Suurriikide välispoliitika loengu konspekt (0)

SUURRIIKIDE  VÄLISPOLIITIKA  KONSPEKT 
 
Välispoliitika analüüs 
Mis on välispoliitika: riigi  strateegilised  suhted  teistega  (riigid, rahvusvahelised  organisatsioonid ). Hõlmab suhteid 
teiste riikidega; kuidas aidata oma kodanikke teistes riikides: kaitsa oma riigi huve. Miks õppida välispoliitikat- et 
ennustada,  leida  põhjuseid,  plaanida  enda  otsuseid,  mõista  otsuste  mõju.  Kuidas  analüüsida:  Indiviidi  tasemel- 
fookuses  inimese valikud ja otsused. Riigi tasemel- fookuses käitumine. Süsteemi tasemel- fookuses tulemused. 
Poliitika teadus- rahvusvahelised suhted- välispoliitika analüüs. 
Välispoliitika on oluline (Hudson 2005): inimesed RS on olulised. Võimalus uurida toimijaid. Enam kui kirjeldus. 
Ühendada RS teiste teadustega (psühholoogia, sotsioloogia, poliitika) 
Erinevad paradigmad välispoliitilises analüüsis: Klassikaline- tegija põhine/grupi otsused. Võrdlev- positivistlik 
metodoloogia .  Psühholoogiline   profiil . Praegune uuring- kontsruktsioon tähendustest ja õppimine 
Analüüsi  tasemed:  Indiviidi  tase:  Otsustajad-   emotsioonid ,   intelligents ,  iseloom/ juhiomadused ,  maailma  vaade 
(mis  on  eetiline,  mis  on   moraalne ).  Nõustaja-  struktuur  (milline  on  ligipääs  otsustajatele),  nõustajate  omadused. 
Bürokraatia - millised on standartsed tegutsemisprotseduurid, kuidas grupp mõtleb? 
Riigi  tase:  Valdavad  on  surve,  piirangud,  meedia  ja  rahva  arvamus,  valimised,  eelarve  piirangud,  poliitiliste 
institutsioonide struktuur (nt parlament - mis ülesanne on kaasarääkimistel jne) 
Süsteemi  tase:  rahvusvahelised  piirangud,  geograafia,   naabrid ,   maavarad   (gaas,   nafta ),  liitlased  ( NATO ), 
rahvusvahelised  organisatsioonid  ( ÜRO ;  EL),  millised  on  teised  riigid  (demokraatia  riigid,  suured  riigid,  tõusvad 
võimud), mitte-riigilised toimijad (Punane  Rist ) 
ANALÜÜSI TEOORIAD: 
REALISM -   suurriigid   on  olulised:   sõjaväeline   ja  majanduslik  võim,  võimude  tasakaal,  võimu  ülekandumine, 
hegemoonia .   LIBERALISM -  suuriigid  on  olulised:  majanduslik  võim,  rahvastiku  arv,  pehme  võim. 
KONSTRKTIVISM-  suurriigid  on  olulised:  võimalus  konstrueerida  rahvusvahelisi  suhteid  on  märkimisväärne 
(reeglid ja normid) 
Miks  erineb  suurriikide  välispoliitika  väikeriikide  omast?:  Väike  riikidel  on  vähem  ressursse,  kui  suurriikidel. 
Majanduses-  Majandus  on  suurriikidel  suurem  ja  suhtelised  kulutusmäärad  on  erinevad  (UK  2%  on  suurem  kui 
Eesti 2% SKPst). Parem võimalus üle elada majanduskriis ja finantseerida eelarve puudujääke. Sõjavägi- koosseis, 
tehnika,  võimalused.  Dipolmaatia-  koosseis,   rahastamine   väliseid  organisatsioone,  see  annab  võimu  (areng, 
poliitiline abi). Suurriikidel on võimalus saada üksi hakkama ja promoda koostööd. 
SUUR  STRATEEGIA:  Mis  see  on?  “Fundamentaalne  teadlikkus  ja  tegevus,  mida  rahvus  püüab  teostada 
välispoliitikas-  millist  maailma  see  loodab  ehitada  ja  milliseid  ressursse  see  tööle  paneb,  et  tegutseda  selles 
maailmas” (Martel 2014). “Selge  väljendus  riigi huvidest, mis on paaris operatiivsete plaanidega, et neid arendada. 
Pakub  ennustavat  raamistikku,  mis  ütleb  kõigile,  ka  välispoliitika  ametnikele,  kuidas  mõista  administratsiooni 
käitmist” (Drezner 2011) 
Tähtis? JAH-Martel: hoiab ära selgusetuse ja sõelumise. Tõestab näidist edukast strateegiast. EI- Drezner: võim 
on  tähtsam  kui  suur  strateegia  (strateegia  võib  olla  halb,  ei  sisalda  pikaajalist  kurssi  tugevatele  riikidele).  Oluline 
aegadel, kui on ebakindlus ja kriis. 
USA VÄLISPOLIITIKA 
USA   põhiseadus :  Fookuses  on  õigused  valitsuselt:  õigus  kanda  relvi,  usuvabadus,  vabaduse  väljendus. 
Mitteõigused, mida valituselt oodatakse: tervis, töö, väärikus, turvalisus. 
Tuntuimad  suveräänsused:  Afroameeriklaste  võrdsustamine:  1868  orjanduse  kaotamine  osaliselt,  1954  kuulutati 
põhiseaduse vastaseks.  Inimõigused  1964 (diskrimineerimine rassi põhjal on ebaseaduslik). 
Naiste  valimisõigus  1920. Föderalism: igal osariigil on kaks senaatorit 
USA põhiseadus näeb ette võimude lahusust kolmel tasemel 
USA  President : valitseb 4 a. ( max 2 ametiaega. Riigid saavad prop. arvu delegaate presidendi valimiseks)  
Ülesanded:  Sõjaväe  ülemjuhataja.  Kõrgeim  diplomaati-  peab   läbirääkimisi   lepingute  üle.   Veto   õigus  kongressi 
seaduste üle. 
Seadusandlik kogu e  Kongress - idees peaks olema kõige võimsam haru (planeerib makse, võim kuulutada sõda, 
reguleerida  rahandust)  Esindajate  koda-  2a  valitsuses,  baseerub  populatsioonil  kokku  435  liiget.  Senat-  6a 
valitsemine, 2 tk igast riigist, 100 kokku. 
