Skautluse kõrgeima teenetemärgi "Hõbehunt" kavaler XI Eesti üldlaulupeo patroon XIII Soome, Eesti, Läti, Leedu üliõpilaskondade vahelise olümpiaadi aupatroon Tallinna Rotary klubi auliige Tallinna vabatahtliku tuletõrje ühingu auliige Akadeemilise Emakeele Seltsi auliige 1939 nimetati Kentmanni tänav Tallinnas Konstantin Pätsi tänavaks. Teosed Minu elu: mälestusi ja kilde eluloost". Koostanud ja eessõna: Hando Runnel. Ilmamaa, Tartu 1999 "Eesti riik" I osa. Sari Eesti mõttelugu. Koostaja: Toomas Karjahärm. Ilmamaa, Tartu 1999 "Eesti riik" II osa. Sari Eesti mõttelugu. Koostajad Toomas Karjahärm ja Hando Runnel, eessõna: Jüri Adams. Ilmamaa, Tartu 2001 Tõlked Aleksandr Butlerov. Kuidas mesilasi pidada. Jurjev, 1897 Adold Damaschke. Kogukondliku omavalitsuse ülesanded. Tallinn, 1908, 2. trükk Tartu-Tallinn 1938. Rudolf Diesel. Solidarismus. Tallinn, 1910 Pilte ! Click to edit Master text styles Second level Third level
kasvatuse vaatenurgast Kasvatuspsühholoogia - seob psühholoogilist teadmist kasvamise ja kasvatamisega Didaktika – uurib õpetamist ja õppeprotsssi Kasvatussotsioloogia – uurib kasvatustegevuse sotsiaalset poolt Võrdlev kasvatusteadus – võrdleb ja uurib eri kultuuride kasvatussüsteeme Kasvatuse ajalugu – uurib eri ajastute ja nende esindajate kasvatusalast mõttelugu Eripedagoogika – uurib erivajadustega indiviidide õpetamist Andragoogika – uurib täiskasvanuid õppijatena ja arndab välja toimivaid täiskavanute õpetamisviise Paradigma - algses tähenduses õpetlik näide, eeskuju, musternäide. Väärtused- Väärtused on sinu sisemised tõekspidamised, mis näitavad, mida sa hindad ja tähtsaks pead. Normid – üldkehtivad reeglid, mille alusel praktilises elus toimitakse
Hando Runnel 2012 Kärt Erikson Elulugu Sündinud 24. novembril 1938 Järvamaal ( Võhmuta vallas Luitsalu külas Vainu talus) Õppis Jalgsema algkoolis. Järva-Jaani ja Ambla 7-kl koolis Tartu 1 keskkool ja Paide keskkool. elulugu 1957-62- kohalik kolhoos ja EPA kaugõppeteaduskond( agronoomia) Kutsuti Tallinna ,,Ajakiri ,,Looming" trükkis 1963 mõned mu luuletused. Sellest hetkest alates algas avalik ülekolimine kirjanduse poolele." 1966-71 oli Loomingu toimetuses publitsistikaosakonna juhataja. Kutseline kirjanik Tartus Elulugu 1969 aastast Eesti Kirjanike Liidu liige 1973. aastast elab Tartus, abiellub Katre Ligiga Eesti taasiseseisvumise ajal lülitus aktiivselt poliitilisse ellu Eesti Kongressi liige ja kuulus Põhiseaduse Assambleesse. lähedane ERSP-le(Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei) ja I...
saavutatud sellega kus see teises salmis leht ja ehvt Nii sünnivad kaunimad kõik toimub ning mida Riim abab laulud. tahetakse teha Neid täis on varsti üks Luuletuse sõnum seisneb ehvt. selles mis tundeid inimesi vahel valdab ning mis nendest tunnetest võib Hando Runnel • Sündinud 24.nov 1928 Jõgevamaal • Runnel on Eesti mõttelugu peatoimetaja aastast 1995 • Ta on ainuke akadeemik kes ei ole lõpetanud ühtegi kõrgkooli • Tal on 35 luule kogumiku ja veel neljas ka olnud koostaja Aitäh kuulamast
Hando Runnel Üldandmed Nimi: Hando Runnel Sündinud: 24. november 1938 Perekonnaseis: Abielus Katre Ligiga, 6 lapse isa Haridus: Jalgsema algkool, Järva-Jaani ja Ambla 7.kl kool, Tartu 1. keskkool, Paide keskkool, EPA kaugõppeteaduskond. Tegevus Tegevus: Loomingu toimetuses (1966-1970) publitsistikaosakonna juhataja, kutseline kirjanik Tartus, Kirjanike Liidu liige 1969, kirjastuse Ilmamaa asutajaid Tartus 1992, raamatusarja "Eesti mõttelugu" idee algatajaid, sarja väljaandmiseks vajaliku sihtkapitali organiseerija, vabade kunstide professor Tartu Ülikoolis 1992- 1993, U. Masingu pärandi uurija ja trükiks ettevalmistaja. Pseudonüümid: 1. Jaanus Andreus Nooremb (näidend "Küüni täitmine" koos Madis Kõivuga. - Looming, 1978, nr 4) 2. Robertino Rand (Edasi 1983. a, nr 265) Luule iseloomustus Läbivd teemad ...
