suurendada enda riigi pindala. Koloniaalmaades oli ka odavam tööjõud . Koloniaalpoliitika eesmärgiks oli omada huvisid enam-vähem kõikjal maailmas, samuti taheti ka majanduslikku mõjuvõimu laiendada. Arutlus: Kas Kolmikliidu ja Antandi loomine tugevdas rahu või suurendas veelgi Maailmasõja puhkemise ohtu? Antant kirjutati 1904. aastal alla Prantsusmaa ja Inglismaa poolt. Antandiga jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Inglismaa kohustus Prantsusmaad igati abistama. Ühenduse loomise üheks peamiseks eesmärgiks oli ühendada jõud sõjategevuses Saksamaa vastu. Saksamaa aga lõi koos Austria-Ungari ja Itaalia riigiga Kolmikliidu. Antandi ja Kolmikliidu vastasseis oli väga tugev. Mõlema ühenduse riigid soovisid enda mõjuvõimu maailmas suurendada ja see süvendas vastasseisu veelgi. Kõige rohkem kasu
imperialismiajastu-rahvusluse levik, rahvusriikide teke(saks. itlia)alguses rahvad võrdsed varsti sovinism-oma rahvuse eelistamine, suurriigid suurt mõju kogu maailmas, koloniaal vallutused, majandusliku võimu kasv, vähemarenenud maad toorainebaasidek,euroopa tivil-isikuvabadus,eraomand, deomk. kogu maailm eur. riikide asumaad mõjusfäärid lisaks usa jaapan. norra rahumeelne eraldumine rootsist teised võitlesid sellele vastu-ümberrahvast. poliitika, piiratud autonoomia. katsed koloniaalvaldused ümber jagada, iseseisev Etioopia(libeeria)inglise buuri sõda-hollandi asunikudpõliselanikega võideldes asut vabariigid, algul võitsid olenem. inglis. suurest ülekaalust, hiljem partisani sõjale minnes rajasid ingl. kondus
„...oli meil valida sõja ja häbi vahel. Me Winston Churchill 3 valisime häbi ja saame ka sõja.“ 2.Millal lõppes lääneriikide lepituspoliitika 1939 märts Tšehhoslovakkia likviideeriti, Saksamaa hakkas nõudma Poolat 3.NSVL ja Saksamaa vahel sõlmitud pakti tuntakse Molotov-Ribbentropi paktina. Kuidas nimetati pakti ametlikult? Millise nime all tunti pakti Euroopas? Ametlik nimetus : Saksamaa ja NSV Liidu vahel sõlmitud mittekallaletungileping leping Mõjusfäärid Ida-Euroopas pakti põhjal NSVL: baltiriigid- Soome, Eesti, Läti ja algul idapoolse osa Poolast, hiljem Bessaraabia Saksamaa: Saksamaa sai osa Leedust ja läänepoolse osa Poolast
Antant Kolmikliit Venemaa Saksamaa Prantsusmaa Austria-Ungari Itaalia Itaalia Eeldused: Lepingud · Austria-Ungari, Saksamaa ja Itaalia vaheline liiduleping. · Saksamaa loobus lepingust Prantsusmaad mitte rünnata · Prantsusmaa ja Venemaa sõlmisid kahepoolse abistamise lepingu puhuks, kui neid rünnatakse. See liit oli Saksamaale äärmiselt vastumeelne. · Prantsusmaa ja Inglismaa sõlmisid teineteise abistamise lepingu ja jagasid mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas. Planeerisid sõda Saksamaa vastu. · Inglismaa ja Venemaa jagasid mõjusfäärid Aasias. Eesmärgid: Kolmikliit · Saksamaa tahtis võimu kogu Euroopas ja kolooniaid üle maailma. · Itaalia tahtis kaitset Prantsusmaa eest. · Austria-Ungari soovis Balkanil oma võimu tugevdada, lootis Saksamaa abile juhuks, kui peaks Venemaaga sõjaks minema Balkani pärast. Antant
2: 1882 ühines nendega Itaalia (hiljem lahkub Atlandi poolele). Saksa keiser Wilhelm II loobus edasikindlustuslepingust Venemaaga, mille kohaselt Saksamaa ei tohtinud rünnata Prantsusmaad ja Venemaa Austria-Ungarit. Atlandi (Venemaa-Prantsusmaa-Inglismaa) kujunemise lugu: 1: 1893 Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid liidulepingu, 2: 1904 Prantsusmaa ja Inglismaa vahel Antandi leping *jagati Aasia ja Aafrika mõjusfäärid ja kohustuti aitama 3: 1907 Inglismaa ja Venemaa leping, jagati mõjusfäärid Aasias. I Maailmasõja puhkemise eeldused: # Olid loodud suurriikide sõjalised blokid Antant ja Kolmikliit. # Ühiskonna hoiak oli muutunud sõdade suhtes soosivaks, levisid sotsialistlikud ja kommunistlikud ideed. # Kiire sõjatehnika areng, võidurelvastamine, raudteede areng. *Inglise-Buuri sõjas (1899-1902) raskekuulipildujad *Vene-Jaapani sõjas kiirlaskerelvad, miinipildijad, sidevahedid Saksamaa huvid Kolmikliidus: # Soovis uusi kolooniaid
Ungari vahel, 1882.aastal ühines nendega Itaalia. See nn. Kolmikliit tekitas teistes Euroopa riikides rahtust. Noor Saksa keiser Wilhem 2 valas õli tulle, loobudes kergekäeliselt riigikantsler Otto von Bismarcki poolt Venemaaga sõlmitud nn edasikindlustuslepingust. 1893. Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid liidulepingu, millega kohustusid kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. 1904. aastal kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaal alla kokkuleppe ametliku nimega ehk Antant. Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Briti valitsus kohustus abistama Prantsusmaad. 1907. aastal kirjutasid Inglismaa ja Venemaa alla lepingule, millega jagasid mõjusfäärid Aasias. Oma osa sõjaka meeleolu tekkel etendas sõjatehnika areng ning võidurelvastumine. Kolmikliidu intsiaatoriks ja kandvaks jõuks oli Saksamaa. Saksamaa toetus oli eluliselt oluline Austria-Ungarile. Kolmikliidu nõrgemaiks lüliks oli sinna mõnevõrra juhuslikult sattunud Itaalia.
