“ ( https://e-justice.europa.eu/content_law-2-et.do ) Vajadust tunda kohaldatavat õigust kinnitab asjaolu, et oluliseks märksõnaks on kujunenud nõuetelevastavus. Ükskõik millises valdkonnas tegutsemine eeldab järjest enam vastavas valdkonnas toimivate reeglite täpset tundmist ja täitmist. Kuna olulisemad reeglid on üldjuhul kehtestatud seaduste ning seadusega kooskõlas olevate alamalseisvate õigusaktidega (valituse määrustega, ministrite määrustega jne), siis tähendab eelöeldu seda, et tuleb tunda ja osata täita oma konkreetset tegevus- ja tegutsemisvaldkonda reguleerivaid õigusnorme. See kehtib nii igasuguse kutsetegevuse osas, kui ka isiklikus elus, sest reeglid, mida tuleb täita, on kehtestatud nii tegevustele kui nende sooritajatele (tegijatele). (Näiteks liikluses osalemiseks üldse ja selles osas, kes võib olla sõidikijuhiks.) Siiski on oluline mõista, et õigusnormid ei ole kaugeltki ainsad reeglid, mida järgida tuleb.
Kirjandi kirjutamise meelespea PEALKIRI väljendab mingit mõtet, mida tuleb kirjandis kaitsta või tõestada. Sinu enda seisukoht peaks pealkirja ideega kokku langema ja sul peaks selle teemaga seoses üht-teist öelda olema. NB! Ei tohi koosneda ühest sõnast! nt „Raamatud“ Ei tohi lähtuda mingist üksikust tekstiosast Ei tohi olla lihtsalt mingid tekstiga seotud sõnad nt „Raamatute kirjutamisest“ Pealkiri peab olema ühtaegu atraktiivne ja informatiivne – köitma lugeja tähelepanu. Järgnevalt on loetletud mõned juhised hea pealkirja kirjutamiseks. Nende kohaselt pealkiri: *võib olla nii fraas kui ka terviklause *ei ole liiga pikk *osutab teksti tuumale *hoidub hinnangutest *pealkiri on metafooriline ja/või tabav *pealkiri on s...
* des- ja nud-, tud-lauselühendi õigekiri (Koju minnes lähen poest läbi. Koju jõudnud, hakkan õppima.) * Nii lauselühendis kui põhilauseosas on tegija üks ja sama! antud juhul - mina). * NB! Õige on osa lapsi, osa lastest, mitte mingil juhul osad lapsed! Mõni inimene, mitte mõned inimesed. * Enamik koole, enamus jahu, enamikul juhtudel, enamikus koolides, vahel = mõnikord, vahest = ehk, eespool = eel, eelöeldu = eespool öeldu, tulen järele, vaatan järele, seaduse järgi, enne tundi, ennem = pigem, sama hea, vedelen niisama, asi = ese, midagi materiaalset, käega katsutavat, pärast kooli, pärast tunde Kogu aeg, minu meelest lahku
1. Keelatud on igasugune diskrimineerimine, sealhulgas diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu. 2. Igasugune kodakondsuse alusel diskrimineerimine on aluslepingute reguleerimisalas keelatud, ilma et eelöeldu piiraks nende erisätete kohaldamist. Artikkel 22 Kultuuriline, usuline ja keeleline mitmekesisus Liit austab kultuurilist, usulist ja keelelist mitmekesisust. Artikkel 23 Naiste ja meeste võrdõiguslikkus Naiste ja meeste võrdõiguslikkus tuleb tagada kõikides valdkondades, kaasa arvatud tööhõive, töö ja palk.
põhjendamatuid korraldusi.· Nad ei soovi teha teatud asju (näiteks järjekorras seismine nende jaoks raske)· Neid väsitavad süsteemid, mis ei nõua loovat mõtlemist.· Sageli leiutavad nad nii kodus kui ka koolis alternatiivseid tegevusviise, mis jätavad neist mulje kui süsteemi lõhkujatest.· Kui nad ei viibi omasuguste seltskonnas, võivad nad näida halbade suhtlejatena.· Nad ei häbene väljendada, mida nad tegelikult vajavad. Peale eelöeldu on erinevad allikad välja toonud veel indigolaste tavapärasest kõrgema IQ, kiirendatud arengu, silmapaistva loovuse, erilised psüühilised võimed nagu telepaatia, telekinees jms; samuti võime suhelda vaimumaailmaga, näha aurasid ning mäletada oma eelmisi elusid. Lisaks vanemate probleemidele selliste eriliste laste kasvatamisel on tõsiste probleemide ees ka õpetajad, sest traditsiooniline koolisüsteem selliseid lapsi ei rahulda. Niisiis püütakse leida neile
mõju väljastpoolt mingeid jõude, nagu Maa gravitatsioonijõud või õhutakistus. Liikugu rakett parajasti kiirusega v paigaloleva vaatleja suhtes, temas sisalduva kütuse mass olgu m. Raketi impulss liikumatu vaatleja suhtes oleks siis p 0 = ( M + m )v . M +m v Raketist suunatakse tahapoole gaasikogum massiga dm, s.t. mille mass on kütuse kogumassiga võrreldes lõpmata väike. Selle kiirus on eelöeldu põhjal raketi suhtes vg v + vg , liikumatu vaatleja suhtes . Raketi kiirus kasvab selle tulemusel lõpmata väikese muudu dv võrra, mass väheneb suuruse dm võrra. Süsteemi rakett- gaasikogus summaarne impulss liikumatu vaatleja suhtes on p = ( M + m - dm)(v + dv ) + (v + v g )dm. dm M + m - dm
korraldavad majanduse toimimiseks vajalikke rahaülekandeid ning laenavad vabad finantsvahendid välja äriühingutele. Intressi suurus sõltub seejuures erinevate valitsuskultuuride jõusuhetest: kui ühiskonnas valitseb individualismi domineerimisest johtuv tugev konkurents, siis võib intress olla suuruses, mis katab vaid panga tegevuskulud; kui aga domineerivaks muutub elitarism, siis suureneb intress määrani, mis tagab rikkuse kiire ülekandumise valitud finantsoligarhia kätte. Eelöeldu kehtib ka investeerimisfondide suhtes. Avalik-õiguslik juriidiline isik (edaspidi: AÕ JI) tähendab riiki ning detsentraliseeritud valitsuskorralduse puhul ka madalamaid organisatsioone (Eestis: vald ja linn, ülikoolid, Rahvusraamatukogu jms), mis täidavad riiklikke ülesandeid. Nendele organisatsioonidele on eraldatud tegevuseks vajalik vara ja tulubaas ning neil on põhiseaduslik õigus tegutseda oma valdkonnas riigi keskvalitsusest sõltumatult.