Jaan Kaplinski Fakte Kaplinskist Sündis 22. Jaanuaril 1941. aastal Tartus Eesti üks tuntum ja tõlgitum kirjanik Tema teoseid on tõlgitud inglise, rootsi, soome, prantsuse, heebrea, ungari, läti, leedu, islandi, taani, tsehhi jt keeltesse Eesti Kirjanike Liidu liige On tegutsenud poliitikuna Looming Luule Proosa Näitekirjandus Lasteraamatud Artiklid ja esseed Luule Jäljed allikal (1965) Ma vaatasin päikese aknasse (1976) Uute kivide kasvamine (1977) Tule tagasi helmemänd (1984) Hinge tagasitulek (1990) Vaikus saab värvideks (2005) Teiselpool järve (2008) Proosa Kust tuli öö (1990) Teekond Ayia Triadasse (1993) Jää ja Titanic (1995) Silm / Hektor (2000) Kevad kahel rannikul ehk Tundeline teekond Ameerikasse (2000) Kajakas võltsmunal (2000) Isale (2003) Seesama jõgi (2007) Jää ... (2009) Näitekirjandus "Neljakuningap...
sündinud 24. novembril 1969. aastast, kutselise 1938. aastal Järvamaal. Keskhariduse omandas kirjaniku põlv algas 1971. Tartu I ja Paide aastal. Runnel on keskkoolis. Töötas a-il korduvalt valitud Kirjanike 1956-66 kodukolhoosis, Liidu juhatusse. 1992. a- õppides samal ajal EPAs agronoomiat. Esimesi st kirjastuse Ilmamaa luulekatsetusi tegi juba nõukogu esimees ja sarja algkooliajal, tõsisem "Eesti mõttelugu harrastus jääb 50-ndate peatoimetaja. lõpupoole. · Hando Runnel on mitme luulekogu autor, ta kirjutab nii lastele kui täiskasvanutele, on viljakas esseist. Runnel on põhjalikult tegelnud Uku Maasingu, Hendrik Adamsoni ja Jaan Lattiku pärandi uurimisel ja trükiks ette valmistamisel. HARIDUSTEE 1945-1952 Jalgsema, Ambla ja Järva- Jaani alevikoolid; Keskharidus Tartu I ja Paide Keskkoolis; 1957-1962 EPA kaugõppeteaduskonnas agronoomia eriala.
Karl Ristikivi Karl Ristikivi sündinud 16. oktoober 1912 Läänemaal Varbla kihelkonnas. Suri 19. juuli 1977 Stockholmis. Karl Ristikivi oli eesti kirjanik. Oma haridusteed alustas Varbla 6- klassilisest algkoolist. Edasi suundus Tallinnna kaubanduskooli mille lõpetas 1930 aastal. Pärast seda läks Tallinna Kolledžisse õhtusesse õppesse ning lõpetas 4 aastase kursuse rekordiliselt ühe aastaga. 1936 aastal asuts Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia. Tartu Ülikooli lõpetas ta 1941 aastal cum laude. Looming Lasteraamatud „Lendav maailm“ (1935) „Semud“ (1936) „Sellid“ (1938) „Sinine liblikas“ (1936) Alternatiivajalooline romaan „Viikingite jälgedes“ (1936) Tallinna triloogia „Tuli ja raud“ (1938) – sai selle teose eest Looduse romaanivõistlusel esimese auhinn...
