Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"algolek" - 54 õppematerjali

algolek on kuskile meie sisse kirjutatud ning seega püüab keha sinna olekusse tagasi
thumbnail
2
doc

Süsteemi teooria

6 Süsteemi matemaatiline mudel ja selle koostamine- Süsteemis toimivate füüsikaliste või muu päritoluga protsesside seaduspärasuste alusel koostatud matemaatiliste seoste (võrrandite) kogum, mis orienteeritud süsteemi puhul seob oleku- ja väljundmuutujaid sõltumatute sisendmuutujatega, võimaldades arvutada süsteemis toimuvaid ajalisi protsesse. Enamasti matemaatiline mudel esitatakse süsteemi ja ülekande iseloomule sobivas kokkuleppeliselt standardses vormis. 1.7 Algolek ja selle sisu- algolek ajahetkel t = 0 ehk x(0). Kuna süsteemi olekut võib võrrelda mäluga, siis tähendab see, et süsteemi algolek sisaldab tema minevikku iseloomustavat informatsiooni. Kui väljundmuutuja ühtib olekumuutujaga kirjeldatakse mittenullist olekut väljundmuutuja algväärtusega 1.8 Dünaamiline süsteem- Süsteem, milles esinevad ajaliselt muutuvad protsessid (siirdeprotsessid), s.o. aeg on üheks süsteemi mudeli muutujaks...

Süsteemiteooria
391 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Produktsioonid ja predikaatarvutus

Lõpmatu keel - nt suur suur suur Mari jookseb; tubli suur tubli suur Peeter õpib jne. Kuigi grammatiliselt korrektsed, on nad lõpmatu pikkusega laused ja selliseid me ei kasuta loomulikus keeles. 2. Isa ja kaks poega jõe vasakule kaldale Teadmus esitada produktsioonidena. Olekute esitamine, algolek ja lõppolek selle esituse kohaselt, produktsioonid, mis esitavad võimalikke tegevusi ehk operaatorid ühest olekust teise liikumiseks. Otsinguprobleem olekute rumis. Laiutiotsing. Kolmik (i [kas isa on vasakul - 1, pole - 0), p [poegade arv vasakul 0-2], b [paadi asukoht - kui vasakul - 1, pole - 0 Vahepealsed liikumised ei olegi olekud; olekud ainult siis, kui paat ühele kaldale randunud. Nt Algus (1, 2, 1) - isa vasakul kaldal, 2 poega vasakul kaldal, paat vasakul kaldal...

Programmeerimine
14 allalaadimist
thumbnail
18
pdf

Süsteemiteooria kordamisküsimused

Süsteemi mõiste. Süsteemimudel. Muutujad ja parameetrid. Sisend-, oleku- ja väljundmuutujad. Millest sõltub süsteemi käitumine. Süsteemi matemaatiline mudel ja selle koostamine. Algolek ja selle sisu. Dünaamiline süsteem. Pidev- ja diskreetaja süsteemid. Süsteemi mõiste: Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Süsteem on see, mida saab vaadelda süsteemina (süsteem on subjektiivne – kui tahan, vaatan süsteemina, kui ei taha, ei vaata). Süsteem on funktsioon sisendist ja siseolekust, kui see võrrand teada, siis see võrrand on süsteem ehk süsteemimudel. Süsteemi omadused: element/objekt, sidemed (mistahes seosed elementide vahel, võivad olla...

