Osoonikihi hõrenemine Geofüüsikaliselt on osoonikiht 10-50 km kõrgusel maapinnast Maad ümbritsev osooni ehk "trihapniku" kiht Osoonikihi hõrenemine on üks globaalprobleemidest, mis on seotud osooni sisalduse vähenemisega stratosfääris polaaraladel ehk osooniaugu teke. Osooniauk Antarktika kohal avastati 1970. aastate alguses. 1986 avastati osoonikihi hõrenemine ka põhjapoolkeral Arktikas. Tagajärjed Suurenev Maale jõudva UV-kiirguse hulk võib põhjustada mutatsioone organismides. Võib muutuda rakkude keemiline koostis ja pidurduda nende kasv. Naha kiire vananemine. Eestis
Teine hapniku ja vesiniku ühend on vesinikperoksiid. Ta on ebapüsiv. Päikesevalguse käes ja eriti katalüsaatorite toimel laguneb ta kiiresti. Ta on tugev oksüdeerija. Hapniku levinuim allotroop looduses on dihapnik O 2. Hapnik moodustab maa atmosfäärist umbes 21 mahuprotsenti ning atmosfääri on see tekkinud peamiselt fotosünteesi tulemusena. Hapnik on põhiliseks oksüdeerijaks meid ümbritsevas keskkonnas. Vähesel määral leidub looduses ka trihapniku O 3. Seda leidub pigem kõrgemates hõredates atmosfäärikihtides. Kasutatud kirjandus: Keemia õpik gümnaasiumile II osa http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/hapnik_merlere.htm
õhku lenduvad. NO paiskub atmosfääri ka reaktiivlennukite düüsidest. NO2 eraldub biomassist vastavate bakterite elutegevuse tulemusena. 4) Freoonid - eralduvad aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud), külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisel. Lisaks eelnimetatutele loetakse kasvuhoonegaasideks ka veel veeauru H 2O ning trihapniku ehk osooni O3. Probleemid ja tagajärjed Kasvuhooneefekti tekitavad looduslikud protsessid on: 1) Aurumine veekogudest 2) Vulkaanipursked Inimtegevust kasvuhooneefekti tekitajana nimetatakse: 1) Fossiilsete kütuste põletamine 2) Metsade raiumine 3) Põlluharimine 4) Karjakasvatus Prognoositavad kasvuhooneefekti tagajärjed maailmas: 1) Maakera keskmise temperatuuri tõus 0,3 C kümne aasta jooksul. 2) Veetaseme tõus maailmameres.
veepuhastus Fluor Õrnalt kollakas (F2) Hambapastad (F2) lagundab HF värvuseta, gaas, terav Sulatatud es, vett, andes suitsev, lõhn, sööbiv, flouriidide jahutusvedelik dihapniku ja teravalõhnaline, vees mürgine elektrülüüsi ud trihapniku hästilahustuv l Jood Hallikasmust (I2) Meditsiinis, HI gaasiline, vees kristalne merevee keedusoola hästi lahustuv, sublimeeruv töötlemisel lisand vesilahused on aine klooriga tugevad happed
ALLOTROOPIA: · Allotroopia on nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena. Neid elemendi erinevaid vorme nimetatakse allotroopideks. Näide allotroopiastst · HAPNIK esineb kolme allotroopse teisendina: a. Monohapnikuna (O), mis on väga ebapüsiv ning esimesel võimalusel ühinevad aatomid. b.Dihapnikuks (meile tuntud hapnik, mida iga päev õhu koosseisus sisse hingame) - O2. c. Trihapniku ehk osoonina O3, mis on samuti väga ebapüsiv aine, lagunedes omakorda mono- ja dihapnikuks. Osoon on lõhnav ning sa võid tunda seda pärast äikest. SÜSINIK · Süsiniku aatomil on välisel elektronkihil 4 elektroni ja ta moodustab ühendites peaaegu alati 4 kovalentset sidet. · Süsinik on looduses üsna laialt levinud element maakoores massi järgi 13. kohal. Teda esineb nii ehe- dalt kui ka ühendites. Süsinikku ja tema
a fluori suhtes), moodustades enamasti ühendeid oksüdatsiooniastmes II. Molekulaarne hapnik pole väga aktiivne, kuid kuumutamisel muutub aktiivsemaks. Atomaarne hapnik ehk monohapnik (võib tekkida vahesaadustena reaktsioonides, kus eraldub hapnik) on palju tugevam oksüdeeruja kui dihapnik. Atomaarne hapnik on väga ebapüsiv, üksikaatomid liituvad kiirelt hapniku molekulideks. Hapniku aatom võib liituda ka hapniku molekuliga moodustades trihapniku. Trihapnik ehk osoon on iseloomuliku terava lõhnaga sinaka värvusega mürgine gaas. Ta on ebapüsiv ja laguneb kergesti, eraldades atomaarset hapnikku. Seetõttu on osoon väga tugev oksüdeeruja. Või kasutada joogivee desinfitseerimiseks (analoogiliselt klooriga). Osooni võib tekkida protsessides, kus võib tekkida atomaarset hapnikku nt välgulöögi kanalis, mõnede elektrimasinate töötamisel, päikesekiirguse toimel.
o.a-s -II · Molekulaarne hapnik on tavatingimustes suhteliselt väheaktiivne · Hapniku molekulide vähene aktiivsus on tingitud sellest, et aatomitevaheline side molekulis on väga tugev · Kuumutamisel muutub hapnik oluliselt aktiivsemaks · Atomaarne hapnik ehk monohapnik on palju tugevam oksüdeerija kui dihapnik · Atomaarne hapnik on väga ebapüsiv, üksikaatomid liituvad kiiresti hapniku molekulideks · Hapniku aatom võib ka liituda hapniku molekuliga, moodustades trihapniku · Trihapnik ehk osoon on iseloomuliku terava lõhnaga sinaka värvusega mürgine gaas · Ta on ebapüsiv ja laguneb kergesti · Väga tugev oksüdeerija · Osooni võib kasutada joogivee desinfitseerimiseks · Osooni moodustub protsessides, kus võib tekkida atomaarset hapnikku · Hapnikku saadakse laboratoorselt mõnede hapnikurikaste ainete kuumutamisel · Puhtama hapniku saamiseks kasutatakse vee elektrolüüsi · Põhiliselt toodetakse hapnikku odavaimal meetodil
Aastaga vähenes osooniauk 30% http://www.epl.ee/uudised/402646 Osoonikiht Osoonist moodustuv kiht, kaitseb Maad Päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolett- kiirguse eest. Osoonikiht on unikaalne ja iseloomulik ainult meie planeedile. O-O2-O3 Osoonikiht Osoon ja osoonikiht.. Osoon (kreeka keeles ozün - lõhnav ehk trihapnik ) on hapniku allotroopne modifikatsioon O3 Geofüüsikaliselt on osoonikiht 10-50 km kõrgusel maapinnast Maad ümbritsev osooni ehk "trihapniku" kiht Osooni leidub atmosfääris alates maapinnast kuni 90 km kõrguseni Suurim osooni kontsentratsioon on 20-26 km kõrgusel, kõrgemal kui 60 km leidub teda väga vähe kogu atmosfääris olev osoon moodustaks normaaltingimustel maapinnale kokku kogutuna 3-5 mm paksuse kihi. Üldist osoonikihi kohta Osoon on hapniku allotroofne modifikatsioon. Ta tekib siis, kui hapnikust juhtida läbi elektrilahendus. 1785 aastal tähendas hollandi teadlane
vabaks joodiks, pliisulfiidi pliisulfaadiks, hõbeda hõbedaoksiidiks ja divesiniksulfiidi väävel- ja väävlishappeks. Elusorganismidele on osoon suuremas kontsentratsioonis väga mürgine, sest ta on tugev oksüdeerija. Osoonikiht ehk osonosfäär asub 10 -50 km kõrgusel maapinnast. Osoon tekib seal tänu sellele, et valguse toimel dihapniku molekulid lagunevad hapniku aatomiteks. Kui need aatomid põrkuvad hapniku molekulidega, tekivad osooni ehk trihapniku molekulid, mis loovutanud energialiia ja stabiliseeruvad. O +O2 ® O3 (osoon). Avastamine Hapniku avastasid sõltumatult mitu teadlast. Üheks hapniku avastajaks peetakse Inglise õpetlast Joseph Priestleyt. On tuntud Priestley katse, kus ta läbi suurendusklaasi juhtis päikesevalgust elavhõbeoksiidile, mis laguneb soojuse mõjul elavhõbedaks ja hapnikuks. Asunud uurima tekkinud gaasi omadusi, avastas Priestley , et küünal põleb selles gaasis heledamalt kui õhus ja
horisontaalsele pinnale jõudnud päikese otsese ja hajusa kiirguse summa. Albeedo- näitab aluspinna peegeldamisvõimet, millele langeb valgusvoog. Mida suurem on nurk, seda väiksem on albeedo. 13. Maa kiirgusbilanss- maale saabunud ja maalt lahkunud kiirguste vahe. 14. Atmosfääri koostis- N2 78%, O2 20,95%, Ar 0,93%. Peale selle võib olla ka veeauru (kuni4%), heitgaase, tolmu jm. Osoonikiht 10-15 km kõrgusel maapinnast Maad ümbritsev osooni ehk trihapniku kiht. See kiht moodustab osonosfääri, kuhu on koondunud osooni põhimassning valitseb happer tasakaal osooni tekkimise ja lagunemise vahel. Neelab väga tugevalt UV kiirgust. Osooni tekkimine ja lagunemine O2+ho=O+O (ho-kiirgus lagundab). O2+O+M=O3+M. ergastatud olekusannab energia teisele molekulile. M(muu aine). O3 lagunemine valguse toimel. O3+ho=O2+O2 või O+O3=O2+O2. Inimene põhjustab selle lagunemist NOx gaaside ja freoonide õhkupaiskamisega
(näiteks männivaigu ja teatud merevetikate oksüdatsioonil). Väikeses kontsentratsioonis annab osoon õhule iseloomuliku "värske" lõhna, mida võib tunda männimetsas või peale äikest, see on inimorganismile kasulik. Osoonikiht ehk osonosfäär asub 10 -50 km kõrgusel maapinnast. Osoon tekib seal tänu sellele, et valguse toimel dihapniku molekulid lagunevad hapniku aatomiteks. Kui need aatomid põrkuvad hapniku molekulidega, tekivad osooni ehk trihapniku molekulid, mis loovutanud energialiia ja stabiliseeruvad. O +O2 = O3 (osoon). Suurim osooni kontsentratsioon on 20 - 26 km kõrgusel. Osooni hulk atmosfääris on suurim talvel ja kevadel polaaraladel. Troopilistel aladel muutub osoonikihi paksus aasta jooksul vähe. Osoon neelab päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja kaitseb seega elu Maal. 1970.- 80. aastatel märgati, et osoonikiht on hakanud hõrenema, eriti polaaraladel ja täheldati nn osooniaukude teket
Vees vähelahustuv. Hapniku keemilisi omadusi: tavatingimustel väheaktiivne, kuumutamisel käitub reduseerijana. Hapnikul on kaks levinud allotroopset vormi: · dihapnik ehk lihtsalt hapnik (O2) · trihapnik ehk osoon(O3) Hapnik esineb kolme allotroopse teisendina: · monohapnikuna (O), mis on väga ebapüsiv ning esimesel võimalusel ühinevad aatomid · dihapnikuna (meile tuntud hapnik, mida iga päev õhu koosseisus sisse hingame) - O2 · trihapniku ehk osoonina O3, mis on samuti väga ebapüsiv aine, lagunedes omakorda mono- ja dihapnikuks. Osoon on lõhnav ning sa võid tunda seda pärast äikest. Kasutatud kirjandus: http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/metallid_mittemetallid/9-1-16-1.htm http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/metallid_mittemetallid/9-1-16-2.htm http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/metallid_mittemetallid/9-1-15-1.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Mittemetallid http://www.ttu
Väikeses kontsentratsioonis annab osoon õhule iseloomuliku "värske" lõhna, mida võib tunda männimetsas või peale äikest, see on inimorganismile kasulik. Osoonikiht ehk osonosfäär asub 10 -50 km kõrgusel maapinnast. Osoon tekib seal tänu sellele, et valguse toimel dihapniku molekulid lagunevad hapniku aatomiteks. Kui need aatomid põrkuvad hapniku molekulidega, tekivad osooni ehk trihapniku molekulid, mis loovutanud energialiia ja stabiliseeruvad. O +O2 ® O3 (osoon). Suurim osooni kontsentratsioon on 20 - 26 km kõrgusel. Osooni hulk atmosfääris on suurim talvel ja kevadel polaaraladel. Troopilistel aladel muutub osoonikihi paksus aasta jooksul vähe. On täheldatud ka osoonisisalduse muutumist ööpäeva jooksul - kõige vähem on õhus osooni öösel, päikesetõusuga hakkab selle hulk suurenema. Osoon
(näiteks männivaigu ja teatud merevetikate oksüdatsioonil). Väikeses kontsentratsioonis annab osoon õhule iseloomuliku "värske" lõhna, mida võib tunda männimetsas või peale äikest, see on inimorganismile kasulik. Osoonikiht ehk osonosfäär asub 10 -50 km kõrgusel maapinnast. Osoon tekib seal tänu sellele, et valguse toimel dihapniku molekulid lagunevad hapniku aatomiteks. Kui need aatomid põrkuvad hapniku molekulidega, tekivad osooni ehk trihapniku molekulid, mis loovutanud energialiia ja stabiliseeruvad. O +O2 ® O3 (osoon). Suurim osooni kontsentratsioon on 20 - 26 km kõrgusel. Osooni hulk atmosfääris on suurim talvel ja kevadel polaaraladel. Troopilistel aladel muutub osoonikihi paksus aasta jooksul vähe. On täheldatud ka osoonisisalduse muutumist ööpäeva jooksul - kõige vähem on õhus osooni öösel, päikesetõusuga hakkab selle hulk suurenema. Osoon neelab päikeselt tulevat
väiksem on albeedo. 12. Maa kiirgusbilanss. Maale saabunud ja maalt lahkunud kiirguste vahe. Aluspinna (maapinna) kiirgusbilanss Atmosfääri kiirgusbilanss Maa-atmosfääri kiirgusbilanss 13. Atmosfääri koostis. Osoonikiht. Osooni tekkimine ja lagunemine. Atmosfääri koostis - N2 78%, O2 20,95%, Ar 0,93%. Peale selle võib olla ka veeauru (kuni 4%), heitgaase, tolmu jm. Osoonikiht 10-15 km kõrgusel maapinnast Maad ümbritsev osooni ehk trihapniku kiht. See kiht moodustab osonosfääri, kuhu on koondunud osooni põhimass ning valitseb habras tasakaal osooni tekkimise ja lagunemise vahel. Neelab väga tugevalt UV kiirgust. Osooni tekkimine ja lagunemine O2+ho=O+O (ho-kiirgus lagundab). O2+O+M=O3+M. Ergastatud olekus annab energia teisele molekulile. M(muu aine). O3 lagunemine valguse toimel. O3+ho=O2+O2 või O+O3=O2+O2. Inimene põhjustab selle lagunemist NOx gaaside ja freoonide õhkupaiskamisega.
Siis avastati meteooride jälgede uurimisel umbes 50 km kõrgusel paiknev suhteliselt kõrge temperatuuriga kiht, mida nüüd tuntakse stratopausina. Sellise temperatuuri ainus mõistlik seletus oli teatava osoonihulga olemasolu stratosfääris. Temperatuuri tõusu stratosfääris põhjustab nähtava ja infrapunase kiirguse neeldumine osoonikihis. Geofüüsikaliselt on osoonikiht 10-50 km kõrgusel maapinnast Maad ümbritsev osooni ehk "trihapniku" kiht. See kiht moodustab osonosfääri, kuhu on koondunud osooni põhimass ning valitseb happer tasakaal osooni tekkimise ja lagunemise vahel. Osooni leidub atmosfääris alates maapinnast kuni 90 km kõrguseni. Samas on õhus osooni äärmiselt vähe (looduslikes tingimustes maapinna lähedal 10-6 - 10-7 mahuprotsenti. E.Kyrö (1993) andmeil on stratosfääris osooni 5-10 korda rohkem, kui maapinnal.Tema hulk hakkab kiiresti kasvama tropopausis (umbes 10 km kõrgusel)
1923 aastast. Siis avastati meteooride jälgede uurimisel umbes 50 km kõrgusel paiknev suhteliselt kõrge temperatuuriga kiht, mida nüüd tuntakse stratopausina. Sellise temperatuuri ainus mõistlik seletus oli teatava osoonihulga olemasolu stratosfääris. Temperatuuri tõusu stratosfääris põhjustab nähtava ja infrapunase kiirguse neeldumine osoonikihis. Geofüüsikaliselt on osoonikiht 10-50 km kõrgusel maapinnast Maad ümbritsev osooni ehk "trihapniku" kiht. See kiht moodustab Graafik 2Osooni kiht atmosfääris osonosfääri, kuhu on koondunud osooni põhimass ning valitseb habras tasakaal osooni tekkimise ja lagunemise vahel. Osooni leidub atmosfääris alates maapinnast kuni 90 km kõrguseni. Samas on õhus osooni äärmiselt vähe (looduslikes tingimustes maapinna lähedal 10-6 - 10-7 mahuprotsenti. Stratosfääris on osooni 5-10 korda rohkem, kui maapinnal.Tema hulk hakkab kiiresti kasvama tropopausis (umbes 10 km kõrgusel)
3,5 mol N2O + 0,5 mol N2O3 + 1,0 mol O2 23. Mitu mooli naatriumioone sisaldub 48,3 g glaubrisoolas (Na2SO4 10H2O)? 24. Arvutada võrdsest arvust CO ja CO molekulidest koosneva 448 dm³ gaasisegu mass. (720 g) 25. Arvuta hapniku aatomite arv 2,5 moolis väävelhappes. (6,021024) 26. Arvutada vesiniku aatomite arv, mis sisaldub 0,112 cm³ ammoniaagis. (9,031018) 27. Milline on 18,061027 hapniku aatomist koosneva trihapniku (osooni O) ruumala? (224 m3) 28. Gaasisegu koostises on 400 g SO ja 88 g CO. Leia selle gaasisegu ruumala. (156,8 dm3) 29. Millise ruumala võtab enda alla 9,031026 molekulist koosnevas gaaside segus lämmastiku kui tema sisaldus mahu järgi on 10%? 30. Gaaside segu koosneb mahuliselt 30% SO ja 70% lämmastikust. Leia koostis massiprotsentides. (49,5%, 50,5%) 31. Mitmes g KCrO on samapalju aatomeid kui 100 g NaOH? (200,4g) 32
Albeedo- näitab aluspinna peegeldamisvõimet, millele langeb valgusvoog. Mida suurem on nurk, seda väiksem on albeedo. 13. Maa kiirgusbilanss- maale saabunud ja maalt lahkunud kiirguste vahe. 14. Atmosfääri koostis- N 78%, O 20,95%, Ar 0,93%. Peale selle võib olla ka veeauru (kuni4%), heitgaase, tolmu jm. Osoonikiht 10-15 km kõrgusel maapinnast Maad ümbritsev 2 2 osooni ehk trihapniku kiht. See kiht moodustab osonosfääri, kuhu on koondunud osooni põhimassning valitseb happer tasakaal osooni tekkimise ja lagunemise vahel. Neelab väga tugevalt UV kiirgust. Osooni tekkimine ja lagunemine O2+ho=O+O (ho-kiirgus lagundab). O2+O+M=O3+M. ergastatud olekusannab energia teisele molekulile. M(muu aine). O3 lagunemine valguse toimel. O3+ho=O2+O2 või O+O3=O2+O2. Inimene põhjustab selle lagunemist NOx gaaside ja freoonide õhkupaiskamisega
142. Vääveldioksiidi ja hapniku segu molaarmass on 40 g/mol. Mitu kuupdetsimeetrit on 120. Arvutada gaaside segu ruumala, mis koosneb 2,107 . 1020 molekulist vesinikust, 0,301 . segus kumbagi gaasi? 1021 molekulist lämmastikust ja 9,03 . 1019 molekulist hapnikust. 143. Mitmes grammis naatriumhüdroksiidis on sama arv aatomeid, mis 67,2 121. Milline on normaaltingimustel 18,06 . 1027 hapnikuaatomist koosneva trihapniku kuupdetsimeetris vesinikus? (osooni) ruumala? 144. Mitmes kuupdetsimeetris vääveltrioksiidis on sama arv aatomeid, mis 2,408 1024 180. Leida 81,4% joodist, 3,2% vesinikust ja 15,4% süsinikust koosneva ühendi molekulis väävelhappes? molekulivalem. Ühendi aurude tihedus süisinikdioksiidi suhtes on 3,54. 145
rõhu all (150 at). Tingimustes, kus ümbritsevas õhus puudub hingamiseks vajalik hapnik või on seda vähe, kasutatakse hapnikumaske (lendurid, mäeronijad, tuukrid, tuletõrjujad). Puhast hapnikku antakse sissehingamiseks ka mitmesuguste südame- ja kopsuhaoguste puhul ning gaasimürgituste raviks. 5. Trihapnik. Ehk osoon on hapniku allotroopne teisend. Tavalise hapniku (dihapniku) molekul koosneb kahest aatomist, trihapniku molekul aga kolmest. O3 on sinaka värvusega, iseloomuliku lõhnaga plahvatav gaas, mis lahustub vees tunduvalt paremini kui O2. Trihapnikku tekib õhku äikese ajal, männimetsas vaikude oksüdeerumisel, mere ääres vetikate oksüdeerumisel, mitmesuguste elektriseadmete töötamisel jne. Trihapnik on dihapnikust tugevam oksüdeerija, tema lagunemisel tekkiv monohapnik on väga aktiivne: O3=O2+O Trihapnikku kasutatakse vee puhastamiseks (kloori asemel) ja õhu värskedamiseks. 6
aastal sõlmitud Montréali protokoll.)) Osoonikiht ei koosne peamiselt osoonist. Osooni kontsentratsioon on seal lihtsalt kõrgem kui mujal: umbes üks sajast tuhandest osoonikihi molekulist on osooni molekul. Osoonikihi hõrenemine on üks globaalprobleemidest, mis on seotud osooni sisalduse vähenemisega stratosfääris polaaraladel ehk osooniaugu teke. Maa hoiab imepäraselt oma õrna elustikku päikesekiirguse ohtliku osa eest tekitades päikesekiirguse abil osooni ehk trihapniku. Osoonikiht kaitseb Maad Päikeselt tuleva UV kiirguse eest. Osoonikihi üldine paksus ca 3mm. Osoonikiht ehk osonosfäär ümbritseb Maad 10-50 km kõrgusel. Osonosfäär tekkis 300-500 milj. aastat tagasi hapniku tootvate bakterite, fotosünteesi, päikese (ultraviolett) ja kosmilise (lühilainelise) kiirguse toimel. Suurim osoonisisaldus on 20-26 km kõrgusel. Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab Päikeselt tulevat lühilainelist
Siis avastati meteooride jälgede uurimisel umbes 50 km kõrgusel paiknev suhteliselt kõrge temperatuuriga kiht, mida nüüd tuntakse stratopausina.(lisa 1) Sellise temperatuuri ainus mõistlik seletus oli teatava osoonihulga olemasolu stratosfääris. Temperatuuri tõusu stratosfääris põhjustab nähtava ja infrapunase kiirguse neeldumine osoonikihis. Geofüüsikaliselt on osoonikiht 10-50 km kõrgusel maapinnast Maad ümbritsev osooni ehk "trihapniku" kiht. See kiht moodustab osonosfääri, kuhu on koondunud osooni põhimass ning valitseb happer tasakaal osooni tekkimise ja lagunemise vahel. Osooni leidub atmosfääris alates maapinnast kuni 90 km kõrguseni. Samas on õhus osooni äärmiselt vähe (looduslikes tingimustes maapinna lähedal 10-6 - 10-7 mahuprotsenti. E.Kyrö (1993) andmeil on stratosfääris osooni 5-10 korda rohkem, kui maapinnal.Tema hulk hakkab kiiresti kasvama tropopausis (umbes 10 km kõrgusel)
annaabi.ee 
