konveier, hierarhiad, masstootmine · Mitmekihiline suhete võrgustik, kus otsustavaks saab kompetents ja algatusvõime · Süsteem soosib aktiivset töössesuhtumist · Igaüks saab panustada arengusse, efektiivsuse kasvu · Nõuab kõrget kvalifikatsiooni · Tulemusteks on paindlikkus, kliendi soovidele vastutulek, kiire kohanemine muutuva turuga, kiire areng, innovatsioon, ratsionaliseerimine Kõrgtehnoloogia Sektorid: - Kosmosetehnoloogia - Sõjatööstus - Ravimitööstus - Geenitehnoloogia - Nanotehnoloogia - Materjalitehnoloogia Eeldused · Nõuab tohutuid investeeringuid seega jõukohane ainult võimsaimatele riikidele. Tegelikult on maailmas ainult üks tõeliselt kõrgtehnoloogiline riik see on USA. · Nõuab võimsaid ülikoole ja uurimisasutusi, teadlaste ja inseneride kaasamist · Väga riskantne enamikud projektid ebaõnnestuvad · Sõjatööstus on reeglina kõrgtehnoloogia arengumootor
Majanduses : 1. Organisatsioon : Vastastikuse Majandusabi Nõukogu . (VMN) 2. Organisatsiooni loomis aaasta : 1949 . jaanuaris . 3. Eesmärk : Pidi aitama Moskva meelsetel riikidel majandusraskustest üle saada ning olema aluseks koostööle tulevikus . Sõjanduses : 1. Varssavi Lepingu Organisatsioon (VLO) 2. 1995 . 3. Seadistati Nõukogude vägede viibimine Ida-Euroopa riikides . 3. Iseloomusta partei liidrite võimu NSV Liidus . Stalini aeg : 1. Majanduses : · Rasketööstus · sõjatööstus 2. Poliitikas : · Stalini ainuvõim · Totalitaarne riik · Vägivallapoliitika · Sunnitöölaager · Inimõiguste massirikuumine . Hrutstsovi aeg : 1. M. · 60.alguses toimub langus · Loodeti majanduse tõusu , kuid asjatult 2. P. · Vägivallapoliitika pehmenemine · Tühistati osaliselt piiranguid ühiskonnaelu valdkondades · Stalini isikukultuse hukkamõistmine · Sulaperiood Breznevi aeg. 1. M. · Stagnatsioon
suri 1971 Kossõgin ja Podgornõi kaotati tähtajad parteiametitele ideoloogiline surve dissidentlus Solzenitsõn, Sahharov 1982. a Poliitbüroo liikme keskmine vanus 68 1965 Kossõgini reform suurendati ettevõtete ja liiduvabariikide iseseisvust 1970 stagnatsioon, naftahinna tõus tõi ajutist leevendust ekstensiivne areng tööviljakus tööstuses 40% USA tasemest, põllumajanduses 15%, erandiks sõjatööstus korruptsioon 196782 KGB ülem mõistis reformide vajadust, kuid suri enne, kui midagi teha jõudi Breznevi poliitika pooldaja
· Ta kehtestas kontrolli kompartei liikmete üle. Tahtis saada ainuvõimu ja seda ta ka sai. Likvideeris eraettevõtlused, seal hulgas põllumajanduse. Võttis kursi maailmarevulutsioonile. Tegi panuse suurtööstuse eelisarendamisele- industrialiseerimisele. · Majandus allutati tsensuurile, loobuti välismaisestest investeeringutest · Hakati kehtestama viisaastaku plaane · Industrialiseerimise käigus kadus tööpuudus, hoogsalt arenes sõjatööstus · 1932-1933. a puhkes NSVL SUUR NÄLG.Hukkus ligi 7 miljonit inimest · Talupoegade vastu käivitatud vägivallakampaania osaks oli sundkollektiviseerumine, mis tähendas talumajapidamiste ühendamist ühismajanditesse e. Kolhoosidesse. · 1937 oli kollektiviseerumine ,, edukalt" läbi viidud, 93% majapidamistest olid kollektiviseeritud · Sovhoos- riiklik majapidamine · Kehvik- talupoeg, kellel puudus veoloom, tavaliselt rentis seda töö eest naabritelt.
Kuna nii palju tuli sisse võõramaalastest tööjõudu, siis kahanes ka eestlaste osatähtsus Eesti elanikkonnas.Mõndades Eesti piirkondades, eriti Ida-Virumaa suurtes tööstuslinnades kahanes eestlaste osakaal nulli lähedale ja need linnad muutusid enamasti venekeelseteks. Üldiselt arvan, et majandus Nõukogude võimu ajal ei olnud eriti kiita väärt- inimestel ei olnud oma eratalusid, kõik töötasid käsu peale, eestlasi jäi vähemaks, peamine oli sõjatööstus,mitte midagi, mis vihjaks sellele, et majandus läks ülesmäge. Kuid õnneks selline süsteem ammendas ennast peagi, kui Eesti Nõukogude võimu alt pääses.
Nõukogude Liit Stalin · 2MS võit ei muutnud NSVL sisepolit olukorras miskit · Stalin valitses kogu riiki oma kitsa lähikondlaste riigiga · Kuna Stalin vananes ja tema tervis halvenes, kerkis esile järglase küsimus · 3 kandidaati Georgi Malenkov, Lavrenti Beria, Nikita Hrustsov · Stalini plaanitud uus terrorilaine jääb tulemata tema surma tõttu 05.03.1953 Beria · Esimesena saavutas liidri postisiooni L. Beria · Tema juhtimisel parandati suhteid lääne riikide ja Jugoslaaviaga, pehmendati vägivalla poliitikat · Malenkov ja Hrustsov organiseerivad Beria-vastase vandenõu 1953 juunis ning kõrvaldavad ta võimult Stalini aegsetes kuritegudes süüdistades Hrustsov · 1953 sept saab paretijuhiks ja tõrjub varsti kõrvale ka Malenkovi · 1956 pidas partei XX kongressil ettekande stanilismi kuritegudest · H. valitsemisaega kutsutakse ka sulaajaks · Ta lootis, et 50ndate majanduse tõus jätkub ja...