Vabad maad said otsa. 1914 elas üle poole koloniaal maades. Suur huvi oli aafrika maade vastu. 1900 umbes 94% Aafrikast koloniseeritud. Suurt huvi tunti ka aasia,hiina ja india vastu. Rahvusvahelised suhted 20. saj algul. 19 saj lõpus hakkasid euroopa riigid moodustama sõjalisi plokke. 1 . kolmikliit (saksamaa,itaalia,austria-ungari) 1904 sõlmisid prantsusmaa ja inglismaa sõjalise liidu antantiks(hiljem liitus venemaa-1907) Lepingu järgi jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas. Teoreetiliselt pidid sõjalised plokid ära hoidma sõja.(Reaalselt tekkisid eeldused esimese maailmasõja tekkeks). Raudtee areng soodustas armee kiiret ümberpaigutamist ühest piirkonnast teise, ja raudtee areng oli üsna kiire. Kolmikliidu eesmärgid:(Saksamaa oli juhtriik) 1 . Uute kolooniate saamine-väga tähtis eluliselt. 2 . Saksamaa soovis kehtestada suuremat mõjuvõime euroopas. 3 . Austria-ungari soovis tugevdada positsioone Balkani poolsaarel. 4
Venemaa Austria-Ungarit. · 1893 sõlmisid Venemaa ja Prantsusmaa liidulepingu, millega kohustusid kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. · 1902 Salajane neutraliteedileping Itaalia ja Prantsusmaa · Inglismaa pidi parandama suhteid Venemaa ja Prantsusmaaga. · 1903 Edward II edukas visiit Prantsusmaale · 1904 Prantsusmaa ja Inglismaa sõlmisid Antanti. (Entende cordiale) (Jagasid mõjusfäärid Aafrikas ja Aasias; Briti kohustus Prantsusmaad abistama; hakati planeerima ühist sõjategevust Saksamaa vastu) · 1907 kirjutasid Inglismaa ja Venemaa alla lepingule, millega jagasid mõjusfäärid Aasias. Sõprusleping. · Sõjablokid olid eelduseks sõjaalguseks. · Napoleoni ajastu õudused olid meelest läinud aga kuulsus jäänud. · Euroopa tahtis sõda.
olnud otseselt liidulepinguga. Sellega jagati ära mõjupiirkonnad ja koloniaalvaldused Aafrika põhjaosas ning Maroko allutamine Prantsusmaale ja Egiptuse allutamine Inglismaale.Leping vähendas pingeid vanade rivaalide vahel. Leppe sõlmimisele aitas kaasa mõlema kartus Saksamaa võimsuse kasvu pärast maailmas.1907.a.- Inglismaa- Venemaa leping.Lepet valmistasid ette Vene-Prantsuse ja Prantsuse-Inglise lepped, mis omakorda lähendasid ka Inglismaad ja Venemaad.Leppega jagati ära mõjusfäärid Aasia vaidlusalustel territooriumitel (näiteks loobus Venemaa taotlustest Afganistanile; jagati Pärsia jne).
sõjaga. Inglismaa ja Prantsusmaa pidasid läbirääkimisi NSV Liiduga, kuidas sõda vältida, kuid tulemuseta. NSV Liit ja Saksamaa salajased läbirääkimised mis lõppesid avaliku pakti sõlmimisega ja salaprotokollidega 23.08.1939. Poola jaotati omavahel. Eesti, Läti, Leedu jäid NSV Liidu mõjusfääri. Eesti valitsus oli teadlik paktist kuid olnud jõude, ega ka aega: armeed moderniseerida, rajada kindlustusi, polnud ka aega koostööd teha teiste Balti riikidega. Loodeti selle peale, et mõjusfäärid ei tähenda Eesti okupeerumist ja siin elavate sakslaste tõttu ei loovuta Saksamaa Eestit täielikult NSV Liidule. Eesti kuulutas end neutraalseks ehk erapooletuks. 1939.a. 01.09 algas sõda Saksamaa ja Poola vahel. Eesti hakkas toetust otsima Saksamaalt, Soomelt ja lätilt, kuid meile vastati eitavalt. Niisiis oli Eestil valik, kas alustada Venemaaga sõda või sõlmida leping. 1941. Aastal algas Vene-Saksa sõda. Sakslased tahtsid okupeerida Venemaa
1937 liitus ka Itaalia Antikomiterni paktiga. 1939 loodi Teraspakt Itaalia ja Saksamaa vahel. 1940 loodi Kolmikpakt, kus olid Itaalia, Saksamaa, Jaapan ja Ungari, Rumeenia, Bulgaaria. Mõisted: 1) N.Chamberlain oli aastatel 37-40 Briti peaminister, osales Müncheni konverentsil 2) Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939 allkirjastasid saksa välisministel Ribbentrop ja NSV Liidu esindaja Molotov mittekallaletungipakti (10 aastat), jagasid omavahel mõjusfäärid Euroopas 3) Hispaania kodusõda (aeg, osapooled, tulemus) (juuli 36-aprill 39) toimus parempoolsete rahvusluse pooldajate (juhiks: Franco) ja vasakpoolsete rühmituse vahel, frankistid tulid võimule. See oli jõuproov teisele maailmasõjale Kaart: 1) 1935 Saarimaa (pisike saksa külje all) 2) 1938 Ansluss: Austria vallutamine Saksamaa poolt märtsis 1938 3) 1938 Sudeedimaa (kuukujuline Tsehhoslovakkia ja Saksa vahel):
Saksamaa nõudis Tsehhoslovakkiaga ühinemist, ettekäändeks 3 mln piiriäärset Sudeedi sakslast. Inglismaa ja Prantsusmaa annavad Saksamaale loa Tsehhoslovakkia okupeerimiseks. (sellepärast nimetatakse ,,Müncheni sobing") 15. märts 1939 Saksamaa okupeerib kogu Tsehhoslovakkia (3. laienemine) 23. august 1939 Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimine. Koosneb kahest osast: AVALIK (sõlmitakse mittekallaletungi leping) ja SALAJANE (jagatakse mõjusfäärid; Saksamaa sai Lääne-Poola, hiljem osa Ida-Poolast; Nõukogude Liit sai Eesti, Läti, Ida-Poola ja hiljem Leedu) Molotov-Ribbentropi pakt sõja põhjustaja, sest: võimaldas agressoritel vahelesegamata vallutusplaane teostada ilma MRP-ta ei oleks Saksamaa olnud võimeline sõda alustama (polnud valmis kahel rindel sõda alustama) Nõukogude Liit sai Saksamaa vahelesegamiseta lääne suunas laineda 1. september 1939 Saksamaa tungib Poola. ALGAB TEINE MAAILMASÕDA 17
aitama. Muidugi ei meeldinud see Wilhelm teisele ning ta üritas Nikolai II veenda sellest loobuma. Siiski see nii ei läinud. Venemaa ja Prantsusmaaga ühines ka Inglismaa, et tasakaalustada võimuvahekorda Euroopas. 1903. aasta kevadel tegi Inglise kuningas Edward II Prantsusmaale erakordselt õnnestunud visiidi, mille tagajärjel nende suhted hakkasid paranema. 1904. aastal kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla kokkuleppe ametliku nimega Entente Cordiale e. Antant. Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Briti valitsus kohustus abistama Prantsusmaad kõigis tarvilikes administratiivsetes, majanduslikes, finantsilistes ja sõjalistes reformides. Otseselt ei võtnud Inglismaa mingeid sõjalisi kohustusi, kuid tegelikult hakati plaanima ühist sõjategevust Saksamaa vastu. Järgnevalt parandas Inglismaa oma suhteid Venemaaga. 1907. aastal kirjutati alla lepingule, millega jagati mõjusfäärid Aasias.