Süsteemiteooria
14 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Küsimused ja vastused Arvutid I eksamiks

Ülejäänud CPU töötab automaatselt. Juhtautomaat: käsukood --> mikrokäsu aasressi register ---> mikroprogrammi mälu --> mikroprogrammi täitmine --> järgmise mikrokäsu aadress mikrokäsu aadressi registrisse / protsessori teiste osade juhtimine. sisendud väljundid olekud üleminekud Mealy automaat: väljundfunktsioon sõltub nii olekutest kui sisenditest Moore'i automaat: väljundf.-n sõltub ainult olekust. algolek = lõppolek operaatorsõlm ­ milles sooritatakse mingi tegevus tingimuslik sõlm ­ hargnemine Jäiga loogikaga juhtautomaat ­ milles algoritmi säilitatakse püsimälus 14. Käsu täitmine protsessoris: e. von Neumanni tsükkel. a) käsukoodi laadimine (käsuloendurisse) b) käsuleonduri modifitseerimine: PC:=PC+1 käsu aadress mälu aadressiregistrisse + read mälupesa sisu mälu puhverregistrisse mälu puhverregistrist kood käsuregistrisse + ALU-sse...

Arvutid i
704 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Teoreetilibe informaatika kordamisküsimused

+ olek) lähtekonfiguratisioon ­ (w,q0) q0 kuulub algolekute hulka lõppkonfiguratsioon ­ (e,r) r kuulub lõppolekute hulka Töötakt ­ relatsioon konfiguratsioonide hulgal (aw, q 1) (w, q2), parajasti siis, kui q2 kuulub delta(a,q1) ­ kui üleminekufunktsioonis on lubatud a lugemisel minna olekust q1 olekusse q2. Lõpliku automaadi poolt aktsepteeritav keel: Ülalmainit' automaat aktsepteerib keele: T(M) = {w | (w,q0) * (e,r), q0 on algolek ja r on lõppolek } 11. Regulaarsete avaldiste, lineaarsete grammatikate ja lõplike automaatide samaväärsus. Iga lõpliku automaadi poolt aktsepteeritav keel on paremlineaarne Automaat M = (,Q,delta,Q0,F). Grammatika G = (,Q,P,S). Produktsioonide hulgaks saab: P = {q aq' | q' kuulub delta(a,q)} või {q a | delta(a,q) on lõppolek} või {S q0 | q0 on algolek} Produktsioonideks on üleminekud olekute vahel (konkateneerides loetud sümboli...

Teoreetiline informaatika
96 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Spikker eksamiks

kaudsega, enne operandi soovitud korrapärasusega, tuleb väljundliidesed) on ühendatud Registermälu kasut. programmi adresseerimist kahandatakse automaadi mällu salvestada tervikuks. Juhtseadme operandide, vahetulemite ja registri sisu 2 või 1 võrra. programm ning ette anda algolek protsessori, mälu ja sisend- aadresside ajutiseks 15.Juht- ja hetkel t=0 Mealy mudel W(t) = väljundliideste vahel kasutatakse säilitamiseks. Käsudekooder operatsioonautomaadi osa käsu (A(t), Z(t)) Moore mudel W(t) ühenduseks siine- mitmejuhiline otsib üles järgmise käsu....

Arvutid i
369 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

Süsteemiteooria 4-nda KT vastused

1. Süsteemi moiste. Süsteemimudel. Muutujad ja parameetrid. Sisend-, oleku- ja valjundmuutujad. Millest soltub süsteemi kaitumine. Süsteemi matemaatiline mudel ja selle koostamine. Algolek ja selle sisu. Dunaamiline süsteem. Pidev-ja diskreetaja süsteemid. 1.1. Süsteemi mõiste Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Süsteemi mõiste komponendid on element/objekt (süsteemi osis, mida kasitletakse süsteemi suhtes jagamatuna, tervikuna), sidemed (mistahes laadi seosed elementide vahel, mis võivad olla orienteeritud, vastastikused, muutlikud, juhuslikud jne) ning terviklikkus (võib...