Ajalugu 4.aprill 1. Nimeta Nõukogude liidu liidrid 1924-1982, iseloomusta nende võimuaega. 1) Stalin 1924 5.03.1953. Majandus plaani-, käsumajandus, riigikontroll, industrialiseerimine, sõjatööstus, kolhoos. Poliitika isikukultus, ainupartei, hirmuvalitsus, vägivald, gulag. 2) Hrustsov 1953 1964. Majandus maisi ja kartuli kasvatus. Esialgu kiire edasiminek, kommunism. Poliitika rahvusvaheliste suhete paranemine USA ja NSVL'i vahel. Sulaaeg. 3) Breznev 1964 1982 dets. Majandus kiire allakäik, kogu jõud läks võidurelvastumisele. Ei suutnud USAga sammu pidada. Poliitika isikukultus, stagnatsioon (seisak, tagasiminek). 2
ning suhteliselt madal kuritegevuse määr. Pindala on 207 600 km2 2009. aasta 1. jaanuari seisuga oli rahvaarv 9 671 400 inimest. Tihedus on 47 in/km2 kohta Keskmine eluiga on 70,2 aastat Sündimus on 9,7, imikusuremus on 6,4 72% rahvastikust räägib vene keeles Suurimad linnad on Minsk, Brest, Homiel, Hrodna, Mahilou ja Viciebsk. Valgevene majanduse peamine haru on tööstus, peamiselt masinatööstus, metallurgia aga ka sõjatööstus. Valgevene peamised tootmisharud on traktorid, veoautod, mootorrattad, televiisorid, külmikud, raadiod, väetised ja tekstiil. Veevarud on üks Valgevene suurim looduslik vara. Kuid sageli mõjutvad saastet naaberriigid, näiteks Dnepr voolab läbi Venemaa, Ukraina ja Valgevene seega on ta väga reostunud 40% joogiveest ei vasta nõuetele. Teisteks looduslikeks varadeks on metsad, turvas, väikeses koguses naftat ja graniiti,
Saksamaal toimus lähenemine Itaalia ja Jaapaniga, kellega sõlmiti isegi teljelepingud 1936. aastal ja 1937. aastal pakt, mis tähendas võitlust kommunismi vastu. Koostöös Itaalia juhi Mussoliniga aitas Hitler Francol võita Hispaania kodusõda, mis kestis algas 1936 ja lõppes 1939. Hispaania kodusõda on nimetatud ka Teise maailmasõja peaprooviks. See oli Saksamaa võimalus proovida ka oma relvastust, sellel hetkel oli Saksamaal tööstuses esimesel kohal raske- ja sõjatööstus. Teine maailmasõda oli suhteliselt ette planeeritud. Seda võib pidada suurriikide võimaluseks vallutada endale vajalikke maid. Sõjaks valmistusid enamik riike. Põhiliselt väljendus see suurtes sõjalistes kulutustes ning liitlaste otsimises. Teine maailmasõda sai alguse 1. septembril 1939. aastal Saksamaa pealetungiga Poolale ning lopes 2. septembril 1945. Hukkus umbes 60 miljonit süütut inimest.
hindu Konkurents ettevõtluses · Täielik konkurents transporditeenused, ilusalongid, toiduained · Monopolistlik konkurents McDonalds, Hesburger, Subway, vanalinnas olevad toitlustusasutused, õmblustööstused · Oligopol elektrienergia müük, võrguteenuste müük, mobiilside, mootorkütuse müük · Monopol kaubasadamad, maagaas, raudteeveod, veevarustus · Monopson ostjate turg ehk toote/teenuse pakkujaid on turul vaid üks. Näiteks sõjatööstus Konkurents ettevõtluses · Kartell ja kartellikokkulepe sõlmitud turul domineerivate müüjate poolt. Seadusega karistatav! · Ettevõtete ühinemine vertikaalne (piimatoodete tootja ja piimatootja). Horistontaalne (TERE ja Maag Grupp). Konglomeraatliitumine (Kaubamaja, Selver, Kia Auto, ABC King, Viking Security) Konkurents ettevõtluses · "Konkurents on võitlus!" · ,,Konkurents on püüd olla parim" Konkurentsivõitluse vahendid:
Holstein-Gottorpi ning 11. märtsil kuulutas Taani Rootsile sõja. Põhjasõja esimene sõjakäikk lõppes kiiresti ning Taani väljus ajutiselt sõjast, nii et Rootsi põhivastasteks jäid Venemaa ja Poola-Saksimaa. Pärast lüüasaamist Narva all 1700. aastal hakkas Venemaa keiser Peeter I tugevdama oma sõjaväge. Rõhku pandi väljaõpetatud jalaväele ning reorganiseeriti Venemaa sõjalaevastik, regulaararmee ning loodi sõjatööstus. Rootsi peaväe seotust Poolas ära kasutades ründas Peeter Eesti- ja Liivimaad. Vene vägede rüüstetegevus toimus aastatel 1701.-1703. ning alates 1702. aastast kontrollis Venemaa Eesti- ja Liivimaad. 1704. aastal 30. augustil astus Rootsi vastu sõtta ka Rzeczpospolita, kuna Venemaaga sõlmiti liiduleping. 1701. aasta kevadel alustas Karl XII ssõjakäiku Poolasse ja Saksimaale. Teel vabastati pikaajalisest piiramisest Riia. August II loobus 1704. aastal Poola troonist
Lepingus oli salajane osa – Saksamaa ja Nõukogude Liit jagavad omavahel Euroopa riigid ära Nõukogude Liit: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Ida-Poola, osa Rumeeniast Saksamaa: Lääne-Poola, Leedu, Rumeenia Miks puhkes II MS? Poliitilised eeldused/põhjused: Rahvasteliit ei tulnud ülesannetega toime. Versaillese süsteem oli ebapüsiv. MRP (idek dafuq this means) Majanduslikud eeldused/põhjused: Sõjatööstus oli rakendatud. Saksamaa võttis laenu Ideoloogilised eeldused/põhjused: Saksa rahvas vajas eluruumi. Stalin tahtis kommunismi laiendada läände Sõjalised liidud Saksa poolel (Werchmaht): Itaalia, Jaapan (Need 3 = kolmikpakt) Nõukogude poolel (Punaarmee): Suurbritannia, Prantsusmaa, USA Neutraalsed: Rootsi, Šveits, Hispaania 1939 01.09 – Saksamaa Poola 03.09 – Prantsusmaa/Suurbritannia Saksamaa 11
see tal neid teineteise vastu välja mängida, tõrjudes tugevad konkurendid.seejärel muutis seisukohti ja saades võimu. VI Milles seisnes industrialiseerimine? Millised olid selle tulemused? Suurtööstuse eelis arendamises seisnes industrialiseerimine, loobuti välismaistest investeeringutest ja eraettevõütlusest majandus allutati rangele tsentraalsele juhtimisele. Viisaastaku plaanid. Kadus tööpuudus, ülemaailmne majanduskriis ei mõjutanud nõukogude liitu palju, arenes sõjatööstus. Eelisraskendati rasketööstust, tootlikkus langes ja elanikud vaesusid. VII Milles seisnes kollektiviseerimine? Millised olid selle tagajärjed? Talumajapidamiste ühendamine kolhoosidesse, jõukamad talupojad kuulutati kulakuteks ning saadeti siberisse või sunnitöö laagrisse. Talupoegade vastupanu murdus ja kollektiviseerumine andis raskehoobi põllumajandusele. Tagajärjed olid sedavõrd tõsised et nsv liit ei suutnud neist kunagi toibuda. VIII Milles seisnes 1930
-4/5 oli päriseksostetud talud- suur roll oli mõisamajandusel. -Eestis asutatakse hoiu- ja laenamisüksus->Esimene pank, kust põllumees sai laenu. -Osadel puudus maa ja see oli probleemiks. - Oli vaja saada maad ning sp tuli väljarännata. Transport -Areng seotud raudtee arenguga, 1870 a. -Sai vene turuga ennast siduda. -Soosis migratsiooni ja sõjatööstust. -Inimasustus raudtee äärde. Tööstus ja linna areng -Eesti oli paremini arenenud piirkond. -Probleemiks oli raske- ja sõjatööstus, st venelaste arv kasvas. -Kunda Tsement loodi ja Balti manufaktuur. -Pärnu tselluloos ja muud suured tööstused. -Tekib väike kodanluse kiht. -Linnade Eestistamine, esimene linn Antsla ja suurim Tallinn.