1879. Aastal sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel, 1882 aastal ühines nendega Itaalia, kellest sai ka selle liidu nõrgim lüli. See Kolmikliit tekitas teistes Euroopa riikides rahutust ja see sundis Venemaad ja Prantsusmaad ühist keelt leidma. 1893 sõlmisid nad liidulepingu, millega kohustusid sõja korral üksteist abistama. 1904 aastal paranesid suhted aga Inglismaa ja Prantsusmaa vahel ja samal aastal nad ka kirjutasid alla kokkuleppele nimega Antant. Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Briti valitsus kohustus Prantsusmaad reformides aitama. Hakati pidama ka sõjaplaane Saksamaa vastu. Edasi parandas Inglismaa oma suhteid Venemaaga. 1907 aastal kirjutasid Venemaa ja Inglismaa alla lepingule, millega jagasid valdused Aasias omavahel ära. Sellega viidi suurriikide blokkide loomine lõpule ja nüüdsest seisid vastamisi Kolmikliit ja Antant. Kuigi pealtnäha oli nende blokkide moodustumine mõeldud
või klassi õiguste eest · Sõja ülistamine muutus popiks, nähti selles väljapääsu tühisest argipäevast 2. RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. SAJ ALGUSES Suurriikide blokkide kujunemine: · 1879 liiduleping Saksa ja Austria-Ung vahel, 1882 ühines Itaalia- KOLMIKLIIT (+ türgi) · 1893 Vene ja Pr liiduleping, kohustuti kallaletungi korral teineteisele abi pakkuma · 1904 Pr ja Ing leping, loodi ANTANT, jagati mõjusfäärid aasias ja aafrikas, Ing kohustus abistama Pr, hakati planeerima sõjategevust saksa vastu · 1907 Ing-Vene leping, jagati mõjusfäärid Aasias · Väliselt olid liidud mõeldud sõja ärahoidmiseks, tegelikult oli see eelduseks I MS puhkemiseks · Oma osa oli sõjaka eemeolu tekkel sõjatehnika arengul ja võidurelvastumisel (raudtee, raskekuulipildujad, kiirlaskerelvad, kaevikud, miinipildujad, moodsad sidevahendid) Kolmikliit ja selle eesmärgid:
tugevdamine, mõlema riigi armeed vajasid sõjalist rakendust. Ideoloogilised - Hitleri mõte (saksa rahvas vajab eluruumi, mille saamiseks oli vaja vallutada) Stalini unistus (kommunismi laienemine läände, mille saavutamiseks oldi nõus sõjalist jõudu tarvitama, MRP lisas mõlemale kindlust ja kindlustas selle, et neid ei segataks. MRP:Molotovi-ribbentropi pakt(Saksamaa ja NSV mittekallaletungileping,mis tegi nad ajutiselt liitlasteks). Salaprotokoll: määras nii NSVL kui ka Saksamaa mõjusfäärid (Saksamaa - ida-poola ja euroopa, mis jäid ida-poolast idapoole. Vennemaa - baltiriigid, soome, lääne- poola) 2 MS algas 1. sept 1939:kui Saksamaa tungis sisse Poolasse. Talvesõda: MRP realiseerimine Soome suhtes.1939. nov. soomlastel õnnestus säilitada iseseisvus, kuid jäädi ilma Karjala maakitsusest. Saksamaa vallutused 1940 euroopas:Norra, Taani, Luksenburg, Belgia, Holland, pool Prantsusmaast, Kreeka, Jugoslaavia. Kolmikpakt:Saksamaa, Jaapan, Itaalia
lõppesid Poolale sõjaga. Inglismaa ja Prantsusmaa pidasid läbirääkimisi NSVL- ga, kuidas sõda vältida, kuid tulemusteta. NSVL ja Saksamaa salajased läbirääkimised, mis lõppesid avaliku pakti sõlmimisega ja salaprotokollidega 23.08. 1939. Poola jaotati omavahel. Eesti, Läti, Leedu jäid NSVL-i mõjusfääri. Eesti valitsus oli teadlik paktist kuid polnud jõude, ega ka aega: armeed moderniseerida, rajada kindlustusi, polnud ka aega koostööd teha teiste Balti riikidega. Loodeti et mõjusfäärid ei tähenda Eesti okupeerumist. Loodeti, et siin elavate sakslaste tõttu ei loovuta Saksamaa eestit täielikult NSVL-le. Eesti kuulutas end neutraalseks ehk erapooletuks. 1939.a. 01.09 algas sõda saksamaa ja Poola vahel. 24. September 1939.a. esitati Moskvas Eesti välisminister Selterile nõue- lubada Nõukogude Liidu mere- ja õhujõud vabariigi territooriumile piiride kaitseks. Eesti hakkas toetust otsima. Saksamaa vastas eitavalt, Soome ja Läti ka. Eestil oli valik: kas alustada
ka Itaalia tekib nn kolmikliit · 1893 sõlmisid Prantsusmaa ja Venemaa liidulepingu, milles kohustusid üksteisele kallaletungi korral appi minema (Saksamaa noor keiser Wilhelm II oli eelnevalt keeldunud pikendamast Venemaaga edasikindlustuslepingut, millega Venemaa kohustus Austria Ungarit ja Saksamaa Prantsusmaad mitte ründama) · 1904 kirjutavad Suurbritannia ja Prantsusmaa alla Antanti lepingule, milles jagatakse mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Sb kohustus aitama Prantsusmaad kõikides reformides, ainult sõjalisi kohustusi ei võetud · 1907 kirjutavad Venemaa ja Suurbritannia alla sõpruslepingule, milles jagatakse mõjusfäärid Aasias, moodustusid Antanti riigid (Sb, Venemaa, Prantsusmaa) · Tekib Antanti riikide ja Kolmikliidu vastasseis Esimese maailmasõja põhjused ja tagajärjed Põhjused: · Teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel: Saksamaa vs Sb, Prantsusmaa
