kui oleme ärkvel ja piisavalt erksad ning tajume ennast ja keskkonda. Ka ärkvelolekul ei teadvusta inimene kõike. Pikaajalise harjutamisega võib osa tegevusi muutuda automaatseks (me ei teadvusta neid enam): arvutil trükkimine, jalgrattaga sõitmine. Muutuse olulisust kogeme kohe, kui püüame mingile hästiõpitud oskusele keskenduda selgub, et võime kergesti eksida: trükkida vale tähe, kukkuda jalgrattalt jne (1). Võime kogeda ka teistsuguseid teadvuse seisundeid, mis on iseeneslikud (spontaansed): unistamine, uni ja unenäod või tahtlikult esile kutsutud: hüpnoos, meditatsioon ja mitmete ainete tarbimisest tingitud seisundid (1). 2 UNI JA UNENÄOD Ühenduses perioodilise päeva-öö vaheldumisega on eriline perioodiline nähtus inimeste ja loomade elus, mida nimetatakse uneks. Inimese uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas.
Teadvus 1. Proovi defineerida mõiste ,,teadvus"? TEADVUS - välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine 2. Mis on teadvuse ja tähelepanu erinevusteks ja sarnasusteks? Erinevused: Sarnasused: 3. Millised on teadvuse piirid? Teadvustatud tajud ja mõtted on piiratud, suur osa infotöötlusest leiab aset ka nn teadvusvälises psüühikas. (monkey business näide) ? 4. Mis on teadvusseisundi peamisteks omadusteks? Subjektiivsus ja omavaatelisus - indiviidi perspektiivist vahetu kogemus; subjektiivne kvaliteet, mis on antud selle aistingu omajale; kuidas maailm ilmneb just talle; unikaalne/personaalne. Intentsionaalsus ollakse teadlikud millestki teadvus käib alati millegi kohta; teadvusel on sisu
meile tundmatud asjad, mis avaldavad end puhuti teatud vihjete, intuitsioonide ja unenägude kaudu. Kuid inimene ei teadvusta ka ärkvelolekus kõike. Näiteks ei mõtle me oma kehas toimuvatele protsessidele. Peale selle võib osa teadvustatud tegevusi muutuda teiseks loomuseks ja me ei teadvusta neid enam. Seni ei ole veel teada saadud, kuidas täpselt on aju ja teadvus seotud, aga aju mõjutamisega kaasnevad muutused teadvuse seisundites. Need seisundid ärkvelolekuteadvusest, ühed neist on seotud aju aktiivsuse alanemise ja teised tõusuga. Järgnevalt käsitleme järgnevaid teavuse seisundeid : meditatsioon, hüpnoos ja sensoorne deprivatsioon. Tervise seisundid Meditatsioon Meditatsioon on vaimne praktika, mis on kasutusel peamiselt idamaistes religioonides. Meditatsioon on üks teadvuse seisundist, mida inimene saab ise esile kutsuda. Selle käigus
KORDAMINE. Teadvuse seisundid I Vasta küsimustele: 1. Mis on teadvus? ................................................................................................................................. 2. Mida tähendab ärkvelolekuteadvus? ................................................................................................. ................................................................................................................................................................ 3. Une vajalikkuse kohta käib mitu teooriat. Too välja kaks. 1)................................................................................................................................................. .................................................................................................................................................... 2)................................................................
Channelling Jesua Teadvuse muutumisest Pamella Cribbe 04.01.2008 Varem oleme me kirjeldanud Valgusetöölise reisi, egokeskse teadvuse juurest südamekeskse teadvuse juurde, ajaloolisi tagamaid.See osa saab tervenisti pühendatud muutuste psühholoogilistele karakteristikutele. Me jagasime selle protsessi neljaks sammuks või etapiks, mis me siinkohal ära märgime: 1. rahulolematus sellega, mida pakub egokeskne teadvus, "millegi veel" otsing: lõpu algus. 2. egokeskse teadvusega seotuse tunnetamine, enda vabastamine egoga seotud mõtetest ja emotsioonidest: lõpu keskpaik. 3
Psühholoogia teoreetilised suunad Psühhodünaamiline varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. Sigmund Freud,kes töötas välja Vabade assotsiatsioonide meetodi ja unenägude analüüsi ning palus patsiendil suvaliselt öelda välja mõtteid. Alateadlikud tungid ja vastuolud meie teadvustatud mõtteid ja tegusid ning neist sõltub suures osas meie käitumine. Biheiviorism saab uurida vaid seda,mida on võimalik objektiivselt vaadelda ehk käitumine.John Watson,pani aluse sellele suunale ning kogu käitumist võib määratleda kui lihtsat vastust stiimulile(Stiimul-sisemine ehk väline objekt või sündmus,mis stimuleerib ehk kutsub esile organismi vastuse),Biheiviorism uuris inimeste tegevust hommikust õhtuni, eesmärgiks oli saavutada selline tase,et nad oleksid võimelised käitumist ette ennustama. Tekib kognitiivne kaart ehk loom õpib mingile mõjutusele vastama teatud viisil. Humanistlik lähenemissuund toonitatak...