kommunistlik partei) Üksainus ametlik maailmavaade (n. natsionaalsotsialism, kommunism, fasism) Tsensuur (kontroll ajakirjanduse ja hariduse üle) ning propaganda (oma riigi ja riigikorra ülistamine) Salapolitsei suur mõju (n. Gestapo Saksamaal) Teisitimõtlejate ja vähemuste (n. juudid Saksamaal) tagakiusamine Diktatuuririigi tunnused Arreteerimised ilma kohtuta, terror ja hirmuõhkkond (n. küüditamised NSV Liidus) Majandus on riigi kontrolli all ja teenib riigi huve (n. sõjatööstus Saksamaal ja NSV Liidus) Suur ja tugev sõjavägi, valmistumine sõjaks (n. Wehrmacht Saksamaal, Punaarmee NSV Liidus) Milliseid diktatuuririigi tunnuseid on kujutatud? Tuntumad diktaatorid Adolf Hitler Saksamaa 1933-1945 Võitis 1933 parlamendivalimised, nimetati kantsleriks Koondas 1934. aastaks enda kätte diktaatorliku võimu Valitses kuni enesetapuni 1945 Tuntumad diktaatorid Benito Mussolini Itaalia 1922-1943 Sai 1922 peaministriks,
seda, et Jaapanis kehtestati mitmeparteiline parlamentaarne demokraatia, millega kaasnes keisri õiguste kitsendamine ning lisaks kõigele muule ei lahendatud rahvusvahelisi tüliküsimusi enam sõjalisel teel. Pärast sõjapurustuste likvideerimist ja infrastruktuuri taastamist saigi alguse Jaapani majandusime, mis oli maailmaajaloos täiesti ainulaadne. Üks majandusime olulisteks teguriteks oli näiteks sõjatööstus, mis tootis väga suuri kasumeid ning sai ohtralt tellimusi (seal hulgas USA armeele sõjavarustuse tarnimine). Loodi ka hästitoimiv haridus-, tervishoiu- ning sotsiaalkkindustuse süsteem. Samuti olid Jaapani kaitsekulutused võrdlemisi väiksed, kuna põhiseaduse kohaselt ei tohtinud riik omada suurt sõjaväge. Ilmselt pakkus turvalisustunnet ka fakt, et USA sõjaväebaas asus Jaapani territooriumil. Majandusimet soodustasid kõige enam ilmselt sealsed traditsioonid ehk rahva kuulekus,
Natslik Saksamaa 1933-1945 Natside võimuletulek 1919-1933 Weimari vabariik üldine rahulolematus - rahvuslik alandus - majanduskriis - antisemitismi kasv NSDAP asutati 1919, Hitler 1922 füüreriks 1919 parteis 25 liiget, 1933 2,5 miljonit! 1923 Müncheni õllekeldriputs ebaõnnestub Hitler vangis, kirjutab "Mein Kampf"'i 1933 NSDAP võidab valimised, Hitler riigikantsleriks Weimari vabariigi lõpp Saksamaa Kolmas Reich Adolf Hitler riigikantsler ja füürer NSDAP ainupartei Mitteaarialaste vallandamine riigiametitest Politseiriigi kujundamine - Gestapo (riiklik salapolitsei) - koonduslaagrite võrk (50 laagrit) - SA (natslikud rünnakrühmad) 4 miljonit liiget - SS (Hitleri ihukaitsest NSDAP eliitüksusteks) 240 000 - Hitlerjugend (SS järelkasv, 14-18-a.) 5,4 miljonit poissi Adolf Hitler Reichskanzler und Führer Heinrich Himmler siseminister, SS'i ja Gestapo juht ...
Liidus põllumajandust, elamuehitust, kergetööstust ja tarbimissfääri. Kuid NSVL jätkas oma mõjuvõimu laiendamist: 1953 Ida-Berliini ülestõus, 1956 Poola ülestõus, Ungari ülestõus, Suessi kriis, 1961 Berliini müür, 1962 Kuuba kriis. Parteiladvik kõrvaldas Hruštšovi 1964. aastal ja NSVL.i uueks juhiks sai Leonid Brežnev. Algas nn stagnatsiooniperiood. Majanduses püüti varjata mahajäämust Läänest: tööstus 40% USA tasemest, põllumajandus 15%. Erandiks sõjatööstus, mida arendati eelisjärjekorras. Välispoliitikas jätkati senist suunda: 1968 Tšehhoslovakkia, Brežnevi doktriin, 1979 sissetung Afganistani. Oli ka paranemist: strateegilise relvastuse piiramiseks sõlmiti 1972 SRP 1 ja 1979 SRP 2, pingelõdvenduspoliitika sümboliks sai Helsingi protsess (nõupidamised idabloki ja Lääne riikide vahel 1973. aasta juulist 1975. aastani), milles oli arutluse all Euroopa julgeolek ja koostöö.
OPERATSIOONIJUHTIMINE 4.09.09 Aleksandr Miina ([email protected], 5269910) www.moodle.e-ope.ee /üliõpilaskood / õppeaine kood BCU1890 /TTÜ-Tln kolledz Eksam: 2 küsimust (kuidas saad asjast aru) Kirjandus: ,,Operation Management" (ükskõik, milline kirjanik) DEFINITSIOON Selliste protsesside juhtimine, mille käigus toodetakse või tarnitakse midagi. 1. Vaata ümber enda 2. kõik su ümber on loodud läbi operatsioonide Näide:IKEA 1. mugav kliendile 2. töölised motiveeritud 3. analüüsi ja optimeeri protsesse(vähem vigu, efektiivsus) 4. klienditeeninduse kvaliteet, planeering 5. toodete kiire asendus 6. puhtus ja ohutus 7. asukoht 8. hea ja uuenduslik toode Väljund on toodete/teenuste segu. N: toornafta (tellimus igaljuhul) / restoran (teenindus+söök) / teraapiakliinik(emotsioon) Tooted v. teenused füüsiliselt katsutav ...
Majandus "pea peal" - vanad majandussidemed katkenud - alles jäänud tööstus- sõjatööstus - sõdivate riikide kullavarude vähenemine (v a USA) - töövõtjate tegevusvabaduse kitsenemine - naiste töö osatähtsuse kasv ´ · Prantsusmaa - kõige suuremad purustused (lahingud) - kõige kiirem areng peale sõda: reparatsioonid, Elsass-Lothring · Suurbritannia kaotas lõplikult oma juhtpositsiooni maailmas · USA Euroopa võlglasest Euroopa võlausaldajaks · Saksamaa majandusmuredega üksi: - ülikiire inflatsioon
Saksamaal toimus lähenemine Itaalia ja Jaapaniga, kellega sõlmiti isegi teljelepingud 1936. aastal ja 1937. aastal pakt, mis tähendas võitlust kommunismi vastu. Koostöös Itaalia juhi Mussoliniga aitas Hitler võita Hispaania kodusõda, mis algas 1936 ja lõppes 1939. Hispaania kodusõda on nimetatud ka Teise maailmasõja peaprooviks, kus osales ka Venemaa sõjavägi. See oli Saksamaa võimalus proovida ka oma relvastust, sellel hetkel oli Saksamaal tööstuses esimesel kohal raske- ja sõjatööstus. 23.augustil 1939 tegid Hitler ja Stalin MRP pakti ( mitte kallale tungi part) koos lisa protokolliga, kus Võimukad mehed jagasid Euroopa pooleks. Inimesed teadsid, et MRP paktiga kaasnes ka mingi vemp ja neil oli amdus sees, et sõda ole kaugel ja hirmsamad ajad ootavad neid ees. Teine maailmasõda oli suhteliselt ette planeeritud. Seda võib pidada suurriikide võimaluseks vallutada endale vajalikke maid. Sõjaks valmistusid enamik riike. Põhiliselt
pettumus Versailles' süsteemis, tingimusi peeti ebaõigasteks ning toetati juhte, kes lubasid ülekohtu lõpetada; majandus ei suutnud rahuajaga kohaneda; tekkis hüperinflatsioon · Autoritaarne ja totalitaarne diktatuur erinevused Kehtestatakse mingi eelneva olukorra Täiesti uue ühiskonna ülesehitamise soov säilitamiseks Luuakse repressiivorganid Säilivad inimõigused Sõjatööstus! Vägivalla tase on madal Haarab kõiki eluvaldkondi, inimõigused · Diktatuurile iseloomulikud tunnused majanduses, poliitikas, kultuuris ja igapäevaelus. Valitsus kontrollib majandust (kehtastab hinnad, palgad) Ühe partei, ühe ideoloogia võim Parlament on ilma võimuta Kontroll omavalitsuste üle Tsensuur
Vastandlikud leerid: USA, Prantsusmaa, Suurbritannia- eesmärgiks demokraatia taastamine. NSVL- eesmärgiks sotsialistliku maailmavaate levitamine Euroopas Külma sõja avaldusvormid: vastastik propaganda, vastastik ideoloogia, vastastik luure, vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), võidurelvastumine Külm sõda lõppes Idabloki ja NSVL lagunemisega ning Saksamaa taasühinemisega. Idablokk- diktatuur, kommunism, sotsialistlik demokraatia, totaalne kontroll, natsionaliseerimine, sõjatööstus Lääneblokk- demokraatia, mitmeparteilisus, õiguste ja vabaduste tagamine, sotsialismi tõrjumine. Trumani doktriin, 1947 President Harry Truman lubas anda majanduslikku ja sõjalist abi neile riikidele, keda ähvardab NSVL poolne ekspansioonioht. Marshalli plaan, 1948-1952 USA jagas Euroopa riikidele laiaulatuslikku majanduslikku abi (16 riigile 13 miljardit dollarit) Eesmärgiks oli Euroopa majanduse taastamine, sest kehvad majandusolud oleksid heaks pinnaks kommunistlike ideede levikule
Saksamaal toimus lähenemine Itaalia ja Jaapaniga, kellega sõlmiti isegi teljelepingud 1936. aastal ja 1937. aastal pakt, mis tähendas võitlust kommunismi vastu. Koostöös Itaalia juhi Mussoliniga aitas Hitler Francol võita Hispaania kodusõda, mis algas 1936 ja lõppes 1939. Hispaania kodusõda on nimetatud ka Teise maailmasõja peaprooviks. See oli Saksamaa võimalus proovida ka oma relvastust, sellel hetkel oli Saksamaal tööstuses esimesel kohal raske- ja sõjatööstus. Teine maailmasõda oli suhteliselt ette planeeritud. Seda võib pidada suurriikide võimaluseks vallutada endale vajalikke maid. Sõjaks valmistusid enamik riike. Põhiliselt väljendus see suurtes sõjalistes kulutustes ning liitlaste otsimises. Teine maailmasõda sai alguse 1. septembril 1939. aastal Saksamaa pealetungiga Poolale ning lõppes 2. septembril 1945. Hukati umbes 11 miljonit inimest, sealhulgas 4-6 miljonit juuti. Kogu
Tegi panuse suurtööstuse eelisarendamisele- industrialiseerimisele. Loobuti välismaistest investeeringutest. Hakati kehtestama viisaastaku plaane. ( esimene 1928-1932 )mis nägid ette NSV Liidu möödumist kapitalistlikest riikidest. · Rasketööstuse tootmismahtude poolest möödus NSV Liit enamikust teistest maailma riikidest,va USA , toodangu kvaliteedi poolest jäi arenenud maadele ikkagi alla. · Hoogsalt arenes sõjatööstus. Sundkollektiviseerimine Nõukogude Liidus tekkisid raskused vilja varumisega. Selle parandamiseks konfiskeeriti jõuga talupoegadelt kõik viljatagavarad. ( vilja varjamise eest ähvardas surmanuhtlus ) · 1932-1933 puhkes NSVL suur nälg. Hukkus ligi 7 miljonit inimest. Sundkollektiviseerimine- tähendas talumajapidamiste ühendamist kolhoosidesse. Jõukamad talupojad kuulutatu kulakuteks ning saadeti sunnitöölaagritesse või Siberisse. Kokku küüditat 1929-1933 NSV Liidu