Paavst Gregorius VII, kes oli paavst 1073.-1085. aastatel, üritas reformida kirikut tugevdada paavsti vaimulikku ja ilmalikku võimu ning muuta kirik distsiplineeritumaks ja riigist sõltumatuks. Ilmalik võim oli reformile vastu, kuna see kaotaks ära sissetuleku simoonia arvelt ning piiraks ilmalikku võimu. Pidev tüli vaimuliku ja ilmaliku võimu vahel viis Wormsi konkordaadi sõlmimiseni, millega määratleti täpsemalt ilmaliku ja vaimuliku võimu mõjusfäärid ning muutis need üksteisest vähem sõltuvaks. Väga otsene mõju ühiskonnale oli ristisõdadel, kuigi nendega tegelikult ei saavutatud peaaegu mitte midagi. Ristisõdu oli 8. Neid alustasid läänekatoliku kiriku maad ning sõdade eesmärgiks oli levitada ristiusku ja vabastada Jeruusalemmas asuv püha haud. Paavstid lootsid ristisõdadega suurendada oma vaimulikku autoriteeti ja saavutada poliitilist võimu. Need sõjad ei täitnud enamasti
kujunemine.20saj tekkisid koloniaalriikide vahelised vastuolud(vabad maad said otsa).1914 elas üle poole inimest koloniaalmaades(56%).suur huvi oli aafrika maade vastu.1900 ümber 94%aafrikast koloniseeritud.suurt huvi oli aasia,india,hiina vastu.rahvusvahelised suhted 20saj algul.19saj lõppus hakkasid euroopa riigid moodustama sõjalise bloke(kolmliit-saksamaa,itaalia,Austria-ungari).1904 sõlmisid prantsusmaa ja inglismaa sõjalise liidu(antant)hiljem liitus venemaa.leppingu järgi jagati mõjusfäärid aasia ja aafrika.teoreetiliselt piidid sõjalised blokkid sõja ära hoidma(realselt tekkid eeldused Imaailmasõja puhkemiseks).raudtee areng soodustas armee kiiret ümberpaigutamist.kolmiliidu eesmärgid(eestvedaja saksamaa).uute koloniate saamine.saksamaa soovis mõjuvõimu suurenemist euroopas.austria-ungari soovis tugevneda polkaani poolsaarel.itaalia (kolmikliidu nõrgeim lüli)soovis kaitsta end prantsusmaa rünnakute eest- antanti eesmärgid:juht liit prantsusmaa
Teine maailmasõda algas 1.septembril 1939 ning lõppes 2.septembril 1945. Sõda oli küll Venemaa ja Saksamaa vaheline, kuid Molotov-Ribbentropi pakti lisaprotokollis olid mõjusfäärid juba jaotanud ning mõlemad pooled soovisid saada enda osa. Sellesse oli segatud ka Eesti, kes kuulus Venemaa sfääri ning pidi sellest tulenevalt tegema valikuid, mis mõjutasid eestlaste edasist elu. 24.septembril esitas V.Molotov Eestile nõude, et sõlmida vastastikuse abistamise pakt, mille kohaselt loodaks Eesti territooriumile NSVL sõjalaevastiku baasid. Eesti küll ei tahtnud sellega leppida, kuid Venemaa lubas kasutusele võtta karmimad meetmed, samuti oli Eesti
ms)*naistele oli suur muutuste aeg-pidid tööle minema, muutus mood ja kombed*autod+avariid. +2pg Õpik 1879 Saks. Ja austria-ungari liit, 1882 liitus Itaalia. Saksa keiser Wilhelm II loobus Otto von Bismarcki lepingust, saks ei saanud enam lubadust pidada, et ta ei ründa Prants. Venemaa ja Prants. 1893 liiduleping+Inglismaa. See tegi S-ile elu raskemaks.Antant 1904. Prants ja inglismaa. 1907 kirjutasid Inglismaa ja Venemaa alla lepingule, millega jagasid mõjusfäärid Aasias. Võidurelvastumine ja sõjatehnika areng KOLMIKLIIT JA SELLE EESMÄRGID: saks oli juhtpositsioonil ja tema eesmärgiks oli prants.ning kehtestada oma võim Euroopa mandril.Austria-Ungari eemärk oli tugevdada oma positsioone Balkanil. Itaalia tahtis kaitsta end võimaliku Prants rünnaku vastu. Hiljem liitunud türgi lootis toetust Venemaa ja Itaalia kasvava surve vastu. ANTANT JA SELLE EESMÄRGID: Prants soovis vähendada Saksa võimu Euroopas, nende huvid põrkusid kokku aafrikas
a ühines nendega Itaalia nn Kolmikliit. Saksamaa ei tahtnud pidada lubadust, et ei ründa Prantsusmaad, see sundis Venemaa ja Prantsusmaa 1893. a liidulepingut sõlmima, millega kohtustusid kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. Inglismaa ühines nendega, kuna leidis, et Euroopa riikide jõudude tasakaal on ohus ja selle säilitamiseks tuleb Saksamaale vastukaal luua. 1904. a kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla "üdamlikule liidule" ehk Antantile. Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas. Hakati planeerima ühist sõjategevust Saksamaa vastu. 1907. a kirjutasid Venemaa ja Inglismaa alla lepingule, millega jagasid mõjusfäärid Aasias. 20. saj algul hakkas Itaalia Kolmikliidust eralduma. Oma osa sõjaka meeleolu tekkel etendas sõjatehnika areng ja võidurelvastumine. KOLMIKLIIT JA SELLE EESMÄRGID a) Saksamaa soovis uusi kolooniaid haarata, mis tähendas konkurentsi Inglismaaga.
2 riiki otsustasid toetada Frankot Hispaania kodusõjas. 2)1936. nov Kominterni vastane pakt Saksamaa ja Jaapan, 1937 liitus Itaalia. Komintern Kommunistlik Internatsionaal, loodud 1919 Moskvas, ühendas maailma kommunistlike parteisid, eesmärgiks maailmarevolutsioon kommunism kõigisse riikidesse. 3)1939.mai Teraspakt (Stahlpakt) Saksamaa-Itaalia koostöö leping. 4)1940. 27.sept Saksamaa, Itaalia, Jaapan Berliini e. Kolmikpakt. Jagatakse ära mõjusfäärid Euroopas ja Aasias, 3 riiki pidid oma mõjusfääris kehtestama uue korra. Kolmikpaktiga liitusid: Rumeenia, Bulgaaria, Ungari, Slovakkia, Soome. 1939-40 NSV-Saksamaa liit (MRP) ajend II ms vallapääsemiseks. MRP 23.aug. 1939 Hitleril oli seda vaja, et NSV jääks erapooletuks kui Saksamaa Poolat ründab. 17.sept 1939 Saksamaa ründab Poolat, NSV Liit teiselt poolt. Süüdlased II ms vallapääsemises: Saksamaa ja NSV Liit.