ÕIGUSE AJALUGU. Õhtumaa on läbi aegade mõistnud end Hommikumaa vastandina. Taolise vastandumise algust on seletatud Oriendi ja Oksidendi täiesti erineva arusaamaga Jumala ja Maailma vahekorrast. Meile on oluline, et see erinevus avaldub ka õiguskultuuris. Võib väita, et õhtumaisele ratsionalismi traditsioonile on Hommikumaa müstika jäänud alati võõraks ja mõistmatuks. Lääne silmis ratsionaalselt seletamatud uskumused, ketserlikud õpetused on tulnud eelkõige Idast. Orient omakorda on näinud Õhtumaas alati uskumatust. Siinkohal tuleb meeles pidada, et usku, mis teise silmis võib olla uskumatus, pole vaja ratsionaalselt seletada ega põhjendada usku usutakse. Hommikumaal on valitsev monokraatiline mõtlemine. Kogu võim ja õigus on läbi aegade olnud ühendatud ühe valitseja kätesse, kelleks võib olla kas jumal ise või siis tema poolt ametisse seatud maapealne valitseja, ükskõik millist tiitlit (nt kunin...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eri- ja sotsiaalpedagoogika osakond KAKSKEELSUS Referaat Juhendaja: Ene Varik Tallinn 2008 Sissejuhatus Kõnetegevus on üks inimtegevuse liike, mille vahendiks on keel ja viisiks kõne, seda juhib ja reguleerib psühhofüsioloogiline mehhanism kõne funktsionaalsüsteem. Kõnetegevust analüüsides vaadeldakse kõneloomet ja kõnetaju, keele omandamist ja kasutamist, suulist ja kirjalikku kõnet ning sisekõnet. Seega on kõnetegevus verbaalne suhtlemine ja verbaalsete tunnetusprotsesside kulgemine, st need suhtlemisaktid ja psüühilised operatsioonid, mille vahendiks on keel. Kakskeelne on isik, kes kasutab kahte keelt. Kakskeelse isiku jaoks ei ole kumbki keeltest võõrkeel. Kakskeelse lapse keelekäsitlus on ükskeelse lapse omast erinev. Kuna keel ja mõtlemine on tihedalt seotud, mõju...
1950.aastate jooksul kasvas rahvuslik kogutoodang ühe elaniku kohta aastas Saksamaal 6.5 protsenti , Itaalias 5, 3 protsenti , Prantsusmaal 3, 5 protsenti .Nii kõrge ja püsiva kasvumäära tähtsust on kõige kergem hinnata , kui võrrelda seda samade riikide tulemustega varasemalt kümnenditel: aastail 1913 1950 oli Saksamaa sama aastane kasvumäär kõigest 0, 4 protsenti , Itaalias 0, 6 protsenti ja Prantusmaal 0, 7 protsenti. Tähtis toetav tegur eelöeldu juures on väliskaubanduse märkmisväärne kasv, mis oli enamukus Euroopa riikides tunduvalt kiirem kui üldine rahvusliku kogutoodangu kasv. Üksnes sellega , et kõrvaldati rahvusvahelist kaubandust takistavad asjaolid, astusid sõjajärgsete lääneriikide valitsused suure sammu eelmiste aastakümnete stagnatsioonist ülesaamise teel. Kõige edukam oli Lääne Saksamaa , kelle osa maailma tööstusskaupade ekspordis tõusis 1950. aasta Saksamaa majandus hõivas uuesti koha , kus
Aasta sees on üsna tähelepanuväärne igapäevastest meteoroloogidest ilmingutest tulenev suur osoonikihi paksuse muutus. Tõusvad õhuvoolud õhendavad osoonikihti. Troposfääri satub osoonivaesem õhk. Sünnivad osoonimadalad ja selle ümber tekivad kõrgema osoonisisaldusega alad. Sellega seoses võib teatud paikades väheneda osoonikihi paksus päeva jooksul kuni poole võrra. Niimoodi tekivad miniosooniaugud. Tuleb öelda, et eelöeldu kehtib ka suhteliselt terve osoonikihi kohta. Paisates õhku erinevaid kasvuhooneeffekti tekitavaid saasteaineid võib inimkond mõjutada keskatmosfääri tuultesüsteemi ja selle kaudu ka osooni liikumise dünaamikat. Broomiühendid Ülemaailmese Meteoroloogia Organisatsiooni (WMO) 1994 aasta ettekandes väidetakse, et ookeanide auramisel tekkiv metüülbromiid on üks suurim osoonikihi kahjustajaid.
Euroopa Liidu innovatsioonipoliitika ja innovatsioon Eesti ettevõtluses Innovatsiooni juhtimine Referaat Juhendaja/õppejõud: Üliõpilane Üliõpilase meiliaadress Õppekava nimetus Tallinn 2017 Sisukord 1Sissejuhatus.....................................................................................................................3 2Euroopa Liidu innovatsioonipoliitika..............................................................................4 3Innovatsioon Eesti ettevõtluses.......................................................................................7 4Kokkuvõte.....................................................................................................................13 5Kasutatud kirjandus...........................................................................
MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia Instituut Personalijuhtimise eriala PS-2-S-E-Tal Liis Peet, Lailo Halilova, Sirje Lehtmaa, Külli Raamat, Marianne Rosenfeld, Marika Kreitsman KAUGTÖÖ EESTIS Grupitöö Juhendaja: Eneken Titov Kaugtöö Eestis 2 Tallinn 2008 Kaugtöö Eestis 3 SISUKORD 1. Kaugtöö mõiste ja olulisemad alamõisted................................................................3 2. Kaugtöö populaarsus, levik, kasutamine Eestis......................................................5 3. Näide Eesti kaugtöö keskusest ja selle toimimisest.................................................8 4. Kaugtöö plussid ja miinused.......................................................
