Kofeiin ja luude hõrenemine Tänapäeva inimesel on väga suur luude hõrenemise risk, mida otseselt ei suurenda kofeiin, aga kofeiin vähendab kaltsiumi, magneesiumi ja vitamiin D omandamist, mis omakorda põhjustab luude hõrenemist. Mis on luude hõrenemine ja mida see endaga kaasa toob? Osteoporoos tähendab sõna-sõnalt poorseid luid. Sa ei pruugi seda enne tähele pannagi, kuni murrad mõne luu või hakkad oma senist pikkust kaotama. Osteoporoos (ehk luude hõrenemine) on haigus, mis suurendab luude murdumise riski
sõita kõik koos. Paar autot vähem liikluses ja meie Maa on juba natukene puhtam. Paljud ohtlikud aurud satuvad õhku tehase korstende kaudu, millel pole peal spetsiaalseid katteid. Katted tuleks muretseda kindlasti. Ohtlike kemikaale on tänapäeval võimalik hävitada, neid ei pea peitma enam maa alla. Muutes lenukite arvu ja kõrgust taevas ja ostes osoonisõbralikud külmkapid, saame ära hoida osoonikihi hõrenemise. Kui me ei pööra oma tegevuste tagajärgedele tähelepanu, siis võime mõtlematult osoonikihti augud tekitada. Selle hõrenemise tagajärjed on surmavad. Sagenema võivad hakata vähkkasvajad, juurde võivad tulla uued pärilikud haigused ja muutuda võib rakkude keemiline koostis ning pidurduda nende kasv. Fossiilsete kütuste põletamisega suureneb süsihappegaari hulk atmosfääris ja see võib tekitada kasvuhooneefekti. Kariloomade arvu kasvuga kaasneb
Eesti Maaülikool Põllumajandus ja keskkonnakaitse instituut Referaat Eesti osa osoonikihi hõrenemises, probleemid ja tagajärjed Tartu 2008 Sisukord: 1.Osoon ja osoonikiht.....................................................................................................3 2.Osoonikihi hõrenemise põhjustajad ja tagajärjed........................................................3 3.Osoonikihi hõrenemine maailmas...............................................................................4 4.Osoonikihi hõrenemine Eestis.....................................................................................5 5.Osoonikihi ja seda kahjustavate ühendite seire Eestis................................................ 7 6.Osoonikihi paksus Eesti kohal.............................................
Põhja-Ameerika kohal Osooniaugu tekkimises on põhiliselt süüdistatud inimeste poolt õhku paisatavaid freoone. Freoon on tugev katalüsaator, mis lõhustab kolmest hapniku aatomist koosneva osooni molekuli hapnikuks ja vabaks radikaaliks. Osooniaugu tekkimist kirjeldavad Chapmani võrrandid. Osooni tekib ja kaob stratosfääris pidevalt, kuid looduses toimub see reeglina ultraviolettkiirte, mitte freoonide toimel. Osoonikihi hõrenemise tagajärjed Osoonikihi hõrenemise tõttu jõuab Maale lühilainelist ultraviolettkiirgust (lainepikkusega alla 300 - 400 nm), mis põhjustab inimestel nahavähki. Liigse ultraviolettkiirguse tõttu kannatavad ka loomad ja taimed. Kuigi inimkond on püüdnud piirata osoonikihti hõrendavate ainete (freoonide) atmosfääri paiskumist, ei tasu osooniaukude kadumist oodata enne 2048. aastat. Osooniauk Antarktika kohal, september 2000
Osoonikihi tekkimine oli väga tähtsaks elusorganismide arengu eelduseks. Osoonikihti lõhuvad freoonid, mida kasutatakes külmutuskappides. Mõningad tööstused on hakkanud kasutama butaani ja propaani, aga seda pole teinud kõik tööstusettevõtted. Osoonikihti lõhuvad ka kõrgel lendavad lennukid. Lennukikütuse põlemisel tekkib hulgaliselt põlemisjääke, peamiselt lämmastikdioksiide ja veeauru ning aerosooliosakesi. Osoonikihi hõrenemise tagajärjel tekkivad haigused, elusorganismide mutatsioonid ja see häirib fotosünteesi. Osoonikihi kahjustamine toob kaasa UV-B kiirguse hulga suurenemise ja negatiivse mõju. Ka Eesti aitab kaasa, et osoonikiht ei hõreneks. Eesti keskkonnastrateegia on seadnud enda eesmärgiks kõrvaldada järk-järgult nii tööstusest kui ka kodumajapidamistest osoonikihti kahandavad tehisained. Selleks et ära hoida osoonikihi hõrenemist tuleks vähendada aerosoolide
Looduslikud protsessid ei suuda kompenseerida inimtegevuse mõju. Seepärast on teadlased esitanud erinevaid ideid, kuidas osoonikihti tehislikult taastada. "Üks idee on osoonigeneraatoritega lennuk, mis külvaks osooni. Välja on öeldud ka idee viia atmosfääri hapnikku, mis muutuks sel päikesekiirte toimel osooniks. Probleem on selles, et lennuki ning raketimootori põlemisgaasid on osoonikihile kahjulikud. Igaüks saab kaasa aitata osoonikihi hõrenemise peatamisele(aeglustamisele) kui kasutab ainult osoonisõbralikke tooteid või viib vana külmkapp ainult selleks ettenähtud elektroonikaromude kogumispaika. 5. KOKKUVÕTE Osoonikiht on nagu kilp mis kaitseb Maad Päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Osoonikiht on unikaalne ja iseloomulik ainult meie planeedile. Kui osoonikiht kaob, steriliseerib päikesekiirgus maapinna, hävitades sellelt kõik elava
Tüvirakud on diferentseerumata jagunemisvõimelised algrakud. Neist on võimalik kasvatada kudesid, elundeid ja organeid. Keda aitavad tüvirakud? Aju: tüvirakkude kasutamine peaks aitama Alzheimeri ning Parkinsoni tõve põdejaid. Edukaid katseid on läbi viidud hiirtega. Nahk: tüvirakkudest loodud nahka kasutatakse inimestel, kellel on suured põletushaavad. Silmad: loodetakse, et tüvirakud aitavad pimedatel taastada vähemalt osaline nägemine. Luud: tüvirakkudest oodatakse abi luude hõrenemise ravis. Edukaid tulemusi on toonud katsed koertega. Erinevad tüvirakud Lõigustusrakud: need on kõige arengu võimelisemad, mis tekivad sügoodi esimestel jagunemistel. Embrüoaalsed tüvirakud: need rakud võivad ka diferentseeruda kõigiks rakutüüpideks, kuid ei saa areneda tervikorganismiks. Nabaväädivere tüvirakud: need tüvirakud saadakse sünnituse ajal võetud nabaväädi veeni verest ning säilitatakse. Hiljem on võimalik sellel inimesel neid kasutada, kelllelt need pärit on.
1.Osoonikihi hõrenemine: Tähtsus: neelab päikselt lähtuvat lühilainelist ultravioletkiirgust, osoonikiht toimib filtrina ning tõkestab kahjuliku uv-b kiirguse jõudmise maapinnale. Hõrenemise põhjused: atmosfääri paisatud saastained freoonid,lämmastikuühendid, klooriühendid, looduslikud kuid ka inimese põhjustatud. Tagajärjed: jõuav maapinnale suur hulk uv-b kiirgust,mis võib põhjustada mutatsioone organismides,naha kiire vananemine,silmakae. Mis on freoonid,? Keemiliselt püsivad ühendid,mis lagundavad osoonikihti. kust need ained õhku satuvad? 2.Kasvuhooneefekt: milles seisneb, mis seda põhjustab? Millised võivad olla tagajärjed? Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri,kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud.Tulemuseks on atmofääri soojenemine,see on looduslik protsess,mis on onimtegevuse tagajärjel süvenenud. Tagajärjed: ilmastik muutub ebapüsivaks,sagenevad...
Biomassil põhineva soojus- ja elektrienergia koostootmisjaama olelusringi hindamine Koostaja: Triin Rist Tööstusökoloogia II Artiklis uuriti elektri- ja soojusenergia koostootmisjaama keskkonnamõjusid. Uuring viidi läbi kolmel esineval skaalal (mikro, väike ja keskmine). Uuriti 10 erinevat kategooriat (globaalse kliima soojenemise, hapestumise, abiootilise ammendumise, eutrofeerumise, fotokeemilise oksüdatsiooni, osoonikihi hõrenemise, mürgistust inimestele, põhjavee reostumise, merevee reostumise ja maapinna reostumise potentsiaali. Kuna Norra on seadnud endale ambitsioonikad eesmärgid taastuvenergeetika kasutamisele, siis on biomassil põhinevad koostootmisjaamad üks hea võimalus eesmärkide saavutamiseks. Kuna hetkel on maailmas enimkasutusel fosiilsetel kütustel põhinevad energiaallikad, siis otsitakse alternatiive taastuvate energiaallikate hulgast, mille keskkonnamõju oleks väiksem.
Ning lisaks kui võimalik, siis vältida erosiooni ja vaesumist. Nüüd ka mõnevõrra vähem tähtsamad probleemid aga siiski märkimisväärsed. Loodusvarade kasutamises peaks arvestama nende olemasolu rohkust ning kaaluda pikemalt ning suuremalt taastuvate loodusvarade kasutamist. Kindlasti soovitaksin ma kaaluda mitme metallide korduvkasutamist. Lisaks peaks võimalikult suurelt arendada kaevandamise ja töötlemise tehnoloogiaid. Siis võib veel siin välja tuua osoonikihi hõrenemise. Sellel on väga suur tähtsus. Ilma selleta ei oleks elu maal, sest see neelab Päikeselt tulevat lühilainelist UV- ja infrapunakiirgust. Hõrenemise põhjusteks on õhukonditsioneerid, atmosfääri paisatud saasteained, aerosoolid ja ehitusmaterjalide tööstused. Ma nõuaks nende kõigi eelpool mainitud asjade vähendamist ning lämmastikväetiste õigeaegset kasutust. Väiksemaks probleemiks võib tuua ka hapestumise. Nende põhjusteks on kütuste põlemine ja saaste tööstustest
ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiirgus, olles seega kasvuhoonegaas. 1970ndail aastail, mil hakati atmosfääriuuringuteks kasutama satelliite, avastati, et osoonikiht hõreneb kohati tugevalt ja tekivad nn. osooniaugud. Osooniaugud on tekkinud pidevalt aastast 1979 ja on sellest ajast kasvanud. Osooniaukude teket põhjustavad inimtegevuse tagajärjel atmosfääri sattunud osooni lagundavad katalüsaatord. 1985. aastal avastasid teadlased osoonikihi olulise hõrenemise ehk nn. osooniaugu Antarktika kohal. Pikka aega arvati, et muutused osoonikihis on üksnes looduslikud, kuid kartused inimmõju kahjulikust toimest said teatavaks üsna varsti. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, millest kõige tähtsamat rolli mängivad kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid. Need on keemiliselt püsivad ühendid, mis võivad atmosfääris lagunemata ringelda sadakond aastat. Freoone kasutatakse
10 tähtsat fakti toidu ja tervise kohta #1. Kõrge rasvasisaldusega (eriti küllastunud rasvadega) ja väga soolast toitu seostatakse suurema südamehaiguste riskiga. #2. Liiga kõrge suhkrusisladusega toidu tagajärjeks on liiga suur glükoosi hulk veres, mis võib viia diabeedini. #3. Ebatervislik toitumine suurendab depressiooni ja tujumuutuste riske. #4. Toit, milles olulise toitaine- kaltsiumi- tase on madal, tõstab luude nõrgenemise ja hõrenemise riski. Kaltsium on hädavajalik luude tugevdamiseks. #5. Lisandite, säilitusainete ja rafineeritud suhkru poolest rikas toit võib põhjustada kehva kontsentratsioonivõimet, hüperaktiivsust ja agressiivsust. Selle põhjuseks on kroomi puudus. Kroom, mis lisandite- ja suhkrurikkas toidus eemaldatakse rafineerimisel, on vajalik veresuhkru taseme kontrolli all hoidmiseks. #6. Arvatakse, et umbes üht kolmandikku vähkkasvajatest on võimalik tõkestada toimusharjumuste muutmisega. Toiduga, mis on kõrg...
Sadu miljoneid aastaid tagasi eraldusid koos fotosünteesi tekkega atmosfääri hapnikumolekulid, millest moodustus osoonikiht. Tänu osoonikihi tekkele sai võimalikuks elu väljumine veest maismaale, sest muidu hävitanuks Päikese ultraviolettkiirgus siin kõik elava. 1985. aastal avastasid teadlased osoonikihi olulise hõrenemise ehk osooniaugu Antarktika kohal. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, millest olulisimat rolli mängivad kloororgaanilised (CFC) ühendid e freoonid. Freoonideks nimetatake madala molekulmassiga ehk väikese süsiniku aatomite arvuga fluoro- ja kloroalkaane. Enamasti on nendeks metaani või etaani fluoro- ja kloorühendid. Freoonid on väga püsivad, mittepõlevad, mittemürgised ning rõhu all toatemperaaturil kergesti veeldatavad gaasilised ained
Ebapüsiv ja laguneb kergesti, eraldades atomaarset hapniku Väga tugev oksüdeerija Võib kasutada joogivee desinfitseerimiseks (analoogselt klooriga) Osoon võib tekkida välgulöögi kanalis tekkiva kõrge temperatuuri mõjul Osoon looduses (O3) Vähese osoonisisaldusega õhk on tervislik, sest osoon häivitab baktereid Osoonikihil on kaitsev toime päikeselt lähtuva UV-kiirguse vastu Viimastel aastakümnetel on osoonikiht hõrenenud ja nn osooniaugud tekkinud Selle hõrenemise tõttu jõuab maapinnale palju UV-kiirgust, mis põhjustab nahavähki Hapniku saamine Saadake labaratooreselt mõnede hapnikurikaste ainete kuumutamisel Laboris kui ka tööstustes kasutatakse vee elektrolüüsi, puhtama hapniku saamiseks Hapniku kasutamine Paljudes valdkondades: Terasesulatuses Keevitustöödel Keemiatööstuses Põlemisprotsesside intensiivistamisel Varustatakse tuukreid ja kosmonaute Meditsiinis Vesi Vesi on kõige levinum aine Universumis
kuuluvad steroidide hulka. Östrogeenid tekivad peamiselt imetajate munasarjades vähesel määral ka munandeis, neerupealsetes ning rasvkoes. Naise organism toodab östrogeeni kaks kuni kümme korda rohkem, kui mehe oma Östrogeen mõjutab kõiki elundeid ja kudesid ning paneb aluse naiselikkusele: selle toimel areneb naiselik kehaehitus, käitumine ja iseloom. Östrogeen reguleerib menstruaaltsüklit, kaitseb veresooni lupjumise ja luid hõrenemise eest, ning hoiab tasakaalus vererõhu. Põhjustab emaka limaskesta paksenemist pärast menstruatsiooni. Raseduse ajal soodustab östrogeen rindade ja emaka kasvu, stimuleerib ka sünnituse algust. Östrogeeni hulk väheneb anovulatsiooni ajal - siis, kui munarakud ei küpse või küpsevad puudulikult. Näiteks kliimaksi ajal jäävad ära menstruatsioonid, algab luude hõrenemine, kiireneb veresoonte lupjumine ja nahk kaotab elastsuse. Tagajärjeks on luumurrud,
ümber kaitsekilbi, mis kaitseb inimest ja keskkonda Päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Osoonikiht paikneb 1050 kilomeetri kõrgusel stratosfääris hästi hõredalt, nii et kokkusurutuna küüniks selle paksus vaid mõne sentimeetrini. Osoonikiht on kõige peenem atmosfääris asuvatest filtritest. Osoonikihi hõrenemine Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri sattunud saasteained. 1985. aastal avastasid teadlased aga osoonikihi olulise hõrenemise ehk nn. osooniaugu Antarktika kohal. Kaua arvati, et muutused osoonikihis on üksnes looduslikud, kuid kahtlused inimmõju kahjulikust toimest seoses ülehelikiirete lennukite lendude ja nende heitgaaside sattumisega osoonikihi kõrgusele. Üheks suuremaks ohuks osoonikihile peetakse nn freoone. Freoonid on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku ja fluori. 1. jaanuarist 2015 on igasugune halogeenitud klorofluorosüsivesinikkude lisamine seadmetesse keelatud.
Nahk on tundlik ultraviolettkiirguse suhtes. Lühiajalisel päevitamisel tekkinud punetus kaob mõne päeva jooksul ja epidermises tekib mustjaspruun värvaine melaniin, mis kaitseb nahka ultraviolettkiirguse edasise mõju eest. Pikaajaline päevitamine vanandab nahka sarvkiht pakseneb ja muutub karedaks, pärisnaha kollageen hakkab lagunema ja elastiin jäigastub. Päevitus (melaniini teke) üksi ei kaitse nahka ultraviolettkiirguse eest, eriti tänapäeval, mil osoonikihi hõrenemise tõttu on päikesevalguse ultravioletne osa muutunud intensiivsemaks ja nahavähi oht on suuremaks.
milline maapind on. 2. Selgita üldist õhuringlust ( kagu- ja kirdepassaadid, parasvöötme läänetuuled, polaaralade tuuled, mussoonid) 3. Selgita maa- ja merebriisi teket. mere-Jahedam õhk liigub kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale ja surub sooja õhu ülespoole. 4. Iseloomusta peamiseid õhumasse. Kliimavöötmete iseloomustus. ekvatoriaalne,troopiline,parasvöötme,Polaarne(arkt,antarktiline) 1. Selgita kasvuhooneefekti süvenemise, osoonikihi hõrenemise, happesademete ja sudu tekkepõhjusi ning mõju keskkonnale. Too näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele. 2. Soojade ja külmade hoovuste mõju kliimale Soe hoovus muudab kliima pehmemaks,soojemaks ja niiskeks 3. Võrdle mandrilist ja merelist kliimat. mandriline-suur aastane õhutemperatuuri amplituud ja väike aastane sademete hulk. 'mandrite sisealadele ja külmade hoovuste lähedastele rannikualadele.mandrilise kliimaga alades on suur vee nappus, siis
Osoonikiht ümbritseb Maad 10-50 km kõrgusel. Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab Päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiirgus, olles seega kasvuhoonegaas. 1970-ndail aastail, mil hakati atmosfääriuuringuteks kasutama satelliite, avastati, et osoonikiht hõreneb kohati tugevalt ja tekivad nn. osooniaugud, kus aine kontsentratsioon on eriti vähenenud. 1985. aastal avastasid teadlased osoonikihi olulise hõrenemise ehk nn. osooniaugu Antarktika kohal, kuid osoonikihi hõrenemist on täheldatud ka Arktika, Euroopa ning Põhja-Ameerika kohal. Osooniaugud on tekkinud pidevalt aastast 1979 ja on sellest ajast kasvanud. Osooniaukude teket põhjustavad inimtegevuse tagajärjel atmosfääri sattunud osooni lagundavad katalüsaatord. Pikka aega arvati, et muutused osoonikihis on üksnes looduslikud. Näiteks on osooniaugud Antarktika kohal
Halogeenalkaanid on sünteetiliselt toodetud ja äärmiselt mürgised, kuid nende ühendid on siiski leidnud laialdast kasutust erinevates jahutusseadetes ja aerosoolides. Ning nende kastutusest tekkinud keskkonnaprobleemidele hakati tähelepanu pöörama alles eelmise sajandi lõpusirgel. Üks olulisemaid keskonnaprobleeme, mis on seotud halogeenalkaanidega on kindlasti osoonikihi hõrenemine. 1985. aastal avastasid teadlased osoonikihis olulise hõrenemise Antarktika kohal. Pikka aega arvati et muutused osoonikihis on üksnes looduslikud, kuid kartused inimõju kahjulikust toimest said teatavaks üsna varsti. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, milles kõige tähtsamat rolli mängivad kloororgaanilised ühendid ehk feroonid ja broomiühendid, need on keemiliselt püsivad ained mis võivad atmosfääris lagunemata ringelda sadu aastaid seega piiratakse nende ühendite
Tööstustes ja ettevõtetes on freoonide kasutuselevõtmine oluliselt vähenenud. Nende asemel on hakatud kasutama osoonikihile ohtutuid fluorosüsivesinikke (HFC). Osooni valdkonda korraldab välisõhu kaitse seadus ning Vabariigi Valitsuse määrused. Tänud sellele on osoonikihti kahadavate ainete kasutamine Eestis 98% ulatuses lõpetatud. Teisel pool maakera ollakse väga ärevil osoonikihi hõrenemise pärast, sest ultraviolettkiirguse tugevnedes kahjustuvad kõik ökosüsteemid: langeb põllusaagikus, sageneb haigestumine nahavähki, suureneb katarakti oht jne. Uus-Meremaal käib hoogne kampaania freoonide CFC (R12) ja HCFC (R22) asendamiseks väheohtlikega, nagu HFC (R134a ja mitmed segud), hiljem aga täielikuks üleminekuks looduslike ainete (ammoniaak, CO2, propaan, õhk, vesi jne) kasutamisele külmaainetena. On loodud spetsiaalsed ettevõtted
ATMOSFÄÄR 2017 MIS ON ATMOSFÄÄR? • ATMOSFÄÄR – Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. • Maa atmosfääri alumine piir on maa- ja merepind, ülemine piir ei ole täpselt määratletav. Atmosfäär http://feelgrafix.com/972394-atmosphere.html MIS GAASIDEST KOOSNEB ATMOSFÄÄR? • Lämmastik • Hapnik • Argoon • Süsihappegaas • Veeaur jne • Lämmastik – tekib orgaanilise aine lagunemisel (toitaine taimedele). • Hapnik – tekib taimede FS käigus (vajalik organismidele hingamiseks). • Süsihappegaas tekib: • organismide hingamisel, fossiilsete kütuste põlemisel ja vulkaanipursetel. • Tähtsus: • FS toimimine • Seob Maa soojuskiirgust • Mõjutab õhutemp. • Veeaur tekib: • auramisel maapinnalt, transpiratsioon, vulkaanipurse, kuumaveeallikad, hingamisel jne. • Olulisus: • Veeringe ja sademed • Õhutemp. ühtlust...
nii kergesti kui suguõed, kelle organismi satub seda stimulanti vähem. Ettevaatlikuks peaks koola- ja energiajookide sõbrad muutma ka tõsiasi, et kofeiini sisaldavates karastusjookides leidub parkhapet (tanniini), seedeelundeid ärritavat ainet, mille ülemäärane kogus kehas takistab vajalikel mineraalidel ja toitainetel organismi imendumist. · Tänapäeva inimesel on väga suur luude hõrenemise risk, mida otseselt ei suurenda kofeiin, aga kofeiin vähendab kaltsiumi, magneesiumi ja vitamiin D omandamist, mis omakorda põhjustab luude hõrenemist. · Aluseline mõtlemine kofeiin on positiivse laenguga ning su keha energia varud on negatiivse laenguga. Tarbides kofeiini ei anna sa kehale energiat, vaid tarbid suures koguses oma varusid. · Kofeiin aitab ülesannete sooritamisel, mis nõuavad jätkuvat tähelepanu, isegi sel
Effektiivne kiirgus- Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Positiivne kiirgusbilanss- maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergia, kui ise soojuskiirgusena ära annab. Negatiivne kiirgusbilanss- maapind annab rohkem soojuskiirgust ära kui juurde saab. Tervikuna on maakera kiirgusbilnass tasakaalus. Kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhoone effekti tugevnemise tõttu. Osoonaugud- Osoonikihi olulist hõrenemise kohta stratosfääris. Montreali Protokoll- riigid on võtnud endale kohustuseks lõpetada freoonide tootmise. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad freoond( ained balloonide kasutamises, külmutuskappide gaasid, ja õhujahutamisseadmed) KASVUHONEEFEKT.(kasvuhoonegaasid) Mida suurem on õhurõhu muutus, seda tugevam tuul puhub. Oluliseks tuule suunda mõjutavaks jõuks on inetsjõud ehk Coriolisi jõud. Selle jõud on maksimaalne poolustel ja puudub ekvatoril.
Osoon kaitseb meid kõrvetava päikese eest Elu Maal ei saa kesta ilma atmosfääri ehk maakera ümbritseva õhkkonnata. Aegade jooksul on atmosfääri koostis muutunud, kuid enamasti nii aeglaselt, et elusloodus on suutnud muutustega kohaneda. Nüüdseks aga oleme jõudnud selleni, et maavarade kasutamine, keerulised tootmisprotsessid, transport ja ulatuslik fossiilsete kütuste tarbimine on atmosfääri koostist kiiresti muutmas. Ühe abinõuna võitlemisel atmosfäärimuutuste vastu soovitavad teadlased kaitsta maakera ümbritsevat osoonikihti. Mis on osoon ja miks seda vaja on? Osoon on oma olemuselt hapnik, koosnedes kolmest aatomist tavalise kahe asemel. Elusorganismidele on osoon kahjulik, mõjudes söövitavalt ja ärritavalt. Osoonil on terav lõhn, mida mõnikord tunneb äikese ajal ja töötavate elektrimootorite läheduses. Osoon tekib, laguneb ja taastekib atmosfääris ultraviolettkiirguse (UV) toimel. Osoonist moodustuv kiht kaitseb Ma...
kolesteroolitaset. Katsete tulemusena arvatakse, et maitake tarbimine võib kaitsta maksa ebatervislikust toitumisest tulenevate kahjustuste eest. See vähendab isu, pärsib kaalutõusu ning võib seega olla kasulik neile, kes peavad dieeti. Samuti on maitake väga hea vähi vastase toimega ning taastab keemiaravi järgselt immuunsust. Väidetavalt leevendab ka HIV positiivsete patsientide haigussümptomeid. Kasutatakse ka osteoporoosi ehk luude hõrenemise profülaktikas. Praegusel ajal maitake tootmine kontrollitud tingimustes on üha kasvav trend. Eestis on leht-kobartorik I kaitsekategooriasse kuuluv liik ent Lätis leidub teda ohtralt. 3 4 Harilik kedristõlvik (Cordyceps militaris) Harilik kedristõlvik sisaldab põletikuvastaseid polüsahhariide, mis on tõhusad kasvajate ja nende metastaasi vastu. Seen sisaldab kordütsepiini, mis tapab baktereid.
Bioloogia kontrolltöö materjal Ökosüsteem ja seda iseloomustavad näitajad Ökosüsteem on isereguleeruv tasakaalustatud tervik, kus toiduahelate ja aineringete kaudu on omavahel seotud organismid ja neid ümbritsev keskkond. Ökosüsteemi iseloomustavad näitajad: 1. Ökosüsteemi liigiline koosseis 2. Liigi rikkus (erinevate liikide arv) 3. Dominant-liik, mille populatsioon ökosüsteemis on kõige arvukam. 4. Produktiivsus – ehk tootlikkus biomassi (taimede) juurdekasv aja jooksul. Toitumissuhete põhjal organismide jaotamine Toitumissuhted ökosüsteemis: Toitumissuhete põhjal jaotatakse orgnismid troofilistele tasemetele: Troofiline tase - iga järgneva toiduahela lüli 1 Tootjad ehk produtsendid Toodavad orgaanilist ainet kogu ökosüsteemi jaoks näiteks: taimed, vetikad - fotosüntees 2 Tarbijad ehk konsumendid Tarbivad taimede poolt toodetud orgaanilist ainet a) esimese astme tarbijad ehk primaarsed konsumendid (tai...
kahjusta niivõrd osoonikihti. Aerosoolides kasutada CFC- ühendite asemel suruõhku. Energeetikas toota elektrit taastuvatest energiaallika- test. Tööstuses ja transpordis vähendada kahjulike ühendite emissiooni. Autodel kasutada hübriidtehnoloogiat ja minna üle teistele energiaallikatele. Üritadataastada osoonikihti Rahvusvahelised lepped Montreali protokoll Jõustus 01.01.1989 Kohustab võitlema osoonikihi hõrenemise ja osoonile kahjulike ainete leviku vastu. Rahvusvahelised keskkonna- alased kokkulepped Osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon (sõlmitud 22. märtsil 1985) Osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll (sõlmiti 16. septembril 1987) Mõlema leppega ühines Eesti 1996. aastal Kasutatud materjalid http://www.va.ttu.ee/~erkie/osoon/osoonileht1.htm http://www.agenda21.ee/Juhend/kooliagenda.htm http://www.klab.ee/Osoonibyroo/O3kaitse.htm http://upload.wikimedia
kasutama mõõdukalt ja mõistusega, kuna see on otseselt tema enda huvides. Osoonikihi hõrenemine. Fotosünteesi tekkega sadu miljoneid aastaid tagasi eraldusid atmosfääri hapnikumolekulid, moodustus osoonikiht. Arvatavasti just tänu osoonikihi tekkele sai võimalikuks elu väljumine veest maismaale, sest muidu hävitanuks Päikese ultraviolettkiirgus siin kõik elava. 1985. aastal avastasid teadlased aga osoonikihi olulise hõrenemise ehk nn. osooniaugu Antarktika kohal, osoonikihi ulatuslikku hõrenemist täheldati hiljem ka Põhja-Kanadas. Kaua arvati, et muutused osoonikihis on üksnes looduslikud, kuid kahtlused inimmõju kahjulikust toimest süvenesid seoses ülehelikiirete lennukite lendude ja nende heitgaaside sattumisega osoonikihi kõrgusele. Läbi hõrenenud osoonikihi tungiv ultraviolettkiirgus võib suuresti mõjutada elu Maal: muuta taimede keemilist koostist, pidurdada nende kasvu jpm..
· valitsevad tuuled Kliima on Maa või mõne selle piirkonna temperatuuri, sademete jm. statistiline iseloomustus. Kliimasüsteemi moodustavad aga kõik need tegurid, mis Maa kliimat kujundavad: Päike energiaallikana, atmosfäär, maailmameri, maismaa, õhus olevad gaasid jne 21. analüüsib kliima mõju teistele looduskomponentidele ja inimtegevusele; 22. teab kasvuhooneefekti süvenemise, osoonikihi hõrenemise, happesademete ja sudu tekkepõhjusi ning mõju keskkonnale, toob näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele; Kasvuhooneefekti süvenemise tekkepõhjuseks: On nn. kasvuhoonegaasid: · susihappegaas e. CO" · metaan CH4 · lämmastikoksiidid NOx · Freoonid · Veeaur H2O · Trihapnik e. osoon O3 kasvuhooneefekt süvenemise mõju: võib paljusid alasid oodata uputus.
naatriumisisaldusega (üle 200 mg/l kohta) veed pole soovitatavad kõrge vererõhu korral. Kaaliumi on rohkem nn. kunstlikes mineraalvetes, naturaalses mineraalvees on kaaliumi tavaliselt 5...20 mg/l. Kaaliumirikas vesi aitab väljutada liigset naatriumi (eriti oluline kõrgvererõhutõve puhul). Ka magneesium on olulise toimega bioelement, eriti närvisüsteemile. Üle 30 aasta vanustel naistel suureneb osteoporoosi ehk luukoe hõrenemise risk, selle vältimiseks tuleks päevas tarbida 700-1000 mg kaltsiumi. Kes ei soovi tarbida kaltsiumirikkaid, kuid samas suure rasvasisaldusega piimatooteid, võiks juua suure kaltsiumisisaldusega mineraalvett. "British Journal of Nutrition" soovituste kohaselt peaksidki üle 30sed naised tarbima päevas vähemalt liitri võimalikult suure kaltsiumisisaldusega vett (isegi kuni 500 mg/l). "Piimatooteid täiesti menüüst välja jätta ma siiski ei soovitaks."
Selle kiiruseks on 90m tunnis ning kaaluks ligikaudu 900kg. Hetke seisuga on ta Marsil töötanud üle 270 päeva ning eeldatav kulguri eluiga on kaks aastat. Tema missiooniks on uurida Marsi elamiskõlblikkust, uurida selle kliimat ja geoloogiat ning koguda andmeid järgmiseks mehitatud Marsi missiooniks. SLAID 11 NASA järgmised Marsi-missioonid, MAVEN ja InSight, avardavad teadmisi Marsist veelgi. MAVEN uurib 2014. aastal Marsi atmosfääri ning selle hõrenemise põhjusi. InSight'i üheksa meetri sügavuste puuraukude kaudu läbiviidavad geoloogilised mõõtmised peaksid 2016. aastal andma vastuseid Marsi siseehituse ning planeetide tekke kohta. SLAID 12 InSight on 2016. aastaks planeeritav missioon Marsi pinnale.[1] Missiooni nimetus on lühend inglise keelsest väljendist Interior Exploration using Seismic Investigations, Geodesy and Heat Transport. InSight missiooni eesmärgiks on toimetada Marsi pinnale statsionaarne jaam,
kontrolli osoonikihti kahandavate ainete tootmise, kasutamise, impordi ja ekspordi üle. See paneb suure vastutuse Tolliametile ja nende ainete importijatele ja eksportijatele, mis tähendab, et nende esitatavad andmed peavad olema usaldusväärsed ja riigi poolt kontrollitavad. Vastavalt Montreali protokolli 1997. a Montreali parandustele peab osoonikihti kahandavate ainete tootmine, kasutamine, import ja eksport olema litsentseeritud (Keskkonnaministeerium). Kokkuvõte Alates osoonikihi hõrenemise avastamisest on rakendatud meetmeid kahjulike ainete piiramiseks ja kasutuselt kõrvaldamiseks, näiteks Montreali protokolliga. Vastu on võetud mitmeid määruseid, mis ei esinda majanduslikke huvisid, vaid seavad esikohale inimeste tervise, elukeskkonna säilimise ja sätestavad maalähedase osooni vähendamiseks ja osoonikihi säilimiseks vajalikud piirangud. Kasutatud kirjandus Ponting, C. 2009. Uus maailma roheline ajalugu. Varrak 2009. Tallinn.517. Keskkonnaministeerium
kutsuda allergiat ja teisi terviseprobleeme. Kahjulikumad lisaained selles grupis on E 310-312, 319-321, 338-341, 343, 385. (A.Erin, 2010) 6 Emulgaatorid-stabilisaatorid E400-499 Neid lisaained kasutatakse, et aidata vedelikel seguneda ja sellel segul koos püsida.Emulgaatoreid kasutatakse ka, et vananemist aeglustada ja puljongitelahustuvust parandada. Üksikuid aineid kahtlustatakse ka olevat kantserogeensed või luude hõrenemise soodustamises. Näiteks E412 ja E407. Esimesest, indias tulnud guarkummi koostisest avastati mürgist dioksiini ning teist, karrageeni, arvati põhjustavat soolestikuvaevusi ja koliiti. )(F.Kala, 2006) Happesuse regulaatorid E500-599 Need ained muudavad või reguleerivad toidu happesust või aluselisust. Nad on suhtelistelt ohutud, see eest on siin grupis palju alumiiniumi sisaldavaid lisaaineid, ning see mõjub tõenäoliselt närvisüteemile üsna halvasti(Alzheimer, Parkinson) (F
Kaitsev toime seisneb tema võimes neelata UV- kiirgust. Möödunud sajandi jooksul on kerkinud esile globaalse olulisusega probleem osoonikihi hõrenemine inimtegevuse tõttu paisatud keemiliste elementide tulemusel. Osoonikihi hõrenemine võib endaga kaasa tuua osooniaukude kujunemise, kus keemilised elemendid lagundavad osooni molekuli hapniku molekuliks ja üksikuks vabaks radikaaliks. Osooniaukude teke mõnevõrra erineb üldise osoonikihi hõrenemise protsessist. See tuleneb aukude tekke piirkondade iseärasustest. 1. OSOONIAUKUDE TEKKIMINE Osooniaukude tekke põhjustab osoonikihi lagunemine, kusjuures lagunemine ei ole ühtlane kogu kihi ulatuses, vaid tekivad osoonikihis ümbritsevast oluliselt madalama osooni sisaldusega piirkonnad. Kihti lõhuvad ja osooniauke tekitavad peamiselt kloori, fluori ja süsinikku sisaldavad ained freoonid ja lämmastikoksiidid (Koorits, Nei, 1998). Antud
tugevasti, põhjustades punetust ja muid naha muutusi. Lühiajalisel päevitamisel tekkinud punetus kaob mõne päeva jooksul ja epidermises tekib mustjaspruun värvaine melaniin, mis kaitseb nahka ultraviolettkiirguse edasise mõju eest. Pikaajaline päevitamine vanandab nahka sarvkiht pakseneb ja muutub karedaks, pärisnaha kollageen hakkab lagunema ja elastiin jäigastub. Päevitus (melaniini teke) üksi ei kaitse nahka ultraviolettkiirguse eest, eriti tänapäeval, mil osoonikihi hõrenemise tõttu on päikesevalguse ultravioletne osa muutunud intensiivsemaks ja nahavähi oht on suuremaks. 1.5Naha hooldamine a) Kontrolli üle oma toidulaud. Koka, saiakesed, sokolaad ja eriti veel kartulikrõpsud on ju vistrikule tõeline magustoit, sest vistrik ongi ju end nahapinnale pressinud jääkained. b) Nahka ei tohi üle toita, sest siis läheb see laisaks. Kui kuival nahal rasuse naha hooldusvahendeid kasutada, võib näo päris põhjalikult ära rikkuda
19. selgitab joonise abil õhu liikumist tsüklonis ja antitsüklonis ning nendega kaasnevaid ilmastikunähtusi. Selgitab joonise abil sooja ja külma frondi teket ning ilma muutumist sooja ja külma frondi üleminekul; 20. teab kliimat kujundavaid tegureid ning analüüsib temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi abil etteantud koha kliimat; 21. analüüsib kliima mõju teistele looduskomponentidele ja inimtegevusele; 22. teab kasvuhooneefekti süvenemise, osoonikihi hõrenemise, happesademete ja sudu tekkepõhjusi ning mõju keskkonnale, toob näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele; MÕISTED HÜDROSFÄÄR 23. teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood) ning iseloomustab veeringet ja veeringe lülisid Maa eri piirkondades; 24. iseloomustab kaardi ja jooniste abil Maailmamere veetemperatuuri ja soolsuse regionaalseid erinevusi ning selgitab erinevuste põhjusi; 25
siis võib arvata, et niisugustel muutustel on märgatavaid tagajärgi. Tänu õhku paisatavatele saasteainetele oleme jõudnud ka teise kliima soojenemist soosisva teguri juurde milleks on osoonikihi hõrenemine. Arvatakse, et tänu osoonikihi tekkele sai võimalikuks elu väljumine veest maismaale, sest muidu hävitanuks päikese ultraviolettkiirgus siin kõik elava. 1985. aastal avastasid teadlased aga osoonikihi olulise hõrenemise ehk nn osooniaugu Antarktika kohal. Osoonikihi ulatuslikku hõrenemist täheldati hiljem ka Põhja-Kanadas. Läbi hõrenenud osoonikihi tungiv ultraviolettkiirgus võib suuresti mõjutada elu Maal: muuta taimede keemilist koostist, pidurdada nende kasvu jpm. 4 Rahvusvahelised kokkulepped Maailmas on sõlmitud mitmeid kokkuleppeid jätkusuutliku arengu tagamiseks. Säästva arengu peamine idee majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda
Sisemaal merebriis nõrgeneb, kuid võib ulatuda siiski rohkem kui 20 km kauguseni rannikust. Merebriis on tugevaim pärastlõunal, mil maa ja mere temperatuurierinevus on kõige suurem. Maabriis on tunduvalt nõrgem kui merebriis, sest temperatuurierinevused on öösel väiksemad kui päeval. 9. Iseloomusta peamiseid õhumasse. Kliimavöötmete iseloomustus. TABEL“Maailma kliimavöötmed“ ja TV lk 47 ül 1 10. Selgita kasvuhooneefekti süvenemise, osoonikihi hõrenemise, happesademete ja sudu tekkepõhjusi ning mõju keskkonnale. Too näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele. TV lk 42 Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Nende geoloogilistel ajastutel, kui süsihappegaasi sisaldus oli suur, valitses maakeral soe kliima, ja kui see oli väike, siis domineeris külm kliima koos mandri- ja mägijäätumisega
Ilmselt kannatavad põhjapoolsemad metsad rohkem. Tõenäoliselt muutuvad paljud kõrbealad veelgi kuumemaks ja kuivemaks. Kõrgem õhutemperatuur võib ohustada mitmeid taimi ja loomi. Tõenäoline stsenaarium Eestis: põhiline temperatuuritõus leiab aset talvel või varakevadel, mitte suvel; lüheneb või kaob hoopis lumekate; suureneb talviste tormide ja udude sagedus; seoses veetaseme tõusuga ujutakse osa maismaa 25. teab kasvuhooneefekti süvenemise, osoonikihi hõrenemise, happesademete ja sudu tekkepõhjusi ning mõju keskkonnale, toob näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele; Mõisted: atmosfäär, troposfäär, kiirgusbilanss, üldine õhuringlus, õhumass, õhurõhk, tsüklon, antitsüklon, soe ja külm front, mussoon, passaat, kasvuhoonegaas, kasvuhooneefekt, osoonikiht, happesademed, sudu; Sudu tekib, kui õhku sattunud mürgised põlemisproduktid (tahm, suits) segunevad uduga (õhuniiskusega). Happesademete tekkepõhjused:
kihtideks. · Troposfäär- kõige alumine kiht, mis ulatub aluspinnast keskmiselt 11 km kõrguseni. Troposfääri kõrgus oleneb geograafiliselt laiusest ning aastaajast. Kõige kõrgem on see ekvaatori kohal. Külmal aastaajal on troposfäär madalam kui soojal. Seda põhjustab kesktõrjejõud, mis on tingitud maakera pöörlemisest ning mida on kõige rohkem troopilistel aladel, kuhu kuhjatakse tänu sellele ka rohkem õhku. Õhu hõrenemise tõttu langeb ka temperatuur, keskmiselt 6 kraadi kilomeetri kohta. Troposfääris paikneb valdav osa õhkkõnna massist, siin leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt. Kujunevad ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini. Troposfääri kohal on vahekiht, mille nimi on tropopaus, sellest kõrgemal temperatuur enam ei lange.
4. Kõrge rasva-,soola-,ja suhkrusisaldusega toidu pidev tarbimine viib kehakaalu tõusuni ja ja suurendab rasvumise riski.. 5. Ebatervislik toitumine suurenda depressiooni ja tujumuutuste riske. 6. Lisandite,säilitusainete ja rafineeritud suhkru poolest rikas toit võib põhjustada kehva konsentratsioonivõimet, hüperaktiivsust ja agresiiivsust. 7. Toit milles kaltsiumi tase on madal ,tõstab luude nõrgenemise ja hõrenemise riski. 8. Vähese toiteväärtusega toit koormab maksa. Maks on tähtis õige seedimise ja elutähtsate vitamiinide ja mineraalide imendumiseks. 9. Liiga kõrge suhkrusisaldusega toidu tagajärjeks võib olla kehas ringlev liiga suur hulk glükoosi mis võib ühtlasi viia diabeedi tekkeni. 10. Kehv toit võib ohustada immuunsus süsteemi ja muuta vastuvõtlikuks külmetustele,gripile ja teistele haigustele.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö öppetool HT13 Mairit Mattis TUGI- JA LIIKUMISELUNDKOND Õppejõud: Eve Villemson Mõdriku 2013 Anatoomia kõige üldisemas mõttes on organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, kuju ja ehitust uurivate teadusharude kogum. TUGI- JA LIIKUMISELUNDKOND Tugi- ja liikumiselundkonna hulka kuulub luustik koos liigeste ja teiste liiduste, samuti sidemetega ning vöötlihastik koos kõõlustega. Luustik on tugi-liikumiselundkonna passiivne, lihastik aktiivne osa. Luustikul on kaks põhifunktsiooni - mehhaaniline ja bioloogiline. · Mehhaanilise funktsiooni ülesandeks on toestada, kaitsta, liikuda. ...
Mis on transpiratsioon? Taimedelt toimuv auramine Mis on kastepunkt? Õhuniiskus on õhus leiduv veeauruhulk. Eristatakse aboluutset ja relatiivset niiskust. Absoluutneniiskus on mingil hetkel õhul oleva veeauru tegelik hulk, mis väljendab vee hulka (grammides-kilogrammides) õhuruumalaühiku kohta. Kui absoluutne niiskus saab võrdseks küllastunud niiskuseda,tekib kastepunkt - õhus olev veeaur hakkab veelduma ja veepiiskadena (vihm,udu,kaste) maapinnalelangema. Osoonikihi hõrenemise põhjused. Osooni augud. Inimkonna tegevus on suurendanud survet looduskeskkonnale, sealhulgas ka atmosfäärile. Kivisöe, põlevkivi ja nafta põlemisel paiskub õhku lämmastiku-, fosfori- ja väävliühendeid. Atmosfääris reageerivad need õhuniiskusega ning nii tekivad happevihmad ehk happesademed, mis põhjustavadmulla ja magevee hapestumist ning on eriti kahjulikud okasmetsadele. Õhku sattunud põlemisproduktid ( suits, tahm) segunevad tuulevaiksete ilmade korral uduga
vabastades kloori aatomid. Vaba Cl reageerib osooniga, andes klooroksiidi (ClO) ja hapniku (O2). Klooroksiid omakorda reageerib hapniku aatomiga, andes kloori ja hapniku: Cl + O3 = ClO + O2 ClO + O = Cl + O2 jne Selliselt jõuab üks kloori aatom stratosfääris olles lõhkuda umbes 100 000 osooni molekuli. 1974. aastal ilmus teineteisest sõltumatult kaks teaduslikku artiklit, kus näidati, et atmosfääri sattuv CFC võib põhjustada osoonikihi hõrenemise tulevikus. Nende tööde avaldamise järel suurenes rahvusvaheline huvi ja surve; CFC-de tootmine veidi vähenes. USA-s jõuti nii kaugele, et 1978. aastal keelati CFC-d sisaldavate (pihustuvate) deodorantide tootmine. Maailma CFC ühendite tootmine summaarselt aga kasvas jätkuvalt. Rutiinseid mõõtmisi tehes avastati 1984. aastal, et osoonikiht Antarktika kohal on vähenenud 40% võrra. See tundus nii uskumatu, et hakati koguni instrumente üle kontrollima
GLOBAALPROBLEEMID 1. Rahvastiku suurenemine ja toidupuudus Malthus Thomas Robert- 1766-1834 (Anat 128A) Rahvastik kasvab geomeetrilises progressioonis, elatusvahendite hulk arikmeetilises progressioonis. Malthuse järgi ülerahvastuse piirajad on sõjad; epideemiad., näljahäda (N. Aafrikas on toiduainete toodang ühe inimese kohta 30 aasta jooksul langenud 1/3 võrra ca 100 miljonit inimest ei saa punut täis- kogu maailmas ca 1miljard. 1700....0,5 miljardit 1800......0,75 miljardit 1900......1,25 miljardit 2000......6,0 miljardit praegune kasvutempo 1,7% aasta palju see teeb päevas Abinõud : 1.preplaneerimine 2. sundsteriliseerimine (India Indira Gandi) Toidupuuduse vastu: Toitumisharjumuste muutmine Kala; vetikad, pärmseened, isegi bakterid: 2. Erosioon ja kõrbestumine Ülerahvastamise tagajärjed: 1. Metsade hävimine 3. Ülekarjatamine, 3.Monokult kasvatamisega- mulla vaesumine- põld jäetakse maha -------- EROSIOON (paduvihmad, v...
Mart Reiniku Gümnaasium Printerid Tiina Orason 10b 8.01.02 Tartu 2002 2 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................................................... 3 JAGUNEMINE..................................................................................................................................... 4 PARAMEETRID.................................................................................................................................. 4 VÄRVILISUS..........................................................................................................................................4 LAHUTUS- EHK ERALDUSVÕIME..................................................................................................4 TÖÖKIIRUS...................
-Aeg (mulla vanus) looduslikus olekus tähendab küpsusseisund mulla omadustele vastavat taimkatet, mulla struktuuris teadud mullahorisontide järgnevust ja toitainete varu. Mulla arengu käigus lähtekivimi keemilised toitainevarud aastatuhandete vältel ammenduvad, sest murenemise piir kandub taimejuurtest sügavamale ning ka põhjavesi ei suuda taimi vajalike mineraalelementidega varustada. Toiteelementide vähenemine tingib taimkatte hõrenemise ja mullaviljakuse langemise (toimub seda kiiremini, mida kiiremaks muutub taimede mulla vaheline aineringe, kui mullast viiakse nõrgveega toiteelemente rohkem ära, kui mulda asemele tuleb). Noored mullad asuvad mere taganemisest vabanevatel rannikutel, mäestikes või vulkaanide tuhal. Muldade kujunemine võtab aega sadu tuhandeid aastaid, ootamatu geoloogiline tegevus võib mullakatte hävitada. -AKTIIVSED MULLATEKKETEGURID: -Kliima mõjutab oluliselt murenemisprotsesse
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Merli Sims GLOBALISEERUMINE Referaat Tartu 2012 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises, ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises. Globaliseerumine on ka riikide vastastikune sõltuvuse kasv riikidevaheliste kauba-, raha- ja infovoogude suurenemise mõjul. (Parts, E. 2012) Globaliseerumise peamised põhjused on kaubavahetuse libelariseerimine, tootmistegurite (kapitali ja tööjõu) vabam liikumine, transpordi ja kommunikatsioonikulude alanemine ning üks tagajärgedest on see, et maailmas on lihtsam liikuda....
Suhtumine jõutreeningusse on kardinaalselt muutunud. On saadud aru, et ei saa näidata kõrgeid tulemusi jooksus ja hüpetes omamata head jõuvõimsuse (kiirusjõu) taset jne. Spordimeisterlikkuse taseme täiustamise, soodustamise kõrval on jõutreening kasulik ka tervisele. Jõutreeningu vahetuks tulemuseks on mineraalainete kontsentratsiooni suurenemine luukoes, mis järgnevatel aastatel väldib osteoporoosi e luu koe hõrenemise teket. Suurem osteoporoosi oht on naistel, seepärast peab tüdrukute treeningprogrammides jõutreeningul olema kindel koht. Kehalistest võimetest on jõud üks olulisemaid, kuna igasugune liikumine (keha ümberpaiknemine) toimub tänu lihasjõule. Seepärast tuleb jõuvõimeid vaadelda eelkõige kui tingimust, mis määrab sportlase liikumise ja liigutuste kiiruse. Siit lähtub ka sporditeadlaste ja treenerite eriline huvi lihasjõu treenitavuse ning arendamise vastu. (Loko: 174) 5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
