Riik pole mehaaniline moodustis, vaid elav terviklik vorm. Riik on looduse loomusunniline saadus Riiki iseloomustavad loomulikud eluprotsessid Ratzeli poliitilis-geografilised käsitlused tulenevad rahvaste ja riikide immanentsest ajaloolisest liikumistest ja vastuliikumistest. Ratzel tegi ka riigi ruumilise kasvu seadused. Näiteks: Riikide ruum kasvab koos kultuuriga, riik püüdleb kasvamisel poliitiliselt väärtuslike alade hõivamise poole jms. 2. Geopoliitika aine, areng ja võtmekujud Geopoliitika on politoloogia haru. Ta jaguneb: Teoreetiline ehk sündmusi seletav ning rakenduslik ehk poliitilisi juhendeid suunavadi sõnumeid jagav väljund. Teisalt: Traditsiooniine geopoliitika ja nn uus geopoliitika „Millised negatiivsed tagajärjed on Baltimaade mitteühinemisel SRÜ-ga?” 3. Saksa ja anglo-ameerika geopoliitilised koolkonnad. Rudolf Kjellen, Klaus Haushofer ja Halford Kackinder.
.................................. 8 Väikeriik suureks.................................................................................................. 8 Institutsioonid...................................................................................................... 8 Eesti ja rahvusvaheliste suhete teooriad.............................................................9 26.9 – maailma jaotamine.................................................................................... 10 Geopoliitika....................................................................................................... 10 Kolm maailma................................................................................................ 11 Kultuuriiline jaotus............................................................................................. 11 Spengler......................................................................................................... 11 Tonybee........................
● president - diplomaadid -> “ühe riigi saadik ei lähe teise riigi juurde, vaid ühe riigi riigipea saadik läheb teise riigi riigipea juurde”. keskajast selline mõte ● riigikogu - ratifitseerimine ● valitsus - välispoliitika -> välisministeerium Eesti ja rahvusvaheliste suhete teooriad ● realism - polaarsus -> Eesti jaoks on hea, et EL ja USA ei tee Venemaale järeleandmisi (Zapadi õppus, Ukraina sõda) - geopoliitika ● liberalism - majandus -> suurim eksportpartner on Rootsi ● konstruktivism - identiteet ja ajalugu ● välispoliitika ulatus geograafilist ulatust (y-telg) saame ühena mõõta graafikul, teise mõõtena funktsionaalsust (x- telg). Eestil on umbes 30 saatkonda välismaades, enamasti Euroopas. Seega Eesti on geograafiliselt pigem piiratud ulatusega. Eesti funktsionaalsus on küberpoliitikas. IV loeng - maailma jaotamine
Peale 1960. aastat saksa ja prantsuse geograafia kuulsus tuhmus. Allakaigu peamine põhjus näib olevat asjaolu, et ei saksa ega prantsuse koolkond (Beaujeu-Garnier valja arvatud) ei läinud kaasa paradigmavahetusega ja nokitseb edasi vanade end ammendanud teemade kallal. Muud voolud Geopoliitika. riikide kogu valispoliitikat hakati liiga laialt ja liialt otseselt tuletama nende riikide looduskeskkonna isearasustest. Kuulsaimad geopoliitikud olid britt Mackinder ja sakslane Haushofer. Geopoliitika praktilise teadusena on segu t6elistest, iilepingutatud ja taiesti otsitud seostest loodusolude ja poliitilise tegevuse vahel. Halford Mackinder (1861-1947) peamised tööd on 1904. aastal ilmunud "Ajaloo geograafilised alused" ja "Demokraatlikud ideaalid ning tegelikkus" 1919. Mackinder väitis, et riikide poliitikat m6jutab vaga tugevasti nende asend mandrite ja ookeanide suhtes. Tema arusaama kohaselt kujunevad mandri sees, nn