Süsteemiteooria
580 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Soojustehnika teooria eksamiks

kehale. Ringprotsess- TD omaks antud gaasikomponentsegu temperatuuril, kui ta esineva entalpia muutusega. pr. Kus töötav keha perioodiliselt paisub ja hõivaks kogu gaasisegu mahu. Tähistades üksikute Joonis: komprimeerimis protsessiga taandatakse tema algolek . gaasikomponentide partsiaalrõhud vastavalt Kasutegur: t= lo/q1=q1-q2/q1 ­TD II seadus. p1=(N1kT)/V, p2=(N2kT)/V,..., saame p=p1+p2+... +pn. Järelikult, üksikute gaasikomponentide partsiaalrõhkude summa võrdub gaas-segu kogurõhuga (DALTONI seadus) 24.Carnot' ringprotsess . 7...

Soojustehnika
725 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Thomsoni "rosinakukkel" ja Rutherfordi aatomimudel

Statsionaarses olekus aatom ei kiirga ega neela. Aatomi üleminekul statsionaarsest olekust energiaga E k olekusse energiaga E m kiiratakse või neelatakse energiakvant hf, mis võrdub nende olekute energiate vahega hf = | E k - E m | = E n . Kui elektroni algolek on suurem kui elektroni lõppolek , s.t. E k > E m , siis aatom kiirgab, vastupidiselt aatom neelab kvandi. Bohri postulaadid: 1. statsionaarsete olekute postulaat ­ aatom võib viibida püsivalt vaid erilistes statsionaarsetes olekutes, millele vastavad aatomi koguenergia teatud diskreetsed väärtused E n. Statsionaarses olekus aatom ei kiirga. Väikseimat võimalikku energiat olekut nm aatomi põhiolekuks, kõiki teisi olekuid ergastatud olekusteks. 2...

Füüsika
333 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Ehitusmaterjalid - KT nr. 1

Mida rohkem savi sisaldab Fe2O3, seda madalam on põlemistemp ja seda väiksem tulekindlus. Väiksem CaO sisaldus annab mineraalide moodustamise tõttu suurema tugevuse. Savi Kuivatamisel eraldub kõigepealt vaba vesi. Saviosakesi ümbritsevad veekiled kaovad, osakesed lähenevad üksteisele. Mida peeneteralisem on savi, seda rohkem saab vett välja aurata. Savi algolek on taastatav vee lisamisega. Protsessi mõju- mahu kahanemine kuivatamisel ületab alati mahu kahanemise põletamisel. Vee eradlumine ei tohi toimuda kiiresti, muidu jääb massi niiskus ebaühtlaseks ja tekivad kuivamispraod. Savi Põletamise protsess järgneb kuivatamisele ja selle järel ei ole savi algolek taastatav. >200°C juures hakkavad põlema org.ained. Savimassis tekib taandv keskkond. Siis eraldub keemiliselt seotud vesi, dehüdratiseerub kaoliniit, tekib MgO ja CaO. Nende...

Ehitusmaterjalid
676 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Termodünaamika õppematerjal

Termodünaamika teine printsiip Eelmises punktis oli juttu pööratavast ja pööramatust prot-sessist. Olgu lisatud, et neid protsesse vaatleme isoleeritud süsteemis toimuvaina. Pööratava protsessi illustratsiooniks sobib hästi matemaatilise pendli harmooniline võnkumine. Selle puhul liigub pendlikeha ühest äärmisest seisust teise ja sealt tagasi, mille tulemusena taastub süsteemi algolek . Võn-kumine toimub sisejõudude toimel. Pööratavana võib vaadel-da ka absoluutselt elastse kuuli põrkumist absoluutselt elast-selt pinnalt jne. Pööramatu protsessi puhul ei saavuta süsteem pöördprotses-siga algolekut. Reaalne kuul ei saavuta laualt põrkudes esi-algset kõrgust, sest osa energiat muundub põrkeprotsessis soojusenergiaks. Kui meil on kaks erineva temperatuuriga keha viidud termilisse kontakti, siis...

172 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Arvutid I - Konspekt

* väljundfunktsiooniga - (a1;zi) * automaadi algolekuga x0, mis vastab hetkel x0=0 Abstraktse automaadi töötamisel toimub sisendsõnade muutumine väljundsõnadeks, kusjuures protsessis etendab olulist osa automaadi sisemine olek antud hetkel. Iga järgmine olek oleneb eelmisest. Et väljundsignaalide ja olekute vahetumine toimuks soovitud korrapärasusega, tuleb automaadi mällu salvestada programm ning ette anda algolek hetkel t=0 Abstraktne automaat- matemaatiline mudel järjestikskeemi kirjeldamiseks. * Mealy mudel W(t) = (A(t), Z(t)) * Moore mudel W(t) = (A(t)) - sisend tähtsust ei oma, sõltub ainult olekust A. Nt: Mealy ja Moore'i automaadid võivad olla aluseks ühtede või teiste juhtseadmete väljatöötamisel. Nende erinevus väljundfunktsioonis. Automaadid võivad olla esitatud · tabelina · graafina...

Arvutid i
429 allalaadimist
thumbnail
17
ppt

Energia

Energia Molekulidevahelised interaktsioonid Termodünaamika põhialused Termodünaamika ehk soojusõpetus Bioenergeetika on termodünaamika üheks osaks Süsteem: isoleeritud, suletud, avatud Siseenergia E (J): kõike energia liigid, mis võivad muutuda keemiliste ja füüsikaliste protsesside käigus Siseenergia on olekufunktsioon ­ sõltub ainult süsteemi olekust ja mitte sellest kuidas süsteem antud olekusse on jõudnud Keskendutakse eelkõige muutustele . Muutus tähendab erinevust süsteemi lõppoleku ja algoleku vahel. Näiteks E = E(lõppolek) ­ E(algolek) Süsteemi olek on antud kõikide ainete hulkade ja kahega kolmest järgnevast parameetrist ­ rõhk P (Pa), temperatuur T (K), ruumala V (m3). Termodünaamika esimene seadus Ehk energia jäävuse seadus: isoleeritud süsteemi energia on jääv Suletud süsteemis võib siseenergia muutuda, kas soojuse q (J) või töö w (J) kaudu: E = q ­ w NB! Soojus ja töö ei ole olekufunktsioonid ja mõlemad sõltu...

Keemia alused
21 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Arvutid I eksamipiletid ja vastused

PILET.............................................................................................................................................4 1. Trigerid.......................................................................................................................................4 2. Konveier protsessoris ja mälus...................................................................................................5 3. Suvapöördusmälud.....................................................................................................................5 2. PILET.............................................................................................................................................6 1. Loendurid...

Arvutid i
938 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Automaatjuhtimissüsteemid

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut ANTENNI ASENDI (NURGA) JUHTIMINE KODUNE TÖÖ NR 1 aines "Automaatjuhtimissüsteemid" Miko Allikmäe 061643IASB IASB51 Juhendaja:Eduard Petlenkov Esitatud: 26.10.2008 Kaitstud: Õppejõud: Tallinn 2008 Tähistuste selgitused X(t) ­ antenni nurk [rad] X2 ­ antenni nurga muutumise kiirus [rad/s] X2max ­ maksimaalne lubatud antenni nurga muutumise kiirus [rad/s] J ­ kõikide keerlevate osade inertsmoment [kg*m2] Bs ­ igasuguste sumbumiste summaarne koefitsient [kg*m2/s2] M ­ mootori poolt arendatav mom...