1. NSVL-i nõrgenemise põhused:*stagnatsioon süvenes veelgi *Kadus uuenduslikkus *Täisvõimsusel töötas vaid sõjatööstus *majandussüsteem oli ennast ammendanud *kaupade puudus ehk defitisiit * 2. Kriis Poolas 1980: Poola kommunistlik juhtkond oli kaotamas kontrolli olukorra üle. 13. dets kehtestas Jaruzelski sõjaseisukorra, kuulutas Solidaarsuse tegevuse lõpetatuks. 3. Reagani poliitika: USA pidi takistama NSVL-i võimutsemist keks-ja ida-euroopas, ning toetama võitlust kommunismi vastu. Läänel tuli NSV Liit majanduslikult nurka suruda, lõigati ära nafta ja gaasi sissetulek. Uus, kõrgtehnoloogiline
Majandus oli riigistatud. Gulaagid Rigid: Kapit - USA, UK, Prnts, L-Saks, India, Rootsi, Kreeka (peale kodusõda), Itaalia, Hispaania, Portugal (viimased 2 alates 70). Sots - NSVL, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, SaksaDV, Tsehho-Slovakkia Organisatsioonid: Demok - NATO, IMF, Maailmapank, ÜRO, Teras/Söe. Komm - VMN, VLO 6. Saksa ja Jaapani ime Tegu oli demokraatlike riikidega, vabaturumajandus andis võimaluse majandusel kiiresti kasvada. Väliskaubandus. Jaapan - sõjatööstus, täideti tellimusi. Väliskaubandus väga hea. Maareform, enda sõjaline eelarve minimaalne. Tehnoloogia kiire areng! Keskkonna saastasuse vähendamine. Rahvuslikud traditsioonid: Kollektiivsus, vähenõudlikus, töökus ja kuulekus. Saksamaa - Marshalli plaan, USA abi, majandusreform, uus põhiseadus 7. Eesti elu nõukogude võimu ajal ja tänapäeval. - Poliitikas - Siis polnud erienvaid parteid vaid ainult kommunistlik. Jälgiti käske, vähem iseseisvust
Nõukogude majandussüsteem oli end ammendanud ja selle päästis vaid juhus, et et NSVL-is avastati tohutud naftamaardlad. Saadud tulust osteti Läänest tarbekaupa ja toiduaneid. USA ja NSVL-i vaheline majanduslik koostöö tähendas lääneriikide investeeringuid ja laene Kesk ja Ida-Euroopa sateliitriikidesse, mille tulemusena oli idablokk sõltuv läänest. Säilis näiline majanduslik stabiilsus, kuid tegelikult jääda üha rohkem arengust maha. Täisvõimsusel töötas ainult sõjatööstus, kuid ka see ei suutnud tegelikult Läänega sammu pidada. Kuigi NSVL oli sõjaliselt ja poliitiliselt üks maailma suurimaid, oli ta majandusliku efektiivsuse poolest võrreldav arenguriigiga. Vaatamata oma majanduslikele ja poliitilistele probleemidele, jätkas NSV Liit välispoliitilisi avantüüre. 1979. Aasta 27. Detsembris tungisid Nõukogude väeüksused üle Afganistani piiri, et seal tekkinud segadust ära kasutada ja maa täielikult enda valdusesse saada. NSV Liit
Pinged säilivad. Ainsaks võitjaks kujunes USA: territoorium jäi puutumata, suri vähe inimesi, majanduslik võimsus kasvas, nüüd olid euroopa riigid talle võlgu. Saksamaa : polnud rahul rahutingimustega, pahased oldi sp, et sakslastega asustatud alad anti naaberriikidele. Ungari pidi loovutama enamiku oma territooriumist. Venemaa seadsi eesmärgiks maailm ümber jagada. 1922 sõlmisid V ja S Rapallos Versaillesi süsteemivastase lepingu. S asus sõjatööstus looma ja armeed välja õpetama. Antandi poolel olid Jaapan ja Itaalia vähem rahul, sest nad jäeti ilma territooriuitest ja kolooniatest. SÕJAJÄRGNE MAJANDUSKRIIS. Dawesi Plaan :Usa rahandusministri ettepanekul kergendati sakslaste reparatsioonikoormat ning pikendati maksete tasumise tähtaegu, USA andis Sle ka laenu reparatsioonide maksmiseks. USAs kiire majanduskasv, inimesed rikastusid kiiresi ja ostasid endale väärtuspabereid kokku. 1925
(www.pelgulinna.tln.edu.ee). Fovismi võib tinglikult pidada 20. sajandi esimeseks kunstivooluks, mis mõjutas nii otseselt kui kaudselt kogu selle ajaperioodi kunsti, kuna nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Rääkides kunstist 20. sajandil ei saa üle ega ümber sõdadest. Esimene ja teine maailmasõda mõjutasid kogu maailma. Ülikiirelt arenev sõjatööstus sai hiljem kaasaegse tööstuse aluseks. Ka sellised kuulsad autofirmad nagu Renault ja Skoda olid algselt tankide valmistamisega tegelevad tööstusettevõtted. Kõige otsesemalt mõjutas sõda sellist kunstivoolu nagu ekspressionism. Selle voolu nimetus tuleneb prantsuse keelesest sõnast expression (väljendus). Ekspressionismi eelkäijateks võib lisaks foovidele pidada ka Edvard Munchi ja Vincent van Goghi.