augustil 1939 alla NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop. See jagas Euroopa mõjusfäärideks ehk otsustati, kes kui palju saab. Sellise dokumendi olemasolu lõi tee maailmasõja puhkemiseks, kuna sellega otsustati paljude riikide saatus, mis ei meeldinud kõigile. Poola oli liitlaste kaitse all, mis tähendas seda, et kui Poolat rünnatakse, tuleb ka neil sõtta astuda. Kuna MRP määras ka Poola saatuse, siis nii ka juhtus. MRP mõjusfäärid ei rahuldanud kumbagi poolt ja mõlemad valmistusid üksteist ründama, kuid Saksamaa oli kiirem. Kuna NSVL ja Saksamaa vahel eksisteeris selline dokument, oli sõda paratamatu, kuna sellega oli otsustatud, milliseid riike rünnata, mis tõi kaela ka teiste liitlaste sisenemise sõtta. I maailmasõja jätk II maailmasõja näol oli paratamatu, kuna lääneriigid ei võtnud Saksamaa aggressioonid vastu piisavalt vastumeetmeid
AJALUGU II MS põhjused: 1. Saksamaa oli kaotanud endise suurriigi staatuse ja tõrjutud pikaks ajaks isolatsiooni, mis tekitas Saksamaal kaotuse tasategemise tahet(versailles’i rahulepe) 2. Rahvasteliit ei suutnud kontrollida sõjakaid suurriike 3. Lääneriikide lepituspoliitika suurendas Saksamaa agressiivsust 4. MRP sõlmimine – jagati ära NSVL ja Saksamaa mõjusfäärid 5. Suur-Saksamaa loomise idee 6. NSVL soov levitada kommunismi 7. NSVL soov taastada impeerium Saksamaa liitlased: 1. NSVL – Poola vallutamine 2. Itaalia – Teraspakt, milles kohustusid mõlemad pooled üksteist sõjaliselt abistama, kuid Itaalia sõtta ei astunud, sest Mussolini ei kiitnud heaks Hitleri liitu Staliniga 3. Jaapan – Saksamaa, Itaalia ja Jaapani ühised huvid viisid kolmikpakti
allveelaevastikku, liinilaevu, tankikoondist, sõjalennuväge. Jäeti 100 00 - meheline armee bolsevismi kaitseks idapiiril. 4) Saksa läänepiirile jäi Reini demilitariseeritud (relvavaba) tsoon. 5) Fikseeriti ära riigipiiride muutused (Millised? Kanna oma kaardile!) 10. Washingtoni konverents: 1921 1922 toimus Washingtonis konverents, millest võtsid peale USA veel osa kaheksa Euroopa ja Aasia riiki. Sel konverentsil sõlmiti rida kokkuleppeid, mis määrasid mõjusfäärid Kaug Idas ja Vaikse ookeani piirkonnas. 11. Rahvaste liit: loomine, eesmärgid, tähtsus. Rahvasteliidu loomine, so. rahvusvaheline riikide organisatsioon, mille ülesandeks oli võitlus rahu ja julgeoleku eest, sõdade vältimine ja rahvusvahelise koostöö arendamine. Rahvaste Liidu peakorter asus Genfis. Juhtivat osa Rahvaste Liidus etendasid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan ja USA. Peale rahulepingute Saksamaaga kirjutati alla lepingud ka tema liitlastega:
tuleb luua Saksamaale vastukaal. Selleks tuli Inglismaal kõigepealt lahendada oma vastuolud Venemaaga ja Prantsusmaaga. 1903. aasta kevadel tegi Inglise kuningas Edward II Prantsusmaale erakordselt õnnestunud visiidi, mille tagajärjel vanade vaenlaste suhted hakkasid paranema. 1904. aastal kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla kokkuleppe ametliku nimega Entente Cordiale („südamlik liit”) ehk Antant. Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Briti valitsus kohustus abistama Prantsusmaad „kõigis talle tarvilikes administratiivsetes, majanduslikes, finantsilistes ja sõjalistes reformides”. Otseseid sõjalisi kohustusi Inglismaa küll ei võtnud, kuid tegelikult hakati kohe planeerima ühist sõjategevust Saksamaa vastu. Järgnevalt parandas Inglismaa oma suhteid Venemaaga. Neil õnnestus küllalt kiirelt kokkuleppele jõuda. 1907. aastal kirjutasid Inglismaa ja Venemaa alla lepingule, millega
4) Jalta konverents veebruar 1945 nsvl, usa, sb *otsustati luua ÜRO *lepiti kokku saksamaa sõjajärgses korralduses sks, austraalia ja berliin jagatakse neljaks okupatsiooni tsoonks *sõja kurjategijate kohtualla andine *nsvl kuulutab sõja jaapanile kui II ms on lõppenud 5) Potsdami konverents 17.07 2.08 1945 võitjarigid, SB, USA, NSVL, prantsusmaa *kiideti lõplikult heaks Ida-preisimaa põhjaosa loovutamine NSVLiidule *pandi paika sõjajärged piirid ja mõjusfäärid Euroopas *määrati saksamaa reparatsiooni maksed *jaapanile esitati ultimaatum tingimusteta kapituleerumiseks *nsvl lubas sõtta astuda jaapaniga Holokaust ja totaalne sõda 21 jaanuar 1942 WANNSEES suleti juudud getodesse, 1943 üritati hävitada varssavi juudi getotõ Totaalnesõda: 1) Sunnitud olid osalema kõik sõtta haaratud riikide kodanikud 2) Tsiviilisikud said sõjategevuseosaks, rasked kaotused tsiviilelanike seas 3) Okupeeritud kodumaa
lepingust loobuma, kuid asjata. Saksamaa olukord läks veelgi keerukamaks just siis kui ka Inglismaa ühines Vene-Prantsuse liiduga. 1903. aasta kevadel tegi Inglise kuningas Edward II Prantsusmaale õnnestunud visiidi, mille tagajärjel vanade vaenlasete suhted hakkasid paranema. 1904. Aastal kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla kokkuleppele (Entente Cordiale ,,südamlik liit'' ehk Antant . Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Briti valitsus oli kohustatud abistama Prantsusmaad kõigis talle tarvilikes, administratiivsetes , majanduslikes,finantsilistes ja sõjalistes reformides. Järgnevalt hakkas Inglismaa Venemaaga suhteid parandama. Nad jõudsid küllaltki kiirelt kokkuleppele ning juba 1907.aastal kirjutasid nad alla lepingule, millega jagasid mõjusfäärid Aasias, kus nende huvid varem olid kokku põrganud. Vene-Inglise leping viis lõpule suurriikide blokkide moodustamise
Kuna paktil oli salajane lisaprotokoll, mille kohaselt olid diktaatorid Ida-Euroopa ära jaganud ning hiljem müüs Saksamaa Leedu NSV Liidule, sellega võis alata teine maailmasõda 4. Mida sisaldas MRP pakt, mida selle salajane lisaprotokoll? MRP mittekallaletungi leping, mis sõlmiti Saksamaa ja NSV Liidu vahel. Mõlemad riigid kohustusid säilitama erapooletuse, kui lepingupool mõne teise riigiga sõtta astub. Pakti salajases protokollis jagati omavahel mõjusfäärid: NSVL: Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ja Bessaraabia Saksamaa: Leedu, Poola lääneosa 5. Kuidas puudutasid Teherani konverentsi otsuseid Balti riike? Mil määral olid need vastuolus Atlandi Hartaga? Miks läksid lääneriigid sellistele järeleandmistele? Teherani konverentsil otsustati, et lääneriigid lepivad Baltimaade kuulumisega NSV Liidule, mis omakorda tähendas Balti riikidele sõja lõppu. Atlandi hartas lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvuse.
