GRAVITATSIOONIJÕUD HÕÕRDEJÕUD DÜNAMOMEETER RÕHK Gravitatsioon on kehade vaheline tõmbumine Gravitatsioonijõud on kehade vaheline külgetõmbejõud See sõltub: kehade massist, mida suuremad on kehade mass, seda suurem on gravitatsioonijõud ja kehade vahelisest kaugusest, mida suurem on kehade omavaheline kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud Raskusjõud on Maa külgetõmbejõud Valemid tähised ühikud: F= m korda g F= raskusjõud 1 N (njuuton) m= F jagatud g m= keha mass 1 kg g= F jagatud m g= võrdetegur 9,81 N/kg ümardatult 10 N/kg
Gravitatsiooniks nimetatakse mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtust. Gravitatsiooni seaduse avastas Isaac Newton, mida suurem on kehade mass seda suurem on gravitatsioonijõud. Gravitatsioonijõu suurus sõltub kehadevahelisest kaugusest, mida suurem on kehade omavaheline kaugus , seda väiksem on gravitatsioonijõud.Maa või mõne teise taevakeha lähdeal asuvale kehale mõjuvat grafitatsioonijõudu nimetatakse raskusjõuks. Igal esemel Maal ja meie Päikesesüsteemis on külgetõmbejõud. Esemete külgetõmbejõud sõltub nende suurusest. Päike tõmbab enda poole kõiki oma süsteemi planeete, mis seetõttu tiirlevad ümber tema erinevatel orbiitidel. Maa hoiab külgetõmbejõuga enda ligidal Kuud , oma atmosfääri ja kõiki esemeid. Maal sõltub asjade kaal Maa gravitatsioonijõust. Ka Kuul on oma külgetõmbejõud, kuid see on palju nõrgem Maa omast. Kuul kaaluvad asjad palju vähem, sest Kuu gravitatsioonijõud on väiksem. Hõõrdejõud
Ch3-Ch2-OH (C2H6O) Etanool, piiritus, vesilahuses viin, 78kraadi juures Ch3-O-Ch3 (C2H6O) eeter 35 kraadi juures Alkaanide omadused Aine omadused: Aine struktuur on määratud aatomite paigutusega molekulis ja nende vaheliste keemiliste sidemetega Aine omadused sõltuvad struktuurist Süsivesinikahelate vahel mõjuvad nõrgad külgetõmbejõud Mida sirgem on ahel, seda tugevamad on külgetõmbejõud, sest sirged ahelad mõjutavad suurema pinnaga üksteist, sellest tulenevalt on sirge ahelaga ühenditel kõrgemad sulamis/keemis temperatuurid ning suurem tihedus Alkaanid esinevad kõigis kolmes aineolekus Hüdrofoobsed: Vett tõrjuvad Keemilised omadused: Alkaanid on keemiliselt passiivsed, sest C-C ja C-H sidemed on väga püsivad.
Ch3-Ch2-OH (C2H6O) Etanool, piiritus, vesilahuses viin, 78kraadi juures Ch3-O-Ch3 (C2H6O) eeter 35 kraadi juures Alkaanide omadused Aine omadused: Aine struktuur on määratud aatomite paigutusega molekulis ja nende vaheliste keemiliste sidemetega Aine omadused sõltuvad struktuurist Süsivesinikahelate vahel mõjuvad nõrgad külgetõmbejõud Mida sirgem on ahel, seda tugevamad on külgetõmbejõud, sest sirged ahelad mõjutavad suurema pinnaga üksteist, sellest tulenevalt on sirge ahelaga ühenditel kõrgemad sulamis/keemis temperatuurid ning suurem tihedus Alkaanid esinevad kõigis kolmes aineolekus Hüdrofoobsed: Vett tõrjuvad Keemilised omadused: Alkaanid on keemiliselt passiivsed, sest C-C ja C-H sidemed on väga püsivad.
sest soolasem vesi on tihedam. Ja nii nagu mõjutab Coriolisi jõud tuuli, mõjutab see ka vee liikumist maailmameres: põhjapoolkeral kalduvad hoovused paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Hoovuste lõpliku liikumistee määrab ära mandrite asend. b) Sooja hoovusega kaasneb soojema ja niiskema õhu juurdevool, külm hoovus toob kaasa külma ja kuiva õhumassi. 4) selgita tõusu ja mõõna teket ning mõju rannikutele; Kuu ja vähemal määral ka Päikese külgetõmbejõud moonutab planeedi kuju kõige nähtavamalt seeläbi, et paneb liikuma maailmamere vee. Nii tekivad korrapärased veetaseme kõikumised. Kuu ja Päikese külgetõmbejõud mõjutavad ka maakoort, kuid maakoores on loodete ulatus suurusjärgus kuni pool meetrit ja inimene neid muutusi ei taju. Tõus ja mõõn vahelduvad kaks korda ööpäevas ja kumbki veeseis kestab seega umbes kuus tundi. Suurim on veetaseme kõikumine siis, kui Kuu ja Päikese külgetõmbejõud
kaks keha mõjutavad teineteist alati sama olemusega, aga võrdvastupidiste jõududega F=m1*m2/r2 G=6,67*10-11 Nm2/kg2 Gravitatsioon – kõikide kehade vastastikune tõmbumine Gravitatsiooni konstant näitab, kui suurte jõududega tõmbuvad kaks 1kg keha, kui nende vaheline kaugus on 1m Gravitatsiooniseadus- kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutistega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Raskusjõud on Maa külgetõmbejõud, on võrdeline keha massiga Raskusjõud = Maa külgetõmbejõud = keha mass Keha kaal – jõud, millega keha mõjutab alust või riputusvahendit. Paigalseisva keha kaal on arvuliselt võrdne raskusjõuga. – p, P=m(g+-a), a=gP=0 Keha liikumine raskusjõu mõjul: kaalutus – keha olek, kus talle ei mõju ükski jõud, keha kaal on võrdeline 0-ga. Kõik vabalt langevad kehad on kaaluta olekus. Ülekoormus – keha liigub maast eemale või maa poole suurema
alla kukkunud ja enam alla minna ei saagi. Roomlased aga lahendasid selle probleemi tõdedes, et Maal pole lihtsalt mingit mõtet alla kukkuda. Lähtudes aga füüsikalistest ning astronoomilistest seadustest võib Maa nn. kukkumist seletada järgmiselt. Teatavasti kõik kehad tõmbuvad üksteise poole. Oleme seda tundnud näiteks palli õhku visates või ise õhku hüpates visatud asjad kukuvad ju maha tagasi ja ega inimenegi pole võimeline kaua õhus püsima. Siin tuleb käiku Maa külgetõmbejõud. Igal esemel Maal ja meie Päikesesüsteemis on külgetõmbejõud, mis sõltub eseme suurusest. Päike tõmbab enda poole kõiki oma süsteemi planeete ligi justkui magnetiga. Samal ajal liiguvad planeedid ümber oma telje tiireldes omasoodu Päikesest eemale. Seepärast tiirlevad taevakehad ikka sama joont mööda ega liigu teineteisele liialt lähedale. Samas ei lenda nad ka minema, sest ühtepidi hoiab ümber enda tiirlemine neid teistele nii öelda
Jõud ja liikumine 3.klass Anniki Kase Mis paneb asjad liikuma? Asjad paneb liikuma Tõukamine Tõmbamine Löömine Vedamine Tõstmine Neid tegevusi tehes me kasutame JÕUDU Mida teeb jõud Jõud paneb asjad liikuma Jõud võib peatada liikumise Jõud võib liikumist kiirendada või aeglustada Jõud võib muuta liikumise suunda Jõud looduses Jõud looduses on Tuulejõud Voolava vee jõud Lihaste jõud Maa külgetõmbejõud Magnetjõud Mis paneb asjad liikuma? ? JÕUD
Resultantjõud = 10N-2N=8N. Kuna raskusjõud on suurem, mõjub allapoole. 3. Too näide inertsuse kohta ja selgita see. Inertsus on keha omadus, mis iseloomustab selle võimet liikumisolekut säilitada. Näide: kui inimene hüppab paadist kaldale, mõjutavad inimene ja paat teineteist vastastikku. Paat omandab kiiruse, mille suund on vastupidine inimese hüppe suunaga. 4. Millised jõud on kompenseerunud järgmiste ühtlaste liikumiste korral: a) udusule liikumine õhus maa külgetõmbejõud, üleslükkejõud b) auto ühtlasel liikumisel teel maa külgetõmbejõud, hõõrdejõud 5. Kui suure kiirenduse annab 100 kg massiga autole mootor, mille veojöud on 400 N. Jõud F=400 N Mass m=100 kg Kiirendus a=? a=F/m Jõud 1 N annab 1 kg massiga kehale kiirenduse 1 m/s2, kui hõõrdumist ei arvestata. Kiirendus a=400/100=4 m/s2 Vastus: Kiirenduse suurus on 4 m/s2 6. Kui suur impulss on 1,2 tonnise massiga autol, mis sõitis kiirusega 72 km/h. Keha mass m=1200 kg
Aatomist ei lase elektrone lahkuda positiivne külgetõmbejõud. Laetud tuuma tõmbejõud, mis tekitavad elektronile sügava potensiaalaugu. Sulustatud mikroosake tohib liikuda ainult teatud kindlate kiirustega, tema kiirus on kvanditud. Kui elektron on sulustatud ruumi, muutuvad tema leiulained seisulaineteks. Kvantarvud nt elektroni asukohta, kus see tuuma suhtes paikneb. Laineomadustega elektron ei saa karbis kunagi paigale jääda, madalaima energiaga on elektron põhiseisundis.3mõõtmelises ruumis määravad leiulained 3 kvantarvu. Kui elektron tiirleb orbiidil, peavad tema leiulaine olema orbitaallained, s.o tiirutama orbiitipidi ümber tuuma. Selleks peab ringile sobituma täisarv laineid. Orbiidi r, elektroni orbitaalkiirus ja energia vastastikuses sõltuvuses. Elektroni laineomadusest järeldub, et see võib tuuma ümber tiirelda vaid teatud kindlatel orbiitidel raadiusega rn. Elektron ei kiirga elektromagnetlaineid -Bohri I postulaat; kui elekt...
Seksuaalsus-inimese loomulik osa alates sünnist. See hõlmab mitmeid aspekte inimese elus inimese seksuaalset identiteeti, lähisuhteid, naudingut seksuaalseid tegevusi ja laste saamist. Seksapiil seksuaalne veetlus, külgetõmbejõud Seksuaalkasvatus suguline kasvatus Erogeenne (kr.k. Eros=armastus; Genos=sugu) erogeensed piirkonnad suguiha tekitavad piirkonnad (huuled, rinnad) Erootika- armastusse puutuv, armuelu valdkond Seksulooagia - Teadus mis käsitleb inimese sugulisi suhteid hõlmab soo jätkamisega seoses olevaid bioloogilisi füsioloogilisi sotsiaalseid, juriidilisi, pedagoogilisi probleeme Seksuoloog-uurib seksuaalkäitumist ja tegeleb ka häiretega Sooidentsus-oma bioloogilise soo omaksvõtt
võivad märgatavalt erineda. Vaatleme kahte pentaani isomeeri: Pentaan (normaalpentaan, npentaan*) CH3CH2CH2CH2CH3 2,2dimetüülpropaan (neopentaan) Mis põhjustab ühesuguse koostisega süsivesinikisomeeride omaduste erinevuse? Selle põhjustab molekuli kuju erinevus. Süsivesinikahelate vahel toimib nõrk külgetõmbejõud. Molekulidevaheliste jõudude mõjul süsivesinike molekulid justnagu kleepuvad omavahel, kuigi üpris nõrgalt. Lineaarsed ahelad liibuvad palju suurema pinnaga, kui seda saavad teha hargnenud ahelaga, antud juhul kerakujulised molekulid. Seetõttu on npentaani tihedus suurem ja tema molekulide üksteisest eemaldamiseks (gaasiolekusse viimiseks) kulub rohkem energiat, s.t npentaani keemistemperatuur on kõrgem kui neopentaanil.
Newtoni III seadus-keha kiirendus on võreldine kehale mõjuva resultantjõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. Newtoni III seadus-kaks keha mõjutavad teineteist jõududega,mis on absoluutväärtuselt võrdelised kuid vastassuunalised. Gravitatsiooni jõud-jõud,millega kõik kehad tõmbuvad teineteise poole. Gravitatsiooni seadus -kaks keha mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade masside korrutisega ja pöördvõrdeline kehade vahelise kauguse ruuduga. Raskusjõud-Maa külgetõmbejõud,Maa gravitatsioonijõud, jõud millega Maa tõmbab enda poole lähedal olevaid kehi. Keha kaal-jõud millega keha mõjutab toetuspinda või riputus aasa[ P ](võrdne raskusjõuga,kui keha on paigal või liigub kiirendusta). Rõhumisjõud-jõud mis mõjub risti toetuspinnaga horisontaalsel pinnal on rõh.jõud võrdne raskusjõuga[tähis-N]. Hõõrdejõud-jõud mis tekib kehade pindade kokkupuutel ja takistab kehade liikumist teineteise suhtes[tähis-Fh].
Trajektoor joon mida mööda keha liigub. Kulgliikumine keha kõikide punktide trajektorid on ühesuguse kujuga Nihe keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik Taustsüsteem taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja ajamõõtmise süsteem Vabalangemine õhutakistused puuduvad, keha langeb alla Kiirus liikumist iseloomustav suurus Kiirendus - näiab kui palju muutub kiirus ajaühikus (sisuliselt on tegemist kiiruse muutumise kiirusega) Gravitatsioon maa külgetõmbejõud Elastsusjõud keha kuju ja mõõtmete muutumisel tekkiv jõud Newton - füüsik, avastas raskusjõu.. "njuuton" on seetõttu JÕU mõõtühik Töö kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul liigub Võimsus füüsikaline suurus, mis näitab kui palju tööd mingi jõud ajaühiku jooksul teeb (ehk töö tegemise kiirust) Energia keha või kehade süsteemi võime teha tööd kineetiline energia liikuva keha energia
", kirjutage: ,,Kogenumale arstile". #Kui kellegi pole midagi millegi vastu, siis pole tal midagi. #Kui leidsid oma unistuste naise, pead muudest unistustest loobuma. #Miski ei lähenda meest naisega paremini kui seks. #Elu on kurb, seevastu palk ajab lausa naerma. #Kui abort on lapsetapmine, siis minett on ju kannibalism! #Paljud suitsetavad üksnes siis, kui joovad. Aga et nad joovad sageli, võib jääda ekslik mulje, et nad suitsetavad. #Impotentsus on siis, kui maa külgetõmbejõud on suurem kui naise oma. #Kõige parem rasestumisvastane vahend on endiselt ,,EI!" #Hea kõutsi jaoks on ka detsembris märts. #Venemaal tehti kindlaks Ivan Sussanini elukutse juhtiv spetsialist. #Kui soovida kõike kohe, ei saa pidevalt ja järk-järgult midagi. #Kes hoiavad kokku kondoomide pealt, peavad raiskama mähkmete peale. #Ärge jookske üle sõidutee punase tulega: võite omasugusega kokku põrgata! #Ta sõimas kõiki nii, nagu oleks tal taskus varukolju.
1. Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele kehale. 2. Gravitatisoon on mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtus. 3. Maa külgetõmbejõud 4. Raskusjõuks nimetatakse maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonjõudu. 5. Hõõrdumine on erinevate kehade kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikmõju, mis takistab nende kehade liikumist teineteise suhtes. 6. Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. 7. Deformatisooniks nimetatakse keha kuju muutumist. 8
Mis on meteoor ? Meteoorkehad - Komeetidega võrreldes on meteoorkehad imepisikesed. Enamasti on need komeetidest pudenenud tolmukübemed või purunenud asteroidide tükid Meteoorid - Kui osa komeeditolmust satub Maa lähedale, mõjub sellele Maa külgetõmbejõud. Seetõttu siseneb tolm atmosfääri väga suure kiirusega ning põleb ära. Meie nimetame neil langevateks tähtedeks ehk lendtähtedeks, kuigi neil pole tähtedega mitte midagi tegemist. Tolmukübemed mis põöevad atmosfääris Läbimõõt 1m ja pikkus 20km Kestavad vähem kui sekund Kutsutakse ,,langevaks täheks " Meteoorivool e. Tähesadu ) Meteoriidid Suuremad kivikamad mis ei põle atmosfääris Maale langeb iga aasta rohkem kui 3000 meteoriiti
Tähis: S Ühik: 1 m Aeg Mõiste: Aeg on sündmuste kestus või sündmuste järgnevus. Tähis: t Ühik: 1 s Kiirus Mõiste: Kiirus näitab liikuva keha läbitud teepikkust ühes ajaühikus. Tähis: v Ühik: 1 m/s Jõud Mõiste: Jõud on ühe keha mõju teisele kehale. Tähis: F Ühik: 1 N Keha mass Mõiste: Keha massi abil väljendatakse keha raskust. Tähis: m Ühik: 1 kg Raskusjõud Mõiste: Raskusjõud on Maa külgetõmbejõud. Tähis: F Ühik: 1 N Elastsusjõud Mõiste: Elastsusjõud tekib elastse keha kuju muutumisel. Tähis: F Ühik: 1 N Hõõrdejõud Mõiste: Hõõrdejõud iseloomustab kehade hõõrdumise tugevust. Tähis: F Ühik: 1 N Temperatuur Mõiste: Temperatuur näitab keha soojust. Tähis: t Ühik: c ° Tihedus Mõiste: Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass. Tähis: p = roo Ühik: 1 g/ cm kuubis Rõhk
Jupiter Koostasid:Reet ja Riina Jupiter Suurim planeet Keskmine kaugus päikesest 5,2 valgusaastat 318 korda raskem kui Maa Läbimõõt 140 600 km Külgetõmbejõud 2,8 korda suurem kui Maal Planeet Jupiter Keskosas paikneb umbes Maa mõõtudega raudsilikaatidest tuum Planeet on vedelas olekus Planeedi siserõhk on suur, selle tõttu on ¾ raadiuse ulatuses vesinik vedela metalli sarnane Tugeva magnetväljaga Jupiteri atmosfäär On öö-ja päevakülg Ööküljel on äike ja virmalised Atmosfääri põhilised koostiseelemendid heelium(25%) ja vesinik(70%) Pilvedes palju metaani ja ammoniaaki
teise. Vedelike voolavuse põhjustavadki aineosakeste hüpped ühest kohast teise. Gaasid on lenduvad ja neid ei saa hoida lahtises anumas. Gaasilises aines sidemed molekulide vahel puuduvad. Gaasiliste ainete soojusliikumine seisneb osakeste korrapäratus liikumises, osake võib liikuda mistahes suunas ja oma kiirusega. Kehad koosnevad ainetest või ainete segust, omakorda koosnevad osakestest, kas aatomitest või molekulidest. Osakeste vahel esineb külgetõmbejõud ja tõukejõud. Keha venitamisel eemalduvad aineosakesed teineteisest ja tõmbejõud saab tõukejõust suuremaks- tekib jõud, mis takistab aineosakeste eemaldumist. (hoiab tahkest ainest keha koos) Keha kokkusurumisel lähenevad aineosakesed teineteisele nii, et tõukejõud saab tõmbejõust suuremaks- tekib jõud, mis takistab aineosakeste lähenemist. (Sellepärast ei saa tahkist kokkusuruda). Aineosakeste liikumine on korrapäratu nim soojusliikumiseks.
aeglustub Relatiivsusteooriat on suudetud ka Maa-pealsete katsetega tõestada Massi suurenemine Mass on keha inertsuse mõõt Kui erineva massiga kehi mõjutada sama suure jõuga, kasvab suurema massiga keha kiirus aeglasemalt Mass sõltub liikumiskiirusest Mass kasvab valguse kiirusele lähenemisel lõpmatuks, mistõttu ei saa ükski aineline keha liikuda valguskiirusel Mustad augud Koosneb ülitihedalt kokkusurutud ainest, sp ka nii tugev külgetõmbejõud Kujuta ette päikesest 10x suuremat tähte, mis on surutud kerasse, mille diameeter on New York On uskumusi, et must auk on värav, mille kaudu on võimalik saada mõnda teise ruumidimensiooni. Thorni diagramm sellest, kuidas must auk moonutab valgust Must auk Must auk on üldjuhul pöörlev objekt Must auk tekib siis, kui väga suure tähe tuumkütus on lõppenud. Tähe sisemine rõhk on häiritud, ning täht vajub omaenese raskuse all kokku Kasutatud kirjandus
selle jõuga mõjutavad kõik kehad üksteist. raskusjõud on taevakehade gravitatsioon. keha kaal on see jõud millega keha mõjutab alust või riputusvahendit. vabalt langev keha on kaaluta olekus. 2. hõõrdejõud on kahe kokkuopuutuva pinna vahel, on pidurdav jõud, vähendab kiirust.F = (hõõrdetegur)*N(rõhumisjõud). hõõrdejõuta ei saaks liikumist alustada. tekib sest ükski pind pole sile(konarlikud pinnad haakuvad) ja aineosakeste vahel on külgetõmbejõud. liigitus: seisuhõõrdejõud (keha seisab), ja luige/veerehõõrdejõud(kui keha liigub). 3. elastsusjõud tekib keha sees, kui keha deformeeritakse. liigid: 1)tõmbe ja survedeformatsioon. tahket või vedelat keha maal koku suruda ei saa(pole sellist jõudu). 2)nihkedeformatsioon: üks kehaots on paigal ja teist liigutatakse keha osad liiguvad teineteise suhtes = väändedeformatsioon. elastsusjõud püüab keha kuju taastada, olles välisele jõule vastassuunaline
Ruumala V m3 Keha ühtlane liikumine Nihe s m Aeg t s V=s/t Kiirus V m/s Maa külgetõmbejõud kehale Jõud F N Mass m Kg F=mg Raskuskiirendus g m/s2 Jõu jaotumine keha pinnale Rõhk P N/m2=Pa
Gravitatsioonijõud e. külgetõmbejõud kahe keha vaheline tõmbejõud Hõõrdejõud-kehade vastastikune liikumise takistamine Deformatsioon-keha kuju muutus Elastsusjõud-jõud,mis püüab keha kuju säilitada Rõhk-Füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja kehade kokkupuutepindala jagatisega. Resultantjõud-kehale mõjuvate jõudude summa Pascali seadus-vedelikus ja gaasis avaldub rõhk igas suunas ühtviisi Manomeeter-seade rõhu mõõtmiseks Baromeeter-seade õhurõhu mõõtmiseks Üleslükkejõud-jõud,mis mõjub kehale vedelikus ja gaasis Gravitatsioon sõltub massist(mida suurem mass, seda suurem jõud) ja kaugusest ( mida kaugemal on keha, seda väiksem gravitatsioon) Maa tõmbab mind enda poole = 10*minu mass. Hõõrdejõud on kasulik- keha liigub ja peatub lõpuks, kahjulik - kulumine Hõõrdejõud sõltub massist e.rõhumisjõust, pinna karedusest(mida karedam, seda suurem jõud),pindade kokkupuutepindalast(mida väiksem,seda väiksem jõud) Seisuhõõrdej...
Soojusnähtused köögis Xxx xxx 9B Füüsika kehtib alati ja igal pool, niisiis oleks rumal väita, et mõni füüsikaseadus näiteks köögis ei kehtiks. Kui köögis on vanemat sorti gaasipliit, siis võib juhtuda, et pliidil gaasileegi süütamiseks tuleb tikk süüdata.Tiku tõmbamisel tekib tiku ja tikutoosi väävlipindade vahel nii suur hõõrdumine, et temperatuur tõuseb ja tikk süttib põlema. Selle tikuga saab siis gaasi süüdata. Gaasi põledes muutub gaasi siseenergia soojusenergiaks. Seda soojust kasutataksegi toidu valmistamisel. Toitu valmistatakse soojusenergia abil ka elektripliidi puhul. Siis kasutatakse soojuse saamiseks elektrivoolu soojuslikku toimet. Köögil, nagu teistelgi ruumidel, toimub välisõhuga pidev soojusvahetus. Kui väljas juhtub temperatuur olema madalam kui toas ja köögis vett keedetakse, on õhku läinud ohtrasti veeauru. Madalama temperatuuri korral mahutab õhk endasse ka vähem veeaur...
8.Mis on vastastikmõju? - Ühe kehaga juhtub midagi, teise keha mõjul 9.Vastastikmõju liigid ja omadused ( näited). · Gravitatsioonijõud- tõmbab ( tõmbab kehad maa peale) · Elektromagnetilised jõud- ( hoiab elektronid aatomis aatomituuma ümber ) · Nõrk vastastikmõju ( osakeste lagunemine ja muundumine ) · Tugev vastastikmõju ( tuumaosakeste vahel olev jõud ) 10.Mis on gravitatsioon ja vaba langemine? - Gravitatsioon on maa külgetõmbejõud. Vaba langemine on kehade kukkumine, kus õhutakistus puudub või on väike. 11.Ühtlase sirgjoonelise liikumise mõiste /näited). - Keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. ( Rongisõit sirgel teel ) 12.Mida näitab kiirus, valem, tähised, ühikud ? - Kiirus näitab kui pika tee läbib keha ühe ajaühiku jooksul. V= s / t , v , km/h ; 13.Millised on vektoriaalsed ja skalaarsed suurused (näited)?
spektriks, põhjendas pikksilma kromaatilise aberratsiooni, uuris valguse difraktsiooni ja interferentsi ning eeldas valguse polarisatsiooni olemasolu. Avaldas korpuskulaarteooria, millele tuginedes konstrueeris kaks peegelteleskoopi. Legendi järgi, olevat Newton istunud õunapuu all, kui talle äkki õun pähe kukkus. See ajendas teda mõtlema, et miks asjad kukkuvad alati alla, mitte ülesse. Nendele küsimustele vastuseid otsides, jõudis ta järeldusele, et |Maal peab olema mingi külgetõmbejõud ja nimetas selle jõu - raskusjõuks. Newton formuleeris neli optika põhiseadust: Valgus levib sirgjooneliselt. Valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruums nii, nagu poleks teisi olemas. Valgus peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis . Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub (muudab suunda), kusjuures langev
Neil Armstrong ja Buzz Aldrin 1969.aastal Apollo 11 pardal. Lennuaparaadi viib kosmosesse harilikult mitmeastmeline rakett. Iga astme mootorid ja tühjenenud kütusepaagid eralduvad raketi muust osast enne järgmise astme mootorite käivitumist. Kui viimane aste on saavutanud vähemalt esimese kosmilise kiiruse(7,8 km/s), võib lennuaparaadi juhtida Maa tehiskaalase ehk sateliidi orbiidile. Tehiskaaslane liigub ümber Maa mootorite abita kanderaketilt saadud kiirusega ega kuku alla, sest Maa külgetõmbejõud on täpselt tasakaalus tiirlemisel tekkiva kesktõrjejõuga (kaaluta olek). Enamikul tehiskaaslastel on väiksed mootorid, mis hoiavad lennuaparaati vajalikus asendis ja muudavad tema orbiiti. Orbiit on ringjoonekujuline või, juhul kui kiirus ületab 7,8 km/s, ellipsikujuline. Maa suurim tehiskaaslane on ISS(International Space Station) ehk rahvusvaheline kosmosejaam tiirleb Maa-lähedasel orbiidil. Seda on võimalik Maalt palja silmaga ka näha. Selle uurimislaborid
väiksed. Väikeste massidega kehade puhul on nende kaugust väga raske mõõta. RASKUSJÕUD JA KEHA KAAL *Raskusjõud on jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema läheduses asuvaid kehi. Raskusjõudu saab arvutada Newtoni grav.seaduse järgi. *Maa raskusjõu ja kiirenduse valem: Maa mass (Mm) ja raadius 6400km (maa kiirendus 9.6 m/s ruudus *Vaba langemise kehi nimetatakse raskus ja gravitatsioonikiirenduseks ja valem on F=m*g (9.81) *Keha kaal on jõud, millega Maa külgetõmbejõud rõhub alusele või venitab riputusvahendit. Kaal mõjutab teisi esemeid ja tähis on P. Kaal sõltub kiirendusest ja on elastusjõud. *Kui keha on paigal või liigub ühtlaselt, on kaal võrdne raskusjõuga. Kiirenduse puhul tajume alguses ülekoormust ja lõpus alakoormust (ntks lift). *Kui eemaldada ese, millele keha toetub, siis kaob mõju ka toele st. kaob keha kaal. Kõik vabalt langevad kehad on kaaluta olekus. HÕÕRDEJÕUD
Jupiter Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet, mis asub Päikesest umbes viis korda kaugemal kui planeet Maa. Ta mass ületab Maa massi umbes 318 korda ja kõigi planeetide massi umbes 3 korda. Keskmine kaugus Päikesest on umbes 5.2 valgusaastat. Jupiteri läbimõõt on 140 600 kilomeetrit ja külgetõmbejõud on 2.8 korda suurem kui planeet Maal. Jupiteril puuduvad aastaaja, on ainult öö külg ja päeva külg. Jupiteri pöörlemiskiirus on vastavalt ekvaatoril 9h ja 50 minutit ning keskmistel laiustel 9h ja 55 minutit. Jupiteri tihedus Maa suhtes on 0.24. Jupiteril, nagu teistelgi hiidplaneetidel puudub tahke pind. Hiidplaneetidele ja tähtedele on tüüpiline diferentsiaalne pöörlemine. Jupiteri 1000 kilomeetri paksune atmosfäär koosneb
Metallide füsüsikalised omadused: · Tahked (v.a. Hg) · Hallika värvitooniga (v.a. Cu ja Au) · Metalne läige · Head soojusjuhid · Hästi sepistatavad · Plastilised Fakte Tahked metallid on kristalsed ained. Metalliaatomites mõjub tuuma külgetõmbejõud väliskihi elektronidele suhteliselt nõrgalt. Metalliaatomite vahel tekib erilist tüüpi keemiline sinde metalliline side. Elemendi metallilised omadused avalduvad seda tugevamini, mida kergemini tema aatomid loovutavad väliskihi elektrone, muutudes psitiivselt laetud ioonideks. Elementide metallilised omadused tugevnevad rühmas ülalt alla. Elementide metalliilised omadused tugevnevad perioodis paremalt vasakule.
2. Emapiimaga alateadvusesse uhutud oskuse aknast välja vaatamata ööl ja päeval vahet teha. Õige spordipoiss suusatab seni,kuni till härmas . Tallinna kauplusest Uku, kus ebakvaliteetsed ,,rahvuslikke" tooteid soome turistidele mõttetu hinna eest pähe tõmmati. Thended inimesed olid käed ühendanud. Nad kõikuseid pihke taeva suunas sirutades küljelt küljele. Umbes nii nagu maaler Katja paar aastat hiljem Harju tänava korteri köögilage võõbates. Maa külgetõmbejõud oli täna õhtul aga Gunnist tugevam. Ma ei osanud arvata , et end selle raja finisis nii varakult avastan. Religioon pole mitte oopium vaid heroiin. Roppus oli igateine lause. ,,Ma nikun teid kõiki ribadeks!" Petsi-suguste türaimejate seltskonda. Mõni lause aga koosneski aint roppustest ,,Minge munni, munni , munni !" Keerutamine, tabavad : Sellest väljus üüratu mees, kes oli sama monumentaalne nagu Aasias
liikumist. D uurib liikumise tekkepõhjuseid. S uurib jõudude tasakaalu 3)*mõlema suund muutub ja kiirus aeglustub ntks pallide veerevad ja põrkuvad kokku *ühe keha kiirus ja teise kuju muutub siis kui haamriga lüüakse naela pihta ja haamer jääb seisma, ning nael läheb kõveraks. 4)leian ühe eseme ja määran tema asukoha millegi suhtes: (1klassi ese)ukse asukoht akende suhtes(vastasseinas). 1 tooli asukoht 1 kindla laua suhtes. 5)gravitatsioon on kõikide kehade omavaheline külgetõmbejõud, mille tugevus sõltub kehade massist ja omavahelisest kaugusest. F= * F-gravitatsioonijõud ühik:N, *mm-kehade mass ü:kg *r-kehade omavaheline kaugus ü:m,G=6,67 *10¹¹ 6)vabalangemisest võib rääkida, kui keha langemist ei takista miski nt muna kukub aknast alla. 7)liikumine on suhteline, sest keha liigub erinevate asjade suhtes erinevalt 8)nihe ei saa olla teepikkusest üle, saab olla sama pikk või lühem. Et jõuda ühest punktist teise, peab ta läbima kogu teekonna. Seega
• Newtoni 3. seadus. Kaks keha mõjuvad teineteistele võrdvastupidise jõuga. Kui kehale mõjub jõud, siis kuskil peab tingimata leiduma mingi teine keha, millele mõjub samasugune, kuid vastupidine jõud. • Legendi järgi olevat Newton istunud õunapuu all, kui talle äkki õun pähe kukkus. See ajendas teda mõtlema, miks asjad kukuvad alati alla, mitte üles. Nendele küsimustele vastuseid otsides jõudis ta järeldusele, et Maal peab olema mingi külgetõmbejõud ja nimetas selle jõu raskusjõuks. • Newton kasutas oma mehaanika seadusi ja gravitatsiooniseadust taevakehade liikumise kirjeldamisel. Ta rajas taevamehaanika alused. Tõestas Kepleri poolt avastatud seaduspärasused ja täpsustas neid. Optika põhiseadused • Newton uuris ka optikat. Ta avastas valguse dispersiooni, lahutades valge valguse prisma abil spektriks, põhjendas pikksilma kromaatilise aberratsiooni, uurisvalguse difraktsiooni ja interferentsi ning
Aitavad säilitada korda ühiskonnas. Aitavad kohaneda ühiskonnaga ja paremini toime tulema. On riigi tegutsemise aluseks. 2. SEADUSED INIMESE LOODUD ehk INIMESEST SÕLTUMATUD ehk Sotsiaalsed normid. Loodusseadused. LIIGITATAKSE Kirjutamata Kirjalikud NÄITED Tavad Õigusnormid e. Maa külgetõmbejõud. Moraalinormid. Õigusaktid Aastaaegade vahetumine. Mitmesugused loodusnähtused. Õigusriigi toimimine. L Konstitutsioon e. põhiseadus. I Seadused I Määrused G Valitsus I Otsused D Käskkirjad 3
Lihtainena vesinikku Maal peaaegu ei esine, kuid ta kuulub väga paljude ühendite (vesi) koostisse. Lihtainena on vesinik värvuseta, lõhnata ja maitseta gaasiline aine. Ta on kõige kergem gaas, olles õhust ligi 15 korda väiksema tihedusega. Vesinik on nii kerge gaas, et Maa külgetõmbejõud ei hoia tema molekule kinni ja seetõttu hajubki õhku sattunud gaasiline vesinik aegamisi maailmaruumi, olles kosmoses levinuim aine ja moodustades põhiosa Päikesest ja teistest tähtedest. Koos süsiniku ja hapnikuga on vesinik üks tähtsamaid orgaaniliste ainete koostiselemente. Tavatingimustel on vesinik üsna püsiv ja keemiliselt väheaktiivne aine, kõrgemal temperatuuril muutub ta aktiivsemaks. Vesiniku segu õhu, eriti
Kiirenduse suund ühtib alati kehale mõjuvavate jõudude resultandi suunaga Newtoni III seadus: Kaks keha mõjutavad teineteist absoluutväärtustelt võrdsete ühel sirgel mõjuvate ja vastasmärgiliste jõududega Gravitatsiooniseadus: Kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga F=Gm1m2/r2 G=6,67*1011 Nm2kg2 Raskusjõud on gravitatsioonijõu avaldumi vorm, Maa külgetõmbejõud Kui kehale mõjub vaid raskusjõud, siis langeb ta vabalt maa poole vabalangemise kiirendusega Jõudu millega keha maakülgetõmbe tõttu mõjutab alust või riputusvahendit nimetatakse keha kaaluks Kui alus või riputusvahend on maa suhtes paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt, siis keha kaal võrdub arvuliselt raskusjõuga Kui alus või riputusvahend liigub kiirendusega, siis kaal erineb arvuliselt raskusjõust P=m(ga) Kui g=a, siis P=0 kaaluta olek
temperatuur muutub põletavast 1150C (kui Kuul on päev) jäise -1600C-ni (kui kuul on öö). Vee puudumise tõttu ei saa taimed ja loomad seal elada. Kuu pinda katavad laiad tasandikud, neid piiravad kõrged mäed ja lõhestavad rohked kraatrid. Need kraatrid on moodustunud meteoriitidega kokkupõrke tagajärjel. Ainult mõned neist on vulkaanilist päritolu. Kuu ise ei tekita valgust. Me näeme Kuud helendavana sellepärast, et ta toimib tohutu suure päikesevalgust peegeldava peeglina. Kuu külgetõmbejõud tekitab Maa ookeanides tõusu ja mõõna. Looduslik kaaslane ehk kuu võib tiirelda ka mõne teise planeedi või tähe ümber. Päikesesüsteemis on selliseid kuusid palju. Kuu faasid Kuna Kuu tiirleb ümber Maa, muutub tema kuju ehk faas pidevalt, sõltuvalt sellest, kui suur osa Kuu valgustatud pinnast on Maalt nähtav. Faasid: 1. Kuu loomine (kuud ei ole näha) 2. Noorkuu 3. Poolkuu (esimene veerand) 4. Kasvav kuu 5. Täiskuu 6. Kahanev kuu 7. Poolkuu (viimane veerand) 8. Vanakuu
Ta oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollelajal, aga nimetati teda lihtsalt filosoofiks, kuna puudusid selged piirid erinevate teaduste vahel. Eeskätt tuntakse teda, kui gravitatsiooni avastajat. Legendi kohaselt avastas ta gravitatsioonijõu olemasolu õunapuu otsast langevat õuna jälgides. Sõnastades gravitatsiooniseaduse, näitas Newton, et kehade vahemaa suurenedes gravitatsioonijõud kahaneb. See seadus seletab ka, kuidas taevakehade vaheline külgetõmbejõud kujundab Päikesesüsteemi planeetide tiirlemise ümber Päikese. Newton on tuntud ka liikumise seaduspärasuste avastajana, sellekohaseid kolme seadust tuntaksegi Newtoni liikumis- ehk mehaanikaseadustena. Newtoni esimene seadus on, et liikumatu ese jääb liikumatuks ning ühtlase kiirusega liikuv ese jätkab ühtlase kiirusega liikumist, kuni välisjõud seda ei mõjuta. Ma olen kindel, et see väide on tõene, sest ükski keha ei liigu, kui seda olekut ei mõjuta välisjõud
Neid hoiab kinni Maa gravitatsiooniväli. Ulatudes enam kui 700 kilomeetri kõrgusele, koosneb atmosfäär viiest kihist: altpoolt ülespoole suundudes on nendeks troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, termosfäär ja eksosfäär. Tihe, pilvedega täidetud troposfäär on koht, milles toimib ilmastik. Mõne kilomeetri järel hakkab õhk kiiresti hõrenema, kuna õhumolekulid asuvad üksteisest kaugemal. Lõpuks on nendevaheline külgetõmbejõud nii väike, et viimased vähesed õhumolekulid hajuvad lihtsalt kosmosesse laiali. Troposfäär on 0 kuni 10-16 kilomeetri kõrgusel ning see on see, mida me hingame. Troposfäär on tihe ja niiskust tulvil atmosfäärikiht.. Kõige soojem on selles kihis maapinna ligidal, kõrguse kasvades temperatuur langeb kuni -70 kraadini. Stratosfäär paikneb 10-16 kuni 50 kilomeetri kõrgusel. Seal paikneb suur osa osoonist
Peamiselt tekitavad Maal loodeid Kuu ja Päike, kusjuures Kuu osatähtsus on 2,17 korda suurem kui Päikesel. Kuu ja Päikese põhjustatud looded on perioodilised ja nende periood on kõikjal samasugune. Kuid looded kujutavad endast mitme erineva perioodiga võnkumise summat ja nende komponentide amplituudide suhe varieerub. Olenevalt komponentide suhtest võivad looded olla pooleööpäevased, ööpäevased ja korrapäratud. Kuu ,,tõmme" ehk külgetõmbejõud mängib suurt osa Maal esinevate tõusude ja mõõnade puhul. Kuu tõmme mõjub kõige tugevamini otse Kuu vastas asuvale ookeaniveele ja põhjustab tõusu. Samal ajal esineb tõus ka Maa vastaspoolel, Kuust kõige kaugemas punktis. Seda seetõttu, et Maa ja Kuu liikumisel maailmaruumis tekib tsentrifugaaljõud. See jõud lükkab ookeanivett Maast eemal, nii nagu vesi ämbris surutakse väljapoole, kui ämbrit ringiratast keerutada. Eriti tugevad looded
Tähis: t Ühik: 1 s Kiirus Mõiste: Kiirus näitab liikuva keha läbitud teepikkust ühes ajaühikus. Tähis: v Ühik: 1 m/s Jõud Mõiste: Jõud on füüsikaline suurus, mis väljendab ühe keha mõju teisele. Jõud põhjustab keha kiiruse muutumist. Jõu tähiseks on F ja ühikuks N.. Tähis: F Ühik: 1 N Keha mass Mõiste: Keha massi abil väljendatakse keha raskust. Tähis: m Ühik: 1 kg Raskusjõud Mõiste: Raskusjõud ehk Maa külgetõmbejõud on gravitatsioonijõud, millega Maa tõmbab enda lähedal asuvaid kehasid. F=m*g g=9,8 m/s2, ühikuks võib kasutada ka N/kg. Tähis: F Ühik: 1 N Elastsusjõud Mõiste: Elastsusjõud on keha deformeerimisel tekkiv jõud. Elastsusjõud tekkib osakeste kokkusurumise tõttu deformeerimisel. Tähis: F Ühik: 1 N Hõõrdejõud Mõiste: Hõõrdejõud tekkib ühe keha libisemisel või veeremisel teise keha pinnal. On tingitud
Nende puhul on oht, et nad päris tänavalastest eeskuju võ ttes otsustavad kulutada kogu "teenistuse" enda peale ja katkestavad sidemed koduga. Lapsed, kes elavad tänaval koos perega. Tänaval võib kohata ka jooksikuid, kes on kodunt või lasteasutusest ära mõnest päevast mõne kuuni. Nad elavad tavaliselt mahajäetud majades ja keldrites. Ärajooksmine ei võrdu elamisega tä ;naval, kuid loob alge hulkurluseks ja kodu hülgamiseks. Tänaval on maagiline külgetõmbejõud tegevusetuses vaevlevale lapsele. Miks laps tänavale satub? Enamasti on põhjuseks tõrjutus pere, sõprade, kooli jt poolt. Tõrjutus omakorda on kuhjunud probleemide ja riskitegurite tulemus. perekonna vaesus, vanemate lahutus, ühe või mõlema vanema vangistus, suhtlemisvaegus kodus, keerulised suhted vanavanemate, õdede ja vendadega, kehaline ja psüühiline vägivald kodus, lapse tahte pidev allasurumine, narkomaania, hüperaktiivsus ja agressiivsus,
arvestamata. Trajektoor on joon, mida mööda keha liigub. Liikumise liigid on: sirgjooneline, kõverjooneline ja ringjooneline. Lisaks neile, eristatakse ka ühtlast ja mitteühtlast liikumist. Taustkeha on keha, mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldatakse. Nihe on keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik. Nihke pikkus ja teepikkus pole võrdsed. Gravitatsioon on maa külgetõmbejõud. Vaba langemine on selline kehade kukkumine, kus õhutakistus puudub või on väike. Mehaanika põhiülesandeks on liikuva keha asukoha arvutamine Hetkkiirus on keha kiirus kindlal ajahetkel. Kiirendus on kiiruse muutumise kiirus. Ühtlaselt muutuva liikumise kiirus muutub mistahes võrdsetes ajavahemikes ühepalju. Newtoni I seadus : Kui kehale teised kehad ei mõju või kui mõjud on tasakaalus, siis
Päikesesüsteemiplaneet, millel on elu. Kuid universumis on miljoneid selliseid tähti nagu Päike ja paljud arvavad, et ka neil on oma planeedid. On tõenäoline, et mõnel neist võib olla elu. PÄIKESESÜSTEEM Päikesesüsteem koosneb Päikesest, planeetidest, nende kaaslastest, asteroididest ja komeetidest. Päikesesüsteem moodustust tohutust gaasi- ja tolmupilvest ligikaudu 4500 miljonit aastat tagasi. Planeete hoiab kindlal orbiidil Päikese külgetõmbejõud. Planeete on kahesuguseid: siseplaneedid Merkuur, Veenus, Maa ja Marss ning välisplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. PÄIKE Päike on täht - kõikidest planeetidest väga palju suurem kuum gaasikera. MERKUUR Merkuur on päikesele nii lähedal, et tal ei ole atmosfääri ega ookeane. Ta pinnas on kivine ja väga kuum - kuni 350 kraadi. VEENUS Kogu Veenuse pinda katavad tihedad pilved. Need püüavad Päikese soojust ja
massiga. Newtoni 3. seadus: Kaks keha mõjuvad teineteistele võrdvastupidise jõuga. Kui kehale mõjub jõud, siis kuskil peab tingimata leiduma mingi teine keha, millele mõjub samasugune, kuid vastupidine jõud. F=-F Legendi järgi, olevat Newton istunud õunapuu all, kui talle äkki õun pähe kukkus. See ajendas teda mõtlema, et miks asjad kukuvad alati alla, mitte ülesse. Nendele küsimustele vastuseid otsides, jõudis ta järeldusele, et Maal peab olema mingi külgetõmbejõud ja nimetas selle jõu - raskusjõuks. Newton kasutas oma mehaanika seadusi ja gravitatsiooniseadust taevakehade liikumise kirjeldamisel. Ta rajas taevamehaanika alused. Tõestas Kepleri poolt avastatud seaduspärasused ja täpsustas neid. Optika põhiseadused Newton uuris ka optikat. Ta avastas valguse dispersiooni , lahutades valge valguse prisma abil spektriks, põhjendas pikksilma kromaatilise aberratsiooni, uuris valguse difraktsiooni ja
4) Kuidas muutub merevee temp. laiuse ja sügavuse muutumisel? Laiuste muutumisel: Ekvaatorile lähemal on temp kõrgem, kaugemal aga madala. Põhjapoolkeral langeb merevee temp. Aeglasemalt kui lõunapoolkeral. Sügavuse muutumisel: pinnakihtides on vesi soojem ja liikudes allapoole see langeb. 5) Kuidas tekivad hoovused? Hoovused tekivad püsivalt samas suunas puhuvate tuulte mõjul. 6) Mis põhjustab loodeid? Maa ja Kuu, natuke ka Maa ja Päikese omavaheline külgetõmbejõud. 7) Kirjelda jõe tegevust ülem-, kesk- ja alamjooksul. Ülemjooksul on veevool kiire, see haarab kaasa suuri kive ja uuristab maapinda. Keskjooksul on veevool pisut aeglasem ja kannad kaasa setteid. Alamjooksuk on veevool aeglane ja setted hakkavad settima. 8) Kuidas tekib lammorg? Kui aeglaselt voolav jõgi kulutab peamiselt sängi külgi ja kaasa kantud setted tasapisi põhja vajuvad. 9) Jõgede toitumisviisid.
Aatomiks nimetatakse selliseid pisiosakesi, mida omadusi säilitades enam pisemaks lõigata pole võimalik. Atomistlik printsiip väidab, et nii ainet kui välja pole võimalik lõputult jagada samade omadustega osadeks. See tähendab, et kui võtta mingi aine ja seda jagada järjest väiksemateks osadeks, siis jõuame fundamentaal- või alusosakesteni, mille puhul enam väiksemaks ainet jagada ei saa, sest muidu muutuks ka aine omadused. Energia miinimum printsiibi aluseks on Maa külgetõmbejõud ehk gravitatsioon. Kui mingi keha veereb ebatasasel maal, siis seisama jääb ta alati kõige madalamal kohal, sest seal on Maa külgetõmbejõud kõige väiksem. Energia miinimumi printsiip väidab, et kõik iseeneslikud ehk mitte välismõjust tingitud protsessid kulgevad kehade süsteemi energia kahanemise suunas. See tähendab, et süsteemil on kalduvus energiat loovutada ja suunduda minimaalseenergiaga olekusse. Selle printsiibi kehtimist kinnitavad nähtused, näiteks õun
valguse difraktsiooni ja interferentsi ning eeldas valguse polarisatsiooni olemasolu. Avaldas korpuskulaarteooria, millele tuginedes konstrueeris kaks peegelteleskoopi. Legendi järgi, olevat Newton istunud õunapuu all, kui talle äkki õun pähe kukkus. See ajendas teda mõtlema, et miks asjad kukkuvad alati alla, mitte ülesse. Nendele küsimustele vastuseid otsides, jõudis ta järeldusele, et Maal peab olema mingi külgetõmbejõud ja nimetas selle jõu raskusjõuks. Newton formuleeris neli optika põhiseadust: Valgus levib sirgjooneliselt. Valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruums nii, nagu poleks teisi olemas. Valgus peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis . Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub
valguse neelamise tõttu metaani poolt atmosfääris. Nimi Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. 13 kaaslast. Merkuur Päikesesüst 1. Tempkõikumised - puudub atmosfäär. Suur tuum (raadius 75% planeedi pinnast), sarnaneb Kuu pinnaga. Universum tekkis 13,7 milj a tagasi. Energiakogum plahvatas - osakesed laiali - neutronid ja prootonid - nendest nukliidid - aatomi teke galaktika eelsed keerised galaktika. Ovaalja kujuga. Galaktikad kosmilisest tolmust, gaasist, koos hoiab galaktikate külgetõmbejõud. Linnutee spiraalne hiidgalaktika, näeme taevas heleda vööna. Gal. kann tekivad galaktikate superparved. Asteroidide kostist valguspeegeldusteguri põhjal. Tähed ja asteroidid tunduvad vaatlused sarnasedn (säravad tugevalt). 338000 asteroidi. Einsteini rel.teor erirelatiivsusteooriaks ja üldrelteor. Nobeli fotoefekti teooria eest. Elektronid ainest välja elektromagnetkiirguse abil. Kiirendi osakeste uurimiseks kasut suur masin, annavad suure nivoo ja pommitavad teisi osakesi
annaabi.ee 