Nõukogude majandussüsteem oli oma sisemised arenguvõimalused ammendanud. Ta toimis edasi vaid tänu soodsaile välistingimustele. Maailmaturul tõusid naftahinnad ning naftaekspordist suurenesid NSV Liidu sissetulekud. See võimaldas Läänest importida kõike hädavajalikku. Niiviisi säilitati küll majanduslik stabiilsus, kuid Nõukogudemaa mahajäämus Läänest suurenes, sest NSV Liit ei suutnud tehnilise progressiga kaasa minna. Täies jõus jätkas vaid sõjatööstus. NSV Liit oli sõjaliselt ja poliitiliselt maailma suurriike, ent paljude majandusnäitajate põhjal oli tegemist arenguriigiga. Neid aastaid on hiljem hakatud nimetama stagnatsiooniperioodiks. 1970. aastaste lõpul hakkas Breznevi tervislik seisund kiiresti halvenema, mistõttu tegelik juhtimine riigis koondus Breznevi lähikondlaste kätte. DISSIDENTLUS. Tagurlike jõudude tugevnemine kutsus esile vastureaktsiooni - dissidentluse ehk teisitimõtlemise
Uus majanduspoliitika Venemaal oli NEP, kus toiduainete riigile andmise kohustus asendati maksuga; rahareform, mis taastas raha endise väärtuse, eraettevõtlus sai õiguse tegutseda. Stalin likvideeris industrialiseerimise alguses eraettevõtluse, sest tahtis saavutada kontrolli riigis. Käivitati suur relvastusprogramm ja valmistus sõjaks. Loobuti välismaistest investeeringutest. NSV Liit muutus tööstusriigiks. Kadus tööpuudus- edu põhjuseks oli industrialiseerimine. Arenes sõjatööstus, aga kuna eelisarendati rasketööstust ja polnud tururegulatsiooni, hakkas tootlikkus langema ja põhjustas elanike vaesumise. Välispoliitilisest elust võib välja tuua MRP ehk Molotovi-Ribbentropi pakti, mis sõlmiti 23.august 1939 Moskvas. See oli mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel, mille juurde kuuluvad salajased lisaprotokollid, mis sisaldasid mõlema riigi huve ehk teiste riikide jaotumist nende vahel. Kahepoolne mitte-
õpetuste ja Lääne salateaduste vastu, pöörati tähelepanu ökoloogiaprobleemidele jne. Propageerisid armastust, rahu, vabadust (loosung “Make love, not war!”) Hipid tarbisid uimasteid, elasid end vabalt tundes ühiselt kommuunides. Hipide mõju tolleaegsele Lääne kultuurile (muusika, kirjandus) on väga suur. Majandus Areng oli tohutu. President Eisenhoweri ajal kujunes välja nn. sõjalis-tööstuslik kompleks – sõjaväelaste ja töösturite liit, võimas sõjatööstus. 1960. aastail, Kennedy ja Johnsoni ajal, oli suur majanduslik tõus. Tõusu aluseks oli Kennedy maksupoliitika. Ta vähendas makse nii üksikisikuil kui ettevõtteil → tarbimine suurenes → turg laienes → tööpuudus vähenes. Tõusu hinnaks oli aga inflatsioon. 1969 esimene inimene Kuul – ameeriklane. Välispoliitika Peale Teist maailmasõda toimus USA välispoliitikas pööre – USA loobus isolatsionismipoliitikast (mis tähendas mitte osa võtta teiste, eriti Euroopa riikide
õpetuste ja Lääne salateaduste vastu, pöörati tähelepanu ökoloogiaprobleemidele jne. Propageerisid armastust, rahu, vabadust (loosung “Make love, not war!”) Hipid tarbisid uimasteid, elasid end vabalt tundes ühiselt kommuunides. Hipide mõju tolleaegsele Lääne kultuurile (muusika, kirjandus) on väga suur. Majandus Areng oli tohutu. President Eisenhoweri ajal kujunes välja nn. sõjalis-tööstuslik kompleks – sõjaväelaste ja töösturite liit, võimas sõjatööstus. 1960. aastail, Kennedy ja Johnsoni ajal, oli suur majanduslik tõus. Tõusu aluseks oli Kennedy maksupoliitika. Ta vähendas makse nii üksikisikuil kui ettevõtteil → tarbimine suurenes → turg laienes → tööpuudus vähenes. Tõusu hinnaks oli aga inflatsioon. 1969 esimene inimene Kuul – ameeriklane. Välispoliitika Peale Teist maailmasõda toimus USA välispoliitikas pööre – USA loobus isolatsionismipoliitikast (mis tähendas mitte osa võtta teiste, eriti Euroopa riikide
Eesti ja eestlased I Maailmasõjas Eestlaste jaoks oli I Maailmasõja lõpp positiivne, sest sõda viis Venemaa kodusõjani ning tänu sellele sai Eesti lõpuks iseseisvaks. Sõja puhkedes hakati represseerima kohalike baltisakslasi, paljud saadeti välja, saksakeelsed ajalehed hävitati. Sakslased oli survestatud ning nad hakkasid otsima koostööd eestlastega. Sooviti luua Saksa-Eesti ühine omavalitsus, mis ebaõnnestus. Rahvuslikus liikumises toimus elavnemine. Tallinnas ja Tartus asutati sõjatööstus komiteed, mille kohustuseks oli sõjaliste tellimuste täitmine. See pani aluse eestlaste varandustele. Jaan Tõnissoni eestvedamisel loodi Põhja-Balti komitee, selle ümber koondati palju rahvusliku liikumise tegelasi. 30% talunikest ning ligi pooled mõisatöölistest mobiliseeriti, mis tõi kaasa põllumajandustoodangu languse. Talunikelt rekvereeriti hobused ja kariloomad. Rekvereerimine – seaduslikult lubatud asjade ära võtmine. Seega sõjaaastatel põllumajanduse areng seiskus
iseseisvana aastatel 1952-1967. 1967-2002 oli ta üks Euroopa ühenduse ja hiljem Euroopa Liidu allorganeid. Peetakse EL eelkäijaks. · Saksa majandusime--Valitsus vabastas kontrolli alt hinnad ning toetas igati ettevõtjate vaba konkurentsi, millega kaasnesid avatud turg, eraomand ja stabiilne raha. 1948 rahareform. Tänu kõigele hakkas majandus kiiresti arenema. · Jaapani majandusime-Soodustavaks faktoriks oli sõjatööstus,mis sai ohtralt tellimusi ja tootis suuri kasumeid. Väikesed kaitsekulutused. Kõige tähtsam tõukejõud peitus traditsioonides, mis olid alati rõhutanud kollektiivsust, vähenõudlikust, töökust ja kuulekust. Uued ideed ja leiutised. · Kriisid ja sõjad: Korea sõda, Vietnami sõda, Berliini ülestõus, Berliini kriis, Ungari ülestõus, Suessi kriis, Kuuba kriis - · Praha kevad (1968) Tsehhoslovakkias üritati ülesehitada inimnäolist sotsialismi. Püüded
30ndad-Saksamaa, NSVL, rahvusvahelised suhted NSVL Majandus allutatud riigi juhtimisele(käsumajandus): · 1928.aastal loodi Viisaastaku süsteem, mis tähendas seda, et riik seadis sisse kriteeriumid, mida, kui palju peab tootma ja millise hinnaga müüma. Likvideeriti erasektor, ei olnud eraettevõtteid. · Rõhk oli rasketööstusel(sõjatööstus), mida oli tarvis agressiivse välispoliitika jaoks. · 1934.aastal algas teine viisaastaku plaan(algas stalinlik nep), veel suurem rõhk läks rasketööstusele. Ühele ostjale seati talongisüsteemi asemel piiratud kogus, mida ta tohtis osta. · Provintsis oli kaubandus kehvemalt varustatud, pealinnades paremini. · Kolhoosides töötati tasuta ning see, mis jäi üle riigile ette nähtud toodangust, läks kolhoosidesse. · Defitsiit-tarbekaupade puudus-eelisarenduses oli rasketööstus · Klassielemendid hävitati · Streikidele ja ...
Nixon · Sisepoliitikas lubas kärpida föderaalvalitsuse võimu, välispoliitikas näidata ,,tugevat kätt" ja lõpetada Korea sõda · Pidurdamisdoktriin tagasitõrjumisdoktriin (roll back) · Suur ministrite tegevusvabadus, J. F. Dulbs valmis kasutama tuumarelva NSVL vastu, strateegiline lennuväe arendamine · Suured sõnad, väikesed teod pigem pidurdamisdoktriini jätkumine · Sisepoliitikas polnud samuti erilisi muutusi (ettevõtete tegevusvabadus laienes) · Sõjatööstus kasvas taas, ,,sõjalis-tööstuslik kompleks" · Lõpuaastatel kriitika majanduse aeglane areng, suutmatus vastata NSVL väljakutsele Richard Nixon (1969-1974) · ,,Seadus ja kord", vabariiklane · Nixoni doktriin suhete loomine NSVL ja Hiina Rahvavabariigiga · Ise ei lähe enam kommunistliku ekspansiooni vastu ainult materiaalne abi · Watergate skandaal (lutikad demokraatide peakorterisse Nixoni käsul) · 1974. astus tagasi, majanduse areng aeglustunud, tööpuudus
Tagajärjed olid niivõrd rängad, et NSV Liit ei suutnud neist tegelikult kunagi toibuda- vähenes nii teravilja saak kui ka loomade arv. 16. Mis oli industraliseerimine? Mis olid selle eesmärgid ja tagajärjed? Industraliseerimine- suurtööstuse eelisarendamine. Eesmärgiks oli Venemaa muutmine tööstusriigiks. Tagajärjed- industraliseerimise käigus kadus tööpuudus, Nõukogude Liitu ei mõjutanud eriti ka ülemaailmne majanduskriis, eriti hoogsalt arenes sõjatööstus. 17. Itaalias tuli võimule Mussolini 1922. a Saksamaal tuli võimule Hitler 1933. a Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933 NSVL moodustamine 1922. a Locarno konverents 1925. a Briand-Kellogi pakt 1928. a 18. agressioon- kallaletungimine, anastamine vallutamise eesmärgil. Patsifism- maailmavaateline seisukoht, mis mõistab põhimõtteliselt hukka igasugused sõjad, eristamata õiglasi ebaõiglastest.
minnakse sõna otseses mõttes kasvõi üle laipade. Selliseid tegevusi püütakse igati õigustada, tuuakse ettekäändeid ikka sõnadega “inimeste heaolu nimel“, kuid teod räägivad enda eest. Ma toon siinkohal näiteks sõja. Sõda eksisteerib rohkemal või vähemal määral pidevalt meie ümber. Sõja põhjused on väga erinevad – erimeelsused, mõjuvõimu suurendamise vajadus mõne riigi puhul, raha, maavarad, usulised põhjused jne. Kasu lõikavad neist sõjatööstus ja riigid, kes sõdade korraldamisega rikkust juurde saavad. Läbi aja on sõjalisi sekkumisi õigustatud erinevate ettekäänetega, tihtipeale on need välja mõeldud vaid inimestega manipuleerimiseks, et n-ö avalikku toetust saada, pannes inimesi uskuma, et sõjaline tegevus on vajalik. Üks ehe näide sellisest tegevusest on 11. septembri terrorirünnak USAs, millega Ohud meie ümber
suurendamiseks kirjutati ümber kompartei ajalugu ning võltsiti ajaloolisi fotosid. Kommunistlikes noorteorganisatsioonides õpetati lapsi muu kõrval oma vanemate järele nuhkima ja nende peale kaebama. Stalini võimuletõus tähendas NEP-i lõppu. Likvideeriti igasugune eraettevõtlus, kaasa arvatud põllumajanduses. Stalini suurimaks sooviks oli vallutada maailm ning saada maailma ainuvalitsejaks. Ta tegi panuse industrialiseerimisele. Kadus tööpuudus, eriti kiirelt arenes sõjatööstus. Riik vajas vilja, et toita sõjaväge ja tööliskonda. Stalin asus kehtestama vägivalda: talupoegadelt konfiskeeriti kõik viljatagavarad, vilja varjamise eest ähvardas surmanuhtlus. Pandi alus ka kolhoosidele ehk talumajapidamised ühendati ühismajanditesse. Jõukamad talupojad kuulutati kulakuteks ning saadeti sunnitöölaagrisse või Siberisse. 1934.aastal hakati kasutama suurt terrorit, mis tähendas seda, et komparteid, julgeolekuorganid ja armeed puhastati vaenlastest
• Likvideeriti igasugune eraettevõtlus, sh põllumajanduses. • Tehti panus suurtööstuste eelisarendamisele, algas industrialiseerimine. • Loobuti välismaistest investeeringutest. • Majandus allutati tsentraalsele võimule, seda teostati viisaastaku plaanide järgi. • NSVL muutus tööstusriigiks (teisel kohal). Industrialiseerimine • Industrialiseerimise käigus kadus tööpuudus, ülemaailmne majanduskriis mõjutas vähe. • Hoogsalt arenes sõjatööstus, mis oli juhtiv maailmas. • Rasketööstuse eelisarendamine ja tururegulatsiooni puudumine tõi kaasa tootlikkuse langemise. • See omakorda tõi kaasa elanike vaesumise. Suund sundkollektiviseerimisele • 1920date lõpul tekkinud viljavarumise probleemide tõttu ei tahtnud talupojad viljajääke ära müüa (ostuhind madal). • Riiklik vajadus oli suur – tööliskond ja sõjavägi vajas toitu. • Õiglase hinna kehtestamise asemel konfiskeeriti talupoegadelt vili jõuga
kaotamine. Sõja venimise tõttu kiirvõit Läänerindel ebaõnnestus ning see ei lubanud jõudude koondamist Venemaa vastu. Sõdimine kahel rindel läks laastavaks ja kurnavaks ning nõudis palju nii füüsilisi, kui ka moraalseid resursse, millest riik aja jooksul hakkas tühjaks minema. 1918. aastal vaimustavad kuid lõpuks edutud pealetungid, Antandi järjest paremini töötav (suuresti ülemereliste liitlaste arvel) sõjatööstus ja pidevalt saabuvad väsrked väed murtsid täielikult võitlusvaimu ning sügisel 1918 Saksamaa oli löödud. Compiegne´i ja Versailles´i rahulepingud olid Saksamaale väga rasked: ta pidi võitjatele loovutama sõjavarustust ja tehnikat, ligi 1/8 aladest (ka uutele riikidele), maksta raskeid reparatsioone mille väljamaksmine pidi jätkuma ka tänapäeval, samuti rängalt piirati lubatud sõjaväge. Austria-Ungari oli kaotaja nii bloki osa kui ka eraldi riigina. Esialgu see pidi sõdima
Nõukogude võim Eestis kehtestati 1917. aastal 27.10. Punaarmee okupeeris EV 17.juuni 1940. Saksa okupatsioon asendus taas Nõukogude okupatsiooniga 1941. aasta 24.11. Nõukogude aja lõpp ja Eesti iseseisvus aastal 1991. 20 august. Piirid Eesti NSV jäi kuni 1945. aastani kattuma EV territooriumiga. 1945 kehtestati uus haldusjaotus. Piiride muutmine ei omanud mõju EV territooriumile. Eesti idapiiri nimetati Eestis kontrolljooneks. Vallad 1950 kaotyati vallad. Linnapiirkonnad Maakonnad oli 13 maakonda. Loodi 3 maakonda: Hoou-, Jõhvi- ja Jõgevamaa. 1950 maakonnad likvideeriti. 39 rajooni Oblastid rajoonide asemele moodustati, mis likvideeriti aastal 1953. 1952 muudeti endine haldusjaotus uue jaotuse kohaselt Eesti 39rajooni asemele 3 oblastit. Oblastid likvideeriti 27.aprillil 1953. Loodi 3 oblastit: Tallinn, Tartu, Pärnu. Missugune vastuolu oli EK(b)P VIII pleeniumi otseseks põhjuseks? Poliitbüroo otsus, vigadest õppida ja paremak...
