Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Isiksusepsühholoogia (2)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on psühhoanalüüs ?
  • Mille poolest on inimesed üksteisega sarnased ?
 
Säutsu twitteris
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA
  • Definitsioon „isiksus“

  • kordumatu , eripära, omapära
  • korduv ja püsiv osa inimloomusest
    Isiksusepsühholoogia küsimused ilmnevad I maailmasõja ajal. Ameerikas tekkis küsimus, kas on võimalik sõdureid ennetada, et nad sõjas ei kaotaks pead või ei satuks šokki. Selleks töötati välja isiksusküsimustikud, mis pidid stressitaluvust mõõtma. Sellest sai alguse isiksusepsühholoogia. Samas leidis see idee palju järgijaid, kuid keegi ei suutnud vastust leida, kuidas isiksust siis kirjeldada selle küsimustiku järgi.
    Tänapäeval uuritakse isiksust läbi keele, keele kaudu – lingvistiline lähenemine. Selle mõte seisneb sõnas, mis kirjeldab inimomadust, siis see pole siis iseenesest tekkinud, vaid tähistab ka mingit omadust, tekkinud omaduse kirjeldamiseks.
    Kuuekümnendatel oldi seisukohal, et inimesel pole püsivaid jooni. Inimene käitub vastavalt olukorrale, mitte millegi kindla järgi. Seega pole inimese käitumist võimalik ette ennustada. 20. sajandil ei edenenud psüholoogia, sest isiksusepsühholoogia keskendus pigem inimestevahelistele erinevustele. Nii on aga eirnevuste kaudu asju raskem seletada kui ühisosa kaudu.
    Neli suurt suunda ja lähenemist isiksusele:
    • psühhodünaamiline (vanim koolkond)
    • humanistlik
    • isiksuse joonte teooriad
    • kognitiivne-käitumuslik

    FREUD
    Psühhoanalüüsi looja, psühhodünaamilises koolkonnas. Tal on olnud palju järgijaid. Sündis Böömimaal, kuid kolis ja elas elu lõpuni Viinis .
    Inimeses on olemas alateadlikud jõud, mis suunavad ta käitumist, ja on tekitatud/tekkinud varases lapsepõlves tänu erinevatele suhetele/käitumistele. Lapsepõlvekogemused on määravad selles osas, kelleks me kunagi saame. Lapsepõlve-põhimõte on psühhodünaamilise koolkonna üks tähtis osa.
    Tal oli täiskasvanuna rongisõidufoobia. Ta seostas seda lapsepõlvetraumaga, kuid ravis ennast ise terveks. Tal oli ka klaverimuusikafoobia.
    Ülikooliajal oli Freud kitsikuses, ei saanud endale eriti lubada. Teisalt oli tal erakordselt kõrge
    vaimse potentsiaaliga sõpruskond (sellest seltskonnast on saanud mitmed Nobeli preemiad). Ülikooli ajal kihlus ta oma uue naisega. Kihlus kestis 5aastat. Kihlusperioodist on säilinud üle 50 armastuskirja, mida peetakse armastuskirjade klassikaks.
    Freud uuris kalade närvisüsteemi. Enda arvates avastas ta uut tüüpi kalade närvirakke ja kirjutas sellest oma esimese teadusliku artikli, valmistus seda avaldama ning enne avaldamist sai teada, et need rakud on avastanud üks Tartu ülikooli professor .
    Tarbis kokaiini, kuid polnud tüüpiline narkomaan . Kirjutas kokaiinist monograafia: selgitas kokaiini positiivseid külgi ning püüdi selgitada, kuidas seda meditsiinis kasutada. Arutluste käigus kasutas üks silmaarst kokaiini silma tuimestamisel. Tema ülejäänud ideed kokaiini kohta kukkusid läbi, ainult see tuimestusidee oli hea.
    Freud oli kirglik suitsetaja. Tihtipeale on tal fotodel suure sigariga. Ta hakkas kolleegist arsti soovitusel suitsetama. Tal oli krooniline nohu, millest ta suitsetamisega lahti sai. Ta suitsetas iga päev 20 sigarit , seega suitsetamisest ta lahti ei saanud. Ta suri kurgu - või alalõualuuvähki.
    Asus neuropatoloogiat õppima, kuid läheb siis sõjaväkke. Sõjaväeaja veedab sõjaväehospidalis, sõtta otseselt ei lähe. Sel ajal ta tõlgib ja loeb palju, tegeleb vaimse enesearendusega. Lõpetab pärast sõjaväge ülikooli.
    Talle pakutakse töökohta ülikoolis, kuid otsustab praktiseeriva arsti ametit.
    Ta veedab aasta Charchout' psühhiaatrikliinikus. Enne seda keskendus Freud närvisüsteemidele (mida tõestab temalt entsüklopeediate tellimine), kuid pärast kliinikut hakkas tegelema psühhopatoloogiaga.
    Esimeseks Freudi abistajaks oli Joseph Breuer. Tal polnud praktiseeriva arstina Viinis kerge leida klientuuri. Breuer aga oli Viinis juba tunnustatud arst. Ta oli nagu mentor Freudile. 895 ilmub „Etüüdid hüsteeriast“, mida peetakse psühhoanalüüsi alguseks. See on ühe naise haiguslugu. Nad kasutasid koos hüpnoosi. Avastasid , et hüpnoosiseisundis oli inimene võimeline meenutama asju, mida teadvusel olevana ei suuda meenutada. Nemad nimetasid seda korstnapühkimismeetodiks, sest alateadvusest tuleb kõik teadvusse tuua, mis muudab inimese terveks. Suhted Breueriga lähevad kehvemaks, sest Freud on nüüd majanduslikult kindlustatud. Breuerile ei meeldi Freudi ideed seksuaalsuse kohta, sest ta ise on konservatiivne . Freud püüab paljusid asju seksuaalsus kaudu selgitada.
    „Unenägude tõlgendamine“ ja „Kolm esseed seksuaalteooriast “ on Freudi meelest tema kõige olulisemad teosed. „Unenägude tõlgendamises“ toob ta välja inimpsüühika kihtidejaotuse: teadvus (jäämäetipp – sest teadvusesse korraga mahub vähe – suudan rääkida, mõelda, kujutleda), eelteadvus (kõik, mida saab teadvusesse tuua – lõputult suur sahver ), alateadvus (sügav kelder – sellel on raskusi teadvusse tõusta, raske seda teadvustada ise - häirivad mõtted, pingettekitavad mõtted, mis ununevad, kuid ei kao, vaid kogunevad/grupeeruvad/liituvad, seega võib kasvada ka pinge inimeses, mis võib tekitada füüsilisi või vaimseid hädasid) ehk teadvustamatus. Freud loobus hüpnoosist peagi sest see oli füüsiliselt kurnav. Vabade assotsiatsioonide tehnika ravib ka alateadvust, kuna kõik, mis pähe tuleb, tuleb analüütikule rääkida. Samamoodi toimub ka unenägudega.
    Sigmund Freud:
  • „Leonardo da Vinci lapsepõlv“ - 70lk
  • „Ahistus kultuuris“ + „Sealpool mõnuprintsiipi“
  • Inimhinge anatoomiast
  • „Argielu psühhopatoloogia“
  • „Unenägude tõlgendamine“* = 2 teost
  • „Nali ja selle seos teadvustamatusega“
    Unenäod on seoses alateadvusega. Unenägusid uurides saab aimu alateadvusest. Unenägude uurimine on üks psühhoanalüüsi meetoditest . Unenägu on varjatud soovide täideminek.
    On 4 kategooriat põhjusi, mis tekitavad unenägusid:
    • Füüsilised

    Kui tuba on külm ja tekk läheb magades peast ära, näeme unes lumetormi.
    • Kehasisesed ärritusseisundid

    Freud uuris südame- ja kopsuhaigete unenägusid, kelle haigused mõjutavad nende unenägusid sarnaselt.
    • Meeleorganite
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    Isiksusepsühholoogia #1 Isiksusepsühholoogia #2 Isiksusepsühholoogia #3 Isiksusepsühholoogia #4 Isiksusepsühholoogia #5 Isiksusepsühholoogia #6 Isiksusepsühholoogia #7 Isiksusepsühholoogia #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-10-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 166 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Mirell Põlma Õppematerjali autor

    Märksõnad

    Mõisted


    Kommentaarid (2)

    liisavaht profiilipilt
    liisavaht: Kasulik materjal
    22:36 14-06-2010
    Egrt profiilipilt
    Egrt: tasub lugeda
    23:48 01-11-2010


    Sarnased materjalid

    178
    docx
    ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA
    19
    docx
    ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA
    34
    rtf
    ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA
    31
    doc
    Isiksusepsühholoogia 1-loeng
    31
    doc
    Isiksusepsühholoogia teooriad
    30
    docx
    PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS
    34
    doc
    Psühholoogia - isikud
    28
    pdf
    ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun