Jung vs. Freud (1)

FREUD vs JUNG
Sigmund Freud ( 1856 - 1939) oli Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja.
Freud andis kõige valusama psühholoogilise löögi inimese eneseimetlusele, kui ta avastas, et inimese Mina ei ole sugutungi ja teadvustamata protsesside isandaks ja käskijaks, vaid nende kahe kuulekaks orjaks. Inimene istub metsiku ja taltsutamatu hobuse ( seksuaalsuse ) seljas ja kujutab ikka veel naiivselt ette, et ta juhib hobust.
Šveitsi teadlane , psühholoog, psühhiaater ja psühhoterapeut Carl Gustav Jung (1875-1961) oli Sigmund Freudi õpilane.
Kuigi Jungi analüütiline psühholoogia tuleneb Freudi psühhoanalüüsist, oli seal vaidlusi, lahkarvamusi ja pettumusi nende kahe suure mõtleja vahel, tipnedes suure lõhega kahe kunagi hea sõbra vahel.
Põhierinevused Freudist: 1. Loobus Freudi käsitlusest, et kõik on tingitud minevikust.
2.Eitas seksuaalsuse primaarsust.
3. Alateadvusel pole bioloogiline, vaid sümbolistlik iseloom.
Vaatamata sellele, et Meistri (Freudi) ja tema endise järgija (Jungi) vahel on hulk lahknevusi, on ka hulga ühist. Üks viitab mõnikord psühhoanalüüsile kui "materialistlikule" ja vähenevale, võttes samas Jungi kui "spiritualistlikku" ja holistlikku.
FREUD klassikalise psühhoanalüüsi looja.
Võttis kasutusele mõiste “alateadvus”
JUNG analüütilise psühhoanalüüsi looja, mis arenes välja klassikalisest psühhoanalüüsist.
Võttis kasutusele mõiste “kollektiivne alateadvus”
FREUD kujutas alateadvust kui teadvuse aluseks olevat anumat, mille ülesanne on säilitada teadvuse poolt ära tõugatud ja vastuvõetamatuid juhtumeid, tundeid, mõtteid ja kogemusi.
JUNG püstitas väite alateadvuse kahest tasandist - personaalne alateadvus, ja allpool veel kollektiivne alateadvus, sisaldades inimkonna kasvavat kogemustepagasit.
FREUDI kohaselt on elujõud ajendatud seksuaalsusest ja aluseks olev alateadvus ei sisalda midagi peale tunnete ja mõttekogemuste ning frustratsiooni , mis saabub seksuaalse rahuldamatuse tulemusel; seega alateadvus on kotitäis kõrvalekaldeid.
JUNGI kohaselt on elus muudki peale seksuaalsuse, mis on osa suuremast kõiksusest, mis on aluseks isiksuse kujunemisel ja pidevale mõtte otsimisele. Alateadvusel on kompenseeriv funktsioon, suundudes tervenemisele, kasvule ja isiksuse kujunemisele.
FREUDi jaoks kujutas inimelu endast instiktiivsete teemade lõputut kordumist .
JUNG kujutas, et inimelu areneb pidevalt ja püüdleb täiuslikkuse poole.
FREUDI jaoks oli psüühilise tasakaalu häire algselt pärit lahenduseta seksuaalprobleemist, kompleks , mis ümbritseb isiku seksuaalset energiat ( libiido ).
JUNGI jaoks pole oluline kõrvalekalle, vaid pigem kompenseeriv ja reguleeriv alateadvuse kallutamine püüdmaks ja lahendamaks psüühika kui terviku häiritud tasakaalu.
FREUD arvas , et kõik unenäeod on seksuaalse alatooniga, mis tulevad meie varjatud alateadvusest ja väljendavad meie varjatud ihasid.
JUNGI teoorias toovad unenäod meile alateadvusest vajalikku informatsiooni.
FREUDi isiksuse struktuuri 3 osa:
ID- alateadvus, mis sisaldab allasurutud ihasid, sündsusetuid unistusi ning püüdlusi naudingutele.
EGO- teadvuse keskmeks, püüab rahuldada Id meeletuid ihasid.
SUPEREGO -ülimoraalne ja seepärast väga karm kõigi suhtes, kes seda ei suuda olla.
Mina üritab olla moraalne ja Ülimina on ülimoraalne, siis Miski on lihtsalt amoraaalne.
JUNGI isiksuse struktuuri osad:
EGO- teadvuse keskmeks
PERSONA- isiksus sellisena nagu ta end teistele paista laseb.( Mask )
VARI- sisaldab loomainstinkte, on inimloomuse animaalne osa. Siin on peidus meie hämarad ja ähmased tungid.
ANIMA, ANIMUS - Anima on mehe isiksuse naiselik osa ja animus on naise mehelik osa. Kõige loovam ja terviklikum
on inimene siis, kui tal on ka mõningaid vastassoo loomujooni.
Kokkuvõtteks tuleb nõustuda sellega, et kui freudismist kahju ei sünni, siis on väga hästi. Mingit kasu ei ole ju sellest üldse loota ... Jungi teooria seevastu on palju tähelepanuväärsem, seda võib kohati päris tõsiselt võtta ja kindlasti võib sellisest suhtumisest inimesse ka kasu olla. Mulle isiklikult tundub, et Jung oli vbl. ekstrasensoorne inimene, kes tajus ja taipas rohkem, kui oskas teistele vastuvõetavas keeles seletada. Kuigi tema raamatuid lugedes tekib vahepeal nende sisu reaalsuse kohta tõsiseid kahtlusi, on suurem osa siiski huvitav ja enam-vähem arusaadav, ainult kohati muudab teksti raskeks veidi vanaaegne kõnepruuk ja originaalne terminoloogia .
KASUTATUD MATERJAL:

• http://www.hypnojung.co.uk/freud-jung.ht m
  
• http://www.parnu.ee/raulpage/koolitus/isiksus.html
  
• C. G. Jung “Mälestused, unenäod, mõtted.”, Eesti Raamat 2004
  
• www.hot.ee/adamsoniloengud/sm/
  
• http://www.siilats.com/psych/freud%20ja%20sisse.ht m