Isiksusepsühholoogia

Q: Mis on psühhoanalüüs?

Vastus leiad õppematerjalist: Isiksusepsühholoogia

Q: Mille poolest on inimesed üksteisega sarnased?

Vastus leiad õppematerjalist: Isiksusepsühholoogia

Põlma, Mirell

Isiksusepsühholoogia (2)

Keskkool - Psühholoogia - Psühholoogia

4 HEA

Esitatud küsimused

Mis on psühhoanalüüs?
Mille poolest on inimesed üksteisega sarnased?

ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA

Definitsioon „isiksus“

kordumatu , eripära, omapära

korduv ja püsiv osa inimloomusest
Isiksusepsühholoogia küsimused ilmnevad I maailmasõja ajal. Ameerikas tekkis küsimus, kas on võimalik sõdureid ennetada, et nad sõjas ei kaotaks pead või ei satuks šokki. Selleks töötati välja isiksusküsimustikud, mis pidid stressitaluvust mõõtma. Sellest sai alguse isiksusepsühholoogia. Samas leidis see idee palju järgijaid, kuid keegi ei suutnud vastust leida, kuidas isiksust siis kirjeldada selle küsimustiku järgi.
Tänapäeval uuritakse isiksust läbi keele, keele kaudu – lingvistiline lähenemine. Selle mõte seisneb sõnas, mis kirjeldab inimomadust, siis see pole siis iseenesest tekkinud, vaid tähistab ka mingit omadust, tekkinud omaduse kirjeldamiseks.
Kuuekümnendatel oldi seisukohal, et inimesel pole püsivaid jooni. Inimene käitub vastavalt olukorrale, mitte millegi kindla järgi. Seega pole inimese käitumist võimalik ette ennustada. 20. sajandil ei edenenud psüholoogia, sest isiksusepsühholoogia keskendus pigem inimestevahelistele erinevustele. Nii on aga eirnevuste kaudu asju raskem seletada kui ühisosa kaudu.
Neli suurt suunda ja lähenemist isiksusele:

psühhodünaamiline (vanim koolkond)
humanistlik
isiksuse joonte teooriad
kognitiivne-käitumuslik

FREUD
Psühhoanalüüsi looja, psühhodünaamilises koolkonnas. Tal on olnud palju järgijaid. Sündis Böömimaal, kuid kolis ja elas elu lõpuni Viinis .
Inimeses on olemas alateadlikud jõud, mis suunavad ta käitumist, ja on tekitatud/tekkinud varases lapsepõlves tänu erinevatele suhetele/käitumistele. Lapsepõlvekogemused on määravad selles osas, kelleks me kunagi saame. Lapsepõlve-põhimõte on psühhodünaamilise koolkonna üks tähtis osa.
Tal oli täiskasvanuna rongisõidufoobia. Ta seostas seda lapsepõlvetraumaga, kuid ravis ennast ise terveks. Tal oli ka klaverimuusikafoobia.
Ülikooliajal oli Freud kitsikuses, ei saanud endale eriti lubada. Teisalt oli tal erakordselt kõrge
vaimse potentsiaaliga sõpruskond (sellest seltskonnast on saanud mitmed Nobeli preemiad). Ülikooli ajal kihlus ta oma uue naisega. Kihlus kestis 5aastat. Kihlusperioodist on säilinud üle 50 armastuskirja, mida peetakse armastuskirjade klassikaks.
Freud uuris kalade närvisüsteemi. Enda arvates avastas ta uut tüüpi kalade närvirakke ja kirjutas sellest oma esimese teadusliku artikli, valmistus seda avaldama ning enne avaldamist sai teada, et need rakud on avastanud üks Tartu ülikooli professor .
Tarbis kokaiini, kuid polnud tüüpiline narkomaan . Kirjutas kokaiinist monograafia: selgitas kokaiini positiivseid külgi ning püüdi selgitada, kuidas seda meditsiinis kasutada. Arutluste käigus kasutas üks silmaarst kokaiini silma tuimestamisel. Tema ülejäänud ideed kokaiini kohta kukkusid läbi, ainult see tuimestusidee oli hea.
Freud oli kirglik suitsetaja. Tihtipeale on tal fotodel suure sigariga. Ta hakkas kolleegist arsti soovitusel suitsetama. Tal oli krooniline nohu, millest ta suitsetamisega lahti sai. Ta suitsetas iga päev 20 sigarit , seega suitsetamisest ta lahti ei saanud. Ta suri kurgu - või alalõualuuvähki.
Asus neuropatoloogiat õppima, kuid läheb siis sõjaväkke. Sõjaväeaja veedab sõjaväehospidalis, sõtta otseselt ei lähe. Sel ajal ta tõlgib ja loeb palju, tegeleb vaimse enesearendusega. Lõpetab pärast sõjaväge ülikooli.
Talle pakutakse töökohta ülikoolis, kuid otsustab praktiseeriva arsti ametit.
Ta veedab aasta Charchout' psühhiaatrikliinikus. Enne seda keskendus Freud närvisüsteemidele (mida tõestab temalt entsüklopeediate tellimine), kuid pärast kliinikut hakkas tegelema psühhopatoloogiaga.
Esimeseks Freudi abistajaks oli Joseph Breuer. Tal polnud praktiseeriva arstina Viinis kerge leida klientuuri. Breuer aga oli Viinis juba tunnustatud arst. Ta oli nagu mentor Freudile. 895 ilmub „Etüüdid hüsteeriast“, mida peetakse psühhoanalüüsi alguseks. See on ühe naise haiguslugu. Nad kasutasid koos hüpnoosi. Avastasid , et hüpnoosiseisundis oli inimene võimeline meenutama asju, mida teadvusel olevana ei suuda meenutada. Nemad nimetasid seda korstnapühkimismeetodiks, sest alateadvusest tuleb kõik teadvusse tuua, mis muudab inimese terveks. Suhted Breueriga lähevad kehvemaks, sest Freud on nüüd majanduslikult kindlustatud. Breuerile ei meeldi Freudi ideed seksuaalsuse kohta, sest ta ise on konservatiivne . Freud püüab paljusid asju seksuaalsus kaudu selgitada.
„Unenägude tõlgendamine“ ja „Kolm esseed seksuaalteooriast “ on Freudi meelest tema kõige olulisemad teosed. „Unenägude tõlgendamises“ toob ta välja inimpsüühika kihtidejaotuse: teadvus (jäämäetipp – sest teadvusesse korraga mahub vähe – suudan rääkida, mõelda, kujutleda), eelteadvus (kõik, mida saab teadvusesse tuua – lõputult suur sahver ), alateadvus (sügav kelder – sellel on raskusi teadvusse tõusta, raske seda teadvustada ise - häirivad mõtted, pingettekitavad mõtted, mis ununevad, kuid ei kao, vaid kogunevad/grupeeruvad/liituvad, seega võib kasvada ka pinge inimeses, mis võib tekitada füüsilisi või vaimseid hädasid) ehk teadvustamatus. Freud loobus hüpnoosist peagi sest see oli füüsiliselt kurnav. Vabade assotsiatsioonide tehnika ravib ka alateadvust, kuna kõik, mis pähe tuleb, tuleb analüütikule rääkida. Samamoodi toimub ka unenägudega.
Sigmund Freud:

„Leonardo da Vinci lapsepõlv“ - 70lk

„Ahistus kultuuris“ + „Sealpool mõnuprintsiipi“

„ Inimhinge anatoomiast “

„Argielu psühhopatoloogia“

„Unenägude tõlgendamine“* = 2 teost

„Nali ja selle seos teadvustamatusega“
Unenäod on seoses alateadvusega. Unenägusid uurides saab aimu alateadvusest. Unenägude uurimine on üks psühhoanalüüsi meetoditest . Unenägu on varjatud soovide täideminek.
On 4 kategooriat põhjusi, mis tekitavad unenägusid:

Füüsilised

Kui tuba on külm ja tekk läheb magades peast ära, näeme unes lumetormi.

Kehasisesed ärritusseisundid

Freud uuris südame- ja kopsuhaigete unenägusid, kelle haigused mõjutavad nende unenägusid sarnaselt.

Meeleorganite kõrgenenud erutusseisundid

Alkoholi, narkootikumide või ravimite mõjul.

Psüühilised tegurid

Psühhoanalüüsi seisukohalt on need kõige tähtsamad.
Raskused unenägude tõlgendamisel:

Unenäo elemendid võivad olla nii positiivsed kui negatiivsed.
Unenäo tõlgendamist tuleb alustada hoopis tagant poolt ettepoole .
Mõned unenäod on konkreetsed mälestused (lapsepõlve mälestused, mida ärkvel olles meenutada ei suudeta).
Unenägudes kehtib sisemine tsensuur . Paljud egoistlikud ja seksuaalse kallakuga unenäod kipuvad moonduma sümbolites. Kõige rohkem on seksuaalsümboleid (fallos – oda, käsi, jalg, vihmavari; vagiina – karp, ahi, kast).
Unenäod alluvad teatud reeglistikule:
- kõiki unenägusid iseloomustavad tiheda sündmustiku kokkusurumispüüe
- unenägudes on alati olemas sisemine tsensuur -> sümbolid
- unenägudes toimub alati informatsiooni teistkordne töötlemine: unenägudesse ei tule midagi uut sisse, kogu algmaterjal on meis olemas
- unenägudel on oma väljendusvahend (koosnevad visuaalsetest kujunditest – seal on lõhnu, maitseid, kuulmiselemente vähem)

On olemas tüüpunenäod:

(eksamieelne) vastutusrikas unenägu
lähedase inimese kaotus

Oidipuse kompleks – lapse väga tugev kiindumus vastassoost vanemasse, millega kaasneb samasoolise vanema armukadetsemine. Ükski teaduslik teooria seda ei kinnita.

lendamine

20. sajandi alguseks on Freud saanud rahvusvaheliselt tuntuks . Tal on tekkinud õpilastering. Tema tuntuim õpilane on Jung ja Adler . Iga päev töötas Freud kindla rutiini järgi. Alustas kell 8 patsientide vastuvõtuga. Ühele patsiendile kulutas 55minutit, sellele järgnes 5minutine suitsupaus. Pidas lõunat, siis 3-st 9-ni võttis veel patsiente vastu, siis tegeles artiklitega. Nende peres peeti oluliseks reisimist, tervist ja haridust. Ta oli kirglik kollektsionäär – korjas antiikseid kujukesi .
„Argielu psühholoogia“ ilmus 20. sajandil. See on enim tõlgitud. Ta räägib eksitegudest, mille all mõistab unustamisi, kõnekomistusi (kokkusurumusepüüe, miski ei juhtu põhjuseta). Eksiteod on üheks psühhoanalüüsi allikaks. Eksitegude uurimine vihjab inimese alateadvusele.
Mis on psühhoanalüüs? Tänapäeval ei tegele see patoloogiliste inimestega. Terved inimesed käivad psühhoanalüütiku juures, kuigi see ravi algas haigete juurest. Psühhoanalüüs koosneb mitmetest hüpoteetidest. Psühhoanalüüs koosneb mitmest hüpoteesist:

Põhjuslikkuse printsiip
Psühholoogiline determinism. Samamoodi nagu füüsilises maailmas ei toimu ka psüühikas miski põhjuseta. Inimhinges ei toimu midagi iseenesest. Igasugune sündmus on põhjustatud mingite eelnevate põhjuste poolt.