filosoofia vastu patustada. Ta asus elama maamajja Chalkises Euboial. Aristoteles suri 322 aastat eKr pikaajalise haiguse tagajärjel. Aristoteles oli keskmisest väiksemat kasvu, õilis ja heasüdamlik mees, kes armastas oma perekonda ja sõpru, kohtles hästi oma orje ja oli aus oma vastaste suhtes ning õiglane ja tänulik oma heategijatele. Aristoteles oli üks antiikaja mõjukaim filosoof Platoni kõrval. Tema õpetus mõjutas oluliselt Euroopa mõttelugu kuni varauusajani välja. Peale selle oli Aristoteles veel zooloog, füüsik, arstiteadlane, kirjandusteoreetik. Aristotelese tähtsamad teosed on: `'Esimene filosoofia'', `'Kategooriad'', `'Esimene analüütika'', `'Teine analüütika'', `'Toopika'', `'Füüsika'', `'Nicomachose eetika'', `'Poliitika'' ja `'Poeetika''. Meie ajani on jõudnud see osa `'Poeetikast'', milles Aristoteles avaldab oma vaateid peamiselt tragöödia kohta
KARL RISTIKIVI Referaat Koostaja: Maarja Säälik Klass: 10 Mustvee 2009 Eluaastad: Karl Ristikivi sündis 1912 aastal Läänemaal ning suri 1977 Stockholmis. Ta oli eesti kirjanik. Haridus: Tema hariduseks oli Varbla 6 klassiline algkool,Tallinna kaubanduskool, õhtugümnaasium Tallinna kolledz, (4 aastase kursuse lõpetas rekordiliselt ühe aastaga 1931-1932. 1936 aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia ning lõpetas cum laude 1942. Tema looming: Lasteraamatud: "Lendav maailm" (1935) "Semud" (1936) "Sellid" (1938) "Sinine liblikas" (1936) "Viikingite jälgedes" (1936; alternatiivajalooline romaan) Tallinna triloogia: "Tuli ja raud" (1938; sai Looduse romaanivõistlusel esimese auhinna) "Õige mehe koda" (1940; algselt ilmus pealkirjaga "Võõras majas") "Rohtaed" (1942) Diloogia: "Kõik mis kunagi oli" (1946, Vadstena) "Ei juhtunud midagi...
Hando Runnel Päritolu Sündis 24.november 1938.aastal Järvamaal Eduard ja Pärja Runneli teine laps 4lapselises peres Õpingud Jalgsema algkool JärvaJaani ja Ambla 7.kl kool Tartu 1. keskkool Paide keskkkool EPA kaugõppeteaduskond Juba II klassi poisina mõelnud kirjanikuks hakata Tegevus Loomingu toimetuses publitsistika osakonna juhatajana Kutseline kirjanik Tartus KLi liige 1969 Aktiivne poliitilises elus Kirjastuse Ilmamaa asutajaid Tartus 1992, hiljem peatoimetaja Raamatusarja "Eesti mõttelugu" idee algataja U.Masingu pärandi uurija ja trükiks ettevalmistaja Preemiad "Maa lapsed" (1965) Vildenimeline kolhoosi kirjandusauhind "Laulud eestiaegsetee meestele" (1988) J. Smuuli nimeline preemia Tammsaarenimeline preemia Vildenimeline kolhoosi preemia "Mõtlelda on mõnus" (1982) J.Smuuli nimeline preemia ...
Hando Runnel Hando Runnel sündis 24. novembril 1938. aastal Järvamaal. Keskhariduse omandas Runnel Tartu ja Paide keskkoolis. 1957-1962 õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias argonoomiat, kuid kõrgkool jäi lõpetamata ning ta suundus tööle ajakirja Looming toimetusse. Hiljem jäi Runnel püsivalt elama Tartusse ning oli vabakirjanik. Alates 1969. aastast kuulub Kirjanike Liitu ning ta valiti korduvalt Liidu juhatusse. Alates 1992 aastast on Runnel kirjastuse Ilmamaa nõukogu esimees ja sarja „Eesti mõttelugu“ peatoimetaja. Hando Runnel on ainus Eesti professor ja hiljem akadeemik, kes pole lõpetanud ühtegi kõrgkooli. Hando Runnel on mitme luulekogu autor, ta kirjutab nii täiskasvanutele kui ka lastele ja on ka viljakas esseist. Esimesi luulekatsetusi tegi juba algkooliajal, kuid tõsisem harrastus jääb 50ndate lõppu. Väga tähtsaks läbivaks teemaks on isamaa luule. Tihti on see varjatult poliitilise tähe...