· Kes helistab? 9. Nimeta jätkuva esmaabi võtted 5. Nimeta ajutrauma tunnused · Hingamise jälgimine kas, kuidas, naha värvus · Iiveldus, oksendamine, peavalu, pearinglus, · Vereringe jälgimine kas pulss on tuntav, kiire nägemis- ja tasakaaluhäired, krambid või aeglane, naha värv · Käitumishäired, agressiivsus · Teadvuse taseme muutused kaotab teadvuse, · Teadvushäired ei reageeri raputusele · Teadvuseta kannatanu puhul stabiilne · Verevalumid silmade ümber küliliasend, okse ei valguks hingamisteedesse, krampide korral lisatraumade tekkimise võimalus, hingamise seiskumise oht · Kaitsmine mahajahtumise eest
Tingitud refleksid: kujunevad kogemuste ja õppimise teel elu jooksul: teadmised, oskused, harjumused, kombed ja on seotud kõrgema närvitalitlusega. 4. Sünnieelne areng 1. EOSTUMISPERIOOD 2n alates viljastumise hetkest, ~36h pärast viljastumist hakkab sügoot jagunema 2. EMBRÜONAALPERIOOD 3n-8n lõpuni kujunevad KNS, süda ja kehaosad, käed, jalad, silmad, kõrvad 3. LOOTEPERIOOD 9n kuni sünnini, meenutab juba inimest 5. Teadvuse väljendusvormid (6tk) Ärkvelolekuteadvus, unistamine, uni, unenäod, hüpnoos, meditatsioon. 6. Närviraku ehitus Dendriidide kaudu saabub impulss närvirakku ja aksoni kaudu antakse see edasi teisele närvirakule. 7. Unefaasid ja seisundid; jaguneb: AEGLANE uni 4 faasi: 1. Kerge uni ~2min, kaovad alfalained, lõdvestumine 2. Uinumine ~20 min, aeglustub südametöö, hingamine 3.-4- Deltauni ~30 min, aju on aktiivne, lihaste toonus pole oluliselt muutunud, võimalik unes
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Kommunikatsiooni ja kultuuri õppetool REFERAAT Kas intellekt saab olla tehislik? Juhendaja: professor Peeter Müürsepp Tallinn 2010 Olen koostanud töö iseseisvalt. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite kõikidele töödele, olulistele seisukohtadele ja andmetele on viidatud. ..................................... Üliõpilase kood: Üliõpilase e-posti aadress: SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Mida mõeldakse intelligentsi all?......................................................................................4 Intellekt: tegevuse valitsemine mõtte poolt.......................................................................5 Käitumise seletamise viisid...............................
Analüüsib tehisintellekti arengut ja ksautusi tänapäevases maailmas. Alates ajast, kui loodi esimesed arvutid ja robotid on inimesed fantaseerinud täieliku tehisintellekti loomisest. Sama palju on ka spekuleeritud erinevate tsenaariumite üle, kus arvutid saavutavad iseseisvalt või inimese abil täieliku teadvuse ja autonoomsuse, ning otsustavad maailma vallutada. Kui tõenäoline on aga selline tsenaarium ja kas tehisintellekti arendus võib maailmale tuua rohkem kahju kui kasu
just talle; unikaalne/personaalne. · Intentsionaalsus ollakse teadlikud millestki, teadvus käib alati millegi kohta, teadvusel on sisu ja objekt · Transparentsus teadvusväli oli ,,läbipaistev" me näeme asju ja nende omadusi, aga mitte teadvust ennast, me ei aisti neuroneid vaid ärritajaid ja objekte · Ühtsus teadvustatud kogemus on ühtne ,,teadvusväli", avatud mitmetele meeltele korraga; ühe ja sama teadvuse vahendusel oleme teadlikult helidest, värvidest, lõhnadest, kehaaistingutest. · Pidevus, sidusus tavateadvus on ajas invariantne ja pidev, jagamatu teadvuseväli. Teadvusväli on ajakulgemise mõttes ühtne ja pidev. Teadvuse funktsioonid: · Prioriteetide, toimingute järjestamine · Mineviku ja oleviku intergratsioon · Käesoleva hetke märgistamine · ... jne · Teadvuse üks funktsioon on teadvust mittevajavate protsesside loomine?
Küsimused ja ülesanded +1. Mis on psühholoogia? Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas +2. Mis on psüühika? Psüühika on elusolendi närvisüsteemi tegevuse tulemus +3. Mis on teadvus? Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumuste ja mälestuste omamist ja tundmist. +4. Mis on eneseteadvus?on teadvuse üks vorm-teadlik olemine ja arusaamine iseendast. +9. Kirjelda peeglitesti.peab olema ettekujutus oma füüsilisest minast. +12. Mis on kultuur (Juri Lotmani järgi)?kultuur on kõik see,mida ühiskonnas ühest põlvkonnast teise mittepärilikul viisil edasi kantakse. Küsimused - TAJU +1. Mis on taju? Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise. +2. Mis on tajukujund
subjektiivsuse poole, naturalismi kriitika. Õpetus teadvusest kui täppisteadusest eeldab: 1. lahtiütlemist, hoidumist (epoche) ütlustest, milledes "lihtsalt", st refleksioonita, midagi väidetakse esemete eksistentsi kohta nende ajalis-ruumilistes ja põhjuslikes seostes 2. loobumist ütlustest üleelamiste põhjuslik-assotsiatiivsete seoste kohta "Tagasi asjade eneste juurde!" — peatada tähelepanu teadvuse suunatusel esemele, milles esemed avavad oma tähenduse ilma viiteta looduslikele või inimkäte poolt loodud seostele teiste esemetega. Ideed puhtast fenomenoloogiast ja fenomenoloogilisest filosoofiast 1913 Analüütilis-sünteetiline süsteemne töö teadvusega. Fenomenoloogiline reduktsioon — välistab uurimisvallast kõik empiiriliselt saadu. Jääb ainult ind. teadvus. Järgmises järgus välistatakse ka ind
Selles mõttes figureerib fenomeniline teadvus näiteks valu tundmisel, rõõmustamisel, värvutste tajumisel ja külma tundmisel. 4. Mõtteline teadvus on mõtete omamine. Mõtteline teadvus figureerib näiteks mõtlemise, plaanide tegemise ja millegi tõesuse ootamise puhul. Sõna „teadvus” kasutatakse tavaliselt mõnes neist tähendustest. Sõnakasutuse erinevus tuleneb peale nähtuste eneste erinevuse sageli ka maailmavaatelistest erinevustest. Teadvuse probleem on inimtunnetuse üks raskemaid probleeme, mis on võrreldav universumi tekkimise probleemiga. Materialistlikus maailmapildis tuleneb teadvuse mõistatuslikkus küsimusest, kuidas on põhimõtteliselt võimalik, et mateeria teatud korrastus ja dünaamika sünnitavad teadvuse. Teadvuse mõistatuslikkuse teesi pooldajate meelest ei saa sellele küsimusele vastata isegi juhul, kui kõik füsioloogilised ajuprotsessid on lõpuni ära seletatud. Pole selge, miks ei võiks inimene lihtsalt
Väljendusvormid=ärkvelolekuteadvus,unistamine.uni,unenäod, Hüpnoos,meditatsioon,sens.depivatsioon,joove/ Uni= aeglane ja kiire e. paradoksaalne(rem-sarnaneb ärkvelolekuga,unenäod,aju aktiivne),vahelduvad moodustades 90-100min tsükli,öö jooksul 4-5 tsüklit./ Une funkts. 1)taastada Kesk.närv.süs,organismi töövõimet 2)soodustada info kinnistumist/ DELTA e. sügava une ajal on aju aktiivne,lihaspinge suur(unes rääkimine,käimine)/ Meditatsioon- tegevus,mille tulemusel tedvuse seisund pööratakse inimesse endasse/ Sens. Depi.-seisund, mille puhul väheneb meeleelundite kaudu välismaailmast saadav info/ Hüpnoos-teadvuse seisund,mida isel. Tugev lõdvestumine ja vastuvõtlikkus sisendusele/ Uimastid-KNS-i mõjutavad ained,mis muudavad inimese meeleolu,tajumist ja käitumist (jaot. Depressandid,stimulandid,hallutsinog.) Depressandid-tekitavad eufooriat,kui kahjustavad motoorseid reakts. Pikendavad reaks. Aega ja alandavad tundlikkust(alko,rahustid ...
Teaduses on biheiviorism 20 sajandil tekkinud psühholooga, etoloogia, sotsioloogia ja kasvatusteaduse suund, mis seletab inimeste ja loomade käitumist reaktsioonidena välismaailmast saadud stiimulitele, ignoreerides teadvust või organismi aktiivsust. Tänapäeva psühholoogias on see suurelt jaolt tähtsuse minetanud. Filosoofias nimetatakse biheiviorismiks eelkõige vaadet, mille järgi vaimuseisundid on käitumiskalduvused Biheiviorism on olnud empirismist lähtuv väljakutse teadvuse uuritavaks pidamisele ning mõtlemisele subjektiivsuse omistamisele. Kuna biheiviorismi nime alla koondatud vaated on nii mitmekesised, siis ei pruugigi neil leiduda ühist nime: Ühisjooned: eeldatakse, et psühholoogia on loodusteadus ning peab olema empiirilise alusega ja objektiivne eitatakse introspektsiooni väärtust teadmiste allikana eitatakse seesmise kogemuse ja teadvusseisundite seletuslikku jõudu eitatakse arusaama vaimust kui seesmiste kogemuste vallast
7. sündmustik ebareaalne, aja ja ruumi suhted segipaisatud 8. puudub ühtne, järjepidev tegevus, peatükkide järjekord pole oluline 9. müüdid, unenäod, tegelane kahestunud 10. nimede vahetamine, paradoksid, must huumor, tegevus mitmel tasandil korraga Modernistliku romaani liigid: · süvapsühholoogiline romaan · filosoofilis-intellektuaalne romaan · absurdi romaan · sürrealistlik romaan · maagilis-realistlik romaan Esindajad: · James Joyce teadvuse vool · Virginia Woolf, William Faulkner teadvuse vool, sisemonoloog · Albert Camus eksistentsialistlik romaan · Franz Kafka absurd, maagiline realism, sümbol · Hermann Hesse süvapsühholoogia, eksistentsialism · Mihhail Bulgakov mitmetasandilisus, filosoofilisus · Gabriel Garcia Marques maagiline realism Eksistentsialism Eksistentsialism see on filosoofia, mis lähtub inimese sisemisest eksistentsist ja rõhutab
Paralleelne ja järjestikune töötlus. 21. Kirjelda tähelepanu peamisi omadusi! Valivus (selektiivsus) Maht Püsivus Jaotuvus Ümberlülitatavus 22. Kirjelda faktoreid, mis võivad tähelepanu mõjutada, ja kuidas. 23. Tähelepanu peamised ajumehhanismid. 24. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ADHD) sümptomid ja nende arvesse võtmine õpetamisel. TEADVUS JA UNI 25. Teadvuse mõiste sisu ja aspektid Fenomeniline teadvus (primaarne t.) - vahetu meeleline tunnetus, teadlikkus välisest keskkonnast (peale inimese ka paljudel loomadel). Juurdepääsuteadvus (reflektiivne t.) – inimesele omane: võime teadlikult, eesmärgipäraselt leida mälust teavet, kontrollida oma toiminguid, suunata tähelepanu ja mõtlemist, võtta vastu otsuseid, mõelda abstraktselt.
avaldub vere ja koevedelike lagundamises Bioloogiline toime – elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, mõjub kesknärvisüsteemile Kahjustused elektrivoolu toimel on kaht liiki: Kohalik – elektritraumad Üldine – elektrilöök Elektritraumad põletused naha metaliseerumine elektrimärgid silmade kahjustused mehaanilised kahjustused Elektrilöök 4 astet I aste - lihaste krambid ilma teadvuse kaotuseta II aste - sama koos teadvuse kaotusega III aste - teadvuse kaotus ja hingamisteede halvatus või südame fibrillatsioon IV aste - kliiniline surm. Suurused, millest oleneb elektrikahjustuse iseloom: inimese keha läbiv voolutugevus, mõju aeg, voolu liik, sagedus, organismi läbinud voolutee, inimkeha takistus, inimese individuaalsed iseärasused. Voolutugevus vahelduvvool, mA alalisvool, mõju iseloom
tähendaks kahte subjekti ehk lihtsamalt öeldes kahte isiksust samas inimeses. Seda see just tähendabki. Kui keegi eitab alateadvuse olemasolu, väidab ta tegelikult, et meie praegune teadmine psüühest on täielik. Psüühe on osa loodusest ja sama ööretu on ka tema mõistatus. Unenägudel on sageli kindel, silmnähtavalt sihtpärane ülesehitus, mis viitab sellele, et nende taga on mingi kindel mõte või kavatsus, mida aga üldjuhul pole kerge esimese hooga mõista. Teadvuse poolt jutustatud lool on algus, teemaarendus ja lõpp, ent un-de puhul see ei kehti. Psühholoog saab kõik vajalikud vihjed kätte sõnade assotsiatsioonitestiga (patsiendil palutakse reageerida talle esitavate sõnadele esimeste pähetulevate sõnadega ning hiljem analüüsitakse tema vastuseid). Osa un-des esinevaid sümb pärineb tasandilt, mida Jung nimetab kollektiivseks alateadvuseks. Paul Radin avaldas 1948 pealkirja all ,,Winnebago kangelaste tsüklid" kus
jooksul peale nende toimumist ja esitama raporti allkirjastatult tööinspektsiooni. Kui uurimise käigus selgub, et tegemist ei ole tööõnnetusega, lõpetab tööandja uurimise ja koostab akti, milles esitab ka uurimise lõpetamise põhjuse. Ligi pooled tuleõnnetused on põhjustatud hooletust suitsetamisest. Elektri kasutamine on seotud kahe riskiga: tulekahjud ning elektrilöögid. Elektrilöök jaotatakse kahjustuste ulatuse järgi: 1 aste – lihaste krambid ilma teadvuse kautuseta 2 aste – lihaste krambid teadvuse kaotusega 3 aste – teadvuse kaotus ja hingamisteede halvatus 4 aste – kliiniline surm Kahju hüvitamine Töötajal, kes on saanud tööülesannete täitmisel tervisekahjustuse, on õigus nõuda tööandjalt tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamist. Tervisekahjustus võib olla tekkinud kas tööõnnetuse või kutsehaigestumise tagajärjel, mille tõttu töötajal on tuvastatud töövõimetus.
See on kahtlemata tänapäeva teaduse üks suurimaid müsteeriume ja palju vaidlusi tekitav valdkond. Käsitlemist leiab ka erakordse teadvusseisundi tekkimist ja selle olemust ning on esitatud Universumist kaunis ja imeline visuaalne reaalsus. Antud osa allharud on aga järgmised: Joonis 6 Teadvus, unisoofia ja holograafia moodustavad Maailmataju tsentraalse osa. Teadvus see valdkond käsitleb inimese teadvuse olemust, sest Maailmataju ei ole võimalik käsitleda või mõista ilma teadvuseta. Teadvus on seotud informatsiooniga, mille loojaks võib olla näiteks närvisüsteem. Ajus eksisteeriv informatsioon on ära liigendatud erinevate ajupiirkondade vahel. Kui aga kogu see info ajus kokku sõlmitakse, siis tekibki teadvus ( sest teadvustatud taju on ju enamasti ühtne ). Sellest aga järeldub tõsiasi, et teadvus on ajus olevast informatsioonist moodustunud virtuaalreaalsus
vähenevale, võttes samas Jungi kui "spiritualistlikku" ja holistlikku. FREUD klassikalise psühhoanalüüsi looja. JUNG analüütilise psühhoanalüüsi Võttis kasutusele mõiste "alateadvus" looja, mis arenes välja klassikalisest psühhoanalüüsist. Võttis kasutusele mõiste "kollektiivne alateadvus" FREUD kujutas alateadvust kui teadvuse JUNG püstitas väite alateadvuse kahest aluseks olevat anumat, mille ülesanne on tasandist - personaalne alateadvus, ja säilitada teadvuse poolt ära tõugatud ja allpool veel kollektiivne alateadvus, vastuvõetamatuid juhtumeid, tundeid, sisaldades inimkonna kasvavat mõtteid ja kogemusi. kogemustepagasit. FREUDI kohaselt on elujõud ajendatud JUNGI kohaselt on elus muudki peale
Teiseks varajaseks huviks oli matemaatika. Hegel valdas samuti algelisi teadmisi Christian Wolffi filosoofiast. 1788. aastal asus Hegel Tübigeni Ülikooli protestantliku teoloogiat õppima. Pärast kahte aastat õppimist, omandas Hegel filosoofias magistrikraadi. 1793. aastal sai temast teoloogiline litsentsiaat. Hegel suri 1831. aastal Berliinis. Teosed: ''Vaimu fenomenoloogia'' ilmus 1807. aastal selles kirjeldatakse teadvuse arenemist üleminekutena selle kaudu tekkivat reaalsust nim. Hegel vaimuks selles teoses lõpeb üleminekute seeria absoluutses teadmises e. vaimu teadlikuks saamises iseendast ''Loengud filosoofia ajaloost'' rajas aluse antiikfilosoofia ajaloo uurimisele ''Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia'' selles esitas ta oma filosoofilise süsteemi kokkuvõtte ning, mis oli mõeldud käsiraamatuks tema loengukursuse juurde
ainevahetushaigused, peatraumad, ajukasvajad, mürgitused jms. • Sageli aga ei suudeta ka kõige põhjalikuma uurimisega põhjust kindlaks teha. Umbes 61% haigusjuhtude puhul ei olegi võimalik epilepsia põhjust kindaks määrata. Millised on epileptilised hood? Epileptilised hood avalduvad mitut moodi, erinevaid avaldusvorme nimetatakse hoo tüüpideks. Hoo tüübid võib jaotada kaheks. Generaliseerunud hoog • Generaliseerunud hoo korral kaotab inimene teadvuse, võib kukkuda maha, üle kogu keha tekivad tõmblused, esineda võivad äkilised võpatused ja ka lühiajalised teadvuse väljalülitumised. Mõnikord võib haige hoo ajal keelt või põske hammustada, samuti võib tekkida tahtmatu urineerimine. Hoo ajal haige valu ei tunne. Fokaalne hoog • Fokaalse hoo puhul haige tavaliselt ei kuku, tekivad tahtele allumatud liigutused jäseme(te)s või näos. Teadvuse säilimise puhul ei pruugi muud väljendust ollagi
Vabadus pole kindlasti mitte piiramatult oma tahte järgi tegutsemine. Kuna inimesed on oma aistingute, kirgede ja erinevate tungide orjad, siis tuleb seda piirata. Piiramine on eeldus, mis võimaldab vabaduse. Ühiskondlike piirangute mõõdupuuks on aga mõistus. 19 Vabadus ongi mõistusest tulenevate normide ja piirangute järgi toimimine. 20 13.4. Teadvuse areng Teadvuse arengu all peab Hegel silmas tegelikkuse tunnetuse arengut, mille eesmärgiks on absoluutne teadmine. Teadvuse arengule on iseloomulikud järgmised etapid: 1. Meeleline taju, mille puhul on olulisel kohal iseenda aistingud. 21 2. Enda kõrval teise teadvuse märkamine, st arusaamine sellest, et teine on ka subjekt, mitte objekt, ta on eesmärk, mitte vahend, ka tema areneb. 3. Absoluutne teadmine see on
aset sugereerija ja sugereeritu vahelmääratakse sugestiooni tugevus ja toime Hüpnoosärkvelteadvuse väljalülitamine reastikku järgnevate sugestioonide abil Hüpnoosi ilmingud 1)Hüpnootiline seisund, raport Võidakse ellu kutsuda kehalisi ja vaimseid nähtusiinimese käsk, nõue Hingeline seos hüpnotiseeritu ja hüpnotiseerija vahelraport Kui raport lakkab olemast, siis siirdub ka hüpnoos tavaliseks uneseisundiks Hämarusseisund ärkveloleku teadvuse tumenemine Hüpnotiseeritu suuremal/väiksemal määral välismaailmast lahutatud ja vallutatud meelepetteist Teadvuse maht kahaneb Kõik ilmingud kasvavad välja rapordist Ilmingud sugestiooni kaudu ellu kutsutud 2) Liigutuste mõjutamine hüpnoosis Lihaste liikumine, liikumisvõime Kehaliige vastavas asendis käsu lõpuni ,,kange nagu palk" Pealesunnitud kehaasendit võimatu ise muuta Sugereeritud asendid püsivad kauem, kui inimene reaalselt võimelinepuudub väsimustunne
jne). Sümptomeid võib liigitada: 1) PSÜÜHILISTE FUNKTSIOONIDE ALUSEL: a) teadvus, b) tajumine, c) mõtlemine, d) emotsioonid, e) mälu, f) intellekt, muud sümptomid; 2) POSITIIVSED JA NEGATIIVSED SÜMPTOMID; 3) PSÜHHOOTILISED JA MITTEPSÜHHOTILISED. Teadvuse seisund Mõistega "teadvuse seisund" tähistatakse meditsiinis psüühilise aktiivsuse üldist taset, millega seostub võime vastu võtta, analüüsida ja sünteesida ärritusi ning neile reageerida. Muutused teadvuse seisundis põhjustavad hälbeid teistes psüühilistes protsessides nagu tajumine, mõtlemine, mälu ja intellekt. Tulenevalt sellest on enamus teadvuse seisundi häiretele viitavaid tunnuseid seotud muutustega teistes psüühilistes funktsioonides nagu - sensoorse ärritusläve kõrgenemine - mõtlemise aeglustumine, katkemine - mäluhäired, - analüüsi- ja sünteesivõime puudulikkus jne. Tulenevalt une-ärkveloleku tsüklist on füsioloogiliselt normaalsed kaks teadvuse seisundit:
Religioon on ebapraktiline ja irratsionaalne. Kõik teadused on seotud inimese loomusega ja peegeldavad seda. Ainult kogemus ja vaatlus annavad teadusele usaldusväärse tagapõhja. Tahtis luua moraalifilosoofia revolutsiooni – laias laastus sotsiaalteadustes – see peaks olema eksperimentaalne teadus, mis tähendas tema kontekstis kognitiivset eksperimenti, kus teadlane jälgib kuidas kogemused on omavahel seotud ning seotud käitumisega. Prantsuse sensualism Keskne oli teadvuse mehaanilise olemuse rõhutamine; mentaalse tegevuse redutseerimine teadvuse põhielementidele; ainult mõningate põhiliste reeglite tunnustamine; metafüüsiliste spekulatsioonide minimiseerimine. Prantsuse filosoofe nimetatakse sensualistideks eeskätt seetõttu, et mõned nende hulgast rõhutasid tugevalt aistingute tähtsust kõigi tahtlike/teadlike kogemuste seletamisel ning seetõttu, et see nimetus pakub hõlpsa ja mugava meetodi briti ja prantsuse filosoofide vahel vahettegemiseks.
VÕÕRKEHA HINGAMISTEEDES SELETUS • Võõrkeha, mis on kurku kinni jäänud, võib selle sulgeda ja põhjustada kõrilihasespasmi ning hingamiseseiskust. • Kui ta kaotab teadvuse, võivad kõrilihased lõdvestuda ja hingamisteed avaneda piisavalt, et hingamine taastuks. • Olge valmis alustama kardiopulmonaarset elustamist. TUNNUSED • Järsult algav tugev köhahoog. • Pikenenud vilisev sissehingamine. • Kannatanu ei saa hingata. • Rahutus, paanika. • Katkendlik rääkimine või suutmatus kõneleda. • Nägu, huuled muutuvad kiiresti sinakaks. • Teadvusetus. VÕÕRKEHA EEMALDAMINE 1. Kui kannatanu saab veel hingata,
pärasoole reflektoorne tühjendamine) On ka selliseid kohanemist hõlbustavaid reflekse, mis kaovad 3-4 kuu vanuselt (näiteks ujumine,tallapuuterefleks,peopesapuute refleks jne.) · Tingitud refleksid kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Need on teadmised, oskused, harjumused, kombed jne. 8. Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumiste ja mälestuste omamist ning tundmist 9. Teadvuse seisundid... · Spontaansed teadvuse seisundid: o Unistamine o Uni ja unenäod · Esilekutsutud teadvuse seisundid: o Hüpnoos o Meditatsioon o Mitmesuguste ainete tarbimisest mõjutatud seisundid 10. Uni... · ... on ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus, mille funktsioon on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. · Une staadiumid...
raske diagnoosida Tekkepõhjused(1) peaaju närvirakkudes tekivad ülemäärased laengud suureks riskifaktoriks alkohol raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused mürgitused ainevahetushäired Tekkepõhjused(2) ajuhaigused või kasvajad peaaju vereringehäired peaajutraumad kesknärvisüsteemi infektsioonid Sümptomid Osalised hood Ulatuslikud hood tõmblused teadvuse kadu tundehäired krambid nägemishäired lühiajaline uni lõhna- ja tahtmatu roojamine ja maitseelamus urineerimine lühike teadvuse kadu Statistika USA-s 100 000-st inimesest 700-l 61% pole võimalik põhjust kindlaks määrata 70-80% alluvad hood ravile Esmaabi(1) Mida teha: eeltunnuste puhul pikali, ohtlikest piirkondadest eemale jälgi hoo pikkust
haiguste diferentseerimise osas. 1930. aastatel võeti kasutusele 3uut ravimeetodit: insuliiniravi, elektrikrampravi, kirurgiline ravi. 1950 aastatel võeti kasutusele psühhofarmakonid 2.KAASAEGSED PARADIGMAD PSÜHHOPATOLOOGIAS. FÜSIOLOOGILINE paradigma- ebanormaalne e. Patoloogiline käitumine on esitatud meditsiinilise e haigusliku mudelina, kus esiplaanil on füsioloogilised defektid. PSÜHHOANALÜÜTILINE paradigma- rõhutab isiksuse arengut läbi erinevate psühhosex staadiumite, teadvuse ja alateadvuse osatähtsust ning kaitsemehhanismide mõju kohanemises ümbritsevaga normaalsel või ebanormaalsel tasemel. ÕPPIMISE paradigma- toob esile, et patoloogiline käitumine on õpitud nagu iga teinegi käitumise viis, minimiseeritakse füsioloogiliste faktorite osatähtsus. KOGNITIIVNE paradigma- tõestab, et mõtlemine mõjutab emotsioone ja käitumist. HUMANISTLIK paradigma- normaalne areng vajab eneserealisatsiooni. Ebanormaalsuse
Meditatsioon Triin Pajanen Meditatsioon on üks teadvuse vorme. Meditatsioon on erinevate tehnikate rakendamine meie meelte vaigistamiseks ning neutraalsele kanalile lülitumiseks, kus teadvus keskendub meie igapäevastest mõtetest ja muredest vabale sisemisele reaalusele ning olemusele. *Mis on meditatsioon? Meditatsioon annab meile rahutunde, vaigistab liigsed emotsioonid, teeb meid sensitiivsemaks, valvsamaks, intuitiivsemaks ning vaoshoitumaks. Järjepidev mediteerija kogeb sügavat sisemist rahu ja õnnetunnet.
tunnuseks on korduvalt esinevad krambihood. Epilepsia on peamiselt krampidega kulgev tervisehäire, mille põhjuseks on peaaju närvirakkudes tekkivad haiguslikud elektrilised potentsiaalid. Haiguse põhjused ! Raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused Kaasasündinud ainevahetushaigused Peaajutraumad Ajukasvajad ehk ajuhaigused Mürgitused Süptomid Generaliseerunud ehk ulatuslikud Osalised ehk paiksed hood eelneda iiveldus- või Teadvuse kaoga, millele pearinglushood järgnevad kohe krambid ühe jäseme või ühe poole jäsemete või näo tõmblus või tundehäire Nägemishäire lühike teadvuse kadu lõhna- ja maitse elamus Krampe ei teki. Mida teha kui sul on epilepsia ? Käia pidevalt Perearsti juures Ei tarbi nii palju alkoholi Ei söö rämpstoitu vaid toitu tervislikult Ära tee liiga palju füüsilist Kui arst on kirjutanud ravimid siis neid TULEB VÕTTA !! EPILEPTILISE HOO ESMAABI.
Epilepsia puhul eristatakse kahte liiki hootüüpe: osalised ehk paiksed ja generaliseerunud ehk ulatuslikud hood. Mõlemale tüübile võivad eelneda iiveldus- või pearinglushood, erinevad aistingud (nn aurad, veidrate lõhnade tundmine, veider maitse suus vms). Osaliste hoogude puhul võib tekkida ühe jäseme või ühe poole jäsemete või näo tõmblus või tundehäire, nägemishäire, lõhna- ja maitseelamus, lühike teadvuse kadu. Krampe ei teki. Närvirakkude epileptiline aktiivsus tekib sel juhul piiratud alal ajus. Ulatuslikud hood algavad teadvuse kaoga, millele järgnevad kohe krambid. Sageli lõpevad tugevad hood sügava lühiajalise unega. Ulatuslike krampide puhul võib kaduda kontroll päraku sulgurlihase ja põie tühjendamisfunktsiooni üle ning tekib tahtmatu roojamine ja kusemine.
ajukoores), mis katkestab lühikeseks ajaks aju normaalse tegevuse — tekib epileptiline hoog. Epilepsiat võivad põhjustada raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, kaasasündinud ainevahetushaigused, peatraumad, ajukasvajad, mürgitused jms. Sageli aga ei suudeta ka kõige põhjalikuma uurimisega põhjust kindlaks teha. Epileptilised hood esinevad mitut moodi. Hoo tüübid võib jaotada kaheks. 1. Generaliseerunud hoo korral kaotab inimene teadvuse, võib kukkuda maha, üle kogu keha tekivad tõmblused, esineda võivad äkilised võpatused ja ka lühiajalised teadvuse väljalülitumised. Mõnikord võib haige hoo ajal keelt või põske hammustada, samuti võib tekkida tahtmatu urineerimine. Hoo ajal haige valu ei tunne. 2. Fokaalse hoo puhul haige tavaliselt ei kuku, tekivad tahtele allumatud liigutused jäseme(te)s või näos. Teadvuse säilimise puhul ei pruugi muud väljendust ollagi.
8) Ramuli teened · Tartu Ülikooli esimene psühholoogia professor · Organiseeris Tartu Ülikooli juurde psühholoogia laboratooriumi · Akadeemilise Filosoofia seltsi asutajaid ja esimehi · Eestikeelse psühholoogiaterminoloogia rajaja. 9) Tuntud eesti psühholoogide uurimisvaldkonnad. · Endel Tulving episoodiline ja semaatiline mälu ja selle neurofüsioloogilised mehhanismid; teadvuse ja mälu vahekord. · Jaan Valsiner arnegupsühholoog. ,,Culture and Psychology'' looja ja toimetaja. Märgisüsteemid ja semiootika. · Jüri Allikas Tartu Ülikooli professor, taju ja isiksusepsühholoogia. · Peeter Tulviste Tartu Ülikooli professor, poliitik. Kultuur ja mõtlemine. · Jaan Panksepp Bowling Greeni ülikooli professor. Emotsioonide füsioloogilised mehhanismid, hüpotalamus.
2. Eestis pole lähiajal plaanis ühegi keelatud uimasti legaliseerimist. 3. Uimastitega seonduvad süüteod jagunevad väärtegudeks ja kuritegudeks. Esmaabi 1. Helista kiirabisse 112: see võib sõna otseses mõttes päästa inimese ränkadest tervisekahjustustest või koguni surmast. Võimalikud ebameeldivused kiirabi ja politseiga on väga palju lihtsamad taluda, kui elu teadmisega, et inimene suri sinu tegevusetuse tõttu. 2. Kontrolli teadvusel olekut kui kannatanu kaotab teadvuse, siis keera ta külili, et vältida okse sattumist tema hingamisteedesse. Muidu tekib tõsine lämbumisoht! 3. Kui kannatanu on teadvusel, siis aseta ta poollamavasse asendisse seljaga vastu seina, jahedasse õhurikkasse kohta. 4. Ära pane kannatanut voodisse, ta võib seal teadvuse kaotada. 5. Kontrolli kannatanu hingamist. Kui hingamine lakkab, ole valmis tegema suust suhu hingamist. 6. Eemalda kannatanult riideid sedavõrd, et need ei takistaks hingamist. 7. Ära jäta kannatanut üksi. 8
Kaob jutustaja kõiketeadmine ning kindel ja ühene sotsiaalne ja moraalne hinnang oma tegelastele. Kasutatakse jutustajaid, kes on osa romaani tegevusest, kogevad jutustatavat isiklikust, spetsiifilisest ja piiratud vaatepunktist (näit. Faulkneri Hälin ja raev: Benji (idioot), Quentin suitsiidne), Jason (piiratud, jõhker-asjalik); V. Woolf Mrs. Dalloway (Clarissa ja Septimus Smith); J. Joyce Ulysses: Leopold Bloom ja Stephen Daedalus); Tulevad uued väljendamistehnikad : sisemonoloog, teadvuse vool, sellega koos lause hävitamine selle traditsioonilises mõttes. teadvuse vool >< sisemonoloog. Teadvuse vool > erinevad meetodid, mida kasutatakse tegelase teadvuse kujutamisel. Sisemonoloog > teadvuse voolu alaliik, eesmärk 2 lugejani tuua teadvuse kulg ja rütm täpselt sellisena, nagu ta tegelase `peas eksisteerib' (vahelesegamine puudub, ei ole alati gram
tervemõistuslik raamistik(inimene kui mõistusega olend, kelle käitumisel on alused. Kasutab nn rahvapsühholoogilist sõnavara, põhjendab). Vaimufilosoofilised probleemid. Probleemid on, sest kaks raamistikku esitavad üksteisega konkureerivaid seletusi ning kaks perspektiivi näitavad vaimu eri külgedest. Emergentsi probleem: kuidas tekib teadvus mitteteadvuslikest osadest? Seletusliku lünga probleem: teadvuse füsikalistlikud seletused paistavad tekitavat lünga Vaimse põhjuslikkuse probleem: kuidas tagada vaimule põhjuslik roll maailmas ilma, et see ei satuks vastuollu füüsikalise põhjuslikkusega? Teiste olendite vaimu probleem: kui inimese vaim on talle privaatne, kuidas ma saan teada, mis vaimuseisundid teistel on? Vaimufilosoofia teemad. Keha-vaimu probleem – vaimunähtuste loomus üldiselt ja nende seos naturaalse
mitteteadvustatud või teadvuse-eelsel tasemel. Teadvusele ei ole veel ühtset definitsiooni leitud ja sellepärast kirjeldatakse seda erinevates raamatutes erinevalt mis muidugi ei tähenda, et mõni vastus kindlasti vale oleks. 5. Millistes teadvuse seisundites võib 1) Teadvuse standartseisundiks on ÕO10 inimene viibida? Kuidas neid ärkvelolek - tavaline seisund, milles terve . tuvastada? inimene veedab enamuse oma päevast. Enamik teadvuseuuringuid tehakse ärkvelolekuseisundis olevate inimestega.
või madalamale. Brahman Hinduism. Isikuülene maailmahing, igavene, muutumatu, kõikjal viibiv, Universumi vaimne allikas ja põhjus. Aatman Hinduism. Igas olendis individuaalse ,,mina" hingena avalduv braahman. Karma Hinduism. Kirjeldab üldise põhjuslikkuse ilmnemist teo ja selle tagajärjena. Jooga Hinduism. Aatmani ühendamine brahmaniga, et tekiks tühjus. Mantra Hinduism. Lause või silpide kombinatsioon, millel on maagiline vägi viia selle kordajat muutunud teadvuse tasandile. Mandala Hinduism. Ringikujulise põhiplaaniga (kahe)kolmemõõtmeline sümbol-diagramm. Meeleplekid Budism. Meelt määrivad emotsioonid, mis on virgumise kõige suuremateks takistusteks. (Nõmedus, iha, viha, kadedus, uhkus e ülbus) Buddha Budism. Teadvuse kõrgeima seisundi e virgumiseni jõudnud inimest. Tema meel on täiesti virge ja puhas, kuna sealt on kõrvaldatud kõik meeleplekid. Selline inimene on vabanenud sansaarast ja jõudnud nirvaanasse.
Romaaniuuendus: -keskendub tegelaste teadvuse ja alateadvuse üksikasjalisele - varasem kõiketeadev jutustaja on kadunud (ta ei tea tegelaste minevikku, jäädvustusele nimesid, ajab nad segi) -Joyce'i vormimängulikkuse juurde kuulub omajagu huumorit. - sündmusi ei esitata ajalises järjekorras FRANZ KAFKA
(algus, keskpaik ja lõpp). Kirjanik loob teksti oma meetodite järgi, näiteks kasutab unenägusid, motiive, sümboleid jne. - Luulest kadus traditsiooniline värsimõõt, seda asendab vabavärss või vabarütm. - Puudub seos teksti osade vahel, teksti aeg on segi paisatud, sündmuste loomulik kronoloogia lõhutud. - Muutub vaatepunkt. Jutustaja ei ole enam kõiketeadev. Jutustus võib olla mitmete inimese, ka loomade vaatepunktist. - Sisemonoloog, teadvuse vool. - Tekst sarnaneb spontaanse argikõnega, olles fragmentaarne. Laused on sageli lõpetamata, esineb hüppeid ühelt teemalt teisele, esineb kordusi, grammatilisi vigu või ebatäpsusi.Teksti paigutus polnud lineaarne, jäeti ära kirjavahemärgid jne. - Aine: oluliseks teemaks sai kunst ja selle loomine, tekst ja selle kirjutamine. - Inimese sisemaailm, selle analüüs, autorid tegelesid süvapsühholoogiaga, teadvuse ja alateadvusega
DIAGNOSTILINE LÄHENEMINE RHK-10 F00-F09 ORGANILISED PSÜÜHIKAHÄIRED - sellised häired nagu kahjustuse tagajärjel tekkinud: *dementsus (nt alzheimer) mäluhäired, eriti lühimälu - õppimisvõime *deliirium teadvuse ja tähelepanuhäired *hallutsinatsioonid *isiksusehäired jne F10-F19 PSÜHHOAKTIIVSETE AINETE TARVITAMISEST TINGITUD PSÜÜHIKA JA KÄITUMISHÄIRED *äge intoksikatsioon (alkohol, mürgistusnähud, mis kaovad) *kuritarvitamine (ainet on tarvitatud sagedasti ja suures koguses, mis hakkab tekitama jäävamaid probleeme) *sõltuvus *võõrutusnähud (deliiriumiga või ilma) aju konsentratsioon veres on piisavalt suur ja
Elektrivool on elektrilaengute korrastatud liikumine läbi mingi keskkonna. Kahjustused elektrivoolu toimel oleksid elektrilöök ja elektritraumad. Elektrilöök jaotatakse kahjustuste ulatuse järgi. 1 aste - lihaste krambid ilma teadvuse kaotuseta, 2 aste - sama koos teadvuse kaotusega, 3 aste - teadvuse kaotus ja hingamisteede halvatus, 4 aste - kliinile surm. Mida teha, kannatanu voolu alt vabastada(krambiläbi 20-26mA, vahelduvvoolu, Appitõttaja peab hoolitsema oma ohutuse eest: elektriseade, mille küles on kannatu, tuleb välja lülitada. Kui inimene töötab kõrguses, võta kasutusele ettevaatusabinõud, et kannatanu alla ei kukuks. Ka valgustus lülitub välja - organiseeri valgus. Pinged kuni 1000v, kasuta kuivi riideid, puust keppi, latti, mis ei juhi elektrit
1. Ärritaja peab olema teatud tugevusega, et aisting üldse tekkiks 2. Inimene kohaneb ärritajaga 3. Kui üks aistinguliik kaob, siis kompenseeritakse see teisega TÄHELEPANU Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja kontsetreerimine mingile objektile millel on inimese jaoks kas situatiivne või püsiv tähendus. Tähelepanu on lahutamatult seotud tunnetamisega (taju, mälu, mõtlemine) emotsioonide ja motivatsiooniga. Tähelepanu on teadvuse seisund ja psüühilise tegevuse lahutamatu eeldus, Teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt. Tähelepanu eeldab keskendatust ning aitab objekte teadvustatult tajuda. Tähelepanu võib jaotada mitmele tegevusele korraga kuid efektiivsem on info kuhu tähelepanu lülitub esmajärjekorras. Tähelepanu lülitub ümber kui seda häirivad intensiivsemad signaalid, bioloogilised stiimulid (valu, oht, kuulmine, nägemine), ootamatud signaalid, kas
teaduslikuks formuleerimiseks. Kuna märksõna on vajalik, nimetab autor selle ,,eneseteadvuseks". Seega võib Olemise tasandid võtta kokku nii: Inimene = m+x+y+z Loom = m+x+y Taim = m+x Mineraal = m * m-mateeria, x-elu, y-teadvus, z-eneseteadvus. Ainult m on nähtav; x, y ja z on nähtamatud ja raskesti mõistetavad, olgugi, et nende mõju kogeme me iga päev. Ei ole raske teha vahet eluta ja elusa vahel. Raskem on vahet teha elu ja teadvuse, veel enam aga teadvuse ja eneseteadvuse vahel. Progressioonid Mineraalide tasemel valitseb täielik passiivsus sõltuvus oludest ja juhuslikkusest. Kivi ei suuda ise midagi teha, organiseerida või ära kasutada. Taim on peamiselt, aga mitte täielikult passiivne tal on piiratud võime kohaneda muutuvate tingimustega (sirutada end päikese poole, juuri sügavamale mulda). Looma tasemel toimub tänu teadvuse ilmumisele tähelepanuväärne nihe passiivsuselt
( Teen seda elustumiseni või kiirabi saabumiseni) 2 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Kahtlustan infarkti. Tegutsen järgmiselt: Annan isikule poolistuva või istuva asendi. ( kõndida ei lase) Kutsun kiirabi Tagan väsrske õhu ning samas rahustan isikut Küsin kasutatavate ravimite kohta Juhul kui antud meesterahvas kaotab teadvuse, hingamise või pulsi, elustan ma teda kiirabi saabumiseni. 3 Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes! Havade tõsidust hindan vere voolu, haava asukoha, suuruse ja sügavuse järgi. Tuleks teada ka millega on haav tekitatud. Pindmine haav tekib tavaliselt naha hõõrdumisel vastu karedat pinda. Tavaliselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
