Pattude andeks andmine (indulgentsid). Jean Calvin- 1509-1564- kalvinism: prantsuse teoloog ja protestantlik reformaator, Piibel- jumalat tuleb austada. 30- aastane sõda (1618-1648) Väga julm sõda. Sillaks kesk- ja kaasaja vahel. I sõda religiooni üle (katoliiklus, protestantism) reformism. II sõda poliitika üle?- Ühel pool Austria ja Hispaania kuningakojad, teisel- Taani, Rootsi, Holland ja Prantsusmaa. Katoliiklus- peavool. Protsetantism- vastasvool ja Reformijad- kahe vahepealsed. Westfaali rahu 4 faasi- I Boheemia faas (Tsehhis alguse, mäss algab) II Taani faas (sõda sai üleeuroopaliseks, Taani sekkus territooriumi pärast. Habsburgid on edukad). III Rootsi faas (Rootsi kui suuriigi esiletulek Euroopas.) IV Prantsusmaa faas (viimane välisriikide sõda Saksamaa pärast. Võidukad prantslased ja rootslased. Kaotajad Habsburgid. !1645 läbirääkimiste tegelik algus!) Sõja tagajärjed: 1. inimkaotused Saksamaal 13-21mil. 2. Saksamaa jaotumine 300 väikeriigiks. 3
mõjust rahvusvaheliselt või regionaalsel Multipolaarne-võimujaotus, kus rohkem kui kaks rahvusriiki omavad peaaegu võrdses koguses sõjalist-, kultuurilist-ja majanduslikku mõju. Modernse riigi suveräänsus sõltub algusest peale refleksiivselt-enesekohaselt jälgitud riikidevaheliste suhete komplektist. Suveräänsus-sõltumatus/iseseisev. Maailmasüsteemi mudelid: Varased(tsivilisatsiooniline, kristliku maailmariigi mudel), Westfaali, Üro maailmarahu,? I. VARASEMAD RIIKIDE SUHTEMUDELID TSIVILISATSIOONI MUDEL: (linnriigid) .-tsiviliseeritud ala vs barbarite ala, ühes ühed ja teises teised reeglid. Barbarite ala võib jõudumööda tsiviliseerida. KRISTLIKU MAAILMARIIGI MUDEL: üks jumal, üks valitseja ( või kaks:sau ja mõõk, paavst ja keiser). Taevane ja maine linn. Kristliku tsivilisatsiooni ala ja veel valgustamata ala, kus elavad õnnetud metslased ja saatana käsilased
emastel - 54-59 cm Berni madalajalgne hagijas - 35-43 cm Arteesia hagijas - 52-58 cm Juura madalajalgne hagijas - 31-45 cm Portselanhagijas - 53-58 cm Luzerni madalajalgne hagijas - 33-41 cm Gascogne'i väike sinine hagijas - 50-58 cm Šviitsi madalajalgne hagijas - 30-38 cm Gascogne'i sinine grifoon - 48-57 cm Vendéen'i väike basset-grifoon - 34-38 cm Soome hagijas - 52-61 cm Westfaali takshagijas - 30-38 cm Poola hagijas isastel - 56-65 cm Drever isastel - 32-38 cm emastel - 55-60 cm emastel - 30-36 cm Šveitsi hagijad: Beagle - 33-41 cm a) Berni hagijas - 33-41 cm Basset hound - 28-38 cm b) Juura hagijas - 33-41 cm Saksa hagijas - 40-53 cm c) Luzerni hagijas - 33-41 cm d) Šviitsi hagijas - 47-59 cm Verejäljekoerad
rahu). Uusliberalism usub, et rahvusvaheliste suhete süsteemi toimijaks on lepinguorganisatsioonid. MAAILMASÜSTEEM: Olulised võtmeprotsessid: riiklikus; regionaliseerumine; üleilmastumine. Maailmasüsteemimudelid: Tsivilisatsiooniline mudel - keskus, mida übritseb mingi ala. Tsivilisatsiooni- keskus ei tunnusta teisi tsivilisatsioone. Kristlikumaailmariigi mudel - üks usk, üks jumal. Westfaali mudel - maailm jaguneb süveräänseteks riikideks, kellel ei ole kõrgemat võimu. Riikide iseseisvus on tähtis, piiriprobleemid lahendatakse jõuga. Riigipiire ületavad õigusrikkumised on asjaosaliste mure. Kõik riigid on võrdsed. ÜRO maailmarahu mudel - riigid otsustavad oma siseasjade üle ise. Riikidevaheline rahu, jõu kasutamisest hoidutakse. Riikide ühine eesmärk maailmarahu ja julgeoleku saavutamine.
Sekkuv liberalism: sekkumine teise riigi asjadesse ühishuvi nimel õigustatud. Mittesekkuv liberalism: sekkumine teise riigi asjadesse pole õigustatav, mõjutama peaks kaudselt, nt eeskuju kaudu. Uusliberalism: üheks olulisimaks rahvusvaheliste suhete süsteemi toimijaks rahvusvahelised lepinguorganisatsioonid. 15 86. Iseloomusta riikide süsteemi arengut: Westfaali mudel ja ÜRO maailmarahu mudel. Analüüsi, milliseks kujuneb riikide süsteem globaliseeruvad maailmas ning milliseid väljakutseid see esitab riigile. Westfaali mudel: Maailm jaguneb suveräänseteks riikideks, mis ei tunnusta kõrgemat võimu ja võistlevad võimu pärast. Õigusloome, vaidluste lahendamine ja õiguse elluviimine on valdavalt riikide asi. Riikide erimeelsused lahendatakse sageli jõuga, määrab tegelik tugevus
ainus riik regioonis, kus venelased võivad loota suuremale mõjule, samuti taotlevad venelased tugevamaid positsioone rahvusvahelises poliitikas. Süüriat toetab veel Hiina, küll ilma otsese omakasuajendita, kuid ei tasu unustada, et Hiina on Süüria üks tähtsamaid kaubanduspartnereid ning nad on teinud sinna ka olulisi investeeringuid. Pealegi on Hiina varemgi jäigalt seisnud rahvusvahelise sekkumise vastu riikide siseasjadesse. Süüria konflikti lahendamine on jällegi tõstnud esile Westfaali rahu aegadest 17. sajandil pärit riikide siseasjadesse sekkumise taunimise põhimõtete vastuolu kaasaegse rahvusvahelise ühiskonnakorraldusega, mis väärtustab inimõiguseid ja peab neid riikide õigustest olulisemaks. Riikide suveräänsuse printsiip ei luba 21. sajandi valitsejatel karistamatult pidada sõdu oma enese rahvaste vastu. Kuid Süüria ühiskond on kodusõja tagajärjel lõhestunud. Assadi vastase opositsiooni
võttis kokku varasemad seisukohad ja lisas mälestused, ilmus tema surma-aastal 1975; pakkus välja selle, et riikide tähtsus hakkab vähenema; põhjuseks ühised huvid ja vajadused; tänu sellele riigid hakkavadki koostööd tegema; koostöö toob omakorda kaasa riikide suveräänsuse vähenemine (suveräänsusele tugines Westfaali süsteem); Mitrany pani sellega aluse globaliseerumisteooriale o neofunktsionalism – aluseks ennekõike regionaalne integratsioon; Ernst Haas – saksa päritolu õpetlane; suri 2003. aastal; The Uniting of Europe (1958); ELi veel ei olnud, aga ühendused nagu Söe-ja Teraseorg + EURATOM olid küll olemas, seda oli vaja seletama
.. hakkavad kujunema tsentraliseeritud riigid. Toonases Euroopas oli 2 piirkonda, mis seda ei olnud: Venemaa (tänapäevased uurijad rõhutavad seda, et 18. sajandi Venemaa püsis koos mingisugusel lojaalsusel mitte keskvõimu tugeval survel) ja Austria (Habsburgide pärusmaa). Venemaa Baltimaid eriti ei kõigutanud kuni viimase sajandini. 9. loeng Westfaali süsteem (jätkub...) 1. etapp: W – Napoleon (jaguneb viieks) – Utrechti rahu (lõpetas Hispaania kodusõja) – sellega tuleb jõuliselt Euroopasse Suurbritannia. Tema ettevõtmised oli kõige jõulisem katse muuta Westfaali süsteemi põhimõtteid. Esimese hooga kõige tähtsamat neist: tõmmata kriips peale Paavstile ja teistele. Asemele tuleb Napoleon. Prantsusmaal muutus domineerivaks jõuks (kõik kojad, vasallriigid allusid) napoleoniidid.
riikidest kui koostööle orienteeritud partneritest, mitte sõjajalal vaenlastest; rahvusvaheliste lepingute tähtsustamine; optimistlik käsitlus inimloomusest. 3. Koolkonda, mis käsitleb rahvusvahelisi suhteid mitte reaalsete, vaid sümboolsetena, identiteetide ning representatsioonide tasandil (Venemaa on suur karu, kes meile käpaga äsada võib, Soome on vapper väikeriik, kes ajab oma asja), nimetatakse konstruktivismiks. 4. Westfaali maailmasüsteemi mudeli algsete tunnuste hulka kuuluvad õigusloome, vaidluste lahendamine ja õiguse elluviimine on valdavalt riikide asi; riikide erimeelsused lahendatakse sageli jõuga, määrab tegelik tugevus; maailm jaguneb suveräänseteks riikideks, mis ei tunnusta kõrgemat võimu ja võistlevad võimu pärast. 5. ÜRO maailmarahu mudeli tunnuste hulka iseloomustavad järgmised tunnused: riikidel on
Kultuuriline ja majanduslik, üleilmsed valitsemismudelid Riik ja riikidesüsteem n Modernse riigi suveräänsus sõltub algusest peale refleksiivselt jälgitud riikidevaheliste suhete komplektist. n ,,Rahvusvahelised suhted" ei seo valmiskujul riike, mis suudaksid oma suveräänsust säilitada ka ilma nendeta nad on alus, millel põhineb rahvusriikide toimimine. (Giddens 1985: 263-264) n Riik omandab tähenduse riikide süsteemis Westfaali mudel 1 n Maailm jaguneb suveräänseteks riikideks, mis ei tunnusta kõrgemat võimu ja võistlevad võimu pärast n Õigusloome, vaidluste lahendamine ja õiguse elluviimine on valdavalt riikide asi n Riikide erimeelsused lahendatakse sageli jõuga, määrab tegelik tugevus. Jõu kasutamist piiravaid rahvusvahelisi reegleid on vähe ja nad on nõrgad n Ühine prioriteet on minimeerida tõkked riigi tegevusvabadusele
2. Idealismi ehk liberalismi kui üht rahvsuvaheliste suhete põhikoolkonda iseloomustab a. naiivne sõjakäsitlus b. arusaam riikidest kui koostööle orienteeritud partneritest, mitte sõjajalal vaenlastest c. rahvusvaheliste lepintute tähtsustamine d. optimistlik käsitlus inimloomusest 3. Koolkonda, mis käsitleb rahvusvahelisi suhteid mitte reaalsete, vaid sümboolsetena, identiteetide ning a. uusliberalismiks b. postmodernismiks c. strukturalismiks d. konstruktivismiks 4. Westfaali maailmasüsteemi mudeli algsete tunnuste hulka kuuluvad: a. Euroopa riikide kokkulepe ühise kristluse tõlgenduse levitamiseks üle maailma, b. õigusloome, vaidluste lahendamine ja õiguse elluviimine on valdavalt riikide asi, c. riikide erimeelsused lahendatakse sageli jõuga, määrab tegelik tugevus, d. maailm jaguneb suveräänseteks riikideks, mis ei tunnusta kõrgemat võimu ja võistlevad võimu pärast, e. riigid ühinevad rahvusvahelist julgeolekut tagavaks maailmaorganisatsiooniks
riikidevahelist tasakaalu tagava süsteemi sisseseadmise üle (Viini kongress 1815). Napoleoni sõdade peamised tagajärjed: · Kujunesid välja püsivamat liitlassuhted Euroopa riikide vahel. · Tõi kaasa vajaduse teatud tüüpi julgeolekukorralduse ("uue poliitilise korralduse") järele. · Keskseks saab just jõudude tasakaalu põhimõte Viini kongress: · Alustas tööd septembris 1814 · Esimene rahvusvaheline konverents pärast Westfaali rahu · Põhiprintsiipideks: legitiimsus (õiguslik järjepidevus), julgeolek ja tasakaal. · Igale ähvardusele peab leiduma potentsiaalne vastujõud Territoriaalsed muudatused: · Prantsusmaa pidi taanduma oma revolutsioonieelsetesse piiridesse · Holland sai endised Austria Madalmaad · Kesk-Poola läks Venemaale · Vähendati Saksamaa killustatust Viini kongressi tulemused: · Prantsusmaad ei koheldud liiga karmilt
22.1. Linnaõiguse teke keskaegses Euroopas 22.2. Olulisemad linnaõiguse perekonnad · Frankfurti perekond · Lübecki perekond (levib just rannikulinnades) · Viini perekond · Magdeburgi perekond Lübecki linnaõigus oli valitsevaks järgmistes Eesti linnades · Tallinn · Rakvere · Narva Haapsalu (sinna jõuab hiljem) 23. Lüübeki linnaõigus 23.1. Lüübeki linnaõiguse teke Lübecki õigus oli alguse saanud Westfaali linnade (eriti Soesti) õigustavadest ning Lübecki esialgse õiguskorra sätestaja- Saksi hertsogi Heinrich Lõvi annetatud seadustest. Lübecki õiguse mõistet kasutatakse kirjalikes allikates esimest korda 1188a. Holsteini krahvi Adolf III ürikus. 23.2. Lüübeki õiguse levik Vana-Liivimaal Eesti oli Vana-Liivimaa perioodil, kuni XVI sajandini, seotud selle osaga Lääne-Euroopa tsivilisatsioonist, mille valdusse ta sattus, teisisõnu Saksamaaga, kui saar (Joon. 7)
annaabi.ee 