//nt Indoneesia – ei ole kummaski hea, aga on suur riik. Milline riik suudab teistele peale suruda oma mängureeglid – suurriigid, impeeriumid 4) Suhete iseloom - eelkõige kaubandus (mis põhimõtetel rajatud, kuidas reguleeritakse liikumist, kust kuhu,...) - diplomaatia 5) Käitumine, normide ja reeglite olemasolu – muutunud aja jooksul 2. loeng Aleksandr Dugin – geopoliitika valdkonna nr. 1 (looja), venelane tema käsitlus imperialistlik, venekeskne, mitte eriti teaduslik „Postmodernne geopoliitika“ süsteemne lähenemine, aga süsteemiks ei nimeta. Tema süsteemi käsitlemise aluseks on identsus. Identsuse määratlemine:Paradigmad Premodernne Modernne (hävitab eelneva) Postmodernne (ükskõikne) (eitab premodernset) (praegune aeg)
SUURRIIKIDE VÄLISPOLIITIKA KONSPEKT Välispoliitika analüüs Mis on välispoliitika: riigi strateegilised suhted teistega (riigid, rahvusvahelised organisatsioonid). Hõlmab suhteid teiste riikidega; kuidas aidata oma kodanikke teistes riikides: kaitsa oma riigi huve. Miks õppida välispoliitikat- et ennustada, leida põhjuseid, plaanida enda otsuseid, mõista otsuste mõju. Kuidas analüüsida: Indiviidi tasemel- fookuses inimese valikud ja otsused. Riigi tasemel- fookuses käitumine. Süsteemi tasemel- fookuses tulemused. Poliitika teadus- rahvusvahelised suhted- välispoliitika analüüs. Välispoliitika on oluline (Hudson 2005): inimesed RS on olulised. Võimalus uurida toimijaid. Enam kui kirjeldus. Ühendada RS teiste teadustega (psühholoogia, sotsioloogia, poliitika) Erinevad paradigmad välispoliitilises analüüsis: Klassikaline- tegija põhine/grupi otsused. Võrdlev- positivistlik metodoloogia. Psühholoogiline profiil. Praegune uuring- kontsruktsioon tähendustest ja
Husseinil oli täidesaatev võim- president, peaminister ja eesistuja Revolutsiooni Käsu Nõukogus (Revolutionary Command Council). Kohtusüsteem: tsiviil ja usupõhised juhtumid. Appelatsiooni kohtud. Sõjavägi: mehed 18 a, 2 a. teenistuses. 90ndate lõpus ca 350 000 meest. Majandus: 10% maailma naftast. 1979 SKP 9 tuh $; 2001 1000-1200 $. 22 aastaga vähenes 90% (põhjuseks sõjad ja ÜRO majandus sanktsioonid 90ndatel). USA ja Iraak: ühendab nafta ja geopoliitika (NSVLi lähedus). 1967 suhted katkevad, 84 taastuvad. 80-88 USA toetus Iraagile sõjas Iraani vastu. Bush jun: MHR kahtlus- keemiarelvade kasutamine kodumaal ja naabrite peal, RV terrorismi toetamine, USA huvide oht. 2002 Iraagi kurjuse teljeks kuulutamine ja 2003 invasioon Iraaki. Saddam nägi sõda kui linnasõjana, mille esmärk on Bagdadi kaitsta ning jäi Bagdadi. USA nõrk koht oli vähene informatsioon Iraagi kohta. Iraak peale 2003: USA demokraatia eksport. Sõjajärgne kaos
Rahvusvahelised suhted- politoloogia üks harusid, mille valdkond hõlmab riike ja konkreetset välispoliitikat. VPga seotud valitsusametkondade, organisatsioonide fuktsioneerimine. Hõlmab faktoreid, mis mõjutavad VP (nt geograafiat, majandust). Bütsantsi aeg- intriigide aeg, tekkis Ida-Rooma alusel. Sõbralikud suhted naabritega. Abielude diplomaatia- polnud väga edukas. Religiooni tähtsus: paganad tuleb viia ristiusku. Realismi arengule on kaasa aidanud diplomaat Machiavelli (1469-1527). Hans Morgenthau Realism- “Politics among nations” 1. rahvuslik huvi 2. jõud/võim 3. jõudude tasakaal 4. jõu kasutamine anarhilises maailmas. Egiptus ja Ramses II (Suur) ca 1290 e.m.a: Ramses II: Kuulsaim omaaja vaarao. Kadeshi lahing. Rahulepingud hetiitidega: leping oli hõbedane, ühel pool Ramsese ja Hetiitide kuninga ning teisel nende abikaasade sõnad, lepingul on sissejuhatus, sisuline pool vaidluse üle, pöördumine mitme jumala poole lepingu kinnituseks- olid kõige tähtsamad.
Kõik kommentaarid