Neljas tase Viies tase Asukohast Asub Euraasia ja Antarktika laamade piiril Kuna püsielanikke Antarktikas pole, siis inimestele ohtu ei kujuta Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase huvitavat Erebus avastati 27.jaanuaril 1841.aastal, selle nimetas Erebusiks avastaja Sir James Clark Ross, kes nimetas selle oma laeva Erebus'i järgi 1.korda vallutati mägi 1908.aastal Edgeworth David poolt. Kasutatud materjalid Entsüklopeedia "Tuntuimad vulkaanid" www.et.wikipedia.org www.google.com http://www.geology.sdsu.edu/how_volcanoes_work/ http://www.volcano.si.edu/gvp/ Tänan tähelepanu eest! Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase
määral annet, on huvitatud aja kasutamisest. · Iga haritud inimene võib vähemalt ühe romaani kirjutada -- romaani iseenesest. ("Ma armastasin sakslast", 1935) · Kes tahab nihutada maailma, las nihutab ennast. See, kelles pole endas muusikat, kes helide harmooniat ei hardu,vaid reetjaks kõlbab, sepitsejaks, röövliks, ta vaimulaad on sünge nagu öö, ta tunded mustad on kui Erebus. Ei uskuda või säärast! ("Veneetsia kaupmees", 5, 1596 - 1597) · Kui anda inimestele vabadus teha, mida ise tahavad, siis hakkavad nad tavaliselt üksteist jäljendama. ("The Passionate State of Mind", 1955) · Suured inimesed vestlevad ideedest, keskmised inimesed vestlevad sündmustest, väikesed inimesed vestlevad teistest inimestest. (Arvatavasti) · Julgeda -- tähendab kaotada mingiks ajaks jalgealune. Mitte julgeda --
Geograafiline asend Antarktika on polaarala ümber lõunapooluse koos Antarktise mandri ja seda ümbritsevate saartega. Antarktika pindala on ~60 miljonit km2 (Antarktise pindala 14 milj.km2) Reljeef 98% maismaast on kaetud hiiglasliku jääkilbiga mandriliustikuga Jää keskmine paksus on 2 km, külmapoolusel 4,3 km Kõrgeim mäetipp: Vinsoni massiiv 5140 m Kõrgeim tegevvulkaan: Mount Erebus 3846 m Kliima · Aasta mahasadanud keskmine lumehulk: 12 cm · Aasta keskmine õhutemperatuur: -50°C · Madalaim mõõdetud õhutemperatuur: -89,2°C (uurimisjaam Vostok) · Polaarpäev ja polaaröö Taimestik Taimkate puudub peaaegu täielikult. Vaid väga vähesed taimed suudavad kohastuda Antarktise karmi kliimaga. Siinsed suurimad taimed on samblad, samblikud ja üks liik kõrrelisi (kastevars). Vees on rikkalikult planktonit, vetikaid.
INIMESED: Püsiv inimasustus puudub.Põlisasukad.Gröönimaal: INNUITID ehk ESKIMOD, Kalastajad ja hülgekütid , Iglu lumest onn, Koerterakend, Kajakk. Uurimisjaamad (reostus). Antarktika: (pmood: kõrge,mägine, ebaühtlane, vahelduv, ookeani põhjas tasane) Amundsen Antarktika: 98% maismaast on kaetud hiiglasliku jääkilbiga mandriliustikuga . Jää keskmine paksus on 2 km, külmapoolusel 4,3 km. Vinsoni massiiv 5140 m.Kõrgeim tegevvulkaan: Mount Erebus 3846 m. INIMESED: turism,uurimisjamaad(reostus) OAAS lumest paljaks sulanud koht, kiviklibune ala. TAIMESTIK: Servaaladel kasvavad: samblikud, samblad, vetikad. LOOMASTIK: (pingviinid,hülged,krill,sinivaal) liike vähe, isendeid palju.Elu peamiselt vees.Toituvad planktonist. MIKS?Polaaraladel külm kliima- kogu aasta käib päike madalalt, soojendab maapinda vähe. Polaaröö ja polaarpäev. Lumi ja jää peegeldavad päikesekiirguse tagasi (90%). Arktiline
Ajaloolise aja võimsamaid purskeid hinnatakse magnituudiga 78 (1001000 km³ tefrat). Magnituudi suurenemine ühe ühiku võrra tähendab plahvatuslikkuse kümnekordset suurenemist. Pursete kestus Vulkaanipursete kestus varieerub suurtes piirides. Stromboli on tegutsenud juba viimased 2500 aastat, mistõttu nimetatakse teda "Vahemere majakaks". Kümneid aastaid on tegutsenud ka mitmed teised vulkaanid. Näiteks Etna (Itaalia), Erta Ale (Etioopia), Yasur (Vanuatu), Sangay (Ecuador), Erebus (Antarktika) jne. Enamik ei ole siiski nii pikaealised. Ühe päevaga piirdub umbes 10% vulkaanidest, suurem osa lõpetab tegevuse kolme kuuga ning vaid väga vähesed tegutsevad üle kolme aasta järjest. Pursete mediaanpikkuseks on seitse nädalat. Vulkaanide aktiivsus Sageli jagatakse vulkaanid tegevateks, uinunuteks ning kustunuteks. Tegevvulkaan on vulkaan, mis on hetkel aktiivne või on pursanud ajaloolisel ajal, uinunud vulkaani tegevust
sest laava liikumine on piisavalt aeglane, et inimesed jõutaks evakueerida. Mida vulkaan purskab? Vulkaan purskab: * Laavat * Gaase * Tuhka * Tahmaosakesi * Vulkaanilisi pomme Pursete kestus: Vulkaanipursete kestus varieerub suurtes piirides. Stromboli on tegutsenud juba viimased 2500 aastat, mistõttu nimetatakse teda "Vahemere majakaks". Kümneid aastaid on tegutsenud ka mitmed teised vulkaanid. Näiteks Etna (Itaalia), Erta Ale (Etioopia), Yasur (Vanuatu), Sangay (Ecuador), Erebus (Antarktika) jne. Enamik ei ole siiski nii pikaealised. Ühe päevaga piirdub umbes 10% vulkaanidest, suurem osa lõpetab tegevuse kolme kuuga ning vaid väga vähesed tegutsevad üle kolme aasta järjest. Pursete mediaanpikkuseks on seitse nädalat. -4- 4. Septembril aastal 2007 hakkas purskama Itaalias Sitsiilia saarel asuv Etna vulkaan. Euroopa kõige kõrgemast ja aktiivsemast vulkaanist lendasid välja sädemed ja sealt
Aylesburys. Ross oli kõigest 12-aastane, kui tema onu, John Ross võttis teda oma laevale. Aastal 1818 läks James koos oma onuga Loodeväila otsima. Aastail 1829-1833 osales Ross kahel suurel Arktika- ekspeditsioonil, mille korraldas tema onu. Selle käigus külastati Boothia poolsaare ja Kuningas Williami saar ja määrati põhjamagnetpooluse asukoht. Kaks aastat hiljem uuris ta Baffini lahte. Järgmine ekspeditsioon viis Antarktikasse. Rossi käsutusel oli kaks laeva: "Erebus" ja "Terror".1843. aastal jõuti paralleelini 79°10´ S ja 1849 a. rajas seal teed järgmistele polaaruurijatele. Selle vapra maadeuurija nime kannavad Rossi saar, Rossi meri ja jäälava Antarktika lõunaosas. 20. David Livingstone sündis 19. märtsil 1813 a. Blentynes, Sotimaal ja suri 1. mail 1873 a. Sambias. Ta oli soti maadeavastaja, Aafrika-uurija, arst ja misjonär. 1841. aastal reisis ta misjonärina Lõuna-Aafrikasse, kus üheksa aastat hiljem alustas tööd maadeuurijana
osoonikihini. CFC ühendid aga ei lahustu vees ja jõuavad niimoodi stratosfääri, kuhu nad jäävad pidama aastakümneteks. "Osooniskeptikud väidavad , et näiteks Alaska vulkaanipurse pihustas õhku 570 korda enam kloori kui sisaldab seda kogu maailma CFC toodang. Ent õnnetuseks toimus see purse 700 aastat tagasi. Teine populaarne väide on, et Lõunapooluse kuulsa osooniaugu on põhjustanud arktiline vulkaan Mount Erebus. Kuid Erebus pigem podiseb , kui purskab ja tema kloor langeb enne osoonikihini jõudmist sademetena alla."(Kändler, 1996) Seega võib arvata , et osoonikihi hõrenemise süü lasub siiski antropogeenset päritolu klooriühenditel. Siiski on paljud firmad teadvustanud freoonide ohtlikust keskonnale. Läänes valib keskonnateadlik tarbija just selliseid tooteid, milles ei leidu osoonikihti kahjustavaid aineid. Vastav märge on tehtud ka toote pakendile
"Teogoonia". See jutustab kõigepealt, kuidas nähtav maailm sündis kaosest. Siis esitatakse jumalate vanima dünastia, titaanide saamislugu ja nende võitlus nooremasse generetsiooni kuuluva Zeusiga, mis lõpeb viimase võiduga ja uute jumalate kuningriigi asutamisega. Pärast Zeusi järeletuleva põlve loendust Olümposel järgneb peatükk jumalannadest, kes naitusid surelikkudega, ja nende järeletulevast soost, millega eepos lõpebki. Eros(armastus, paneb paljunema), Tartaros ja Erebus(pimedus, sügavus Hadese vallas), Nyx (öö), Aiter (ollus, mis piirab maailmaruumi), Nemesis (kättemaksu jumalanna. Figureerib Trooja sõjas kui Helena ema). Athe (tipp, millele järgneb kättemaks), Orchos. Gaia- maa, selle luuleline vorm. Sellel sündis kaks järglast- Pontos (meri), Uranus (taevas). Sai nendega järglasi (vt pilti kaustast ja loe juurde) Gaia ja Uranus sünnitasid titaanid. Cronus ja Rhea tegid enamik olümpialasi. Uranus kartis oma lapsi ja surus maapõue. Gaia
Euroopa mandriosa äärmuspunktid Ilmakaar Äärmuspunkt, riik Äärmuspunkti geograafiline laius või pikkus Põhi Nordkinni neem (Norra) 71 kraadi 8 minutit N Lõuna Marroqui neem (Hispaania) 36 kraadi 00 minutit N Ida Polaar-Uural (Venemaa) 67 kraadi 20 minutit E Lääs Roca neem (Portugal) 9 kraadi 30 minutit W --- 9 Huvitav Euroopa nimetus pärineb algselt nähtavasti semiidi keeltest (akadi erebus `loojang', foiniikia ereb 'lääs, õhtu'), sealt on nähtavasti tulnud ka nimetus "õhtumaad", mida kasutavad enamasti idapoolsete alade, nn hommikumaade elanikud. Sealt vaadates on Euroopa tõesti see maa, kuhu päike õhtuti loojub. Teisalt võime kasutada ka nimetust "läänemaad", kuid lisaks Lääne- Euroopale hõlmab see ka teisi nn lääneliku kultuuriga piirkondi (Ameerika, Uus-Meremaa, Austraalia). Paljus sõltub lääne-ja idamaade ehk oktsidendi ja oriendi eristamine kontekstist.
annaabi.ee 