Maailm kahe maailmasõja vahel õpikust lk.74-98,110-114. Versailles´i rahuleping- 1919-1920 Keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Rahulepingu järgi pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi. Kokku jäeti Saksamaa ilma ligi kaheksandikust territooriumist. Saksamaa pidi vähendama oma sõjaväge 100 000 mehele. Seal ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust. Keelati omada lennuväge ja allveelaevu. Tuli maksta reparatsioone. Rapollo- 1922, Saksamaa ja Venemaa vahel sõlmitud Versailles´ süsteemi vastane koostööleping. 1917. aasta Venemaal: Kriis- Rahutused sõjaväes- deserteerumine (lahkumine rindelt) Kaos majanduses tööjõu, tooraine, toiduainete puudus, kütuse kriis. Langes keisrivõimu autoriteet. Selle vastu olid ka osa aadlikke. Neil tekkis plaan muuta Venemaa ...
maailmarevolutsioonile, käivitas ulatusliku relvastusprogrammi ja asus Punaarmeed ettevalmistama sõjaks, selleks loobus ta majanduse tasakaalustatud arendamisest ja tegi panuse uurtööstuse eelisarendamisele industrialiseerimisele. Loobuti välismaistest investeeringutest ja eraettevõtlusest, majandus allutati rangelt tsentraalsele juhtimisele, hakkati kehtestama viisaastaku plaane, mis nägid ette NSV Liidu möödumise kapitalistlikest riikidest, NSV muutus tööstusriigiks, arenes hoogsalt sõjatööstus kadus tööpuudus,. Talupoegadelt konfiskeeriti vägivallaga vili, kuna nadei olnud nõus seda madala hinna tõttu müüma, aga riigil oli seda vaja talupoegade jaoks, vilja varjamise eest ootas surmanuhtlus. 1932-1933 puhkes NSV suur nälg, esines isegi inimsöömist, hukkus ligi 7 miljonit inimest. Talupoegade vastu käivitatud vägivallakampaania osaks oli sundkollektiviseerimine, mis tähendas talumajapidamiste
Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad Essee I maailmasõda toimus aastatel 1914-1918 ehk XX sajandi esimesel veerandil, mida ühelt poolt iseloomustas kiir tehika- ja teaduseareng, aga teiselt poolt ühiskonna, kui terviku terviku mahajäämine. Sõja eel Euroopa jaganes suurteks blokkideks Antant (Inglismaa, Prantsusmaa, Vene Impeerium, Serbia, Jaapan, hiljem Itaalia, Rumeenia, USA, Kanada, Austraalia), Keskriigid (Saksa Keisririik, Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi) ja neutraalsed riigid (võiks ka neid käsitleda eraldi blokkina). Kaks esimest olidki loodud võimu suurendamiseks ja laiendamiseks (Keskriigid) ja nendele tasakaaluks (Antant). Esimese maailmasõja põhjusteks olid suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. E...
Territoriaalsed muutused, 5% territooriumist: sisuline mahajäämus suurenes Narva jõe tagune ala, Petserimaa Petseri linnaga Tühistas mõned muudatused, kuid sai aru, et alternatiivi pole. isegi sõjatööstus, mis töötas täisvõimsusel ei suutnud läänega Taastati rubla sammu pidada 1956 veebruar mõistis N. Hrustsov avalikult hukka ENSV konstitutsioon Stalini isikukultuse (osaliselt) stagnatsioon ka vaimuelus ja poliitikas, Breznev oli huvitatud
Andropov ning sellesse ajavahemikku mahub ka K. Tsernenko · 1970 pingelõdvendus · Breznevi doktriin - tsehhoslovakkia sündmustest 1968 kuni 1989 aastani · Külma sõja jätk · Võidurelvastumine · Ei suhtle lääneriikidega · Sotsialismileeri tugevdamine · Neostalinism (Breznev oli mõõdukas neostalinist) · Stagnatsioon breznevi ajal seisak majanduses - majandus langes, aga sõjatööstus töötas täisduuril priviligeeritud seisundis · Luure propaganda USA vastu · Andropov surub maha Ungari ülestõusu Iseloomusta NSVL sisepoliitikat ja majandust 1985 1991 · Võimul Gorbatsov · PERESTROIKA maj struktuuri lihtsustamine, tootmine olgu mõistlik · Glasnost avalikustamine (majanduselu, poliitika jm), tsensuuri kaotamine · Esimesed demokraatlikud valimised mitme kandidaadiga
13. Milliseid vahendeid kasutasid võimud dissidentidega võitlemiseks? Teisitimõtlejate töölt vallandamine, arreteerimine, maalt väljasaatmine, vaimselt sandistada (psühhiaatriline sundravi). Peamiseks võitlejaks dissidentluse vastu KGB. 14. Milles seisnes a) industrialiseerimine b) kollektiviseerimine? Industrialiseerimine eelisarendamine sõjatööstusele, prooviti kärpida kõigilt teistelt eluvaldkondadelt, et sõjatööstus oleks võimsam. Kollektiviseerimine 15. Iseloomusta nõukoguliku võimustruktuuri põhielemente ja olemust Eesti NSVs. Kommunistlik partei allus täielikult Moskvale lähtudes sealsetest juhtnööridest, koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse veteranidest ja Venemaa eestlastest. Eesti NSV Ülemnõukogu kõrgem seadusandlik võimuorgan, reaalne võim puudus, nõukogusse valiti kõrgemal pool heaks kiidetud kandidaadid. 16
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