Lubamatu on kolleegi asjatult kritiseerida õpilaste või nende vanemate ees. Soovitatav oleks taolisest kritiseerimisest üldse hoiduda. On ju pedagoogilistes situatsioonides tavaliselt võimalik mitu reageerimisviisi. Üks õpetaja valib neist ühe, teine teise vastavalt oma in- dividuaalsusele. See teguviis, mis meie käes tulemusi ei annaks, on teise õpetaja käes tulemusrikas. Seetõttu peab kaasõpetaja teguviisi hukkamõistmisel olema väga ettevaatlik. Kõik eelöeldu ei tähenda aga, et me peaksime kolleegi vigu hakkama kinni mätsima ja igal sammul õigustama. Kui eksimus on ilmne, siis tuleb seda tunnis- tada ja vajaduse korral kolleegi tähelepanu sellele juhtida. Ka õpilaste ees ei maksa salata, et kolleeg on inimene, kes alati kõike ei jõua. Seda aga teistele teatama rutata on taktitu. Austagem oma õpilaste vanemaid! Austus lapsevanemate vastu on nendega tehtava koostöö alus. Kui näeme ainult
midagi muud. ARMASTUS ON SÜDAMEASI Seda ei tohiks pruutpaar oma käitumises unustada. Oma tundeid ei tarvitse igaühele demonstreerida. Kui omaste ringis pruudi ja peigmehe vastastikune sümpaatia veel kuidagi vabamalt võib avalduda, siis ei sobi see mingil tingimusel võõramate inimeste juuresolekul. Niisugune „turteltuvide“ paar, kes aina teineteise kaelas kinni on, tekitab teistes piinlikkuse tunde ja kutsub esile muige. Eelöeldu ei tähenda seda, et kihlatud teineteise vastu jahedust peaksid üles näitama. Pigem on see teiste soovidega arvestamine ja edaspidiste ebameeldivuste vältimine. REGISTREERIMINE. LAULATUS. Kui piirdutakse ainult registreerimisega perekonnaseisuametis, siis sünnib see tunnistajate juuresolekul. Piduliku talituse juures võib viibida erinevaid inimesi,keda pruutpaar kohale kutsub. Perekonnaseisuametnik koostab
Liikugu rakett parajasti kiirusega v paigaloleva vaatleja suhtes, temas sisalduva kütuse mass olgu m. Raketi impulss liikumatu vaatleja suhtes oleks siis p 0 = ( M + m )v . M +m v Raketist suunatakse tahapoole gaasikogum massiga dm, s.t. mille mass on kütuse kogumassiga võrreldes lõpmata väike. Selle kiirus on eelöeldu põhjal raketi suhtes v g , liikumatu vaatleja suhtes v + v g . Raketi kiirus kasvab selle tulemusel lõpmata väikese muudu dv võrra, mass väheneb suuruse dm võrra. Süsteemi rakett-gaasikogus summaarne impulss liikumatu vaatleja suhtes on p = ( M + m - dm)(v + dv ) + (v + v g ) dm. 4
on suuresti õnnemäng, kus soovitav tulemus saadakse suure korduste arvuga. Suurimad probleemid on seotud geenikonstruktide lülitumisega retsipendi genoomi. Neid võib genoomi siseneda mitu koopiat suvalistes lookustes. Sealjuures võivad nad põhjustada eluohtlikke mutatsioone peremeesorganismi enda geenides. Nii saadakse õnnestunud geenisiirdega loom tavaliselt 100-200 katsetuse tulemusena. Seetõttu maksab talitleva inimgeeniga elujõuline transgeenne hiir 200-300 tuhat krooni. Eelöeldu põhjal on mõistetav, et transgenees inimesel on nii teaduslikust kui ka eetilisest küljest vastunäidustatud, vähemalt geenitehnoloogia tänapäevase taseme juures. 2.2.3 Transgeensed taimed Transgeenseid taimi luuakse peamiselt põllumajanduslikel eesmärkidel. Kultuurtaimede insenergeneetilisel muundamisel on olnud neli peamist taotlust: · Parandada saaduste tarbekvaliteeti (säilivust, ainelist koosseisu, välimust); · Suurendada vastupidavust haigustele ja kahjurputukatele;
Lühidalt EA = AE = A. 10 RUUTMAATRIKSI DETERMINANT Olgu antud n-järku ruutmaatriks An×n = || ai j ||. Temale seatakse vasta- vusse reaalarvuline parameeter, mida nimetatakse n-ndat JÄRKU DETERMINANDIKS ja mis on sobivalt valitud märgiga kõikvõimalike niisuguste n teguri korrutiste summa, kus tegurid on valitud maatriksi erinevatest ridadest ja erinevatest veergudest. Tähistades maatriksi A determinandi | A |, võib eelöeldu kirja panna järgmiselt: A |A| = (-1) a1 i a2 j . . . an k , (i, j,...,k) kus (i, j,...,k) on n-elemendiline permutatsioon arvudest 1, 2, . . . ,n ja on inversioonide arv selles permutatsioonis. Permutatsioonid erinevad üksteisest ainult elementide järjekorra poolest ja n-elemendiliste permutatsioonide arv on n-faktoriaal, st neid on n! = 1 2 . . . n tükki. Öeldakse, et kaks arvu k ja l moodustavad permutatsioonis inversiooni,
Lühidalt EA = AE = A. 10 RUUTMAATRIKSI DETERMINANT Olgu antud n-järku ruutmaatriks An×n = || ai j ||. Temale seatakse vasta- vusse reaalarvuline parameeter, mida nimetatakse n-ndat JÄRKU DETERMINANDIKS ja mis on sobivalt valitud märgiga kõikvõimalike niisuguste n teguri korrutiste summa, kus tegurid on valitud maatriksi erinevatest ridadest ja erinevatest veergudest. Tähistades maatriksi A determinandi | A |, võib eelöeldu kirja panna järgmiselt: A |A| = (-1) a1 i a2 j . . . an k , (i, j,...,k) kus (i, j,...,k) on n-elemendiline permutatsioon arvudest 1, 2, . . . ,n ja on inversioonide arv selles permutatsioonis. Permutatsioonid erinevad üksteisest ainult elementide järjekorra poolest ja n-elemendiliste permutatsioonide arv on n-faktoriaal, st neid on n! = 1 2 . . . n tükki. Öeldakse, et kaks arvu k ja l moodustavad permutatsioonis inversiooni,
Lugemist ja kirjutamist õpetati 6-7 aastastele lastele elemenataar koolis individuaalselt. Õpetati ka veidi matemaatikat ja kreeka mütoloogiat, mille asemel tuli hiljem piiblilugu. Enamiku bütsantslaste koolitee piirduski kolme aastaga. Rikkama rahva lastele järgnes 6-7-aastane grammatikakool, kus õpiti selgeks antiikkreeka keel. Võimekamad õppisid retoorikakoolides, kõnede koostamist ja esitlemist. Eelöeldu käis kõik ainult poiste kohta, sest tütarlaste haridus piirdus paremal juhul lugemaõppimisega.(Palamets 1991: 62-64) Kokkuvõte Sain teada palju huvitavaid fakte ja pisiasju Bütsantsis toimuvast. Kuidas elavad erinevad inimesed igapäevaelus ja muul ajal, millised on seadused, kuidas lahutati keskaegses keisririigis meelt, kui tähtis on keiser rahvale ja mida temast arvati ja palju vaimulikust elust. Kõige enam
universaalne objekt. See, mis eristab üksteisest erinevaid meile tuttavaid objekte, pole niisiis mitte puhaste arumõistete rakendamine neile, vaid see, et me saame neile rakendada aposterioorseid tajumõisteid. Me tajume nähtusi nende individuaalsetes erinevustes. Puhtad arumõisted seevastu on rakendatavad igasugusele objektile. Mõisteid, mis on rakendatavad igasugusele olevale, nimetas Aristoteles kategooriateks. Eelöeldu seletab, miks Kant selle mõiste Aristoteleselt üle võttis. Kategooria rakendamine seisneb niisiis selles, et kaemusmitmekesisuse ühendamise kaudu antakse tajutule objektiivsus. Veel enam, Kanti järgi poleks ka mingit kaemuse objekti, kui me ei annaks kaemusele kategooriate rakendamisega objektiivsust. Kui me ei tooks puhta mitmekesisuse ühendamise kaudu kaemuses esile objekti, poleks ka sellist tunnust nagu objektiivsus
Naiselt nõuti ranget monogaamsust, mees võis aga vabalt luua suhteid ka väljaspool abielu. Paljudel aristokraatidel olid abieluvälised suhted mõne hetääriga. Kreeka aristokraatide elu kulges eeskätt oma sookaaslaste hulgas. See lõi soodsa pinna tugevaks meeste- vaheliseks sümpaatiaks, mis sageli ületas vaimse ja hingelise läheduse piirid ning arenes seksuaalseks kiin- dumuseks. Peamiselt oli tegu mehe ja nooruki vahekorraga. Enam-vähem kehtib eelöeldu ka naistevaheliste suhete kohta. Pederastia (tuleneb kreekakeelsest sõnast ,,paiderastia" poistearmastus) oli peamiselt aris- tokraatlik tava, lihtrahva hulgas polnud see kaugeltki nii levinud ja võibolla peeti seda koguni taunitavaks. Kindlasti kuulus aga häbiväärsete tegude hulka noormehe homoseksuaalne prostitutsioon. *hetäärid (kreeka keeles ,,kaaslanna", ,,sõbratar") iseseisvad ja mitmekülgselt haritud naised, kes pakkusid
Kirjandi valdkonnad 1. Eesti ja eestlased 2. Eetika, moraal, religioon 3. Haridus 4. Inimene ja inimsuhted 5. Inimene ja ühiskond. Sotsiaalpoliitika, majandus, ajalugu jm 6. Keskkond ja loodushoid 7. Kultuur: keel, kirjandus, kujutav kunst, muusika, arhitektuur, teadus jm 8. Meedia 9. Rahvusvahelised suhted: ajalugu ja tänapäev 10. Sport, harrastused, vaba aeg Kohustuslik kirjandus: 10. klassi kirjandus: Mehis Heinsaar novellikogumik "Ebatavaline ja ähvardav loodus" Kristiina Ehini luulekogu Jaan Tätte "Meeletu" Arvo Valton "Mustamäe armastus", "8 jaapanlannat" Jaan Kross "4 monoloogi Püha Jüri asjus" Peer Vallak "Maanaine" Juhan Liiv "Vari" Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa Oscar Wilde "Dorian Grey portree" Sophokles "Kuningas Oidipus" Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja timuka tütar" Shakespeare "Hamlet" Goethe "Faust" I os...
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 10. teema: hellenismiaja filosoofia; stoa koolkond. Hellenismiaja filosoofia probleemsituatsioon. Hellenismi mõiste on pärit poliitilise ajaloo historiograafiast, tähistades seal perioodi, mis sai alguse Aleksander Suure vallutustega ja kestis kuni selle ajani, millal viimane Aleksandri järelkäijate poolt loodud riik langes Rooma võimu alla. Selleks viimaseks hellenistlikuks riigiks oli Egiptus, mille Augustus 31/32 a. eKr. vallutas, kindlustades nii Rooma võimu enamiku Vahemere äärsete maade üle. Poliitilise ajaloo seisukohalt lõppes see ajastu niisiis ajaarvamise vahetumise paiku. Filosoofia, mida Rooma võimuperioodi ajal antud regioonis viljeleti, ei pretendeerinud aga originaalsusele. Roomlased tunnistasid filosoofias kreeklaste prioriteeti. Nende jaoks tähendas filosoofiaga tegelemine eelkõige seda, et õpiti tundma kreeka filosoofiat. Kuigi ka Roomas kujunes välja filo...
Väliseid omadusi 2.Tugevusomadused: 3.Kuluvus 4.Ilmastiku mõju(vt . ka 1.5.3.8.Ilmastikukindlus, weather-resistance): - A.niiskuse mõju - B. Õhu-, gaasi- ja õhusaastest tulenevad mõjutused · Õhusaaste · Soolad .Soojatehnilised omadused 2.5.2.1. Markeerimise6 alused Looduskivist toorplokid Vundamendiplokid. Sise- ja välisseinamaterjalid Plaadid. VoodriplaadidPõrandaplaadid Trepiastmed Teematerjalid .Looduskividest toodete kaitsemine ilmastiku mõjude eest. . Eelöeldu põhjal tuleb tõdeda, et kõikide looduskivide omadusi mõjutab eelkõige vesi. Seega on vaja kaitsta vee otsese pealevoolu ja materjali veega läbiimbumise eest. Selleks kasutatakse: a.Konstruktsioonilised võtted: kaldpindu jms., b.Mehaanilised võtted, pinna siledus ( poleerimine). karedused ja konarused soodustavad vee pikaajalisemat säilumist pinnal c.Keemilised võtted. 3.EHITUSKERAAMIKA Keraamika all mõistetakse traditsiooniliselt savist või savisisaldavatest segudest põletatud
Pole vajalik pikemat selgitust sellele, et eelkõige transpordiühenduste parandamine ja nende efektiivsem kasutamine ning piiriületuse lihtsustamine on esmatähtsad neid haaravate regioonide arengute seisukohalt. Peatudes Põhjamõõtme edasise arengu probleemidel, tuleb rõhutada selle partnerriikide tõdemust, et Põhjamõõtme edasise arengu seisukohalt on oluline ühiste regionaalsete eesmärkide püstitamine ning nende saavutamiseks sobivate meetmete väljatöötamine. Eelöeldu eeldab omakorda, et püstitatud eesmärkide saavutamiseks annaksid oma panuse kõik piirkonna riigid. Kuna Põhjamõõtmelgi kehtib põhimõte, et mida rohkem osalejaid-riike, seda parem, siis toetab Eesti kõrvuti mitmete teiste Põhjamõõtme partnerriikidega Valgevene liitumist Põhjamõõtmega ja talle seal vaatleja-staatuse andmist. Peatudes Eesti osalusel Põhjamõõtmes, tuleb rõhutada, et lisaks EV Sotsiaalkaitse ministeeriumi osalemisele selle projektides, osalevad seal
2. MAJANDUSTEADUSE ALUSED 28 Oletame, et Hr Pajul on jalgrattapood. Paju müüs eelmisel aastal jalgrattaid 300 000 krooni eest. Ta ostis need jalgrattad hulgimüüjalt 195 000 krooni eest. Ta kulutas 15 000 elektri, kütte, paberi ja muude sarnaste vahendite peale. Oma töölistele maksis ta palka 30 000 krooni. Pangale maksis Paju intressideks 12 000 krooni. Kõik eelöeldu kajastub nii raamatupidaja kui ka majandusteadlase arvestustes. Ainus lisakulutus mida raamatupidaja veel arvestab on amortisatsioon. Majandusteadlane vaatab lisaks veel Hr Paju poolt investeeritud aega ja raha ning leiab majandusliku amortisatsiooni. Ajalooliste ehk ilmutatud kulutuste meetodi kohaselt oleksid Hr Paju kulud 274 000 ning kasum 26 000 krooni. Samas oleks Hr Paju äritegevuse
Tallinna Ülikool Konflikti psühholoogilised põhjused Lõputöö Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1. Konfliktist üldiselt......................................................................................................5 2. Konflikti psühholoogilised põhjused........................................................................10 2.1. Võimuvõitlus.............................................................................................10 2.2. Eelarvamused............................................................................................13 2.3. Rollikäitumine............................................................................................15 2.4. Muljejuhtimin...
Kui aga vahepeal saab millegiga hakkama, siis läheb vangi ja süüteod liidetakse. Käitumiskontroll: Sotsiaalne kontroll (kui teeb midagi, siis tehakse erakorraline ettekanne, läheb vangi jne.) Kui aga on vangis oma aja ära ja siis millegiga hakkama saab, siis algab jälle uus menetlus. 7. 3-1-1-113-12 --> KarS 56 kohta • KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. • Karistuse kohaldamise juures tuleb lähtuda ka eripreventiivses mõttes ka sellest kuidas on meil võimalik isikut mõjutada. 8
devuses vastu võtta lõplik otsus näiteks selle kohta, kas kellelegi süüdistus esitada või mitte. Kuna sellistes õigussüsteemides on peaprokuröril üldjuhul pädevus sekkuda ka igasse kriminaalmenetlusse, on ülimalt oluline, et oleks tagatud peaprokuröri sõltumatus ja erapooletus. Võib isegi öelda, et peaprokuröri sõltuma- tusel on määrav osa kogu prokuratuuri välises sõltumatuses. Eelöeldu kehtib ka Eesti õigussüsteemi kohta. Kuigi prokurörid on üldjuhul sõltumatud (sh peaproku- rörist), on riigi peaprokuröril Eestis küllaldaselt seaduslikke võimalusi sekkuda konkreetsesse menetlusse. Näiteks võimaldab ProkS § 10 riigi peaprokuröril mõjuval põhjusel kriminaalmenetluses asendada alluvat prokuröri või kohustada selleks teist alluvat prokuröri. Peaprokuröril on õigus kasutada ka KrMS § 213 lõi- kes 6 ettenähtud pädevust. Samuti on alates 1
kinnipidamise praktilises töös. - Eelnimetatud alustel on (kasutuslitsentsiga seotult) välja töötatud nõustamises osaleja töövihik, mida iga nõustamises osaleja saab kasutada kogu nõustamisprotsessi jooksul. - Nõustajad on saanud ettevalmistuse litsentseeritud nõustamiskontseptsiooni kasutamiseks ning omavad sellekohast luba või lepingut. - Eelöeldu tagab nõustamiskontseptsiooni rakendamise ühtsed alused kõigis nõustamiskeskustes kõigi nõustajate poolt. - Nõustamisprotseduuride toimivuse ja tulemuslikkuse hindamine tagab kvaliteedi püsivuse ja arengu. - Nõustajate välja- ja täiendõppe rahvusvaheline toimimine ning kontroll tagab nõustajate personali kvaliteedi püsivuse ja arengu. * Iga nõustaja kasutab litsentsipõhise kontseptsiooni alusel teaduslikel alustel välja
Peamine osa vajumisest on põhjustatud pinnase mahumuutusest. Nihkedeformatsioonide osatähtsus vajumisele muutub oluliseks väga suurte pingete esinemisel, kui pinnase tugevus on ammendumas. Taolise olukorra tekkimist aga välditakse juba vundamendi konstrukt-siooni ja mõõtmete valikul. Mahumuutus on pinnase puhul seotud tema poorsuse vähenemisega tihenemisega. Pinnaseosakeste endi deformeerumine on teisejärgulise tähtsusega ja selle eraldi arvestamine ei ole oluline. Eelöeldu tõttu kasutatakse pinnase deformeeritavuse käsitlemisel sageli jäikuse asemel terminit kokkusurutavus. Vundamendi vajumise prognoosimiseks vajalik teada pinnasemahumuutuse või poorsuse sõltuvust mõjuvast pingest, see tähendab tema jäikusparameetreid ehk kokkusurutavust. Kokkusurutavuse eksperimentaalseks määramiseks kasutatakse mitmesuguseid laboriteime või välikatseid. Kokkusurutavuse võib leida
Surev dementne patsient Dementne vanur on turvalisest keskkonnast ja tuttavatest inimestest iseäranis sõltuv. Soovitatav on patsiendi elu lõpuperioodil mitte viia olulise näidustuseta uude hoolduskohta. Kui haige muutub rahutuks, häälekaks ja tavalisest rahutumaks on põhjus enamasti mingis füüsilises vaevuses. Tavaline leid on täitunud kusepõis. Üldine hooldusviga on dementse haige vaevuste leevendamine neuroleptikumidega, seejuures somaatilist põhjust otsimata. Eelöeldu puudutab sageli ka terminaalstaadiumis olevaid vaimuhaigeid vanureid. Valuvaigistite andmine Sureva vanuri hea hoolduse juurde kuulub efektiivne valu vaigistamine. Suured morfiiniannused võivad suremist kiirendada, seevastu tõsistes olukordades on nende andmine eetiliselt heaks kiidetud. Vanuritel ei esine tavaliselt väljakannatamatuid valusid ja närvisüsteemi funktsiooni alanemine hõlbustab vanuri lõppstaadiumi kulgu. Iga teine vanurist patsient kaotab viimasteks
on vahemikus 315 -430 Dü. Aasta sees on üsna tähelepanuväärne igapäevastest meteoroloogidest ilmingutest tulenev suur osoonikihi paksuse muutus. Tõusvad õhuvoolud õhendavad osoonikihti. Troposfääri satub osoonivaesem õhk. Sünnivad osoonimadalad ja selle ümber tekivad kõrgema osoonisisaldusega alad. Sellega seoses võib teatud paikades väheneda osoonikihi paksus päeva jooksul kuni poole võrra. Niimoodi tekivad miniosooniaugud. Tuleb öelda, et eelöeldu kehtib ka suhteliselt terve osoonikihi kohta. Paisates õhku erinevaid kasvuhooneeffekti tekitavaid saasteaineid võib inimkond mõjutada keskatmosfääri tuultesüsteemi ja selle kaudu ka osooni liikumise dünaamikat. 1.4 Osoonikihi hõrenemist hoogustavad katalüsaatorid 1.4.1 Lämmastikuühendid U.Veismanni(1992) andmeil tulid 1971 aastal Harold Johnson (USA) ja Paul Crutzen (SLV) teineteisest sõltumatult järeldusele, et lämmastiku ühendid (N2O, NO ja NO2) lagundavad osooni.
Kuna logaritmilises mõõtkavas ei ole 0 määratav, ei saa ka graafikul kujutada hetkel 0 toimuvat vajumit. Algvajumi määramiseks kasutatakse asjaolu, et konsolidatsiooni algul on deformatsioon võrdeline ruutjuurega ajast. Seepärast kui aeg suureneb 4 korda, suureneb vajum 2 korda. Algvajumi leidmiseks võetakse logaritmilise graafiku algosast mingile ajale t1 vastav vajum s1 ja seejärel ajale 4t1 vastav vajum s2. Vajumite vahe s = s2 s1 on eelöeldu põhjal võrdne vajumite vahega nullist kuni t1-ni. Seega algvajum s0 = s1 s. Koguvajum konsolidatsioonist on seega sk = s100 s0. Kui 50% konsolidatsioonist on toimunud ja konsolidatsiooniaste 0,5, on vajum seega s0 + sk/2. Graafikult saab leida nüüd sellisele vajumile vastava aja t50. Konsolidatsiooniastmele 0,5 vastab ajategur N50 = 0,485. N avaldusest saab leida konsolidatsioonimooduli 4 h 2 N50 h 2
Inimestele toimivad reeglina tõhusamalt siiski teisesed ehk sümboolsed kinnitused · Klassikaline & operantne tingitus on aluseks sotsiaalsete ajendite teooriale, mis ütleb, et positiivsed (hüvitavad) kogemused tekivad reeglina siis, kui me teeme nii, nagu teised soovivad. Heakskiiduga kaasnevad reeglina positiivsed esmased kinnitused & mitteheakskiiduga (halvakspanuga) negatiivsed esmased kinnitused · Eelöeldu tõttu õpime me otsima heakskiitu & vältima halvakspanu (Bandura, 1991). Neid kaht õpitud käitumist peetakse inimesi väga tugevalt motiveerivateks teguriteks · Heakskiit tekitab meis ootused eelseisvatest hüvitustest ning halvakspanu toob hirmu seniste privileegide kaotuse ees · Suur osa motivatsiooni õpitud komponendist on Frankeni arvates seletatav sotsiaalsete ajendite teooriaga. Olles midagi ära õppinud,
Ta leidis, et bioloogilise organismi ja ühsikonna vahel ei olegi erilisi erinevusi. Sarnased jooned: · Mõlemal puhul on tegemist pideva kasvamisega · Kasvamine viib struktuuri täiustumisele kõik muutuvad, vananevad · Struktuuri täiustumine viib funktsioonide differentseerumisele · See omakorda viib organite omavaheliste suhete tihenemisele · Mõlemal juhul terviku hävimise korral teatud osad elavad ikka edasi iseseisvalt · Kõik eelöeldu viitab sellel, et ühiskond on organism ja organism on ühiskond. Kartes seda, et teda hakatakse süüdistama, et ta pole võimeline adekvaatselt objekte omavahel võrdlema, mõtles ta välja, et on ka erinevusi: · Bioloogilises organismis on seoste liik jäik üksikute organite käitumisvabadus on välistatud. Ühiskonnas on kõigil liikmetel võimalik valida erinevate käitumisvariantide puhul. Seetõttu ühiskondlikus organismis seos ei ole jäik.
lubatud õiguste, sh osaühingu osa üleandmine tagatise andmise eesmärgil ja sel juhul on pooltel võimalik leppida kokku tagatise realiseerimise erinevates viisides. Seetõttu ei kohaldu osa tagatisena üleandmisel AÕS § 292 lg-s 3 sätestatud keeld, mille kohaselt enne müügiõiguse tekkimist sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt pandipidaja omandab panditud asja pandiga tagatud nõude rahuldamiseks, on tühine. Eelöeldu ei tähenda siiski seda, et osa tagatisena üleandmisel saaks seda osa nõude rahuldamise eesmärgil omandada sõltumata osa väärtusest. - Erandina võimaldab leppida tagatiseks oleva õiguse väärtuse etteulatuvalt kokku AÕS § 3192 lg 2 (vaidlusaluste lepingute sõlmimise ajal kehtinud redaktsioonis), mille järgi on pooltel võimalik eelnevalt kokku leppida tagatisena üleantu väärtuses, kui tegemist on AÕS
y = [ y - ( x + z )] graafiku algosast mingile ajale t1 vastav vajum s1 ja seejärel ajale 4t1 vastav vajumist. Alati on vaja hinnata usaldusväärselt nõrkade savipinnaste, kohevate E ; vajum s2. Vajumite vahe s=s2-s1 on eelöeldu põhjal võrdne vajumite vahega liivade ja rohkesti orgaanikat sisaldavate pinnaste kokkusurutavus. 1 nullist kuni t1-ni. Seega algvajum s0=s1-s. Koguvajum konsolidatsioonist on Savipinnasest on enamasti võimalik võtta rikkumata struktuuriga z = [ z ( x + y )] - seega sk=s100-s0
9 Nüüd kasutame kolmandat aksioomi F2 F A F1 Joonis 2.10 Ja saamegi kätte, et jõud F on jõudude F1 ja F2 resultant, mis on rakendatud punkti A ja mida kujutab rööpkülku diagonaal. Märkus: eelöeldu põhjal on selge, et kui jõudude F1 ja F2 mõjusirged ei lõiku, vaid on kiivsirged, siis jõududel F1 ja F2 pole resultanti. Geomeetrilise summa võib alati leida, see on olemas küll, aga resultanti sel juhul ei ole. 4. aksioom. Mõju ja vastumõju aksioom. Ühe keha mõjumisel teisele esineb alati võrdvastupidine vastumõju piki sama sirget. B
toimuv vajumine. Kuna logaritmilises mõõtkavas ei ole 0 määratav, ei saa ka graafikul kujutada hetkel 0 toimuvat vajumit. Algvajumi määramiseks kasutatakse asjaolu, et konsolidatsiooni algul on deformatsioon võrdeline ruutjuurega ajast. Seepärast kui aeg suureneb 4 korda, suureneb vajum 2 korda. Algvajumi leidmiseks võetakse logaritmilise graafiku algosast mingile ajale t1 vastav vajum s1 ja seejärel ajale 4t1 vastav vajum s2. Vajumite vahe s = s2 s1 on eelöeldu põhjal võrdne vajumite vahega nullist kuni t1-ni. Seega algvajum s0 = s1 s. Koguvajum konsolidatsioonist on seega sk = s100 s0. Kui 50% konsolidatsioonist on toimunud ja konsolidatsiooniaste 0,5, on vajum seega s0 + sk/2. Graafikult saab leida nüüd sellisele vajumile vastava aja t50. Konsolidatsiooniastmele 0,5 vastab ajategur N50 = 0,485. N avaldusest saab leida konsolidatsioonimooduli 43
suured imetajad välja. Kriitika: suuri kliimamuutusi on toimunud ka varem ja hiljem. Harilikult loomad reageerivad muutustele paindlikult ning rändavad sobivatele aladele. 3. teooria: suured keskmised temperatuuride kõikumised jääaja lõpus. Suured erinevused sesoonses kliimas mõjusid halvasti nendele loomadele, kelle tiinusaeg pikk, järglaste arv väike ja kes sünnitavad kindlal ajal. Kliimamuutused said saatuslikuks vastsündinud loomadele. Kriitika: kadus ka liike, kelle kohta eelöeldu ei kehti. Kõige õigem nende komponentide koos käsitlemine, väljasuremiseks peab olema palju ebasoodsaid tingimusi ühekorraga. Kliima muutumine muutis loodusolusid: tekkisid preeriad, metsad jm. Põhja-Ameerika läänepoolsed alad muutusid kuivemaks ja lagedamaks, idas rohkem metsaseid ja niiskemaid alasid. Suurimetajate kadumine inimesed pidid otsima uusi toiduallikaid (molluskid, kalad, linnud). Inimesed vähem liikuvad, tekkisid baaslaagrid. Need olid
MIKROÖKONOOMIKA 1 1. Sissejuhatus majandusteooriasse Majandusteadus püüab vastata mitmetele meie igapäevaelu puudutavatele küsimustele. Need küsimused on seotud kaupade ja teenuste tootmise ja tarbimisega, palkade ja kapitalituludega, tööpuuduse ja inflatsiooniga, valitsuse kulutuste ja maksustamisega, rahvusvahelise kaubandusega ning heaolu jaotumisega ühiskonnas. Tootmine, tarbimine ja tehnoloogia areng: ehk kuidas inimesed otsustavad, et mida tarbida ja kuidas seda toota ning mil moel sõltuvad need valikud tehnoloogia uuenemisest. Palgad ja sissetulekud: ehk mis määrab kindlaks inimeste sissetuleku ja miks mõned inimesed saavad sarnase jõupingutuse eest kõrgemini tasustatud kui teised. Tööpuudus: ehk mis on tööpuudus ja miks on mõned ühiskonnagrupid töötuks jäämisega rohkem ohustatud kui teised. Inflatsioon: ehk miks hinnad tõusevad ...
Majandusteadlane käsitleb intressi kulutusi samuti alternatiivkuluna. Ilmutatud kulusid, alternatiivkulu ning majanduslikku kasumit iseloomustab tabel 8.2. Oletame, et Hr Pajul on jalgrattapood. Paju müüs eelmisel aastal jalgrattaid 300 000 krooni eest. Ta ostis need jalgrattad hulgimüüjalt 195 000 krooni eest. Ta kulutas 15 000 elektri, kütte, paberi ja muude sarnaste vahendite peale. Oma töölistele maksis ta palka 30 000 krooni. Pangale maksis Paju intressideks 12 000 krooni. Kõik eelöeldu kajastub nii raamatupidaja kui ka majandusteadlase arvestustes. Ainus lisakulutus, mida raamatupidaja veel arvestab on amortisatsioon. Majandusteadlane vaatab lisaks veel Hr Paju poolt investeeritud aega ja raha ning leiab majandusliku amortisatsiooni. Ajalooliste ehk ilmutatud kulutuste meetodi kohaselt oleksid Hr Paju kulud 274 000 ning kasum 26 000 krooni. Samas oleks Hr Paju äritegevuse alternatiivkuludeks 293 500 ja majanduslik kasum 6 500 krooni.
mass olgu m. Raketi impulss liikumatu vaatleja suhtes oleks siis r r p 0 = ( M + m )v . M +m r v 4 Raketist suunatakse tahapoole gaasikogum massiga dm, s.t. mille mass on kütuse r kogumassiga võrreldes lõpmata väike. Selle kiirus on eelöeldu põhjal raketi suhtes v g , r r liikumatu vaatleja suhtes v + v g . Raketi kiirus kasvab selle tulemusel lõpmata väikese muudu r dv võrra, mass väheneb suuruse dm võrra. Süsteemi rakett-gaasikogus summaarne impulss liikumatu vaatleja suhtes on r r r r r p = ( M + m − dm)(v + dv ) + (v + v g )dm. dm M + m − dm
I ÜLDINE ASJAÕIGUS 1. 2. Asjaõiguse põhimõtted, asi, asja osa, päraldis, vili Põhimaterjal: P. Pärna "Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne", Tallinn, 2004 (edaspidi viidatud "Kommentaar"): Balti eraseadusest asjaõigusseaduseni (lk. 9-28), §§ 1 6 (lk 29 39). Asjaõigused on suunatud kõikide kolmandate isikute vastu ja on seega absoluutsed õigused. (Võla- e obligatsiooniõigused on aga suunatud teatud kindla isiku vastu ja on seega suhtelised õigused.) Mõiste ,,asjaõigus" juures eristatakse kahte tähendust: asjaõigus objektiivses ja subjektiivses tähenduses. Objektiivne asjaõigus õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paigalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja õigused) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine või hüpoteegi loovutamine). Objektiivne asjaõigus õigusnormide summa. Subjektiivne asjaõigus õiguslik seisund, mida konkreetne ...
TaIlinna Tehnikaülikool Elektriajam ite ja jõueIektroonika instituut Eesti Moritz Hermann Jacobi Selts SUJUVKÄIWTiD JA sAGĘDĮJ$MUUNDUREņ rÕruu LEHTtA ... 'r'.. .,-.:r'i,,ili. 'r ".1 i 'Ļ 1 )- '':' : .,. 'l ..-: .- :ī- Īallinn 1 999 Sujr.rvkäivitid ia sagedusmuundLrrid' Koostanud T. Lehtla. TTÜelektriajalrrite .ļa iõrrelek1roonika instituut. Eesti Moritz Hermann Jacobi SeĮts. Taļlinrr, ...
Ptk 12 Palgatud ja abiliste vägi on kasutu ja ohtlik ning kui keegi püsibki palgaväele tuginedes võimul, pole tema seisukord eales kindel ega turvaline; sest pole ju palgasõdurite ridades üksmeelt, pealegi on nad auahned, distsiplineerimatud ja truudusetud; nad on vaprad sõprade ringis ja arad vaenlase ees; neil puudub aukartus Jumala ees ja usk inimestesse; su hukk lükkub edasi vaid seniks, kuni viibib rünnak neile; rahuajal röövivad su paljaks nemad, sõjaajal vaenlased. Eelöeldu on põhjustatud sellest, et neil pole muud kiindumust ega muud põhjust, mis hoiaks neid sõjaväljal, kui nende nigel palk, millest ei piisa selleks, et tekitada neis soovi sinu eest surra. Märksa meelsamini on nad sinu teenistuses siis, kui sa sõdimisega ei tegele, sõjaaja kätte jõudes ent nad kas hoiavad kõrvale või lasevad jalga. Ptk 12. Valitsusvormid jaotab ta kaheks: vabariigid (demokraatiad, aristokraatiad või oligarhiad) ja ainuvõimud/monarhiad, despotismid
karistatav toimepanemise ajal, kui ka sellele, et tegu on olnud jätkuvalt karistatav igal ajahetkel arvates teo toimepanemisest kuni kohtuotsuse tegemiseni (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogu 28. jaanuari 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-60-07 - RT III 2008, 7, 44, p 18; 23. detsembri 2005. a määrus asjas nr 3-1-1-139-05 - RT III 2006, 4, 32, p-d 25, 26 ja 4. juuni 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-11-07, p 43). 10. Siiski ei tähenda eelöeldu, et juhul, kui süüdistuses ei kajastu teo karistatavus toimepanemisest kuni kohtuliku arutamise lõpuni kehtinud karistusseaduse kõigi redaktsioonide järgi, puudub kohtul võimalus kontrollida, kas tegu oli karistatav mõne süüdistuses nimetamata redaktsiooni järgi. Nimelt on Riigikohtu üldkogu 17. veebruari 2004. a otsuses asjas nr 3-1-1-120-03 (RT III 2004, 7, 69, p 36)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
