muuta ning sooviti ka töörahvast kaitsvat seadusandlust. Nagu ka tsaar, nägid liberaalid end tegutsevat riigi heaolu nimel, mitte vaid teatud klasside huvides. Marksistidel oli üldiselt essentsialistlik vaade proletariaadist. Proletariaat oli nende jaoks klass mis pidi inimkonna ebaõiglusest ja rõhumisest vabastama. 5 Marksistid, eelkõige bolsevikud, uskusid, et seda ei saa juhtuda enne kui töölisrahvas saab toodud teadlikusse nende ajaloolisest olukorrast ja missioonist. Aga selle teadvuse sisu polnud kaheldav: ,,teadlik proletaarlane" mõistis kapitalismi ebainimlikustavat olemust, tundis oma 3 http://en.wikipedia.org/wiki/Bloody_Sunday_(1905) 4 The Cambridge History of Russia, Volume II Imperial Russia, 1689-1917. lk 634 5 The Cambridge History of Russia, Volume III The Twentieth Century. lk 73 5
tulemusi ning see test ei vaata kaugemale. Kolmandaks see test eelistab osasid faktoreid teistele. -) Nii nagu teisedki isiksuse joonte teooriad, ei anna ka see teooria põhjuseid, miks isiksus selliseks kujuneb nagu ta on. * Selles teoorias toodi välja viis faktorit: -) E ekstravertsus/introvertsus faktor *) Esktravertne on sotsiaalne, uudishimulik *) Introvertne on ebasotsiaalne, -) A sotsiaalsus faktor *) Mõõdab heatahtlikus, omakasu püüdmatus, viisakus. -) C teadlikusse/meelekindluse faktor *) Mõõdab organiseeritust, kompetentsust, vastutustundlikkust. -) N neurootilisesee hk emotsionaalse stabiilsuse faktor *) Madala neurootilisuse puhul on inimene rahulik ja stabiilne. *) Kõrge neurootilisuse puhul on inimene ärevil, ärritatud ja meeleolud vahelduvad kiiresti. -) O avatus kogemusele (openness to experience) *) Mõõdab loovust, kujutlusvõimet, intellektuaalsust, uudishimulikkust. Humanistlik psühholoogia
annaabi.ee 