Hüpotees teadvustamatute/alateadlike vaimsete protsesside olemasolust
Protsesse on kaht tüüpi: need, mida suudame teadvustada/teadvusesse tõsta (eelteadvus); need, mida ei suuda teadvustada (alateadvus). Psühhoanalüüs loodi, et seda uurida. Psühhoanalüüsiga kaasneb raviefekt.
Freudi seksuaalteooria ehk libido -teooria: objektile suunatud seksuaalenergia. Raamatu põhisisu on: inimese seksuaalsus ei alga mitte puberteediga, vaid sünnimomendist alates. Mõisted „seksuaalne“ ja „genitaalne“ on erinevate tähendustega. Seksuaalsuse tähendus on laiem kui ainult suguorganitega seotud asjad. Seksuaalelu põhifunktsiooniks on oma kehaosade kaudu naudinguelamuste hankimine, mis võib ühelt poolt viia soo jätkamiseni. Freudi arvates on inimene sünnihetkel biseksuaalne, kuid see enamasti asendub monoseksuaalsusega (hetero, homo). Ühiskond piirab alati normide, käskude, keeldudega üksikisikute seksuaalsust. Libido on piiratud. Ühiskond tekitab seksuaalsuse vastu häbitunnet ja vastikust. Ta räägib väikelapse seksuaalsusest, varem pole seda tehtud.
Väikelapse seksuaalses arengus on 5 etappi:
sünnimoment kuni pooleteiseeluaastani - oraalfaas (suu kaudu, pöidla imemine)
anaalne faas (päraku piirkond – füsioloogilne aspekt (laps tunneb rahulolu sittumisest
kolmandal-neljandal aastal algab falliline faas (tunneb oma genitaalide vastu huvi, pärib suguelundite kohta, arstimängud)
latentne faas (ükski kehapiirkond ei ole domineeriv) kuni puberteedini
genitaalne faas – puberteediiga (huvi vastassugupoole vastu
Või toimuda ka regressioon stressi puhul varasemate faaside poole.
Freudi meelest juhivad inimelu 2 tungi: seksuaal- ja agressiivsustung. Inimese elueesmärgiks on surm. Alateadlikult püüdleb ta surma poole.
Freud kirjutab raamau „Tootem ja tabu“. See on vastus Jungile, et ka temal on kultuuri ja religiooni valdkonnas , ühiskonnatasandil midagi öelda ja teooriaid välja pakkuda (nendes oli Jung tugev). Valiti välja tootem. See oli sümbol, mis sümboliseeris kukutatud isa (kelle vastu pojad mässasid). Sellega kaasnes alati tabu – keeld teda tappa, ainult aastas korra saab seda looma tappa. Freudi meelest oli see religiooni alus. Tema meelest oli hiljem inimesekujuline jumal, keda kummardati ja tema tähendus on: isa. Kõik religioonid püüavad leevendada isa tapnud poegade süütunnet ja lepitada kannatadasaanud isa sõnakuulelikkuse abil. Tol ajal oli intsestikeeld.
„Ego ja Id“ teoses tegeleb inimhinge anatoomiaga. Selles võetakse kokku Freudi isiksuse käsitlus. Freudi ideed on selles artiklis lahti kirjutatud. Pealkiri „mina ja miski“. Freud väidab, et inimesel kaasas ainult üks isiksusekomponent – Id. Id on inimese energeetiline baas, energia, mis on valmis ümber paigutuma, vallanduma. Sellel rajaneb isiksus. Id on tungide päriskogu. See, mille poole Id püüdleb, on naudingud . Ego on Idi ja maailma vahendaja. Ego tekib 6-elukuul, lõplikult kujuneb välja 2. eluaastaks. Ta hakkab eristama ennast maailmast: kõneleb endast kui minast, mitte kui III isikust. Ego ülesanne on Idi taltsutada. Superego (3. osa isiksusest) tekib enne kümnendat eluaastat . See on isiksuse südametunnistuse moraalikoodeks. Need on ühiskonna poolt peale surutud normid, väärtused, mille alusel inimene otsustab, kas miski sobib või ei. Selle suurimad mõjutajad on vanemate kasvatus. Tugev superego käitub nagu üldsus tahab, jätab enda naudingud tagaplaanile. Aga kui inimesel on väga tugev Id, siis ta teeb seda, mis ise tahab, käitub, kuidas ise tahab, krutib naudingu hinna liiga kõrgeks. Ego ülesanne on Id ja Superego tasakaalustada.
1923. aastal avastatakse Freudil kurgukasvaja. Tehakse operatsioon, mis hästi ei lähe. Hiljem opereeritakse Freudi 33 korda. Tal on elu lõpul eemaldatud suur osa alalõualuust, tal on pidevad valud. 1939. aastal palus ta valuvaigistiga üledoseerida. Ta püüdis elu lõpuni patsiente vastu võtta, kuigi ise enam kõnevõimeline polnud.
Freud oli juut . See, mis Euroopas enne II maailmasõda toimus, oli holokaust . Teda kaitses tema rahvusvaheline kuulsus. Elu lõpus emigreerus Inglismaale . Emigreerumisega seoses ei lastud teda ära, enne kui ta GESTAPOle allkirja andis. 20. sajand on psühhoanalüütiline sajand. Inimkonda on mõjutanud 3 maailmapildimuudatust: Kopernikuse maailmapilt (maa on üks paljudest planeetidest ja tiirleb ümber päikese) ja darvinism (inimene on üks paljudest liikidest, pole jumala valitud) ja Freud (inimene pole iseenda peremees – teda juhivad mitteteadlikud jõud).
CARL GUSTAV JUNG