Automaatjuhtimine
209 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Ehitusmaterjalide konspekt

tooteid, mille kaaluline veeimavus on vähemalt 5%. Tihedad on tooted, kus kaaluline veeimavus on alla 5% 3.1.Tooraine Keraamika tooraineks on savikad materjalid, mis koosnevad plastsest saviainest ja mitteplastsest osast, kujutades endast peeneteralist polümineraalide kompleksi, mis veega segades moodustavad plastse massi. Veega segatud plastse massi kuivatamisel säilitab toode oma kuju,sealjuures vee lisamisel on savi algolek taastatav,. Põletamisel moodustub füüsikalis-keemiliste protsesside tulemusena tugev tehiskivi, mille olek ei ole enam vee lisamisega taastatav . Ka erineb keraamika mineraloogiline koostis lähtematerjali, savi, koostisest 3.1.1.Savide kui tooraine omadused Saviks nimetatakse peeneteralist materjali, mis valdavalt koosneb hüdratiseeritud alumiinium silikaatidest. Savisid, mis sisaldavad <40% tolmu ja kvartsliiva, nimetatakse rasvasteks savideks. Savisid,...

Ehitusmaterjalid
283 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Võnkliikumine ja pendlid

2 Sissejuhatus.........................................................................................3 Võnkliikumine.......................................................................................4 Pendli võnkumine..................................................................................5 Võnkumise sumbumise katse........................................................5 Võnkesüsteem......................................................................................6 Matemaatiline pendel.............................................................................6 Impulsimomendi jäävuse seadus...........................................................................7 Foucault pendel...

Füüsika
27 allalaadimist
thumbnail
57
doc

Digitaaltehnika

3 2 Arvusüsteemid..................................................................................................................... 4 2.1 Kahend-, kaheksand-, kuueteistkümnendarvude teisendamine kümnendarvudeks.......4 2.2 Teiste arvsüsteemide arvude murdosa teisendamine kümnendarvu murdosaks...........5 2.3 Ülesanne 1.................................................................................................................... 5 2.4 Ülesanne 1a.................................................................................................................. 6 2.5 Ülesanne 1b.................................................................................................................. 6 Kümnendarvu teisendamine kahend-, kaheksand-, kuueteis...

Digitaaltehnika
83 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Termodünaamika I eksamiküsimused vastustega

Isotermne Süsteemi temperatuur protsessis ei muutu Isobaarne Süsteemi rõhk protsessis ei muutu Isohoorne Süsteemi maht protsessis ei muutu Isoentroopne Entroopia protsessis ei muutu Isoentalpne Süsteemi entalpia protsessis ei muutu Polütroopne Gaasiga toimuva protsessi puhul pvn on konstantne 30. Ringprotsessi mõiste, ringprotsessi teostamise eesmärk. Ringprotsessid on need protsessid, milles süsteemi algolek taastub pärast seda kui süsteem on läbinud järjestikku mitu erinevat termodünaamilist vaheolekut. Ringprotsessi tähtis eesmärk on soojuse muundamine tööks, mis ongi tehnilise termodünaamika peamine eesmärk. 31. Oleku ja protsessifunktsiooni mõiste. · Olekufunktsioonid on funktsioonid, mis iseloomustavad süsteemi olekut, aga mis ei sõltu protsessi kulgemise teest. Protsessifunksioon sõltub, kuidas süsteem läheb algolekust lõppolekusse....

Termodünaamika
226 allalaadimist
thumbnail
21
docx

Soojustehnika konspekt

Termodünaamika II seadus määrab termodünaamilise protsessi suuna väiksema tõenäosusega olekust suurema tõenäosusega olekusse. Def. Soojus võib iseenesest suunduda ainult kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale. Ringprotsess ­ Termodünaamiline protsess kus töötav keha perjoodiliselt paisub ja komprimeerimis protsessiga taandatakse tema algolek . Selleks, et soojusmootor teeks pidevat tööd on vaja peale igat paisumisprotsessi ta tagasi tuua algolekusse. Selleks on aga vaja läbi viia paisumisele vastupidine protsess. Protsessi, mille käigus termodünaamiline keha läbides rida vahepealseid olekuid tuleb tagasi algolekusse nimetatakse ringprotsessideks. Otsese ringprotsessi alusel kõiki sisepõlemismootorid töötavad ringprotsessi alusel. Carnot´ ringprotsess...

Soojustehnika
134 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun