Koos moodustavad nad valguskaabli südamiku. Olenevalt kaabli kasutusalast, võib kiudude punti ümbritseda veel mitu välist ümbrist. Mõnikord pannakse kiudude vahele ka valgustneelav tume klaas, mis takistab ühest kiust lekkivat valgust teistesse kiududesse kandumast. See hoiab ära erinevate signaalide segunemise. Optilisi kiude on kahte tüüpi: üksikmeediumi kiud ja mitmemeediumi kiud. Ühemeediumi kiududel on umbes 9 mikroni läbimõõduga tuumad ja nad edastavad 13001550 nanomeetri pikkust infrapuna laserkiirt. Mitmemeediumi kiududel on suuremad tuumad (diameetriga umbes 62,5 mikronit) ja nad edastavad valgusdioodidestinfrapuna valgust pikkusega 850 1300 nanomeetrit. Üksikmeediumi ja mitmemeediumi kiude omavahel ühendada ei saa. Mõningaid optilisi kiude tehakse ka plastmassist. Sellistel kiududel on suurem tuum (1mm läbimõõduga) ja nad edastavat valgusdioodidest nähtavat punast valgust (lainepikkusega 650 nanomeetrit)
Mis on valgus? Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nanomeetri suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline eristama umbes 150 spektrivärvi. Laiemas mõttes nimetatakse valguseks elektromagnetkiirgust, mis hõlmab infrapunase, nähtava ja ultravioletse spektriala. Valguskiirus ehk ligikaudu 300 000 000 m/s on üldse suurim kiirus, millega füüsikaline mõju saab levida. Kahe keskkonna piiril valguse levimise suund muutub, osa valgusest murdub esimesse keskkonda tagasi, osa murdub teise keskkonda
Mikroplastik keskkonna saastajana Johanna Tammel 14.12.2017 Mis on mikroplastik? • On mõõtmetega mikromeetri või nanomeetri suurused plastikosakesed (läbimõõduga vähem kui 5 mm). • Mikroplastikut on võimalik eristada : 1. tahtlikult loodud mikroplastilisteks osakesteks 2. osakesteks, mis on tekkinud peale plasttoodete lagunemist. •. Mikroplastik vees käitub kui keemiline käsn, imedes endasse erinevaid kemikaale. Mikroplastikut leitud järvedest Mikroplastik võib sisaldada järgmisi kemikaale : • Aldikarb (temik) • Benseen
Tsütoloogia (64-82) Plastiidid on 4-6 nanomeetri suurused ovaalse kujuga organellid, Ülesanne: annavad taimede osadele värvuse (kloroplastid- roheline; kromoplastid- kollane,punane; leukoplastis- värvusetu) Vakuoolid on membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad varu- ja jääkaineid. Moodustuvad Golgi kompleksi põiekestest või tsütopl.võrgustikust. Ülesanne: raku veemahuti; suhkru ja org. Hapete hoidja; koguvad ainevahetuse jääkproduktis või ühendid, mis on loomadele ebameeldiva maitsega. Rakukest koosneb peamiselt tselluloosist. Palju poore (lah.gaaside,vee ja madalamolekulaarsed ühendid läbimiseks) Noorel rakul õhuke ja elastne kest, vanal vee sisaldus langeb, poorid ahanevad, kest paksem. Ülesanne: tugi fn, , kaitse fn.(täidab puitunud varrel moodustunud korkkoe) , transport fn. 1. Erista looma-, taime-, seene- ja bakterirakku. 2. Võrdle looma-, taime-, seene- ja bakterirakku....
* VALGUSENERGIA *Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Lainepikkus 380 nm tähendab lillat, violetset serva spektris ja 760 nm lainepikkusega lõpeb punase värvusena tajutava valguse ala. *VALGUS *Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nanomeetri suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline eristama umbes 150 spektrivärvi. *VALGUSKIIRUS *Mõnikord mõistetakse valgusena ka ultraviolettkiirgust ja infrapunakiirgust. *Ülekantud tähenduses mõistetakse valguse all ka teadmisi või tarkust. *Valguskiirgust mõõdetakse nt valgusmõõdiku ehk fotomeetriga. *Valgusallikas on valgust kiirgav keha. *Valgusallikaid liigitatakse soojuslikeks (kuumadeks) ja külmadeks.
sirgjoonelisest levimisteest ning nende paindumist tõkete taha. Difraktsiooni võib näha kas või mere ääres, kus sadamakai varju või kus suure kivilahmaka taha lained ei levi, kuid väiksemate kivide taga lained koonduvad veidi, veel väiksemate taga aga koonduvad juba tugevasti. Tõkked peavad olema samas suurusjärgus võngete lainepikkusega, et difraktsioon saaks tekkida. Valguse puhul peavad olema tõkked või avad samuti väga väikesed, nanomeetri mõõtepiirkonnas, et nähtust saaks jälgida. Üks mooduseid seda jälgitavaks muuta on kasutada difraktsioonivõret. 5. Huygens-Fresneli printsiip Huygens-Fresneli printsiibi kohaselt võib igat lainepinna punkti vaadelda elementaarlaine allikana, kusjuures valguse intensiivsus mingis ruumipunktis on määratud elementaarlainete liitumise tulemusega. 6. Valguse dispersioon Dispersiooniks nimetatakse valguse lahutumist spektriks.
kõrvalekaldumist sirgjoonelisest levimisteest ning nende paindumist tõkete taha. Difraktsiooni võib näha kas või mere ääres, kus sadamakai varju või kus suure kivilahmaka taha lained ei levi, kuid väiksemate kivide taga lained koonduvad veidi, veel väiksemate taga aga koonduvad juba tugevasti. Tõkked peavad olema samas suurusjärgus võngete lainepikkusega, et difraktsioon saaks tekkida. Valguse puhul peavad olema tõkked või avad samuti väga väikesed, nanomeetri mõõtepiirkonnas, et nähtust saaks jälgida. Üks mooduseid seda jälgitavaks muuta on kasutada difraktsioonivõret. Difraktsioonivõre on paljudest paralleelsetest piludest koosnev seade, milles toimub valguse või muu kiirguse difraktsioon. Lihtsaim optiline difraktsioonivõre on klaasplaat, millesse on teemantnoaga lõigatud üksteisest võrdsel kaugusel asuvad vaokesed, mis on praktiliselt läbipaistmatud. Vagude
NANOTEHNOLOOGIA Nanotehnoloogiaon teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb väga väikeste (umbes nanomeetri suurusjärgus mõõtmetega) materjalide ja masinate , sealhulgas nanorobotite uurimise ning loomisega. Nii väikeses mastaabis kaotavad paljud füüsikaseadused nagu nt gravitatsioonijõud oma tähtsuse ja määravaks saavad kvantefektid(1). See on teaduse ja tehnoloogia haru, mis tegeleb materjalide, struktuuride ja süsteemide valmistamise ja uurimisega, mille vähemalt üks mõõde on iseloomustatav nanomeetrilises pikkusskaalas. Nanotehnoloogia elemente juurutatakse tavapärastes tootmistehnoloogiates väga mitmetes erinevates valdkondades. Olgu selleks siis süsinik nanotorude lisamine paljudesse tavamaterjalidesse või keemiatööstuse efektiivsuse suurendamine nanoosakestest katalüsaatorite abil. Nanotehnoloogiat peetakse peamiseks tuleviku kõrgtehnoloogilise tööstuse aluseks(2). Nanotehnoloogia ...
kasutusel odavam vask. Kõrgeima elektrijuhtivuse tõttu on hõbe väikseima takistusega metall. ● Metallide seas on hõbedal samuti kõrgeim soojusjuhtivus ja üks kõrgemaid peegeldustegureid (spektri nähtavas osas on alumiiniumil veidike parem peegeldustegur, hõbe peegeldab kehvasti ultraviolettkiirgust). Hõbeda säravvalge läike põhjustab elektronkonfiguratsioon, mille tulemusena peegelduvad kõik elektromagnetlained, mille lainepikkus on üle 300 nanomeetri. Seetõttu peegeldub tagasi kogu nähtav valguse spekter, mis moodustabki valge värvuse. Hõbe Kasutamine ● Hõbe kui valuuta ● Ehte- ja lauahõbe ● Fotograafia ● Riietus ● Toidus
lisatakse ka meie igapäevastele toiduainetele riknemisprotsesside pidurdamiseks KORROSIOONI KAITSE • Passiveerimine - Metalli passiveerimiseks nimetatakse metalli pinna katmist õhukese korrosioonivastase kihiga ehk passiivse kihiga, mis koosneb korrosiooni saadustest. Kihi keemiline koostis ning mikrostruktuur peavad erinema metallist, millele kiht kantakse. Tüüpiline kihi paksus, mis metalli peale kantakse on alla 10 nanomeetri. Passiivsel kihil on iseloomulik omadus ennast uuesti taastada, kui kiht peaks mingil põhjusel hävinema või viga saama. Passivatsioon looduslikus keskkonnas naguõhk, vesi ja maapind keskmise pH juures on märgatud alumiiniumil, roostevabal terasel, titaanil ning ränil. • Näiteks puhas alumiinium olles hapnikuga kontaktis, moodustab alumiiniumoksiidi kihi, mis takistab alumiiniumi edasisise korrodeerumise. Alumiiniumi sulamid aga vastavat oksiidikihti
Must keha on ideaalne kiirgur. Tavalise keha ja musta keha neelduvuse suhet kutsutakse neelamisvõimeks ning seega on musta keha neelamisvõime võrdne ühega. Neelduvus, peegelduvus ja kiirgavus on kõik sõltuvad kiirguse lainepikkusest. Temperatuur määrab elektromagnetilise kiirguse lainepikkuste jaotuse. Näiteks värske lumi, mis on väga suure peegelduvusega (0,90), tundub valge peegelduva päikesevalguse tõttu, mille intensiivsus on tugevaim umbes 500 nanomeetri juures. Selle kiirgavus −5 °C juures on aga 0,99 ning sel juhul kiiratakse maksimaalselt 12 mikromeetri juures. Musta keha kiirguse jaotus sageduste järgi on kirjeldatud Plancki seadusega. Iga temperatuuri juures on olemas sagedus fmax, mille juures on kiiratav võimsus kõige suurem. Wien'i nihkeseaduse abil saame, et sagedus fmax on võrdeline musta keha temperatuuriga T. Päikese fotosfäär, mille temperatuur on umbes
Britid osutasid kasutada niinimetatud hajuvaid laineid, mis eralduvad vaid üksikobjektide lähimas ümbruses. Kui selliseid valguslaineid õnnestub tabada ja edasi suunata, siis neid difraktsioon ei ähvarda, sel kombel on võimalik saada ülihea lahutusvõime. Hajuvate lainete tabamiseks kasutati tibatillukesi klaashaavleid, mis kogusid valguse kokku ning suunasid selle ümber tavalisse mikroskoopi. Klaasiterakeste abil püüti sellist valgust, mis tavapäraselt hajub juba paari nanomeetri jooksul. Kuidas hinnata optilise mikroskoobi lahutusvõimet? Optilise mikroskoobi lahutusvõimet saab hinnata lihtsa optilise süsteemi abil, mille puhul, kasutades Rayleigh kriteeriumi Abbe formulatsioonis on süsteemi lahutusvõime piiratud iga üksiku objekti punktist lähtuva kiire difraktsiooniga, mis annab eseme punktist selle kujutises punkti asemel hägusketta, nn. Airy ketta. Kaks punkti on lahutatavad/eristatavad, kui intensiivsuse lohk nende vahel on >10%.
võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist moodustunud ained liiguvad mööda kanalikeste ja tsisternikeste süsteemi erinevatesse rakuosadesse karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik membraanil paiknevad valke sünteesivad organellid ribosoomid mistõttu näib membraanistik kare. Ribosoomid Kaheosaline Mõlemad osad koosnevad ribosoomi RNA(rRNA) ja valgu molekulidest. 18-23 nanomeetri suurune ühes rakus on tuhandeid ribosoome Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes. Pärast seda liiguvad nad läbi tuumamembraanide pooride tsütoplasmasse, kus osa neist kinnitub tsütoplasmavõrgustikule. Ülesandeks on valkude süntees valgu sünteesi ajal moodustavad ribosoomid polüsoome sama valgu molekule sünteesivate ribosoomide kogum, mis on seotud ühe mRNA molekuliga.
.........................................................7-8 KOKKUVÕTE....................................................................................................................9 2 1. ULTRAVIOLETTKIIRGUS Valgus on elektromagneetiline kiirgus või kiirgav energia, mis esineb lainete kujul. UV- valgus jääb omalainepikkuselt nähtava valguse ja röntgenkiirte vahele. UV-kiirguse lainepikkus jääb 100-400 nanomeetri vahele. (Aquafine Corporation, 2014) UV-kiirgus jagatakse füüsikaliste omaduste järgi tavaliselt kolmeks UVA, UVB ja UVC. UVA lainepikkus 320-400 nanomeetrit (nm). UVA lainepikkus moodustab 95% maapinnale jõudvast ultraviolettkiirgusest ja 40% sellest jõuab 50cm sügavusele vette. Selle kiirguse intensiivsus on aastaringselt muutumatu. Tänu pikale lainepikkusele tungib see nahka, läbi aknaklaasi ja läbi kergemate riiete. Solaariumi lambid kiirgavad tavalaiselt UVA valgust ja
Karotenoidide ja klorofüllide neeldumisspektrid. (allikas: Biokeemia praktikumide juhend lk 60) 2 Martin Tamm (121006YASB) Biokeemia praktikum (töö nr. 2.2 ja 1.3) tähendab, et nad absorbeerivad valgust. Nende spektrid piirduvad 400-700 nanomeetri juures. Kui proovis on rohkem kui üks spetsiifiline karotenoid, siis neeldumisspektrid muutuvad. Töö käik Töö käik koosneb kahest osast: karotenoidide isoleerimine ja neeldusspektri võtmine ja analüüs. Karotenoidide isoleerimine Vajalikud töö vahendid: uhmer, nui, tehniline kaal, väike kaaluklaas, riiv, 50 ml mõõtesilinder, lehter, kuiv filterpaber, lusikas Vajalikud ained: tükk porgandit (0,5-2,0 g), Na2SO4, liiva, heptaani 1
vesilahustes. Kui soovitakse tsingitud pinnalt suurt vastupidavust siis pind kaetakse värvi või lakiga või fosfaaditakse. Passiveerimine Metalli passiveerimiseks nimetatakse metalli pinna katmist õhukese korrosioonivastase kihiga ehk passiivse kihiga, mis koosneb korrosiooni saadustest. Kihi keemiline koostis ning mikrostruktuur peavad erinema metallist, millele kiht kantakse. Tüüpiline kihi paksus, mis metalli peale kantakse on alla 10 nanomeetri. Passiivsel kihil on iseloomulik omadus ennast uuesti taastada, kui kiht peaks mingil põhjusel hävinema või viga saama. Passivatsioon looduslikus keskkonnas 6 nagu õhk, vesi ja maapind keskmise pH juures on märgatud alumiiniumil, roostevabal terasel, titaanil ning ränil. Näiteks
nukleotiidi. Selliseid lühikesi lõike on võimalik omavahel siduda ja luua pikemaid DNA molekule. Ka RNA molekule on laboris sünteesitud. 2003.a. õnnestus USA teadlastel luua sünteetilised viirused. Ühe hüpoteesi järgi tekkisid viirused ja bakterid hoopis kuskil mujal kosmoses ja lendasid Maale meteoriidil. 1996. aastal kuulutasid USA kosmoseagentuuri NASA teadlased maailmale, et avastasid Marsilt pärit meteoriidist fossiilse bakteri. Munajad ja kepjad moodustised olid vaid 100 nanomeetri pikkused. See on tuhandik juuksekarvast. Selle ajani ei usutud, et bakter võib olla nii väike. Nüüd on neid tillukesi nanobakteri e. nanoobi nime saanud mikroorganisme avastatud nii sügavalt maa alt 2 liivakivist kui inimese neerudest. Soome Kuopio ülikooli teadlased Olavi Kajander ja Neva Ciftcioglu rabasid teadusüldsust uue leiuga. Nad avastasid nanobakterid neerukividest. Aatomid ja molekulid ürgplaneedil maa
funktsioonina: Newtoni rõngad kui samapaksusribad. Tavaliselt kasutatakse küll lihtsamaid lähendvalemeid. Valguse interferentsi kasutatakse optikatööstuses valgusfiltrite valmistamisel. Kui tavaline värvitud klaasist filter laseb valgust läbi küllalt suures lainepikkuste vahemikus, siis kattes klaasalust erineva murdumisnäitajaga ainete täpselt välja arvutatud kihtidega, võime saada filtri, mille läbilaskeriba on vaid mõne nanomeetri laiune. Hoopis huvitava idee peale tulid fotoobjektiivide valmistajad. Kuna interferentsimiinimumi korral kilega kaetud klaas valgust tagasi ei peegelda, järeldasid nad, et "kadunud valgus" peab minema klaasi sisse. Selle tulemusena aga suureneb klaasi läbilaskvus ja objektiiv "näeb paremini". See, nn. selgendatud optika (e. sinine optika) on fotograafias, eriti aga binoklite juures, üsna levinud. Ja veel üks interferentsi rakendus - kauguste mõõtmine interferomeetritega. Peegeldavate
mõtlemiseks vajalike bioloogiliste "arvutuste" eelduseks. Samuti võimaldavad nad närvisüsteemi ühendust organismi teiste elundkondadega. Kui elektriline erutus jõuab aksonit mööda närvilõpmesse, sulandub säilituspõiekeste membraan rakumembraani ning virgatsained vabanevad rakkudevahelisse ruumi. Sageli vabanevad virgatsained erutunud närvirakust paigas, kus teise neuroni rakumembraan on vaid kümmekonna nanomeetri kaugusel. Sellist närviimpulsiülekannet nim sünaptiliseks. Mis on virgatsained? Tooge mõned näited ainetest ja seotud funktsioonidest. Virgatsained on keemilised ühendid, mis vabanevad tegevuspotentsiaali mõjul närvilõpmetsest ja muudavad teiste rakkude talitlust, seondudes retseptoritega. Atsetüülkoliin Õppimine, mälu, ärkvelolek Noradernaliin Tähelepanu, ärksus Dopamiim Üldine motiveeritus, edasipüüdlikus Serotoniin Meeleolu, hetkeajede kontrollimine, uni
vertikaalne osooniprofiil. UV-kiirgus lõhub DNA molekuli keemilisi sidemeid. Osooniekraan seob täielikult UV-c (200-280 nm) ja osaliselt UV-b (280-320 nm) kiirgust. Kõige vähem peab osoon kinni UV-a (320-400 nm) kiirgust. Osooni molekulide elutsükkel Osooni molekulide lisandumiseks on vajalikud hapniku aatomid, mis ühinevad kahest aatomist koosnevate hapniku molekulide külge. Need aatomid tekivad stratosfääri kõrgemates kihtides, kus UV-kiirguse kvandid lainepikkusega alla 242 nanomeetri lõhuvad hapniku molekule aatomiteks (fotodissotsiatsioon). O2 + h = O + O O 2 + O = O3 O3 + h = O2 + O O + O 3 = O 2 + O2 Üheaegselt toimub uute molekulide teke ja olemasolevate lagunemine. Katalüsaatoritena lagunemisel toimivad hüdroksüül OH, lämmastikoksiidid NOx ja halogeenid (kloor, broom). Loomulikus olukorras on teke ja lagunemine tasakaalus. Osooniaugud
takistab mitmetel tingimustel korrosiooni.[2] Passiveerimine Metalli passiveerimiseks nimetatakse metalli pinna katmist õhukese korrosioonivastase kihiga ehk passiivse kihiga, mis koosneb korrosiooni saadustest. Kihi keemiline koostis ning mikrostruktuur peavad erinema metallist, millele kiht kantakse. Tüüpiline kihi paksus, mis metalli peale kantakse on alla 10 nanomeetri. Passiivsel kihil on iseloomulik omadus ennast uuesti taastada, kui kiht peaks mingil põhjusel hävinema või viga saama. Passivatsioon looduslikus keskkonnas nagu õhk, vesi ja maapind keskmise pH juures on märgatud alumiiniumil, roostevabal terasel, titaanil ning ränil. Näiteks puhas alumiinium olles hapnikuga kontaktis, moodustab alumiiniumoksiidi kihi, mis takistab alumiiniumi edasisise korrodeerumise.
teiste elektromagnetkiirguse liikide korral. Valgusallikas on valgust kiirgav keha. Valgusallikaid liigitatakse soojuslikeks (kuumadeks) ja külmadeks. Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nanomeetri suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline eristama umbes 150 spektrivärvi. Mõnikord mõistetakse valgusena ka ultraviolettkiirgust ja infrapunakiirgust. Valgus on energia, mis liigub edasi kiirguse teel. Valgus jaguneb kolme ossa: 1. Nähtav valgus, mis tekitab nägemisaistingu ja inimene saab jälgida ümbritsevat keskkonda silmadega. 2. Infravalgus, see osa valgusest, mis kannab edasi soojust ja seega nimetatakse teda ka soojuskiirguseks. 3
Kui muld niiskudes pundub ja kuivades uuesti kahaneb, siis praguneb mulla pealispind, praod soodustavad veekadu ning mulla kuivamist. Mulla kuivamisel taimejuured katkevad. 27. Mulla eripind, mullakolloidid, pinnaenergia, veemolekulide sidumisvõime. Eripind - 1 grammi kõigi mulla koostisosade välispinna summa ruutmeetrites. Eripind sõltub mulla mehaanilisest koostisest ja huumuse- ning kolloidide sisaldusest. Kolloidid - 1...100 nanomeetri suurused aineosakesed, nähtavad ultra- või elektronmikroskoobis. Kuna saviosakeste ja mulla kolloidide eripind on kõige suurem, siis etendavad just need suurt osa loetletud mullaomaduste kujunemisel. Sama pinnaenergia abil on nad võimelised siduma enda ümber kontsentrilist vett. Vee hulga suurenedes lõdveneb osakeste omavaheline side. 28. Mulla orgaanika (sõltuvus keskkonnast, majandamisest, mulla füüsikalis-keemilistest ja hüdrofüüsikalistest omadustest). 29
e) Serotoniin meeleolu, hetkeajede kontrollimine, uni; f) Gammaaminovõihape väga universaalne pidurdusvirgatsaine, eriti interneuronites; g) Endopioidid valu mahasurumine, sotsiaalne lähedustaju; h) Neuropeptiid söögiisu suurendamine, ärevuse mahasurumine. · Kus asuvad närvilõpmed? Närvilõpe on aksoni haru, mille abil see ulatub teise närvirakuni. Närvilõpmed asuvad paigas, kus teise neuroni rakumembraan on vaid kümmekonna nanomeetri kaugusel. Suhtlemiseks vabastatakse närvilõpmetest virgatsained, mille mõjul teised neuronid ärgastuvad. · Mis on sünaps? Närvilõpet, vastasseisva neuroni membraani ja nendevahelist pilu nimetatakse sünapsiks. Sünapsi ülesandeks on tagada info liikumine ainult ühes suunas. · Mis on dendriidid? Dendriidid on lühikesed ja hargnenud närvirakujätked, mida mööda kulgeb närvierutus närviraku keha poole. · Mis on teadvus
Nanotehnoloogia kui teadusharu ehk nanoteaduse uurimisobjektiks on peamiselt nanostruktuursete materjalide sünteesi, iseloomustamise, uurimise ja kasutamisega seotud valdkonnad, sh ka neile kasutuse leidmine. Nanomaterjale saab iseloomustada kui vähemalt ühel dimensioonil esineva nähtusega nanomeeterskaalal. Nanomeeter (nm) on üks miljardik meetrit (10-9 m) ehk sama palju väiksem meetrist, kui millimeeter on väiksem tuhandest kilomeetrist. Ühe nanomeetri pikkus on umbkaudu ekvivalentne kümne vesiniku ja viie räni aatomi joondatusega.2 Nanotehnoloogia tegeleb aine kontrollimise ja juhtimisega väga väiksel mõõteskaalal, üldjuhul vähema kui 100 nm ulatuses. Tegu on põhimõtteliselt molekulide ja aatomite individuaalse manipulatsiooniga.3 Euroopa Patendiamet4 defineerib nanotehnoloogiat järgnevalt: Nanotehnoloogia kui termin hõlmab enda alla üksuste kontrollimist geomeetrilisel
METALLIDE TERMOTÖÖTLUS Metallide termiline töötlemine on metalliõpetuse osa, kus uuritatakse metallide omadusi, mis on saadud sõltuvalt kuumutuse või jahutuse kiirusest. Sõna kitsamas mõttes metllide termotöötluseks võib nimetada metalliõpetuse osa, kus vaadeldakse faasimuutused mittetasakaaluolekus (metastabiilses olekus), so. tingimustes, kus aatomite difusioon ei jõua tasakaalustada sulami faasid kiire jahutuse tõttu. Sellest tulenevalt sulami mehaanilised omadused erinevad nendest, mida saab tasakaaluoleku faasidiagrammist. Peale termotöötlust kasutatakse metallide termokeemilist ja termomehaanilist töötlemist. Esimene neist näeb ette metalli kuumutamine vastavates keemilistes keskkondades eesmärgiga muuta pinna koostist ja omadust. Teine on metalli deformatsiooni ja termilise töötlemise koosmõju selle omadustele. 1. TERMOTÖÖTLUSE TEOORIA Temperatuur ja aeg Termotöötlemise protsesside peategurid on metalli k...
Joon.5. Cr difraktogramm erinevate jahvatusaegadega saadud Cr+C pulbreist 16 Cr pulber on sedavõrd aktiviseeritud, et järgneva kuumutamise käigus moodustub o Cr3C2 juba 600-900 C vahel (joon.6 ). Seda protsessi nimetatakse mehaaniliselt aktiviseeritud sünteesiks (MAS). Uurimine näitas, et moodustuvad kroomkarbiidi osakeste suurus on alla 30 nanomeetri - Cr - C r3C 2 - C r7C 3 intensity 1 2 0 0 °C 9 0 0 °C 6 0 0 °C
KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Galaktikate liigitus. Linnutee. Astronoomiline ühik - on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. Päikesest.1,495 978 7*1011 m Tähist a.ü. (e.k.) AU (ingl.) Päikesesüsteemi planeedid Toodud väärtused on keskmised kaugused. Planeet Kaugus Päikesest Merkuur 0,39 aü Veenus 0,72 aü Maa 1,00 aü Marss 1,52 aü Jupiter 5,20 aü Saturn 9,54 aü Uraan 19,2 aü Neptuun 30,1 aü Pluuto 39,44 aü Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. 1 valgusaasta 63 241 aü Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 6...
Kuid reaktsiooni 20 kohaselt võib sealt jällegi vabaneda aktiivne kloori radikaal. 1.4.6 Aerosoolisisalduse kasv stratosfääris K.Eerme(1993) andmeil soodustavad mitmed protsessid aerosooli kogunemist teatud atmosfääri kihtidesse. "Osooniprobleemi seisukohalt on kõige olulisem nn Junge kiht, mis ekvaatori kohal paikneb 22 - 23 km kõrgusel, meie laiuskraadidel umbes 18 km kõrgusel. Selles kõrguses koosneb aerosool valdavalt mõnekümne kuni mõnesaja nanomeetri raadiusega väävelhappetilgakestest. Tekib ta pidevalt kohapeal väävlit sisaldavatest gaasidest." (Eerme 1993, lk. 165) Peamised reaktsioonid on: SO2 + OH -> HSO3 (27) Equation 27 HSO3 + O2 -> SO3 + HO2 (28) Equation 28 kokku SO2 + OH + O2 -> SO3 + HO2 (29) Equation 29 Reaktsioon on nii kiire, et atmosfääris ei leidu peaaegu kunagi märkimisväärsel hulgal HSO3. Teises võimalikus reaktsioonivariandis võib HSO3 reageerida hüdroksüülradikaaliga, mille tulemusel vabaneb veeaur ja SO3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