MRP – mittekallaletungi leping, mis sõlmiti Saksamaa ja NSV Liidu vahel. Kirjelda seda plaani. Mõlemad riigid kohustusid säilitama erapooletuse, kui lepingupool mõne BARBAROSSA plaan – see nägi ette salajast välksõda NSV liidu vastu, teise riigiga sõtta astub. mille kestuseks peeti 10 nädalat. Plaani kohaselt pidid Saksa väed Pakti salajases protokollis jagati omavahel mõjusfäärid: Punaarmee üksused sõja algul sisse piirama ning purustama ning tungida NSVL: Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ja Bessaraabia Venemaa sügavustesse. Saksamaa: Leedu, Poola lääneosa 5. Kuidas puudutasid Teherani konverentsi otsuseid Balti riike? Mil 10. Miks oli oluline Moskva lahing? määral olid need vastuolus Atlandi Hartaga
8. Millised suurriikide blokid kujunesid ja millal enne I MS? a) 1879. a sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882. a ühines nendega Itaalia (Kolmikliit). b) 1893. a sõlmisid liidulepingu Venemaa ja Prantsusmaa. Hiljem ühines nendega Inglismaa. c) 1904. a kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla kokkuleppele ametliku nimega Entente Cordiale e. Antant. d) 1907. a kirjutasid Inglismaa ja Venemaa alla lepingule, millega jagasid mõjusfäärid Aasias (Sõprusleping). 9. Millised olid Kolmikliidu eesmärgid? Saksamaa eesmärk oli purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril. Kolooniad sooviti ümber jagada nii, et Saksamaa oleks esindatud kõikjal maailmas. Austria- Ungari eesmärk oli tugevdada oma positsioone Balkanil, selleks tuli maha suruda Serbia domineerimiskatsed ja saada Saksamaa toetus juhul, kui Balkani sündmused peaksid kaasa tooma sõja Venemaaga.
2: 1882 ühines nendega Itaalia (hiljem lahkub Atlandi poolele). Saksa keiser Wilhelm II loobus edasikindlustuslepingust Venemaaga, mille kohaselt Saksamaa ei tohtinud rünnata Prantsusmaad ja Venemaa Austria-Ungarit. Antant Venemaa-Prantsusmaa-Inglismaa kujunemise lugu: 1: 1893 Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid liidulepingu, 2: 1904 Prantsusmaa ja Inglismaa vahel Antandi leping *jagati Aasia ja Aafrika mõjusfäärid ja kohustuti aitama 3: 1907 Inglismaa ja Venemaa leping, jagati mõjusfäärid Aasias. Saksamaa Kolmikliidus: # Soovis uusi kolooniaid # Olla konkurentsiks Inglismaale maailma võimu pärast # Purustada Prantsusmaa, et kehtestada oma võim Euroopa mandril # Vajas võimsat laevastikku, kuna sõda Inglismaaga oli vältimatu. Austria-Ungari Kolmikliidus # Serbia kõige suurem vaenlane, sest Serbia tahtis luua suurt slaavi riiki Balkanile Austria-Ungari koosseisu kuuluvatest slaavi rahvastest. # Tahtis Balkanil oma positsiooni tugevdada
Venemaa arendamisele kirjutati palvekiri. Toimus rahulik kogunemine. Rahva vastu avati tuli, u 1000 saab surma ja mitu tuhat raskelt vigastada. Pärast Verist pühapäeva oli palju meeleavaldusi ja streike, inimesed nõudsid selgitust ning süüdistati tsaari.) Suurriikide sõjalised liidud (loomise aasta, riigid, miks keegi liitu kuulus, kaart). *kujuneb välja kolmikliit Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia (1882) *1893 Venemaa ja Prantsusmaa Entente Cordiale 1904 -mõjusfäärid ( kolooniate jagamine) -vastastikune abistamine *1907 Inglismaa ja Venemaa (enne oli Prantsusmaa-Inglismaa, Venemaa Inglismaaga veel polnud) ( e 1907 Venemaa-Inglismaa-Prantsusmaa ) Kolmikliit: Saksamaa soov laiendada mõjuvõimu; Austria-Ungari vajas saksa tuge; Itaalia püüdis ennast kaitsta. 1913 liitub Türgi. Antant: Prantsusmaa soovis kärpida saksa mõjuvõimu; Venemaa konfliktid Türgiga; Inglismaa huvide kokkupõrge Aafrikas.
sõja kahel rindel. · 1904.a.- Prantsusmaa- Inglismaa leping (entente cordinale ehk "südamlik kokkulepe"). · Leppe sõlmimisele aitas kaasa mõlema kartus Saksamaa võimsuse kasvu pärast maailmas. · 1907.a.- Inglismaa- Venemaa leping. · Lepet valmistasid ette Vene-Prantsuse ja Prantsuse-Inglise lepped, mis omakorda lähendasid ka Inglismaad ja Venemaad. · Leppega jagati ära mõjusfäärid Aasia vaidlusalustel territooriumitel (näiteks loobus Venemaa taotlustest Afganistanile; jagati Pärsia jne). · 1905.a.-Björkö salaleping: Nähes Inglismaa ja Prantsusmaa lähenemist (1904 entente cordinale) üritas Saksamaa omakorda vastukaaluks läheneda Venemaale, kasutades ära Inglise-Vene suhete madalseisu 1904.a.(Vene-Jaapani sõtta siirduvad Vene sõjalaevad kimbutasid briti kalalaevu). 1905.a
(Lepingud, liidud) 1879. aastal sõlmisid Saksamaa ja Austria-Ungari liidulepingu. 1882. a sõlmiti leping Saksamaa, A-U ja Itaalia vahel, mis oli leping sõjalise liidu moodustamiseks Kolmikliit. Vastukaaluks moodustasid Venemaa ja Prantsusmaa 1893. a liidulepingu, millega kohustusid kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. 1904. a koostasid lepingu Suurbritannia ja Prantsusmaa. 1907. aastal lõid need riigid liidu, mille nimeks sai Antant. Antanti lepingus jagati mõjusfäärid Aafrikas ja Aasias. 2. Sõja põhjused: Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi kuuluvuse pärast Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkanil Kolooniate ümberjagamine Natsionalism - rahvuliku ärkamise periood Militarism ja võidurelvastumine Riikide, inimeste isiklikud ambitsioonid Pidevad suurriikide vahelised pinged ja ebastabiilsus Kultuurierinevused ja fatalism (usk saatuse kõikemääravasse jõusse) 3
Muidugi ei meeldinud see Wilhelm teisele ning ta üritas Nikolai II veenda sellest loobuma. Siiski see nii ei läinud. Venemaa ja Prantsusmaaga ühines ka Inglismaa, et tasakaalustada võimuvahekorda Euroopas. 1903. aasta kevadel tegi Inglise kuningas Edward II Prantsusmaale erakordselt õnnestunud visiidi, mille tagajärjel nende suhted hakkasid paranema. 1904. aastal kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla kokkuleppe ametliku nimega Entente Cordiale e. Antant. Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Briti valitsus 3 kohustus abistama Prantsusmaad kõigis tarvilikes administratiivsetes, majanduslikes, finantsilistes ja sõjalistes reformides. Otseselt ei võtnud Inglismaa mingeid sõjalisi kohustusi, kuid tegelikult hakati plaanima ühist sõjategevust Saksamaa vastu. Järgnevalt parandas Inglismaa oma suhteid Venemaaga. 1907
uuendada, järkjärgulised uuendused. 3) Vene enamlased, vägivaldne revolutsioon ja protetariaadi diktatuur. 4) tsentristlik suund, Karl Kautsky. 1879. liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882. ühines Itaalia. Kolmikliit. See oli ohu märk ja sundis Venemaad ja Prantsusmaad sõlmima liidulepingut 1893.Inglismaa ühines. 1904. aastal kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla ametlikule kokkuleppeele Entente Cordiale (Südamlik liit) ehk ANTANT. Jagati mõjusfäärid. 1907. kirjutasid Inglismaa ja Venemaa alla lepingule, jagati mõjusfäärid. Sõja eeldused: 1) Liitude loomine 2) Üldise hoiaku muutumine sõja suhtes, ei oldud ammu sõditud 3) Sõjatehnika areng, võidurelvastumine. Kolmikliidu eesmärgid: 1) Saksamaa: kolooniad; Prantsusmaa purustamine, oma võimu kehtestamine Euroopa mandril 2) Austria-Ungari: Oma positsioonide tugevdamine Balkanil(Serbia vaja maha suruda)
diktatuur. 3.Märts Breisti rahu. Lk 56 Võimuvahetus venemaal. I MAAILMASÕJA TAGAJÄRJED 1. Hävisid Saksa, Austria-Ungari, Vene ja Türgi impeeriumid. 2. Euroopa uued riigid:Soome,Eesti,Läti,Leedu,poola,Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Iirimaa, Ungari. 3. Tekkis uus maailmakord: Versailles- Washingtoni süsteem. See põhines sõlmitud rahulepingutest (5 rahulepingut). Konverentsil (1921-22) määrati kindlaks suurriikide laevastiku suurus ja mõjusfäärid Kagu-Aasia ja Vaikse ookeani basseinis. Otsused pididki tagama sõdadeta maailma. Pariisi rahukonverent 1919 Jaanuar-Juuni Osales: 32 (27) riiki. Juhtrollis mängisid: 1. Prantsusmaa(G. Clemenceau) peaminister 2. Inglismaa (G.Lloyd) peaminister 3. USA (W.Wilson) president Konverentsil läks läbi kolme suure riigi tahe. Võeti vastu otsus luua rahvaste liit, mille ülesandekd kuulutati riikidevaheliste tülide rahumeelne
· Suurriigid levitasid euroopa tsivilastsiooni(isikuvabadused, eraomadus, demokraatia) · 20.saj. alguseks oli kogu maailm jagatud euroopa suurriikide asumaadeks. Rahvusvahelised suhted · 19.saj. lõpus hakkati moodustama sõjalisi blokke · Kolmikliit (Sm. Austria Ungari, Itaalia) · Kolmkliit tekitas teistes euroopa riikides rahutust. · 1904.a. sõlmisid kokkuleppe Pr. Ja Ing plus Vm. 1907(antant) · Lepingutega jagati ära mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas · Teoreetiliselt oli sõjaliste blokkide loomine mõeldud sõja ära hoidmiseks. · Suurt osa sõjameeleolu tekkimisel mängis sõjatehnika areng.(miinipildujad, moodas sidevahendid, kalvikud, mürgigaas) · Kolmikliidu eesmärgid: a) uute kolooniate saamine b) Saksamaa soovis purustada Prantsusmaa, et kehtestada võim euroopas. c) Itaalia soovis kaitsta end Prantsusmaa rünnakute eest. · Antanti eesmärgid:
Selle põhjal võis Saksamaa asuda ehitama sõjalaevastikku, mis moodustas 35% Inglise omast ja allveelaevastikku 45% ulatuses. 7. III 1936. a. sisenesid Wehrmachti üksused Reini demilitariseeritud tsooni. 25. X 1936. a. sõlmiti Saksamaa ja Itaalia sõjalis-poliitiline liit ehk Berliin-Rooma telg. Saksamaa tunnustas Etioopia annekteerimist Itaalia poolt ning mõlemad riigid otsustasid tunnustada ja sõjaliselt abistada Hispaanias Franco valitsust ning jaotada mõjusfäärid Doonaumaades ja Balkanil. Saksamaad ja Itaaliat hakati kutsuma teljeriikideks. 25. XI 1936. a. sõlmiti Antikomiternipakt Saksamaa ja Jaapani vahel. Mõlemad pooled kohustusid kooskõlastama oma tegevust Komiterni-vastases võitluses. Itaalia ühines selle paktiga järgmisel aastal. 1937. a. möödus Euroopas vaikselt. Saksamaalt ei tulnud suuremaid uudiseid. Ka oli Hitler jaanuaris avalikult kuulutanud: "Üllatuste aeg on lõppenud, rahu on meie ülim hüve
end Prantsusmaa võimaliku rünnaku vastu. 20saj. algul hakkasid aga suhted paranema Prantsusmaa ja Venemaaga. 1902 aga sõlmiti Prantsusmaaga salajane neutraliteedileping. Halvenesid aga suhted Austria-Ungariga, kes võitles Itaalia ühendamise vastu ja kellele kuulus itaallastega asustatud alasid. 1893 tegid Venemaa ja Prantsusmaa liidulepingu, millega kohustusid nad kallaletungi korral teineteist abistama. Venemaa, Prantsusmaa ja Inglismaa vahel sõlmiti liit Antant jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning sõjalisi kohustusi Inglismaa ei võtnud. Prantsusmaa soovis vähendada Saksamaa mõju (ja saada tagasi Elsassi ja Lotringit). Samuti põrkusid nende huvid Aafrikas (Maroko kriisid). Venemaa ei soovinud Saksamaa ülemvõimu. Kinnisideeks oli vallata Konstantinoopolit, selleks oli vaja purustada Türgi ja Austria-Ungari ning kehtestada ülemvõim Balkanil. Liidulepinguga Prantsusmaaga aga kujunes vaenlaseks ka Saksamaa. Inglismaa ei saanud lubada Saksamaa domineerimist
Lennuväe teke. Raadioside. Raudteedevõrk. Antant: Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa, Serbia, Belgia, Rumeenia, Kreeka, Jaapan, Itaalia, USA. Venemaa ja Prantsusmaa 1893 (kallaletungi korral üksteisele appi), Inglismaa liitus, kuna arvas, et Euroopa jõudude tasakaal on ohus. 1904 kirjutasid alla Pr ja In liidulepingule (Briti valitsus pidi abistama Pr, jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas). 1907 kirjuasid V ja I alla liidulepingule (jagati mõjusfäärid Aasias). Teised riigid läksid Antanti üle sõja ajal. Kolmikliit: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria. Neid ühendasid rahvuslikud huvid, keel (S ja A-U), geopoliitiline positsioon. Ühised võimalikud vaenlased. A-U ja Saksamaa sõlmisid liidulepingu 1879 ja Itaaliaga 1882, Itaalia läheb hiljem Antandi poolele üle. Teised liituvad sõja käigus Kolmikliiduga.
paigutada Balti riikide, Rumeenia ja Poola territorriumile, et Saksamaaga võidelda (tal endal ei olnud Saksamaaga ühist riigipiiri). Balti riikide ja Rumeenia puhul seda lubati, Poola puhul mitte. Samal ajal pidas Nõukogude Liit läbirääkimisi ka Saksamaaga. Edukalt lõppesid läbirääkimised Saksamaaga 3.08.1939 sõlmiti mittekallaletungileping (kümneks aastaks) Molotovi-Ribbentropi pakt. Sellel lepingul oli salajane lisaprotokoll, millega Saksamaa ja NSVL jagasid ära mõjusfäärid Ida-Euroopas. Saksamaa mõjusfääri läksid Lääne-Poola ja esialgu ka Leedu. NSVLi mõjusfääri läksid Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola ja Besaraabia. (28.09 läks ka Leedu NSVLi mõjusfääri). Desarmeerimiskonverentsid 1932-1934: · Ka desarmeerimine (vägede ja relvastuse vähendamine) tõstatus rahvusvahelistes suhetes just 1920.ndate teise poole patsifismivaimustuse kõrgharjal. · Desarmeerimiskonverentsi hakati ette valmistama Rahvasteliidu poolt juba 1925.a. peale
Ekspressionism(Gustav Klimt, Edvard Munch). Alguse sai filmikunst. Moest kadus ülima piirini viidud kombekus. Kaotati korsetid. Moes olid karusnahk, pärlitega peapaelad. Spordi tähtsuse tõus ja ka esimesed olümpiamängud. 2)Rahvusvahelised suhted 1879. sõlmisid liidulepingu Saksamaa ja Austria-ungari. 1882 ühines nendega Itaalia. Tekkis Kolmikliit. 1893. ühinesid Venemaa ja Prantsusmaa, 1904. ühines nendega ka Inglismaa ja tuli Antant. 1907. jagasid Inglismaa ja Venemaa oma mõjusfäärid Aasias. Kuigi väliselt oli suurriikide blokkide loomine mõeldud sõja ärahoidmiseks, lõi just see protsess eeldused I MS puhkemiseks!! Oma osa andus ka sõjatehnika areng ja raudteede tekkimine, millega sai mehi kiiresti rindele saata. Kolmikliit-kandvaks jõuks oli Saksamaa. Eesmärgiks purustada Prantsusmaa ja kinnitada oma mõjuvõim Euroopa mandril. Austria-ungari eesmärk oli tugevdada oma positsioone Balkanil. Itaalial oli kavatsus eraldada Türgi küljest hilisem Liibüa.
Erakondlik et riigijuhtidele määrati kriminaalkaristused inimsusevastaste kuritegude eest. Vastutus sõja alustamise eest pandi täielikult Saksamaale. II MS tagajärjed: · Sõjas hukkus vähemalt 60 miljonit inimest. · Esmakordselt hukkus väga palju tsiviilelanikke (genotsiid ja holokaust). · Õiglast maailmakorraldust ei tekkinud. · Kommunistliku diktatuuri mõju kasvas (okupatsioonid ja mõjusfäärid Kesk- ja Ida-Euroopas). · Kahe pooluselise maailma teke ja Külm sõda. Kollaborandid kaasajajooksikud, kes pakuvad end kohe uute võimudega koostööd tegema.
Sellega sunniti nõustuma ka Tsehhoslovakkiat, kelle ala jaotati või võideldi teistele riikidele. 1939. aasta kevadel nõuab Hitler Poolalt Danzigi piirkonda ja okupeerib Leedule kuulunud Klaipeda piirkonna. Poolakate olukord püsis stabiilne kuni Molotovi Ribbentropi pakti sõlmimisene NSV Liidu ja Saksamaa vahel 23. august 1939. See oli mittekallaletungi leping Saksamaa ja Venemaa vahel 10 aasta jooksul. Lisaks kehtestati selles NSVL ja Saksamaa mõjusfäärid Euroopas. 2. Millised olid II maailmasõja põhjused ning milliste riikidega oli Saksamaa sõlminud liidu? Poliitilised: Versailles'i süsteem muutus ebapüsivaks, Rahvasteliit ei tulnud enam oma ülesannetega toime, Teisi riike tegid murelikuks Hitleri erinevad kokkulepped teiste riikidega. Majanduslikud: Hitleri sõjatööstuse arendamine ja laenude võtmine teistelt riikidelt, NSVL ehitas üles Punaarmeed, millele oli vaja leida rakendust.
Kolmekeisrilahinguks). 1806. Aasta jooksul purustas Napoleon Preisimaa, jõudis Berliini ja sai suure sõjasaagi. 4 1806. aastal kuulutas Inglismaa välja kontinentaalblokaadi, st. ta keelas Mandri-Euroopa riikidel Inglismaaga kaubelda. 1807 - Napoleon pidas Poola pinnal sõja Venemaaga, misjärel sõlmiti Tilsiti rahuleping. Selle lepinguga jagati ühtlasi mõjusfäärid: Venemaa tunnustas Prantsusmaa võimu Lääne- Euroopas, ise sai aga vabad käed tegutsemiseks Ida- ja Põhja-Euroopas. 1810. aastal oli Napoleoni keisririik oma võimsuse tipul. Euroopa riigid olid kas 1) Prantsusmaaga liidetud (Belgia, Holland, osa Saksamaast). 2) Prantsusmaa vasallid (Hispaania, sveits, Saksamaa aladel tekkinud Reini Liit). 3) Prantsusmaa liitlased (Venemaa, Preisimaa,Austria). Napoleoni mõju alt väljas olid vaid Inglismaa, Rootsi, Portugal ja Türgi. 2.1
Itaalia fasistide eeskujul nn. "vaikiva ajastu" perioodil loodud kutsekodadesse kuulusid nii tööandjad kui ka -võtjad. See pidi tagama töörahu. Ühtekokku rajati 16 kutsekoda. Molotov-Ribbentropi pakt (MRP) - 23. augustil 1939. a. NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotovi ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentropi poolt allkirjastatud Saksamaa ja NSV Liidu vaheline mittekallaletungileping ühes salajase lisaprotokolliga, milles jagati omavahel mõjusfäärid Ida-Euroopas. dissident - teisitimõtleja, erimeelne (Eestis: Mart Niklus, Enn Tarto, Lagle Parek jt.; Venemaal: Aleksandr Solzhenitsõn, Andrei Sahharov jt.) migrant - võõrrahvusest sisserännanu perestroika - 1980. aastate keskel NSV Liidus Mihhail Gorbatsovi algatatud reformidepoliitika, mille eesmärgiks oli kommunistliku rezhiimi kriisist väljaviimine, täiustamine ja reformimine. Perestroika tagajärjeks oli NSV Liidu kokkuvarisemine ja likvideerimine 1991. a.
annaabi.ee 
