põletamine lihtne. Umbes 37% maailma elektrienergiast on toodetud kivisöest. Näiteks 91% kivisütt kasutatakse USA-s elektrienergia saamiseks ja 51% elektrienergiast USA-s saadakse kivisöest. Kasutatakse elektrijaamades ja katlamajades, koksisöena metallurgias ja keemiatööstuse toorainena. See on fossiilsetest kütustest ainus, millega kaubeldakse maailmaturul. Gaasistumine Tõusvad maagaasi ja nafta hinnad juhivad aina rohkem tähelepanu tehnoloogiatele mis lubavad muuta kivisütt tahkest olekust gaasilisse ja vedelasse olekusse . Kivisöe gaasistumine lagundab kivisütt osakesteks , tihti peale allutades seda suurele temperatuurile ja rõhule, kasutades veeauru ja kindlat kogust hapnikku . Tulemusel tekib süsinik monoksiidi (CO) ja vesiniku segu . Vanasti muundati kivisüsi gaasilisse olekusse, mida juhiti tarbijatele ahjukütmiseks ja toidu valmistamiseks . Tänapäeval asendab seda maagaas mida peetakse ohutumaks. Lõuna-Aafrika
kivisüsi, nafta ja gaas. Neid nimetatakse fossiilseteks kütusteks. Need loodusvarad on tekkinud sadu miljoneid aastaid tagasi elanud elusorganismidest. Seetõttu on nende varud piiratud. Et selliseid loodusvarasid jätkuks pikemaks ajaks, tuleb neid kasutada väga säästlikult. Eestis leidub fossiilsetest kütustest ainult põlevkivi, mida kaevandatakse suurtes kogustes elektrienergia, vähem õlied, ja muude saaduste tootmisteks. Kivisütt, naftat ja maagaasi tuuakse meile teistest riikidest. 3 , Nafta Nafta ehk maaõli, täpsemini toornafta, on musta värvi viskoosne vedelik. Ta on kujunenud organismide lagunemisel tekkinud orgaanilistest ainetest, mis aja jooksul on ladestunud ja paksu settekihiga kattunud. Bakterite, kõrge temperatuuri ja suure rõhu toimel on ta
madalam. Pruunsüsi on suure niiskuse- ja lendosade sisaldusega, kaotab õhu käes kiiresti mehhaanilise tugevuse ja kaldub isesüttimisele. Pruunsütt kasutatakse peamiselt elektrijaamade kütusena. Kõrgema kategooria kivisöed on kõvemad, nende süsiniku sisaldus on suurem, niiskuse sisaldus väiksem, nad on mustemat värvi ja nende kütteväärtus on kõrgem. Antratsiit on vanim kivisöe liik, mille süsiniku sisaldus on kuni 94%. Välimuse järgi jaotatakse kivisütt: * läikiv (viträän) * poolläikiv (klarään) * matt (dürään) * kiuline (füsään) · Kuni 95% kivisöest moodustab taimede koostisest pärinev süsinik. Kivisöes sisalduv mineraalosa eraldub põlemisel tuhana. · Kivisöe kütteväärtus ja mineraalosa sisaldus sõltub suurel määral leiukohast. Kivisöevarusid arvatakse jätkuvat tuhandeks aastaks. Kivisütt kaevandatakse enam kui 50 riigis. Kõige rohkem on kivisütt Hiinas, USA-s, ja Venemaal.
Füüsilisest isikust ettevõtjate arv on kasvanud Ülevaade EestiHollandi majandussuhetest Eesti jaoks oluline kaubanduspartner (8. koht) Suuruselt kolmas välisinvestor 1,3 miljardi euroga (10.2%) Rootsi ja Soome järel Eesti ja Holland kuuluvad koos internetivabadust edendavate riikide juhtgruppi Maavarad Rikkalikult looduslikku gaasivaru (maagaasi) katab riigi enda nõudmised võimaldab ligemale poole aastasest gaasitoodangust eksportida Vähem naftat kivisütt kivisoola Hankiv sektor Tähtsaim haru on maagaasi tootmine Maagaasi varult on kapitalistlike maade hulgas 4. kohal Toodangu poolest 3. kohal Toodetakse ka soola ja naftat Kuni 1970. aastani kaevandati Hollandis ka kivisütt Töötlev sektor Veerandi majandusest hõlmab masinaehitus ja metallitöötlus Teise veerandi hõlmab elektrotehnikatööstus Ülejäänud 50% majandusest jaguneb võrdselt naftatöötlus toiduainetööstus kergetööstus keemitööstus
palju õistaimi. Xi Jangi orus levivad tihedad troopikametsad. Tänu suurele territooriumile on Hiina klimaatilised erinevused suured. Maa kirdeosas on kuum ja kuiv suvi ning väheke külm talv. Põhja- ja keskosas on pidev vihmaoht, kuum suvi ja külm talv kuni -25°C. Lõunaosas on lähistroopiline suvi ja jahe talv. Lõunaosas saab aastaringselt ujuda, keskmine õhutemperatuur on +30 C ja vesi +22 C. Hiina on loodusvarade poolest rikas. Seal leidub kivisütt, rauda, naftat, maagaasi, uraani. Hiina on maailma suurim kivisöe tootja, importides aastas 1200 tonni kivisütt (2001. aasta seisuga) ja tarbides ise umbes 200 mln tonni kivisütt. Hiinas toodetakse ka hüdroenergiat. Riigi vetes toimub suur kalapüük, mis tagab maailma suurima kalapüügi riigi tiitli aastas püütakse 2 mln tonni kala. Hiina on maailmas suuruselt teine kalade eksportija. Hiinas leidub ca 160 mln ha metsa, mis on
Loomastik 3 Austraalia- kuukabarra, kukkurkaru, känguru, kukkurkurat, kukkurhunt, vombat, nokkloom, sipelgasiil, mitmed papagoi liigid, mürgised maod Rahvused Brasiillased, ameeriklased, hiinlased, austraallased, uusmeremaalased Inimtegevus Asustus tihe Kasvatatakse nisu, maisi, puuvilla, tubakat, suhkruroogu, maguskartulit, sojauba, maapähklit, puuvilju, teed, riisi Püütakse merevähke, söödavaid karpe Hiina lõunaosas kaevandatakse kivisütt, metallimaake; kagu-Austraalias kivisütt, Floridas fosforiiti Arenenud tööstuspiirkonnad Populaarsed puhkepiirkonnad Keskkonnaprobleemid Ekvatoriaalsete vihmametsade hävimine Parasvöötme metsade muutumine liigvaeseteks majandusmetsadeks Looduskeskkonna koormamine Liigne metsade maharaiumine Põllumaade väljakurnamine Väetiste jäägid Kasutatud kirjandus http://miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-32-1.htm
1 oC. Kõige soojem kuu on Juuli 28 oC ja kõige külmem Jaanuar - -2 oC. Mägedes on muidugi temperatuurid teised. Pinnamood Pinnamood on erinev on mägesid ( Himaalaja ja Tiibeti mägismaa), kui ka madalamat maad läänes, madalikke merede ääres. Põllumaad on Hiinas 10% , rohumaad 43%, metsamaad 14% ja muud 33%. Taimkatte poolest on Hiina erinev Läänes on mäginiit ja tundra; Idas lähistroopiline mets ja põõsastik. Loodusvarad Hiina on loodusvarade poolest rikkas. Seal leidub kivisütt, rauda, naftat, maagaasi, elavhõbedat, tina, volframi, antimoni, magneesiumi, molübdeeni, vanaadiumi, magnetite, alumiiniumit, pliid, tsinki, uraani. Hiina naftavarud ei ole suured ca 20 mld barrelit. Seepärast peab Hiina importima palju naftat. Kuid Hiina on maailma suurim kivisöe tootja. Hiina impordib aastas 1200 mln tonni kivisütt (2001. aasta seisuga) ja tarbib ise ca 200 mln tonni kivisütt. Energialiik
Põhja-Ameerika (nafta, maagaas, kivisüsi... arendatakse alternatiivenergiat) Vähim arenenud riigid kasutavad kütusena puitu Lääne-Euroopa energiatootmine kasutab palju kohalikku toorainet impordib naftat, maagaasi palju soojuselektrijaamu, kasutatakse hüdro- ja tuuma- energiat. Suur tähelepanu alternatiivenergiale suunatud Ida-Aasia energiatootmine Arenenum energiasüsteem Jaapanis tuumaenergia annab 30% elektrienergiast Hiinas kasutatakse palju kivisütt (tulevikus hüdroelektrijaamad?) Lõuna-ja Kagu-Aasia / Ladina Ameerika , Aafrika energiatootmine Lõuna-ja Kagu-Aasia India Põhja- Aafrikas ja Lähis Idas kivisütt, Indoneesia maagaasist ja naftast naftat, paljud väikeriigid Saharast lõuna pool impordivad mäetööstuskeskused Ladina-Ameerika- nii kohalik LAV- süsi; Nigeeria- nafta, kütus (Mehhikos, Venezuelas Niger (uraan)
Ka mägedes on teestik tihe, palju on tunneleid, sildu ja viadukte; pikim maanteetunnel(14km) asub Vorarlbergi ja Tirooli piiril. Doonaul veetakse eeskätt koksi, kivisütt ja rauamaaki. Väliskaubandus ja turism: Austria väljaveos on ülekaalus tooraine ja pooltoored: puit, tselluloos, mustad metallid, alumiinium, magnesiit, lämmastikväetised, elektrienergia. Sisse veetakse masinaid, naftat, maagaasi ja kivisütt . Kaunis loodus, tervislik kliima, terviseveeallikad, kultuuriväärtused ning suurepärased talispordivõimalused on teinud Austriast turistide meelismaa, aastas käib seal umbes 11-12 mln turisti.
Triiase perioodi algusega samaaegselt ilmnes üle kogu maakera kivisöe puudus täpselt Permi-Triiase piiril- st ka liikide väljasuremise perioodi. Taimede ja loomade suremine oli laialdane (hukkus 90-95% mereelukatest ning 70% maismaaelukatest) ning üks võimalus on see, et arvatavasti sai see alguses 25 miljonit aastat varem Põhja-Ameerikas, kus oli tegu esmaste termiitide ja puukahjuritega ning taimede niivõrd suurehulgalise suremise tõttu ei tulnudki kivisütt juurde. Kivisütt hakkas 10 miljonit aastat peale katastroofi algust uuesti tekkima Austraalia lähistel. Selle põhjuseks peetakse ühe parasiidi evolutsiooni samas paigas, mis termiitide tegevusele piiri peale pani. Samuti on peetud liikide väljasuremise põhjuseks hiiglasliku meteoriidi langemist maale (praegusesse Antarktika piirkonda). Seega on Triias järgnev periood maailma ajaloos suurima väljasuremisperioodile.
Lõuna-Aasia Üldised andmed • Lõuna-Aasias elab ligi 20% maailma rahvastikust • Suurimad riigid: India, Pakistan, Afganistan,Iraan, • Geoloogiliselt asub India-Austraalia laamal, mille põkkumisel Aasia laamaga on muuhulgas moodustunud Himaalaja mäestik ja Tiibeti mägismaa • Regioonis leidub rauamaaki, kivisütt ja teisigi maavarasid, kuid arenevad tööstuse tarbeks neis siiski napib • Lõuna-Aasia on hindu ja buda tsivilisatsiooni sünnimaa • Usuliselt ei ole Lõuna-Aasia ühtne • Seal on palju maavärinaid, üleujutusi ja ka vaesust • Lõuna-Aasia riikide rahvastikust on umbes pooled inimesed kirjaoskamatud Kasu Maailmale • Lõuna-Aasias on Piirkondlikud komisjonid • On suur turismimagnet, kuulub ka Maailma Turismiorganisatsiooni
Söeajastu: 18.-19saj. 1765.a. leiutati aurumasin, mis kasutab kivisütt. Võeti kasutusele rongid, aurikud. Naftaajastu: sisepõlemismootori leiutamine- hakati ammutama naftat. Võeti kasutusele autod, lennukid. 1970.ndatel aastatel sai alguse tuumaenergia, hakati ehitama TEJ. Taastuvad energiavarad: puit-, tuule-, vee- ja päikeseenergia, uraan. Taastumatud: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas, uraan. Traditsioonilised: fossiilsed kütused, puit, vee-energia, tuumaenergia. Alternatiivsed: tuule-, päikeseenergia, geotermaalenergia,
rabasid ning nõmmi. Alpide lõunapiiril esineb ka kõrgusvööndilisus. Maavarade poolest on Saksamaa rikas. Idaosas on palju pruunsütt, läänes kivisütt. On ka kaalisoola ning kivisoola. Põhjamere alt kaevandatakse naftat ja gaasi. KLIIMA Kliima muutub merelisest (suurel alal rannikul) parasmandriliseks. Äärmises põhjaosas ulatub jaanuari temperatuur mõne kraadi üle nulli, lõuna pool on see kõikjal madalam. Juulis on 16.. 20 kraadi sooja (rannikul jahedam, sisemaal soojem). Mägede nõlvul sajab kõige rohkem, üle 1000 mm aastas, tasastel aladel vähem, 600..800 mm/a. RAHVASTIK
· Põhjus Londoni-tüüpi sudu korral on tegemist peamiselt kivisöe põletamise tagajärgedega. Põletamisel satuvad atmosfääri tahmaosakesed ja väävli oksiidid, sest kivisüsi sisaldab väheses koguses väävlit. Kui õhk on veeaurust küllastunud, siis saavad tahm, väävli oksiidid ja vesi kombineeruda ning moodustada nähtavust halvendava ja inimeste tervist ohustava happelise reaktsiooniga pilve ehk sudu. Tänapäeval esineb seda tüüpi sudu harvem, sest kivisütt enam nii laialt kütteks ei kasutata. Fotokeemiline sudu ei teki mitte vihmase või niiske ilmaga, vaid pigem vastupidi, sest selle tekkeks on vaja päikesevalgust. Tegemist pole seega mitte udu, vaid nähtavust halvendava vinega. Fotokeemiline sudu tekib lämmastiku oksiidide ja lenduvate orgaaniliste ühendite vahelise reaktsiooni läbi. Saadusteks on aerosoolid ja osoon. Sellist tüüpi sudu tekib peamiselt suurlinnades, kus on palju mootorsõidukite
1807 Inglismaal. Suurimad neist Lähis- Naftat toodab üle saja Idas. riigi, suurtootjaid ainult Kogu maailma kümmekond. naftaressursiks Maailma suurim hinnatakse ligikaudu naftaeksportija on Saudi- 4600 mld barrelile. Araabia ja importija Maagaas on maailmas Ameerika Ühendriigid. tähtsuselt teine Maagaasi suurimad energiaallikas. tootjad on Ameerika Kivisütt leidub enam Ühendriigid ja Venemaa. Ameerika ühendriikides. Kivi- ja pruunsütt jaguks 2/3 maailma praeguse tootmise juures elektrienergiast umb 110 aastaks. toodetakse Ka eestis toodetakse soojuselektrijaamades, põlevkivi abil ning enam kasutatakse elektrienergiat. seal kivisütt, vähem Suurenenud on maagaasi ja veel vähem tuumaenergia osatähtsus naftat
· Turvas · Pruunsüsi · Kivisüsi · Antratsiit 21) Loetle kivisöe tööstuspiirkondi Euroopas - Ruhri bassein Saksamaal, Manchester Inglismaal, Donbass Venemaal ja Ukrainas. 22) Kuidas on kivisöe varud jaotunud regioonide kaupa? Kõige rohkem on Põhja- Ameerikas, Euroopas, Venemaal, vähem leidub Aasias, Austraalias ja Aafrikas. Kõige vähem on sütt Lõuna-Ameerikas. Millistel riikidel on suuremad varud? USA, Venemaa, Hiina,. Millised riigid impordivad palju kivisütt? Jaapan, India, Euroopas kasvab import aeglaselt. Millised ekspordivad palju kivisütt? Austraalia, Indoneesia, Colombia, Lõuna- Aafrika, Hiinas ja Ladina- Ameerikas kasvab eksport. 23) Kui suur osa kaevandatud kivisöest jõuab maailmatrurule? 10 15 % Miks? Sest kivisütt tarbitakse enamjaolt tootjariigis- elektrienergiaks Põhja riikides, Lõuna riikides oluline nii tööstuses kui ka majapidamises. 24) Miks ei kaevandata Austraalias ega Ameerikas põlevkivi? Tal on väike
temperatuuriga kliimaga aladel Mattumisel ja tihenemisel võib temast saada kivisüsi Meie rabades kasvab umbes 1mm aastas Kasutatakse kütusena ja taimede kasvupinnasena Osaliselt kasutatakse Sillamäe, Väo, Tartu ja Pärnu elektrijaamades Kivisüsi Süsinikurikas kaustobioliit, mis tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel Turvas -> pruunsüsi -> kivisüsi -> antratsiit Ka merelise tekkega kivisütt, näiteks boghed Maailmas genereeritud elektrist 40% kivisöe baasil Tarbijateks on tööstusettevõtted, kodumajapidamised (kütteks) ja väikekatlamajad (Hiina) Kivisüsi Süsinikurikas kaustobioliit, mis tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel Turvas -> pruunsüsi -> kivisüsi -> antratsiit Ka merelise tekkega kivisütt, näiteks boghed Maailmas genereeritud elektrist 40% kivisöe baasil
Aluskord Kirjelda Eesti geograafilist asendit Euroopas: Eesti asub läänemere ääres. Eesti põhjanaabrid on soome, lõunanaaber on läti ... Mis on paljand? Paljand on ala, kus paljanduvad aluspõhjakivimid. Võrdle Kaevandust ja Karjääri Kaevandus ehk allmaakaevandus on koht, kus maavarade kaevandamine toimub maa all. Karjääriga võrreldes on kaevanduse pindala väiksem ja sügavus on suurem (kuni 4 km). Millised paljandid on eestis? Maa alt kaevandatakse tavaliselt kivisütt (kivisöekaevandus), põlevkivi (põlevkivikaevandus), kulda (kullakaevandus), soola (soolakaevandus), teemanti (teemandikaevandus), vaske (vasekaevandus), väävlit (väävlikaevandus) jt.
HOLLANDI KUNINGRIIK Johanna Christjanson 8b HOLLANDI ISELOOMUSTUS Riik Lääne- Euroopas, Põhjamere ääres, Reini ja Maasi alamjooksul Joonis 1. Hollandi kaart Euraasia manner, Euroopa maaialmajagu Piiramine Kliimavööde parasvöötmeline, loodusvöönd parasvöötme sega- ja lehtmetsad Suuremad jõed: Reini, Maasi, Schelde, ühine delta Pinnamood tasane, 2/5 pindlast paikneb merepinnast madalamal Mereline kliima Maavarad: maagaas, nafta, kivisütt, kivisool ÜLDANDMED Pindala - 41, 543 km2 Rahvaarv - 16 730 632 inimest Pealinn - Amsterdam Pealinna elanike arv 1 ooo ooo inimest Suuremad linnad Amsterdam, Rotterdam, The Hague, Utrecht, Eindhoven Keel hollandi ja friisi keel Rahaühik euro, Usk - protestandid LIPP, VAPP Joonis 1. Hollandi lipp Joonis 2. Hollandi vapp RIIGI SÜMBOLID Joonis 3. Rahvusvaheline lind
Põllumaad on Hiinas 10% , rohumaad 43%, metsamaad 14% ja muud 33%. Taimkatte poolest on Hiina erinev Läänes on mäginiit ja tundra; Idas lähistroopiline mets ja põõsastik. Kuna kaks kolmandikku riigi rahvastikust elab madalas idaosas siis toimub seal ka kogu majandustegevus. Riigis on vähe põllumaad siis enamus elatub kala püügist. Vähemasustatud piirkonnad on mägedes Tiibetis ja Himaalajas ja Lääne- Hiinas. Hiina on loodusvarade poolest rikkas. Seal leidub kivisütt, rauda, naftat, maagaasi, elavhõbedat, tina, volframi, antimoni, magneesiumi, molübdeeni, vanaadiumi, magnetite, alumiiniumit, pliid, tsinki, uraani. Hiina naftavarud ei ole suured ca 20 mld barrelit. Seepärast peab Hiina importima palju naftat. Kuid Hiina on maailma suurim kivisöe tootja. Hiina impordib aastas 1200 mln tonni kivisütt (2001. aasta seisuga) ja tarbib ise ca 200 mln tonni kivisütt. Hiinas toodetakse aastas 210 mln kWh hüdroenergiat, mille osatähtsus
Pinnamood on erinev on mägesid ( Himaalaja ja Tiibeti mägismaa), kui ka madalamat maad läänes, madalikke merede ääres. Põllumaad on Hiinas 10% , rohumaad 43%, metsamaad 14% ja muud 33%. Taimkatte poolest on Hiina erinev Läänes on mäginiit ja tundra; Idas lähistroopiline mets ja põõsastik. 2 Loodusvarad ja energiavarad ning nende kasutamine Hiina on loodusvarade poolest rikkas. Seal leidub kivisütt, rauda, naftat, maagaasi, elavhõbedat, tina, volframi, antimoni, magneesiumi, molübdeeni, vanaadiumi, magnetite, alumiiniumit, pliid, tsinki, uraani. Hiina naftavarud ei ole suured ca 20 mld barrelit. Seepärast peab Hiina importima palju naftat. Kuid Hiina on maailma suurim kivisöe tootja. Hiina impordib aastas 1200 mln tonni kivisütt (2001. aasta seisuga) ja tarbib ise ca 200 mln tonni kivisütt. Hiinas toodetakse aastas 210 mln
URAAN GREGOR RANDLA MHG 10C 2014 URAANIST • Hõbevalge • Plastiline, pehme, aktiivne • Aktinoid (radioaktiivsed) • 6.6 miljardit aastat tagasi • Tihedus: 19,05 g/cm3 • Sulamistemp. : 1132 °C • Keemistemp. : 1797 °C • UO, UO2, UO3, U2O5 AJALUGU • 1789 Martin Heinrich Klaporth • Planeet Uraan järgi (1781) • 1841 Eugene Melchior Peligot • 1896 Henri Becquerel • 1945 Tuumapomm URAANI SAAMINE • Kivimites • Merevees • Eraldatakse uraanimaakidest • Uraani oksiidid (0.01%-0.25%) • Isotoop 235 (>1% kogu massist) • Uraani rikastatakse • Termolüüs TUUMAREAKTSIOONID • 3% sisaldus U-235 • Aeglased neutronid • Ahelreaktsioon • Eraldub kuumus • Ebastabiilne • Neutrone aeglustatakse HUVITAVAD FAKTID • Mürgine (0,5 g tappev) • Lennuki raskused • 0.0001 mg igas inimeses • 1t - 40 000 000 kWh (1500 t kivisütt) • 441 tuumajaama (17% maailma energiast) • Sillamäe uraan • Keraamika ja klaasi värvimisel (UV valgus) ...
Hollandis. Hõredam asustus on ida osas. Loodusvarad Maavaradest leidub rikkalikult maagaasi, vähem naftat, turvast, kivisütt ja kivisoola. Taimkatet, mullastikku ja loomastikku on inimtegevus tugevasti muutnud. Kultuurrohumaad ja põllud hõlmavad 70%, metsad (enamasti istutatud männi- või paplisalud) 8% pindalast. Majandusharud Energiavarade poolest ei ole Hollland vaene. Rikkalikult leidub maagaasi, vähem naftat ja kivisütt.Kivisöe kaevandamine lõpetati 1970 aastail. Erinevalt Eestist kasutatakse Hollandis autokütusena põhiliselt gaasi, kuna see on odavam kui bensiin.Maagaasi toodetakse Groningenis. Maagaasi varult (2400 mrd. kuupmeetrit) on Holland kapitalistlike maade hulgas neljandal kohal, toodangult kolmandal kohal.Maagaasi toodetakse Hollandis umbes sada miljardit kuupmeetrit aastas. Naftast ja maagaasisit tehakse peale energiakütuste ka tehiskiudu, kautsukit, lakke, värve ja soodat.
Kivisüsi Autor:Denis Horenzenko Kivisüsi tekke · KIVISÜSI JA TEISED FOSSIILSED KÜTUSED ON TEKKINUD TAIME-JÄÄNUSTE SETTIMISEL JA KIVISTUMISEL. ON SETTEKIVIM. · 1713. a. kasutati esimest korda raua tootmisel kivisütt. Järgnevatel aastatel juba aurumasinates vabrikutes, raudteel ja kaevandustes. · Tööstusrevolutsioon oli alanud ja ka kõik, · mis sellega kaasneb: · saastamine (esialgu peamiselt õhu), · looduse muutmine, · rahvastiku kiire kasv. Kivisüsi varud erinevatel riikidel USA Venemaa Hiina India
Igasuguste happeliste ühendite langemist maa, vee või ehitiste pinnale nimetatakse happesadenemiseks. Happesademed ei esine vaid vee kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. Kuivad happesademed moodustavad umbes 30 protsenti happesademete koguhulgast. Teke - Happesademeid põhjustavad lämmastiku ja väävli ühendid. Lämmastikoksiidide heitmed põhjustavad 1/5 happevihmadest. Peamise panuse (üle 80%) annavad kivisütt kasutavad soojuselektrijaamad. Põlemisel moodustuvad SO2 ja NOx, mis õhuniiskusega reageerides moodustavad happeid. Tagajärg - Happesademed avaldavad tuntavat mõju elusloodusele. Need põhjustavad loomade haigestumist, nad hävitavad metsi ning muudavad looduslikud veekogud ja mullad happelisemateks. Happesademed mõjutavad ka inimkeskkonda, lagundades ehitusmaterjale ja põhjustades metallide korrosiooni. Leevendamine - Hoida kokku elektrienergiat, piirata liiklust, ökonoomsemad sõidukid
Umbes. 56% Venezuela territooriumist katab mets(peamiselt mägedes). Orinoco tasandikel laiub peamiselt piusrohtla, Maracaibo madalikul kuivrohtlat ja soid, rannikul mangroove. Valdav osa Venezuela jõgedest kuulub Orinoco jõestikku. Suur Maracaibo laguunjärv(16 311 km2)on väine kaudu ühenduses Venezuela lahega. Suurim looduslik mageveekogu on Valencia järv(350 km2, sügavus 39m). rikkalikult leidub naftat (ladina- ameerika suurim varu), maagaasi, boksiiti, rauamaaki, kivisütt ja kulda. Venezuelas elab 323 liiki imetajaid, endeeme on 16 ja ohustatud 27 liiki, sh. Pakaraana, hiidvöölane, jõemanaati, inia, prillkaru, võsakoer ja pikakarvaline ämmalahv. Linde on 1417 liiki, neist pesitseb 547 liiki. Eriti palju on papagoilasi, koolibrilasi ja värvulistest tikatlasi. Roomajaid on 322 ja kahepaikseid 246 liiki. MAJANDUS: Venezuela majandus tugineb peamiselt naftale, see annab 1/3 SKT'st ja 80% väljaveo väärtusest
AGRAALÜHISKOND(PÕLLUMAJANDUSÜHISKOND) TOODETAKSE TOITU INIMESTE JA LOOMADE TARBEKS. SOOJA SAAMISEKS KASUTATAKSE PUITU TURVAST KIVISÜTT ÕLGI JA PILLIROOGA. INDUSTRIAALÜHISKOND 17.SAJ AURUMASINA LEIUTAMISEGA HAKATI KASUTAMA PALJU PUITU. 17.SAJ LÕPUS JA 18.SAJ ALGUL HAKATI KASUTAMA KIVISÜTT. HAKATI KASUTAMA ERINEVAID ENERGIA ALLIKAID. 19.SAJ LÕPUS VÕETI KASUTUSELE ELEKTER, SELLEGA SAI ENERGIAT TRANSPORTIDA KAUGETESSE KOHTADESSE. HAKATI KASUTAMA VÄHEM ENERGIAKÜLLAID ENERGIA ALLIKAT. HAKATI RAJAMA HÜDROELEKTSI JAAMU. VÕETI KASUTUSELE BENSIINIMOOTOR JA NAFTA. POSTINDUSTRIAALÜHISKIND- NAFTA JA MAAGAASI KASUTAMINE NING KA KIVISÜSI. MAAGAASIENERGIA, PÄEKSEENERGIA JA MUUD ALTERNATIIVSED ENERGIA ALLIKAD. KASUTATAKSE KA TUUMAENERGIAT. TAASTUVAD JA TAASTUMATUD ENERGIA ALLIKAD. NAFTA - 19.SAJ LÕPP KASUTATI SUUREM OSA ÄRA KÜTTEKS. LIGI 2/3 MAAILMA NAFTAVARUDEST PAIKNEB LÄHIS-IDA RIIKIDES, ÜLEJÄÄNUD PIIRKONDADE VARUD ON NENDEGA VÕRRELDES SUHTELISELT TA...
AURUMASIN Andri Põldsepp AT-14 Valgamaa Kutseõppekeskus AURUMASIN • Aurumasin on soojusmootor, mis muundab rõhu all olevas aurus talletatud potentsiaalse energia mehaaniliseks energiaks. • Lihtsaima aurumasina tähtsaim osa on veega täidetud aurukatel, kus vesi aetakse keema kivisütt koldes põletades. • Aurukatlast tulev aur paneb liikuma kolvid, mis omakorda panevad liikuma rattad. • Kasutatud auru surub kolb tagasikäigul kondensaatorisse, kus külm vesi seda jahutab, nii et aur kondenseerub AURUMASIN • 1736 patentis inglise leidur Jonathan Hulls pukseri, mille sõuratta pidi käitama Thomas Newcomeni ehitatud ühepoolselt töötava kolviga atmosfääriaurumasin. • Tegelikult kasutati aurumasinat laevadel 19. sajandi algusest peale, kui James Watti aurumasinast oli pärast mitmeid täiustusi saanud töökindel jõumasin. AJALUGU • 1784. aastal konstrueeris šotlasest insener James Watt esimese aurumasina...
segamajandust, milles on ühendatud vaba turumajandus ja riigi sekkumine. · Norra on suhteliselt rikas loodusvarade poolest. · Norra on kujunenud heaoluriigiks, mis on üks jõukamaid riike. · Majanduspoliitikas on olnud eesmärgiks rahvastiku sissetulekute võimalikult ulatuslik võrdsustamine. LOODUSVARAD · Leidub: naftat, maagaasi, vase-,nikli-,raua-,tsingi-, · titaani- ja molübdeenimaaki, kromiiti, püriiti ja kivisütt. · Tähtis loodusressurss on ka hüdroenergia(umbes 99% elektrienergiast toodetakse hüdroelektrijaamades.) Tänan tähelepanu eest!
riigi üldist arengutaset ENERGIA TARBIMINE KASVAB Kasv tuleneb arenevate tööstusmaade arvelt. Arenenud riikides jääb energia tarbimine samaks STATISTIKA Viimase 20-30 aasta jooksul on inimkond tarvitanud samapalju energiat kui kogu oma eelneva arengu vältel kokku. Aastaks 2040 prognoositakse, et energa tarbimine tõuseb poole võrra Praegu toodetakse 40% Euroopa Liidu energiast just naftast. Iga aasta põletatakse 5 miljardit tonni kivisütt ja 3,2 tonni naftat Orgaanilist kütust jätkuks 150-200 aastaks Naftat jätkub umbes 56-ks ja maagasi 60-ks aastaks Iga-aastaselt eraldub 20-30 miljardit tonni vingugaasi LAHENDUSED Taastuvad energiaallikad: Tuuleenergia Päikeseenergia Maapõueenergia Bioenergia Euroopas on võetud suund taastuvate energiaallikate eeliskasutamisele ja fossiilsete kütuste osatähtsuse märgatavale vähendamisele. Taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu kasv
Loomakasvatussaadusi veetakse ka välja. Loomakasvatus on põllumehe põhiharu, niidud ja karjamaad hõlmavad üle poole põllumaa maast. Maa idaosas kasvatatakse nisu, otra, suhkrupeeti ja viinamarja, eelmägedes ja orgudes ka rukist, kaera ning kartulit. Veondus: Peamised liiklusteed on maanteed ja raudteed. Ka mägedes on teestik tihe, palju on tunneleid, sildu ja viadukte; pikim maanteetunnel(14km) asub Vorarlbergi ja Tirooli piiril. Doonaul veetakse eeskätt koksi, kivisütt ja rauamaaki. Väliskaubandus ja turism: Austria väljaveos on ülekaalus tooraine ja pooltoored: puit, tselluloos, mustad metallid, alumiinium, magnesiit, lämmastikväetised, elektrienergia. Sisse veetakse masinaid, naftat, maagaasi ja kivisütt . Kaunis loodus, tervislik kliima, terviseveeallikad, kultuuriväärtused ning suurepärased talispordivõimalused on teinud Austriast turistide meelismaa, aastas käib seal umbes 11-12 mln turisti. Innsbruckis on toimund taliolümpiamängud.
Iirimaa on valdavalt tasasem, kui Inglimaa osa. Sõltuvalt kliimale karjakasvatuses Inglimaal on ülekaalus lambakasvatus ja piimakasvatus. Maad kasutakse kultuurtaimede nagu kartuli, nisu, kaera, odra kasvatamiseks. Põllud on rajatud valdaval osal Inglismaa lõuna ossa, samuti Iirimaal. Metsandus on vähe arenenud ajaloolistel põhjustel. Majanduses on valdav osa samuti maavaradel nagu kivisüsi ja maagaas. Maagaasi leidub Inglismaa lõunaosas, Põhjamereäärsel küljel (8 leiuala 2001a.). Kivisütt kaevandatakse valdavalt kesk- ja põhjaosas. Inglismaa, Sotimaa, Iirimaa peamisteks majandus teedeks on veetee. Veetee on ülioluliseks allikaks sissetulevate kaubalaevadele ja sissetoodavatele toorainetele. Poliitiliselt üks tähtis kaubatee on läbi Atlandi ookeani USA ja Kanada, Põhjameri on tähtis oma põhjanmaise Naftavarude poolest Norra ja kontakt maismaaga Prantsusmaa. Samuti ülejäänud Euroopa riikidega
30%, enamus sellest on mägedes -- looduslikult tamme-, pöögi- ja nulumetsad, istutatud on kõige rohkem männikuid. Saksamaa sega- ja lehtmets 10 Saksamaa loodeosas on palju rabasid ning nõmmi. Alpide lõunapiiril esineb ka kõrgusvööndilisus. Maavarade poolest on Saksamaa rikas. Idaosas on palju pruunsütt, läänes kivisütt. On ka kaalisoola ning kivisoola. Põhjamere alt kaevandatakse naftat ja gaasi. Saksamaa raba 11 MAJANDUS Saksamaa on väga tugeva majandusega riik, kus söekaevandustele tuginev must metallurgia ja keemiatööstus on võimaldanud välja arendada võimsa masinaehituse ja kõrgtehnoloogilise toomise. Siiski põhineb Saksamaa tööstus peamiselt sissetoodud toorainel, riigil ei piisa
Venemaa energiamajandus Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Venemaa on üks suurim elektri tootjaid ja tarbjaid maailmas. Toodab ja tarbib palju kivisütt, aga ekspordib vähe. Venemaa ekspordib ½ toodangust Lääne Euroopasse. Saksamaa saab 1/3 tarbitavast maagaasist Venemaalt. Maagaasi varud avastati 1950.-60 a. Lääne-Siberis. Venemaale kuuluvad suurimad varud maailma maagaasis ja olles kuiva maagaasi tootjate seas suuruselt teine. Elektrienergia tootmises kuulub samuti Venemaa suurimate tootjate hulka. Maailma võimsaim elektrijaam on Venemaal nimega Surgut-2, mis valmis 1988 aastal,
maailma energiatoodangust. · USA · Prantsusmaa · Jaapan · Leedu · Slovakkia · Belgia Tuumaenergia plussid Tuumaenergia miinused · Ei paiska atmosfööri kahjustavaid · Jäätmete ladustamise probleem gaase · Rajamine kallis · Uraan on kütusena väga energirikas · Turvalisuse vajadus väga suur ( 1KG Uraani = 3000 Tonni kivisütt ) · Fossiilseid kütuseid kulub rajamiseks · Odav energia ja kasvamiseks · Fossiilseid kütuseid kulub vähem · Riskantselt paindumatu lahendus · Kaadri väljaõpe on kulukas Tuumaenergia jaamad 1. Ignalina ( Leedu ) 2. Sosnovõi bor ( Venemaa ) 3. Lavisa ( Soome )
used eri tüüpi kohta, keemiatööstus kütuseid, näiteks 1kg es, mugav aga ka uraani käideldavus. muu sisaldab Selle otstarbega umbes sama ammutamine, aineid ja palju transport ja materjale energiat kui töötlemine ei 3000 tonni ole niivõrd kivisütt, energia- ja tuumkütused töömahukas ei tekita ka kui tahkete kasvuhooneg fossiilkütuste aase puhul Puudus Intensiivne Kaevanda Ehitamine ja Näiteks Tammide ed ammutamine, mine on haldamine on võib just ehitamine ja transport, äärmiselt kallis, suurim siis, kui haldamine
9.). Norralaste peamised tegevusalad seonduvad iidsest ajast merega. Varem tegeldi meresõidu ja kalapüügiga, tänapäeval on neile lisandunud nafta ja gaasi ammutamine põhjamere alt. Väga suur osa on hüdroenergeetikal. Üle 99% elektrienergiast toodavad hüdroelektrijaamad. Tähtsaimad maavarad on nafta ja maagaas. Leiukohtadest lähtuvad Suurbritanniasse ja Saksamaale suunduvad gaasijuhtmed. Norras kaevandatakse rauamaaki, püriiti ja vasemaaki, titaanimaaki, molübdeenimaaki ja kivisütt. Tähtsal kohal on rohkesti elektrienergiat tarbivad elektrometallurgia- alumiiniumi, mangaani, kromiidi, vase ja nikli tootmine ning elektrokeemiatööstus (väetised, karbiid, plastmassid, tehiskiud, magneesium, lõhkeaine, vedel kloor, raske vesi). Värviliste metallide toore veetakse sisse, metall aga valdavalt välja. Naftatöötlemistehased on peaaegu kõik rajatud Oslo fjordi rannikule ja Stavengeri. Mo i Ranas asuv mustmetallurgia tehas toodab siseturu tarbeks
suremus vähenenud. Sünnib 1,06 poissi iga tüdruku kohta(2012). Rahvastik on kaasaegse rahvastiku tüüpi. Ukraina suurimad linnad. 69% kogu rahvastikust elab linnas (2012). Ukraina pealinn Kiiev asub Dnepri jõe ääres. Sama jõe ääres asuvad ka Tsornobõl, Dnipropetrovski ja Zaporozye linnad. Odessa, Sevastopol ja Yalta asuvad Musta mere ääres. Lutsk, Lviv, Lugansk ja Donetsk asuvad mägedes. ENERGIA Ukraina on rikas loodusvarade poolest. Seal leidub kivisütt, naftat ja maagaasi. Osa nendest varadest on ammendatud nõukogude ajal ja selle poolest ei ole suurt eksporti. Ukraina ostab Venemaalt gaasi. TSERNOBÕLI TUUMAELEKTRIJAAM Ehitamist alustati 1970. aastal. Jaamas töötas neli plokki ja ehitati veel viiendat ja kuuendat plokki. 1982. Aastal toimus esimeses energiaplokis avarii, mis vaikiti maha. 26. aprillil 1986 leidis jaama 4. energiaplokis Tsernobõli katastroof. Katastroofi
Energiamajandus Saksamaal Kuigi Saksamaal on energiavarad pikaajalise kaevandamise tõttu suures osas ammendatud, leidub rikkalikult kivisütt, seda Ruhri tööstuspiirkonnas ja pruunsütt Saksimaal ja Harzi mäestikus. Maagaasi, mida on suhteliselt vähe, leidub peamiselt Põhja- ja Lõunasaksamaal. Põhja-Saksamaal ja Põhjameres on riigil ka väikesed naftavarud. Saksamaa impordib naftat enam kui tosinast riigist. Seejärel töötleb riik nafta ümber erinevateks kütusteks ja ekspordib teistesse riikidesse. Hetkel toodetakse Saksamaal enamus elektrist tuumaelektrijaamades, kuid aastaks
AURUMASIN Aurumasin on soojusmootor, mis muundab rõhu all olevas aurus talletatud potensiaalse energia mehaaniliseks energiaks. Aurumasina tähtsaim osa on veega täidetud aurukatel, kus vesi aetakse keema mõnd kütust (peamiselt kivisütt) koldes põletades. Aurukatlast tulev aur paneb liikuma kolvid, mis omakorda panevad liikuma rattad. Kasutatud aur surub kolbi tagasikäigul kondensaatorisse, kus külm vesi seda jahutab, niiet aur kondenseerub. Esimese aurumasina konstrueeris sotlasest insener James Watt 1784.aastal. See tekitas veeauru ja suutis energiat teistele mehhanismidele üle kanda. Asi sai alguse sellest, et tal tuli mõte, et kui anumal, milles keeb vesi, oleks vaid üks toru, millest aur võiks välja pääseda, viskaks aur sealt välja igasuguse sinna paigutatud eseme. Kui see ese aga edasitagasi liiguks, võiks tehtud töö arvel liikuma panna mõne teise masin...
metsade all 38,2% muud maad 45,1% Asustamata mäed ja sood võtavad enda alla 235000km2 Norra majandus · Norras on segamajandus, milles on ühendatud vaba turumajandus ja riigi sekkumine. · Palju loodusvarasid · Heaoluriik , üks jõukaimaid. · Eesmärgiks rahvastiku sissetulekute võimalikult ulatuslik võrdsustamine. · Leidub: naftat, maagaasi, vase,nikli,raua,tsingi, titaani ja molübdeenimaaki, kromiiti, püriiti ja kivisütt. 99% energiast toodetakse hüdroelektrijaamas. Loodus Rannajoon 83 281 km pikk , iseloomustavad sügavad kitsad lahed, mida nimetatakse fjordideks. Fjordid Suurimaks fjordiks on Sogne. Pikkus 205 km ja sügavus 1308 m Saared Registreeritud on 239 057 saart. Pinnamood Peaaegu kogu mandriosa võtab enda alla Skandinaavia mäestik. Kasutatud kirjandus: www.google.ee www.wikipedia.com www.annaabi.ee
tegevusalad Inimesi elab jäävööndis vähe. Gröönimaal elavad inuitid, kes on karmide tingimustega väga hästi juba harjunud, nad on osavad kalastajad ja hülgekütid, kes varem elasid onnides ehk igludes ning kes liiguvad koerrakendis kelkudega. Lisaks ehitavad nad omapäraseid paate-kajakke. Iglu ... Teine püsiasustusega piirkond on Norrale kuuluv Teravmägede saarestik ehk Svalbard, seal käiakse kivisütt kaevandamas ning saarestikku kasutatakse ka teaduslike uurimustööde paigana. Põhjapoolkeral on jäävöönd jaotunud mitme riigi vahel, kuid lõunapoolkeral asuv Antarktika ei kuulu ühelegi riigile.
1991. aastal olid paljud serblased (umbes 230 000) sunnitud lahkuma. Nüüd on serblasi ainult 45% ja nad elavad maa kirdeosas. Majandus TagaEuroopa edukaim. Olulisemad takistused majanduses: sõjapurustuste likvideerimine, katkenud majandussidemete taastamine või uuendamine ja pagulaste probleemi lahendamine. Peaminsed majandusharud on turism, masinatööstus, kergetööstus, toiduainetööstus ja põllumajandus Maapõuest saadakse naftat, kivisütt, boksiiti, rauamaaki, looduslikku asfalti jpm. Kasvatatakse lehmasid, lambaid, kitsi, nisu, maisi, suhkrupeeti, päevalille, tubakat, viinamarja, tsitruselisi ja oliivi.
Edela-Ungaris on Drava (Dráva). Dunántúli mäed. Läänepiiri Ungari lääneosas asub 70 ääres on väike osa km pikkune väga madal Alpidest. Balatoni järv. Tisza jõel Riigi põhjaosas Slovakkia asub paisjärv (Tisza-tó). piiri ääres on künkad ja madalad mäed. Kõrgeim punkt on Kékes (1014 või 1015 m üle merepinna) Mátra mägedes. Maavarad Loodusvarad Maavarasid on vähe. Peamine energiaallikas on süsi. Kivisütt leidub edelas, kuid sellest ei jätku riigi Kivisüsi Pruunsüsi vajaduste katteks. Siin-seal Põhja- Ungari mäenõlvadel leidub pruunsütt. Läänes ja lõunas on väikesed naftavarud ning leidub maagaasi. Ka idas on maagaasimaardla. Peamine mineraalne maavara on boksiit, mida ka eksportitakse. Boksiit Rahvastik Põhiandmed: Pindala: 93 030 km2 Rahvaarv: 10 400 000 inimest
Energiamajandus on energiavarade hankimine, nende ümbertöötlemine elektri- või soojusenergiaks ja nende müük tarbijale. Energia on vajalik kõikjal maj.tegevuses ja energia hind on alati üks osa teenuse või toote hinnast. Primaarenergia energia, mida tarvitatakse otse, teisteks energialiikideks muundamata. Energiavarad jagunevad: 1) Taastuvad (alternatiivsed) Päike, tuul, vesi, biomass, tõusu- ja mõõnaenergia, tuumaenergia (uraan), Maasisene energia. 2) Taastumatud nafta, maagaas, kivisüsi, põlevkivi, turvas. Elektrienergiat mõõdetakse GW-des. Hüdroenergia: · + vesi on looduse poolt loodud vara, ei pea kulutusi tegema (Keila j.,Kunda j.) · + suhteliselt keskkonnasõbralik, puudub õhusaaste · + nupu peale vajutamisest saame kohe elektrit · + tammi- ja veehoidla rajamisest on positiivne see, et saab kasutada joogiveena, kalanduses jms. · + turismiobjekt · - HEJ ehitus on kallis · - jaam haarab enda ...
· 27% maailma primaarenergiast annab süsi. · Sütt kaevandatakse 50 riigis. Suurimad tootjad on: Hiina, USA, India, Austraalia ja Lõuna-Aafrika Vabariik. · 40% maailma elektrienergiast toodetakse söest. Lõuna-Aafrikas, Poolas (üle 90%), Austraalias, Hiinas ligi 80% Indias ligi 70%, USAs ja Saksamaal ligi 50% elektrienergiast. · 13% kaevandatud söest (koksisüsi) kasutatakse terasetööstuses. · Kivisütt on ohutu transportida, ladustada ja kasutada. · Kivisöe tootmine on viimase 25 aasta jooksul kasvanud 50%. http://en.wikipedia.org/wiki/File:Strip_coal_mining.jpg http://www.worldcoal.org/coal/coal-mining/ http://www.energytribune.com/articles.cfm/1224/Crunching-the-Data-The-Ten-Most-Coal-Reliant- Tähiseid söetootmise ajaloos · 13.-14. sajandil kaevandati vähestes kogustes kivisütt paljudes Euroopa leiukohtades (Yorkshires Lõuna-
Metsi on 39%. Metsa-ja puidutööstuse toodang moodustab kolmandiku väljaveost. Ekspordile orienteerunud riigina on Austria välja arendanud laiaulatusliku ja detailselt liigendatud välismajandussektori. Kaks kolmandikku sellest hõlmab kaubavahetus Euroopa Liidu riikidega. Austria väljaveos on ülekaalus tooraine ja pooltoored: puit, tselluloos, mustad metallid, alumiinium, magnesiit, lämmastikväetised, elektrienergia. Sisse veetakse masinaid, naftat, maagaasi ja kivisütt. Kaunis loodus, tervislik kliima, terviseveeallikad, kultuuriväärtused ning suurepärased talispordivõimalused on teinud Austriast turistide meelismaa, aastas käib seal umbes 11-12 mln turisti. Maailmakuulsad on Austria kunstkäsitöö, samuti moeehted, keraamika ja klaasitööd. Transpordivõrk on väga hästi arenenud: üle poole raudteedest on elektrifitseeritud ja üle poole autoteedest on kõva kattega; heal tasemel on ka õhu- ja veetransport. Peamised liiklusteed on
Umbes 17% tööstustoodangust valmistavad Hollandi riigile kuuluvad ettevõtted. Hollandi riigile kuuluvad raudteed, maanteed, kanalid ja õhutrantsport. Hankiva tööstuse tähtsaim haru on maagaasi tootmine. Maagaasi varult on Holland kapitalistlike maade hulgas 4. kohal ja toodangu poolest 3. kohal. Hollandi maagaasi varu on 2400 miljardit tonni 1 m 2 kohta. Hollandis toodetakse ka soola ja naftat. Kuni 1970. aastani kaevandati Hollandis ka kivisütt. Hollandi töötlev tööstus tarbib peamiselt sisseveetavat toorainet ja suur osa ehk umbes 40% valmistoodangust veetakse välja. Põhilised töötlevad harud on metalli töötlemine, masina-, elektrotehnika-, elektroonika-, keemia-, toiduaine- ja tekstiilitööstus, olulised on ka must ja värviline metalluurgia, nafta töötlemine, paberi-, tselluloosi- ja portselanitööstus ning loomasööda tootmine. Masinatööstus toodab laevu, autosid, lennukeid, põllumajanduseks
all, teravilja veetakse ka sisse. Väikesel osal külvipinnast viljeldakse aiakultuure, eriti köögivilja (kurke, tomateid) ja lilli, eelkõige tulpe. Hollandit nimetatakse tuulikute ja tulpide maaks. Katmikaladel viljeldakse ka viinamarja, virsikuid ja ploome. Aiasaadused ja lilled on tähtsad väljaveokaubad. Põllumajandusega ei seondu keskkonnaprobleeme. (5,6) 3.2 Tööstus Maavaradest leidub rikkalikult maagaasi, vähem naftat, kivisütt ja kivisoola. Holland on arenenud tööstusmaa. Palju ettevõtteid kuulub suurmonopolidele Royal Dutch Shell (nafta- ja gaasitööstus), Unilever (toiduainetööstus) ja Philips (elektritööstus), neil on rohkesti ettevõtteid ja filiaale ka teistes riikides. Mitmekesisest tööstustoodangust on eriti olulised elektri- ja elektroonikaaparaadid, laevad, tehiskiud, naftasaadused, juveelkaubad, toiduainetoodangust juust, margariin, õlu, kakao ja sokolaad. Masinatehased (eriti laeva- ja
lahe ääres. Poola jaotatakse tavalislt viieks topograafiliseks piirkonnaks. Suurim neist on keskmadalik, mis on läänest kitsas ja laieneb idapoole liikudes. Selle piirkonna pinnamood on üpris lame ning seda lõikavad mitu suuremat jõge, nagu Oder ja Vistula. Madalikust lõunasse jääb mägedevöö, mille laius on erinevatest kohtadest 90 kuni 200 kilomeetrit. Selle piirkonna lääneossa jääb Silesia-Krakovi kõrgendik, mis sisaldab suurt hulka kivisütt. Kolmas topograafiline ala asub Poola lõunapiiri ääres ning moodustub Sudeedi ja Karpaatia mäestikest. Mõlema mäestiku loodustingimused on imimasustatususele sõbralikud ja selle tõttu on need regioonid tihedalt asustatud, eriti Karpaatia. Sudeedi mäestiku kõrgeim tipp on 1602 meetrit üle merepinna, Karkonosze mäel. Karpaatia mäestik on kõrgeim kogu Poolas ja seal asub ja kõrgeim punkt riigis. Karpaadid ulatuvad veel Tsehhi Vabariiki, Slovakkiasse, Ukrainasse,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