„Tänapäevamüüt“

„mina ja alateadvus“

„Inimene ja tema sümbolid“

* „Psühholoogilised tüübid“

* „Naised, kes jooksevad huntidega“

„Kuningas, sõjamees, maag ja armastaja“
Jung on šveitsi psühholoog. Sündis I875.aastal. Kirikuõpetaja perekond. Isast sai külapastor. Tal oli väga kuulus vanaisa, kelle auks pandigi pojale nimi. Vanaisa olnud Goethe sohilaps. Vanaisa oli tolle aja Euroopa üks tuntumaid kirurge. Ema oli aadlisoost ja religioosne naine. Talle hakati õpetama ladina keelt. Tema unejuttudeks olid eri maade religioonilood ja müüdid. Hiljem kolib pere Baseli lähedale. Lapsepõlv möödub Reini jõe kaldal . Voolav vesi on Jungi jaoks oluline sümbol. Jõega seotud mälestustest tingituna tekivad jõega seoses religiooni vastu kahtlevad tunded. Ta näeb uppunute veest välja tõstmist. Ta ei usu, et jumal inimesi vee alla kutsub. Temast kasvab üksildane, enesessetõmbunud, sensitiivne/tundlik mees. Tema puhul mängivad rolli unenäod, mida peab tähtsaks juba lapsest saati. Näeb unes trooni peal inimesteõgijat. Ta leiab kirjandusallikatest, et see on viljakuse sümbol. Loob mõiste „kollektiivne alateadvus“ - inimesel on olemas geneetiliselt kaasasündinud esivanemate kogemustepagas (mõtteskeemid, märgid, ideed), mis ilmnevad unenägudes, müütides, legendides. See on ainus, mis seletab, miks tekivad eri riikidel sarnased müüdid. Teda huvitavad ebatavaliselt nähtused. Leiab klassivenna isa raamaturiiulist spirituaalse-paranormaalse raamatu ja tegeleb sellega elu lõpuni. Tema kaaslased suhtuvad sellesse hirmuga või ei pea oluliseks. Ta kogus paranormaalseid sündmusi kokku ja selgitas neid – neis pole midagi üleloomulikku. Püstitab elu jooksul eri teooriaid, näiteks: on olemas ajalised kaksikud (need inimesed, kes ühel ja samal ajahetkel sünnivad – neid võib iseloomustada sarnaselt). Jung on müstik ja avara fantaasiaga mees. Jõuab paljude eri valdkondadega tegelda. Kuni gümnaasiumini läheb kool hästi, kui ta täielik introvert on. Gümnaasiumis tekivad probleemid matemaatika ja joonestamisega. Tal hakkavad selletõttu tekkima kummalised haigushood. Tal kahtlustatakse langetõbe. Ta pöördub lõplikult religioonist: tuleb gümnaasiumihoonest välja, koolipoisina jääb vastasasuvat katedraali imetlema ja tal tuleb idee, mida ta püüab tagasi tõrjuda. See on ketserlik mõte. Ta hakkab mõtlema, et jumal istub katedraali otsas ja situb alla. Ta arvab , et saab nüüd karistada , aga ei saa ja sellepärast, et ei saa karistada, ütlebki religioonist lahti. Gümnaasium läbi, on ta huvideks ajalugu ja arheoloogia, aga arheoloogiat Baseli ülikoolis ei õpita. Ta astub arstiteaduskonda oma kuulsa vanaisa mõjul. Ülikooli ajal läheb avatumaks, aktiivselt võtab osa teaduslike seltside tööst osa. Teda on iseloomustatud kui head tantsijat. Teda kutsutid Tünniks. Ta valib kitsamaks valdkonnast psühhiaatria. Kui ta ülikooli lõpetab, on tal üksjagu võlgu. Ta saab tööle kliinikusse, kus on tipp-psühhiaatrid tööle. Enne tööleminekut loeb ta kõik 50aastakäigu ajakirjad . Jung koostab saja sõna assotsiatsoonitesti. Inimesele öeldakse üks sõna ja ta peab juhusliku kirja panema . Need sõnad pole juhuslikud, vaid inimesel võib avalduda haiguse järgi mõisted. Jälgitakse, mida inimene vastab ja mõõdab pulssi , südamerütmi, nahaelektrilisust, reaktsiooniaega. Kõik asjad kokku näitavad, mis sündmused/muutused kehas toimuvad. See meenutab valededetektorit, kuid eesmärk oli tuvastada probleem. Jung püüab psühhoanalüüsi rakendada tõsiselt vaimuhaigete juures. Teda huvitavad ideed rohkem kui inimesed. Teda huvitavad haiguslood rohkem. Sellepärast pettuski kolleegides – neid väga ei huvitanud haiguslood. Ta uurib neid, kes on nagu kahestunud – skisofreenikud (nagu ta ema – kord sõbralik, kord kuri). Tervel inimesel käib ümberlülitus ühelt isiksuselt teisele sujuvalt , haigel on see häiritud. Oma naise leiab lapsepõlves, ootab, kui ta täisealiseks saab ja saavad 5 last. Freudi abikaasa pole talle intellektuaalselt võrdne partner , kuid on tubli koduperenaine, aga Jungi naine on tark. Arvatakse, et paljud Jungi ideed on tegelikult naise poolt välja mõeldud. Ta ei suutnud omaks võtta Freudi seksuaalteooriat, sest olid eri kohtades sündinud. Jung kirjutab oma esimese teaduliku uurimuse saja sõna testist ja saadab kirjastatuna Freudile tutvumiseks. Freud vastab viisakalt ja oli huvist asja vastu juba ise muretsenud. Siis algab nende 7-aastane kirjavahetus. Nad kohtuvad I887. Aastal. Kui nad kohtusid, vestlesid nad kolmteist tundi järjest. Jung tunnistas , et kohtumine Freudiga oli esimene kohtumine tõeliselt silmapaistva mehega. Jung ei leppinud Freudi seksuaalteooriaga. Šveits oli küllaltki liberaalne ja vaba, kus Jung võis kohata seksuaalseid hälbeid ja perverssusi, mida ei peetud üleloomulikeks. Austrias sellistest asjadest ei räägita.
Ta arvas , et inimestel on olemas psüühiline aluspind , millel on kalduvus luua teatud müütilist materjali. Ta arvab, et need mängivad elus suurt rolli, et inimesed saaksid oma elu mõtestada ja sellele tähendust anda, aga samas kompenseerivad need ebaõnnestumist, saamatust. Müüdi ülesandeks on kohanemisfunktsioon. Jungil on libido tähenduseks vaimne, loov energia. Jungi kuulsus oli 20. sajandil Zürichil sama kuulsus mis Freudil. Teda häiris see, et teda nimetati Freudi õpilaseks, kuigi ta polnud Freudi tööle kunagi midagi kaasa aidanud. Ta oli enesekriitiline. Tal tekkisid isiklikus elus kriisid . Tal oli armulugusid patsientidega. Freudi vaevas üks halb unenägu, mida ta ei tahtnud Jungile rääkida, põhjendas seda sellega, et see kaotaks tema autoriteedi .
Jung valiti psühhoanalüütikute assotsiatsiooni presidendiks.
Jungil on 2 suurt õpetust:

erinevusõpetus

Jungi põhiterminid, mille järgi ta inimesi jagab , on ekstra (libido välja)- ja introvertsus (libido sissepoole suunatud). Ekstravert on hea suhtleja, hästi kohanev, ei tõmbu iseendasse ka rasketes olukordades , kuid võib olla pealiskaudne, vajadus endast head muljet jätta, ei pruugi olla küllaldaselt enesekriitikat, ei meeldi üksi olla. Introvert on ebakindel suhtlemises, enesessetõmbunud, ei pea lugu rahvakogunemistest/seltskondadest, enamasti on tundlik ja sügav sisemaailm , millega kaasneb kõrgenenud enesekriitika, pessimistlik suhtumine ümbritsevasse. Üldiselt eelistatakse ekstraverte, samas pole introverdid nii edukad . Ekstra- ja introvertidel on ka alajaotus. Kummalgi 4 alatüüpi. On olemas mõtlev, tundev, aistiv ja intuitiivne. Ekstra- ja introvertseteks jagas ta vaimselt terveid inimesi. Samas võivad kõik inimesed haigestuda. Mõlemal tüübil on oma psüühilised haigused. Ekstraverdil on hüsteeria, seksuaaleluhäired. Introverdil on skisofreenia. Ekstravertidel on kalduvus kaotada elu sisemaailmaga. Introvertidel välismaailmaga. Inimese suurim eesmärk on see, kui suudetakse kõik 4 alatüüpi välja arendada, kuigi seda juhtub väga harva (Kristus, Buddha ). Enamik inimesi kasutab neist vaid kahte.

sarnasusõpetus

mille poolest on inimesed üksteisega sarnased? Vastus on ühisosa. See põhineb psüühilisel jaotusel ja õpetus arhetüüpidel. Arhetüübid on ettevalmistusssüsteemid, mis on ühteaegu sümbolilised arusaamis- ja käitumisskeemid. See paneb meie psüühilise elu elemendid mingisse korrapärasesse struktuuri. Kollektiivne alateadvus on tema meelest kui evolutsiooni tagurpidipööratud väljendus. Siis saab kogu maailm üheks, kõik on samast ainest pärit. Tähtsamat arhetüübid Jungi jaoks: persoona , vari, anima ja animus , mina ise.
Persoona: algne tähendus on mask . Sarnane Freudi superego'ga. Tähendab inimeses seda, mis inimene näitab teistele, et ta käitub nii nagu teised temalt nõuavad, kuidas ta arvab, et on kasulikum, kuidas ta arvab, milleks on kohustatud – kompromiss ühiskonnaga. See aitan saavutada mingeid eesmärke. Igal rollil on oma mask. Loodud eelkõige selleks, et keskkonna/ühiskonnanõudeid täita, et jätta soovitav /soovitud mulje, tihti oma tegelikku mina varjates . Mis siis saab, kui mask saab inimese üle võimust? Saab inimesest vaid kindla rolli täitja. Jung ei ütlegi, et see on väga halb, kuid oht algab seal, kus see mask n-ö näo külge kinni kasvab, kui ta hakkab käituma nagu tema mittetõeline mina.
Vari: inimene keelab, surub enda jaoks midagi maha. Varju soovid ja tahtmised on risti vastupidi, mida inimese teadlik mina tahab. See vari on nagu madalam olend inimeses. Selle puhul ei ole kindlat positiivse-negatiivse määratust. See võib olla hävitav, purustav instinkt, kuid võib olla ka tervendav loomulik käitumine, tungidele järeleandmine, võib juhtida millegi uue ja ootamatu juurde. Jung väidab, et igal inimesel on vari. Mida vähem inimene oma varjust teadlik on, seda tugevam see on. Ta ütleb, et ainult (vaimu)haigetel pole varju. Selle vastu pole mõtet võidelda, sest see on kasulik ja loomulik. Vari on alati seotud emotsioonidega. Afektiseisund – kui vari ja 'teadlik mina' vahetavad koha ära, siis muutub instinktiivseks inimeseks . Mida rohkem on projektsioone, seda rohkem on inimene varju vang – näeb maailma asemel iseennast. Ta peab oluliseks vastandipaari – inimese ego ja alateadlik mina ehk vari, mis on omavahel kogu aeg võitluses. Tänu vastanditele saab inimene sellest energiat. Vari ilmub alati samast soost isikuna unenägudes. Selleks, et teda ära tunda, on hädavajalikud suhted kaasinimestega. Varju äratundmine algab projektsioonide mahavõtmises. Varju äratundmine on valulik protsess, sest alateadvus tõrgub vastu võtmast.
Anima ja animus: Tulenevad ladinakeelsetest sõnadest. Tõlkes „hing“ ja „vaim“. Jungi tähendus on „anima = naiselik alge meheks, naiseideaal, naiselikud omadused/jooned“ ja „animus = mehelik alge naisest, meesideaal, mehelikud omadused/jooned“. Igas mehes/naises elab naine/mees.
Anima projetseerub poisil emasse. Poisslapse jaoks on ema tema jaoks naisideaal. Edasi kasvades peaks ideaali emalt maha võtma (mõnedel loodusrahvastel on selleks eraldi täiskasvanuks pühitsemisrituaalid; läänelikes ühiskondades neid pole – vahel nimetatakse sõjaväge). Kui projektsiooni maha ei võeta, jääb ideaalnaise kehastus emaks . Ta eeldab, et teda kasvatatakse ja hoitakse samamoodi. Ideaaliprojektsioon muutub ajas erinevaks. Mida vanemaks, seda nooremaid naisi vaatama hakkab. Kui anima saab võitu, tähendab see, et vanamees valib endale väga noore naise. Kui anima domineerib , on mees intrigaan, tujukas , kergestisolvuv, kuid võib olla väga hea intuitsooniga (kahepalgeline, müstiline). Kui naisel valitseb animus, on ta jäik, valitsemishimuline. Nende mõju egole ehk teadlikule minale on väga tugev. Seda on raskem ära tunda kui varju endale teadustada. Nende äratundmist on võimalik teostada ainult vastassoost inimestega. Jung kohtles enda animat kui iseseisvat inimest.
Mina ise: Inimene kardab nii oma varju kui ka animust/animat. See on isiksuse keskpunkt. See on nagu jumal, taskaal ja täiuslikkus inimeses endas. Kõigepealt tuleb ületada persoona, saada teadlikuks varjust, animast/animusest, et jõuda mina iseni. Nii leiab inimene oma individuaalsuse ja tajub oma kordumatust – individuatsiooniprostsess.
Ego: See on inimese isiksuse teadvusekese, ainus teadlik arhetüüp. Mitmed vaimuhaigsed tekivad, kui alateadlik pool saab teadlikust poolest võitu.
Wilhelm Reich
Teda peetakse 20. sajandi psühhoanalüütikuteks. Elas I897-I957. Rahvuselt juut. Sündis Ukrainas. Isa oli farmer ja saksa natsionalist. Ta nõudis oma lastelt , et kodukeel peaks olema saksa keel. See isoleeris lapsed ukrainlastest. Lastel oli koduõpetaja, kellel isaga romaan oli. Lapsed rääkisid emale ära. Ema tegi enesetapu. Isa ei pidanud ka ema enesetapule vastu ning sureb paar aastat hiljem. Wilhelm jääb I6-aastaselt farmi pidama . Võib-olla oleks temastki kena põllumees kasvanud, kuid algas II maailmasõda, mis hävitas tema valdused – jäi majanduslikult ilma. Noorem vend sureb.
Ta teeb kõiges, mida ette võtab, hiilgavat karjääri – näiteks sõjaväes. Läheb Viini ülikooli õppima. Seal astub ta psühhoanalüütilise seltsi liikmeks, mida juhib Freud. Ta asub psühhoanalüüsiga tegelema. Ta leiab seal ka tunnustust. Temas tärkab poliitika huvi. Selletõttu saab elus palju kannatada. Erinevad ringkonnad ei võta poliitikat Reichi puhul tõsiselt. Poliitikutele ei meeldi ta, sest ta on psühhoanalüütik. Psühhoanalüütikutele ei meeldi, sest on poliitik – omaarust marksist .
Reich on üks väheseid, kes Freudi seksuaalteooriaga nõustub ja edasi läheb. Freud pole nõus talle psühhoanalüüsi tegema, selle peale solvub. Läheb Saksamaale. Berliinis astub kommunistlikusse parteisse. Ta organiseerib enne lahkumist Viinis sotsiaalse hügieeni kliinikuid (õpetatakse, kuidas sündimust reguleerida, seksuaalne hügieen – kõik töölisklassile). KP paneb edasistele jamadele alguse. Ta pidi emigreeruma, sest oli juut. Ta visati välja KP-st, sest ta tegeles psühhoanalüüsiga ning psühhoanalüütikud viskasid ta oma seltsist välja, sest ta oli KP-s. Peatus pikemalt Taanis , sest seal olid väga seksuaalselt liberaalsed seadused. Need ideed, mis Reich välja pakkus seksuaalsuse kohta, ei sobinud Taanile , visati välja. Nii ka Rootsist. Jõudis Norrasse, peatus pikemalt, kuid ka sealt lahkus skandaaliga. Emigreerus USAsse.
Reich väitis, et on olemas bioloogiline energia ehk orgoonienergia. Ta lõi orgooniinstituudi. See on elusolenditele omane energia. Instituudis tegeletakse raviga. Kui kuskil tekivad blokid kehas, mis energiat ligi ei lase, siis tuleb neid ravida. Ta käis Einsteini juures akumulaatori ideed näitamas, tõestamaks, et see on orgoonienergia on tõesti olemas. Tema vastu tekkisid ravimikorporatsioonid, kes ta kohtusse kaebasid. Kohtus kaitses ennast ise. Ta väitis, et kohus pole objektiivne. Reich sai 2 aastat vangistust, sest ta keeldus kohtuotsusele allumast, sest arvas, et see pole pädev. 50ndatel Reichi teoseid põletati, sest neid peeti halvaks. Suri USAs üksi. Ta kannatas jälitusmaania all. Tal olid põnevad ideed, mida ei lastud lõpuni rakendada. Enne surma pakkus ta välja idee luua igale poole New Yorki seksiputkad.
Ta läks Freudist seksuaalteooriaga kaugemale. Inimese tervis oleneb sellest, mil määral saab ta seksuaalenergiat välja elada. Selleks, et ühiskonda muuta, ei piisa ainult majanduslikkusest. Pidi toimuma seksuaalrevolutsioon, mis USAs 60ndatel toimus. Reichi peetakse ühe teraapia või voolu rajajaks, mida nimetatakse kehale suunatud psühholoogia rajajaks. Keha mõjutamise kaudu saadakse väga häid tulemusi psüühilises mõttes.
Reich nimetab blokeeringuelemente keha soomusrüüks või raudrüüks. Tekivad eri lihaspiirkondadesse lihaspinged. Sellega löövad välja kehalised valud.

näo ülaosa (silmad, kulmud, laup)
näo alaosa (suu, lõug)
kael , kurk, õlgade ülaosa
rindmiku osa
diafragma
kõhupiirkond
vaagnapiirkond

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 174 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-10-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

174 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Mirell Põlma Õppematerjali autor

freud jung reich

Sarnased õppematerjalid

doc

Psühholoogia - isikud

Psühholoogia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. Klass 2011/12 Sisukord Kirjandus....................................................................................................................................4 Isiksuse psühholoogia................................................................................................................5 Psühhodünaamiline ehk psühhoanalüütiline koolkond..........................................................6 Sigmund Freud...................................................................................................................... 6 Carl Gustav Jung...................................................................................................................9

Psühholoogia

doc

Psühholoogia eksami materjal

Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega. Isiksus on see teema, mis kõige rohkem huvitab neid inimesi, kes ei ole eriti psühholoogialähedased. Isiksuse küsimused on sellised üldised, mis on läbi aegade inimesi huvitanud. Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatika, mis kõige suuremaid masse igapäevaselt huvitab. 20. sajandi alguses hakkas isiksusepsühholoogia teadusena tekkima. Selle põhjuseks oli Esimene maailmasõda. Nimelt avastasid psühholoogid, et rindele on sattunud terve hulk selliseid inimesi, kes psüühiliselt varisevad sellises olukorras kokku. Need, kelle närvikava või psüühika ei pea vastu sokk, hüsteeria vms. Tekkis küsimus, et kuidas vältida, et sõjaväkke ja rindele ei satuks selliseid inimesi, kelle närvikava ei pea sellele vastu. 20. sajandi alguses hakatigi uurima noori mehi. Töötati välja esimesed testid ja

Psühholoogia

doc

Jung vs. Freud

Sigmund Freud (1856 - 1939) oli Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. Freud andis kõige valusama psühholoogilise löögi inimese eneseimetlusele, kui ta avastas, et inimese Mina ei ole sugutungi ja teadvustamata protsesside isandaks ja käskijaks, vaid nende kahe kuulekaks orjaks. Inimene istub metsiku ja taltsutamatu hobuse (seksuaalsuse) seljas ja kujutab ikka veel naiivselt ette, et ta juhib hobust. Sveitsi teadlane, psühholoog, psühhiaater ja psühhoterapeut Carl Gustav Jung (1875- 1961) oli Sigmund Freudi õpilane. Kuigi Jungi analüütiline psühholoogia tuleneb Freudi psühhoanalüüsist, oli seal vaidlusi, lahkarvamusi ja pettumusi nende kahe suure mõtleja vahel, tipnedes suure lõhega kahe kunagi hea sõbra vahel. Põhierinevused Freudist: 1. Loobus Freudi käsitlusest, et kõik on tingitud minevikust. 2.Eitas seksuaalsuse primaarsust. 3

Psühholoogia

odt

Psühholoogia arvestus - secunda

Isiksuse joonte teooriad. ,,Suur viisik". Isiksusepsühholoogia saab alguse 20. sajand, kui tekib huvi isiksuse vastu. I MS nõuab stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi. Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum. Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid gruppides. Tal olid isiksusefaktorid (PF), ehk need, millest isiksus koosneb

Psühholoogia

docx

PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS

1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooria. ,,Suur viisik". · Isisksuse psühholoogia algas 20.sajandil enne II maailmasõda, sest siis oli vajadus uurida mehi, kas nad suudavad hakkama saada stressi ja sõja pingega. · Koostati esimesed isiksuse testid. o Algul defineeriti seda kui inimeste vahelisi erinevusi (see viis isiksuse psühholoogia kriisi, kus väideti, et seda polegi olemas, kuna inimene käitub vastavalt olukorrale, tal pole midagi püsivat). 20.saj lõpus defineeriti kui inimste vahelisi sarnasusi. See pani psühholoogia uuesti arenema. 4 põhilist koolkonda: 1. Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline koolkond (Freud, Jung, Adler)- kõige mõjukam, kes on 20.sajandi nägu kõige rohkem kujundanud 2. Humanistlik koolkond (Maslow, Rogers) 3

Psühholoogia

pdf

Kirjandus ja psühholoogia

Literaturwissenschaft. 2., aktualisierte und erweiterte Aufl. Stuttgart, Weimar 2003. Vogt, Jochen: Einladung zur Literaturwissenschaf.t München 2001. (ka kodulehekülg http://www.uni-essen.de/literaturwissenschaft-aktiv/einladung.htm) Winnicott, D.W.: Kreativität und ihre Wurzeln - Das Konzept der Kreativität. - Winnicott, D.W. Vom Spiel zur Kreativität. Stuttgart 1997, 78-99. Kordamiseks, edasi mõtlemiseks Milline on kirjandus(teaduse) ja psühholoogia suhe? Millised psühhoanalüüsi teoreetikud on kirjandusteadust enim inspireerinud? Iseloomustage Freudi psühhoanalüüsi ja kirjandusteaduse vahekorda. Näidake vabalt valitud näite varal, kuidas saaks Freudi mõtteid kasutada kirjandust analüüsides. Nimetage tasandeid, millel saab psühhoanalüüsi rakendada. Iseloomustage vähemalt ühte tasandit.

Kirjandusteadus

docx

ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA

60ndatel arvati, et isiksuseomadusi pole olemas. Käitumist ei saa ennustada, kuna käitutakse vastavalt olukorrale. On aga käitumismudeleid, mis tulenevad isiksusest. Statistika- mida rohkem, seda tõenäolisem. Aga on olukorra erandeid. Isiksusepsühholoogia sai Esimese Maailmasõja ajal alguse, sest oli praktiline vajadus inimeste stressitaluvust mõõta. Erinevuste kaudu on raskem kirjeldada, kui läbi sarnasuste. Kui leiti iseloomu sarnasuse, arenes edasi psühholoogia. Nagu korrelatsiooniuuringud- uuriti, kas iseärasused on sarnased, mõjutavad üksteist. Laiem taust- tõsisem tulemus. Peamised suunad: 1. Psühhodünaamiline e psühhoanalüütiline (vanim) 2. Humanistlik 3. Isiksusejoonte teooria 4. Kognitiivne käitumine CARL GUSTAV JUNG Suuresti tuntud. Palju naisi, põgeneb eksootilistele reisidele nt Alžeeriasse. 2) Jungi sarnasusõpetus.

Psühholoogia

doc

Wilhelm Reich

Tal olid põnevad ideed, mida ei lastud lõpuni rakendada. Enne surma pakkus ta välja idee luua igale poole New Yorki seksiputkad. Ta läks Freudist seksuaalteooriaga kaugemale. Inimese tervis oleneb sellest, mil määral saab ta seksuaalenergiat välja elada. Selleks, et ühiskonda muuta, ei piisa ainult majanduslikkusest. Pidi toimuma seksuaalrevolutsioon, mis USAs 60ndatel toimus. Reichi peetakse ühe teraapia või voolu rajajaks, mida nimetatakse kehale suunatud psühholoogia rajajaks. Keha mõjutamise kaudu saadakse väga häid tulemusi psüühilises mõttes. Reich nimetab blokeeringuelemente keha soomusrüüks või raudrüüks. Tekivad eri lihaspiirkondadesse lihaspinged. Sellega löövad välja kehalised valud. · näo ülaosa (silmad, kulmud, laup) · näo alaosa (suu, lõug) · kael, kurk, õlgade ülaosa · rindmiku osa · diafragma · kõhupiirkond · vaagnapiirkond

Psühholoogia

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (2)

liisavaht: Kasulik materjal

22:36 14-06-2010

Egrt: tasub lugeda

23:48 01-11-2010

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk