Sigareti koostis Internetis levib küllaltki aktiivselt kaunis pilt sigaretis sisalduvate ainete kohta. Mina kui tavainimene sooviks nende sisalduvate ainete kohta rohkem teada. Loodetavasti on järgnev uurimuskonspekt kasuks ka teile :) Butaan (Butane - välgumihkli vedelik) Butaani sissehingamine võib põhjustada eufooriat, unisust, narkoosi, lämbumistunnet, südame arütmiat, ajutist mälukaotust ja külmakahjustusi. Kui pihustaks pudelist butaani otse kurku, võib vedeliku juga jahtuda kiiresti -20 kraadini ja põhjustada larüngospasme. Kaadmium (Cadmium - patareides) Kaadmiumi saadakse tsingitootmisel kõrvalsaadusena. Kaadmiumi organismi sattumise allikad on näiteks metallurgia, saastunud toidu ja veega, suitsetamisel. Kahjulik immuunsüsteemile, neerudele, maksale, loodet kahjustav, vähki soodustav. Kaadmiumi mürgistuse kliiniline pilt suukaudsel sattumisel organismi on tugev iiveldus,
Butaan. Butaani (C4H10) struktuurivalem on CH3CH2CH2CH. Ta on nelja süsiniku aatomiga alkaan. keemistemperatuur on -0,5 °C, tahkumistemperatuur -138,3 °C. Butaan on üks alkaanide tuntumaid esindajaid. Teda leidub nii looduslikus gaasis kui ka lahustununa naftas. Ta on värvusetu, lõhnatu, vees lahustumatu, õhust raskem gaas, mis suhteliselt kergesti veeldub. Butaani lisatakse bensiinile lenduvuse tõsmiseks. Ta on ka lähteaineks mitmete polümeeride tootmisel. Butaan on laialdaselt kättesaadav kui välgumihkligaas. Butaan leiab noorte seas tarvitamist rekreatiivsetel eesmärkidel, põhjustades eufooriat. Samas on gaasi sissehingamine ohtlik, takistades tarvitamise järel hapniku normaalset omastamist õhust. Hapnikuvaeguse ja muude kõrvalmõjude tagajärjed võivad olla eluohtlikud. 15. augustil 2013. a. suri Pärnus välgumihkligaasi hinganud 13-aastane poiss. Butaani struktuurvalem? Kus leidub butaa...
Nelja esimese alkaani(C1-C3) puhul on need sõnatüve met(aan), et(aan) ja prop(aan) triviaalsed. Maagaas koosneb põhiliselt metaanist ja etaanist, vedelgaas ehk balloonigaas (veeldatud naftagaas) aga propaanist ja butaanist Kõige lihtsam alkaan metaan (CH4) on kõikidele looduslike gaaside ( maagaas, kaevandusgaas, soogaas ) peamiseks koostisosaks. Kõrvuti metaaniga sisaldub neis etaani, propaani, butaani, ja teisi alkaane. Alkaan Nimetus CH4 metaan C2H6 etaan C3H8 propaan Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Mõnikord nimetatakse alkaane ka parafiinideks. Metaan on teine oluline kasvuhoonegaas, mis aitab suurenenud kasvuhooneefektile kaasa. Metaani eraldavad peamiselt bakterid, kes
olemata püsivas vastasmõjus aine teiste osakestega. Gaasi kasutatakse ka tehnikas, siin on mõned näited: Gaasipliit tuleb põletisse läbi ventiili ja põleb hapnikujuurdepääsu tõttu. Maagaas tuleb linna gaasivõrgust. Maagaas koosneb gaasisegust, mis on tekkinud maapõues orgaanilise materjali kõdunemisel. Maagaasi kasutamise korral ei ole vaja reduktorit gaasi rõhu vähendamiseks. Ballonngaasiga kütmisel kasutatakse butaani. Butaani kasutamisel on vaja ka reduktorit rõhu vähendamiseks, kuna butaan balloonis on kõrge rõhu all. Tuli süüdatakse tikkude või tulemasinaga. Kaasaegsetel gaasipliitidel on elektroonilised süüteregulaatorid, mis sulgevad gaasi, kui põletis pole tuld. Kuna gaas on kergesüttiv aine, siis on gaasipliidi kasutamine seotud plahvatus- ning tuleohuga. Nõukogude Liidus lõpetati gaasipliitide paigaldamine uuetele korteritele 1975. (http://et.wikipedia.org/wiki/Pliit)
Propaan. (C3 H8) Propaan on läbipaistev, terava lõhnaga gaas. Teda saadakse naftasaaduste ümbertöötlemisel. Propaani ja hapniku leegi temperatuur on suhteliselt madal ega ületa 2600 oC. Propaani ja butaani segu kasutatakse teraste lõikamisel, kergsulavate värviliste metallide keevitamisel ning jootmisel, karastamisel, plastmasside gaasikeevitamisel. Looduslik gaas. Looduslikus gaasis on põhiliselt metaan (77-98%) ja vähesel määral ka propaani, butaani ja teisi gaase. Peaaegu lõhnatu gaas ning lekete avastamiseks lisatakse talle erilisi teravlõhnalisi aineid. Leegi temperatuur on 2100 2200 oC. Kasutatakse põhiliselt termolõikamisel. Vesinik. (H2) Värvitu ja lõhnatu põlevgaas. Vesinik on üks kergemaid gaase. Vesnikuga keevitamisel tuleb järgida rangelt ohutusnõudeid kuna ta võib moodustada õhu hapnikuga plahvatusohtlike segusid. Gaasileegil ei ole kindlat kontuuri, mis raskendab leegi reguleerimist. Leegi
narkootilise toimega. Eriti ohtlik on metanool ehk puupiiritus, sest see imendub ka läbi naha ning mürgituse võib saada ka seda auru sisse hingates. Mürgistused mõjutavad silmi, aju, maksa, neerusid. 5. Kirjuta alkaani reaktsioon hapnikuga ja halogeeniga mittetäielik oksüdeerumine. 2CHCHCH + O 2CHCH(OH)CH CHCHCH + Cl CHCH(Cl)CH + HCl 6. Kirjuta ja tasakaalusta alkaani põlemisreaktsioon. CH + 6,5O 4CO + 5HO butaani põlemine 7. Kuidas kasutatakse metaani, propaani, butaani ja parafiini? Kirjuta nende valemid. Metaan CH. Kasutatakse laialdaselt kütusena ja soojuselektrijaamades elektri tootmiseks, sisaldub majapidamisgaasis. Vesiniku tööstuslikus tootmises peamine lähteaine. Metaanist tehakse ka sünteesigaasi, millest omakorda toodetakse näiteks metanooli, ammoniaaki, äädikhapet ja väetisi. Propaan CH. Kasutatakse kütusena. Butaan CH
Polümeer-ained mille suured molekulid koosnevad väga paljudest enamasti üksteisega seotud väikeste Molekulide jääkidest või lõikudest.nafta- majapidamisgaas,bensiin,petroleum,diislikütus,määrdeõlid,parafiin, Bituumen.-alkaanid,destillatsioon.vettõrjuvad,lahus,mare,kütus,asphalt,kreemid.süsiniku allotroopsed Teisendid-allotroopia-keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena,alotrobid-puhas lihtaine.teemant, Grafiit,grafeen,fullereenid.alotrop põlemine-CH4+2O2-2CO2,vingugaas-2CO2+O2- 2CO2,süsihappegaas- C+O2-CO2,süsihape-CO2+H2O-H2CO3,metalliga-fe2o3+co-fe+co2, saamine-metanooli-ch4+o2- ch3-oh Co2+h2-ch3-oh, Etanooli-c6h12o6-ch3-ch2-oh+co2 elutähtsad- sahhariidid(c,h,o),rasvad(glütserool rasvhape),valgud(aminohapete jääkidest)allotroobid koosnevad samast elemendist, kuid on erineva struktuuriga.süsiniku reaktsioon vesinikuga c+2H2-CH4(metaan), hõõguv süsi veega C+H2O- Co+H2 alcohol-OH karboksüülhape(R-COOH)saadakse alkoholide oksüdatsioo...
päikese ja kosmilise kiirguse toimel. Osooni leidub atmosfääris alates maapinnast kuni 90 km kõrguseni. Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab Päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiirgust. Osoon on kogu eluslooduse seisukohalt väga tähtis gaas. Osoonikihi tekkimine oli väga tähtsaks elusorganismide arengu eelduseks. Osoonikihti lõhuvad freoonid, mida kasutatakes külmutuskappides. Mõningad tööstused on hakkanud kasutama butaani ja propaani, aga seda pole teinud kõik tööstusettevõtted. Osoonikihti lõhuvad ka kõrgel lendavad lennukid. Lennukikütuse põlemisel tekkib hulgaliselt põlemisjääke, peamiselt lämmastikdioksiide ja veeauru ning aerosooliosakesi. Osoonikihi hõrenemise tagajärjel tekkivad haigused, elusorganismide mutatsioonid ja see häirib fotosünteesi. Osoonikihi kahjustamine toob kaasa UV-B kiirguse hulga suurenemise ja negatiivse mõju. Ka Eesti aitab kaasa, et osoonikiht ei hõreneks
Kütuse isesüstivus TSETAANIARV 45 , 1100 2200 pr Lisaained kütuses , lubamatud on väävel tahked ained. 3. Gaasikütus Vedelgaas põleb tahmajälgi jätmata Vedelgaas on keskkonna seisukohalt hea valik, sest kui õhku on piisavalt, moodustuvad selle põlemisel vaid veeaur ja süsihappegaas ning ei eraldu mingit tahma, väävlit ega raskemetalle. Vedelgaasi saadakse toornaftast krakkimise teel. Tööstuslik vedelgaas sisaldab kuni 99% propaani ja 1-20% butaani. Kodutarbijad kasutavad vedelgaasi, milles propaani ja butaani on tavaliselt pooleks. Propaan on põlevgaas, mida kasutatakse soojendamiseks ja kuumutamiseks, koos hapnikuga sobib see hästi metalli lõikamiseks, keevitamiseks ja jootmiseks. Propaan on abiks ka katusematerjalide paigaldamisel, asfalteerimisel, tööstushoonete kütmisel ning seda kasutatakse mootorikütusena. Tänu propaani täiuslikule põlemisele võib sellel töötavaid tõstukeid kasutada ka siseruumides.
pürolüüs ja asendusreaktsioonid halogeenidega (halogeenimine). 11. Metaan on loodusliku gaasi ehk maagaasi peamine koostisosa. Teda leidub maagaasis 70 kuni 90% Metaan on värvuseta, maitseta ja lõhnata õhust kergem gaas. Metaan on ka kasvuhoonegaas. Biogaas sisaldab samuti 70% metaani. 12. Etaani leidub looduslikus gaasis kuni 10% 13. Propaani leidub looduslikus gaasis ja lahustununa naftas. 14. Butaani leidub samuti looduslikus gaasis ja naftas. 15. Teda kasutatakse koos propaaniga kütusena ja viimasel ajal ka freoonide asendajana aerosooltoodetes. Põhiosa butaanist kasutatakse bensiini lenduvuse tõstmiseks. 16. Bensiinis leidub alkaane pentaanist kuni oktaanini. 17. Undekaan ja tridekaaan on sipelgatele omavaheliseks ,,teabe`` vahetamiseks kasutatavad ained ja selliseid aineid nimetatakse feromoonideks. 18
Maagaas 10 A Sofia Kuperstein, Kristina Tomtsakovskaja, Elina Zvjagina Mis on maagaas · on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, miis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides koos naftaga · Põhiliselt metaani ja vähesel määral etaani, propaani, butaani ja lämmastikku sisaldav gaasisegu. Peamised tootjad, suurimad eksportijad ja importijad · Suurimad maagaasi varud on Venemaal, Iraanil ja Kataril · Suurimad maagaasi tootjad: Venemaa, Ameerika Ühendriigid, Kanada, Suurbritannia, Alzeeria, Holland, Norra, Indoneesia, Iraan, Usbekistan · Suurimad importijad: EL, USA, Saksamaa, Jaapan, Itaalia ja Suur Britannia Kasutamise plussid (eelised) ja miinused (puudused). · On suht
Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Alkaane nimetatakse vahel ka parafiinideks. Kõige lihtsam alkaan on metaan ning metaan on looduslike gaaside peamine koostisosa. Looduslikud gaasid on näiteks maagaas, kaevandusgaas ja soogaas. Lisaks metaanile sisaldavad need gaasid ka etaani, propaani, butaani ning teisi alkaane. Füüsikalised omadused: Alkaanide omadused muutuvad korrapäraselt süsiniku aatomite arvu suurenemisega molekulis. Metaan ja temale järgnevad alkaanid erinevad üksteisest aatomite rühma – CH2 – võrra. Metaani homoloogilise rea 4 esimest ühendit on gaasid, viiendast kuni kuueteistkümnendani vedelikud ja kõrgemad on tahked ained. Molekulmassi kasvuga homoloogilises reas suureneb alkaanide tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Alkaanid on vees
Etaanhape Äädikhappe molekuli tähistatakse tihti lühendatult AcOH, milles Ac märgib atsetüülrühma. Äädikhape on toidulisaaine E260. Äädikhappe molekuli deprotoneerumisel lahuses moodustuvat aniooni CH3COO- nimetatakse atsetaat ehk atsetaatioon. Etaanhapet leidub nii toiduainetes kui ka organismide kudedes ning eritistes. Etaanhape tekib puidu kuumutamisel hapniku juurdepääsuta ja alkoholi kääritamisel. Tööstuslikult on võimalik äädikhapet saada butaani oksüdatsioonil ja etanaali katalüütilisel oksüdatsioonil. Äädikhapet kasutatakse toiduainete säilitamiseks, maitsestamiseks ja marineerimiseks. Etaanhapet kasutatakse ka ravimite, lakkide ning atsetooni valmistamiseks. Etaanhappe estrid on kasutusel kondiitritööstuses ja parfümeerias. Etaanhappe sooli kasutatakse umbrohutõrjes, meditsiinis ja tekstiilitööstuses. Etaanhape on tuleohtlik ja põhjustab tugevat söövitust. Kõrgetel temperatuuridel võivad tekkida
Bronhiit- bronhiit on kopsutorude ehk bronhide limaskesta põletik. Kõrgvererõhutõbi ehk hüpertoonia Tubakasuitsust on leitud ligi 4000 erinevat keemilist ühendit. Paljud neist on tervisele kahjulikud. Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid. Nende hulgas mõjutavad organismi kõige enam: nikotiin, vingugaas ja tõrv. Peale nende on veel palju kahjustavad ained: Metopreni, Benso(A)Püreeni, Arseeni, Atsetooni, Tärpentiini, Porguulglukooli, Butaani, Pliid, Formaliini, Kaadiumi, Ammoniaaki, Benseeni. Tubakas sisaldab : · Suhkur: 20 % · Tuhk: 15 % · Orgaanilised happed: 13 % · Tselluloos: 12 % · Vaik ja vaha: 8 % · Valk: 7 % · Nikotiin: 1...5 % Tänapäeval on suitsetamisest loobumiseks juba väga palju erinevaid tooteid. Küll leidub nikotiini sisaldusega plaastreid, närimiskumme ning mõned kasutavad isegi e-sigareti, mis on nüüdseks väga populaarne üle Euroopa
energiaallikana kasuatakse hapniku ja põlevgaasi segu põlemise soojus. Rahvusvaheliselt nimetatakse neid keevitusprotsesse hapnik-põlevgaasikeevituseks, kus liidetavate detailide servad sulatatakse kokku kõrgtemperatuuril gaasileegiga, kasutades vajadusel lisametalli. Enamlevinud on hapnik-atsetüleenkeevitus, kus põlevgaasina kasutatakse atsetüleeni (C2H2). Põlevgaasina võib veel kasutada vesiniku, loodusliku gaasi, propaani või butaani. 1.1. Gaaskeevituse ja gaaslõikamise ajalugu. Esimesed gaaskeevituse ja lõikamise katsed olid juba 20 sajandi algusel. Gaaskeevituse ja lõikamise gaaside segude põlemise abil protsesside uurimisele alguse, andis Prantsuse teadlane Henri Louis Le Chatelier. 1895 aastal ta teatas Prantsuse Teaduste Akadeemiale, et ta sai suure temperatuuri leek (üle 3000o C), põletamisel atsetüleeni ja hapniku. Esimese hapnik-atsetüleeni põletit konstrueerisid Prantsuse insenerid Edmond Fouche ja
etaan:leidumine looduses on sama, mis metaanil.omadused:värvuseta, lõhnata, nõrgalt anesteetilise toimega, vees praktiliselt lahustumatu gaas.propaan:leidumine.looduslikus gaasis(sisaldus kuni 15%) ja lahustatuna naftas(töötlmise saadustes 2%).kasutus.segu propeeni ja butaaniga kõrgahju kütusena, segus hapnikuga aga terase lõikamisel ja keevitamisel.segu butaaniga on automootori kütus, mida balloonigaasi nimel kasut. ka koduses majapidamises.gaasigrillid.segu butaani ja isobutaaniga asendab aerosool pakendis osoonikihle ohtilkke freoone.omadused:värvusetu, vees praktiliselt lahustumatu, tugeva lõhnaga(väävliühendite 0,02% sisalduse lisamisel) gaas.veeldub kergesti.
Halogeenalkaanidega seotud keskkonnaprobleemid Essee Osooni kiht asub stratosfääris 12-50 km kõrgusel. Kõige suurem teda tihedus on kõrgusel 23 km. Kuigi teda väga väike kogus (0.0001%), aga ta neelab laastavat mõju lühilainelise ultraviolettkiirguse. Palju aega see kiht väga kiiresti vähenes ja hävitas. kõige suuremad probleemid, et osooni kiht lagunes oli inimese tegevus. Esimene põhjus oli, käivitamine kossmosesse kosmosselaenu, sest pärast iga lennu jäisid augus osoonikihil. Kuigi inimesed mõtlesid, et seda augud tulevad maha kiiresti, teadlased öelsid, et naad jäävad päris palju aega. Teiseks põhjuseks oli lennukite lennud kõrguses 12-16 km. Nad kaa mitte hästi toovad kasu osooni kihile, kuigi lennukid, milliseid lennavad kõrgusel kuni 12 km, toovad kasu osooni kihile ja ta kiirem taastub. Kõige tähtsaim põhjus osooni kihi lagunemise on kloori ja teda vesinikuühendid. Suurem osa...
· Homoloogilises reas muutuvad homoloogilise rea liikmete - homoloogide - füüsikalised omadused korrapäraselt. Molekulmassi suurenemisega kasvab homoloogide tihedus, sulamis- ja keemistemperatuur ning agregaatolek muutub : gaas vedelik tahke. Kõige lihtsam alkaan - metaan ( CH4 ) on kõikidele looduslike gaaside ( maagaas, kaevandusgaas, soogaas ) peamiseks koostisosaks. Kõrvuti metaaniga sisaldub neis etaani, propaani, butaani, ja teisi alkaane. Sünteetiliselt võib metaani saada, juhtides vesinikku kõrgel temperatuuril läbi hõõguvate süte : C + 2H2 CH4 Gaasilised alkaanid leiavad kasutamist kütte- ja majapidamisgaasina ning veeldatult nt. vedelgaasina. Vedelad alkaanid kuuluvad ka bensiini, nafta ja petrooleumi koostisse. Tahked alkaanid moodustavad parafiini. NAFTA: Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. omadused:
SÜSINIK Süsinik on keemiline element järjenumbiga 6, süsinik on mittemetall. Süsinik on oluline element orgaanilistes ühendites ning keskel kohal orgaanilises keemias- seetõttu nimetatakse seda keemiavaldkonnas sageli ka süsinikukeemiaks. C + 6| 2) 4) Süsiniku üldine iseloomustus Süsinik asub elementide perioodilisuse tabelis teises perioodis, seega on tema elektronkate kahekihiline. Süsiniku aatominumber on 6, ümardatud suhteline aatomimass 12. Sellele vastavalt on tuumas on 12 nukleoni A=N+Z, millest neutronite arv , N=A-Z, 12-6=6 ja prootonite arv on samuti 6. Kuuest elektronist kaks paiknevad esimesel elektronkihil ja 4 teisel . Süsiniku aatomiraadius on suhteliselt väike ja elektronid asuvad kahes kihis, seepärast on väliskihi elektronid tuumaga tugevasti seotud. Süsiniku omadused Süsinik esineb looduses kahe erineva lihtainena- teemandi ja ...
bioproduktsiooni. Tänapäeval on arenenud riikides keskonna säästmiseks välja toodud erinevaid lahendusi, mis on leidnud ka rakendust. Näiteks on moodustatud osoonikihti kahandavate ainete kasutamise, tootmise ja kogumisega seotud asutused ja kord, millega seoses peavad riigid vähendama CFC-ühendite tootmist. Samuti vähendati CFC-ühendite kasutamist kosmeetika ja aerosooltoodetes ning ka külmutuskappides asendati freoonid butaani ja propaaniga. Ka transpordis vähendatakse kahjulike ainete paiskumist õhku ning vähendati lennukite arvu ja kõrgust. Selle kõige eest vstutab Montréali protokoll, mis loodi 1987. aastal ja on sisuliselt neljakümne riigi poolt Montréalis allakirjutatud kokkulepe, mis piirab kõikide freoonide kasutamist, et kaitsta osoonikihti. Leping allkirjastati 16. septembril 1987 ja see jõustus 1. jaanuaril 1989. Leppe on ratifitseerinud 196 riiki, ehk kõik ÜRO liikmed, ja ka Euroopa
Vedelate alkaanide veekogudesse sattumisel on paljudele organismidele kahjulikud (naftareostus). Õnneks leidub looduslikes veekogudes mikroorganisme, mis suudavad alkaane oksüdeerida. See puhastusprotsess toimub aga üpris aeglaselt. Pürolüüs on aine lagunemine kõrge temperatuuri toimel (krakkimine, isomeerimine). Alkaane kasutatakse nende suure põlemissoojuse tõttu kütusena. CH4 on peamine loodusliku gaasi koostisosa ning peamine gaas majapidamisgaasis. Propaani (C3H8) ja butaani (C4H10) isomeere kasutatakse vedelgaasis ehk balloonigaasis, mida saadakse nafta töötlemise kõrvalsaadusena. Triklorometaan e. kloroform (CHCl3) on narkoosivahend meditsiinis. Tetraklorometaani (CCl4) kasutatakse tulekustutites, ta on hea lahusti rasvadele ja vaikudele. Diklorodifluorometaani e. freooni (CCl2F2) kasutatakse külmikutes ning aerosoolides pihustusainena. Kloroetaani e. etüülkloriidi (CH3CH2Cl) kasutatakse paikseks tuimestuseks ning lühiajaliseks narkoosiks
6. Tähtsamad õhus leiduvad süsinikuühendid(2). 7. Süsiniku allotroopsed teisendid(2). 8. Miks teemant on palju kõvem, kui grafiit? 9. Miks grafiit juhib elektrit? 10. Kas metaan, süsinikoksiid ja süsinikdioksiid põlevad? Valemid. 11. Põlemise lõpp-produktid(2)? 12. Milline süsinikuühend on väga mürgine? 13. Millistest aatomistest koosnevad süsinvesinike molekulid? 14. Millised sidemed esinevad alkaanide molekulides? 15. Kirjuta etaani, propaani, metaani ja butaani valemid ning struktuurivalemid. 16. Millistest alkaanidest koosnevad maagaas ja nafta? 17. Nimeta tähtsamad naftasaadused? 18. Mitu sidet moodustavad süsinik, lämmastik ja hapnik? 19. Mitu erinevat olekut võivad oll süsiniku, lämmastiku ja hapniku aatomil? 20. Struktuurivalemid. 21. Tähtsamate alkoholide summaarsed valemid ja nimetused(3)? 22. Mürgisuse järjekord: metanool,etanool js glütserool? 23. Milleks kasutatakse metanooli, etanooli ja glütserooli? 24
kasutatakse ka süsinikdisulfiidi, vesiniktsüaniidi, etüüni ja kloroalkaanide tootmisel. [3] 1.2 Etaan Etaan on samuti lõhnatu ja värvitu gaas, kuid on kahe süsinikuga. Metaani kõrval on ta ka üks peamisi maagaasi koostisosi. [4] Põhiline kasutusala on etaanil keemiatööstuses eteeni tootmisel: CH3 - CH2 - OH + k. H2SO4 CH2 CH2 + H2O [5] 1.3 Propaan Propaan on kolme süsinikuga vedelgaasi peamine koostisosa, mis tekib nafta tootmisel kõrvalproduktina, millele lisatakse 5% butaani, et vähendada aurusurvet balloonis tagamaks töötamise ka põhjamaises kliimas. Ta on väga hea energiaallikas, sest energiasisaldus on kõrge. [6] Ta veeldub toatemperatuuril. Vedelgaasi kasutatakse majapidamis- ja mootorikütusena. [1] Propaani kasutatakse ka klaasi-, terase- ja portselanitehastes, sulatamisel, temperdamisel, karastamisel, kuivatamisel, jootmisel ning kui ainet kuumutada, siis võid teda kasutada peaaegu kõikides tööstusharudes.
SÜSIVESINIKUD. ALKAANID Süsivesinikud on orgaanilised ühendid, mis koosnevad vaid süsiniku (C) ja vesiniku (H) aatomitest. Süsinikul on eripärane võime moodustada pikki ahelaid, kus süsiniku aatomite vahel on kovalentsed sidemed. See muudab süsinikuühendite maailma erinis paljunäoliseks. Alkaanid on sellised süsivesinikud, mille molekulid sisaldavad vaid C-C ja C-H üksiksidemeid. Näited lihtsamatest alkaanidest: metaan – CH4 butaan – C4H8 etaan – C2H6 isobutaan – C4H8 propaan – C3H8 Butaani ja isobutaani molekulide struktuure uurides näeme kergesti, et nende (summaarne) molekulvalem ehk molekuli koostis on ühesugune, kuid aatomite paigutus ehk struktuur erinev. Selliseid aineid, millel on ühesugune koostis ehk summaarne molekulvalem, ent erinev struktuur ja seega ka erinevad omadused, nimetatakse isomeerideks. Alkaanide molek...
omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Mõnikord nimetatakse alkaane ka parafiinideks. 3 Leidumine ja saamine Kõige lihtsam alkaan - metaan (CH4) on looduslike gaaside (maagaas, kaevandusgaas, soogaas) peamine koostisosa. Kõrvuti metaaniga sisaldavad nad etaani, propaani, butaani ja teisi alkaane. Sünteetiliselt võib metaani saada juhtides vesinikku kõrgel temperatuuril läbi hõõguvate süte: C + 2H2 → CH4 4 Tuntumad esindajad METAAN: Maagaas (70-90%) Naftagaas Soogaas Kaevandusgaas ETAAN: Metaani järel tähtsuselt teine koostisosa maagaasis PROPAAN, BUTAAN: Looduslikus gaasis
Metaanist saadakse sünteesigaasi, millest omakordatoodetakse metanooli ammoniaaki,äädikhapet ja väetisi. Keemiatööstuses on metaan olulisem süsiniku ja vesiniku allikas. Eestis on metaanist saadud vesiniku kasutatud ammoniaagi tootmisel. Metaani kasutatakse ka süsinikdisulfiidi, etüüni,kloroalkaanide ja vesiniktsüaniigi tootmisel. Butaan Butaan (C4H10, mille struktuurivalem on CH3CH2CH2CH3 ) on nelja süsiniku aatomiga alkaan, värvusetu ja kergesti süttiv gaas. Butaani keemistemperatuur on -0,5 °C, tahkumistemperatuur -138,3 °C. Lämmastik Lämmastik on keemiliselt väheaktiivne ning veeldatud lämmastik on väga külm: -196°C. Seda omadust kasutatakse ära paljude tööstusrakenduste juures. Tähtsamad kasutusalad on toidu külmutamine, metallosade kokkutõmbekinnitus, kemikaalide ohutu tootmine, toidu pakendamine, ammoniaagi tootmine. Tavatingimustes on lämmastik värvitu ja lõhnatu gaas. Lämmastik moodustab mahu poolest 78 protsenti Maa
ehk aadikhappeks. Etaanhapet leidub nii vabalt (hapupiimas, vois, riknenud olles ja veinis, juustus) kui ka soolade ja estritena naiteks taimelehtedes ja loomorganismide kudedes ning eritistes (uriin, sapp). Varvuseta, terava lohnaga, veega peaaegu samasuguse tihedusega, hugroskoopne (vett imav) vedelik, mis seguneb veega igas vahekorras. Etaanhapet saadakse puidu kuumutamisel ohu juurdepaasuta ja alkoholi kaaritamisel. Toostuslikult toodetakse etaanhapet: butaani oksudatsioonil ja etanaali kataluutilisel oksudatsioonil. Etaanhape on igapaevaelus tuntuim ja kasutatavaim karboksuulhape. Teda kasutatakse toiduaadikana (3-30 %) toiduainete ning puu- ja koogiviljade, liha- ja kalatoitude konserveerimiseks, maitsestamiseks, marineerimiseks. Teda kasutatakse ka hea lahustina, lakkide, varvide, ravimite (aspiriin), plastmasside ja mitmete orgaaniliste ainete nagu naiteks atsetooni valmistamiseks.
teiste gaaside keemilisel töötlemisel. IMO (Rahvusvaheline Merendusorganisatsioon) määratluse järgi nimetatakse veeldatud gaasiks vedelikke, mille auru absoluutne rõhk temperatuuril 37,8C on suurem kui 2,8 baari. Looduslikud gaasid Veeldatud maagaas (LNG) on kogu maailmas aktiivsemalt kasutusel olnud juba ligikaudu 50 aastat. LNG ohtlikkus seisnebki peaasjalikult tema aurustumisproduktide tuleohtlikkuses. Looduslik gaas sisaldab sõltuvalt leiukohast metaani, etaani, propaani, butaani, pentaani ja mittesüsivesinikke – lämmastiku ja süsihappegaasi. Maagaas ehk looduslik gaas on tekkinud maakoores orgaaniliste ainete biokeemilisel lagunemisel ja muundumisel geokeemiliste tegurite mõjul. Maagaasi saadakse ka koos naftaga koguses 10…50% toodetava nafta massist. Gaas eraldatakse puuraugust väljuvast naftast separaatorites ja kogutakse rõhku alandades metallmahutitesse. Sellist gaasi nimetatakse nafta- ehk kõrvalgaasiks. Koostiselt on naftagaas küllaltki ebapüsiv.
43.Alkaanide asendusreaktsioonid halogeenidega, krakkimine ja isomeerimine CH4 + Cl2 CH3Cl + HCl kloormetall Alkaanid alluvad krakkimisele: termilise C10H22 t' CH5H12 + C5H10 Alkaane võib isomeerida: 44.Alkaanid looduses. Metaani omadused ja plahvatusohtlikus. · Allkaane leidub looduses palju. Kõige lihtsam allkaan on metaan mis on kõikide looduslike gaaside (maagaas, kaevandusgaas, soogaas,) peam koostisosa, kõrvuti metaaniga sisaldub neis etaani, propaani, butaani jt allkaane. Maagaas ja kaevandusgaas sisaldavad peamiselt metaani, vähemal määral ka etaan, propaani ja butaani. Lahustunult sisaldab ka nafta neid gaase. 45.Nafta töötlemine. Nafta saaduste kasutusalad. Naftast saadakse refinatsiooni abil: · bensiini C5 -C10 · ligoriini C8 -C12 · persoodiumi C 9 -C16 · gaasiõli C15 -C 25 · kütteõli C 20 -C 30 · masuuti C 30 -....... 46.Küllastumata orgaaniliste ühendite struktuur ja omadused: liitumisreaklsioonid 48
Alkeen Alkn Alkeen Alkn Isomeerianähtus Isomeerid on keemilised ühendid, millel on ühesugune koostis ja molekulmass, kuid erinev molekuli ehitus ning füüsikalised- ja keemilised omadused. Isomeerianähtus on orgaaniliste ühendite arvukuse ja mitmekesisuse põhjuseks. 1. AHELISOMEERIA on tingitud süsiniku aatomite ahela kujust: NT: butaani ja isobutaani molekulivalem on C4H10, ahela kuju erinev: C CCCC CCC butaan isobutaan Süsiniku aatomite ahela hargnemine on üheks levinumaks isomeeriavormiks. Ahelisomeeride füüsikalised omadused on erinevad. 2
Alkeen Alküün Alkeen Alküün Isomeerianähtus Isomeerid on keemilised ühendid, millel on ühesugune koostis ja molekulmass, kuid erinev molekuli ehitus ning füüsikalised- ja keemilised omadused. Isomeerianähtus on orgaaniliste ühendite arvukuse ja mitmekesisuse põhjuseks. 1. AHELISOMEERIA on tingitud süsiniku aatomite ahela kujust: NT: butaani ja isobutaani molekulivalem on C4H10, ahela kuju erinev: C CCCC CCC butaan isobutaan Süsiniku aatomite ahela hargnemine on üheks levinumaks isomeeriavormiks. Ahelisomeeride füüsikalised omadused on erinevad. 2
Suitsetamine meeste ja naiste seas (aastal 2000) protsentides (%) Piirkond Mehed Naised Aafrika 29 4 USA 35 22 Idapoolne Vahemere osa 35 4 Euroopa 46 26 Kagu-Aasia 44 4 Läänepoolne Vaikse ookeani osa 60 8 Tubakasuits sisaldab umbes 4700 keemilist ainet. Sigaretis on arseeni, atsetooni, pliid, tärpetiini, ammokiniaaki, benesiini, butaani, nikotiini ja tõrva need kõik on tervisele ohtlikud ained. -6- Suitsetamine ja hambad. Suitsetaja hammaste eripära tavaliste inimeste hammastest on see et suitsetajatel on need kollasemad, rohkelt on hambakivi Hambakivi kahjustab hamba kinnitusaparaati ja seepärast hakkavad hambad suus loksuma. Suitsetamine muudab ka hineõhu haisvaks, nüristab lõhna- ja maitsetaju. Uurimustöö
gaasistamisel kuivdestillatsiooni. Puugaas koosneb vingugaasist, süsihappegaasist ja metaanist. 100 kg puidust saab 34-40 m3 puugaasi. Katlaid kus toodetakse puugasi kasutatakse soojusenergia tootmiseks. Puugaasi saab väga edukalt kasutada autokütusena. Teise maailmasõja järel olid puugaasil sõitvad autod mitmes riigis üsna levinud. 1000 kg puitu asendab autokütusena umbes 200-350 liitrit bensiini. 3.6 Vedelgaas ehk butaani ja propaani segu on maailmas laialt levinud energiallikas. Seda toodetakse kahel viisil: toodetakse toornaftast ja eraldatakse maagaasi maardlatest. Vedelgaasi kasutatakse hoonete kütmiseks, gaasipliitides, tööstuslikes kütteseadeldistes kui ka auto kütusena. Vedelgaasi kasutamine autokütusena on suhteliselt loodussõbralik. Bensiinkütusemootorit saab suhteliselt lihtsalt kohandada vedelgaasile sobivaks. Tuleb vaid lisada sobiv mahuti vedelgaasi hoidmiseks ja mõned gaasiseadeldised
(methyl tertiary-butyl ether), ETBEd (ethyl tertiary-butyl ether) ja TAMEt (tertiary-amyl methyl ether). Kõige suuremat kasutust leidis MTBE, mida toodetakse isobuteenist ja metanoolist ning mille tootmine on odav. Sarnaselt alkohoolkütustele suurendavad ka hargnenud ahelaga eeterlisandid formaldehüüdide heitmeid, soodustades sekundaarset saastet. Seepärast kaotati ka nõue, et kütus peab sisaldama 2-2,7% hapnikku. 2.7 Maagaas ja veeldatud bensiini gaas Metaani, propaani ja butaani käsitletakse keskkonnasõbralikuma alternatiivina teistele kütustele. Maagaas ei põhjusta oluliselt sekundaarse saaste teket ning nende eelistamine fossiilsetele kütustele võimaldab oluliselt vähendada CO, süsivesinike ja lämmastikoksiidide emissiooni. Probleemiks on aga alkeenide sisaldus maagaasis, mida ei esine küll suurtes kogustes, kuid reaktsioonil hüdroksüüli radikaaliga ilmneb sekundaarne saaste. Suureks ohuks kujuneb ka metaan, sest see soodustab tugevalt kasvuhooneefekti
läbikeevitusega õmblused kindlustavad põhimetalliga võrdväärse tulemuse ja liited töötavad ka väsimusele. 10. Plasmakaarkeevitus ja plasmakeevitus. Kõik metallid (süsinikterased, legeerterased, Ti, Al, Cu, Ni, Zr). 11. Keevitusgaasid- atsetüleen ja hapnik balloonides. Gaaskeevitusseade: gaasireduktor, tagasilöögiklapid, keevitusvoolikud, põleti. Põlevgaasina võib kasutada veel vesinikku (kallis), looduslikku gaasi, propaani, butaani või bensiiniaurusid. 12. Elektroodi läbimõõt valitakse materjali paksuse, õmbluse servakuju ja õmbluse ruumilise asendi järgi. Keevitusvoolu tugevus sõltub elektroodi läbimõõdust, põhimetalli paksusest ja servavahemiku kujust, keevitusläbimitest, elektroodi tüübist, keevitusasendist põhimetalli sobivusest jm. 13. Millised nõuded esitatakse käsitsi kaakeevitamisel kasutatavatele vooluallikatele? 14
!! Teised põlevgaasid. Vesinik (H2) on normaaltingimustes värvitu ja lõhnatu põlevgaas. Üks kergemaid gaase ja on õhust 14,5 korda kergem. Teatud vahekordades õhu ja hapnikuga moodustab vesinik plahvatusohtlikke segusid. Keevitustöödel tuleb rangelt täita ohutusnõudeid. Vesiniku ja hapniku segu põleb sinise leegiga, kus puuduvad selgelt eristatavad põlemistsoonid ja leeki on raske reguleerida. Propaani ja butaani segud koosnevad põhiliselt propaanist (C 3H8) ja butaanist (C4H10) ning normaaltingimustes on kergesti süttiv värvitu ja lõhnatu gaas. Ohutuma kasutamise eesmärgil lisatakse gaasisegule tugevalt lõhnavat ainet (kuni 0,005 massiprotsenti). Ta on õhust raskem ja moodustab juba väikeses koguses koos teda ümbritseva õhuga süttiva segu. Hoiatus!! Kui gaas pääseb kontrollimatult balloonist välja, võib ta süttida ja plahvatada. Plahvatusohtlikkuse piirid nii õhu kui hapnikuga on 1,5..
Maagaasi kasutamise eelised ja puudused: Eelised · Täisautomaatne · Minimaalne hooldus Puudused · Halb kättesaadavus · Plahvatusoht Aastane küttekulu(keskmiselt) eurodes 396 .3 3 http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%BCtus#K.C3.BCtteliikide_v.C3.B5rdlus 9 VEDELGAAS Vedelgaas on süsivesinike ühend, mis saadakse nafta krakkimise tulemusel. Küttegaasides kasutatakse enim propaani ja butaani segu. Vedelgaasi hoitakse surveanumates, mis mahu järgi jagunevad balloonideks (1-150 liitrit) ja mahutiteks (alates 150 liitrist). Mahutites on vedelgaas veeldatud kujul, sellest ka nimetus vedelgaas. Vedelgaasi kütteks kasutamine on kogumas järjest rohkem populaarsust. Katlad on samad mis maagaasiga kütmisel, kuid ümberseadistamisel vajavad põleteid. Samuti võib vajada väljaehitamist vedelgaasimahuti.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Töökeskkonna ja ohutuse õppetool Üliõpilane XXX SUURÕNNETUSED KEEMIATÖÖSTUSES Referaat Õppeaine: Riski- ja ohutusõpetus keemiatööstuses Õppejõud: V.K. Tallinn 2010 Sisukord Sisukord................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 Keemiatööstuse õnnetuste põhjused, ajaloos olulisel kohal olevad suurõnnetused...............4 Tegutsemine keemiatööstuse õnnet...
Seetõttu ta moodustab madalamatel temperatuuridel jääga sarnanevaid kristalle. Sellest tulenevalt nimetatakse kontsentreeritud (99,5 %) etaanhappe kristalle jää-äädikhappeks. Etaanhapet saadakse puidu kuumutamisel õhu juurdepääsuta ja alkoholi kääritamisel (oksüdatsioonil) 3 CH3CH2OH + O2 CH3COOH + H2O Tööstuslikult toodetakse etaanhapet: 1) butaani oksüdatsioonil 2C4H10 + 5O2 (temperatuur, katalüsaatorid, rõhk) 4CH3COOH + 2H2O 2) etanaali katalüütilisel oksüdatsioonil 2CH3CHO +O2 (temperatuur, katalüsaatorid) 2CH3COOH Etaanhape on igapäevaelus tuntuim ja kasutatavaim karboksüülhape. Teda kasutatakse toiduäädikana (3-30 %) toiduainete ning puu- ja köögiviljade, liha- ja kalatoitude konserveerimiseks, maitsestamiseks, marineerimiseks.
1990. aastal kirjutati Londonis alla uuele leppele, mille järgi CFC-de ja nüüd lisaks ka mitmete teiste osoonikihti kahjustavate ainete tootmine lõpetatakse aastaks 2000. Arengumaade rahaliseks aitamiseks CFC-dest loobumisel loodi spetsiaalne fond. Vastavalt Londoni leppele peaks kloorisisaldus saavutama oma maksimumi aastal 2005 ja hakkama siis vähenema. Tundub, et tööstus suudab ennast suhteliselt kiiresti ümber orienteerida ja külmutuses hakatakse jälle kasutama näiteks butaani ja propaani. Kampaania algatajaks oli keskkonnakaitseorganisatsioon Greenpeace, kelle vaimsel ja rahalisel toetusel valmistati 1992. aastal endisel Ida-Saksamaal esimene osoonisõbralik külmkapp. Nüüdseks on kiiresti sama teed minemas kogu Euroopa külmutusseadmete tööstus; Ameerika tootjatel on ümberorienteerumine rohkem aega võtnud. Lisaks külmutustööstusele kasutatakse osoonisõbralikke lahendusi järjest enam ka kosmeetikaäris. 4. Osoonikihi hõrenemine Eestis
Fluoro F ÜLESANDED. 8) Mitu mooli O2 kulub 80g propeeni põlemiseks? C3H6 + 4,5O2 3CO2 + 3H2O n=m/M=80g/42g/mol=1,9mol m=n*M=(3*12+6)=42g/mol x=8,55g/mol 9) Mitu dm3 propaani saab põletada 10 mooli hapnikuga? C3H8 + 5O2 3CO2 +4 H2O x=2mol V=n*Vm=44,8dm3 10) Mitu dm3 O2 kulub 5 mooli heksaani põlemisel? C6H14 + 5,5O2 6CO2 + 7H2O V=1064dm3 11) Mitu dm3 O2 kulub 224 dm3 pentaani põlemisel? C5H12 + 7,5O2 5CO2 + 6H2O n=10mol x=80mol V=1792dm3 12) Mitu dm3 CO2 tekib 200g butaani põlemisel? C4H10 + 6,5O2 4CO2 + 5H2O m=5,8g/mol n=3,5mol x=14mol V=313,6dm3 13) Mitu mooli etaani saab põletada 672dm3 õhuga, mis sisaldab 20% hapniku? C2H6 + 3,5O2 2CO2 + 3H2O n=6mol x=1,7mol C2H6 Keemia 2012 Keemia 2012 Nomentlatuur Külgahelad e. Alküünrühmad. 1) Metüül CH3 2) Etüül C2H5 CH3 CH2 3) Propüül C3H7
Momendi vähendamiseks jagatakse tankid pikivaheseintega kas kaheks või kolmeks osaks. Nafta on tume õlitaoline põlev maavara tihedusega 800...950 kg/m 3, mis koosneb põhiliselt süsivesinikest. Naftat toodetakse puuraukude kaudu, mõnikord võib see purskuda gaaside survel, kuid enamasti pumbatakse või ammutatakse seda kompressorimeetodil. Ammutamisel eralduvad naftast metaani molekulid. Metaanist vabanenud naftat nimetatakse toornaftaks. Kui lastitav nafta sisaldab butaani, nimetatakse seda "teravaks" naftaks (spiked crude oil). Väävliühendeid ja väävelvesinikku sisaldavat naftat nimetatakse hapuks naftaks (sour crude oil). Naftasaadused jaotatakse kolme rühma: kerged bensiin, petrool, rasked toornafta, mootorikütus, masuut, kütteõli määrdeõlid. Toornafta töötlemisel lõhutakse süsivesinike pikad ahelmolekulid. Seda protsessi nimetatakse krakkimiseks. Krakkimise tulemusena saadakse nafta kergemad fraktsioonid
ARVESTUSED Õppeaines: Keemia Klass: 11 Õpilane: Keila 2005 I Arvestus ALKAANID Alkaanid ehk parafiinid on kõik küllastunud süsivesinikud ja alifaatsed ühendid. Alkaanid on mittepolaarsed molekulid. Üldiselt on nad inaktiivsed, kuid põlevad õhus, moodustades süsinikdioksiidi, ja reageerivad halogeenidega. Neid kõiki v.a metaani, saadakse naftast. Mõnede alkaanide füüsikalisi omadusi: Üh. nimetus Molekuli valem Struktuurivalem Olek 25 oC Keemistemperatuur oC juures Metaan CH4 CH4 gaas - 161, 5 Etaan C2H6 CH3CH3 gaas - 88, 0 Propaan C3H8 CH3CH2CH3 gaas - 42, 2 Butaan C4H10 CH3CH2CH2CH3 gaas - 0, 5 Pentaan C5H12 CH3CH2CH2CH2CH3 ...
sisaldavad põhiliselt normal-alkaane. Katalüütilise reformimisega saab oktaanarvu tõsta. Kasutatakse 2 tüüpi katalüsaatoreid: spetsiaalsed happega pestud savid ning sünteetilised katalüsaatorid , Katalüütiline krakkimine viiakse läbi laia naftafraktsiooni aurude kokkupuutel tahke katalüsaatoriga. Katalüütilisel krakkimisel toimub reaktsioon katalüsaatori pinnal. Katalüütilise krakkimise tulemusena saadakse: gaasid , bensiin ja koks . Krakkgaasid sisaldavad:, propüleeni, butaani, ja süsivesinikke, mis on orgaanilise sünteesi tooraineks. Krakk-jääki kasutatakse katlakütusena. 7. Keskkonnakaitse probleemid naftakeemiatööstuses Emissioonide kontroll nafta rafineerimistehastes Süsivesinike kaod auruna nafta rafineerimistehastest on umbes 5-10% üldisest CH emissioonist atmosfääri. Nafta rafineerimise tehaste emissioonid on tugevalt lokaliseeritud ning neid on vaja kohapeal vähendada. Olulised on kaod vedelkütuse hoidlatest Selle vältimiseks on vaja paagi
Sissejuhatus Üle sajandipikkuse elueaga sisepõlemismootor on tänapäeval ajale jalgu jäänud, väheefektiivne ja rohket väävliemissioooni põhjustav seade, töötagu ta siis ükskõik millise kütusega või olgu tal kui tahes efektiivne sissepritse või turbo. Tänane teadus pakub mitmeid uudseid keskkonnasõbralikke, mis on senistest sisepõlemismootoritest suurema kasuteguriga ja keskkonnasõbralikumad. Esimene pool sajandit sisepõlemismootori ajaloost kulus selle täiustamiseks ja arendamiseks, kusjuures selle käigus ei pööratud erilist tähelepanu mitte efektiivsusele ja säästlikkusele, vaid paljuski sellele, kuidas mootorist võimalikult palju hobujõudusid välja pigistada. Alles eelmise sajandi viimasel veerandil hakkasid autotootjad huvi tundma ka materjalide kokkuhoiu ja ökonoomsuse vastu. Kõigil neil on oma vead ja siiani veel lahendamata tehnilised puudused. Ent on selge, et läbimurre ühes või teises suunas on lähiaeg...
Al ja Ti torustike keevitamisel saavutatakse TIG keevitusega võrreldes 6...8 korda suurem tootlikkus. Plasmajugakeevitust kasutatakse ka termopindamisel ning mittemetallide kuumutamisel ja keevitamisel. 40. Millised on gaaskeevitamisel kasutatavad materjalid ja seadmed? Milliseid põlevgaase kasutatakse? Energiaallikana kasutatakse hapniku ja põlevgaasi segu põlemise soojust. Töövahendiks on keevituspõleti. Põlevgaasidest kasutatakse vesinikku, propaani, butaani või bensiiniaurusid 41. Kuidas valitakse keevitusreziimi parameetrid (elektroodi läbimõõt ja keevitusvool) käsitsi kaarkeevitamisel kaetud elektroodidega? Läbimõõt valitakse materjali paksuse, õmbluse servakuju ja õmbluse ruumilise asendi järgi. Keevitusvoolu tugevus sõltub elektroodi läbimõõdust, põhimetalli paksusest ja servavahemiku kujust, keevitusläbimitest, elektroodi tüübist, keevitusasendist, põhimetalli soojusjuhtivusest jm. 42
1990. aastal kirjutati Londonis alla uuele leppele, mille järgi CFC-de ja nüüd lisaks ka mitmete teiste osoonikihti kahjustavate ainete tootmine lõpetatakse aastaks 2000. Arengumaade rahaliseks aitamiseks CFC-dest loobumisel loodi spetsiaalne fond. Vastavalt Londoni leppele peaks kloorisisaldus saavutama oma maksimumi aastal 2005 ja hakkama siis vähenema. Tundub, et tööstus suudab ennast suhteliselt kiiresti ümber orienteerida; külmutuses hakatakse jälle kasutama näiteks butaani ja propaani. Kampaania algatajaks oli keskkonnakaitseorganisatsioon Greenpeace, kelle vaimsel ja rahalisel toetusel valmistati 1992. aastal endisel Ida-Saksamaal esimene "osoonisõbralik" külmkapp. Nüüdseks on kiiresti sama teed minemas kogu Euroopa külmutusseadmete tööstus; Ameerika tootjatel on ümberorienteerumine rohkem aega võtnud. Lisaks külmutustööstusele kasutatakse "osoonisõbralikke" lahendusi järjest enam ka kosmeetikaäris. Osoonikihi kaitseks sõlmiti 1987. aasta 16
Orgaanilise keemia õpiku küsimuste vastused II osa 8. KARBONÜÜLÜHENDID (LK 1516) 1. Butaani ja propanooni (atsetooni) molekulid omavahel vesiniksidemeid ei moodusta, sellest nende madal keemistemperatuur. Atsetooni molekulid hoiavad enam kokku polaarsuse tõttu, seepärast ka selline keemistemperatuur. Butaan kui hüdrofoobne aine vees praktiliselt ei lahustu. Atsetoon, eriti aga propanool moodustavad veega vesiniksidemeid, pealegi nende suhteliselt väikesed molekulid sobituvad hästi vee struktuuriga. 2
1990. aastal kirjutati Londonis alla uuele leppele, mille järgi CFC-de ja nüüd lisaks ka mitmete teiste osoonikihti kahjustavate ainete tootmine lõpetatakse aastaks 2000. Arengumaade rahaliseks aitamiseks CFC- dest loobumisel loodi spetsiaalne fond. Vastavalt Londoni leppele peaks kloorisisaldus saavutama oma maksimumi aastal 2005 ja hakkama siis vähenema. Tundub, et tööstus suudab ennast suhteliselt kiiresti ümber orienteerida; külmutuses hakatakse jälle kasutama näiteks butaani ja propaani. Kampaania algatajaks oli keskkonnakaitseorganisatsioon Greenpeace, kelle vaimsel ja rahalisel toetusel valmistati 1992. aastal endisel Ida-Saksamaal esimene "osoonisõbralik" külmkapp. Nüüdseks on kiiresti sama teed minemas kogu Euroopa külmutusseadmete tööstus; Ameerika tootjatel on ümberorienteerumine rohkem aega võtnud. Lisaks külmutustööstusele kasutatakse "osoonisõbralikke" lahendusi järjest enam ka kosmeetikaäris. Osoonikihi kaitseks sõlmiti 1987. aasta 16
Ja seda mitte niivõrd bensiini põhikomponentide, kuivõrd (12-15%), bensiin (kuni 70%) ja koks (4-6%). kontsentreeritakse ja puhastatakse destillatsiooniga kuni lisandite tõttu. Krakkgaasid sisaldavad: etüleeni, propaani, propüleeni, 91%-lise isopropanool-vee segu azeotroopse punktini, Bensiini saagis nafta lihtdestillatsioonil (sisuliselt butaani, butüleeni jt. süsivesinikke, mis on orgaanilise kt. 80,4 C) (Fig. 19.1). rektifikatsioonil) oleneb nafta koostisest ning on piirides sünteesi tooraineks. Krakk-jääki kasutatakse 10. Etüleen (Eteen) 3-20% (st suhteliselt madal). Saadava bensiini katlakütusena. Etüleen on tootmismahtudelt üks suuremaid kemikaale oktaanarv on 50-80
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