Kohtuvõim -  Ülemkohus-  eluaegne  valitsemise  aeg.  Presidenti  poolt  määratud  ja  Senati  kinnitatud.  Lahendab 
föderaal ja osariigi vahelised  seadusandlus  konfliktid. Föderaalseadused ja täidesaatev võim. 
USA välispoliitika moodustamine 
Indiviidi tase: USA presidendil on märkimisväärne võim USA välispoliitika teostamiseks, “impeeriumi president”- 
volitused  on tugevnenud aja jooksul. 
Riigi tase: Kongressil on võimalus mõjutada välispoliitikat: eelarve koostamine; peab  kinnitama  võtmetähtsusega 
isikud  ja   lepingud ;   õiguslikkus -  Kuuba  keeld  ja  pühendumine  Taiwani  kaitseks.  Rahva  arvamus  mõjutab  riigi 
otsuseid- valimised. 
Süsteemi  tase:   sõjad -  osalemine   konfliktis   tähendab  osalust  tagajärgedes  (Külm  sõda-  Nato).  Majanduslik- 
kapitalism , kaubandussuhted, eelarve piirangud (suur  depressioon  viis isolatsioonini).  Identiteet - USA erandlikkus. 
USA välispoliitika 1776-1865 
Laienemine: 1783a leping- USA võtab üle rahvusliku Ameerika territooriumi. *1803 Prantsusmaalt Louisiana ära 
ostmine  *1819  Florida  leping  *1848  Texase   annektsioon   *1848  Mehhikooo  territooriumi  hõivamine.  *“Saatuse 
manifest”- eesmärk laiendeda rannikult rannikule. *”Monroe  Doktriin ”- hoiatus eurooplastele mitte sekkuda Ladina-
Ameerikasse, Ameerika tagahoovi. 
Sõjad ja  sõjalised  sekkumised: 1801-1805 Tripolys( piraatlus ). 1817 sissetung Floridasse.  
1845-1849   Mehhiko -Ameerika  sõda.  *1861-1865   Kodusõda .  1865-1913:  Majandus  kasv  ja  ekspordi   buum : 
Laienemine   Alaska ,  Hawai,   Panama    kanal .  1913-1933:  Esimene  globalisatsiooni  ajastu.   Isolatsioon   (RLst 
keeldumine);  Suur  depressioon,  millele  järgnes  oma  majanduse  kaitsmine;  konflikt-  I  MS,  sõjalised  tegevused 
Mehhikos  ja  Venemaal  sealsetel  revolutsioonidel.  1933-1945:  Laienemine:  maailm  muutub,  ÜRO,  WTO;  IMF; 
Nato, USA maailma suurvõim; Konflikt- II MS, Külma sõja algus. 
USA  IMPERIALISM : Imperialism- ühe riigi enesekeskne poliitika oma võimu- ja mõjupiirkonna laiendamiseks. 
Majanduses: USD globaalne reservvaluuta,  Wall   Street . Kultuuris- Macdonalds, Facebook, inglise keel, Hollywood. 
Poliitiliselt- süsteemi põhised organisatsioonid NATO, IMF, UN, vabakaubanduslepped.  
Nt  USA  Panama-  USA  aitas  Panamal  iseseisvuse  taastada  ja  vastutasuks  sai  ehitada  Panama  kanali.  1999  anti 
õigused  üle  Panamale,  kuid   USAl   on  õigus  kanalit  kaitsta  ning  hädajuhtudel  on  USA  sõjalaevadel  garantii  olla 
eesotsas. 
 
 
IDENTITEET USA IMPERIALISMIS 
Briti impeeriumi pärandus- “valge mehe koorem” 
USA  erandlikkus  (Restad  2012)-  USA  spetsiaalne  ja  unikaalne  roll  maailmas.  Erineb  juba  ajalooliselt  vanast 
maailmast. Esinduslikkuse ja misjonäri identiteet. “City up on a hill”. Teistest riikides  kvalitatiivselt  erinemine. 
USA  erandlikkus=ühepoolne  internatsionaalsus.  “USA  on  alati  laieneneud,  olnud  eeskujuks,  suunanud  teed  ja 
vaadanud end kui riiki, kes on jumala poolt valitud teisi  juhtima  ajaloo lõppu”. 
Võim:  USAl  on  õnn  omada  võtmeelemente,  mis  aitavad  kaasa  võimu  laienemisele.  ( Walt )  Geograafiline  asend, 
maavarad,  laevatatavad  jõed.  Võimu  õitseng  ajal,  mil  kaitsvatel  relvadel  olid  eelised  ründavata  relvade  ees. 
( Tuumarelvad ) 
KAPITALISM JA USA IMPERIALISM 
Kapitalism  laieneb  loomulikult. USA on loonud liberaalse maailma korra, mis on ennast piirav ja kasutoov Läänele. 
Teooriad  mis  kapitalismi  kritiseerivad:  Maailma  süsteemi  teooria,  Sõltuvuse  teooria  ( kapital   liigub  vasest  riigist 
rikkasse). Välispoliitika majanduses: sõjatööstuse lobitöö- ( Külmasõja  lõpp, kommunismi vastu sõdmine Ladina-
Ameerikas.)  Ressursside  üle  olev  kontroll  (Kuveidis).  Kontroll  üle  transpordi  põhipunktide  (Pransusmaa) 
Rahvusvaheline laenamine (IMF) 
USA  Suurstrateegia:  Ajalooliselt-  laienemine.  Täna-  sügav  sidumine.  Osad  peavad  seda  esmajärguliseks- 
reguleerib  väliskeskkonda,  et  vähendada  praeguseid  ja  pikaajalisi  ohte  USA  julgeolekule.  Arendab  liberaalset 
majandust. Loob ja säilitab üldist institutsionaalset korda, et kindlustada riikide vahelist koostööd USAle sobivatel 
tingimustel, selle jaoks USA säilitab julgeoleku lubadused (nt. Nato, Jaapan). 
Kriitika:  strateegia  on  väga   kulukas   majanduslikult,  kui  ka  inimkuludelt.  Taktikaliselt  USA  võidab,  aga 
strateegiliselt kaotab. “USA lõi Iraagi sõjaga ISISe” Mark Danner 
USA  VÄLISPOLIITIKA-  ASENDAMATU  RAHVUS:  USA  põhiseadus:  5  põhialust!  1.  Võimude   lahusus  
2.Õiguste deklaratsioon 3.  Võimude jaotus (föderaalsus) 4.  Populaarne  suveräänsus  5.  Seaduse valitsemine.  
DEMOKRAATILIKU  RAHU  TEOORIA:  demokraatlikud  riigid  ei  lähe  sõtta  üksteise  vastu.  Poliitiline  kultuur 
näeb  ette  konflikti  rahumeelset  lahendamist,  nagu  ühised  moraalsed  väärtused,  majanduslik  koostöö  ja   sõltuvus  
teineteisest.  USA  eesmärk  on  demokraatia  arendamine  igale  poole,  see  tagab  stabiilse  ja  parema valitsemise.  Kas 
USA peaks demokraatia laiendamise tegema võtmetähendusega osaks välispoliitilises strateegias?: Meedia/rahvas? 
Liberaalne  maailma kord: Reeglitel põhinev süsteem, millest osad saavad rohkem kasu, kui teised, kuid stabiilsus 
on kasuks kõigile. USA liberaalne maailmakord (1945-2015) toob sisse enneolematu majanduskasvu. Kapitalism- 
kapital  tekitab rohkem kapital. Marshali plaan elustab Euroopat. Jaapani edu peale USA ülesehitust. Innovatsioon 
toob  kasu  kõigil-  internet  telekommunikatsioon;   institutsioonid   tagavad  koostöö  ja  rahu-  WTO;  IMF;  UN. 
Ikenberry’s Liberal Leviathan: kõige edukam maailma kord  
HEGEMOONIA STABIILSUS TEOORIA 
Hegemooniat on vaja, et hoida ära suurte võimude võistlust ja konflikti (USA saab tagasi hoida partnereid ja piirata 
teiste  riikide  hegemoonia  püüdlusi  piirkonnas).  Hegemooniat  on  vaja,  et  hoida  liberaalset  maailma  korda 
(majanduslik  juhtroll  tagab  turvalisuse.  Üldiste  ühiskasutavate  asjade  kaitse-  mereteed,  laeva  koridorid,  mere 
õigused). USA huvides on säilitada liberaalne maailma kord (ei taha maailma või maavarasid ülevõtta, vaid lihtsalt 
tagada nende olemasolu.) 
IDENTITEET  USA  VÄLISPOLIITIKAS:  Idee  sellest,  et  Ameerika  parandab  vigu  (  Obama  üleskutse 
Ameerikale  mitte  ainult  Euroopale).  USA  erandlikkus-  Valitsus  on  inimeste  jaoks,  inimeste  poolt.  Eeskuju  mida 
ülejäänud maailm peaks järgima. Õiglusdeklaratsioon- näide vabadusest. Liberaalsuse  impeerium  tööb kasu- Jaapan, 
Saksamaa. 
VENEMAA VÄLISPOLIITIKA 
Venemaa Impeerimu ajalugu: 
Tsaari  Venemaa:  Ivan  Julm  1550  Siberi  vallutamine,  Romaani   dünastia .  Peeter  Suur  1672-1725.  Laienemine 
Euroopasse, pealinn St Peterburi. Katariina Suur 1762-1796- laienemine Musta mere äärde. 
Tsaari  valitsus  1800-1850:   Alexander   I  (25)  Soome,  Napoleoni  võit.  Nicholas  I  (25-55)  Kaukasus.  1850-1905: 
Alexander II (55-81) müüs Alaska, lõpetas pärisorjuse. Nicholas II (94-17) Jaapani sõda, 1905  revolutsioon , I MS. 
bolshevike revolutsioon. 1917-1922 Kodussõda.  
1922-1991 Nõukogude Liit. Nõukogude Liidu lõpp: Miks  NSVL  lagunes väga  lühikese  aja jooksul ja üllatuslikult 
ilma välise konflikti või sekkumiseta?: 
Sotsiaalselt:  NSVL  loodi  etniliste  ja  sotsiaalsete  üksuste  hoidmiseks.  (entilised  vabariigid,  kuid  kohalikud  eliidid 
tahtsid väljapääsu, toetasid Külma sõja lõppu ja poliitilisi reformide.) 
Majanduslikult:  surve  täiendada  ja  reformida  NSVLi  ( stagnatsioon ,  Kuuba  rahastamine,  sõjad,  raha  kulus 
Impeeriumi hoidmiseks ja võidu relvastumiseks, võlad kasvasid) 
Poliitiliselt: Andropovi ja Tsernenko  surmad  toovad noored liidrid asemele: Gorbatsov: tahe reformida- Perestroika. 
Otsused võidurelvastuse lõpetamiseks ja Külma sõja lõpuks.  Jeltsin - Venemaa  natsionalism   kerkib  üle NSVLi. 
Leon  Aron (2011): “Intellektuaalne ja moraalne nõue eneseaustuseks ja uhkuseks, mis lühikeste aastatega kaotas ära 
kõikvõimsa NSVLi, riisus sellelt õiguslikkuse ja muutis selle läbipõlenud kilbiks mis tuhmus augustis 1991” 
Dimitri  Trenin:  “  Külma  sõja  hääbumine  tõi  tahtmatult  kaasa  efekti,  mis  õõnestas  NSVLi  režiimi  legitiimsust  ja 
impeeriumi hoidmise vajadust.”  
Daniel Treisman: “NSVLi lagunemine ei olnud õnnetus, mis ootas juhtumist. See oli õnnetuste seeria ja kohmetu 
vastus  neile.  Nagu  juhtumiste  ahel,  mis  viis  I  Maailma  sõjani,  suunates  NSVLi  käima  mööda  ühte  ajaloolist  juba 
tuntud teed pidi.” 
Venemaa välispoliitika 1990ndad 
Impeerimust  riigiks:  riigi  arendus-  põhiseaduse   reform .  Tsetseeni  sõja  suhted,  natsionalistide  tõus.  Majanduslikud 
reformid -  sisenemine  turumajandusse-  “soki  tereepia”,  “kokku   kukkumine   ja  ülevõtmine”.  Piiride  määratlemine- 
Venemaa enda arvates nõustuti piiridega, mis olid “valed”. Enamusega leping saavutatud v.a Jaapan. Uute riikide 
tunnustamine: Balti riikidest sõjatehnika ära toomine. Piirkonna integratsioon CIS. Koht rahvusvahelises süsteemis- 
Gorbatsiovi   nägemus   oli  saada   Läänega   sõbralikesse  suhetesse.  Jeltsini  lootis  integratsiooni  Läänega  kui  võrdse 
partneriga (Lääs ei aksepteerinud). 