Karl Ristikivi EESTI KIRJANIK Anastassija Gontsarova 9. klass. Tähtsam info ja elugugu · Sündis 16. oktoobril 1912. ning suri 19. juulil 1977. · Sündis Saulepi vallas,Varbla kihelkonnas. · Suri Solnas,Stockholmi läänes. · Kasutas eesnime Karl Konstantin. Haridus · Varbla 6-klassiline algkool · Tallinna kaubanduskool (lõpetas 1930) · Õppis õhtugümnaasiumis Tallinna Kolledz. · 1936. aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia, lõpetas cum laude 1942. Kuulus Eesti Yliõpilaste Seltsi Veljesto Ühiskondlik tegevus · Karl Ristikivi oli koos Valev Uibopuuga aastatel 1944 1946 Helsingis ja Stockholmis neljas osas ilmunud koguteose "Eesti Looming" eestvedaja. · Ristikivi oli Eesti Rahvusfondi juhatuse liige. Eesti Rahvusnõukogu juhatuses esindas ta Vabariikliku Ühingut. · Ristikivi valiti 1966. aastal, 1968. aastal ja 1970. aastal Eesti Komitee Asemike Kogusse. · Ta ku...
“Eestlaste maa” Hellar Grabbi Teos, mille valisin, “Eestlaste maa”, räägib ajaloost ja poliitikast väga ausalt ja otsekoheselt, mitte läbi tsensuuri. Tekstid on jutustavad, kirjeldavad, enamus neist on ajakirjanduslikud. „Eestlaste maa“ kajastab 1953-2003 ajaloolisi, poliitilisi sündmustikke ning annab edasi mälestusi. See ongi minu arust Eesti mõttelugu, mõttelugu vanemast ajast, mis paneb tundma veelgi rohkem austust ja armastust oma riigi vastu – tänulikkust, et selline riik nagu Eesti eksisteerib. Hellar Grabbi (22.10.1929-28.07.2018) oli Eesti ajakirjanik, kirjanduskriitik, toimetaja ja kirjastaja. Ta põgenes 1944. aastal Saksamaale ning 1949. aastal asus elama USA-sse, mis ei tähenda, et ta kunagi Eestisse ei oleks tagasi tulnud, 1968.-1977. aastatel veetis ta oma elu Eestis.
Jakob Westholmi Gümnaasium Hando Runnel Referaat Birgit Nurmela 9. b klass Tallinn 2009 Hando Runnel Elukäik Hando Runnel luuletaja ja essist, sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal, Võhmuta vallas, Liutsalu külas Vainu talus Võrumaalt pärit vanemate peres. Tema vanemad isa Eduard ja ema Pärja olid Järvamaale rännanud Võrumaalt ning selle tõttu seal võõrad tundunud. H. Runneli isa Eduard suri ennem, kui poiss läks viiendasse klassi. H. Runneli huvi kirjanduse ja kultuuri vastu tärkas algkoolis. Ta õppis Jalgsema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide koolides. Töötas kodukolhoosis ja õppis samal ajal EPAs agronoomiat. Hiljem töötas ,,Loomingu" toimetuses, kes trükkis osad ta luuletused. Luuletama hakkas ta ülikooli ajal ning 1963. aastal ilmusid esimesed luuletused ka ajakirjanduses. 1971. aastas...
Võru I Põhikool Hando Runneli elu ja looming Referaat Autor: Klass: Juhendaja: 1 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Lapsepõlv.........................................................................................................................4 Haridus..............................................................................................................................5 Hilisem tegevus.................................................................................................................6 Perekond Runnelid..........................................................................................................
Lennart Meri: Poliitiline testament Kirjalik esitlus Lennart Meri jäädvustas end Eesti poliitika ja eesti kultuuri ajalukku teise Eesti Vabariigi presidendina. Ta lõpetas enda teise ametiaja 2001. aasta oktoobris. Järgneval neljal aastal pidas ta kümneid kõnesid, mis said kogumikusse "Lennart Meri: Poliitiline testament" sarjast "Eesti mõttelugu". Lennart Meri oli esimene Eesti president, kes sai oma tegevust jätkata ametist lahkunud Vabariigi Presidendina. Tema kõned ametist lahkunud presidendina olid suunatud Eesti propageerimisele kui arenenud kõrgtehnoloogilise riigina. See oli veel enne Eesti sisseastumist Euroopa Liidusse ning see samm tuli veel astuda. Teine oluline tema Lennart Meri jaoks oli julgeolekupoliitika nii Euroopas kui ka maailmas. See teema pole kaotanud aktuaalsust aastatega ja kõnetab meid tänapäeval sama palju, kui kõnetas Lennart Meri ajal. Samuti kõneles ta ...
