Agrometeoroloogia arvestus 1) Atmosfäär maad ümbritsev gaasikiht, mille alumiseks piiriks on maapind, ülemine on kokkuleppe küsimus. Meteoroloogias on atmosfäär seal, kus mingi nähtus aset leiab. Õhk koosneb kolmest osast: gaasidest, veeaurust, hõljuvatest tahke aine ja vedela aine osadest (aerosoolidest). Alumistes kihtides 78% lämmastikku, 21% hapnikku, 0.9% argooni ja 0.003% süsihappegaasi. Õhus leiduva veeauru hulga määrab temperatuur. Näiteks Arktikas on veeauru sisaldus väga väike (-50 C° juures on 1 kuupmeetri kohta 0.004g veeauru). Tahked osad satuvad õhku tolmuna ja suitsuna. Tolm etendab õhus tähtist rolli ta seob veeauru ja neelab kiirgust. Atmosfääri kihtide jaotamise aluseks on võetud temperatuuri muutumine kõrguse kasvades. ATMOSFÄÄRI KIHID: - Troposfäär atmosfääri alumine osa, mis ulatub aluspinnast 8-18 km kõrguseni. Selle kõrgus oleneb koha geomeetrilisest laiusest ja aastaajast: kõige kõrgem on ta ekvaatori koh...
Pilet. Nr 1. Kiirgusbilanss. Aastane ringkäik. Ööpäevane ringkäik. Tuul. Tuule tekkimine ja suuna kujunemine. Kiirgusbilanss kiirgusbilanss on juurdetulnud ja lahkunud kiirgusvoogude vahe. Maapinnale langevad päikese otsekiirgus; hajukiirgus; atmosfääri vastukiirgus ning maapinnalt lahkuvad aluspinnalt tagasipeegeldunud lühilaineline päikesekiirgus; maakiirgus; tagasipeegeldunud pikaajaline atmosfäärikiirgus. Kiirgusbilanss sõltub asukohast, ilmast, aastaajast, aluspinnast jt teguritest. Päeval on tavaliselt positiivne, u 1h enne päikeseloojangut muutub negatiivseks ja ca 1h peale tõusu positiivseks. Aastane bilanss on meil positiivne. Tuul - tuul tekib õhurõhu vahest erinevates kohtades. Õhk hakkab liikuma kõrgema rõhu suunast madalama rõhu poole. Tuuleks nimetatakse atmosfääris kulgevaid õhuvoole. Suvel on tuule suund merelt mandrile ja talvel mandrilt merele. Pilet nr. 2. Päikesekiirgus. Päikesespekter. Solaarkonstant. Vertikaaln...
KLIIMA Kliima näitab seda, millised ilmad antud piirkonnas esinevad, kui sagedasti ja millised on üldised äärmuslikud ilmastikunähtused. Ilm on see, mis praegusel hetkel väljas on. Ilma kujundavad need protsessid, mis toimuvad atmosfääris, need on füüsikalised protsessid. Meteoroloogiat on nimetatud ka atmosfäärifüüsikaks. ATMOSFÄÄR on maad ümbritsev gaasikiht, tema alumiseks pinnaks loetakse maapinda või siis ookeanipinda. Ülemise piiri määramine on ilmselt raske, sest seda kohta kus see ära lõppeb ja algab ei saa täpselt määrata. Ülemiseks piiriks saamegi seetõttu väga erinevaid numbreid. Meteoroloogia kasutab seda, et atmosfäär on seal, kus toimuvad jälgitavad ilmanähtused. Meteoroloogilises mõttes loetakse 1200 km. Atmosfäär koosneb: 1. Gaasid üldiselt põhiosasid on kolm. Peamine on lämmastik, mida leidub 78,08%, teine on hapnik 20,95% ning kolmas on argoon 0,93%. Süsihappegaa...
Pilet nr 1. Kiirgusbilanss. Aastane ringkäik. Ööpäevane ringkäik. Tuule tekkimine ja suuna kujunemine. Kiirgusbilanss on juurdetulnud ja lahkunud kiirgusvoogude vahe. Sõltub koha geograafilisest laiusest, aastaajast, aluspinnast (manner, ookean), ilmast jt teguritest. Negatiivne bilanss aasta lõikes on aladel, kus aluspind on aastaringselt kaetud lume või jääga (Gröönimaa, Antarktika jne). Suurim on ta ekvaatoril. Eestis on novembrist veebruarini bilanss negatiivne, juunis aga on see maksimaalne. Veidi aega enne päikeseloojangut ja pärast päikesetõusu on kiirgusbilanss aga 0. Kiirgusbilanss läheb positiivseks mõni aeg pärast päikese tõusu ja läheb tagasi negatiivseks mõni aeg enne päikese loojandut. Maapinnale langevad kiirgused: 1. päikese otsekiirgus 2. hajukiirgus 3. atmosfääri vastukiirgus Maapinnalt lahkuvad kiirgused: 1. aluspinnalt tagasipeegeldunud lühilaineline päikesekiirgus 2. maakiirgus 3. tagasipeege...
nimetatakse ajavõrrandiks. TÕELINE PÄIKESEAEG + AJAVÕRRAND = KOHALIK KESKMINE PÄIKESEAEG AJAVÕRRAND = KOHALIK KESKMINE PÄIKESEAEG - TÕELINE PÄIKESEAEG Ajavõrrandi väärtus muutub aasta vältel suurim on see novembri algul (16 min). Ajavõrrand võib olla kas positiivne või negatiivne. Ajavõrrandi väärtusi kuupäeva järgi võib leida astronoomilistest kalendritest. Eestis on selleks "Tähetorni kalender". KIRJANDUS 1. Üld- ja agrometeoroloogia. H.Aruksaar jt. Tallinn, 1964 2. Rakendusmeteoroloogia. Heino Tooming, Tallinn, 2001 3. Mereilm ja meri. Merel liikuja käsiraamat. Ilmatieteen Laitos, 2005 4. Meteoroloogia. Milvi Jürissaar, Tartu lennukolledz, 1998 5. Meteoroloogia kõigile. August Tõllassepp, Tallinn, 1960 6. Maakera loodusjõudude kütkes, Tallinn, 1986 7. Universum valguses ja vihmas. Koost.U.Veismann ja R.Veskimäe, Tallinn, 2005 8. Eesti kiirguskliima teatmik, Viivi Russak, Ain Kallis Tln. 2003 9. Eesti ilma riskid
Looduslikest taimedest on aretatud rohkesti ilu- ja toidutaimede erinevaid sorte. Kiukultuure kasvatatakse naturaalse taimse kiu saamiseks, mida eeskätt vajab tekstiilitõõstus. Taimekasvatus kui teadus toetub taimede, sealhulgas ka kultuurtaimede kohastumisele kasvutingimuste mõjul, mis on kujundatud paljude põlvkondade jooksul. Taimekasvatus toetub ka paljudele teistele teadusharudele: botaanika, taimefüsioloogia, agrometeoroloogia, mullateadus, maaviljelus, entomoloogia, fütopataloogia, sordiaretus, seemnekasvatus. Tänapäeva taimekasvatus toetub ka keemia, füüsika saavutustele, samuti tehnika- ja majandusteadusele. Kokkuvõte Taimekasvatus on kasulik mitte ainult elanikkonna jaoks, vaid ka majanduse jaoks. See sektor põllumajanduses toob palju eeliseid ja kasu. Taimed on sööt loomadele, seega algab loomakasvatus taimekasvatusest. Taimed on toit inimesele, kas otseselt või inimese töötatud kujul
Tulemusena on suurlinnade südames temperatuur talvel tunduvalt kõrgem kui nende äärealadel. Peterburis näitab pakasega kraadiklaas isegi kümmekond külmapügalat vähem kui ümbruskonnas. Ka suvel kiirgavad asfalt ja hooned palju soojust, ning linn, kus puudub rohelus, asub nagu praepannil. Pargid ja murud jahutavad aga linna vee aurumise kaudu, sest selleks vajalik soojus saadakse osaliselt õhust. HEINO TOOMING (1930) on bioloogiadoktor, meteoroloogia, klimatoloogia ja agrometeoroloogia professor. Töötanud aastaid Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudis.
toomingav õitsevad jne) Dünaamiline meteoroloogia Kondusktsioon – soojuse ülekanne Osakesed palju väiksemad pealelangeva Sünoptiline meteoroloogia molekulilt molekulile, soojemalt Aastaaegade teke. kiirguse lainepikkusest – Rayleigh’ Agrometeoroloogia külmemale Aastaaegade vaheldumist ja Päikeselt hajumine. Violetset kiirgust hajutatakse 16 Lennunudusmeteoroloogia Advektsioon – õhu ja vedelike liikumine saadava soojushulga muutumist korda enam punasest/
Ministeeriumi hallatavad riigiasutused Põllumajandusuuringute keskus (sortide riiklik registreerimine, TKV jääkide ja saasteainete määramine, kontrollproovide analüüsimine) Veterinaar- ja Toidulaboratoorium (loomahaiguste diagnoosimine, vee, sööda ja alkoholi ohutuse tagamine, riiklik referentslaboratoorium) Jõudluskontrolli Keskus (Jõudluskontroll, piima kvaliteet) Eesti Taimekasvatuse Instituut (agrometeoroloogia seire, prognoosid, sortide säilimine ja aretus, seemnekeskus) Maamajanduse Infokeskus Mõningad muuseumid (põllumajandus-, piimandus-, C R Jakobsoni talumuuseum) Rahvusvahelised organisatsioonid · FAO UNwww.fao.org (Food and Agriculture Organization of the United Nations ÜRO Toidu- ja põllumajandusorganisatsioon) tegeleb globaalsete toidu- ja põllumajandusprobleemidega. Organisatsiooni peakorter asub Roomas. FAO põhiülesanneteks on tõsta
- Eesti Päevaleht, 07.04.1997. Kübarsepp, T. ; Pehk, M. ;Veismann,U. Osoonikihi paksuse mõõtmisest Eesti kohal. TA Astrofüüsika ja atmosfäärifüüsika Instituut ja Tartu ülikool, 1994, 7 lk. Luts, V. Osoon on ohus. - Horisont, 1989, nr.1,lk. 3-7. Moran, J.M. , Morgan.M.D. Meteorology- the Atmosphere and the science of weather. Macimillian Publishing Company, New York, 1992 p.440-441. Nõges, T. Lämmastik-vajalik või ohtlik?- Eesti Loodus, 1993, nr.3, lk. 71-73. Põiklik, K. Üld ja agrometeoroloogia. Tln. , Eesti Raamat, 1964, lk.35-37, 60. Raukas, A. , Martin, E. Kas uus veeuputus. - Eesti Loodus, 1990 , nr.3 , lk. 148-153. Rohtmets,I. Kõrgelenulised osooniröövlid. - Rahva Hääl, 28.09.1994. Sepp,R. NO2 elu ja seiklused.1. - Eesti Loodus, 1994, nr.1 , lk4-5. Sepp,R. NO2 elu ja seiklused.2. - Eesti Loodus, 1994, nr.2 , lk.37-38. Taalas, P. Ilmakehan otsoni- mitä uuta?, Kemia-Kemi Vol. 21, 1994. Freoonid. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia. 3 kd. Tln. , Valgus,1988., lk. 67 Keskkond 1991
annaabi.ee 