Venemaa välispoliitika 2000ndad 
Majanduse  taastamine  1998a  kriisist-  energia  hinna  tõus,  maksureform,  välisvõla  ära  maksmine  ja  valuutareservi 
suurendamine , kriisid uuesti 2009 ja 2015 
Suhted  naabritega - Shangai koostöö  organisatsioon - head suhted Hiina ja Kesk-Aasiaga; turvalisuse teemal suhted 
CISiga.  Euraasia  Majandus Ühing. 
Suhted  Läänega-     pinged   üleval  Serbia  pommitamisest.  Strateegiline   partnerlus   Bushiga  (lühike).  Karm  seisukoht 
Nato  laienemise  suhtes-  2008   Gruusia   sõda.  Vaenulikkus  EU  ja  USA  tegevuses  Ukrainas.  Lääne  süstemaatiline 
Venemaa huvide ja positsiooni ignoreerimine rahvusvahelises süsteemis. 
Venemaa  energia  suhted:  Rahvusliku  infrastruktuuri  loomine:  oluliseimate  energia  ettevõtete  natsionaliseerimine: 
loob omandiõiguse ja kontrolli oluliseimate infrastruktuuride üle ja sellega ka naabrite üle.  
 
 
 
Et mõista Venemaa välispoliitikat... 
Sotsiaalse  Identiteedi  teooria  (Larson,  Shevchenko):  Riigid  tahavad  positiivset  tunnustust  ja  ennesehinnangut. 
Sotsiaalne  mobilisatsioon:  koht  kõrgema  staatusega  grupis.  Sotsiaalne  võistlemine  võimuhierarhias.  Sotsiaalne 
aktiivsus, et leida uus valdkond, milles olla parim.  
Jeltsin-  sotsiaalsest  mobilatsioonist  võistluseni.   Putini   sotsiaalne  leidlikkus-  sõda  terrorismi  vastu.  Jagatud 
radaribaasid. Keemiarelvade väljatoomine Süüriast. 
Ründav   Realism :  Venemaa  eesmärk  on  laiendada  võimu  ja  huve  nagu  ka  kõigil  teistel  riikidel.  Võimuvõitlus 
Kaukaasia  piirkonnas  viib  Gruusia  sõjani-  Venemaa  püüdlus  saavutada  hegemoonia  piirkonnas,  kus  Nato  tahab 
laieneda. Laienemisplaanid teistes piirkondades: Kesk- Aasia : Euraasia Majandus Ühing. Ida-Euroopa:  Ukraina  
Kaitsev  Realism:  Lääne  strateegia  eemaldaks  Ukraina  Venemaa  vaateväljast.  Nato  laienemine  seal,  ELi 
naabriskonna  poliitikaks  on  tulevaste  Lääne  kanditaatide  toetamine.  Putini  poliitika  Ukrainas  on  vastupanu,  mitte 
rünnak-  nö  buffer-tsoon,  mis  on  strateegiliselt  oluline  Venemaale.  Lääs  ja  Venemaa  mängivad  erinevate  reeglite 
järgi- Lääne liberaalne käitumine vs Venemaa  realistlik  käitumine. 
Post-imperialism: “Võtta uus roll, peale 500 aastat impeeriumit, 70 aastat ideoloogia sõda ja 40 aastat Külma sõda, 
ajal  kui  Venemaa  oli  sõjanduslik  supervõim,  on  raske”  (Trenin  2011:242).  Peaaegu  täielik  Venemaa  impeeriumi 
kokku kukkumine- ei mingit taastamist. Venemaal on vaja leida oma koht kui impeerimust tulnud. Kas Venemaa 
aksepteerib USA juhirolli nagu Prantsusmaa ja SB ja lepib keskse rolliga? Ja kas ta on sama edukas, kui Jaapan või 
Saksamaa? Venemaa välispoliitika tulevikus: võtta ühe  osapoole  roll ja arutleda, mis saab Ukrainast? 
TÜRGI VÄLISPOLIITIKA 
Türgi välispoliitika alustala 
Ottomani  Impeerimu  ajalugu-  1453-1683  võimutsemine.  1683-1827  stagnatsioon.   1853   Krimmi  sõda.  1918  I  MS 
kaotus  vaenlaste  poolt  alistatud,  uue  riigi  loomine.  Türgi  iseseisvussõda-  Türgi  natsionalistide  poolt,  1923  tekkis 
Türgi  riik.  Mustafa  Kemal  Atürk-  esimene  Türgi  president  kuni  1938  a.-  tema  oli  uue  riigi  looja,  Türgi  rahvuse 
määraja, Türgi ilmalikustaja, väga oluline mees Türgi riigi jaoks!!! 1952 Natoga liitumine. 1974 Küprose invasioon. 
Türgi välispoliitika ning  Õiglus  ja Arendus Partei 
2002  Õiglus  ja  Arendus  Partei  võit  toob  kasvava  majanduse.  Poliitiline  väärtuste  süsteem,  mis  põhineb   Sunni  
Islamil (teoloogiline doktriin). EU reformid vähendasid Türgi sõjalist võimu- 1960-1977 4 sõjalist riigipööret. Peale 
võimu  kindlustamist  väheneb  huvi  ELiga  liitumiseks-  EL  pole  ka  nii  huvitatud:  Küprose  probleem.  Türgil  pole 
probleeme naabritega. 
Keskmes olek: Türgi  topelt  ohtlik olukord: Araabia  Kevade probleem, erti Süüria. Rahu puudub nii Kesk-Aasias, 
kui ka Euroopas. Kas Türgi on tõusev piirkondlik võim? Millises piirkonnas? Globaalne võim? 
Türgi-Venemaa suhted 
Parem, kui kunagi varem... aga Venemaa ja Ottomani impeeriumitel on raske ajalugu: Krimm ja Nato. Impeerimu 
järgsed  riigid  paranevate   suhetega :  energia  kaubandus-Turkish  stream.  Venemaa  turistid-  3,5  mil  iga  aasta. 
Vastastikune  austus , mis lubab erinevustel eksisteerida tagab stabiilse suhte. Koostöö ulatus väljaspool enda riike- 
Afganistaan,  Küpros . Väljakutsed jäävad- Süüria,  Iraan , Nagorno-Karabakh.  
Milliseks kujuneb Türgi välispoliitka? Hea moslemi riik Euroopas- kas EL tahab? Regionaalne Keskmine võim 
Idas- pehme võim on tugev? Globaalne võim- BRICS, NATO? 
HIINA VÄLISPOLIITIKA 
Hiina Impeeriumi Ajalugu 
Viimane  püsiv  impeerium.  Antiik-Hiina  (tianxia  või  kõik  taeva  all  kontekst;  Tributary  süsteem).  Yuani  dünastia 
1261- 1368   Mongoli  impeeriumi  ja  Hiina  dünastia  edulooja.  Mingi  dünastia  1368- 1644   viimane   etniline   Hani 
dünastia. Qing dünastia 1644-1911- viimane dünastia, peale seda saab Hiinast vabariik. Hiina  valitseb ⅓ maailma 
populatsioonist. Suurim majandus. 
Sajandi alandus:(1840 oopiumi sõda ja SB kaotus.1894-  Sino -Jaapani sõda) 
Hiina välispoliitika Külma sõja vältel 
1949  Hiina  revolutsioon-  kommunistide  revolutsioon,  kommunistid  võitsid,  väljaarenes   Taiwan .  1962  Piirisõda 
Indiaga. 1969 Piirivaidlus NSVLiga Zhenbao saared. Mao Zedongi suur hüpe edasi- industrialisioonist põhjustatud 
näljahäda tõi 18-32 mil surma. 1972 Nixoni külastus-  ping -pong  diplomaatia . 
1978-1992 Deng Xiaoping: turumajandusreformid, "Vaatle  rahulikult . Seo end affääridega rahulikult. Peidame oma 
kapitali ja varume aega. Ole edukas hoidma madalat profiili ja mitte kunagi ära otsi juhtpositsiooni" 
Hiina nägemus USAst 
Püüdlus täieliku partnerluse poole- koostöö, ÜRO veto kasutamine. Militaarselt: USAl Lääne strateegiline ründava 
iseloomuga  kultuur.  Kapitalistlik  võim,  kes  üritab  uurida  ja  laiened.  Hiina  on  aksepteerinud  USA  realistliku 
maailmavaatega  ning  mõistab  läbi  selle  USA  välispoliitikat.  Aksepteerinud,  sest  status  quo  Taiwanis,  USA 
kohalolek Ida-Hiina meres. USA on  formaalne  või mitteformaalne liitlane Hiina naabritele.  
Pehme   tasakaalustamine   suure  võimu  diplomaatias.  Strateegilised  liitlased  koos  teiste  suurte  võimudega,  et 
parandad positsiooni maailmas- BRICS, Venemaa gaasi suhted, ÜRO koostöö 
Hiina suhted naabritega 
Regionaalkorra  ümberkujundamine:  selles  koostöö  ja  juhtroll.  Lõuna-Aasias:  ASEANi  liige  ja   vabakaubandus , 
sellega tõrjus USA välja. Kesk-Aasias: Shangai koostöö organisatsioon, Kesk-Aasia gaasitorud. 
Geopoliitilise orientatsiooniga majanduslik julgeoleku strateegia 
Nafta  varude  pettemanööver:  nafta  diplomaatia:  “Hiina  on  vastamisi  välise  võitlusega.  Hiina  peab  viima  oma 
naftavarud  kohtadesse,  kuhu  Euroopa  ja  Ameerika  firmad  ei  ole  veel  jõudnud.”  Olulisematel  veeteedel  sõltuvuse 
vähendamine:  Birma  torud, Kesk-Aasia torustik, LNG. Põhiline energia  tootlus  veest! 
Hiina  suhted  Aafrikaga:  Aafrika  oli  Külma  sõja  ajal  ja  on  siiani  oluline  Hiina  legitiimsuse  allikas.  2000  Hiina 
Aafrika  Koostöö  Foorum  (CACF).  Loodusvarade  allikas-  inveteering  infrastruktuuri.  Suhted  Zambiaga:  Suured 
investeeringud  Zambia vasekaevandustes, kus pinged on kasvanud ja püsivad siiani. President Sata valiti anti-Hiina 
platvormi  põhiselt.  2006  a    kaevanduse   plahvatus   põhjustab  muret-  väike  turvalisus  ja  madal  palk.  Hiina  plaanib 
investeerida 800 mil USD. 
Pehme võimu kesksus 
Atraktiivne riigi ideoloogia, poliitiline süsteem ja kultuur. Hiina usulised instituudid, kus õpib 30 mil inimest Hiina 
kohta väljaspool Hiinat. Bekingi konsensus. Lisaks majanduslik ja diplomaatiline mõju- majanduslik assisteerimine, 
avalik diplomaatia, investeeringud,  piirkondlikud  vabakaubandus kokkulepped. 
Hiina  välispoliitika  tulevikus:  Kas  tuleb  intensiivne  turvalisuse  üle  võitlemine   USAga ?  Uus  Külm  sõda? 
Geopoliitika piirkonnas? Kas Hiina tõus saab olema rahulik? Majanduslikult, poliitilistes koostöödes? Kokkuvõte- 
Hiina välispoliitika on suur  väljakutse  USAle 
INDIA VÄLISPOLIITIKA 
India Ajalugu 
Mauryani  Dünastia  321-185  eKr-  esimene  impeerium,  mis  moodustas  Inda  üheks  poliitiliseks  üksuseks.  Guota 
dünastia  320-550  pKr-  India   Kuldne   ajastu-  India  ühinemine.  Märkimisväärne  areng  Hindu  kultuuris.  1764  Briti 
valitsuse  algus:  1857  mäss,  1876-78  suur   nälg   6-10mil  surnut.  1899-1900  India  nälg  10mil  surnut.  1947  565 
põhimõttelist riiki- Mahatma Ghandi 
India välispoliitika Külmasõja ajal 
Ühtsustatud   idealism -  1947-64  Jawaharlal  Nehru:  nin-alignment   movement ,  areneva  maailma  liider,  RS  teaduse 
allikas Mitte-Lääne ideoloogiates, patsifismi tugev toetaja.  
Vahelduv  realism  1970-  1980:  Goa  annektsioon  Portugali  valitsuselt.  1962  Piirisõja  kaotus  Hiinale.   1971    Indu -
NSVLi leping. 1971 Bangladeshi vabadussõda. 1974 Esimene edukas tuumapommi  katsetus . 
India välispoliitika peale Külma sõda 
Pragmatism : Ida poliitika vaatlus, 1998 tuuma katsetus, majanduslikud refomid viivad kasvuni peaminister  Singh. 
Majanduslik diplomaatia: majandus on India võti tulemaks suureks võimuks. Suhted Aafrikas, suhted Kesk-Aasias, 
BRICS, Peaministe Modi, tuuma kokkulepped USAga 
India suhted Pakistaniga: 1965 ja 1971 sõda.  Pakistani  agressioon: 1948 ja 1999 otsene tuuma vastasseis riikide 
vahel. Rahvusvaheline  terrorism - 2008 Mumbai rünnakud 
India suhted USAga: Traditsiooniliselt külmad suhted, kuna USA pooldab Hiinat ja Pakistani ja Indial on mitte-
liitlase  staatus.  USA  tasakaalustamine  Aasias:  paremad  suhted  Indiaga,  majanduslik  pragmatism  mõlemilt,  uus 
peaminister, tuumakokkulepped. Taskaal Hiina suhtes on loomulik demokraatlikele riikidele. 
PÕHILIST !!! 
India  armee  ülesehitus  -majandus  kasvab  sama  kiirelt,  kui  Hiinal:  ettevõtte  reformid,  odav  nafta.  Merendus 
strateegia,  kosmose  võidusõit.  2010  a  alates  on  India  suurim  relva  importia.  Plaan  saada  sõltumatuks 
kaitseküsimustes.  Kolmekordistab  tuumaallveelaevade  arvu.  150  mld  USD  hävitajatele,  raketiheitjatel, 
helikopteritele  ja  allveelaevadele.  KOKKUVÕTE:  tuuma  arendmine  ja  USAga  suhete  paranemine.  Kasvav 
majandus. Külmasõja ajal mitte-pooli-valiv liikumine. India välispoliitika- suur võim tõusmas? 
JAAPANI VÄLISPOLIITIKA 
Jaapani impeeriumi ajalugu: 250- 1185  klassikaline Jaapan: Budaismi mõju vallandab tugeva Jaapani riigi. 1185-
1600  Feodaal  Jaapan:  valitseja  oli  peamine,  esimen  kontakt  Läänega.  1600-1868  Edoperiood:    tsentraliseerimine, 
rahuaeg, tõusu produktsioon, järeldus. 1868-1945 Jaapani Impeerium: ebaõiglased lepingud põhjustavad sisetülisid. 
Äkiline moderniseerimine ja Läänestumine. Sino-Jaapani sõda.  1904  Vene-Jaapani sõda. 
Jaapan  peale  II  MS:  Peale  kaotust  II  MS  Jaapan  okupeeriti  liitlasriikide  poolt:  Sakhalin  Kuril  saared  lähevad 
Venemaale.  1952   okupatsioon   lõppeb.  Liitlased  tellivad  uue  põhiseaduse:  parlamentaarne  vabariik.  Artikkel  9 
keelab  Jaapanil  omada sõjaväge ja  kaitsekulutused  võivad moodustada 1% SKPst. Jaapani kodanike reparatsioonid- 
üle  5  mil  kodaniku  naaseb   Jaapanisse   peale  sõja  lõppu:  toidu  ja  kodude  puudus.  1960-80   Imeline    majanduskasv : 
maa  reform,  Korea  sõda,  tehaste  buum.  Kolm  noolt:  Fiskaal  stiimul,    rahanduse   lihtsustamine ,  struktuursed 
reformid. 
Suhted  Hiinaga;  Ajaloolised   rivaalid :  1895  Sino-Jaapani  sõda  (Jaapanile  Senkaku  saared).  1915  a.  21  nõudmist 
1937  Teine  Sino-Jaapani  sõda  (Jaapani  sõja  kuriteod  hiinlaste  vastu).  Vaidlusküsimused:  Senkaku  saared, 
meerealused  nafta  varud,  õhtutõrje  tsoon  Hiina  poolt  ja  teised  Hiina  agressiivsed  sõjalised  torkimised.  Yasukuni 
Shirine-  kollektiivne  mälu  eelnenud  sõndumustest,  “shirinel”  tähendus  erineb  rahvuseti.  Anti-Jaapani  mässulised 
Hiinas 2005 ja 2012 
Suhted  USAga:  USA  julgeoleku  liitlane:  Jaapanil  pole  lubatud  omada  sõjaväge,  ainult  enesekaitse  väed.  USA 
huvides on Jaapani kaitsmine- 50 000 Usa sõjaväelast on  Jaapanis .  Debatt  USA-Jaapani suhetest: rahvuslik vaade- 
vähendada USAst sõltuvus ja traditsioonilise sõjaväe kasutuselevõtt. Traditsiooniline paradigma- säilitada sõjaline 
allians  ja  sügavdada  kaubandus  sidemeid).  Kokkuvõte:  Jaapani  välispoliitika-  Kas  Abe  saab  taastada  Jaapani 
võimu? 
 
VÄLISPOLIITIKA MÕISTMINE 
Realism-võimude  tasakaal.  Liberalism-   kompleksne   vastasikune  sõltuvus.  Kostruktivism-identiteet,  kollektiivne 
mälu.  Tsivilatsioonide  kokkupõrge-  natsionalismi  roll.  Mitte-Lääne   lähenemised -  Aasia  väärtused,  mitte-pooli-
valivad liikumised (kõik taeva all). Individuaalsed, sisesed ja süstemaatilised tasandi lähenemised. 
NIGEERIA  VÄLISPOLIITIKA 
Nigeeri  ajalugu:  Linnriigid:  Nri   Kuningriik :  suur  osa  Ingbolandist.  Ei  olnud  sõjalist  domineerimist.   1250 -1680 
Hegemoonia.   Benini   impeerium:  1897  Benini  “ekspeditsiooi”  tulemus:  1900-1960  koloniseeritus  Nigeeria,  1914 
ühendati üheks kolooniaks. 1967-1970 Nigeeria kodusõda, Biafra riik 
Kolooniad  ja  Nigeeria:  Orjakaubandus-  1400-1900  2  miljonit  inimest  müüdi  maha,  halva  valitsemise  süsteemi 
tõttu.  Mäng  Aafrikale:  Berliini   konverents   1884,  lepiti  kokku  Aafrika  ärajaotamine,  salajased  deklaratsioonid  ja 
läbirääkimised.  "Aafrika  jaotus  oli,  nagu  me  kõik  arusaame,  esmaselt  majanduslikult  vajalik,  et  suurendada 
toormaterjali ja toidu varusid, et täita industriaalse Euroopa rahvaste vajadused." 
Kärbitud  hiiglane:  Koloonia  loomise  natuur:  kaudne  valitsemine,  1914  aasta  viga.  Integratsioon  globaalsesse 
majandusse.  Korrupeerunud  ja  autoritaarsed  reziimid.  Aafriklaste  südamete  ja  mõtete  koloniseerimine-  Aafrika 
ajaloo ja kultuuri vähenemine. 
Teooriad: Ressursi needuse teooria: Riigid suurte ressurssidega on vaesemad, kui need, kes seda ressurssi sisse 
ostavad. Nõrgad tehase ja põllumajandus sektorid, raske pakkuda keskklassi töökohti.  
Rentija  riigi  teooria:  julgustab  vaeseid  valitsusi:  valitsuse  on  usaldusväärne  välisettevõtetele,  mitte 
maksumaksjatele.  Etniline  konflikt  Delta-Nigeeria  piirkonnas.  Negatiivne  mõju  keskkonnale.  Välisomandus- 
otsused välisagentide otsustada, kasum läheb riigist välja, välistööjõu sissetoomine. 
Nigeeria  julgeoleku  küsimused:  Nigeeria  Delta-  etniline  konflikt.  Väline  administratiivne  kontroll  (orja  
kaubandus  ja  kolonialism)  Nigeeria  Deltas.  Piraatlus-  manifest  kaldast  väljas,   kalal   toimuvale-  nafta  vargused, 
korruptsioon . Eli CRIMGO missioon. 
Nollywood  ja  Nigeeria:  Nollywood-  suuruselt  kolmas  filmi  tootja  peale  Hollywoody  ja  Bollywoodi.  Toob  esile 
Aafriklaste optimismi ja nende kultuuri, mis on vajalikud, et välja kannatada valu nende üle domineerimisest. 
Kokkuvõte:  Mida  peaks  Nigeeria  tegema,  et  parandada  head  valitsemist  ja  majanduslikku  arengut?:  Vähendama 
etnilisi konflikte?  Suurendama  kodanike heaolu? 
BRASIILIA VÄLISPOLIITIKA 
Brasiilia ajalugu: 150 aastat oli Portugali koloonia. (1500 a. alates toodi sisse 4 mil aafrika orja). 1822  iseseisvus . 
1864 Urugay sõda. 1864-70 Paraguay sõda. 1888 kaotati ära orjandus. 1889 sai vabariigiks. 1985 suundumine tagasi 
demokraatiasse. 
Brasiilia  kui  “monster”  riik:  elab  200  mil  inimest;  territoriaalselt  5  suurim  riik  (8,5  mil  ruutkm);  7.  majandus 
maailmas (3 trillionit, põhiline toidu tootja, 18% maailma värskest veest):  12. kaitsekulutustelt. 
Välispoliitika trendid: “Saavutada rahvusvaheline tunnustus vastavalt oma enesetajule suure riigina”. Regionaalne 
juhtroll  on  sillaks  globaalsele  juhipositsioonile?:   esmalt   tuleb  piirkond  uuesti  määratleda,  et  oleks  sobivamad 
terminid.  (Mehhiko  ei  ole  Lõuna-Ameerika  osa).  Korraldas  ÜRO  stabiliseerimist  Haitil.  Piirkondlikud 
läbikukkumised:  puudub  toetus,  et  Brasiilia  saaks  ÜRO  julgeoleku   nõukogus   eesistuda.  Mehhiko  ja   Argentiina  
regionaalsed rivaalid. 
Välispoliitilised  suunitlused:  üldine  edu:  BRICSi  liige,  G20  tõus,  IBSA,  2007a.  strateegiline   partner   ELile. 
Globaalsed   spordiüritused  (FIFA  ja  Olümpia  mängud).  Üldine  enesekindlus-  hääletas  ÜRO  julgeoleku  nõukogus 
vstu USA sanktsioonidele Iraanis. 
Lõuna-Ameerika regionalism: Konsensuaalne hegemoonia- 1990 ja Brasiilia, idee roll piirkondliku hegemoonia ja 
korra jaoks- selle tulemus Mercosur. Koostööline hegemoonia- majanduslikud ja julgeoleku elemendid, rohkem kui 
ideed. Brasiilia kõhkleb, kas aksepteerida üldse mõnda meedet, mis limiteeriks  suveräänsust . UNASUR: integreerib 
Mercosuri ja CANi. Kas Brasiilia saaks võtta omale Saksamaaga sarnase rolli? 
Kokkuvõte: kas Unasurist saab tulla järgmine EL? Miks või miks mitte? Kui palju oleneb Brasiiliast? 
AUSTRAALIA  VÄLISPOLIITIKA 
Austraalia ajalugu: 1606 esimesed eurooplased saabuvad. 1788 esimese Euroopa valitsemise struktuuri loomine. 
1901 saab iseseisvaks riigiks. Osales I MS ja II MS koos liitlastega.  Kolmekorde liitlus USA ja SBga. 
Keskmise võimuga riigid: “Riigid, mis pole ei väiksed ega suured tingimustel nagu seda on rahvusvaheline võim, 
mõju,  mahutuvus,  ja  mis  demostreerivad  stabiilsuse  edendamist  maailma  süsteemis”  Jordaan.  “Riik,  kelle  juhid 
arvestavad  asjaoluga,  et  nad  ei  saa  üksinda  tõhusalt  tegutseda,  kuid  suudavad  mõjutada  süsteemi  väikeste 
gruppidena läbi rahvusvaheliste institutsioonide” Keohane. 
Keskmise  võimu  küsimused:  kas   unipolaarne / multipolaarne   maailm,  kumb  annab  rohkem  paindlikust  keskmistele 
võimudele. Sõltuvus suurvõimudest. 
Austraalia  kui  keskmine  võim:  Liberaalne  maailma  kord  (Austraalia  mõju  reformidele  on  olnud  limiteeritud). 
Olukorra  muutumine:  Võimu  ideid?  Julgeoleku  mure  Austraaliale,  sisepiirangud  limiteerivad   tegusid   (Abot 
seadustab  süsihappegaasi  legaalseks.  USA-Hiina  teatavad  et  vähendavad  süsihappegaasi  tootmist,  peale  seda,  kui 
Austraali tegi just vastupidist.) 
Kokkuvõte: Austraalia välispoliitika 21s sajandil: rohkem Jakartat vähem Genevat? Säilitada liitlus USAga. Siduda 
end rohkem Aasiaga. Milliseid poliitilisi muutusi peaks Austraalia tegema? Kas ta peab  valima  USA ja Hiina vahel? 
Kes on tema põhilised liitlased? Mis on oluliseimad eesmärgid? 
INDONEESIA  VÄLISPOLIITIKA 
Indoneesia ajalugu: Endine Hollandi koloonia, aastast 1945 iseseisev. Mitte-pooli-valiv liikumine. Lõpuks Lääne-
meelne,  Kõlma  sõja  järge  sõjalise  koostöö  tulemusena.  1988  Aasia  kriis  viib  demokraatia  ülekandumisse-  tõusev 
majandus ja populatsioon. (video) 
Välispoliitikatrendid:  Suurenev  liidri roll piirkonnas- ASEANi asutajaliige, regionaalne organisatsioon v.a Hiina ja 
India.  Suured  eesmärgi  majanduslikuks   koostööks ,  kuid  väike  edu  siiani  (ASEAN  majanduse  kogu).  Hiina  tõus. 
BRICSiga seotud- MINT- Mexico, Indonesia, Nigeeria, Türgi? PINE- Filipiinid Indoneesia, Nigeeria ja Etioopia? 
Poliitiliselt  ei,  majanduslikult  jah.  Indoneesia  välispoliitika  eemaldub  ASEANist?  Vastastikused  suhted 
võtmeriikidega nagu India ja Hiina. Suhted Austraaliga on rasked. ASEAN oli Indoneesia alustala välispoliitikaks, 
nüüd on ta üks osa sellest. 
Joko Widodo- president aastast 2014: Investeeringud tervisesse, haridusse, turismi ja infrastruktuuri. Fokuseerib 
põhilisele poliitikale- natsionalism ja rahvusvahelised trendid. Peab tegema nafta kärpe, et eelarvet paindlikumaks 
muuta.  
Välispoliitilised  eesmärgid:  promoda  Indoneesia  identiteeti  kui  Aleksandri  saarestiku  riigina.  Muuta  globaalsel 
tasmele  Indoneesia  rolli  kui  keskvõimu  diplomaadina.  Laiendada  liitlassuhteid  Indo-Vaikse  ookeani  regioonis. 
Edasised  reformid  välisministrile,  et  võimaldada  majanduslikr  diplomaatiate  sidemete  tugevdamist.  Suurendada 
kaitsekulutusi ja fokuseerida merelistele probleemidele. Üldine mereline aktsiis. 
Indoneesia julgeoleku mured: Aceh regioon- 2004 a tsunaami, mis andis rahukõnelusteks aluse, et valitsus tuleks 
appi. Maluku saarel usulised ja etnilised probleemid 1992-2002, terrorism; Jemaah Islamiyah, suurenes peale 2000 
aastat. 
Energia tootmine: Indoneesia on nafta ja gaasi tootja. Nüüd ka importija kuna kodune tarbimine on suurenenud. 
Söe eksportija. Põhilised vahendid. Suurenev taaskasutatav energia-  geotermal 4,9GW, 10GW aastaks 2015. 
LÕUNA-AAFRIKA VÄLISPOLIITIKA 
Ajalugu:  Hollandi  koloonia  valitsemine,  millele  järgnes  britide  valitsemine.  Zulu  kuningriik.  Asutati  1852. 
Esimesed vabad valimised 1994. 
Lõuna-Aafrika välispoliitka: Enne 1994 a oli puhas isolatsioon, sunniline. Sanktsioonid algasid Aafrika maadest 
ja levisid globaalselt. Tugevad suhted Iisraeliga. 
Peale  1994ndat:  Mandela  mõju  tema  välispoliitikale.  Need,  kes  toetasid  ANC  olid  eelistatud,  kes  ei  teinud  seda, 
polnud ka eelistatud. Aktiivne osalus mitte-pooli-valivas liikumises. ÜRO julgeoleku nõukogus kaks korda. BRICSi 
liige, Aafrika Liit.  
BRICS 
Ajalugu:  2001  Goldman  Sachs,  majandusteadlane  Jim  ONeill  ühineb  meeskonnaga.  2009  BRICist  saab 
institutsioon -  Venemaa  kutse.  2011  LA  ühineb.  2014  BRICS  uue  arenduspangaga  100  miljardit  kapitaliga.  2015 
kohtumine  Venemaal.  BRICKS  ja liberaalne maailmakord: BRICS kui muutuste agent- Kas BRICSist viib edasi 
kollektiivseid huve? Või kasutab iga liige seda enda huvides ära? 
Ühised  huvid:  Rahvusvaheliste  suhete  demokratiseerimine:  reformida  rahvusvahelisi  fiskaalinstitustioone, 
vähendada  terroriakte,  toidu  turvalisus,  klimaatilised  muutused,  säilitada  traditsioonilised  Vestfaalia  väärtused 
"piirata lääne hegemoonia äravõtmisi" 
BRICKS liikmesriikidele (erinevused majanduslikult)/ üldised erinevused 
Brasiilia-  fokuseerib  Lõuna-Lõuna  kaubavahetuseks  (põllumajandusel  põhinev  majandus,  biokütus)/ 
demokraatlikum,  Kristlus , Rahvusriik, kolooniatatav 
Venemaa- suurendab erinevusi Läänega ja oma positisooni globaalsel  poliitilisel  tasemel (energia ekspordil põhinev 
majandus)/autoritaarne, kristlus, tsiviilriik,  koloniseerija. 
India-  Suurendab  suhteid  maailma  tasemel  (tugev  teenindus  keskus)/  demokraatia,   hinduism ,  tsiviilriik, 
kolooniatatav 
Hiina-  levitab  RS  suveräänsust  (tootlusekspordil  põhine  majandus)/  autoritaarne,  erinevad  usud,  tsiviilriik, 
koloniseerija 
Lõuna-Aafrika-  Lõuna-Lõuna  koostöö  Lääne  vastu  (Suured  mineraali   varad )/  demokraatia,  Kristlus,  Rahvusriik, 
kolooniatatav 
BRICSi võime muuta maailmakorda on piiratud: BRICSi pank- 100 miljardit laenuks 
BRICSi  tulevik:  väljakutse  Lääne  liberaalsele  maailmakorrale  edasised  arenemised  institutioonides,  võimalus 
tegutseda kollektiivi huvides. Alternatiivse süsteemi loomine maailma korra sees, demokratiseerimine RS, uus viis 
teistel riikidel sõna võtta globaalsel tasemele. Limiteeritud eesmärgid, erinevused on takituseks edasisel arendusel. 
Lääne võime hoida ära ühtsus, paranevad suhted Brasiilia ja India vahel.