Väike-Maarja Gümnaasium Referaat Hando Runnel Koostajad: Juhendaja: Väike-Maarja 2014 Sisukord Sissejuhatus Valisime uuritavaks poeediks Hando Runneli, sest teadsime, et tema luule on lihtsasti arusaadav ning isamaaline. Eluloo ning tunnustuste kohta tahtsime rohkem teada saada. Luuleanalüüsiga kontrollisime oma hüpoteesi paikapidavust ja loomingu teemasid ja ideid. Informatsiooni saime Kairi Koppeli blogist, Timo Arbeiteri slaidiesitlusest ning Märt Hennoste raamatust ,,Eesti kirjandus tekstides". Elulugu Hando Runnel sündis Järvamaal Liutsalu külas 24. novembril 1938. aastal. Abikaasa Katre Ligiga viis poega ja tütar. Keskhariduse omandas Paide ja Tartu koolis. Aastatel 1957-1962 õppis ta Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat. Runneli kirjanduslikke huvide tõttu jäi tal kõrgkool p...
Hando Runneli luulekogude analüüs Hando Runnel on luuletaja ja kirjanik. Ta on sündinud 24. novembril 1938.aastal Järvamaal Võhmatu vallas Liutsalu külas Vainu talus.Tema isa Eduard ja ema Pärja olid Järvamaale rännanud Võrumaalt. H.Runneli huvi kirjanduse vastu tärkas algkoolis. Juba teisest klassist peale tahtis ta kirjanikuks saada. Alghariduse omandas Hando Runnel Jalgsema, Ambla ja Järva-Jaani koolides. Keskhariduse sai Tartu 1. Keskkoolis ja Paide Keskkoolis. Aastatel 1957 - 1962 õppis ta Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat ning töötas kodukolhoosis. Eesti Põllumajandus Akadeemia jäi Handol lõpetamata, sest kirjanduslikud huvid viisid ta tööle ajakirja Loomingu toimetusse, kus avaldati ka mõned tema luuletused. Sellest hetkest algas avalik ülekolimine kirjanduse poolele. Kirjanike Liitu kuulub ta 1969. aastast, mille juhatusse on teda ka korduvalt valitud. Vabakutseliseks kirjanikuks hakkas ...
Jaan Kaplinski Koostanud : Raili Mitt Liisi Iling Agnes Rääk Maris Paumets Elulugu · Sündis 22. jaanuaril 1944. aastal Tartus · Lõpetas 1958a.Tartu 1.Keskkooli, 1864a.Tartu Ülikooli prantsuse filoloogina · Töötas erinevatel aladel Tallinnas ja Tartus · Oli vabakutseline kirjanik · Oli professor mitmes Euroopa ülikoolis · Alates 1968 aastast Eesti Kirjaniku Liidu liige · 19921993a kuulus Riigikokku · 1969a. Abiellus Tiia Toometiga, kes on kirjanik · Jaan Kaplinskil on kolm poega ja kaks tütart · Praegu on Kaplinski Võrumaal väiketalupidaja Looming Luule Proosa Lasteraamatud Luule Käoraamat . Luulet 19561980. Jäljed allikal (196...
Väike-Maarja Gümnaasium HANDO RUNNEL Koostanud: Jaanika Vilgelm Juhendaja: Ülle Lääne November 2011 SISUKORD 1. Sisukord 2 2. Elulugu 3 3. Looming 4 4. Teosed 4 5. Luuletusi 6 6. Kasutatud materjalid 7 2 ELULUGU Hando Runnel on sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal Liutsalu külas. Õppis Jalgsema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide koolides. Esimesi luulekatsetusi tegi juba algkooli ajal, tõsisem harrastus jääb 1950ndate lõpupoole. Ise on Runnel enese kohta öelnud: "Kirjanikuks saamise mõte sündis mul üsna varakult, olin seitsme- kaheksa-aastane, käisin teises klassis, juba siis mõtlesin sellest tõsi...
Referaat Hando Runnel Merilin Heinlaid Tallinna Arte Gümnaasium 8B klass Juhendaja: Aira Allik Tallinn 2010. Sisukord. Sissejuhatus.................................................................................. . Elulugu....................................................................................... ..... Perekond.................................................................................... .... Looming.................................................................................. Luulekogu ,,Laulud tüdrukuga"...................................
HANDO RUNNEL Hando Runnel sündis 24. novembril 1938. a Järvamaal Võhmuta vallas Liutsalu külas(vaata!) talupidaja pojana, õppis Jalgsema algkoolis, Järva-Jaani ja Ambla 7-kl koolis, Tartu 1. ja Paide keskkoolis. Töötas kodupaiga kolhoosis ja õppis EPA kaugõppeteaduskonnas agronoomiat 1957-62, stuudiumit lõpetamata. Pärast esikteoste avaldamist kutsuti Runnel Tallinna, kus ta 1966-71 oli Loomingu toimetuses publitsistikaosakonna juhataja. Hiljem kutseline kirjanik Tartus, abielus Katre Ligiga. Kirjanike Liidu liige 1969. Eesti taasiseseisvumise ajal lülitus aktiivselt poliitilisse ellu: oli Eesti Kongressi liige ja kuulus Põhiseaduse Assambleesse. Oli lähedane ERSP-le ja Isamaale ning on suhelnud aktiivselt Reformierakonnaga. Oli üks kirjastuse Ilmamaa asutajaid Tartus 1992 ning raamatusarja “Eesti mõttelugu” idee algatajaid. Hiljem Ilmamaa peatoi...
Kuressaare Gümnaasium HANDO RUNNEL Luulereferaat Koostanud: Silvar Vahkal Juhendaja: Maret Laurson Klass: 12c Jaanuar 2009 SISUKORD 1. Sisukord 2 2. Elulugu 3 3. Looming 4 4. Teosed 4 5. Luuletusi 6 6. Kasutatud materjalid 10 2 ELULUGU Hando Runnel on sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal Liutsalu külas. Õppis Jalgsema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide koolides. Esimesi luulekatsetusi tegi juba algkooli ajal, tõsisem harrastus jääb 1950ndate lõpupoole. Ise on Runnel enese kohta öelnud: "Kirjanikuks saamise ...
TARTU KOMMERTSGÜMNAASIUM Oliver Lopato Hando Runnel ,,Kiikajon ja kaalepuu" luulekogu analüüs Juhendaja: Merike Kütt Tartu 2012 SISUKORD SISUKORD ...............................................................................................................................2 1. ELULUGU JA LOOMING....................................................................................................3 2. ,,KIIKAJON JA KAALEPUU"..............................................................................................4 3. KOKKUVÕTE..........................................................................................................
-ei muutu üksnes vastused, vaid ka küsimused (Collingwood: ,,küsimuse ja vastuse loogika") Kuidas peame uurima? Seetõttu vaja uurida: -autorit ennast -tekste, millele autor vastas -konkreetseid kaasaegseid probleeme -konventsioone, mille raames ta kirjutas Teooria seos praktikaga: -ideoloogid tegelevad legitimeerimisega -kasutusel normatiivsed mõisted. Mida ideoloogid uue sisuga täidavad -innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja Tegeleme Euroopaga. -Euroopa või Lääne mõttelugu Mis on Euroopa? -negatiivne defitsioon(defineerime objekti lähtudes sellest, mida ta ei ole) -positiivne defitsioon Keskendume varauusajale Võimalik periodiseering: -Antiikaeg etc. Euroopa ideede ajaloo arengujooni Moraalifilosoofia üldine areng -objektivism (antiik-ja keskaeg)->subjektivism (varauusaeg ja uusaeg) Charles Taylor:arusaamas kõlbelisest käitumisest pööre sissepoole -Loomuõigus kui moraaliteooria alus.
õpetas teda ennast armastama ning mõtlema tulevikule. Hiljem töötas Runnel ,,Loomingu" toimetuses, kus aastal 1963 trükiti ka mõned tema luuletused. Sellest hetkest alates alagas avalik ülekolimine kirjanduse poolele. Töötas ajakirjas ,,Akadeemia" ja Tartu Ülikoolis. Kirjanike Liitu kuulub 1969. aastast, kutselise kirjaniku põlv algas 1971. aastal. Runnel on korduvalt valitud Kirjanike Liidu juhatusse. 1992. a-st kirjastuse Ilmamaa nõukogu esimees ja sarja "Eesti mõttelugu peatoimetaja. Hando Runnel on mitme luulekogu autor, ta kirjutab nii lastele kui täiskasvanutele, on viljakas esseist. Runnel on põhjalikult tegelnud Uku Maasingu, Hendrik Adamsoni ja Jaan Lattiku pärandi uurimisel ja trükiks ette valmistamisel. Suurima tunnustuse on Hando Runnel pälvinud luuletajana: tema luuletused on meid saatnud pea nelikümmend aastat. Runneli luulet on ilmunud jätkuvalt nii perioodikas kui luulekogudes. Luule probleeme keskendab kõige selgemini nägemus kodumaast
Albert Kivikas Albert Kivikas sündis Viljandimaal. Ta õppis Vastemõisa ministeeriumikoolis, Viljandi kaubandus- ja Tartu kommertskoolis. 1919. aastal läks ta vabatahtlikult Vabadussõtta. Aastatel 1920-1921 jätkas Kivikas õpinguid Tartu Ülikoolis ajaloo, keele ja kirjandusteaduse alal. Seejärel töötas ta paar aastat ajakirjanikuna ning pühendas kirjanduslikule loomingule. 1944. aastal siirdus Kivikas sõja eest Soome ning sealt Rootsi, kus pidas töölise, arhiivitöötaja ja ajakirjaniku ametit. Albert Kivikas tuli kirjandusse realistliku jutukoguga ,,Sookaelad" (1919), mis räägib tema kasvukoha olustikust. 1920. aastatel kirjutatud asunikutriloogias ,,Jüripäev" (1921) , ,, Jaanipäev" (1924) ja ,,Mihklipäev" (1924) käsitleb kirjanik maatameeste ja talupoegade maareformist ajendatud vastuolusid. Erilisel kohal on Kivika loomingus Vabadussõja teema. Novellikogudes ,,Verimust" (1920) ning ,, Punane ja valge" (1927) kujutab ta sõja julmust ja ...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Kutsepedagoogika osakond EESTI KASVATUSTEADLIK MÕTTELUGU ENN KOEMETS Lühiuurimus Juhendaja: Tiiu Kuurme Tallinn 2015 SISUKORD 1Sissejuhatus...............................................................................................................................3 2Ülevaade Enn Koemetsa elust...................................................................................................4 2.1Haridustee..........................................................................................................................4 2.2Töö.....................................................................................................................................4 2.3Eraelu................................................................................
· "Kõneleb prof. Jüri Uluots" (kõnesid, ettekandeid, sõnavõtte aastaist 19331944). Kokku pannud ja kommenteerinud Kädi Riismaa Looming 1990, nr. 6, lk. 803 820 · "Eesti ja vene sotsiaalpoliitilisest ideoloogiast" Akadeemia 1990, nr. 7, lk. 134762 · "Seaduse sünd: Eesti õiguse lugu" (artiklid). Koostaja: Hando Runnel; eessõna: Kalle Merusk; saatesõna "Prof. Jüri Uluots juristina ja ajaloolasena": Richard Ränk. Sari Eesti mõttelugu nr. 59, Ilmamaa, Tartu 2004 TEENETEMÄRGID · Valgetähe teenetemärgi I klass (23. veebruar 1938) 8 · Eesti Vabariigi Põhiseaduse mälestusmärgi I järk JÜRI ULUOTSA VALITSUS (12. oktoober 1939 18. september 1944) · Jüri Uluots (kuni 21. juunini 1940 Peaminister · Ants Piip (suri 1. oktoobril 1942) Välisminister · August Jürima (suri 15. juunil 1942) Siseminister, Peaministri asetäitja
· Kasvatusantropoloogia - vaatleb inimolemuse kujunemist kasvatuse vaatenurgast · Kasvatuspsühholoogia - seob psühholoogilist teadmist kasvamise ja kasvatusega · Didaktika - uurib õpetamist ja õppimisprotsessi · Kasvatussotsioloogia - Uurib kasvatustegelikkuse sotsiaalset poolt · Võrdlev kasvatusteadus - uurib ja võrdleb eri kultuuride kasvatussüsteeme · Kasvatuse ajalugu - uurib eri ajastute ning nende esindajate kasvatusalast mõttelugu · Eripedagoogika - uurib erivajadustega indiviidide õpetamist · Andragoogika - uurib täiskasvanuid õppijatena ja arendab välja toimivaid täiskasvanute õpetamisviise Grupitöö Mõõta või mõista Püüa leida ja kirjeldada võimalikult palju neid asjaolusid, tõsiasju ning näitajaid koolis, mida oleks tingimata vaja mõõta? Nüüd kirjeldage neid tõsiasju ja asjaolusid, mida mõõta pole võimalik, ent mida oleks vaja mõista.
Tähistamine → suurendada positiivseid emotsioone? Positiivsete emotsioonide ajel suureneb toidu tajutud meeldivus, tervislike toitude tarbimine, motivatsioon toitu nautida. Hedooniline söömine - toidu söömine naudingu tõtttu. Positiivne ja negatiivne emotsionaalne söömine on eraldiseisvad nähtused! Kultuur kui avalikkus Kultuur kui: ➢ inimkollektiivi tegevusmuster ➢ mälu, kollektiivne varamu ➢ ideed, vaimsus, mõttelugu ➢ tunded, emotsioonid ➢ keel, kui tekst ➢ jagatud tähendused, märgisüsteem ➢ protsess ja tegevuste kogum ➢ käitumisvorm Tegelikult mõistab ja tõlgendab igaüks meist maailma unikaalsel ja individuaalsel viisil. Sellest hoolimata oleme me võimelised suhtlema, kuna jagame suures osas samu kontseptuaalseid kaarte ja seega mõistame maailma sarnaselt. Seda tähendabki ütlus, et me
Jaan Kaplinski Koostas: Raiko Allik Juhendaja: Annika Oja Valga 2010 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................3 Jaan Kaplinski eelkäijad........................................................4 Jaan Kaplinski lapsepõlv......................................................6 Jaan Kaplinski perekond......................................................8 Looming Luule.............................................................................10 Proosa............................................................................11 Esseed............................................................................12 Jaan Kaplinski väljaspool Eestit.............................................13 Jaan Kaplinski tsitaadid...................................................... 14 Jaan K...
Eksami teemad 1. eestlaste ja naaberrahvaste päritoluteooriad 2. keel ja maailmavaade Soovituslik: 1 (ariste), 11 (uku masing), 14, (uno rätsep), 15 (urmas sutrop) , 20 (wiiki kalevi) 1. traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus 2. traditsiooniliste maailmapildi ajatunnetus 3. rahvausk enne ja nüüd Kohustuslik: 1, 8, 9 1. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvajutud 2. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1. Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A.Castren, F.J.Wiedemann, E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj.) Ungari uuria avastas. Soome-Ugri keelte sugulus. 2. Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap) Inimrände ajaloost Kaasaegne inimene Homo sap...
Eksami teemad 1. eestlaste ja naaberrahvaste päritoluteooriad 2. keel ja maailmavaade Soovituslik: 1 (ariste), 11 (uku masing), 14, (uno rätsep), 15 (urmas sutrop) , 20 (wiiki kalevi) 1. traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus 2. traditsiooniliste maailmapildi ajatunnetus 3. rahvausk enne ja nüüd Kohustuslik: 1, 8, 9 1. mitteloolised peegeldused folkloorizanritest: rahvajutud 2. mitteloolised peegeldused folkloorizanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1. Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A.Castren, F.J.Wiedemann, E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj.) Ungari uuria avastas. Soome-Ugri keelte sugulus. 2. Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap) Inimrände ajaloost · Kaasaegne inimene Homo sapi...
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euro...
a. - II ms lõpul (1945) kasutas mõistet üks kirjanik Orwell - akadeemilisse käsitlusse tõi mõiste üks 20. sajandi ajakirjanik Lippmann (1947), debattides kasutatud ka varem, aga L. kasutas kirjalikult. Kirjeldas oma teoses külma sõda kui nähtust, mis on juba möödas (1945- 1947). 12. loeng (Külm sõda jätkub) Külma sõja mõttelugu I Tasandid II Sõltumatu muutuja 1) Persoon (isik, indiviid) – 1) Moskva viga – külma sõja üle arutletakse selliselt, et NL on kõikides arusaam, et maailmapoliitikas asjades süüdi, see tõestatakse ära ka. sõltub väga palju ühest või teisest 2) Washingtoni viga – USA on süüdi, USA käitumises on midagi sellist, konkreetsest isikust (mingisuguse mida oleks saanud vältida, aga seda ei tehtud. tausta ja teadmistega)
KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõn...
mata, kust ikka tulevad need nimed, definitsioonid, meetodid. Võrrandite, teoree- mide tagamaad jäävad tumedaks ning nad ei seostu muu kui tahvliga. Mõnele ei ole see probleem ning piisabki ainult matemaatilisest sisust, mõnele teisele on aga eluline kontekst ja mõttelugu hädavajalik. Ilmselt tuleb siis selle jaoks aega leida ka väljaspool kooli ning ehk on abiks ka käesolev raamat. Matemaatika vajab aega Kuidas neist raskustest üle saada? Tuleb julge olla ja tuleb endale ning matemaa- tikale aega anda. Matemaatika tahab, et temaga tegeletaks iga päev natukene.
Estonian Music Days. As for composers, there is no state purchase of their creative production as a rule. Instead of stipends, grants, scholarships and single subsidies for first performances are implemented to a limited extent. The newly organised Estonian Authors’ Society (1991) plays an essential role. Regarding literature, a lot of essays and philosophical books are being published including the series Eesti mõttelugu (History of Estonian Thought). The Estonian Book Year was announced in April 2000. In the same year, the Estonian Writers’ Associations operating home and abroad, united. The subject matter of the elder generation of writers was often the historical past: Jaan Kross, the novel Tabamatus (Unapprehendability, 1993, about the foundation of the Estonian Republic). Young prose writers emerged, the best known of them is Emil Tode (actually Tõnu Õnnepalu, b