai absolutism,
1. Homo sapiens sapiens on praegusel ajal elav inimene, kes tekkis XX sajandil ehk lähiajalood perioodi alguses. (Nad ei surnud välja.) Nendertallased inimlaste allik, kes elas viimasel jää- ajal ja surid välja u. 30 000 a. Tagasi. 2. Muistsed inimesed elasid koos sugulaste gruppidena ehk sugukondadena. Ühte sugukonda kuulus tavaliselt mitukümmend liiget. Mitu omavahel suguluses olevat ja lähestikku elavat sugukonda moodustasid hõimu. Hõimul olid ühised kombed ja ühine keel. Aja jooksul inime- sed õppisid ise valmistama üha täiuslikumaid kivist ja luust tööriistu. Nii valmisid oda- ja noo- leotsad ning pihukirved. Kõige oluline oli vibu leiutamine, see tegi võimalikuks tabada jahiloomi kaugelt. Meeste ja naiste tööd olid erinevad, mehed käisid jahil. Naised aga hoidsid kodu korras ja kasvatasid lapsi + tegelesid korilusega ja valmistasid toitu. 3. Umbes VIII aastatuhandel eKr õppisid inimesed valmistama juba ka savinõusid samal ajal t...
1939. aastal vallutasid sakslased aga terve Tsehhoslovakkia, väites, et riik on lagunemas, Suurbritannia ja Prantsusmaa ei teinud selles olukorras aga midagi. Teisest küljest vaadates olid aga Hitlerile tehtud järeleandmised õigustatud ning asjakohased. Saksamaa majandus oli tänu sõjale ja sealt tulenevatele kulutustele ning suurtele reparatsioonidele niivõrd täbaras seisus, et oleks mõeldamatu olnud taaskord majandus sõjavarustuse tootmisele ümber orienteerida. Lisaks sõltusid ka teised riigid Saksamaa majandusest, kuna Saksamaa oli suurriik ning suhteliselt Euroopa südames ja mõjutas paljude teiste riikide käekäiku. Lisaks olid Hitlerile tehtud järeleandmised õigustatud, kuna Saksamaa püüdis ka ise ajada rahumeelsemat poliitikat ning ka teised riigid ei olnud tegelikult sõjategevusest huvitatud. Hitler oli tõusnud võimule ilma vägivallata, mis näitab seda, et rahvas siiski soosis teda.
tutvutakse eluga ning alati on keegi valmis aitama. Näiteks kui minategelane oli karjamaal koos vanaemaga ja tal tekkis soov raamatut lugeda, oli vanaema peaaegu koha nõus seda tegema, olenemata sellest, et laps oskas juba lugeda. Üsna tihti jäi aga raamatut lugedes mulle mulje, et laps tunneb pidevat survet ning hirmu selle ees, millega ta hakkab tegelema vanemana, sest ema ning vanaema polnud just kõige paremal elujärjel ja sõltusid tugevalt lähedastest. Teost lugedes tekkis arusaam, et minategelane on umbes 7-aastane, kuid pöörates tähelepanu tema mõttekäigule ning tegemistele, võib üsna julgelt väita, et tegu oli juba väikese täiskasvanuga. 2. Kuidas mõtestab laps elu? Võiks ju arvata, et lapsepõlv on tore ja väga positiivne aeg elus. See on ju aeg, mil alles õpitakse tundma nii head kui ka halba. Sellest olenemata on minategelase kirjeldus üsna frustreeriv, sest
1849. aastal tsaarivalitsuse poolt heaks kiidetud uus Liivimaa talurahvaseadus andis talupoegadele võimaluse endale talu osta. Ka soodustas see üleminekut raharendile. Talude päriseks ostmine oli suur edasiminek talupoegade olukorra osas. Siiski ei põhjustanud talude päriseks ostmise seadus suurt tormijooksu. Need talupojad, kel oli õnnestunud raha kõrvale panna ning ei olnud oma mõisnikule võlgu, võisid asuda omaette elama. Kuid paljud talupojad sõltusid sel ajal veel liialt oma mõisnikust. Neid sidus mõisnikuga võlg, mille tasumiseks pidi talupoeg mõisniku heaks töötama. Kui võlg tasutud, oli tarvis koguda omakorda raha maa ostmiseks raha ning see oli pikaajaline protsess. Seetõttu jäid paljud talupojad esialgu veel mõisniku eestkoste alla. Kuni 19. sajandi alguseni oli talurahva igapäevaelu korraldamisel keskne osa mõisal, mille piirkond hõlmas ka kohtupiirkonna. 19. sajandi algul hakkas mõisa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
